Propofol 10 mg/ml Fresenius - Propofol 10 mg/ml Fresenius ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Propofol 10 mg/ml Fresenius, süste- või infusiooniemulsioon

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml emulsiooni sisaldab 10 mg propofooli. 
Üks 20 ml ampull, 50 ml ja 100 ml viaal sisaldab vastavalt 200 mg, 500 mg ja 1000 mg propofooli.
INN. Propofolum
Abiaine: rafineeritud sojaõli
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste- või infusiooniemulsioon Valge õli-vesi emulsioon

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Üldanesteesia sissejuhatamine ja säilitamine.
Kunstlikul ventilatsioonil olevate patsientide sedatsioon intensiivravis.


4.2 Annustamine ja manustamisviis 
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t võib manustada vaid haiglas või sobivalt varustatud päevastes
raviüksustes anestesioloogia- või intensiivravialase väljaõppe saanud arstide poolt.
Pidevalt tuleb jälgida vereringe- ja hingamisfunktsiooni (nt EKG, pulssoksümeetria) ja käepärast
peavad olema vahendid hingamisteede avatuse säilitamiseks, kunstlikuks hingamiseks ning vahetus
läheduses peavad olema teised elustamiseks vajalikud vahendid. 

Propofol 10 mg/ml Fresenius emulsiooni annus tuleb kohandada individuaalselt sõltuvalt patsiendi
iseärasustest ja kasutatud premedikatsioonist. 
Propofol 10 mg/ml Fresenius’ega koos on tavaliselt vaja  manustada analgeetikume.

Annustamine



Täiskasvanute üldanesteesia
Anesteesia sissejuhatus:
Anesteesia induktsiooniks tiitritakse Propofol 10 mg/ml Fresenius’t (ligikaudu 20...40 mg propofooli iga 10 sekundi järel), jälgides patsiendi reaktsiooni kuni anesteesia kliiniliste sümptomite saabumiseni. 
Enamusele alla 55-aastastest täiskasvanutest on sobiv propofooli annus 1,5...2,5 mg/kg kehakaalu kohta.
Sellest east vanemad patsiendid, samuti ASA III ja IV klassi kuuluvatel patsientidel, eriti nendel, kellel on südamefunktsiooni kahjustus, on vajaminev annus tavaliselt väiksem ja Propofol 10 mg/ml Fresenius’e koguannust võib vähendada minimaalselt annuseni 1 mg/ kg kehakaalu kohta. Kasutada tuleks väiksemat manustamiskiirust (ligikaudu 2 ml (20 mg) iga 10 sekundi järel). 
Anesteesia säilitamine
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t võib anesteesia säilitamiseks manustada pideva infusioonina või korduvate boolussüstetena. 
Anesteesia säilitamiseks vajalik annus on tavaliselt 4...12 mg/kg/tunnis. Minimaalselt invasiivsete ja seega väiksemat stressi põhjustavate kirurgiliste protseduuride teostamiseks võib olla piisav säilitusannus 4 mg/kg/tunnis. 
Eakatel, ebastabiilses üldseisundis, südamefunktsiooni kahjustusega või hüpovoleemilistel patsientidel ning ASA III ja IV kassi kuuluvatel patsientidel võib Propofol 10 mg/ml Fresenius’e annust veelgi vähendada, sõltuvalt patsiendi seisundi raskusest ja teostatud anesteesiatehnikast. 
Propofooli boolussüstete annused anesteesia säilitamiseks on 25…50 mg (s.o 2,5…5 ml Propofol 10 mg/ml Fresenius’t) vastavalt kliinilisele vajadusele.
Kiiret manustamist boolussüstena (ühekordne või korduv manustamine) ei tohi kasutada eakatel, kuna see võib viia kardiopulmonaalse depressioonini.
Üle 1 kuu vanuste laste üldanesteesia
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ei ole soovitatav üldanesteesiaks kasutada alla 1 kuu vanustel lastel.
Anesteesia sissejuhatus
Anesteesia induktsiooniks on soovitatav Propofol 10 mg/ml Fresenius’t tiitrida aeglaselt kuni
anesteesia kliiniliste ilmingute saabumiseni. 

Annus tuleb kohandada vastavalt vanusele ja/või kehakaalule. 
Anesteesia induktsiooniks üle 8-aastastel lastel on propofooli sobivaks annuseks ligikaudu 2,5 mg/kg,
sellest vanusest noorematel võib olla vajalik suuremate annuste kasutamine. Algannus peab olema 3
mg propofooli 1 kg kehakaalu kohta. Vajadusel võib manustada täiendavaid annuseid intervalliga 1
mg propofooli 1 kg kehakaalu kohta. 

Suurenenud riskiga (ASA III ja IV klassi kuuluvatel) lastel on soovitatav kasutada väiksemaid
annuseid.

Lastel ei ole soovitatav üldanesteesia sissejuhatamiseks propofooli manustada TCI (Target Controlled
Infusion) süsteemi kaudu.

Anesteesia säilitamine
Anesteesia säilitamiseks kasutatakse püsiinfusiooni annuses 9...15 mg/kg/tunnis.

Noorematel, alla 3-aastastel lastel võib vajalikuks osutuda suuremate annuste kasutamine soovitatud
annustevahemikus, võrreldes vanemate lastega. Annust tuleb kohandada individuaalselt ning erilist
tähelepanu tuleb pöörata adekvaatse analgeesia vajadusele. 
Puuduvad andmed anesteesia säilitamisest lastel korduvate propofoolisüstetega.

Maksimaalne lubatav kasutusaeg on umbes 60 minutit, mida võib ületada vaid spetsiifilise näidustuse
olemasolul, nt maliigse hüpertermia korral, mille puhul tuleb vältida lenduvate ainete kasutamist.

Lastel ei ole soovitatav üldanesteesia säilitamiseks propofooli manustada TCI (Target Controlled
Infusion) süsteemi kaudu.


Täiskasvanute sedatsioon intensiivravis
Kui kasutatakse sedatsiooni intensiivravi tingimustes, on Propofol 10 mg/ml Fresenius’t soovitatav manustada püsiva infusioonina. Annustamine sõltub sellest, kui sügavat sedatsiooni on vaja. Tavaliselt saavutatakse rahuldav sedatsioon annuste vahemikus 0,3…4 mg/kg/tunnis. Suuremad propofooli annused kui 4 mg/kg/tunnis ei ole soovitatavad (vt lõik 4.4).
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ei tohi kasutada intensiivraviüksuses teostatava sedatsiooni korral 16aastastel ja noorematel patsientidel.
Intensiivraviüksuses teostatava sedatsiooni korral ei ole soovitatav Propofol 10 mg/ml Fresenius’t manustada TCI (Target Controlled Infusion) süsteemi kaudu.

Manustamisviis
Intravenoosseks kasutamiseks.

Propofol 10 mg/ml Fresenius’t võib infusiooniks kasutada lahjendamata kujul või lahjendatuna ainult
5% glükoosi intravenoosse infusioonilahusega või 0,9% naatriumkloriidi intravenoosse
infusioonilahusega klaasist infusioonipudelites. 

Viaale tuleb enne kasutamist loksutada.
Kasutada ainult homogeense koostisega ravimit kahjustamata viaalis.

Enne kasutamist tuleb viaali kael või kummimembraan alkoholpihusti või alkoholiga niisutatud
tampooniga puhastada. Pärast kasutamist tuleb avatud viaalid ära visata.

Propofol 10 mg/ml Fresenius on lipiidesisaldav antimikroobse konservandita emulsioon, olles seetõttu
soodsaks pinnaseks mikroorganismide paljunemisele.

Emulsioon tuleb tõmmata aseptilistes tingimustes steriilsesse süstlasse või infusioonisüsteemi vahetult
peale ampulli avamist või viaali korgi murdmist. Ravimi manustamisega ei tohi viivitada. 

Infusiooni teostamise ajal tuleb tagada aseptilised tingimused nii Propofol 10 mg/ml Fresenius’es kui
ka infusioonisüsteemis. Propofol 10 mg/ml Fresenius’ega samaaegselt kasutatavate ravimite ja
vedeliku manustamise infusiooniliinid peavad asuma võimalikult veenikanüüli lähedal, kasutades Ykujulist ühendust või kolmikkraani. 
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ei tohi lahjendada teiste infusiooni- või süstelahustega. Kuid 5%
glükoosi, 0,9% naatriumkloriidi või 0,18% naatriumkloriidilisandiga 4% glükoosi intravenoosse
infusioonilahusega võib manustada veenikanüüli lähedal asuvate lisade abil.
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ei tohi manustada läbi mikrobioloogilise filtri.

Propofol 10 mg/ml Fresenius ja selle manustamiseks kasutatavad vahendid on mõeldud ühekordseks
kasutamiseks ühel patsiendil. Pärast kasutamist tuleb üle jäänud Propofol 10 mg/ml Fresenius ära
visata.

Lahjendamata Propofol 10 mg/ml Fresenius’e infusioon
Lahjendamata Propofol 10 mg/ml Fresenius’e manustamisel on infusioonikiiruse kontrollimiseks alati
soovitatav kasutada tilgalugejat, perfuusorit või volumeetrilist infusioonipumpa.

Nagu rasvemulsiooni korral ikka, ei tohi ka Propofol 10 mg/ml Fresenius’e manustamine ühe infusioonisüsteemi kaudu kesta üle 12 tunni. 12 tunni möödumisel tuleb infusioonisüsteem ja Propofol 10 mg/ml Fresenius’e reservuaar ära visata ja vajadusel asendada uuega.
Lahjendatud Propofol 10 mg/ml Fresenius’e infusioon Lahjendatud Propofol 10 mg/ml Fresenius’e manustamisel tuleb infusioonikiiruse kontrollimiseks ja juhuslike suurte lahjendatud Propofol 10 mg/ml Fresenius’e koguste manustamise vältimiseks alati
kasutada bürette, tilgalugejaid või volumeetrilist infusioonipumpa. Selle riskiga tuleb arvestada, kui
maksimaalse lahjenduse saavutamiseks kasutatakse büretti.

Propofol 10 mg/ml Fresenius’e lahjendus ei tohiks olla suurem kui 1 osa propofooli 4 osas 5%
glükoosi- või 0,9% naatriumkloriidilahuses (minimaalne kontsentratsioon 2 mg propofooli 1 ml-s).
Lahjendamine peab toimuma aseptilistes (kontrollitud ja valideeritud) tingimustes, vahetult enne
manustamist ja lahjendatud ravim tuleb seejärel manustada 6 tunni jooksul pärast lahjendamist. 

Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ei tohi segada teiste infusiooni- ja süstelahustega. 
Siiski on Propofol 10 mg/ml Fresenius’e manustamine koos 5% glükoosi, 0,9% naatriumkloriidi või
0,18% naatriumkloriidilisandiga 4% glükoosi intravenoosse infusioonilahusega lubatud süstekoha
lähedal asuva Y-kujulise ühenduse abil.

Süstekohal tekkiva valu leevendamiseks võib vahetult enne Propofol 10 mg/ml Fresenius’e kasutamist
süstida lidokaiini või segada Propofol 10 mg/ml Fresenius’t vahetult enne süstimist konservandivaba
lidokaiinilahusega (20 osa Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ja kuni 1 osa 1% lidokaiini süstelahust)
kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes. Segu tuleb manustada 6 tunni jooksul pärast
valmistamist.

Lihasrelaksante nagu atrakuurium ja mivakuurium tohib Propofol 10 mg/ml Fresenius’ega ühte
süsteemi manustada ainult pärast süsteemi läbiloputamist.


Kasutamise kestus
Ravimit ei tohi manustada kauem kui 7 päeva.


4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus propofooli või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ei tohi kasutada patsientidel, kes on allergilised soja või maapähkli
suhtes.
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ei tohi kasutada sedatsiooniks 16-aastastel ja noorematel lastel (vt lõik
4.4).


4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel 
Südame-, hingamiselundite, neeru- või maksakahjustusega patsientidel või eakatel, nõrgestatud patsientidel, hüpovoleemia korral või epileptikutel, kellel on teadvuse häired, tuleb Propofol 10 mg/ml Fresenius’t manustada ettevaatusega ja vähendatud manustamiskiirusega (vt lõik 4.2). 
Südame-, vereringe- ja hingamispuudulikkus ning hüpovoleemia tuleb korrigeerida enne Propofol 10 mg/ml Fresenius’e manustamist.
Enne epileptilise patsiendi anesteesiat tuleb kontrollida, kas ta on saanud epilepsiavastast ravi. Kuigi mitmed uuringud on näidanud ravi tõhusust epileptikutel, võib propofooli manustamine neil krambiriski suurendada.
Kaugelearenenud südamepuudulikkusega või teiste raskete müokardihaigustega patsientidele ei tohiks Propofol 10 mg/ml Fresenius’t manustada, või kui, siis suure ettevaatusega ja intensiivse jälgimise all.
Kuna propofoolil puudub vagolüütiline toime, võib olla tõusnud risk relatiivse vagotoonia tekkeks. Seda on seostatud bradükardia (mõnikord tugevalt väljendunud) ja ka asüstoolia juhtudega. Enne anesteesia induktsiooni ja anesteesia säilitamise ajal Propofol 10 mg/ml Fresenius’ega tuleks kaaluda antikolinergilise aine intravenoosset manustamist; eriti olukordades, kui võiks avalduda vagotoonia või kui Propofol 10 mg/ml Fresenius’t kasutatakse koos teiste bradükardiat põhjustada võivate ravimitega.
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ei soovitata kasutada elektrišokkravi ajal.
Nagu teiste sedatiivsete ainete korral, võivad ka propofooli kasutamisel sedatsiooniks operatiivsete protseduuride käigus patsiendil tekkida tahtmatud liigutused. Liikumatust nõudvatel protseduuridel võivad need liigutused olla opereeritavale alale ohtlikud.
Erilist tähelepanu nõuavad lipiidide ainevahetushäiretega patsiendid ja teised olukorrad, kui rasvemulsioone tohib manustada vaid ettevaatusega. Kui patsiendid on parenteraalsel toitmisel, on vajalik arvestada Propofol 10 mg/ml Fresenius’est saadava lipiidide hulgaga: 1,0 ml Propofol 10 mg/ml Fresenius’t sisaldab 0,1 grammi rasva. 
Intensiivraviüksuses tuleks vere lipiididesisaldust määrata iga 2 päeva järel.
Tugeva ülekaaluga patsientidele suuremate annuste manustamisel tuleb silmas pidada kardiovaskulaarset süsteemi mõjutavate hemodünaamiliste toimete tekkeriski.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata kõrge intrakraniaalse rõhuga ja samal ajal madala keskmise arteriaalse rõhuga patsientidele, kuna aju perfusioonirõhk võib langeda ohtliku tasemeni. 
Süstekohal tekkiva valu leevendamiseks anesteesia induktsiooni ajal Propofol 10 mg/ml Fresenius’ega võib vahetult enne propofoolemulsiooni süstida lidokaiinilahust. Lidokaiini ei tohi kasutada päriliku akuutse porfüüriaga patsientidel. 
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ei ole soovitav kasutada üldanesteesiaks alla 1 kuu vanustel lastel.
Propofooli kasutamise ohutus ja efektiivsus (foon) sedatsiooni tegemiseks intensiivraviosakonnas alla 16-aastastel lastel ei ole tõestatud. 
Kuigi põhjuslikku seost ei ole tuvastatud, on propofooli loata kasutamine alla 16-aastaste laste (foon) sedatsiooniks põhjustanud tõsiseid kõrvaltoimeid (sh letaalse lõppega juhud). Eelkõige olid need toimed seotud metaboolse atsidoosi, hüperlipideemia, rabdomüolüüsi ja/või südamepuudulikkuse tekkega. Neid kõrvaltoimeid esines kõige sagedamini hingamisteede infektsioonidega lastel, kellele manustati ravimit annustes, mis ületasid täiskasvanutele intensiivraviüksustes teostatavaks sedatsiooniks ette nähtud annuseid. 
Sarnaselt eelnevale on ka täiskasvanutel, kes said ravimit rohkem kui 48 tunni jooksul annuses üle 5 mg/kg kehakaalu kohta tunnis, väga harva teatatud metaboolsest atsidoosist, rabdomüolüüsist, hüperkaleemiast ja/või kiirelt progresseeruvast südamepuudulikkusest (mõnikord letaalse lõppega). See annus on suurem kui praegu intensiivravis teostatavaks sedatsiooniks lubatav maksimaalne annus 4 mg propofooli /kg kehakaalu kohta tunnis. Patsiendid, kellel sellised toimed avaldusid, olid peamiselt (kuid mitte alati) tõsise peavigastuse ning suurenenud intrakraniaalse rõhuga (ICP). Nimetatud juhtudel ei allunud kujunenud südamepuudulikkus tavaliselt inotroopsele toetavale ravile.  Seega tuleb ravimit annustavatele arstidele meenutada, et kui võimalik, ei tohiks kasutada suuremat propofooli annust kui 4 mg/kg kehakaalu kohta tunnis. Ravimit määravad arstid peavad olema nimetatud kõrvaltoimete võimalusest teadlikud ning juhul, kui patsiendil tekivad esmased ohusümptomid, vähendama ravimi annust või kasutama mõnda alternatiivset sedatiivset ainet. Sellise raviskeemi muutuse ajal peaksid tõusnud intrakraniaalse rõhuga patsiendid saama sobivat toetavat ravi aju perfusioonirõhu tagamiseks.
Erilist ettevaatust tuleb rakendada, kui propofooli kasutatakse anesteesiaks väikelastel ja kuni 3aastastel lastel, ehkki hetkel teadaolevad andmed ei viita olulistele ohutuse erinevustele võrreldes vanemate kui 3-aastaste lastega.
Üksikutel juhtudel võib esineda postoperatiivne teadvusetusperiood, mida võib seostada lihastoonuse tõusuga. Selle perioodi ilmnemine ei sõltu sellest, kas patsient oli anesteesiast välja tulnud või mitte. Kuigi teadvus taastub spontaanselt, tuleb teadvusetut patsienti sel ajal siiski hoolikalt jälgida.
Propofol 10 mg/ml Fresenius sisaldab sojaõli, mis võib harvadel juhtudel tekitada raskeid allergilisi reaktsioone.
Enne patsiendi väljakirjutamist peab ta olema üldanesteesiast täielikult toibunud.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed 
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t võib kasutada koos teiste anesteesias kasutatavate ravimitega (premedikatsiooniravimite, inhalatsioonanesteetikumide, analgeetikumide, müorelaksantide, lokaalanesteetikumidega). On teatatud rasketest koostoimetest nende ravimite vahel. Mõnedel nendest tsentraalselt toimivatest ravimitest võib olla pärssiv toime hingamis- ja vereringesüsteemile ning see toime võib koos Propofol 10 mg/ml Fresenius’e kasutamisega tugevneda.
Kui üldanesteesia on kombineeritud regionaalanesteesiaga, võivad vajaminevad annused olla väiksemad.
Samaaegsel bensodiasepiinide, parasümpatolüütiliste ainete või inhalatsioonanesteetikumide kasutamisel on täheldatud anesteesia aja pikenemist ja hingamissageduse vähenemist. 
Kui premedikatsiooniks on täiendavalt kasutatud opiaate, võivad propofooli sedatiivsed toimed intensiivistuda ja kesta kauem, samuti võib apnoe esinemissagedus suureneda ja selle kestus pikeneda. 
Tuleb arvestada, et propofooli ja premedikatsiooniks kasutatavate ravimite, inhalatsiooniainete või analgeetiliste ainete kooskasutamine võib potentseerida anesteesiat ja kardiovaskulaarseid kõrvaltoimeid. Kasutamine koos kesknärvisüsteemi depressantidega, (nt alkohol, üldanesteetikumid, narkootilised analgeetikumid) põhjustab nende sedatiivsete toimete intensiivistumist. Propofol 10 mg/ml Fresenius’e kombineerimisel tsentraalsete parenteraalselt manustatavate depressantidega võib tekkida raske respiratoorne ja kardiovaskulaarne depressioon.
Fentanüüli manustamisel võib propofooli tase veres ajutiselt tõusta koos apnoe määra tõusuga.
Suksametoonium- või neostigmiinravi järgselt võib tekkida bradükardia ja südameseiskus. 
Tsüklosporiini saavatel patsientidel, kellele manustati rasvemulsioone nagu propofooli, on teatatud leukoentsefalopaatiast.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Propofooli rasedusaegse kasutamise ohutus ei ole kindlaks tehtud. Seetõttu tohib propofooli rasedatel kasutada ainult äärmisel vajadusel. Propofool läbib platsentaarbarjääri ja seda võib seostada neonataalse depressiooniga (vt lõik 5.3). Vältida tuleb suurte annuste (üle 2,5 mg propofooli/kg kehakaalu kohta anesteesia induktsiooniks ja üle 6 mg propofooli/kg kehakaalu kohta tunnis anesteesia säilitamiseks) kasutamist.
Uuringud rinnaga toitvate naistega on näidanud, et propofool eritub vähesel määral rinnapiima. Seetõttu peaksid naised pärast propofooli manustamist rinnaga toitmise 24 tunniks katkestama.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Pärast Propofol 10 mg/ml Fresenius’e manustamist peab patsienti piisava aja jooksul jälgima. Patsiendil ei ole soovitatav juhtida mootorsõidukit, käsitseda keerulisi mehhanisme või töötada potentsiaalselt ohtlikes situatsioonides. Patsienti ei tohiks lubada koju minna ilma saatjata ja teda tuleb teavitada, et ta väldiks alkoholi tarvitamist. 

4.8 Kõrvaltoimed
Propofooli sageli täheldatud kõrvaltoimed on hüpotensioon ja respiratoorne depressioon. Need toimed
sõltuvad manustatud propofooli annusest, samuti premedikatsiooni tüübist ja muust kaasnevast ravist. 

Selles lõigus on kõrvaltoimed määratletud järgmiselt:
Väga sage (≥1/10)
Sage (≥1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100)
Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000)
Väga harv (<1/10 000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Immuunsüsteemi häired:
Harv: Anafülaksia kliinilised tunnused, sh Quincke ödeem, bronhospasm, erüteem ja hüpotensioon.
Psühhiaatrilised häired
Harv: Eufooria ja seksuaalne pidurdamatus ärkamisstaadiumis.
Närvisüsteemi häired:
Sage: anesteesia sissejuhatamisel spontaansed liigutused ja müokloonia, minimaalsed erutusnähud.

Harv: peavalu, peapööritus, värisemine ja külmatunne ärkamisstaadiumis.
Epileptiformsed liigutused, sh konvulsioonid ja opistotoonus.

Väga harv: hilise algusega epileptiformsed hood, periood võib kesta mõnest tunnist mitme päevani.
Epileptilistel patsientidel pärast propofooli manustamist konvulsioonide oht.
Postoperatiivse teadvusetuse juhud (vt lõik 4.4).

Südame häired / vaskulaarsed häired:
Sage: anesteesia sissejuhatamisel hüpotensioon, bradükardia, tahhükardia, kuumahood.
Aeg-ajalt: märkimisväärne hüpotensioon, mis võib nõuda Propofol 10mg/ml Fresenius’e manustamiskiiruse vähendamist ja/või vedelikasendusravi ning vajadusel vasokonstriktoreid. Arvestada tuleks raske vererõhulanguse võimalusega kahjustatud koronaarse või tserebraalse perfusiooniga või hüpovoleemilistel patsientidel. Progresseeruva raskusega bradükardia (asüstoolia) üldanesteesia ajal. Kaaluda tuleks antikolinergiliste ravimite intravenoosset manustamist enne anesteesia induktsiooni või anesteesia säilitamisel (vt ka lõik 4.4).
Harv: arütmia ärkamisstaadiumis. Tromboos ja flebiit.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:
Sage: anesteesia sissejuhatamisel hüperventilatsioon, mööduv apnoe, köhimine, luksumine.
Aeg-ajalt: köhimine anesteesia säilitamisel.
Harv: köhimine ärkamisstaadiumis.
Väga harv: kopsuturse.

Seedetrakti häired:
Harv: iiveldus või oksendamine ärkamisstaadiumis.
Väga harv: propofooli manustamise järgselt on teatatud pankreatiidist. Põhjuslik seos ei ole siiski tõestatud.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Väga harv: rasked koereaktsioonid tahtmatul paravenoossel manustamisel.
Neerude ja kuseteede häired:
Harv: uriini värvuse muutus pärast propofooli pikaajalist manustamist.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:
Väga sage: paikne valu esmasel süstimisel. Profülaktika ja ravi vt allpool. Paikset valu, mis võib tekkida Propofol 10 mg/ml Fresenius’e esmasel süstimisel, saab vähendada samaaegse lidokaiini manustamisega (vt lõik 4.2 Manustamisviis, alalõik “Lahjendatud Propofol 10 mg/ml Fresenius’e infusioon”) ning kasutades süsteks või infusiooniks suurema läbimõõduga veeni küünarvarre või küünarlohu piirkonnas. Lidokaiini manustamise tulemusena võivad harva (≥ 1/10 000 kuni <1/1000) kõrvaltoimetena tekkida pearinglus, oksendamine, uimasus, konvulsioonid, bradükardia, südame arütmia ja šokk.
Harv: postoperatiivse palaviku juhud.
Väga harv: on teateid üksikutest raskete kõrvaltoimete juhtudest, mida võib vaadelda järgmiste sümptomite kompleksina: rabdomüolüüs, metaboolne atsidoos, hüperkaleemia ja südamepuudulikkus, mis on mõnikord lõppenud letaalselt. Enamikku neist kõrvaltoimetest täheldati intensiivravi patsientidel annuste puhul, mis ületasid 4 mg/kg kehakaalu kohta tunnis. Üksikasjalikumalt vt lõik 4.4.

4.9 Üleannustamine
Üleannustamine võib tõenäoliselt põhjustada kardiovaskulaarset ja respiratoorset depressiooni. Hingamisdepressiooni ravitakse kunstliku ventilatsiooni abil. Südame-veresoonkonna depressiooni korral võib osutuda vajalikuks panna patsient lamama ning manustada plasmaasendajaid ja vasokonstriktoreid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused 
Farmakoterapeutiline grupp: üldanesteetikumid

ATC-kood: N01AX10

Propofool (2,6-diisopropüülfenool) on lühitoimeline üldanesteetikum, mille toime algab kiiresti,
ligikaudu 30...40 sekundiga. Propofooli toimemehhanismist, nii nagu teistegi üldanesteetikumidegi
puhul, on vähe teada. Anesteesia kestab metabolismist ja eliminatsioonist olenevalt 4...6 minutit.
Tavaliste säilitusannuste kasutamisel ei esine märkimisväärset kumulatsiooni ei korduvate süstete ega
pideva infusiooni kasutamisel.
Bradükardia ja hüpotensiooni põhjuseks anesteesia induktsiooni ajal võivad olla suurenenud
vagotoonus või sümpaatilise aktiivsuse vähenemine. Tavaliselt anesteesia säilitamise perioodil
hemodünaamika siiski stabiliseerub. Soovitatud annustamisrežiimiga ei ole pärast korduvate
boolussüstete manustamist või infusiooni propofooli kliiniliselt olulist kumulatsiooni täheldatud.
Patsiendid tulevad kiiresti teadvusele.


5.2      Farmakokineetilised omadused 
Propofool seondub 98% ulatuses plasmavalkudega. Intravenoosse manustamise järgselt on propofooli farmakokineetika kirjeldatav 3 jaotusruumiga jaotusmudeliga: kiire jaotumise faas (t½ 1,8...4,1 minutit), kiire β-eliminatsiooni faas (t½ 34...64 minutit) ja aeglasem γ-eliminatsiooni faas (t½ 184...382 minutit). γ-eliminatsioonifaasis on ravimi kontsentratsiooni langus vereplasmas aeglane, kuna ravim väljub aeglaselt aga pidevalt kolmandast ruumist. Esialgne jaotusruumala (V) on umbes 22...76 liitrit, totaalne jaotusruumala (Vdβ) ulatub 387...1587 liitrini. Propofool eemaldub organismist kiiresti (totaalne kliirens ligikaudu 2 liitrit minutis). 
Kliirens toimub peamiselt maksas aset leidva metabolismi arvel, moodustuvad propofooli inaktiivsed glükuroniidid (40%), samuti vastav kinoliin ja 4-sulfaatkonjugaadid, mis (umbes 88% ulatuses) erituvad uriiniga. Alla 0,3% manustatud ravimist eritub uriiniga muutumatul kujul.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed 
Tavapärastel korduva manustamise ja genotoksilisuse uuringutel baseeruvad prekliinilised andmed ei näita ravimi ohtlikkust inimorganismile. Kantserogeensusuuringuid ei ole läbi viidud. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes on propofooli farmakodünaamiliste omadustega seotud kahjulikud toimed avaldunud ainult suurte annuste kasutamisel. Teratogeenset toimet ei ole täheldatud. Lokaalse toime uuringud näitasid, et lihasesse süstimisel tekib koekahjustus süstekohal.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Rafineeritud sojaõli Puhastatud muna fosfatiidid Glütserool Oleiinhape Naatriumhüdroksiid  Süstevesi

6.2 Sobimatus
Seda ravimit ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat. Lahjendamata Propofol 10 mg/ml Fresenius’e manustamiseks kasutatavad süsteemid tuleb vahetada 12 tunni pärast peale ampulli või viaali avamist. Lahjendamine 5% glükoosi intravenoosse infusioonilahuse või 0,9% naatriumkloriidi intravenoosse infusioonilahusega peab toimuma aseptilistes tingimustes vahetult enne manustamist, lahjendatud ravim tuleb seejärel ära kasutada 6 tunni jooksul.
Kasutamata emulsioon tuleb ära visata.

6.1 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Mitte hoida sügavkülmas.

6.2 Pakendi iseloomustus ja sisu
Värvitust (I tüüpi) klaasist ampullid (20 ml).
Värvitust (II tüüpi) klaasist viaalid (50 ml ja 100 ml). I tüüpi bromobutüülkummikork.
Pakendid sisaldavad 5 klaasampulli 20 ml emulsiooniga. Pakendid sisaldavad 1 klaasviaali 50 või 100 ml emulsiooniga. Pakendid sisaldavad 10 klaasviaali 50 või 100 ml emulsiooniga.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Propofol 10 mg/ml Freseniust’ t ei tohi enne manustamist segada teiste süste- või infusioonilahustega,
välja arvatud 5 massi/mahu %-lise glükoosilahuse või 0,9 massi/mahu %-lise naatriumkloriidilahuse
või 1% konservandivaba lidokaiini süstelahusega (vt ka lõik 4.2). Lõplik propofooli kontsentratsioon
ei või olla väiksem kui 2 mg/ml.

Ühekordseks kasutamiseks. Kogu kasutamata emulsioon tuleb ära visata.

Viaali tuleb enne kasutamist loksutada.
Emulsiooni ei tohi kasutada, kui pärast loksutamist on eristatavad kaks kihti.
Kasutada ainult homogeenset ravimit ja kahjustamata viaali.

Enne kasutamist tuleb viaali kael või kummimembraan alkoholpihusti või alkoholiga niisutatud
tampooniga puhastada. Pärast kasutamist tuleb avatud viaalid ära visata.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Fresenius Kabi Deutschland GmbH D-61346 Bad Homburg v.d.H. Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

391002

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

16.08 2002/24.08.2007

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud mais 2011