Perindopril bmm pharma - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Perindopril BMM Pharma 2 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Perindopril BMM Pharma 4 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Perindopril BMM Pharma 8 mg õhukese polümeerikattega tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

2 mg:
Üks tablett sisaldab 2 mg perindopriil tert-butüülamiini (monohüdraadina), mis vastab 1,669 mg-le
perindopriilile.

4 mg:
Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriil tert-butüülamiini (monohüdraadina), mis vastab 3,338 mg-le
perindopriilile.

8 mg:
Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini (monohüdraadina), mis vastab 6,676 mg-le
perindopriilile.

INN. Perindoprilum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Perindopril BMM Pharma 2 mg:
valged kuni kahvatukollased ümmargused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille
mõlemad pooled on siledad.

PerindoprilBMM Pharma 4 mg:
valged kuni kahvatukollased kapslikujulised kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille
ühele küljele on pressitud poolitusjoon, millest mõlemal pool on `PR" ja `4" ning teisel küljel on
poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Perindopril BMM Pharma 8 mg:
valged kuni kahvatukollased kapslikujulised kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille
ühele küljele on pressitud poolitusjoon, millest mõlemal pool on `PR" ja `8" ning teisel küljel on
poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon.
Sümptomaatiline südamepuudulikkus.
Südamehaiguste tüsistuste riski vähendamine stabiilse isheemiatõvega patsientidel, kellel on anamneesis
müokardiinfarkt ja/või revaskularisatsioon.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Perindopriili on soovitav võtta üks kord päevas hommikuti enne sööki.
Annus tuleb määrata individuaalselt, arvestades patsiendi anamneesi (vt lõik 4.4) ja vererõhu vastust.

Hüpertensioon
Perindopriili võib kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teistesse klassidesse kuuluvate
hüpertensioonivastaste ravimitega.
Soovituslik algannus on 4 mg üks kord ööpäevas hommikuti.
Patsientidel, kellel on tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem (täpsemalt loetledes
renovaskulaarne hüpertensioon, soola ja/või vedeliku puudus, südamepuudulikkus või raske
hüpertensioon), võib pärast esimese annuse võtmist vererõhk tugevalt langeda. Selliste patsientide puhul
on soovituslik algannus 2 mg ning ravi tuleks alustada arstliku järelvalve all.

Pärast kuuajalist ravi võib annust suurendada 8 mg-ni üks kord ööpäevas.
Alustades ravi perindopriiliga võib ilmneda sümptomaatiline hüpotensioon; see on tõenäolisem patsientide
puhul, kes saavad samal ajal diureetilist ravi. Selliste patsientide puhul tuleb olla ettevaatlik, sest neil võib
olla soola ja/või vedeliku puudus.
Võimaluse korral tuleks 2 kuni 3 päeva enne perindopriiliga ravi alustamist katkestada diureetikumide
võtmine (vt lõik 4.4).
Patsientidel, kelle diureetilist ravi pole võimalik katkestada, tuleks ravi perindopriiliga alustada annusega
2 mg. Tuleks jälgida neerufunktsiooni ja plasma kaaliumisisaldust. Edasised perindopriili annused tuleb
kohandada vastavalt vererõhu vastusele. Vajaduse korral võib jätkata diureetikumide manustamist. Eakate
patsientide puhul peaks ravi alustama annusega 2 mg, mida võib pärast kuu pikkust kasutamist järk-järgult
suurendada 4 mg-ni ning vajadusel, sõltuvalt neerufunktsioonist (vaata allolevat tabelit) suurendada 8 mg-
ni.

Sümptomaatiline südamepuudulikkus
Kuna perindopriili manustatakse tavaliselt kombinatsioonis kaaliumit mittesäästva diureetikumiga ja/või
digoksiiniga ja/või beeta-adrenoblokaatoriga, on soovitav selle manustamist alustada hoolika
meditsiinilise järelvalve all algannusega 2 mg hommikuti. Juhul kui patsient talub, võib annust vajadusel
suurendada 2 mg kaupa mitte vähem kui 2-nädalase intervalli järel kuni 4 mg-ni.
Annuse kohandamine peaks põhinema patsiendi individuaalsel kliinilisel vastusel.
Raske südamepuudulikkusega ja teiste kõrge riskiga patsientide puhul (neerufunktsiooni kahjustusega
patsiendid ja patsiendid, kellel on kalduvus elektrolüütide häiretele, samuti patsiendid, kes saavad
samaaegselt diureetikume ja/või vasodilateerivaid aineid) peaks ravi alustamine toimuma hoolika
järelvalve all (vt lõik 4.4).
Suure sümptomaatilise hüpotensiooni riskiga patsientidel, nt soolavaeguse (koos või ilma
hüponatreemiata) või hüpovoleemiaga patsiendid või need, kes saavad tugevat diureetilist ravi, tuleks
need haigusnähud enne perindopriilravi algust kõrvaldada. Nii enne ravi alustamist perindopriiliga kui ka
ravi ajal tuleks hoolikalt jälgida vererõhku, neerufunktsiooni ja plasma kaaliumisisaldust (vt lõik 4.4).

Stabiilne südame isheemiatõbi
Ravi alguses tuleks perindopriili võtta 4 mg ööpäevas hommikuti kahe esimese nädala jooksul ja siis võib
sõltuvalt neerufunktsioonist ning eeldusel, et 4 mg-st annust talutakse hästi, suurendada annust 8 mg-ni
ööpäevas.
Enne annuse suurendamist 8 mg-ni sõltuvalt neerufunktsioonist (vt tabel 1), peaksid eakad patsiendid
esimesel nädalal saama ravimit annuses 2 mg ööpäevas ning seejärel teisel nädalal 4 mg ööpäevas. Annust
peaks suurendama ainult juhul, kui eelmist väiksemat annust on hästi talutud.

Annuse kohandamine neerufunktsiooni kahjustuse korral
Neerufunktsiooni kahjustuse korral tuleb perindopriili annust kohandada lähtuvalt kreatiniini kliirensist,
mis on toodud allpool tabelis 1.
Tabel 1: annuse kohandamine neerufunktsiooni kahjustuse korral

Kreatiniini kliirens (ml/min)
soovitatav annus
ClCR 60



4 mg päevas

30 < ClCR < 60


2 mg päevas

15 < ClCR < 30


2 mg üle päeva

Hemodialüüsi saavad patsiendid*
ClCR < 15




2 mg dialüüsi päeval

* Perindoprilaadi dialüüsi kliirens on 70ml/min. Hemodialüüsi saavad patsiendid peaksid annuse võtma
pärast dialüüsi.

Annuse kohandamine maksafunktsiooni kahjustuse korral
Maksafunktsiooni kahjustusega patsientide puhul ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 4.4 ja 5.2).

Kasutamine lastel
Laste puhul ei ole kasutamise efektiivsust ja ohutust uuritud. Seega ei soovitata seda ravimit lastel
kasutada.

4.3 Vastunäidustused

· Ülitundlikkus perindopriili, ravimi ükskõik millise abiaine või mõne teise AKE inhibiitori suhtes;
· Varasemal AKE inhibiitori ravil tekkinud angioödeem;
· Pärilik või idiopaatiline angioödeem;
· Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõik 4.4 ja 4.6 );
· Imetamine (vt lõik 4.6).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Stabiilne südame isheemiatõbi
Kui perindopriili ravi esimese kuu jooksul ilmneb ebastabiilne stenokardia (tõsine või mitte), tuleks enne
ravi jätkamist hoolikalt hinnata kasu/riski suhet.

Hüpotensioon
AKE inhibiitorid võivad põhjustada ülemäärast vererõhu langust. Sümptomaatiline hüpotensioon ilmneb
mitte komplitseeritud kõrgvererõhuhaigetel harva ja on tõenäolisem patsientidel, kellel on diureetilisest
ravist, soolavabast dieedist, dialüüsist, kõhulahtisusest või oksendamisest tekkinud vedelikuvaegus, või
kellel on raske reniin-sõltuv hüpertensioon (vt lõik 4.5 ja 4.8). Sümptomaatilist hüpotensooni on
täheldatud raske südamepuudulikkusega patsientide puhul, kellel kaasneb (või ei kaasne)
neerupuudulikkus. Sagedamini ilmneb seda nendel raske südamekahjustusega haigetel, kes saavad suurtes
annustes lingudiureetikume, kellel on hüponatreemia või neerufunktsiooni kahjustus. Patsientidel, kellel
on kõrgendatud sümptomaatilise hüpotensiooni risk, peab ravi alustamine ja annuse kohandamine
toimuma hoolika meditsiinilise järelvalve all (vt lõik 4.2 ja 4.8). Sama kehtib ka patsientide kohta, kellel
on südame isheemiatõbi või tserebrovaskulaarsed häired ning kellel ülemäärane vererõhu langus võiks
kaasa tuua müokardiinfarkti või ajuinsuldi.
Vererõhu languse ilmnemisel tuleb haige asetada selili lamama, vajadusel tuleks manustada
intravenoosselt füsioloogilist lahust. Hüpotensooni ilmnemine ei välista edasist ravimi manustamist, mida
võib raskusteta teha juhul kui pärast veremahu suurendamist on vererõhk tõusnud.
Mõningatel kongestiivse südamepuudulikkusega patsientidel, kellel on normaalne või madal vererõhk,
võib Perindopril tert-butylamin BMM Pharma manustamine põhjustada süsteemse vererõhu langust
veelgi. Selline mõju on ettearvatav ja ei ole tavaliselt ravi katkestamise põhjus. Kui hüpotensioon muutub
sümptomaatiliseks, tuleks vähendada Perindopril tert-butylamin BMM Pharma annust või vajadusel
lõpetada selle kasutamine.

Aordi- ja mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia
Nagu teistegi AKE inhibiitorite puhul, peaks perindopriili kasutama ettevaatusega mitraalklapi stenoosi ja
vasaku vatsakese väljavoolu takistuse korral, nagu aordiklapi stenoos või hüpertroofiline kardiomüopaatia.

Neerufunktsiooni kahjustus
Neerufunktsiooni kahjustuse korral (kreatiniini kliirens < 60 ml/min) tuleks algne perindopriili annus
määrata vastavalt patsiendi kreatiniini kliirensile (vt lõiku 4.2) ja pärast kohandada seda vastavalt
patsiendi reaktsioonile ravimi suhtes. Selliste patsientide (vt lõiku 4.8) kaaliumi ja kreatiniini väärtuste
jälgimine on tavapärane meditsiinipraktika osa.
Sümptomaatilise südamepuudulikkusega patsientidel AKE inhibiitorite ravi alustamisel tekkinud
hüpotensioon võib põhjustada neerufunktsiooni kahjustuse süvenemist. Sellistel juhtudel on kirjeldatud
ägedat neerupuudulikkust, mis tavaliselt on pöörduv.
Mõnedel kahepoolse neeruarteri stenoosiga, või ainsa neeru puhul ühepoolse neeruarteri stenoosiga
patsientidel, keda on ravitud AKE inhibiitoritega, on täheldatud uurea ja kreatiini sisalduse suurenemist
veres, mis tavaliselt ravi katkestamisel taandub. Eriti omane on see neerupuudulikkusega haigetele. Kui
sinna lisandub ka renovaskulaarne hüpertensioon, on suurem risk tõsiseks hüpotensiooniks ja
neerupuudulikkuseks. Selliste haigete ravi tuleks alustada väikeste doosidega ning hoolika annuse
tiitrimisega pideva meditsiinilise järelvalve all. Et diureetiline ravi on sellise seisundi puhul välistatud,
tuleks selle võtmine lõpetada ning jälgida neerufunktsiooni perindopriilravi esimeste nädalate jooksul.
Mõnedel hüpertensiooni patsientidel, kellel pole varem ilmnenud renovaskulaarset haigust, on suurenenud
vere uurea ja kreatiniini sisaldus (tavaliselt kergekujuline ja mööduv), eriti juhul kui perindopriili on antud
samaaegselt diureetikumidega. See on enam tõenäoline varasema neerufunktsiooni kahjustusega
patsientidel. Sellisel juhul võib olla vajalik diureetikumide ja/või perindopriili annuse vähendamine ja/või
manustamise lõpetamine.

Hemodialüüsi patsiendid
Anafülaktoidsetest reaktsioonidest on teatatud patsientidel, kes on samaaegselt AKE-inhibiitoriga saanud
dialüüsi high-flux-dialüsaatoriga. Selliste patsientide puhulpeaks kaaluma teistsugust tüüpi
dialüüsimembraanide või teise klassi kuuluva antihüpertensiivse ainekasutamist.

Neeru siirdamine
Puuduvad kogemused perindopriili manustamise kohta patsientidel, kellel on hiljuti teostatud
neerusiirdamine.

Ülitundlikkus/angioödeem
AKE inhibiitoriga, sealhulgas perindopriiliga ravitud patsientidel on harva teatatud näo, jäsemete, huulte,
limaskesta, keele, kõri ja/või kurgu angioödeemist (vt lõik 4.8). See võib ravi käigus ilmneda ükskõik
millisel ajal. Sellistel puhkudel tuleks perindopriili kasutamine koheselt lõpetada ja alustada jälgimist ning
jätkata seda kuni sümptomite täieliku taandumiseni. Juhtudel, kus paistetus piirdus näo ja huultega,
paranes seisund üldiselt ilma ravita, kuigi sümptomite leevendamisel oli kasu antihistamiinikumidest.
Kurgutursega seotud angioödeem võib osutuda fataalseks. Kui angioödeem on haaranud keele, kõri või
neelu, mille tagajärjel tekib tõenäoliselt hingamisteede sulgus, tuleks viivitamatult rakendada esmaabi.
Esmaabi hõlmab adrenaliini manustamist ja/või patsiendi hingamisteede vabana hoidmist. Patsient peab
jääma pideva arstliku järelvalve alla kuni sümptomite täieliku ja püsiva taandumiseni.
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid põhjustavad angioödeemi enam mustanahalistel
patsientidel kui teistel.
Patsientidel, kellel on varem esinenud angiödeemi, mis ei ole seotud AKE inhibiitori manustamisega, on
AKE inhibiitorit tarvitades suurem oht angioödeemi tekkeks (vt lõiku 4.3).

Anafülaktoidne reaktsioon madala tihedusega lipoproteiin (LDL)-afereesi ajal
Patsientidel, kellel on läbi viidud madala tihedusega lipoproteiin-aferees dekstraansulfaadiga, on harva
tekkinud eluohtlik anafülaktoidne reaktsioon. Neid reaktsioone on ära hoitud peatades ajutiselt AKE
inhibiitori manustamine enne iga afereesi.

Anafülaktiline reaktsioon desensibiliseeriva ravi ajal
Patsientidel, kes on kasutanud AKE inhibiitoreid desensibiliseeriva ravi ajal (nt kiletiivaliste mürgiga), on
esinenud anafülaktilist reaktsiooni. Nendel patsientidel on neid reaktsioone ära hoitud peatades ajutiselt
AKE inhibiitori kasutamine, kuid need ilmnesid uuesti nende ravimite kooskasutamisel.

Maksapuudulikkus
Harvadel juhtudel on AKE inhibiitorite kasutamisel täheldatud sündroomi, mis algab kolestaatilise
ikterusega ja viib fulminantse maksanekroosi tekkeni ning (mõnikord) surmani. Selle sündroomi
mehhanism on seni ebaselge. Kui AKE inhibiitoreid saaval patsiendil tekib ikterus või maksaensüümide
oluline suurenemine, tuleb ravi AKE inhibiitoriga lõpetada ning patsient peab jääma arstliku järelvalve
alla (vt lõik 4.8).

Neutropeenia/agranulotsütoos/trombotsütopeenia/aneemia
AKE inhibiitorit saavatel patsientidel on teatatud neutropeeniast/agranulotsütoosist, trombotsütopeeniast
ja aneemiast. Patsientidel, kellel on normaalne neerufunktsioon ja pole muid komplitseerivaid faktoreid,
tekib neutropeenia harva. Patsientidel, kellel esinevad kollageenhaigused, kes saavad immuunreaktsiooni
pärssivat ravi, allopurinooli või prokaiinamiidi või juhul kui esinevad kõik need komplitseerivad faktorid
(eriti kui eelnevalt on esinenud neerufunktsiooni kahjustus), tuleks perindopriili kasutada äärmiselt
ettevaatlikult. Mõnedel sellistel patsientidel on tekkinud tõsised infektsioonid, mis mõnel juhul ei allunud
intensiivsele antibiootilisele ravile. Kui perindopriili kasutatakse sellistel patsientidel, tuleks perioodiliselt
jälgida nende vere valgeliblede hulka ja patsiente peaks instrueerima teatama igast infektsioonile viitavast
märgist.

Rass
AKE inhibiitorid põhjustavad angioödeemi enam mustanahalistel patsientidel kui teistel.
Nagu kõigi teistegi AKE inhibiitorite puhul, võib perindopriili vererõhku alandav toime olla
mustanahalistel väiksem kui teistel. Põhjuseks on tõenäoliselt madala reniinitaseme sagedasem esinemine
mustanahaliste hüpertensiooni haigete populatsioonis.

Köha
AKE inhibiitori kasutamisel on täheldatud köha. Tüüpiliselt on köha mitteproduktiivne ja püsiv ning kaob
pärast ravi katkestamist. AKE inhibiitorist põhjustatud köha tuleks käsitleda köha diferentsiaaldiagnoosi
osana.

Kirurgia/anesteesia
Patsientide puhul, kellel on ees ulatuslik operatsioon või kellel tehakse anesteesia ainetega, mis
põhjustavad hüpotensiooni, võib perindopriil reniini vabastamise kompenseerimiseks sekundaarselt
blokeerida angiotensiin II moodustumise. Ravimi võtmine tuleks lõpetada üks päev enne operatsiooni.
Kui hüpotensioon ilmneb ja selle põhjuseks arvatakse olevat see mehhanism, siis saab seda parandada
vedelikumahu taastamisega.

Hüperkaleemia
AKE inhibiitoriga, sealhulgas perindopriiliga ravi saavatel patsientidel on märgatud seerumis
kaaliumisisalduse tõusu. Hüperkaleemia tekkimise oht on nendel patsientidel, kellel on neerupuudulikkus,
kontrollimatu diabetes mellitus, või nendel, kes kasutavad samaaegselt kaaliumit säästvaid diureetikume,
kaaliumilisandeid või kaaliumit sisaldavaid soolaasendajaid; või patsientide puhul, kes kasutavad teisi
ravimeid, mis on seotud vere kaaliumisisalduse tõusuga (nt hepariin). Kui nimetatud aineid peab siiski
koos kasutama, on soovitav regulaarselt kontrollida vere kaaliumisisaldust.

Diabeedihaiged
Diabeedihaigetel, kes kasutavad suukaudseid diabeediravimeid või insuliini, tuleks AKE inhibiitori
kasutamise esimesel kuul jälgida glükoosisisaldust (vt lõik 4.5).

Liitium
Liitiumi ja perindopriili kombineerimist üldiselt ei soovitata (vt lõik 4.5).

Kaaliumit säästvad diureetikumid, kaaliumipreparaadid või kaaliumit sisaldavad soolaasendajad
Perindopriili kombineerimist kaaliumit säästvate diureetikumide, kaaliumiasendajate või kaaliumit
sisaldavate soolaasendajatega üldiselt ei soovitata (vt lõik 4.5).

Rasedus ja imetamine
Ravi AKE inhibiitoritega ei tohiks alustada raseduse ajal. Juhul kui ravi jätkamine AKE inhibiitoritega ei
ole tingimata vajalik, peaksid rasestumist planeerivad patsiendid üle minema alternatiivsele
antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Kui rasedus on
avastatud, tuleks ravi AKE inhibiitoritega koheselt katkestada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi (vt
lõik 4.3 ja 4.6).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Diureetikumid
Diureetikume kasutavad patsiendid, eriti need, kellel on soola ja/või vedeliku puudus, võivad pärast ravi
alustamist AKE inhibiitoriga kogeda järsku vererõhu langust. Hüpotensiivset toimet on võimalik
vähendada katkestades diureetiline ravi, suurendades vedeliku või soola manustamist enne ravi algust
väikeste, aeglaselt suurenevate perindopriili annustega.

Kaaliumit säästvad diureetikumid, kaaliumipreparaadid või kaaliumit sisaldavad soolaasendajad
Kuigi seerumi kaaliumisisaldus jääb tavaliselt normaalsetesse piiridesse, võib mõne perindopriili saava
patsiendi puhul ilmneda hüperkaleemiat. Kaaliumit säästvad diureetikumid (nt spironolaktoon, triamtereen
või amiloriid), kaaliumipreparaadid, või kaaliumit sisaldavad soolaasendajad võivad põhjustada
märkimisväärse vere kaaliumisisalduse tõusu. Seega ei ole perindopriili kasutamine koos ülalmainitud
ravimitega soovitatav (vt lõik 4.4). Kui nende kooskasutamine hüpokaleemia tõttu on siiski näidustatud,
tuleks seda teha ettevaatusega ja jälgida pidevalt vere kaaliumisisaldust.

Liitium
Liitiumi ja AKE inhibiitorite samaaegse kasutamise korral on täheldatud vere liitiumi kontsentratsiooni ja
toksilisuse suurenemist. Tiasiiddiureetikumide samaaegne kasutamine võib suurendada liitiumi mürgistuse
ohtu ja suurendada veelgi AKE inhibiitoritest tingitud suurenenud liitiumi mürgistuse ohtu.
Perindopriili kasutamine koos liitiumiga ei ole soovitatav, kuid juhul kui taoline kombinatsioon on vajalik,
tuleks hoolikalt jälgida vere liitiumisisaldust (vt lõik 4.4).

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPVA-d) sh atsetüülsalitsüülhape annuses 3 g/päevas
Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamine võib vähendada AKE inhibiitorite hüpertensiooni
vastast mõju. Peale selle võivad mittesteroidsed põletikuvastased ravimid koos AKE inhibiitoritega
suurendada vere kaaliumisisaldust ja põhjustada neerufunktsiooni halvenemist. Sellised toimed on
tavaliselt pöörduvad. Äge neerupuudulikkus võib ilmneda harva, kuid seda eriti patsientidel, kellel on
kahjustatud neerufunktsioon nagu nt eakatel või dehüdratsiooni all kannatavatel haigetel.

Hüpertensioonivastased ained ja vasodilataatorid
Nende ainete samaaegne kasutus võib suurendada perindopriili hüpotensiivseid mõjusid.
Samaaegne kasutamine nitroglütseriini ja teiste nitraatide või teiste vasodilataatoritega võib põhjustada
liigset vererõhu langust.

Diabeedivastased ravimid
Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et AKE inhibiitorite ja diabeedi ravimite (insuliinid,
suukaudsed hüperglükeemia ravimid) samaaegne kasutamine võib suurendada vere glükoositaset
alandavat toimet, mistõttu tekib hüpoglükeemia risk. Taolise nähtuse ilmnemine on kõige tõenäolisem
kombineeritud ravi esimestel nädalatel ja neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel.

Atsetüülsalitsüülhape, trombolüütikumid, beeta-adrenoblokaatorid, nitraadid
Perindopriili võib kasutada samaaegselt atsetüülsalitsüülhappega (kui seda kasutatakse
trombolüütikumina), trombolüütiliste ravimitega, beeta-adrenoblokaatoritega ja/või nitraatidega.

Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootilised preparaadid/anesteetikumid
Teatud anesteetiliste ravimite, tritsükliliste antidepressantide ja antipsühhootiliste preparaatide ning AKE
inhibiitorite samaaegne kasutamine võib põhjustada liigset vererõhu langust (vt lõik 4.4).

Sümpatomimeetilised ained:
Sümpatomimeetilised ained võivad vähendada AKE inhibiitorite antihüpertensiivseid mõjusid.

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus:
Perindopriili kasutamine raseduse esimesel trimestril ei ole soovitatav (vt lõik 4.4). AKE inhibiitorite
kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril on vastunäidustatud (vt lõik 4.3 ja 4.4).

AKE inhibiitorite kasutamise korral raseduse esimesel trimestril ei ole epidemioloogiline tõestusmaterjal
teratogeensuse riski tekke osas lõplik; kuigi väikest riski suurenemist ei saa siiski välistada. Juhul kui ravi
jätkamine AKE inhibiitoritega ei ole tingimata vajalik, peaksid rasestumist planeerivad patsiendid üle
minema alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on
tõestatud. Kui rasedus on avastatud, tuleks ravi AKE inhibiitoritega koheselt katkestada ja vajadusel
alustada alternatiivset ravi.

On teada, et AKE inhibiitorite kasutamine raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal võib põhjustada
fetotoksilisust (neerufunktsiooni vähenemine, oligohüdramnion, koljuluude luustumise peetumine) ja
neonataalset toksilisust (neerupuudulikkust, hüpotensiooni, hüperkaleemiat) (vt lõik 5.3).
Kui alates raseduse teisest trimestrist on kasutatud perindopriili, soovitatakse ultraheliga kontrollida
neerufunktsiooni ja koljut.

Imetamine:
Perindopril BMM Pharma võib erituda rinnapiima, nende toime rinda saavale lapsele pole kindlaks tehtud.
On soovitatav, et imetav ema ei toidaks last rinnaga AKE inhibiitorite kasutamise ajal.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Autot juhtides või masinatega töötades tuleks arvestada, et vahetevahel võib esineda pearinglust või
ebakindlust.

4.8 Kõrvaltoimed

Perindopriili kasutamisel on ilmenenud järgmised kõrvaltoimed, mille esinemissagedus on reastatud
järgmiselt:
Väga sage (>1/10); sage (>1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100); harv (>1/10000 kuni
<1/1000); väga harv (<1/10000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt: meeleolu- või unehäired

Närvisüsteemi häired
Sage: peavalu, pearinglus, vertiigo, paresteesia
Väga harv: segasus

Silma kahjustused
Sage: nägemishäired

Kõrva ja labürindi kahjustused
Sage: tinnitus

Südame ja vaskulaarsed häired
Sage: hüpotensioon ja hüpotensiooniga seotud nähud
Väga harv: arütmia, stenokardia, müokardiinfarkt ja insult, mis kõrge riskifaktoriga patsientidel tekivad
tõenäoliselt sekundaarselt sügavale hüpotensioonile (vt lõik 4.4).

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage: köha, hingeldus
Aeg-ajalt: bronhospasm
Väga harv: eosinofiilne pneumoonia, riniit

Seedetrakti häired
Sage: iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, maitsetundlikkuse häired, düspepsia, kõhulahtisus, kõhukinnisus
Aeg-ajalt: suukuivus
Väga harv: pankreatiit

Maksa ja sapiteede häired
Väga harv: tsütolüütiline või kolestaatiline hepatiit (vt lõik 4.4)

Naha ja nahaaluse koe kahjustused
Sage: lööve, sügelus
Aeg-ajalt: näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele, neelu ja/või kõri angioödeem, nõgestõbi (vt lõik
4.4).
Väga harv: multiformne erüteem

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage: lihaskrambid

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt: neerupuudulikkus
Väga harv: äge neerupuudulikkus

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Aeg-ajalt: impotentsus

Üldised häired
Sage: asteenia
Aeg-ajalt: higistamine

Vere ja lümfisüsteemi häired
Hemoglobiini ja hematokriti vähenemisest, trombotsütopeeniast, leukopeeniast/neutropeeniast,
agranulotsütoosi või pantsütopeenia juhtumitest on teatatud väga harva. Kaasasündinud glükoos-6-
fosfaatdehüdrogenaas (G6PD) puudulikkusega patsientide puhul on väga harvadel juhtudel täheldatud
hemolüütilist aneemiat (vt lõik 4.4).

Uuringud
Ilmneda võivad vere uurea ja plasma kreatiniini tõus, hüperkaleemia, mis on ravi katkestamisel pöörduv,
eriti kui esineb neerupuudulikkus, tõsine südamepuudulikkus ja renovaskulaarne hüpertensioon. Harva on
teatatud maksaensüümide aktiivsuse suurenemisest ja bilirubiini taseme tõusust.

Kliinilised katsed
Juhuslikult valitud perioodil, EUROPA uuringus peeti arvestust vaid tõsiste kõrvaltoimete üle. Tõsised
kõrvaltoimed ilmnesid vaid mõnedel patsientidel: 16 (0,3%) patsiendil 6122-st perindopriili saanutest ja
12 (0,2%) patsiendil 6107-st platseebot saanutest. Perindopriili saanud patsientidel avastati hüpotensioon
kuuel patsiendil, angioödeem kolmel patsiendil ja äkiline südameseiskumine ühel patsiendil. Köha,
hüpotensiooni või teiste talumatuse nähtude tõttu ravist loobunud patsientide arv oli perindopriili rühmas
suurem kui platseebo rühmas, vastavalt 6,0% (n=366) versus 2,1% (n=129).

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise kohta inimestel on vähe andmeid. AKE inhibiitorite üleannustamisega seotud sümptomid
võivad olla hüpotensioon, tsirkulatoorne sokk, elektrolüütide nihked, neerupuudulikkus,
hüperventilatsioon, tahhükardia, palpitatsioonid, bradükardia, pearinglus, ärevus ja köha.
Üleannustamise soovituslik ravi on füsioloogilise lahuse intravenoosne infusioon. Hüpotensiooni ilmnedes
tuleks patsient panna küliliasendisse. Võimalusel võib kaaluda angiotensiin II ja/või katehhoolamiinide
infusiooni. Perindopriili eemaldamiseks üldisest vereringest võib kasutada ka hemodialüüsi (vt lõik 4.4).
Ravile raskesti alluva bradükardia korral võib kaaluda südamestimulaatori kasutamist. Pidevalt peaks
jälgima elulisi näitajaid, seerumi elektrolüütide ja kreatiniini kontsentratsiooni.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid
ATC-kood: C09AA04

Perindopriil inhibeerib ensüümi, mis konverteerib angiotensiin I angiotensiin II-ks (angiotensiini
konverteeriv ensüüm AKE). Konverteeriv ensüüm, või kinaas, on eksopeptidaas, mis võimaldab
angiotensiin I konverteerimist vasokonstriktor angiotensiin II-ks ning põhjustab ka vasodilataator
bradükiniini degradatsiooni inaktiivseks heptapeptiidiks. AKE pärssimise tagajärjel väheneb angiotensiin
II sisaldus plasmas, mis viib plasma reniini aktiivsuse suurenemiseni (blokeerides reniini vabanemise
negatiivse tagasiside) ja aldesterooni sekretsiooni vähenemiseni. Et AKE inaktiveerib bradükiniini, siis
suureneb AKE inhibeerimisel ka tsirkuleeriva ja paikse kallikreiin-kiniini süsteemi aktiivsust (ning
põhjustab samuti prostaglandiini süsteemi aktiveerumise). On võimalik, et nimetatud mehhanism mõjutab
ka AKE-inhibiitorite vererõhku alandavat toimet ja on osaliselt vastutav teatavate kõrvaltoimete eest (nt
köha).
Perindopriil toimib oma aktiivse metaboliidi, perindoprilaadi kaudu. Teised metaboliidid ei oma in vitro
mingisugust AKE aktiivsust pärssivat toimet.

Hüpertensioon:
Perindopriil toimib iga hüpertensiooni raskusastme puhul: kerge, mõõdukas, raskekujuline; täheldatud on
süstoolse ja diastoolse vererõhu alanemist nii lamamis- kui ka püstiasendis.
Perindopriil vähendab perifeerset vaskulaarset resistentsust, mis põhjustab vererõhu alanemist. Selle
tulemusena suureneb perifeerne verevool, kuid ei mõjuta südame löögisagedust.
Verevool neerudes reeglina suureneb, kuid glomerulaarfiltratsiooni määr jääb tavaliselt muutumatuks.
Antihüpertensiivne toime on maksimaalne 4 kuni 6 tundi pärast üksikannuse võtmist ja püsib vähemalt 24
tundi; toime kontsentratsiooni madalaimas punktis on 87...100% maksimaalsest toimest.
Vererõhk langeb järsult. Ravimile alluvatel patsientidel saavutatakse normaliseerumine 1 kuu möödudes
ja see kestab ilma tahhüfülaksia tekketa.
Ravi katkestamisega ei kaasne tagasilöögi efekti.
Perindopriil vähendab vasaku vatsakese hüpertroofiat.
Perindopriili vasodilateerivad omadused inimesel on kinnitust leidnud. See toime parandab suurte arterite
elastsust ja vähendab meedia/valendiku suhet väikestes arterites.
Täiendav ravi tiasiidiga annab aditiivset tüüpi koostoime. Diureetilise ravi tulemusena, vähendab AKE
inhibiitorite ja tiasiidi kombineerimine hüperkaleemia riski.

Südamepuudulikkus:
Perindopriil vähendab südame tööd eel- ja järelkoormuse vähendamise kaudu.
Südamepuudulikkusega haigetega tehtud uuringud on näidanud, et:
- vähenes vasaku ja parema vatsakese täitumisrõhk,
- vähenes kogu perifeerne vaskulaarne resistentsus,
- suurenes südame minutimaht ja paranes südameindeks.

Võrdlevates uuringutes ei põhjustanud esmakordne 2 mg perindopriili manustamine kerge ja keskmise
astmega südamepuudulikkusega patsientidel olulist vererõhu langust võrreldes platseeboga.

Stabiilse südame isheemiatõvega patsiendid
EUROPA uuring oli multitsentriline, rahvusvaheline, randomiseeritud, topelt-pime, platseebokontrollitud
kliiniline uuring, mis kestis 4 aastat.
Kaksteisttuhat kakssadakaheksateist (12218) üle 18 aasta vanust patsienti randomiseeriti 8 mg
perindopriili (n=6110) või platseebo rühma (n=6108).
Uuringus osalenutel oli südame isheemiatõve tunnuseid ilma südamepuudulikkuse kliiniliste
sümptomiteta.
Kõikidest patsientidest oli 90%-l olnud eelnev müokardiinfarkt ja/või tehtud pärgarterite
revaskularisatsioon.
Enamik patsiente sai uuringuravimit lisaks konventsionaalsele ravile, mille hulka kuulusid trombotsüütide
agregatsiooni inhibiitorid, vere lipiide alandavad ravimid ja beeta-adrenoblokaatorid.
Peamine efektiivsuse hindamise kriteerium oli kombinatsioon kardiovaskulaarsest suremusest,
mitteeluohtlikust müokardiinfarktist ja/või edukalt ravitud südameseiskusest. Perindopriili ravi annusega 8
mg ööpäevas andis märkimisväärse esmase tulemusnäitaja vähenemise- 1,9% (suhteline risk vähenes
20%, 95%CI [9,4; 28,6] ­ p<0,001).
Müokardiinfarkti ja/või revaskularisatsiooni anamneesiga patsientide puhul vähenes platseeboga võrreldes
esmane lõpptulemus 2,2% ja vastav risk 22,4% (95%CI [12,0; 31,6] ­ p<0,001).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Pärast suukaudset manustamist imendub perindopriil kiiresti ning maksimaalne plasmakontsentratsioon
saabub 1 tunni jooksul. Biosaadavus on 65 kuni 70%.
Umbes 20% kogu imendunud perindopriili kogusest muutub aktiivseks metaboliidiks perindoprilaadiks.
Peale aktiivse perindoprilaadi tekib perindopriilil veel viis metaboliiti, mis on kõik inaktiivsed.
Perindopriili poolväärtusaeg plasmas on 1 tund. Perindopriili maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub
3 kuni 4 tunni jooksul.
Kuna toit vähendab perindopriili muutumist perindoprilaadiks ning sellest tulenevalt ka biosaadavust,
tuleks perindopriili manustada suukaudselt 1 kord päevas hommikuti enne sööki.
Seondumata perindoprilaadi jaotusruumala on ligikaudu 0,2 1/kg. Plasmavalkudega seondumine on väike
(perindoprilaadi siduvus AKE-ga on vähem kui 30%), kuid on kontsentratsioonist sõltuv.
Perindoprilaat eritub uriiniga ja konjugeerimata fraktsiooni poolväärtusaeg on umbes 3 kuni 5 tundi.
Seondunud perindoprilaadi vabanemine angiotensiini konverteerivalt ensüümilt annab ,,efektiivse"
eliminatsiooni poolväärtusaja 25 tundi; seetõttu saabub püsikontsentratsioon 4 päeva jooksul.
Pärast korduvat manustamist ei ole perindopriili kumuleerumist täheldatud.
Perindoprilaadi eritumine on vähenenud eakatel ning samuti südame- või neerukahjustusega haigetel.
Neerupuudulikkuse puhul tuleks annuse suurus määrata olenevalt kahjustuse astmest (kreatiniini kliirens).
Perindopriilaadi dialüüsi kliirens on 70 ml/min.
Tsirroosihaigetel on perindopriili kineetika muutunud: algmolekuli maksakliirens on vähenenud poole
võrra. Moodustuva perindoprilaadi kogus ei ole siiski vähenenud ning seega ei vaja ka annust kohandada
(vt lõik 4.2 ja 4.4).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kroonilise toksilisuse uuringutes suukaudsel manustamisel (rottidel ja ahvidel) olid märklaudorganiks
neerud, kuid kahjustus oli pöörduv.
In vitro või in vivo katsetel ei täheldatud mutageensust.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes (rotid, hiired, küülikud ja ahvid) ei ilmnenud embrüotoksilisust või
teratogeensust. Kuid siiski on täheldatud, et angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid kui
ravimiklass põhjustab kõrvaltoimeid loote hilises arengujärgus, mille tagajärjeks on loote surm ning
kongenitaalne mõju nii näriliste kui ka küülikute loodete puhul; täheldatud on neerukahjustusi ja
suurenenud peri- ja postnataalset suremust.
Kartsinogeensust rottidel ja hiirtel pikaajalistes uuringutes ei ole täheldatud.


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu:
Mannitool E421,
Naatriumtärklisglükolaat (A tüüp)
Naatriumkarbonaat, veevaba
Hüpromelloos
Makrogool 6000
Räni talk
Magneesiumstearaat

Tableti kate:
Opadry valge:
letsitiin,
polüvinüülalkohol,
talk,
titaandioksiid E171,
ksantaankummi

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Perindopril BMM Pharma 2 mg, 4 mg and 8 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Alu/Alu blistrid välispakendis, mis sisaldavad 7, 14, 28, 30, 50, 60, 90 või 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinõuded
hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

BMM Pharma AB
Blasieholmsgatan 2
SE-111 48 Stockholm
Rootsi


8. MÜÜGILOA NUMBRID

2 mg: 592708
4 mg: 592508
8 mg: 592608

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

22.08.2008


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud augustis 2008.