Pregabalin Pfizer

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Pfizer 25 mg kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga kõvakapsel sisaldab 25 mg pregabaliini.

Abiained:

Iga kõvakapsel sisaldab ka 35 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel

Valge kapsel, mille peal on musta trükivärviga tähis “Pfizer” ja kehal “PGN 25”.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Neuropaatiline valu

Pregabalin Pfizer on näidustatud perifeerse ja tsentraalse neuropaatilise valu raviks täiskasvanutel.

Epilepsia

Pregabalin Pfizer on näidustatud täiendavaks raviks täiskasvanutel, kellel esinevad partsiaalsed

krambid sekundaarse generaliseerumisega või ilma.

Generaliseerunud ärevushäire

Pregabalin Pfizer on näidustatud generaliseerunud ärevushäire (GAD) raviks täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annusevahemik on 150...600 mg ööpäevas, mis jagatakse kaheks või kolmeks annuseks.

Neuropaatiline valu

Pregabaliinravi algannuseks võib olla 150 mg ööpäevas, mis jagatakse kaheks või kolmeks annuseks.

Lähtuvalt individuaalsest ravivastusest ja -taluvusest võib annust 3 kuni 7 päeva möödudes suurendada

kuni annuseni 300 mg ööpäevas. Vajadusel võib annust suurendada 7 päeva pärast kuni maksimaalse

annuseni 600 mg ööpäevas.

Epilepsia

Pregabaliinravi võib alustada annusega 150 mg ööpäevas, mis jagatakse kaheks või kolmeks annuseks.

Lähtuvalt individuaalsest ravivastusest ja -taluvusest võib annust ühe nädala pärast suurendada kuni

annuseni 300 mg ööpäevas. Vajadusel võib annust suurendada veel ühe nädala pärast kuni

maksimaalse annuseni 600 mg ööpäevas.

Generaliseerunud ärevushäire

Annuse suurus on 150¼600 mg päevas, manustatuna kahe või kolme eraldi annusena. Ravi vajadust

tuleb regulaarselt hinnata.

Pregabaliinravi saab alustada annusega 150 mg päevas. Patsiendi individuaalse ravivastuse ja

talutavuse alusel võib annust suurendada kuni 300 mg päevas ühe nädala pärast. Veel ühe nädala

pärast võib annust suurendada kuni 450 mg päevas. Maksimaalse annuse 600 mg päevas saab määrata

veel ühe nädala möödudes.

Pregabaliinravi katkestamine

Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale soovitatakse pregabaliinravi katkestamisel seda teha järkjärgult

minimaalselt ühe nädala jooksul näidustusest sõltumata (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Neerukahjustusega patsiendid

Pregabaliin eemaldub süsteemsest ringlusest peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul. Et

pregabaliinikliirens on otseses seoses kreatiniinikliirensiga (vt lõik 5.2), tuleb neerufunktsiooni

kahjustusega patsientidel vähendada annust lähtuvalt individuaalsest vajadusest vastavalt

kreatiniinikliirensile (CLcr), kasutades järgnevat valemit, nagu on toodud Tabelis 1:

Pregabaliini saab plasmast tõhusalt eemaldada hemodialüüsi teel (50% ravimist 4 tunniga).

Hemodialüüsi saavatel patsientidel tuleb pregabaliini ööpäevast annust korrigeerida lähtuvalt

neerufunktsioonist. Ööpäevasele annusele lisaks tuleb manustada täiendav annus vahetult pärast iga 4-

tunnist hemodialüüsi seanssi (vt Tabel 1).

Tabel 1. Pregabaliini annuse korrigeerimine lähtuvalt neerufunktsioonist

Kreatiniinikliirens

(CLcr)

(ml/min)

Pregabaliini kogu ööpäevane

annus* Annustamisskeem

Algannus

(mg/ööpäevas)

Maksimaalne

annus

(mg/ööpäevas)

≥60 150 600 BID või TID

≥30¼<60 75 300 BID või TID

≥15¼<30 25¼50 150 1 kord ööpäevas

või BID

<15 25 75 1 kord ööpäevas

Täiendav annus pärast hemodialüüsi (mg)

25 100 Ühekordne annus+

TID = Annus jagatud kolmeks

BID = Annus jagatud kaheks

*Kogu ööpäevane annus (mg/ööpäevas) tuleb jagada vastavalt annustamisskeemile, et saada vajalik

mg arv annuse kohta ööpäevas

+ Täiendav annus on ühekordne lisaannus

Maksakahjustusega patsiendid

Maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust korrigeerida (vt lõik 5.2).

Lapsed

Pregabalin Pfizeri ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 12 aasta ja noorukitel (vanuses 12 kuni 17

aastat) pole tõestatud. Andmed puuduvad.

Eakad (vanuses üle 65 aasta)

Eakatel patsientidel tuleb neerufunktsiooni languse tõttu pregabaliini annust korrigeerida (vt

Neerukahjustusega patsiendid).

[ ]

( x 0.85 naispatsientidel)

seerumi kreatiniin ( mol/l)

1.23 140 - vanus (aastates) x kehakaal (kg)

CLcr(ml/min)

ú ú ú

û

ù

ê ê ê

ë

é ´

=

m

4

Manustamisviis

Pregabalin Pfizerit võib sisse võtta koos toiduga või ilma.

Pregabalin Pfizer on ainult suukaudseks kasutamiseks.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Diabeediga patsiendid

Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale võib mõnedel diabeediga patsientidel, kes võtavad

pregabaliinravi ajal kaalus juurde, olla vajalik korrigeerida hüpoglükeemiliste ravimite annuseid.

Ülitundlikkusreaktsioonid

Turustamisjärgselt on teatatud ülitundlikkusreaktsioonidest, sealhulgas angioödeemist. Angioödeemi

sümptomite, näiteks näopiirkonna, suuümbruse või ülemiste hingamisteede turse tekkimise korral

tuleb ravi pregabaliiniga kohe katkestada.

Pearinglus, unisus, teadvusekadu, segasus ja vaimsed häired

Pregabaliinravi on seostatud pearingluse ja unisusega, mis võib suurendada juhuslike vigastuste

(kukkumiste) esinemissagedust eakatel. Turustamisjärgselt on kirjeldatud teadvusekao, segasuse ja

vaimsete häirete esinemist. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni nad harjuvad

ravimi võimalike toimetega.

Nägemisega seotud kõrvaltoimed

Kontrollitud kliinilistes uuringutes täheldati suuremal osal pregabaliiniga ravitud patsientidest ähmast

nägemist kui platseebot saanud patsientidel. Enamusel juhtudel möödus see ravi jätkamisel iseenesest.

Kliinilistes uuringutes, milles kasutati oftalmoloogilisi uurimismeetodeid, täheldati pregabaliinirühmas

nägemisteravuse vähenemist ja nägemisvälja muutusi sagedamini kui platseeborühmas, seevastu

fundoskoopiliste muutuste esinemissagedus oli suurem platseeborühmas (vt lõik 5.1).

Turustamisjärgselt on samuti teatatud nägemisega seotud kõrvaltoimetest, sealhulgas

nägemiskaotusest, nägemise hägustumisest ja muudest nägemisteravuse muutustest, millest paljud olid

mööduvad. Pregabaliinravi lõpetamisel võivad need nägemisega seotud sümptomid taandareneda või

paraneda.

Neerupuudulikkus

On täheldatud neerupuudulikkuse juhte ja pregabaliini kasutamise lõpetamine näitas mõnel juhul selle

kõrvaltoime pöörduvat iseloomu.

Epilepsiavastaste ravimite võtmise lõpetamine

Puuduvad piisavad andmed samaaegselt tarvitatavate epilepsiavastaste ravimite võtmise lõpetamise

võimalikkuse kohta. Seetõttu krambihoogude kupeerumisel ei jätkata pregabaliini monoteraapiana.

Ärajäämanähtude sümptomid

Pärast lühi- ja pikaajalise ravi katkestamist pregabaliiniga on täheldatud ärajäämanähtude esinemist

mõningatel patsientidel. On märgitud järgmisi sümptomeid: unetus, peavalu, iiveldus, ärevus,

kõhulahtisus, gripisündroom, närvilisus, depressioon, valu, konvulsioon, hüperhidroos ja pearinglus.

Patsienti tuleb ravi alustamisel sellest teavitada.

Pregabaliini kasutamise ajal või kohe pregabaliini kasutamise lõpetamise järel võivad tekkida

krambid, sealhulgas ka epileptilised ja generaliseerunud toonilis-kloonilised (grand mal) krambid.

Pikaajalise pregabaliinravi katkestamisel viitavad andmed sellele, et ärajäämanähtude esinemissagedus

ja raskusaste võivad olla annusest sõltuvad.

Südame paispuudulikkus

Mõnedel pregabaliiniga ravitud patsientidest on turustamisjärgse kasutamise käigus teatatud südame

paispuudulikkuse tekkest. Sellised reaktsioonid tekivad enamasti eakamatel kardiovaskulaarsete

probleemidega patsientidel, kes saavad pregabaliinravi neuropaatiliste näidustuste tõttu. Nendel

patsientidel tuleb pregabaliini kasutamisel olla ettevaatlik. Pregabaliinravi katkestamisel võib

reaktsioon taanduda.

Seljaaju vigastusest põhjustatud tsentraalse neuropaatilise valu ravimine

Seljaaju vigastusest põhjustatud tsentraalse neuropaatilise valu ravimisel suurenes üldiste

kõrvaltoimete, kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete ja eriti unisuse esinemissagedus. See võib olla

põhjustatud aditiivsest toimest, mis tekib sellise haigusseisundi puhul vajalike teiste ravimite (nt

antispastilised ained) samaaegsel manustamisel. Seda tuleb arvestada pregabaliini määramisel selle

haigusseisundi korral.

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine

Suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel

patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume

kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud.

Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism pregabaliini saavatel patsientidel ei ole teada,

kuid olemasolevate andmete põhjal ei saa seda riski ka välistada.

Seega peaks patsiente suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas jälgima ja vajadusel

rakendama vastavat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või

suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole.

Seedetrakti nõrgenenud funktsioon

Turustamisjärgselt on teatatud alumise seedetrakti nõrgenenud funktsiooni juhtudest (nt soole

obstruktsioon, paralüütiline iileus, kõhukinnisus), kui pregabaliini kasutati samaaegselt ravimitega, mis

võivad tekitada kõhukinnisust nagu opioidsed valuvaigistid. Kui pregabaliini kasutatakse samaaegselt

opioididega, võiks kaaluda kõhukinnisust vältivate meetmete kasutamist (eriti naispatsientidel ja

eakatel).

Kuritarvitamise võimalikkus

On teatatud pregabaliini kuritarvitamise juhtudest. Pregabaliini kasutamisel tuleb olla ettevaatlik

patsientide puhul, kellel on anamneesis ravimite või narkootiliste ainete kuritarvitamine. Patsiente

tuleb jälgida pregabaliini kuritarvitamise sümptomite suhtes.

Entsefalopaatia

On teatatud entsefalopaatia juhtudest, eelkõige patsientidel, kellel on olnud tegemist entsefalopaatia

teket soodustavate kaasuvate haigusseisunditega.

Laktoosi talumatus

Pregabalin Pfizeri kapslid sisaldavad laktoosmonohüdraati. Ravimit ei tohi võtta patsiendid, kellel

esinevad harvad pärilikud haigused nagu galaktoosi talumatus, Lapp-laktaasi puudulikkus või

glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Pregabaliini farmakokineetilised koostoimed ei ole tõenäolised, kuna pregabaliin eritub peamiselt

muutumatul kujul uriiniga, tema metabolism on inimesel peaaegu olematu (<2% annusest leidub

uriinis metaboliitidena), ta ei pärsi in vitro ravimite metabolismi ja ei seondu plasmavalkudega.

In vivo uuringud ja rahvastiku farmakokineetika analüüs

Eelnevaga kooskõlas ei täheldatud in vivo uuringutes kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid

pregabaliini ja fenütoiini, karbamasepiini, valproehappe, lamotrigiini, gabapentiini, lorasepaami,

oksükodooni või etanooli vahel. Rahvastiku farmakokineetika analüüs näitas, et suukaudsed

diabeedivastased ravimid, diureetikumid, insuliin, fenobarbitaal, tiagabiin ja topiramaat ei avaldanud

kliiniliselt olulist mõju pregabaliini kliirensile.

Suukaudsed rasestumisvastased ravimid, noretisteroon ja/või etinüülöstradiool

Pregabaliini samaaegne manustamine koos suukaudsete rasestumisvastaste ravimite noretisterooni

ja/või etinüülöstradiooliga ei mõjuta kummagi ravimi püsiva faasi farmakokineetikat.

Kesknärvisüsteemi mõjutavad ravimid

Pregabaliin võib tugevdada etanooli ja lorasepaami toimet. Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei

avaldanud pregabaliini korduvad suukaudsed annused manustatuna samaaegselt oksükodooni,

lorasepaami või etanooliga kliiniliselt olulist toimet hingamisfunktsioonile. Turustamisjärgselt on

pregabaliini ja teiste kesknärvisüsteemi depressantide koosmanustamisel täheldatud

hingamispuudulikkust ja koomat. Pregabaliin toimib aditiivselt oksükodooni poolt esilekutsutud

kognitiivse ja motoorsete funktsioonide paranemisele.

Koostoimed ja eakad

Eakatel vabatahtlikel ei ole tehtud spetsiifilisi farmakodünaamilisi koostoimeuuringuid.

Koostoimeuuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestuda võivad naised/Kontratseptsioon meestel ja naistel

Kuna võimalik risk inimestele ei ole teada, peavad rasestuda võivad naised kasutama efektiivseid

rasestumisvastaseid vahendeid.

Rasedus

Puuduvad andmed pregabaliini kasutamisest rasedatel.

Loomkatsetes on ilmnenud kahjulik toime reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei

ole teada.

Pregabalin Pfizerit ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud siis, kui see on selgelt vajalik (juhul,

kui kasu emale ületab selgelt võimaliku riski lootele).

Imetamine

Ei ole teada, kas pregabaliin eritub inimese rinnapiima, kuid rottidel eritub pregabaliin piima. Seetõttu

ei soovitata pregabaliinravi ajal last imetada.

Fertiilsus

Puuduvad kliinilised andmed pregabaliini toimete kohta naiste fertiilsusele.

Et hinnata pregabaliini mõju seemnerakkude liikuvusele, anti kliinilistes uuringutes tervetele meestele

pregabaliini annuses 600 mg ööpäevas. Pärast 3-kuulist ravi ei täheldatud mõju seemnerakkude

liikuvusele.

Fertiilsuse uuringud emasrottidel on näidanud kahjulikke toimeid reproduktiivsusele. Fertiilsuse

uuringud isasrottidel on näidanud kahjulikke toimeid reproduktiivsusele ja arengule. Nende tulemuste

kliiniline tähtsus ei ole teada (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Pregabalin Pfizeril võib olla kerge kuni keskmise tugevusega toime reaktsioonikiirusele. Pregabalin

Pfizer võib põhjustada pearinglust ja unisust ning võib seega omada toimet autojuhtimise ja masinate

käsitsemise võimele. Patsientidel soovitatakse mitte juhtida sõidukeid, käsitseda keerulisi masinaid või

tegeleda muude võimalikult ohtlike tegevustega, kuni on teada, kas ravim mõjutab nende võimet teha

nimetatud toiminguid.

7

4.8 Kõrvaltoimed

Pregabaliini kliinilises programmis osales üle 8900 pregabaliini saanud patsiendi, kellest üle 5600

patsiendi osalesid topeltpimedates platseebokontrolliga uuringutes. Kõige sagedamini täheldatud

kõrvaltoimed olid pearinglus ja unisus. Kõrvaltoimed olid enamasti kerge kuni mõõduka tugevusega.

Kõigis uuringutes oli kõrvaltoimete tõttu ravi katkestamise sagedus 12% pregabaliini saanud

patsientidel ning 5% platseebot saanud patsientidel. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed, mis tingisid

pregabaliinravi katkestamise, olid pearinglus ja unisus.

Alltoodud tabelis on organsüsteemide klassi ja esinemissageduse (väga sage (≥1/10); sage (≥1/100

kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000),

teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) järgi toodud kõik kõrvaltoimed, mis esinesid

sagedamini kui platseeborühmas ja rohkem kui ühel patsiendil.

Igas sagedusrühmas on kõrvaltoimed toodud raskuse vähenemise järjekorras.

Loetletud kõrvaltoimed võivad ühtlasi olla seotud põhihaigusega ja/või samaaegselt kasutatavate

ravimitega.

Seljaaju vigastusest põhjustatud tsentraalse neuropaatilise valu ravimisel suurenes üldiste

kõrvaltoimete, KNS-i kõrvaltoimete ja eriti unisuse esinemissagedus (vt lõik 4.4).

Muud reaktsioonid, millest teatati turuletulekujärgselt, on kirjas alltoodud nimekirjas kursiivis.

Organsüsteemi klassid Kõrvaltoime

Infektsioonid ja infestatsioonid

Sage Nasofarüngiit

Vere ja lümfisüsteemi häired

Aeg-ajalt Neutropeenia

Immuunsüsteemi häired

Aeg-ajalt

Harv

Ülitundlikkus

Angioödeem, allergiline reaktsioon

Ainevahetus- ja toitumishäired

Sage Isu suurenemine

Aeg-ajalt Isutus, hüpoglükeemia

Psühhiaatrilised häired

Sage Eufooriline tuju, segasus, ärritatavus, orientatsioonikaotus, unetus,

libiido langus

Aeg-ajalt Hallutsinatsioonid, paanikahood, rahutus, erutus, depressioon,

depressiivne meeleolu, kõrgendatud meeleolu, agressiivsus,

meeleolu kõikumised, depersonaliseerumine, raskused sõnade

leidmisel, ebanormaalsed unenäod, libiido tõus, anorgasmia, apaatia

Harv Pidurdamatus

Närvisüsteemi häired

Väga sage Pearinglus, unisus, peavalu

Sage Ataksia, koordinatsioonihäired, treemor, düsartria, amneesia,

mäluhäired, tähelepanuhäired, paresteesia, hüpoesteesia, sedatsioon,

tasakaaluhäired, letargia

Aeg-ajalt Sünkoop, stuupor, müokloonus, teadvuse kadu, psühhomotoorne

hüperaktiivsus, düskineesia, posturaalne pearinglus, intentsionaalne

treemor, nüstagm, kognitiivsed häired, vaimsed häired, kõnehäired,

hüporefleksia, hüperesteesia, põletustunne, ageuusia, halb

enesetunne

Harv Krambid, lõhnatundlikkushäired, hüpokineesia, düsgraafia

Silma kahjustused

Sage Hägune nägemine, diploopia

8

Organsüsteemi klassid Kõrvaltoime

Aeg-ajalt Perifeerse nägemise kadu, nägemishäired, silmade turse,

nägemisvälja defektid, nägemisteravuse langus, silmade valu,

astenoopia, fotopsia, silmade kuivus, pisaravoolu suurenemine,

silmade ärritus

Harv Nägemiskaotus, keratiit, ostsillopsia, nägemissügavuse tunnetuse

muutused, müdriaas, strabism, nägemise eredus

Kõrva ja labürindi kahjustused

Sage Vertiigo

Aeg-ajalt Hüperakuusia

Südame häired

Aeg-ajalt Tahhükardia, I astme atrioventrikulaarne blokaad,

siinusbradükardia, kongestiivne südamepuudulikkus

Harv QT pikenemine, siinustahhükardia, siinusarütmia

Vaskulaarsed häired

Aeg-ajalt Hüpotensioon, hüpertensioon, kuumahood, nahaõhetus, jäsemete

külmus

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Aeg-ajalt Düspnoe, ninaverejooksud, köha, kinnine nina, nohu, norskamine,

nina kuivus

Harv Kopsuödeem, pigistustunne kõris

Seedetrakti häired

Sage Oksendamine, iiveldus, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus,

kõhulihaste rigiidsus, suukuivus

Aeg-ajalt Gastroösofageaalne reflukshaigus, ülemäärane süljeeritus, suu

hüpoesteesia

Harv Astsiit, pankreatiit, keele turse, düsfaagia

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Aeg-ajalt Papuloosne lööve, urtikaaria, hüperhidroos, sügelus

Harv Stevensi-Johnsoni sündroom, külm higi

Lihas-skeleti, sidekoe ja luude kahjustused

Sage

Aeg-ajalt

Lihaskrambid, artralgia, seljavalu, jäsemete valu, kaela spasm

Liigeste turse, müalgia, lihastõmblused, kaelavalu, lihaste jäikus

Harv Rabdomüolüüs

Neeru- ja kuseteede häired

Aeg-ajalt Uriinipidamatus, düsuuria

Harv Neerupuudulikkus, oliguuria, uriinipeetus

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Sage Erektiilne düsfunktsioon

Aeg-ajalt Seksuaalne düsfunktsioon, hilinenud ejakulatsioon, düsmenorröa,

rindade valu

Harv Amenorröa, eritis rindadest, rindade suurenemine, günekomastia

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Sage Perifeersed tursed, tursed, ebanormaalne kõnnak, kukkumine,

joobetunne, ebanormaalne tunne, väsimus

Aeg-ajalt Generaliseerunud ödeem, näo turse, pitsitustunne rinnus, valu,

püreksia, janu, külmavärinad, asteenia

Uuringud

Sage Kehakaalu tõus

Aeg-ajalt Kreatiinfosfokinaasi tõus veres, alaniinaminotransferaasi tõus,

aspartaataminotransferaasi tõus, glükoosisisalduse tõus veres,

trombotsüütide arvu vähenemine, kreatiniini tõus veres,

kaaliumisisalduse langus veres, kehakaalu langus

Harv Leukotsüütide arvu vähenemine

Pärast lühi- ja pikaajalise ravi katkestamist pregabaliiniga on täheldatud ärajäämanähtude esinemisest

mõningatel patsientidel. On märgitud järgmisi sümptomeid: unetus, peavalu, iiveldus, ärevus,

9

kõhulahtisus, gripisündroom, krambid, närvilisus, depressioon, valu, hüperhidroos ja pearinglus.

Patsienti tuleb ravi alustamisel sellest teavitada.

Pikaajalise pregabaliinravi katkestamisel viitavad andmed sellele, et ärajäämanähtude esinemissagedus

ja raskusaste võivad olla annusest sõltuvad.

4.9 Üleannustamine

Turustamisjärgselt olid pregabaliini liiga suure annuse võtmisel kõige sagedamini esinenud

kõrvaltoimed somnolentsus, segasusseisund, agitatsioon ja rahutus.

Harvadel juhtudel on teatatud koomast.

Pregabaliini üleannuse korral tuleb raviks rakendada üldisi toetavaid abinõusid ja vajadusel

hemodialüüsi (vt lõik 4.2 Tabel 1).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Epilepsiavastased ravimid, teised epilepsiavastased ravimid, ATC-kood:

N03AX16

Toimeaine pregabaliin on gamma-aminobutüürhappe (GABA) analoog ((S)-3-(aminometüül)-5-

metüülheksanoehape).

Toimemehhanism

Pregabaliin seondub kesknärvisüsteemi voltaaž-sõltuvate kaltsiumkanalite abialaühikuga (a2-d

proteiin).

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Neuropaatiline valu

Ravimi efektiivsust on täheldatud diabeetilise neuropaatia, herpesejärgse neuralgia ja seljaaju

vigastuse uuringutes. Ravimi efektiivsust ei ole uuritud teistel neuropaatilise valu mudelitel.

Pregabaliini on uuritud 10-es kontrollitud kliinilises uuringus, mis kestsid kuni 13 nädalat

annustamisega kaks korda ööpäevas (BID) ja kuni 8 nädalat annustamisega kolm korda ööpäevas

(TID). Kokkuvõttes olid ohutuse ja tõhususe profiilid BID ja TID annustamisrežiimide korral

sarnased.

Kuni 12 nädalat kestnud perifeerse ja tsentraalse neuropaatilise valu kliinilistes uuringutes ilmnes

esimesel nädalal valu vähenemine, mis püsis kogu raviperioodi vältel.

Kontrollitud kliinilistes uuringutes saavutati perifeerse neuropaatilise valu vähenemine 50% ulatuses

valuskaalast 35% pregabaliiniga ravitud ja 18% platseeboga ravitud patsientidest. Patsientidel, kellel

ei esinenud somnolentsust, saavutati nimetatud ulatuses paranemine 33% pregabaliiniga ravitud ja

18% platseeboga ravitud haigetest. Somnolentsetel patsientidel saadi ravivastus 48% pregabaliiniga ja

16% platseeboga ravitud patsientidel.

Kontrollitud kliinilises uuringus paranes valu skoor 50% võrra pregabaliiniga ravitud tsentraalse

neuropaatilise valuga patsientidest 22%-l ja platseebot saanutest 7%-l.

Epilepsia

Täiendav ravi

10

Pregabaliini on uuritud 3-es kontrollitud kliinilises uuringus, mis kestsid 12 nädalat annustamisega

kaks korda ööpäevas (BID) või kolm korda ööpäevas (TID). Kokkuvõttes olid ohutuse ja tõhususe

profiilid BID ja TID annustamisrežiimide korral sarnased.

Esimesel nädalal täheldati krambihoogude esinemissageduse vähenemist.

Monoteraapia (esmase diagnoosiga patsientidel)

Pregabaliini on uuritud 1-s kontrollitud kliinilises uuringus, mis kestis 56 nädalat annustamisega kaks

korda ööpäevas (BID). Pregabaliin ei olnud 6-kuulise krambihoogudeta tulemusnäitaja osas nõrgem

kui lamotrigiin. Nii pregabaliin kui ka lamotrigiin olid võrdselt ohutud ja hästi talutavad.

Generaliseerunud ärevushäire

Pregabaliini on uuritud kuues kontrollitud 4¼6 nädalat kestvas uuringus, 8 nädalat vältavas eakate

patsientide uuringus ja pikaajalises retsidiivide vältimise uuringus, mille topeltpime retsidiivide

vältimise faas kestis 6 kuud.

Generaliseerunud ärevushäire sümptomid Hamiltoni ärevuse hindamise skaala (HAM-A) alusel

leevenesid esimese nädala jooksul.

Kontrollitud kliinilistes uuringutes (kestusega 4¼8 nädalat) paranesid 52% pregabaliiniga ravitud

patsientidest ja 38% platseebot saanud patsientidest HAM-A kogutulemused algsest kuni

tulemusnäitajani vähemalt 50%.

Kontrollitud kliinilistes uuringutes täheldati suuremal osal pregabaliiniga ravitud patsientidest ähmast

nägemist kui platseebot saanud patsientidel. Enamusel juhtudel möödus see ravi jätkamiselt iseenesest.

Kontrollitud kliinilistes uuringutes kasutati oftalmoloogilisi uurimismeetodeid enam kui 3600

patsiendi puhul, uuring hõlmas nägemisteravuse ja nägemisvälja määramist ning laiendatud

fundoskoopilist uuringut. Nägemisteravuse vähenemist täheldati 6,5% patsientidest

pregabaliinirühmas ja 4,8% patsientidest platseeborühmas. Nägemisvälja muutusi leiti 12,4%

pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 11,7% platseebot saanud patsientidest. Fundoskoopilisi muutusi

täheldati 1,7% patsientidest pregabaliinirühmas ja 2,1% patsientidest platseeborühmas.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Pregabaliini püsiva faasi farmakokineetika on tervetel vabatahtlikel, epilepsiavastaseid ravimeid

saavatel epilepsiaga patsientidel ja kroonilise valuga patsientidel sarnane.

Imendumine

Manustamisel tühja kõhuga imendub pregabaliin kiiresti, maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub

ühe tunni jooksul nii ühekordse kui korduva annuse korral. Pregabaliini biosaadavus on suukaudsel

manustamisel ³90% ja ei sõltu annusest. Korduval manustamisel saavutatakse püsiv staadium 24...48

tunni jooksul. Pregabaliini imendumise kiirus väheneb manustamisel koos toiduga - Cmax väheneb

umbes 25...30% ja tmax pikeneb umbes kuni 2,5 tunnini. Manustamine koos toiduga ei avalda siiski

kliiniliselt olulist mõju pregabaliini imendumisele.

Jaotumine

Prekliinilistes uuringutes läbis pregabaliin hiirtel, rottidel ja ahvidel hematoentsefaalbarjääri. Rottidel

läbis pregabaliin platsentaarbarjääri ja ravim eritus lakteerivate rottide piima. Inimesel on pregabaliini

jaotusmaht suukaudsel manustamisel umbes 0,56 l/kg. Pregabaliin ei seondu plasmavalkudega.

Biotransformatsioon

Inimesel pregabaliin praktiliselt ei metaboliseeru. Pärast pregabaliini radioaktiivselt märgistatud

annuse manustamist andis muutumatu pregabaliin umbes 98% uriinis täheldatud radioaktiivsusest.

Pregabaliini N-metüleeritud derivaat – peamine uriinis leiduv pregabaliini metaboliit – andis 0,9%

annusest. Prekliinilistes uuringutes ei täheldatud pregabaliini S-enantiomeeri ratsemiseerumist Renantiomeeriks.

11

Eritumine

Pregabaliin elimineerub süsteemsest ringlusest peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul.

Pregabaliini keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on 6,3 tundi. Pregabaliini plasmakliirens ja

neerukliirens on otseses seoses kreatiniinikliirensiga (vt lõik 5.2 Neerukahjustus).

Langenud neerufunktsiooniga või hemodialüüsitavatel patsientidel on vajalik annuseid korrigeerida (vt

lõik 4.2 Tabel 1).

Lineaarsus/mittelineaarsus

Pregabaliini farmakokineetika on soovitatud annusevahemiku ulatuses lineaarne. Pregabaliini

patsientidevahelised farmakokineetilised erinevused on väikesed (<20%). Korduvate annuste

farmakokineetika on tuletatav ühekordse annuse andmetest. Seetõttu pregabaliini rutiinse

plasmakontsentratsiooni järelvalve teostamine pole vajalik.

Sugu

Kliinilised uuringud näitavad, et sugu ei avalda kliiniliselt olulist mõju pregabaliini sisaldusele

plasmas.

Neerukahjustus

Pregabaliini kliirens on otseses seoses kreatiniinikliirensiga. Lisaks on pregabaliin plasmast tõhusalt

hemodialüüsi teel (4-tunnise hemodialüüsi seansi järgselt langeb pregabaliini plasmakontsentratsoon

umbes 50%) eemaldatav. Et peamine eliminatsioon toimub neerude kaudu, on neerukahjustusega

patsientidel vajalik annust vähendada ja hemodialüüsi järgselt anda täiendav annus (vt lõik 4.2 Tabel

1).

Maksakahjustus

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole tehtud spetsiaalseid farmakokineetilisi uuringuid. Et

pregabaliin olulisel määral ei metaboliseeru ja eritub peamiselt uriiniga muutumatul kujul, ei ole

põhjust eeldada, et maksafunktsiooni kahjustus mõjutab pregabaliini plasmakontsentratsiooni olulisel

määral.

Eakad (vanuses üle 65 aasta)

Pregabaliini kliirens väheneb vanuse suurenedes, mis on kooskõlas vanuse suurenemisega kaasneva

kreatiniinikliirensi langusega. Patsientidel, kellel esineb vanusest tingitud neerufunktsiooni langus,

võib olla vajalik vähendada pregabaliini annust (vt lõik 4.2 Tabel 1).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse loomkatsetes taluti kliiniliselt olulisi pregabaliini annuseid hästi. Kroonilise

toksilisuse uuringutes rottidel ja ahvidel täheldati kesknärvisüsteemiga seotud toimeid, sealhulgas

hüpoaktiivsust, hüperaktiivsust ja ataksiat. Reetina atroofiat, mis tavaliselt esineb vanadel

albiinorottidel, täheldati pärast pikaaegset pregabaliini ekspositsiooni, mis oli ≥5 korda kõrgem kui

maksimaalse soovitatud kliinilise annusega tekkiv keskmine ekspositsioon inimesel.

Pregabaliin ei avaldanud teratogeenset toimet hiirtel, rottidel ega küülikutel. Rottidel ja küülikutel

ilmnesid loote kahjustused ainult ekspositsioonide korral, mis piisaval määral ületasid inimese

ekspositsiooni. Pre- ja postnataalse toksilisuse uuringutes tekitas pregabaliin järglastele

arengukahjustusi ekspositsioonide korral, mis ületasid maksimaalse soovitatud inimese ekspositsiooni

>2 korda.

Kahjulikke toimeid emas- ja isasrottide fertiilsusele täheldati ainult terapeutiliste annuste ületamisel.

Kahjulikud toimed isasrottide reproduktiivorganitele ja sperma parameetritele olid pöörduvad ja

esinesid ainult terapeutilise annuse ületamisel või olid seotud isasroti reproduktiivorganite spontaanse

degeneratiivse protsessiga. Seetõttu käsitleti neid toimeid kui vähese või mittekliinilise tähtsusega

toimeid.

In vitro ja in vivo testide paneeli tulemuste kohaselt ei ole pregabaliin genotoksiline.

12

Kaheaastased pregabaliini kartsinogeensuse uuringud viidi läbi rottidel ja hiirtel. Annuste puhul, mis

ületasid keskmisi inimese annuseid 600 mg/päevas kuni 24 korda, rottidel kasvajaid ei leitud. Hiirtel ei

tõusnud kasvajate esinemissagedus annuste korral, mis olid sarnased keskmiste annustega inimestel,

kuid suuremate annuste korral sagenes hemangioomi esinemine. Pregabaliini poolt esile kutsutud

kasvajate formeerumise mittegenotoksiline mehhanism hõlmab trombotsüütide muutusi ja sellega

seotud endoteelirakkude proliferatsiooni. Lühiajaliste ja pikaajaliste kliiniliste uuringute piiratud

andmete alusel ei esinenud trombotsüütide muutusi ei rottidel ega inimestel. Puuduvad tõendid, mis

viitaksid vastava riski olemasolule inimestel.

Noortel rottidel tekkinud kahjustused ei erine kvalitatiivselt täiskasvanud rottidel täheldatud

kahjustustest. Siiski on noored rotid tundlikumad. Raviannuste kasutamisel täheldati

kesknärvisüsteemi poolt hüperaktiivsuse ja bruksismi kliinilisi tunnuseid ning samuti mõningaid

kasvuga seotud muutusi (pöörduv kehakaalu tõusu pidurdumine). Toimeid munasarja tsüklile täheldati

ekspositsiooni korral, mis ületas inimese ekspositsiooni 5 korda. Juveniilsetel rottidel leiti vähenenud

akustiline ehmatusvastus 1...2 nädalat pärast kokkupuudet annustega, mis üle kahe korra ületasid

inimese terapeutilisi annuseid. Üheksa nädalat pärast kokkupuudet ei olnud see toime enam jälgitav.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu:

Laktoosmonohüdraat

Maisitärklis

Talk

Kapsli kest:

Želatiin

Titaandioksiid (E171)

Naatriumlaurüülsulfaat

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Puhastatud vesi

Trükivärv:

Šellak

Must raudoksiid (E172)

Propüleenglükool

Kaaliumhüdroksiid

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Ravim ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/alumiiniumblisterpakend, mis sisaldab 14, 21, 56, 84, 100 või 112 (2 x 56) kõvakapslit.

100 x 1 kõvakapslit PVC/alumiiniumist ühekordse annusega perforeeritud blisterpakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

13

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Pfizer Limited,

Ramsgate Road,

Sandwich,

Kent

CT13 9NJ

Ühendkuningriik

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/14/916/001-007

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev:

Viimase müügiloa uuendamise kuupäev:

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti