Pyrazinamid krka - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Pyrazinamid Krka, 500 mg tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Tablett sisaldab 500 mg pürasiinamiidi.
Abiained vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Tabletid: valged, ümarad, kergelt kaksikkumerad, ühepoolse sälguga.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Tuberkuloosi ravi koos teiste tuberkuloosivastaste ravimitega.

4.2 Annustamine
ja
manustamisviis

Annus tuleb alati kohandada patsiendi vajadusele ja vanusele vastavalt, seega määrab seda ravimit
ainult arst. Ööpäevaste annused tuleb määrata ideaalse kehakaalu alusel.
Tavaline pürasiinamiidiannus täiskasvanutel on 15...30 mg/kg kohta päevas. Maksimaalne ööpäevane
annus on 2 g. Samas on võimalik kasutada ka suuremaid annuseid 50...70 mg/kg kohta päevas
manustatuna kaks või kolm korda nädalas. Annustamisel kaks korda nädalas ei tohi maksimaalne
ööpäevane doos ületada 4 g ja kolm korda nädalas manustamisel ei tohi maksimaalne ööpäevane
annus olla suurem kui 3 g.
Tavaline pürasiinamiidiannus lastel on samuti 15...30 mg/kg kohta ööpäevas ja maksimaalne
ööpäevane doos ei tohi olla suurem kui 2 g. Ka lastel võib kasutada suuremaid annuseid
50...70 mg/kg kohta päevas manustatuna kaks või kolm korda nädalas. Annustamisel kaks korda
nädalas ei tohi maksimaalne ööpäevane doos ületada 4 g ja kolm korda nädalas manustamisel ei tohi
maksimaalne ööpäevane annus olla suurem kui 3 g.
Eakatel patsientidel kasutatakse pürasiinamiidi tavaliselt täiskasvanute annuse alumise piiri lähedal.
Tavaline pürasiinamiidiannus kerge neerufunktsiooni häirega patsientidele on 12...20 mg/kg kohta
ööpäevas. Samuti võib kasutada suuremaid annuseid 40 mg/kg kohta päevas kolm korda nädalas või
60 mg/kg kohta kaks korda nädalas. Pürasiinamiidi kasutamist tuleb vältida patsientidel, kelle
kreatiniini kliirens on väiksem kui 50 ml/min.
Hemo- või peritoneaaldialüüsil olevatel patsientidel tuleb kasutada tavapärast täiskasvanutele mõeldud
ööpäevast annust. Samuti võib kasutada suuremaid annuseid 40 mg/kg kohta päevas kolm korda
nädalas või 60 mg/kg kohta kaks korda nädalas, soovitavalt 24 tundi enne dialüüsi.
Kui maksafunktsiooni häiretega patsientidel kasutada pürasiinamiidi tavapärases annuses, siis kuhjub
ravim organismis. Seetõttu tuleb nendel patsientidel kasutada väiksemaid annuseid.
Tabletid tuleb alla neelata tervelt väikese vedelikukogusega pärast hommikusööki, manustades
päevaannuse korraga.

4.3 Vastunäidustused

Teadaolev ülitundlikkus pürasiinamiidi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes, raske
maksafunktsiooni häire, ikterus, äge podagrahoog.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsientidele, kellel esineb teadaolevalt ülitundlikkus etioonamiidi, isoniatsiidi, niatsiini või teiste
keemiliselt lähedaste ravimite suhtes, tuleb ravimit manustada äärmise ettevaatlikkusega, sest nad
võivad olla ülitundlikud ka pürasiinamiidi suhtes.
Enne ravi alustamist pürasiinamiidiga on soovitatav määrata vere kusihappesisaldus ja teha
maksafunktsiooni testid (eriti AST ja ALT).
Tuleb meeles pidada, et teised tuberkuloosiravimid, nt etioonamiid, isoniasiid ja rifampitsiin, võivad
samuti põhjustada maksafunktsiooni häireid.
Maksahaigusega ja ravimitest tingitud maksakahjustuse tekke suurenenud riskiga (näiteks
alkohoolikud) patsientidele tuleb pürasiinamiidi manustada äärmise ettevaatusega. Maksafunktsiooni
teste tuleb ravi ajal korrata 2...4-nädalaste intervallide järel ja kohe maksafunktsiooni häirete
kliiniliste sümptomite tekkimisel. Maksafunktsiooni häiretele viitavate haigusnähtude ilmnemisel
tuleb ravi pürasiinamiidiga katkestada.
Pürasiinamiidi tuleb ettevaatusega manustada ka patsientidele, kellel on anamneesis podagra.
Pürasiinamiid inhibeerib uraatide eritumist neerude kaudu ja see võib viia hüperurikeemia
kujunemiseni, kuid ei pruugi põhjustada podagra ägenemist. Hüperurikeemia (podagra ägenemise)
tekkimisel tuleb ravi pürasiinamiidiga katkestada.
Neerupuudulikkusega patsientidel võib ravim organismis kuhjuda.
Suhkruhaigusega patsientidel on ravi ajal pürasiinamiidiga raskem säilitada stabiilseid veresuhkru
väärtusi.
Porfüüriaga patsientidel võib pürasiinamiid põhjustada akuutse porfüüriaataki kujunemise.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ravi ajal pürasiinamiidiga ei ole soovitatav tarvitada alkoholi, sest ravim võib võimendada alkoholi
toksilisi toimeid organismis.
Pürasiinamiidi ja isoniasiidi koosmanustamisel võib isoniasiidi seerumikontsentratsioon väheneda,
eriti aeglustunud isoniasiidi metabolismiga patsientidel.
Pürasiinamiidi ja etioonamiidi kooskasutamine suurendab maksakahjustuse tekkeriski, eriti
suhkruhaigusega patsientidel. Nimetatud ravimikombinatsioonide kasutamisel tuleb regulaarselt läbi
viia maksafunktsiooni teste. Maksahäiretele viitavate sümptomite tekkimisel tuleb vastavate ravimite
koosmanustamine katkestada.
Pürasiinamiid võib kiirendada tsüklosporiini metabolismi, mistõttu tsüklosporiini
seerumikontsentratsioon ja immuunsupressiivne toime võivad väheneda. Seetõttu on tsüklosporiini
kasutavatel patsientidel vajalik ravi ajal pürasiinamiidiga ja selle lõpetamisel kontrollida tsüklosporiini
kontsentratsiooni seerumis.
Pürasiinamiidi ja fenütoiini samaaegsel manustamisel võib suureneda fenütoiini kontsentratsioon
seerumis ja tekkida fenütoiini intoksikatsioonile viitavad sümptomid. Ebasoovitavate
kesknärvisüsteemi sümptomite (näiteks ataksia, reflekside elavnemise, nüstagmi, treemori) tekkimisel
tuleb nimetatud ravimite koosmanustamisel ravi katkestada, määrata fenütoiini kontsentratsioon
seerumis ja sellele vastavalt korrigeerida fenütoiiniannust.
Pürasiinamiid võib vähendada urikosuuriliste ainete (näiteks allopurinooli, kolhitsiini, probenetsiidi,
sulfiinpürasooni) toimet. Pürasiinamiidi ja urikosuuriliste ainete koosmanustamisel võib suureneda
kusihappe kontsentratsion seerumis, mistõttu tuleb vastavalt vajadusele suurendada urikosuuriliste
ainete annuseid. Pürasiinamiidi ja allopurinooli samaaegne manustamine võib aeglustada
pürasiinamiidi metaboliitide metabolismi. Allopurinool ei mõjusta pürasiinamiidi metabolismi olulisel
määral.
Zidovudiin võib potentsiaalselt vähendada pürasiinamiidi kontsentratsiooni ja suurendada aneemia
tekkeriski.
Pürasiinamiid võib võimendada hüpoglükeemiliste ainete toimeid.
Pürasiinamiid võib mõjustada uriinis ketoonide sisalduse määramiseks mõeldud testribade
usaldusväärsust (ACETEST® ja KETOSTIX®); see põhjustab uriini punakaspruuni värvust.
Pürasiinamiid võib häirida vere rauasisalduse määramist seadmega Ferrochem® II; tulemuseks on
oluliselt väiksemad vere rauasisalduse väärtused.

4.6
Rasedus ja imetamine

Kuigi pürasiinamiidi ohtlikku mõju lootele ei ole tõestatud, ei ole võimalik seda riski ka välistada.
Rasedatele võib pürasiinamiidi manustada vaid juhul, kui potentsiaalne kasu emale on oletatavalt
suurem kui risk kahjustada loodet.
Pürasiinamiid eritub väikeses koguses rinnapiima, mistõttu ravi ajal ei tohi last imetada.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Teadaolevalt ei mõjuta pürasiinamiid autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige ohtlikumateks kõrvaltoimeteks on annusest sõltuvate maksafunktsiooni häirete teke (kollasus,
maksa suurenemine, asümptomaatiline maksa transaminaaside aktiivsuse tõus kuni maksa atroofia ja
surmlõppeni harvadel juhtudel).
Iiveldus, isutus ja liigesvalu (koos kusihappe sisalduse suurenemisega veres või ilma), podagrahoog on
kõige sagedasemad kõrvaltoimed ravi ajal pürasiinamiidiga.
Oksendamine, lihase- ja liigesvalu koos palavikuga, ülitundlikkusreaktsioonid (nahalööve, nõgestõbi,
pruritus, valgustundlikkus), sideroblastiline aneemia ja trombotsütopeenia esinevad harvem.
Pürasiinamiidravi harvaesinevateks kõrvaltoimeteks on akne, pellagra, porfüüria, valulik urineerimine
(düsuuria) ja neerupõletik (interstitsiaalne nefriit), peptilise haavandi ägenemine.

4.9 Üleannustamine

Kogemused pürasiinamiidi üleannustamisega on piiratud. Ühe üleannustamisega seotud haigusjuhu
puhul kirjeldati seerumi transaminaaside aktiivsuse tõusu. Ravimi manustamise lõpetamisel taastusid
transaminaaside aktiivsuse normväärtused iseenesest.
Suure koguse tablettide allaneelamisel tuleb kasutada järgnevaid abinõusid: maoloputus, aktiivsöe
manustamine, maksafunktsiooni ja kusihappesisalduse jälgimine. Ravi on sümptomaatiline. Väga
oluline on patsiendi piisav hüdreerimine. Pürasiinamiidi eliminatsiooni võib kiirendada hemodialüüs.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised
omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Tuberkuloosivastased ravimid; ATC-kood: J04AK01
.
Pürasiinamiidi kasutatakse tuberkuloosiravi esimeses etapis, kui ravi on suunatud batsillide
hävitamisele nende rakujagunemise faasis. Pürasiinamiidi kasutatakse alati kombineerituna kahe või
kolme esimese astme tuberkuloosivastaste ravimitega.
Pürasiinamiid on bakteritsiidne Mycobacterium tuberculosis"e suhtes, ent teistele mükobakteritele ta ei
toimi. In vitro tingimustes on pürasiinamiid aktiivne vaid happelise pH juures, neutraalses keskkonnas
aga täielikult inaktiivne. Tuberkuloosist tingitud põletikukoldes on pH happeline, samuti on happeline
ka makrofaagide sisekeskkond. Seega toimib pürasiinamiid tõhusalt nii aeglaselt kui ka vahelduva
kiirusega kasvavate batsillide suhtes ja isegi makrofaagides paiknevate rakusiseste batsillide suhtes.
Põletiku järk-järgulisel taandumisel pH suureneb ja pürasiinamiidi bakteritsiidne toime väheneb.
Sellega on seletatav pürasiinamiidi efektiivne ja valikuline toime just tuberkuloosist tingitud esimeses
staadiumis põletiku ravis.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Pürasiinamiid imendub seedetraktist täielikult. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saavutatakse
2 tundi pärast manustamist. Ravim jaotub laialdaselt kõikidesse elunditesse ja kehavedelikesse,
sealhulgas liikvorisse. Liikvoris saavutatakse plasmakontsentratsioonidega võrdsed
ravimikontsentratsioonid. Vaid ligikaudu 5% pürasiinamiidist seondub plasmavalkudega. Ravim
metaboliseeritakse maksas ja peamiseks metaboliidiks on pürasiinhape, mis toimib samuti tõhusalt
Mycobacterium tuberculosis"e suhtes. Pürasiinhappe maksimaalne plasmakontsentratsioon
saavutatakse ligikaudu 6 tundi pärast pürasiinamiidi manustamist. Pürasiinamiid ja selle metaboliidid
eritatakse peamiselt neerude kaudu. Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on 12 tundi. Ravim
eritub ka rinnapiima. Pürasiinamiidi saab organismist elimineerida hemodialüüsi abil.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Rottidel ja hiirtel oli pürasiinamiidi suukaudne DL50 3
g/kg kohta. Inimesel kasutatavast
ravimiannusest 20 korda suuremad annused avaldasid hiirtel kergeid genotoksilisi toimeid. Võimalike
reproduktiivtoksilisusega seotud toimete kohta andmeid ei ole. Samuti ei ole avaldatud ühtegi uuringut
teratoloogiliste toimete kohta. Rahvusliku vähiinstituudi (National Cancer Institute), Rahvusvahelise
vähiuuringute agentuuri (International Agency for Research on Cancer) ja Tööalase turvalisuse ja
tervise akti (1970, Occupational Safety and Health Act) andmetel pürasiinamiidil kantserogeenseid
toimeid ei ole.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Maisitärklis, modifitseeritud tärklis, naatriumkarboksümetüültärklis (tüüp A), talk,
magneesiumstearaat, naatriumlaurüülsulfaat.

6.2 Sobimatus

Ei olekohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused

Kaitsta valguse ja niiskuse eest. Säilitada temperatuuril kuni 25 °C.
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Klaaspudel alumiiniumkaanega: 100 tabletti purgis, pappkarbis.

6.6 Kasutamis-
ja
käsitsemisjuhend

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

KRKA, d.d., Novo Mesto, Sloveenia


8. MÜÜGILOA
NUMBER

321000


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

23.08.2000/17.06.2005


10. TEKSTI
LÄBIVAATAMISE
KUUPÄEV

17. oktoober 2003.