Piperacillin/Tazobactam Actavis - Piperacillin/Tazobactam Actavis ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Piperacillin/Tazobactam Actavis, 2 g/0,25 g süste- või infusioonilahuse pulber Piperacillin/Tazobactam Actavis, 4 g/0,5 g süste- või infusioonilahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab piperatsilliinnaatriumi koguses, mis vastab 2 g piperatsilliinile ja tasobaktaamnaatriumi koguses, mis vastab 0,25g tasobaktaamile.
Üks viaal süste- või infusioonilahuse pulbrit sisaldab 4,7 mmol (108 mg) naatriumi.
Üks viaal sisaldab piperatsilliinnaatriumi koguses, mis vastab 4 g piperatsilliinile ja tasobaktaamnaatriumi koguses, mis vastab 0,5g tasobaktaamile.
Üks viaal süste- või infusioonilahuse pulbrit sisaldab 9,4 mmol (216 mg) naatriumi. INN. Piperacillinum, Tazobactamum

3. RAVIMVORM

Süste- või infusioonilahuse pulber. Valge kuni valkjas pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Piperatsilliin/tasobaktaam on näidustatud keskmiste kuni raskete süsteemsete ja/või lokaalsete bakteriaalsete infektsioonide ravis, kui kahtlustatakse või on kinnitatud beetalaktamaasi tootvad bakterid:
Täiskasvanud/ noorukid ja eakad
-Nosokomiaalpneumoonia
-Kuseteede tüsistunud infektsioonid (sh püelonefriit)
-Kõhuõõne infektsioonid
-Naha ja pehmete kude infektsioonid
-Bakteriaalsed infektsioonid neutropeeniaga patsientidel Lapsed (2…12-aastased)
-Bakteriaalsed infektsioonid neutropeeniaga lastel.
Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke ravijuhiseid.


4.2 Annustamine ja manustamisviis
Piperacillin/Tazobactam Actavis’t võib manustada aeglase intravenoosse süstena (vähemalt 3...5 minuti jooksul) või aeglase intravenoosse infusioonina (umbes 20...30 minuti jooksul).
Ravimi lahustamise juhised (vt lõigud 6.2 ja 6.6).
Piperatsilliinile tundlike ja piperatsilliinile/tasobaktaamile tundlike beetalaktamaasi tootvate organismide põhjustatud segainfektsioonide ravi ei nõua tavaliselt täiendavalt mõne muu antibiootikumi lisamist.
Nosokomiaalse pneumoonia ja infektsioonidega neutropeenilistel patsientidel võib piperatsilliini/tasobaktaami kasutada koos aminoglükosiididega. Kui aminoglükosiidide kasutamine osutub vajalikuks, peab nii piperatsilliini/tasobaktaami kui ka aminoglükosiidi kasutama terapeutilistes täisannustes.
Infektsiooni nähtudega (nt palavikuga) neutropeenilised patsiendid peavad laborianalüüside tulemuste selgumiseni saama koheselt empiirilist antibakteriaalset ravi.
Normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanud ja üle 12-aasta vanused lapsed Tavaline annus täiskasvanutele ja üle 12-aasta vanustele lastele on 4,5 g Piperacillin/ Tazobactam Actavis’t (4 g piperatsilliini/ 500 mg tasobaktaami) iga 8 tunni järel.
Piperacillin/Tazobactam Actavis’e päevane koguannus sõltub infektsiooni raskusest ja asukohast ning on vahemikus 2,25 g (2 g piperatsilliini /250 mg tasobaktaami) kuni 4,5 g (4 g piperatsilliini /500 mg tasobaktaami) manustatuna iga 6 või 8 tunni järel.
Neutropeenia korral on soovituslik annus 4,5 g Piperacillin/Tazobactam Actavis’t (4 g piperatsilliini/ 500 mg tasobaktaami) manustatuna iga 6 tunni järel kombinatsioonis aminoglükosiidiga.
Normaalse neerufunktsiooniga eakad Piperacillin/ Tazobactam Actavis’t võib kasutada samas annuses mis täiskasvanutel, va neerufunktsiooni häire korral (vt allpool).
Neerupuudulikkus täiskasvanutel, eakatel ja lastel (üle 40 kg), kes saavad täiskasvanute annuseid Neerupuudulikkuse korral tuleb veenisisest annust kohandada olemasoleva neerupuudulikkuse raskusastmega. Soovituslikud ööpäevased annused on järgmised:
Kreatiniini kliirens (ml/min)  Soovituslik piperatsilliini/ tasobaktaami annus 
Kokku  Jaotatud annused 
20…80  12/ 1.5g /päevas  4000/ 500 mg iga 8 tunni järel 
< 20  8/ 1g / päevas  4000/ 500 mg iga 12 tunni järel 

Hemodialüüsil olevatel patsientidel on piperatsilliini/tasobaktaami maksimaalne päevaannus 8 g/1 g.
Lisaks tuleb manustada iga dialüüsitsükli järel 2 g/250 mg piperatsilliini/tasobaktaami lisaannus, sest
hemodialüüsi teel eemaldatakse 4 tunniga 30%...50% piperatsilliini.

Neerupuudulikkuse ja maksapuudulikkuse korral aitab õiget annust leida Piperacillin/Tazobactam
Actavis’e määramine seerumist.

Normaalse neerufunktsiooniga 2...12-aastased lapsed
Piperacillin/Tazobactam Actavis’t soovitatakse vaid neutropeeniaga laste raviks.

Neutropeenia
Lastele kehakaaluga alla 40 kg tuleb annuseid kohandada 90 mg/kg (piperatsilliini/ tasobaktaami
80/ 10 mg) alusel, mida manustatakse iga 6 tunni järel kombinatsioonis aminoglükosiidiga. Mitte
ületada 4000/500 mg piperatsilliini/tasobaktaami iga 6 tunni järel.

Normaalse neerufunktsiooniga 2…12-aastased lapsed
Piperacillin/Tazobactam Actavis’e soovitatakse vaid neutropeeniaga laste raviks.

Neutropeenia
Lastele kehakaaluga alla 40 kg tuleb annuseid kohandada 90 mg/kg (piperatsilliini/ tasobaktaami
80/ 10 mg) alusel, mida manustatakse iga 6 tunni järel kombinatsioonis aminoglükosiidiga. Mitte
ületada 4000/500 mg piperatsilliini/tasobaktaami iga 6 tunni järel.

Neerupuudulikkusega 2…12-aastsed lapsed (või kehakaaluga alla 40 kg)
Neerupuudulikkusega lastel tuleb veenisisest annust kohandada olemasoleva neerupuudulikkuse
raskusastmega, nagu järgmises tabelis toodud:

Kreatiniini kliirens (ml/min)  Soovituslik piperatsilliini/tasobaktaami annus   Sagedus  Maksimaalne ööpäevane annus 
>40  Annuseid ei ole vaja kohandada 
20...39  90 mg (piperatsilliin/tasobaktaam 80/10 mg) /kg  Iga 8 tunni järel  12/1,5 g ööpäevas 
< 20  90 mg (piperatsilliin/tasobaktaam 80/10 mg) /kg  Iga 12 tunni järel  8/1 g ööpäevas 

Hemodialüüsi saavatele lastele kehakaaluga <50 kg on soovituslik annus 45 mg
(piperatsilliini/tasobaktaami 40/5 mg) /kg iga 8 tunni järel.

Ülaltoodud annuste kohandamised on ligikaudsed. Iga patsienti tuleb hoolikalt jälgida ravimi
toksilisuse ilmingute suhtes. Annuseid ja annuste vahelist intervalli tuleb vastavalt kohandada.

Alla 2 aastased lapsed:
Piperacillin/Tazobactam Actavis’t ei soovitata alla 2 aasta vanustel lastel kasutada, sest ohutusandmed
ei ole piisavad.

Maksapuudulikkus
Annust ei ole vaja kohandada.

Ravi kestus
Ravi kestus oleneb infektsiooni raskusest ja patsiendi kliinilisest ja bakterioloogilisest paranemisest. 

Ägedate infektsioonide ravis tuleb Piperacillin/Tazobactam Actavis-raviga jätkata 48 tundi pärast kliiniliste nähtude või palaviku taandumist.

4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeainete, teiste beetalaktaamide (nt penitsilliinide ja tsefalosporiinide) või teiste beetalaktamaasi inhibiitorite suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel 
Hoiatused Penitsilliinidega (sh piperatsilliini/tasobaktaamiga) ravi saanud patsientidel on kirjeldatud tõsiseid ning aeg-ajalt eluohtlikke ülitundlikkusreaktsioone (anafülaktiline/anafülaktoidne, sh šokk). Need reaktsioonid tekivad suurema tõenäosusega patsientidel, kellel on varem olnud tundlikkust mitmete allergeenide suhtes.
Teatatud on varasema penitsilliini ülitundlikkusega patsientidest, kellel on tekkinud tsefalosporiinravi ajal tõsiseid reaktsioone. Kui piperatsilliini/tasobaktaami ravi ajal tekib allergiline reaktsioon, tuleb antibiootikum ära jätta. Raske ülitundlikkusreaktsioon võib vajada adrenaliini ja teisi erakorralise esmaabi meetmeid.
Enne ravi alustamist piperatsilliini/tasobaktaamiga tuleb hoolikalt uurida, kas on varem olnud ülitundlikkusreaktsioone penitsilliinide, tsefalosporiinide või teiste allergeenide suhtes.
Raske ja püsiva kõhulahtisuse korral tuleb kahtlustada antibiootikumidest põhjustatud eluohtlikku pseudomembranoosset koliiti. Pseudomembranoosse koliidi sümptomid võivad tekkida antibiootikumravi ajal või pärast ravi. Seetõttu tuleb piperatsilliin/tasobaktaam kohe ära jätta ning alustada vastava raviga.
Ettevaatusabinõud Eeskätt pikaajalise ravi ajal võivad tekkida neutropeenia ja leukopeenia. Seetõttu tuleb perioodiliselt teha täisvere analüüse.
Pikaajalise ravi korral on soovitatav perioodiliselt hinnata organsüsteemide funktsioone, sh neeru- ja
maksafunktsiooni.

Mõnedel beetalaktaamantibiootikum-ravi saavatel patsientidel on ravi ajal tekkinud veritsusi. Need
nähud on mõnikord seotud muutustega hüübimisanalüüsides, nt hüübimisaeg, trombotsüütide
agregatsioon ja protrombiini aeg ning neid esineb sagedamini neerupuudulikkusega patsientidel. Kui
peaksid tekkima veritsushäired, tuleb antibiootikum ära jätta ja alustada vastava raviga.

Eriti pikaajalise ravi korral tuleb arvestada resistentsete haigustekitajate tekkega, mis võib põhjustada
superinfektsioone. Oluliste superinfektsioonide kindlaks tegemiseks võib olla vajalik teha
mikrobioloogiline kontroll. Kui nii peaks juhtuma, tuleb kasutusele võtta vastavad meetmed.

Kui veenisiseselt manustada ettenähtust suuremaid annuseid, võivad patsiendil tekkida
neuromuskulaarne erutuvus ja krambid.

Piperacillin/Tazobactam Actavis 2 g/0,25 g süste- või infusioonilahuse pulber sisaldab 4,7 mmol (108
mg) naatriumi ühes viaalis.
Piperacillin/Tazobactam Actavis 4 g/0,5 g süste- või infusioonilahuse pulber sisaldab 9,4 mmol (216
mg) naatriumi ühes viaalis.
Seda peavad silmas pidama patsiendid, kes on naatriumivaesel dieedil.

Madala kaaliumireserviga patsientidel või patsientidel, kes saavad kaasuvalt ravimeid, mis võivad
alandada kaaliumi taset, võib tekkida hüpokaleemia; sellistel patsientidel tuleb perioodiliselt määrata
elektrolüüte. Täheldada võib mõõdukat maksafunktsiooni näitajate tõusu.

Tsüstilise fibroosiga patsientidel on piperatsilliinravi seostatud sagedasemate palaviku ja
nahalööbejuhtudega (vt lõik 4.8).

Kuni edasiste kogemuste saamiseni ei tohi piperatsilliini/tasobaktaami kasutada lastel, kellel ei ole
neutropeeniat.


4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed 
Koostoimed probenetsiidiga Probenetsiidi ja piperatsilliini/tasobaktaami samaaegne manustamine pikendas nii piperatsilliini kui ka tasobaktaami poolväärtusaega ning vähendas mõlema toimeaine renaalset kliirensit. Kummagi ravimi maksimaalset plasmakontsentratsiooni see siiski ei mõjutanud.
Koostoimed antibiootikumidega Normaalse neerufunktsiooniga tervetel täiskasvanutel ei ole tobramütsiini ja vankomütsiiniga koosmanustamisel täheldatud kõrvaltoimena kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid. Raske neerufunktsiooni häirega patsientidel, kes said raviks piperatsilliini/tasobaktaami, täheldati tobramütsiini ja gentamütsiini kliirensi kiirenemist. Nendel patsientidel tuleb piperatsilliini/tasobaktaami preparaadi kasutamine koos tobramütsiini ja gentamütsiiniga välistada. 
Informatsiooni piperatsilliini/tasobaktaami manustamisest koos aminoglükosiididega vt lõigust 6.2.
Koostoimed antikoagulantidega Samaaegse hepariinravi, suukaudsete antikoagulantide ning teiste hüübimissüsteemi, sh trombotsüütide funktsiooni mõjutavate ravimite kasutamisel tuleb teha sagedamini hüübivusteste ning regulaarselt jälgida vere hüübimisnäitajaid.
Koostoimed vekurooniumiga Piperatsilliini ja vekurooniumi koos kasutamist on seostatud vekurooniumi neuromuskulaarse blokaadi pikenemisega. Sarnase toimemehhanismi tõttu on oodata, et piperatsilliini kasutamisel võib kõigi mittepolariseerivate lihaslõõgastite neuromuskulaarne blokaad pikeneda. Seda tuleb arvestada, kui piperatsilliini/tasobaktaami kasutatakse perioperatiivselt.
Koostoime metotreksaadiga:
Piperatsilliin võib langetada metotreksaadi eritumist. Metotreksaat-ravi saavatel patsientidel tuleb
jälgida metotreksaadi sisaldust vereseerumis. 

Mõju laborianalüüside tulemustele Piperatsilliin/tasobaktaam võivad anda glükoosi sisalduse osas uriinis valepositiivseid tulemusi, kui kasutatakse vase reduktsiooni meetodit. Glükoosi on soovitatav määrata ensümaatilisel glükoosoksüdaasi meetodil.
Piperatsilliini/tasobaktaami süstena saanud patsientidel on teatatud positiivsetest analüüsitulemusetest, kui on kasutatud Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testi ning patsientidel on eelnevalt kindlaks tehtud, et Aspergillus-infektsiooni ei ole. Teatatud on ristreaktsiooni mitte-Aspergillus polüsahhariidide ning polüfuranooside vahel Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testis. Seetõttu tuleb piperatsilliini/tasobaktaami saanud patsientidel ilmnenud positiivset testitulemust tõlgendada ettevaatusega ning kinnitada mõne muu diagnostilise meetodiga.

4.6 Rasedus ja imetamine
Rasedus Rasedatel naistel puuduvad adekvaatsed ja hästikontrollitud uuringud piperatsilliini/tasobaktaami kombinatsiooni või nende preparaatide monoteraapia kohta. Loomkatsed on näidanud reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Piperatsilliin ja tasobaktaam läbivad platsentaaarbarjääri. Piperatsilliini/tasobaktaami tuleb raseduse ajal kasutada ainult hädavajadusel.
Imetamine Piperatsilliin eritub rinnapiima väikeses koguses. Tasobaktaami kontsentratsioone inimese rinnapiimas ei ole uuritud. Mõju imetatavale imikule ei ole teada. Rinnaga toitvad emad tohivad ravimit kasutada ainult siis, kui see on hädavajalik. Rinnapiima toidul oleval imikul võib tekkida kõhulahtisus ning limaskestade seeninfektsioon, kuid samuti sensibilisatsioon.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid tehtud.
Siiski võivad tekkida kõrvaltoimed (vt lõik 4.8), mis võivad mõjutada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed on sageduste alusel toodud järgnevalt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10),
aeg-ajalt (≥1/1000 kuni ≤1/100), harv (≥1/10 000 kuni ≤1/1000), väga harv (≤1/10 000), teadmata (ei
saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on olnud kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine ja nahalööve,
mille kõigi sagedus on olnud ≥ 1%, kuid ≤ 10%.


Infektsioonid ja Infestatsioonid:  Candida superinfektsioon 
Vere ja lümfisüsteemi häired:  Leukopeenia, neutropeenia, trombotsüto-peenia  Aneemia, veritsused (sh purpura, ninaverejooks, veritsusaja pikenemine),  eosinofiilia, hemolüütiline aneemia  Agranulotsütoos, positiivne Coombsi direktne test, pantsütopeenia, partsiaalse tromboplastiini aja pikenemine, protrombiiniaja pikenemine, trombotsütoos 
Immuunsüstee- mi häired:   Ülitundlikkusreaktsioon  Anafülaksia/anafülak- toidne reaktsioon (sh šokk) 
Ainevahetus- ja toitumishäired  Hüpoalbumineemia, hüpoglükeemia, hüpoproteineemia, hüpokaleemia 
Närvisüsteemi häired   Peavalu, unetus  Lihasnõrkus, hallutsinatsioonid, krambid 
Vaskulaarsed häired   Hüpotensioon, flebiit, tromboflebiit  õhetus 
Seedetrakti häired  Kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine  Kõhukinnisus, düspepsia, ikterus, stomatiit  Kõhuvalu, pseudomembranoosne koliit, suukuivus 
Maksa ja sapiteede häired   Alaniinaminotransferaasi tõus, Aspartaataminotransferaasi tõus  Veres alkaalse fosfataasi tõus, gammaglutamüültransferaasi tõus, bilirumineemia, hepatiit 
Naha ja nahaaluskoe kahjustused  Nahalööve, sh maakulopapuloosne lööve  Sügelemine, urtikaaria, erüteem  Bulloosne dermatiit, multiformne erüteem,, suurenenud higistamine, eksanteem, ekseem  Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermolüüs 
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused  Artralgia, müalgia 
Neerude ja kuseteede häired   Veres kreatiniini tõus  Interstitsiaalne nefriit, neerupuudulikkus  Vere uurea lämmastiku tõus 
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid   Palavik, süstekoha reaktsioon  Rigor, väsimus, tursed 

Beetalaktamaaside suurte annuste manustamine võib eriti neerupuudulikkusega patsientidel esile kutsuda entsefalopaatiat ( teadvusehäired, müokloonsus ja krambid).
Tsüstilise fibroosi patsientidel on piperatsillini raviga seostatud palaviku ning lööbe intsidentide sagenemist.

4.9 Üleannustamine
Sümptomid Turustamisejärgselt on teatatud piperatsilliini/tasobaktaami üleannustamisest. Enamusel juhtudest kirjeldati iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust, mida on kirjeldatud ka tavapäraste soovituslike annuste puhul. Kui veenisiseselt manustada ettenähtust suuremaid annuseid, võivad patsiendil tekkida neuromuskulaarne erutuvus ja krambid (seda eelkõige neerupuudulikkuse korral).
Mürgistuse ravi
Üleannustamise korral tuleb piperatsilliini/tasobaktaami ravi lõpetada.

Antidooti pole teada.
Ravi on toetav ning sümptomaatiline, lähtudes patsiendi kliinilisest seisundist. Erakorralise olukorra
puhul on näidustatud kõik intensiivravi meetmed, nagu piperatsilliini puhul.

Piperatsilliini või tasobakaami liigset sisaldust plasmas saab vähendada hemodialüüsi teel (täpsemalt
vt lõik 5.2).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: penitsilliinide kombinatsioonid, k.a beetalaktamaasi inhibiitorid. ATC-kood: J01CR05.
Toimemehhanism Piperatsilliin on laia toimespektriga poolsünteetiline penitsilliin, mis toimib enamikesse grampositiivsetesse ja –negatiivsetesse aeroobsetesse ning anaeroobsetesse bakteritesse, avaldades bakteritsiidset toimet nii rakuseina kui ka -vaheseina sünteesi pärssimise läbi. Tasobaktaam on triasolüülmetüül-penitsiillinhappesulfoon, millel on tugev inhibeeriv toime paljudesse beetalaktamaasidesse ning eelkõige plasmiidide vahendatud ensüümidesse, mis on üks sagedasemaid resistentsuse põhjuseid penitsilliinide ja tsefalosporiinide suhtes, sh kolmanda põlvkonna tsefalosporiinid. Tasobaktaami esinemine kombineeritud piperatsilliin/tasobaktaami preparaadis tugevdab ja laiendab piperatsilliini antibakteriaalset toimespektrit, sh paljud beetalaktamaasi tootvad bakterid, mis tavapäraselt on piperatsilliinile ja teistele beetalaktaamantibiootikumidele resistentsed. Seega on piperatsilliini/tasobaktaami kombinatsioonil laia toimespektriga ja beetalaktamaasi inhibeeriva antibiootikumi omadused.
Farmakokineetiliste/farmakodünaamiliste omaduste suhe:
Sarnaselt teistele beetalaktaam antibiootikumidele on aeg, mil piperatsilliini plasmakontsentratsioon
ületab MIK-väärtuse (%T>MIK) infitseerunud organis, korrelatsioonis efektiivsusega.

Resistentsuse tekkemehhanism Tasobaktaami juuresolek laiendab piperatsilliini toimespektrit, kaasates siia ka mikroorganismid, mis muul juhul oleksid beetalaktamaasi tekke tõttu resistentsed piperatsilliinile ja teistele beetalaktaamantibiootikumidele.
In vitro uuringud on näidanud, et tasobaktaami aktiivsust vallandav I tüüpi beetalaktamaas ei ole gram-negatiivsete bakterite suhtes oluline.
In vitro uuringud on näidanud ka piperatsilliini/tasobaktaami ning aminoglükosiidide vahelist sünergilist toimet Pseudomonas aeruginosa ja teiste bakterite suhtes, sealhulgas ka beetalaktamaasi produtseerivad tüved.
Murdepunktid
Minimaalsete inhibeerivate kontsentratsioonide (MIK) tasemed, mille põhjal jaotatakse
mikroorganisme tundlikeks, keskmiselt tundlikeks ning resistentseteks, on järgmised:

EUCAST kliinilised MIK tundlikkuse tasemed 2008 (versioon 1.2):
Tundlikkuse uurimiseks on kasutatud tasobaktaami fikseeritud kontsentratsiooni 4 mg/l.

Patogeen  Liigispetsiifilised murdepunktid (S) 
Enterobakterid  8/16 
Pseudomonas  16/16 
Gram-negatiivsed ja -positiivsed anaeroobid   8/16 
Liikidega mitteseotud murdepunktid  4/16 

Streptokokkide tundlikkus tuleneb penitsilliinidele tundlikkusest. Stafülokokkide tundlikkus tuleneb oksatsilliinile tundlikkusest.


Tundlikkus
Omandatud resistentsuse olemasolu konkreetse liigi osas võib varieeruda geograafiliselt, ajaliselt ja kohalikest resistentsust käsitlevate andmete poolest seda eriti raskete infektsioonide ravimisel. Vajadusel tuleb konsulteerida ekspertidega, kui kohalik resistentsuse olukord on selline, et ravimi mõju on vähemalt teatud infektsioonitüüpide puhul küsitav.

Enamasti tundlikud liigid
Aeroobsed Gram-positiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecalis
Listeria monocytogenes
Staphylococcus aureus (metitsilliinile tundlik)
Koagulaas-negatiivne stafülokokk (metitsilliinile tundlik)

Streptococcus agalctiae
Streptococcus pneumoniae* (penitsilliinile tundlik)
Streptococcus pyogenes* ja teised beeta-hemolüütilised streptokokid
Aeroobsed Gram-negatiivsed mikroorganismid

Citrobacter koseri Haemophilus influenzae*
Haemophilus spp.
Moraxella catarrhalis Proteus mirabilis
Anaeroobsed Gram-positiivsed mikroorganismid
Clostridium spp.
Eubacterium spp.
Peptococcus spp.
Peptostreptococcus spp.

Anaeroobsed Gram-negatiivsed mikroorganismid
Bacteroides fragilis *
Bacteroides fragilis group
Fusobacterium spp.
Porphyromonas spp.
Prevotella spp. *


Liigid, mille puhul resistentsus võib olla probleemiks
Aeroobsed Gram-positiivsed mikroorganismid
Enterococcus avium $
Enterococcus faecium + $
Propionibacterium acnes $
Streptococcus pneumoniae* (vahepealne penitsilliin-tundlikkus)
Viridans streptococci

Aeroobsed Gram-negatiivsed mikroorganismid Acinetobacter spp. +$ Burkholderia cepacia Citrobacter freundii
Enterobacter spp.
Escherichia coli*
Klebsiella spp.
Proteus, indoolpositiivne
Pseudomonas aeruginosa *

Pseudomonas spp. *
Pseudomonas stutzeri $
Serratia spp.

Anaeroobsed Gram-negatiivsed mikroorganismid
Bacteroides spp. *

Algselt resistentsed organismid
Aeroobsed Gram-positiivsed mikroorganismid
Corynebacterium jeikeium
Staphylococcus aureus (metitsilliin-resistentne)
Koagulaas-negatiivne stafülokokk (metitsilliin-resistentne)
Strptococcus pneumoniae (penitsilliin resistentne)
Aeroobsed Gram-negatiivsed mikroorganismid
Legionella spp.
Stenotrophomonas maltophilia +$

* Registreeritud näidustustel on näidatud kliinilist tõhusust selle suhtes.$ Liigid, millel on algselt vahepealne tundlikkus
+ Liigid, mille puhul on ühe või enama Euroopa Liidu piirkonna/riigi/regiooni puhul täheldatud suurt resistentsuse taset (enam kui 50%).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Jaotumine
Piperatsilliini ja tasobaktaami maksimaalsed plasmakontsentratsioonid saavutatakse kohe pärast veenisisest infusiooni või süstet. Piperatsilliini sisaldus plasmas koos tasobaktaamiga manustamisel on sarnane selle kontsentratsiooniga, kui ekvivalentseid annuseid piperatsilliini manustatakse üksinda.
Piperatsilliini ja tasobaktaami sisalduse tõus on proportsionaalselt suurem (ligikaudu 28%) annuste suurenedes vahemikus 250 mg tasobaktaami/2 g piperatsilliini kuni 500 mg tasobaktaami/4g piperatsilliini.
Nii piperatsilliin kui ka tasobaktaam seonduvad 20…30% ulatuses plasmavalkudega. Piperatsilliini ega tasobaktaami seondumist valkudega ei mõjuta teiste ühendite juuresolek. Tasobaktaami metaboliit seondub valkudega tühisel määral. 
Piperatsilliin/tasobaktaam jaotuvad ulatuslikult kudedes ja kehavedelikes, sh soolelimaskestas, sapipões, kopsudes, sapis ja luudes.
Biotransformatsioon
Piperatsilliin metaboliseeritakse nõrga mikrobioloogilise aktiivsusega desetüül-metaboliidiks. Tasobaktaam metaboliseeritakse üheks metaboliidiks, mis on osutunud mikrobioloogiliselt mitteaktiivseks.
Eliminatsioon
Piperatsilliin ja tasobaktaam eritatakse neerude kaudu glomerulaarfiltratsiooni ja tubulaarse sekretsiooni teel.
Piperatsilliin eritatakse kiiresti muutumatul kujul uriiniga, moodustades 68% manustatud annusest. Tasobaktaam ja selle metaboliidid eritatakse peamiselt renaalse ekskretsiooni teel ning 80% manustatud annusest eritub muutumatul kujul ning ülejäänud üksiku metaboliidina. Piperatsilliin, tasobaktaam ja desetüülpiperatsilliin erituvad ka sapiga.
Pärast ühekordse või korduvate piperatsilliini/tasobaktaami annuste manustamist tervetele isikutele oli piperatsilliini ja tasobaktaami poolväärtusaeg plasmas vahemikus 0,7…1,2 tundi ning seda ei mõjutanud infusiooni annus ega kestus. Nii piperatsilliini kui ka tasobaktaami eliminatsiooni poolväärtusajad suurenesid renaalse kliirensi vähenedes.
Tasobaktaam ei muuda piperatsilliini farmakokineetikat olulisel määral. Piperatsilliin tundub aga vähendavat tasobaktaami eliminatsiooni.
Neerufunktsiooni häirega patsiendid
Piperatsilliin ja tasobaktaam on hemodialüüsitavad: 31% (piperatsilliin) ja 39% (tasobaktaam) manustatud annusest filtreeritakse välja. Peritoneaaldialüüsi ajal on dialüüsivedelikust leitud 5% piperatsilliini ja 12% tasobaktaami annusest. Pikaaegset ambulatoorset peritoneaaldialüüsi saanud patsiendid võivad saada samu annuseid, mida raske neerupuudulikkusega mittedialüüsitud patsiendid.
Maksafunktsiooni häirega patsiendid
Piperatsilliini ja tasobaktaami sisaldus plasmas püsib maksapuudulikkusega patsientidel kauem. Piperatsilliini ja tasobaktaami poolväärtusaeg suureneb vastavalt ligikaudu 25% ja 18% maksatsirroosiga haigetel võrreldes tervetega. Kuid maksapuudulikkusega patsientidel ei ole vaja annuseid kohandada.
Lapsed
Lastel on piperatsilliini/tasobaktaami farmakokineetikat uuritud intraabdominaalsete ja ka teiste nakkuste korral. Igas vanuserühmas oli eliminatsiooni renaalne fraktsioon piperatsilliini ja tasobaktaami puhul vastavalt ligikaudu 70% ja 80%, nagu täiskasvanutel.
Piperatsilliini/tasobaktaami keskmised farmakokineetilised näitajad lastel eri vanuserühmades:
Piperatsilliin  Tasobaktaam 
Vanusegrupp  Poolväärtusaeg  Kliirens (ml/min/kg)  Poolväärtusaeg  Kliirens (ml/min/kg) 
2…5-aastased  0,7  5,5  0,8  5,5 
6…12aastased  0,7  5,9  0,9  6,2 


5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Piperatsilliini/tasobaktaamiga ei ole kantserogeensuse uuringuid tehtud.
Piperatsilliini/tasobaktaami fertiilsusuuringutes, kus kasutati rottidel intraperitoneaalseid annuseid, on teatatud pesakonna suuruse vähenemisest ja loodetest, kelle ossifikatsioon hilines ning oli roietel kõrvalekaldeid. F1 põlvkonna fertiilsust ja F2 põlvkonna embrüonaalset arengut ei mõjutatud. Rottidel tehtud teratogeensuse uuringud ei näidanud teratogeenseid toimeid, kui manustati i.v. annuseid. Rottidel täheldati maternaalsetes toksilistes annustes mõju embrüonaalsele arengule. Intraperitoneaalsete annuste manustamisel rottidele täheldati maternaalsete toksiliste annuste juures ka mõju peri-/postnataalsele arengule (loote kaalu vähenemine, järeltulijate suremuse tõusu, surnultsündide sagenemist).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Puuduvad.

6.2 Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus
6.6.
Kui tekib vajadus piperatsilliini/tasobaktaami manustamiseks koos teiste antibiootikumidega (nt

aminoglükosiididega), tuleb ravimid manustada eraldi. Piperatsilliini/tasobaktaami segamine aminoglükosiidiga in vitro võib põhjustada aminoglükosiidide olulise inaktivatsiooni. Piperatsilliini/tasobaktaami ei tohi segada sama süstla või infusioonipudeli sees, kui ravimite sobivust
ei ole kinnitatud.
Piperacillin/tazobactam Actavis’t tuleb manustada eraldi infusioonisüsteemis teistest ravimitest, kui ei ole sobivus kinnitatud. Keemilise ebastabiilsuse tõttu ei tohi piperatsilliini/tasobaktaami manustada koos
naatriumvesinikkarbonaati sisaldavate lahustega.
Ringer Laktaadi (Hartmann’i) lahus ei sobi piperatsilliini/tasobaktaamiga. 
Piperatsilliini/tasobaktaami ei tohi lisada veretoodetesse ega albumiini hüdrolüsaatidesse.


6.3 Kõlblikkusaeg
Enne viaali avamist: 2 aastat
Viaal pärast esmast avamist/lahustamist:
Pärast lahustamist (ja lahjendamist):
Lahustatud ja/või lahjendatud lahus tuleb kasutada kohe.

Mikrobioloogilisest seiskohast lähtuvalt tuleb ravim manustada koheselt.

Kasutamata lahus tuleb ära visata.


6.4 Säilitamise eritingimused
Avamata: Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. 
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Lahjendatud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.


6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Piperacillin/Tazobactam Actavis 2 g/0,25 g süste- või infusioonilahuse pulber
Läbipaistvast klaasist 30 ml viaalid, mis on suletud halli värvi bromobutüül kummikorgiga ja
pitseeritud violetse PP/Al äratõmmatava („flip off“) kattekaanega.
Pakendi suurus: 1 või 12 viaali karbis.

Piperacillin/Tazobactam Actavis 4 g/0,5 g süste- või infusioonilahuse pulber
Läbipaistvast klaasist 48 ml viaalid, mis on suletud halli värvi bromobutüül kummikorgiga ja pitseeritud punase PP/Al äratõmmatava („flip off“) kattekaanega.
Pakendi suurus: 1 või 12 viaali karbis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Lahustamisjuhised
Intravenoosne süste: 
Iga piperatsilliini/tasobaktaami 2 g/0,25g viaal tuleb lahustada 10 ml mõnes järgmises lahustis:
Iga piperatsilliini/tasobaktaami 4 g/0,5g viaal tuleb lahustada 20 ml mõnes järgmises lahustis:

• Steriilne süstevesi


• naatriumkloriidi süstelahus 9 mg/ml (0,9%)


• glükoosilahus 50 mg/ml (5%) süstevees


• glükoosilahus 50 mg/ml (5%) naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahuses
Keerutada viaali kuni lahustumiseni. Ravimit tuleb veeni manustada vähemalt 3…5 minuti jooksul.



Intravenoosne infusioon:
Iga piperatsilliini/tasobaktaami 2 g/0,25g viaal tuleb lahustada 10 ml mõnes eespool toodud lahustis:
Iga piperatsilliini/tasobaktaami 4 g/0,5g viaal tuleb lahustada 20 ml mõnes eespool toodud lahustis:

Saadud lahust võib veel lahjendada 50…100 ml-ni mõne eelpool nimetatud steriilse lahustiga või
dekstraanilahusega 60 mg/ml (6%) naatriumkloriidi lahuses 9 mg/ml (0,9%).
Veenisisene infusioon peab kestma 20…30 minutit.

Ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada. 

Lahustamine/lahjendamine tuleb läbi viia aseptilistes tingimustes. Lahust tuleb enne manustamist
visuaalselt kontrollida võimalike tahkete osakeste ja värvimuutuste suhtes. Kasutada tohib ainult selget
ja võõrosakestevaba lahust.

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group PTC ehf., Reykjavikurvegi 76-78,  220 Hafnarfjörður, Island

8. MÜÜGILOA NUMBRID

2 g/0,25 g: 655809 4 g/0,5 g: 655909

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2009.

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2009.