Perindopril actavis

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

Perindopril Actavis, 2 mg tabletid
Perindopril Actavis, 4 mg tabletid
Perindopril Actavis, 8 mg tabletid
Perindopriil tert-butüülamiin


Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik,
isegi kui haigussümptomid on sarnased.
- Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


Infolehes antakse ülevaade:
1.
Mis ravim on Perindopril Actavis ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Perindopril Actavis"e võtmist
3.
Kuidas Perindopril Actavis"t võtta
4. Võimalikud
kõrvaltoimed
5.
Kuidas Perindopril Actavis"t säilitada
6. Lisainfo


1.
MIS RAVIM ON PERINDOPRIL ACTAVIS JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Perindopriil kuulub ravimite gruppi, mida nimetatakse angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE)
inhibiitoriteks. Need ravimid laiendavad veresooni. Seetõttu on teie südamel kergem verd läbi nende
organismi pumbata.

Perindopril Actavis 2 mg ja 4 mg tablette kasutatakse:
-
kõrge vererõhu (hüpertensiooni) ravimiseks
-
südamepuudulikkuse ravimiseks (see on seisund, kus süda ei ole võimeline pumpama nii palju
verd, kui organismil vaja läheks)
-
südamega seotud juhtumite, nt südameinfarkt, tekkeriski vähendamiseks, stabiilse südame
isheemiatõvega patsientidel (seisund, kus südame verevarustus on vähenenud või blokeeritud) ja
kellel on juba olnud südamelihaseinfarkt ja/või operatsioon südame verevarustuse
parandamiseks, laiendades südamesse viivaid veresooni.

Perindopril Actavis 8 mg tablette kasutatakse:
-
kõrge vererõhu (hüpertensiooni) ravimiseks
-
südamega seotud juhtumite, nt südameinfarkt, tekkeriski vähendamiseks, stabiilse südame
isheemiatõvega patsientidel (seisund, kus südame verevarustus on vähenenud või blokeeritud) ja
kellel on juba olnud südamelihaseinfarkt ja/või operatsioon südame verevarustuse
parandamiseks, laiendades südamesse viivaid veresooni.


2.
MIDA ON VAJA TEADA ENNE PERINDOPRIL ACTAVIS"E VÕTMIST

Ärge võtke Perindopril Actavis"t
- kui te olete allergiline (ülitundlik) perindopriili, Perindopril Actavis"e mõne koostisosa või teiste
AKE inhibiitorite suhtes (vt ,,Lisainfo" lõik 6).
- kui teil on varem ravi ajal AKE inhibiitoriga või teistel asjaoludel esinenud sümptomeid nagu
äge näo-, keele- või kõriturse (angioneurootiline sündroom).
- kui te olete rohkem kui 3 kuud rase (samuti on soovitav Perindopril Actavis"t vältida raseduse
varajases staadiumis, vt lõik ,,Rasedus ja imetamine").

Lapsed
Perindopril Actavis ei ole mõeldud kasutamiseks lastel.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Perindopril Actavis
Rääkide enne Perindopril Actavis"e võtmist oma arstiga:
- kui teil on aordi- või mitraalklapi stenoos (südameklapi haigus, mis viib aordi- või mitraalklapi
kitsenemuseni) või südamelihase haigus (hüpertroofiline kardiomüopaatia) või neerusid verega
varustava arteri kitsenemus (neeruarteri stenoos);
- kui teile on hiljuti tehtud neeru siirdamine;
- kui teil on mõni muu südame-, maksa- või neeruhaigus või kui te saate dialüüsi;
- kui teil on kontrollile mittealluv suhkurtõbi;
- kui te olete piiratud soolasisaldusega dieedil või kasutate kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid;
- kui teil on kollageenhaigus, nagu süsteemne erütematoosne luupus või sklerodermia;
- kui te hakkate saama või saate ravi, et vähendada allergiat mesilaste ja herilaste nõelamise suhtes;
- kui te lähete verest kolesterooli eemaldama aparaadi abil (LDL aferees);
- te peate oma arstile rääkima, kui te arvate, et olete rase (või võite rasestuda). Perindopril Actavis"t
ei soovitata kasutada raseduse varajases järgus. Peale kolmandat raseduskuud ei tohi Perindopril
Actavis´t kasutada, sest see võib põhjustada tõsist kahju teie sündivale lapsele (vt lõik ,,Rasedus ja
imetamine").

Juhul, kui teil ilmneb pigistustunnet rinnus ja näo ning keele turset (angioneurootiline ödeem), peate te
viivitamatult informeerima oma arsti ja lõpetama ravi Perindopril Actavis"ega. See kehtib ka kõigi
teiste AKE inhibiitorite kohta.

Öelge arstile või apteekrile, et te võtate Perindoril Actavis"t, kui:
- te lähete operatsioonile või saate üldanesteesiat;
- teil on hiljuti olnud kõhulahtisus või olete oksendanud;
- teie vererõhk ei ole piisavalt alanenud etnilise kuuluvuse tõttu (peamiselt musta nahavärviga
inimestel).

Võtmine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Eriti oluline on, et te räägiksite oma arstile enne Perindopril Actavis"e võtmist, kui te võtate:
- teisi kõrgvererõhutõve ravimeid, sealhulgas ,,veetablette" (diureetikumid);
- kaaliumisäästvaid diureetikume (nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid);
- kaaliumitaset suurendavaid ravimeid;
- hepariini (vere vedeldamiseks), mis võib samuti mõjutada kaaliumitaset veres;
- diabeediravimeid (insuliin või tabletid);
- liitiumi (mania või depressiooni vastu);
- vaimsete häirete, nagu depressiooni, ärevuse, skisofreenia või teiste psühhooside raviks
kasutatavaid ravimeid;
- allopurinooli, mida kasutatakse podagra raviks;
- ravimeid, mida kasutatakse autoimmuunsete häirete (nt reumatoidartriidi) raviks või pärast organi
siirdamise operatsiooni. Neid ravimeid nimetatakse immunosupressantideks;
- prokaiinamiidi (südame rütmihäirete ravim);
- mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid valu vastu (MSPVA"d, nagu nt ibuprofeen, diklofenak),
sealhulgas aspiriin;
- ravimeid, mida kasutatakse madala vererõhu, soki või astma raviks (nt efedriin, noradrenaliin või
adrenaliin);
- ravimeid, mis laiendavad veresooni (vasodilataatorid, nagu nt nitraadid).

Kui te pole nendes ravimites kindel, küsige oma arsti käest. Öelge oma arstile ka seda, kui te olete
võtnud mõnda ülalnimetatud ravimitest kunagi varem, aga nüüdseks olete selle lõpetanud.

Perindopril Actavis"e võtmine koos toidu ja joogiga
Perindopril Actavis"t on soovitatav võtta hommikul tühja kõhuga, et vähendada toidu mõju teie ravimi
toimele. Kaaliumi sisaldavad toidulisandeid või soolaasendajaid ei tohi perindopriili võtmise ajal
kasutada.

Rasedus ja imetamine
Rasedus
Te peate ütlema oma arstile, kui te arvate, et olete rase (või võite jääda rasedaks). Tavaliselt soovitab
arst teil lõpetada Perindopril Actavis"e kasutamise enne rasedaks jäämist või niipea kui olete
rasedusest teadlik ning soovitab Perindopril Actavis"e asemel võtta mõnda teist ravimit. Perindopril
Actavis ei ole soovitatav raseduse varajases staadiumis ja seda ei tohi kasutada, kui rasedus on kestnud
rohkem kui 3 kuud, kuna ravim võib kasutamisel pärast raseduse kolmandat kuud last tõsiselt
kahjustada.

Imetamine
Rääkige arstile, kui te toidate last rinnaga või kavatsete seda teha. Perindopril Actavis´t ei ole
soovitatav imetamise ajal kasutada. Arst määrab teile sobivama ravimi, kui soovite imikut, eriti
vastsündinut või enneaegset, rinnaga toita.

Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Perindopril Actavis"e, nagu ka teiste AKE inhibiitorite, võtmise ajal võite te tunda pearinglust või
väsimust. Kui see juhtub, ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid. Rääkige juhtunust oma arstile.

Oluline teave mõningate Perindopril Actavis"e koostisainete suhtes
Tabletid sisaldavad laktoosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi
kasutamist konsulteerima arstiga.


3.
KUIDAS PERINDOPRIL ACTAVIS"T VÕTTA

Võtke Perindopril Actavis"t alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel,
pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Teie arst määrab Perindopril Actavis"e annuse, mida te peate võtma hakkama. Seda annust võib
suurendada, sõltuvalt teie seisundist ja teistest võetavatest ravimitest. Ärge muutke võetava ravimi
annust, kui arst ei ole seda soovitanud. Perindopril Actavis"t võib võtta nii üksi kui ka koos teiste
vererõhku alandavate ravimitega.
- Perindopril Actavis"e tabletid on suukaudselt võtmiseks
- Võtke tablette hommikul enne sööki
- Parima tulemuse saavutamiseks võtke tablette koos klaasitäie veega iga päev samal ajal.

Perindopril Actavis ei ole mõeldud kasutamiseks lastel.

Tavalised annused on:
Kõrge vererõhk
- Algannus ­ 4 mg perindopriil tert-butüülamiini ööpäevas.
- Ühe kuu möödudes võib annust suurendada 8 mg-ni ööpäevas.
8 mg ööpäevas on suurim tavaoludes kasutatav annus.

Kõrge vererõhuga eakatel patsientidel on ööpäevane annus tavaliselt:
- 2 mg ööpäevas
- Ühe kuu möödudes võib annust suurendada 4 mg-ni ööpäevas.
- 8 mg ööpäevas on suurim kasutatav annus.

Perindopril Actavis"t tohib kasutada ainult koos selliste teiste kõrgvererõhutõve ravimitega, mis ei ole
AKE inhibiitorid.

Kui te võtate ,,veetablette" (diureetikume):
- arst käsib teil lõpetada nende võtmine 2...3 päeva enne ravi algust perindopriil tert-butüülamiiniga.
See aitab vältida vererõhu liiga järsku langust.
- vajadusel võite te alustada uuesti veetablettide võtmist pärast seda, kui te olete alustanud ravi
perindopriil tert-butüülamiiniga.
- kui ,,veetablettide" võtmist ei ole võimalik katkestada, võite te võtta 2 mg perindopriil tert-
butüülamiini.

Teie arst või apteeker ütleb teile täpselt, kuidas te käituma peaksite.

Teie arst võib alustada 2 mg perindopriil tert-butüülamiiniga, kui:
- teie vererõhk on väga kõrge
- teie organismis pole piisavalt vett (dehüdratsioon)
- teie vere sooladesisaldus on madal
- teil on südameprobleem, mis tähendab, et südamel on raskusi vere pumpamisega (kardiaalne
dekompensatsioon)
- teil on kõrge vererõhk neeruveresoonte blokaadi tõttu (arterite kitsenemine)
- kui teil tekib pärast algannuse manustamist ülemäärane vererõhu langus.

Südamepuudulikkus
8 mg annus ei ole selle näidustuse puhul sobiv.
- Algannus ­ 2 mg perindopriil tert-butüülamiini ööpäevas.
- 2 nädala möödudes võib annust suurendada 4 mg-ni ööpäevas.

Stabiilne südame isheemiatõbi
- Algannus ­ 4 mg perindopriil tert-butüülamiini ööpäevas.
- 2 nädala möödudes võib annust suurendada 8 mg-ni ööpäevas.

Stabiilse südame isheemiatõvega eakamatel patsientidel on annus tavaliselt:
- 2 mg ööpäevas
- Ühe nädala möödudes võib annust suurendada 4 mg-ni ööpäevas.
- Ja veel ühe nädala pärast 8 mg-ni ööpäevas, mis on suurim kasutatav annus.

Kui teil on tunne, et Perindopril Actavis"e toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või
apteekriga.

Kui te võtate Perindopril Actavis"t rohkem kui ette nähtud
Kui te olete võtnud liiga suure annuse, pöörduge koheselt oma arsti poole.

Ilmneda võivad järgmised toimed: madal vererõhk, sokk, neeruprobleemid, hingamise kiirenemine,
kiire pulss, ebakorrapärane südamerütm (palpitatsioonid), aeglane pulss, pearinglus või ärevus ja köha.

Kui te unustate Perindopril Actavis"t võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Kui te olete unustanud võtta ühe tableti või rohkem, jätke unustatud tabletid vahele. Kahtluste korral
pöörduge arsti poole.

Kui te lõpetate Perindopril Actavis"e võtmise
Ärge lõpetage Perindopril Actavis"e võtmist ilma eelnevalt arstiga konsulteerimata.
Kõrgvererõhutõve või südamepuudulikkuse ravimeid võetakse tavaliselt kogu elu. Kui te lõpetate
Perindopril Actavis"e võtmise, võib teie seisund halveneda.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.


4. VÕIMALIKUD
KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Perindopril Actavis põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui tekib mõni järgmistest kõrvaltoimetest, lõpetage koheselt tablettide võtmine ja pöörduge oma arsti
poole:
- näo, huulte, suu, keele või kõri turse
- hingamisraskused
- pearinglus või minestustunne
- väga kiire või ebakorrapärane südamerütm.

See on väga harv, aga tõsine seisund, mida nimetatakse angioödeemiks ja mis võib tekkida kõigi seda
tüüpi ravimite (AKE inhibiitorid) kasutamisel. Sellisel juhul vajate te kohest haiglaravi.

Sage (esinevad vähem kui ühel isikul 10-st, kuid enam kui ühel isikul 100-st):
- köha,
hingeldus
-
minestustunne madala vererõhu tõttu (eriti kui te alustate perindopriil tert-butüülamiini
võtmist, kui annust suurendatakse või kui võtate ka veetablette)
-
peavalu, pearinglus või väsimustunne, pearinglus koos peapööritusega (vertiigo), "sipelgate
jooksmise" tunne, lihaskrambid, nägemise hägustumine, valu silmades, müra kõrvus (tinnitus)
-
iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, seedehäired
-
maitsetundlikkuse muutused, kõhulahtisus, kõhukinnisus, nahalööbed, sügelus.

Aeg-ajalt (esinevad vähem kui ühel isikul 100-st, kuid enam kui ühel isikul 1000-st):
-
meeleolu- või unehäired
-
pigistustunne rinnus, kähinad hingamisel ja hingeldus (bronhospasm)
- suukuivus
- neeruprobleemid
- erektsioonihäired
(impotentsus)
- higistamine
-
hingeldamine, näo-, keele- või kõriturse, intensiivne sügelus, nahalööve, minestamine või
pearinglus (angioödeem).

Väga harv (esinevad vähem kui ühel isikul 10000-st):
- segasus
-
ebaregulaarsed südamelöögid, pigistustunne rinnus (stenokardia), südamelihaseinfarkt ja insult
(nendest sümptomitest on teatatud AKE inhibiitorite kasutamisel madala vererõhu korral)
-
rinnaõõneinfektsioon (eosinofiilne kopsupõletik), nohu (kinnine või vesine nina)
- kõhunäärmepõletik
(pankreatiit)
- maksapõletik
(hepatiit)
-
nahareaktsioon, mis meenutab allergiat (multiformne erüteem)
-
äge neerupuudulikkus
-
muutused verepildis: teie arst võib selle jälgimiseks otsustada teil teatud ajavahemike järel
vereanalüüse läbi viia.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


5.
KUIDAS PERINDOPRIL ACTAVIS"T SÄILITADA

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Ärge kasutage Perindopril Actavis"t pärast kõlblikkusaja lõppu, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg
viitab kuu viimasele päevale.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.


6. LISAINFO

Mida Perindopril Actavis sisaldab
- Toimeaine on perindopriil tert-butüülamiid.
Üks tablett sisaldab 2 mg, 4 mg ja 8 mg perindopriil tert-butüülamiidi (vastab 1,669 mg, 3,338 mg ja
6,676 mg perindopriilile).
- Abiained on:
Kolloidne veevaba ränidioksiid (E 551), mikrokristalne tselluloos (E 460), laktoosmonohüdraat ja
magneesiumstearaat (E 470B).

Kuidas Perindopril Actavis välja näeb ja pakendi sisu
2 mg:
Valged, ümmargused, kaksikkumerad, mõlemalt küljelt siledad tabletid.
4 mg:
Valged, kapslikujulised tabletid, poolitusjoonega mõlemal küljel, ühel küljel tähed "PP" ja teisel "4".
8 mg:
Valged, ümmargused, kaksikkumerad tabletid, ühel küljel tähed "PP" ja teisel "8".

Pakendis 14, 20, 28, 30, 56, 60 ja 90 tabletti, alu-alu blisterpakendites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootjad
Müügiloa hoidja:
Actavis Group PTC ehf.
Reykjavikurvegi 76-78,
220 Hafnarfjordur,
Island

Tootjad
Tillomed Laboratories Ltd
3 Howard Road, Eaton Socon, St Neots
Cambridgeshire PE19 3ET
Ühendkuningriik

või

Medicamenta a.s.
Blohorská 39/260,169 00 Prague 6,
Tsehhi Vabariik

või

Actavis B.V.
Baarnsche Dijk 1
3741 LN Baarn
Holland


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
UAB ,,Actavis Baltics" Eesti Filiaal
Tiigi 28/ Kesk tee 23a,
Rae vald, 75301 Harjumaa
Tel: (+372) 6100 565


Infoleht on viimati kooskõlastatud jaanuaris 2010

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Perindopril Actavis, 2 mg tabletid
Perindopril Actavis, 4 mg tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Perindopril Actavis, 2 mg:
Üks tablett sisaldab 2 mg perindopriil tert-butüülamiini soolana, mis vastab 1,669 mg perindopriilile.
Abiaine: 31,39 mg laktoosmonohüdraati.

Perindopril Actavis, 4 mg:
Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriil tert-butüülamiini soolana, mis vastab 3,338 mg perindopriilile.
Abiaine: 62,78 mg laktoosmonohüdraati.
INN. Perindoprilum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Tablett.
2 mg:
Valged, ümmargused, kaksikkumerad, mõlemalt poolt siledad tabletid.

4 mg:
Valged, piklikud, mõlemal poolel poolitusjoonega tabletid, ühel poolel märgis `PP" ja teisel poolel `4".
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon.

Sümptomaatiline südamepuudulikkus.

Südamehaiguste tüsistuste riski vähendamine stabiilse isheemiatõvega patsientidel, kellel on
anamneesis müokardiinfarkt ja/või revaskularisatsioon.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Perindopriili on soovitatav võtta üks kord päevas hommikuti enne sööki.
Annus tuleb määrata individuaalselt, arvestades patsiendi anamneesi (vt lõik 4.4) ja vererõhu vastust.

Hüpertensioon
Perindopriili võib kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teistesse klassidesse kuuluvate
antihüpertensiivsete ravimitega.

Soovituslik algannus on 4 mg üks kord ööpäevas hommikuti.
Patsientidel, kellel on tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem (täpsemalt
loetledes renovaskulaarne hüpertensioon, soola ja/või vedeliku puudus, südamepuudulikkus või raske
hüpertensioon), võib pärast esimese annuse võtmist vererõhk tugevalt langeda. Selliste patsientide
puhul on soovituslik algannus 2 mg ning ravi tuleks alustada arstliku järelvalve all.
Pärast kuuajalist ravi võib annust suurendada 8 mg-ni üks kord ööpäevas.
Perindopriil-ravi alustades võib ilmneda sümptomaatiline hüpotensioon; see on tõenäolisem
patsientidel, kes saavad samal ajal diureetilist ravi. Selliste patsientide puhul tuleb olla ettevaatlik, sest
neil võib olla soola ja/või vedeliku vaegus.
Võimaluse korral tuleks 2 kuni 3 päeva enne perindopriil-ravi alustamist katkestada diureetikumide
võtmine (vt lõik 4.4).
Hüpertensiivsetel patsientidel, kelle diureetilist ravi pole võimalik katkestada, tuleks perindopriil- ravi
alustada annusega 2 mg. Tuleks jälgida neerufunktsiooni ja seerumi kaaliumisisaldust. Edasised
perindopriili annused tuleb määrata vastavalt vererõhule. Vajaduse korral võib jätkata diureetikumide
manustamist.
Eakate patsientide puhul peaks algannus olema 2 mg, seda võib pärast kuuajalist kasutamist
järk-järgult suurendada 4 mg-ni ning vajaduse korral, sõltuvalt neerufunktsioonist (vaata allolevat
tabelit), kuni 8 mg-ni.

Sümptomaatiline südamepuudulikkus
Perindropriili manustatakse tavaliselt kombinatsioonis kaaliumit mittesäästva diureetikumiga ja/või
digoksiiniga ja/või beeta-adrenoblokaatoriga; manustamist on soovitatav alustada hoolika
meditsiinilise järelvalve all algannusega 2 mg hommikuti. Annust võib (kui patsient talub) vajadusel
suurendada 2 mg kaupa mitte vähem kui 2-nädalase intervalli järel kuni 4 mg-ni. Annuse
kohandamine peaks põhinema patsiendi individuaalsel kliinilisel vastusel.
Raske südamepuudulikkusega ja teiste kõrge riskiga patsientide puhul (neerukahjustusega patsiendid
ja patsiendid, kellel on kalduvus elektrolüütide häiretele, samuti patsiendid, kes saavad samaaegselt
diureetikume ja/või vasodilatatoorseid aineid) peaks ravi alustamine toimuma hoolika järelvalve all
(vt lõik 4.4).
Sümptomaatilise hüpotensiooni suure riskiga patsientidel, nt soolavaegusega, ilma või koos
hüponatreemiaga, või hüpovoleemiaga patsientidel või neil, kes saavad tugevat diureetilist ravi, tuleks
need haigusnähud enne perindropriil-ravi alustamist kõrvaldada. Perindropriili kasutamise korral
tuleks nii enne ravi algust kui ka ravi vältel jälgida hoolikalt vererõhku, neerufunktsiooni ja seerumi
kaaliumisisaldust (vt lõik 4.4).

Stabiilne südame isheemiatõbi
Ravi alguses tuleks perindopriili võtta 4 mg üks kord ööpäevas, siis kahe nädala möödudes võib
sõltuvalt neerufunktsioonist ning eeldusel, et 4 mg-st annust talutakse hästi, suurendada annust
8 mg-ni ööpäevas.

Eakad patsiendid peaksid saama ravi annusega 2 mg ööpäevas esimesel nädalal ja 4 mg ööpäevas
teisel nädalal enne, kui annust suurendatakse 8 mg-ni ööpäevas lähtuvalt neerufunktsioonist
(vt tabel 1). Annust tohib suurendada ainult juhul, kui eelmist väiksemat annust on hästi talutud.

Annuse kohandamine neerukahjustuse korral
Neerukahjustusega patsientidel peab annuse määramine põhinema kreatiniini kliirensi väärtusel, nagu
see on välja toodud allolevas tabelis 1.

Tabel 1: Annuse kohandamine neerukahjustuse korral

Kreatiniini kliirens
Soovitatav annus
(ml/min)
ClCR60
4 mg päevas
30 < ClCR < 60
2 mg päevas
15 < ClCR < 30
2 mg üle päeva
Hemodialüüsi saavad patsiendid *
2 mg dialüüsi päeval
ClCR < 15


* Perindoprilaadi dialüüsi kliirens on 70 ml/min. Hemodialüüsi saavad patsiendid peaksid annuse
võtma pärast dialüüsi.

Annuse kohandamine maksakahjustuse korral
Maksakahjustusega haigete puhul ei ole vaja annust kohaldada (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Kasutamine lastel
Perindopril Actavis"t ei soovitata lastel kasutada ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus perindopriili, ravimi ükskõik millise abiaine või mõne teise AKE inhibiitori suhtes.
Anamneesis angioödeem varasemast ravist AKE inhibiitoritega.
Pärilik või idiopaatiline angioödeem.
Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6 ).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Stabiilne südame isheemiatõbi
Kui perindopriil-ravi esimese kuu jooksul ilmneb ebastabiilne stenokardia (tõsine või mitte), tuleks
enne ravi jätkamist hoolikalt hinnata kasu ja riski suhet.

Hüpotensioon
AKE inhibiitorid võivad põhjustada ülemäärast vererõhu langust. Sümptomaatiline hüpotensioon
ilmneb kõrgvererõhuhaigetel harva ja on tõenäolisem patsientidel, kellel on diureetikumiravist,
soolavabast dieedist, dialüüsist, kõhulahtisusest või oksendamisest tekkinud vedelikuvaegus, või kellel
on raske reniin-sõltuv hüpertensioon (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Sümptomaatilist hüpotensiooni on
täheldatud raske südamepuudulikkusega patsientide puhul, kellel kaasneb (või ei kaasne)
neerupuudulikkus. Sagedamini on seda täheldatud raske südamekahjustusega haigete puhul, kes
saavad suurtes annustes lingudiureetikume, kellel on hüponatreemia või raske neerukahjustus.
Patsientidel, kellel on kõrgendatud sümptomaatilise hüpotensiooni risk, tuleb ravi alustada hoolika
meditsiinilise järelvalve all (vt lõigud 4.2 ja 4.8). Sama kehtib ka patsientide kohta, kellel on südame
isheemiatõbi või tserebrovaskulaarsed häired ning kellel ülemäärane vererõhu langus võiks kaasa tuua
müokardiinfarkti või ajuinsuldi. Samuti on sümptomaatilist hüpotensiooni täheldatud haigetel, kellel
on pärgarterite kahjustus koos hüpotensiooniga (või ilma). Vererõhu langedes tuleb haige asetada selili
lamama, vajadusel tuleks manustada intravenoosselt füsioloogilist lahust. Hüpotensooni ilmnemine ei
välista edasist ravimi manustamist, mida võib raskusteta manustada pärast veremahu suurendamist,
kui vererõhk on tõusnud.
Mõningate patsientide puhul, kellel on südamepaispuudulikkus või madal vererõhk, on pärast
perindopriili manustamist täheldatud vererõhu alanemist. Selline mõju on ettearvatav ja ei ole
tavaliselt ravi katkestamise põhjus. Kui hüpotensioon muutub sümptomaatiliseks, tuleks vähendada
perindopriili annust või vajadusel lõpetada selle kasutamine.

Aordiklapi ja mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia
Nagu teistegi AKE inhibiitorite puhul, peaks perindopriili kasutama ettevaatusega mitraalklapi
stenoosi ja vasaku vatsakese väljavoolu takistuse korral, nagu seda on näiteks aordiklapi stenoos või
hüpertroofiline kardiomüopaatia.

Neerukahjustus
Neerupuudulikkuse korral (kreatiniini kliirens < 60 ml/min) tuleks algne perindopriili annus määrata
vastavalt patsiendi kreatiniini kliirensile (vt lõik 4.2) ja pärast kohaldada seda vastavalt patsiendi
reaktsioonile ravimi suhtes. Selliste patsientide puhul tuleks pidevalt jälgida nende kaaliumi ja
kreatiniini sisaldust seerumis (vt lõik 4.8 ).
Sümptomaatilise südamepuudulikkusega patsientidel AKE inhibiitoritega ravi alustamisel tekkinud
hüpotensioon võib põhjustada neerukahjustuse süvenemist. Sellistel puhkudel on kirjeldatud ägedat
neerupuudulikkust, mis tavaliselt on pöörduv.
Mõnedel kahepoolse neeruarteri stenoosiga, või ainsa neeru puhul ühepoolse neeruarteri stenoosiga
patsientidel, keda on ravitud AKE inhibiitoritega, on suurenenud uurea ja kreatiniini sisaldus veres.
Tavaliselt taandub see ravi lõpetades. Eriti omane on see neerupuudulikkusega haigetele. Kui sinna
lisandub ka renovaskulaarne hüpertensioon, on suurem risk tõsiseks hüpotensiooniks ja
neerupuudulikkuseks. Selliste haigete ravi tuleks alustada väikeste annustega meditsiinilise järelvalve
all ja annust hoolikalt tiitrida. Et ravi diureetikumidega on sellise seisundi puhul välistatud, tuleks
nende võtmine lõpetada ning perindopriil-ravi esimeste nädalate jooksul tuleks jälgida
neerufunktsiooni.
Mõnedel hüpertensiooni haigetel, kellel pole varem ilmnenud renovaskulaarset haigust, on suurenenud
vere uurea ja kreatiniini sisaldus (tavaliselt nõrk ja mööduv), eriti juhul kui perindopriili on antud koos
diureetikumidega. See on enam tõenäoline varasema neerukahjustusega patsientidel. Sellisel puhul
tuleks vähendada annust ja/või lõpetada diureetikumide ja/või perindopriili kasutamine.

Hemodialüüsi saavad haiged
Patsientidel, kes on saanud dialüüsi high-flux membraane kasutava dialüsaatoriga ning keda on samal
ajal ravitud AKE inhibiitoriga, on teatatud anafülaktilistest reaktsioonidest. Nendel patsientidel peaks
kaaluma teistsugust tüüpi dialüüsimembraane või teise klassi kuuluva antihüpertensiivse aine
kasutamist.

Neeru siirdamine
Perindopriili kasutamise kogemused hiljutise neerusiirdamisega patsientidel puuduvad.

Ülitundlikkus/angioödeem
AKE inhibiitoriga, kaasa arvatud perindopriiliga ravitud patsientidel on harva täheldatud näo,
jäsemete, huulte, limaskesta, keele, kõri ja/või kurgu angioödeemi (vt lõik 4.8). See võib ravi käigus
ilmneda ükskõik millisel ajal. Sellistel puhkudel tuleb perindopriili kasutamine kohe lõpetada ja
alustada jälgimist, mida tuleks jätkata kuni sümptomite täieliku taandumiseni. Juhtudel, kus paistetus
piirdus näo ja huultega, paranes seisund üldiselt ilma ravita. Sümptomite leevendamisel võib kasutada
ka antihistamiine.
Kõritursega seotud angioödeem võib osutuda fataalseks. Kui angioödeem on levinud keelele, häälepilu
piirkonda või kõrile (kohtadesse, kus see saab tekitada hingamisteede sulgust), tuleb viivitamatult
rakendada esmaabi. Esmaabi võib hõlmata adrenaliinilahuse manustamist ja/või patsiendi
hingamisteede vabana hoidmist. Patsient tuleb hospitaliseerida ja teda jälgida kuni sümptomid on
täielikult ja püsivalt taandunud.
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid põhjustavad angioödeemi enam mustanahalistel
patsientidel kui mitte-mustanahalistel.
Patsientidel, kellel on varem olnud angiödeemi, mis ei ole seotud AKE inhibiitori manustamisega, on
AKE inhibiitorit tarvitades suurem oht angioödeemi tekkeks (vt lõik 4.3).

Anafülaktoidne reaktsioon LDL-afereesi ajal
Madala tihedusega lipoproteiin (LDL) afereesil dekstraansulfaadiga AKE inhibiitoritega ravitud
patsientidel on eluohtlikku anafülaktoidset reaktsiooni olnud harva. Neid reaktsioone on ära hoitud
AKE inhibiitori manustamise ajutise peatamisega enne iga afereesi.

Anafülaktilised reaktsioonid desensibiliseeriva ravi ajal
Patsientidel, kes said AKE inhibiitoreid desensibiliseeriva ravi ajal (nt kiletiivaliste mürk), on
esinenud anafülaktoidseid reaktsioone. Kuigi neid reaktsioone võib vältida, katkestades ajutiselt ravi
AKE inhibiitoriga, võivad need ravimi tahtmatul manustamisel korduda.

Maksapuudulikkus
Harvadel juhtudel on AKE inhibiitorite kasutamisel täheldatud sündroomi, mis algab kolestaatilise
ikterusega ja viib fulminantse maksanekroosi tekkeni ning (mõnikord) surmani. Taolise sündroomi
mehhanism on seni ebaselge. Kui tekib ikterus või maksaensüümide aktiivsuse oluline suurenemine,
tuleb ravi AKE inhibiitoriga lõpetada ning patsient peab jääma arstliku järelvalve alla (vt lõik 4.8).

Neutropeenia/agranulotsütoos/trombotsütopeenia/aneemia
AKE inhibiitoreid saavatel patsientidel on teatatud neutropeeniast/agranulotsütoosist,
trombotsütopeeniast ja aneemiast. Normaalse neerutalitluse ja ilma komplitseerivate teguriteta
patsientidel esineb neutropeeniat harva. Perindopriili tuleb kasutada erilise ettevaatusega patsientidel,
kellel esineb veresoonte kollageenhaigus või keda ravitakse immunosupressantide, allopurinooli või
prokaiinamiidiga, samuti nende komplitseerivate tegurite kombinatsiooni korral, eriti kui on olemas
neerutalitluse häire. Mõnedel neist patsientidest tekkisid rasked infektsioonid, mis vähestel juhtudel ei
allunud intensiivsele antibiootikumravile. Kui perindopriili kasutatakse selliste patsientide raviks, on
soovitatav perioodiliselt jälgida leukotsüütide arvu ja patsientidele tuleb öelda, et nad teataksid arstile
igast nakkusenähust.

Rass
AKE inhibiitorite põhjustatud angioödeem tekib sagedamini mustanahalistel kui muust rassist
inimestel. Nagu teistegi AKE inhibiitorite puhul, võib perindopriil mustanahalistel patsientidel olla
vähem tõhus vererõhu langetamisel, selle põhjuseks võib olla mustanahaliste hüpertoonikute
populatsioonis sagedamini esinev madal reniinitase.

Köha
AKE inhibiitorite kasutamisel on teatatud köhast. Köha on iseloomult mitteproduktiivne, püsiv ning
kaob pärast ravi katkestamist. AKE inhibiitorist põhjustatud köha tuleks eristada tavapärasest köhast
diferentsiaaldiagnostikas.

Kirurgia/anesteesia
Patsientidel, kellel on ees ulatuslik operatsioon või kellel anesteesia kutsutakse esile ainetega, mis
põhjustavad hüpotensiooni, võib perindopriil reniini vabastamise kompenseerimiseks sekundaarselt
blokeerida angiotensiin II moodustumise. Ravi tuleb katkestada üks päev enne operatsiooni. Kui
ilmneb hüpotensioon ja selle põhjuseks arvatakse olevat see mehhanism, siis saab seda korrigeerida
vedelikumahu taastamisega.

Hüperkaleemia
Mõnedel AKE inhibiitoriga (kaasa arvatud perindopriiliga) ravi saanud patsientidel on täheldatud
seerumi kaaliumisisalduse tõusu. Hüperkaleemia tekke oht on nendel patsientidel, kellel on
neerupuudulikkus, kontrollimatu diabetes mellitus, või nendel, kes kasutavad samaaegselt
kaaliumisäästvaid diureetikume, kaaliumilisandeid või kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid; või
nendel patsientidel, kes kasutavad ravimeid, mida seostatakse seerumi kaaliumisisalduse tõusuga (nt
hepariin). Kui ülaltoodud ainete samaaegne kasutamine on patsiendile vajalik, on soovitatav
regulaarselt jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Diabeedihaiged
Diabeedihaigetel, kes kasutavad suukaudseid diabeediravimeid või insuliini, tuleb tähelepanelikult
jälgida veresuhkrut AKE inhibiitoriga ravimise esimese kuu jooksul (vt lõik 4.5, diabeedi ravimid).

Liitium
Liitiumi ja perindopriili kombinatsioon ei ole üldiselt soovitatav (vt lõik 4.5).

Kaaliumisäästvad diureetikumid, kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad
Kaaliumisäästvate diureetikumide, kaaliumilisandite või kaaliumi sisaldavate soolaasendajate ja
perindopriili kombinatsioon ei ole üldiselt soovitatav (vt lõik 4.5).

Rasedus
Ravi AKE inhibiitoritega ei tohi alustada raseduse ajal. Väljaarvatud juhul, kui ravi jätkamist AKE
inhibiitoritega peetakse vältimatuks, tuleb patsientidel, kes planeerivad rasedust, kasutada
alternatiivset hüpertensioonivastast ravimit, millel on tõestatud ohutusprofiil raseduse ajal kasutamise
kohta. Kui diagnoositakse rasedus, tuleb ravi AKE inhibiitoritega viivitamatult lõpetada ja võimaluse
korral alustada alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Laktoos
Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkusega või
glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Diureetikumid
Diureetikume kasutavad patsiendid, eriti need, kellel on soola ja/või vedeliku vaegus, võivad pärast
AKE inhibiitorravi alustamist kogeda järsku vererõhu langust. Hüpotensiooni tekkevõimalust võib
vähendada, katkestades diureetilise ravi, suurendades vedeliku või soola manustamist enne ravi algust
väikeste, aeglaselt suurendatavate perindopriili annustega.

Kaaliumisäästvad diureetikumid, kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad
Kuigi seerumi kaaliumisisaldus jääb tavaliselt normipiiridesse, võib mõnedel perindopriilravi saavatel
patsientidel ilmneda hüperkaleemia. Kaaliumisäästvad diureetikumid (nt spironolaktoon, triamtereen
või amiloriid), kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad võivad viia seerumi
kaaliumisisalduse märkimisväärse tõusuni. Seega ei ole perindopriili kasutamine koos eespool
mainitud ravimitega soovitatav (vt lõik 4.4). Kui samaaegne kasutamine väljendunud hüpokaleemia
tõttu on siiski näidustatud, tuleks eelpool nimetatud ravimeid kasutada ettevaatusega ja sagedase
seerumi kaaliumisisalduse jälgimisega.

Liitium
Liitiumi ja AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel on teatatud seerumi liitiumi kontsentratsiooni ja
toksilisuse mööduvast suurenemisest. Tiasiiddiureetikumide samaaegne kasutamine võib suurendada
liitiumi mürgistuse ohtu ja suurendada veelgi AKE inhibiitoritest tingitud liitiumi mürgistuse
suurenenud ohtu. Perindopriili kasutamine koos liitiumiga ei ole soovitatav, kuid kui kombinatsioon
osutub vajalikuks, tuleks läbi viia seerumi liitiumisisalduse hoolikas jälgimine (vt lõik 4.4).

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), sh atsetüülsalitsüülhape 3 g/ööpäevas
Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamine võib vähendada AKE inhibiitorite
hüpertensioonivastast toimet. Lisaks võivad MSPVA-d ja AKE inhibiitorid avaldada aditiivset toimet
seerumi kaaliumisisalduse tõusule ja põhjustada neerufunktsiooni halvenemist. Sellised toimed on
tavaliselt pöörduvad. Harva võib ilmneda äge neerupuudulikkus, eriti patsientidel, kellel on
neerufunktsiooni kahjustus, nagu eakatel või dehüdreeritud patsientidel.

Hüpertensioonivastased ained ja vasodilataatorid
Nende ainete samaaegne kasutamine võib suurendada perindopriili hüpotensiivseid toimeid.
Nitroglütseriini ja teiste nitraatide või teiste vasodilaatorite samaaegne kasutamine võib veelgi
vererõhku langetada.

Diabeedi ravimid
Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et AKE inhibiitorite ja diabeediravimite (insuliinid,
suukaudsed hüpoglükeemilised ained) koosmanustamine võib põhjustada vere glükoositaset alandava
toime suurenemist koos hüpoglükeemia tekke riskiga. Ilmnes, et selle fenomeni ilmnemine on kõige
tõenäolisem kombineeritud ravi esimestel nädalatel ja neerukahjustusega patsientidel.

Atsetüülsalitsüülhape, trombolüütilised ained, beeta-adrenoblokaatorid, nitraadid
Perindopriili võib kasutada samaaegselt atsetüülsalitsüülhappega (kui seda kasutatakse
trombolüütikumina), trombolüütiliste ravimitega, beeta-adrenoblokaatoritega ja/või nitraatidega.

Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootikumid/anesteetikumid
Teatud anesteetiliste ravimite, tritsükliliste antidepressantide ja antipsühhootikumide samaaegne
kasutamine koos AKE inhibiitoritega võib veelgi vererõhku langetada (vt lõik 4.4).

Sümpatomimeetikumid
Sümpatomimeetikumid võivad vähendada AKE inhibiitorite antihüpertensiivseid toimeid.

4.6
Rasedus ja imetamine

Rasedus
AKE inhibiitorite kasutamine raseduse esimesel trimestril ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).
AKE inhibiitorite kasutamine raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal on vastunäidustatud (vt lõigud
4.3 ja 4.4).

Ei ole veenvat epidemioloogilist tõestusmaterjali, mis näitaks AKE inhibiitorite teratogeenset toimet
kasutamisel raseduse esimese trimestri ajal, siiski ei saa välistada riski suurenemise tõenäosust.
Väljaarvatud juhul, kui ravi jätkamist AKE inhibiitoritega peetakse vältimatuks, tuleb patsientidel, kes
planeerivad rasedust, kasutada alternatiivset hüpertensioonivastast ravimit, millel on tõestatud
raseduseaegne ohutusprofiil. Kui diagnoositakse rasedus, tuleb ravi AKE inhibiitoritega viivitamatult
lõpetada ja võimaluse korral kasutada alternatiivset ravi.
Kokkupuude AKE inhibiitorraviga raseduse teisel ja kolmandal trimestril võib teadaolevalt inimesel
põhjustada fetotoksilisust (vähenenud neerufunktsioon, oligohüdramnion, koljuluude luustumise
peetus) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3). Kui
kokkupuude AKE inhibiitoriga on ilmnenud alates raseduse teisest trimestrist, on soovitatav
neerufunktsiooni ja koljut ultraheliga kontrollida. Imikuid, kelle emad on võtnud AKE inhibiitorit,
tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni esinemise suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine
Andmeid Perindropil Actavis"e kasutamisest imetamise ajal ei ole, seega ei ole soovitatav Perindropil
Actavis"t kasutada ning eelistada tuleks ravimit, mille ohutusprofiil lubab kasutamist imetamise ajal,
eriti kui rinnaga toidetakse vastsündinut või enneaegset imikut.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Autojuhtimisel või masinatega töötamisel tuleks arvestada, et vahetevahel võib esineda pearinglust või
väsimust.

4.8 Kõrvaltoimed

Perindopriili kasutamisel on ilmnenud järgnevad kõrvaltoimed järgmise esinemissagedusega:
väga sage( 1/10), sage ( 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100), harv ( 1/10 000
kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt:
meeleolu muutused või unehäired.

Närvisüsteemi häired
Sage:
peavalu, pearinglus, peapööritus ja paresteesia.
Väga harv:
segasusseisund.

Silma kahjustused
Sage:
nägemishäired.

Kõrva ja labürindi kahjustused
Sage:
tinnitus.

Kardiovaskulaarsed häired
Sage:
hüpotensioon ja hüpotensiooniga kaasnevad nähud.
Väga harv:
arütmia, stenokardia, müokardiinfarkt või insult, arvatavasti ülemäärase vererõhu
languse tulemusena suure riskiga patsientidel (vt lõik 4.4).

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage:
köha, hingeldus.
Aeg-ajalt:
bronhospasm.
Väga harv:
eosinofiilne pneumoonia, riniit.

Seedetrakti häired
Sage:
maitsetundlikkuse häire, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, seedehäire, kõhulahtisus,
kõhukinnisus.
Aeg-ajalt:
suukuivus.
Väga harv:
pankreatiit.

Maksa ja sapiteede häired
Väga harv:
tsütolüütiline või kolestaatiline hepatiit (vt lõik 4.4).

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage:
lööve, kihelus.
Aeg-ajalt:
näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele, häälepilu piirkonna ja/või kõri angioödeem,
nõgestõbi (vt lõik 4.4).
Väga harv:
multiformne erüteem.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage:
lihaskrambid.

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt:
neerupuudulikkus.
Väga harv:
äge neerupuudulikkus.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Aeg-ajalt:
impotentsus.

Üldised häired
Sage:
asteenia.
Aeg-ajalt:
higistamine.

Vere ja lümfisüsteemi häired
Hemoglobiini ja hematokriti langusest, trombotsütopeeniast, leukopeeniast/neutropeeniast ja
agranulotsütoosi või pantsütopeenia juhtumitest on teatatud väga harva. Kaasasündinud
glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaas (G6PD) puudulikkusega patsientide puhul on väga harva täheldatud
hemolüütilist aneemiat (vt lõik 4.4).

Uuringud
Tekkida võivad vere uurea ja plasma kreatiniini sisalduse tõus, hüperkaleemia (ravimi katkestamisel
taastuv), eriti juhul kui on neerupuudulikkus, raske südamepuudulikkus ja renovaskulaarne
hüpertensioon. Harva on täheldatud maksaensüümide aktiivsuse suurenemist ja bilirubiini taseme
tõusu.

Kliinilised uuringud
Juhuslikult valitud perioodil EUROPA uuringus peeti arvestust vaid tõsiste kõrvaltoimete üle. Tõsised
kõrvaltoimed ilmnesid vaid vähestel patsientidel: 16 (0,3%) patsiendil 6122-st perindopriili saanutest
ja 12 (0,2%) patsiendil 6107-st platseebot saanutest. Perindopriili ravi saanud patsientidel avastati
hüpotensioon kuuel patsiendil, angioödeem kolmel patsiendil ja äkiline südameseiskumine ühel
patsiendil. Köha, hüpotensiooni või teiste talumatuse nähtude tõttu ravist loobunud patsientide arv oli
perindopriili rühmas suurem kui platseebo rühmas, vastavalt 6,0% (n=366) ja 2,1% (n=129).

4.9 Üleannustamine

Perindopriili üleannustamise kohta inimestel on andmed piiratud. Sümptomid, mis kaasnevad AKE
inhibiitorite üleannustamisega võivad olla hüpotensioon, tsirkulatoorne sokk, elektrolüütide
tasakaaluhäired, neerupuudulikkus, hüperventilatsioon, tahhükardia, südamepekslemine, bradükardia,
pearinglus, ärevus ja köha.
Üleannustamise raviks soovitatakse manustada infusioonina tavalist soolalahust. Hüpotensiooni
tekkimisel tuleb haige asetada lamavasse asendisse ning tõsta jalad peast kõrgemale (soki asend).
Võimalusel võib kaaluda angiotensiin II lahuse ja/või intravenoosse katehoolamiini manustamist.
Perindopriili on võimalik üldtsirkulatsioonist eemaldada ka hemodialüüsi teel (vt lõik 4.4). Ravile
allumatu bradükardia puhul on näidustatud ravi kardiostimulaatoriga. Pidevalt tuleb jälgida elutähtsaid
funktsioone, elektrolüütide ja kreatiniinisisaldust.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid
ATC-kood: C09AA04

Perindopriil on ensüümi, mis konverteerib angiotensiin I angiotensiin II-ks, inhibiitor (angiotensiini
konverteeriv ensüüm, AKE). Konverteeriv ensüüm, või kinaas, on eksopeptidaas, mis võimaldab
angiotensiin I konverteerimist vasokonstriktoriks angiostensiin II ning põhjustab ka vasodilaatori
bradükiniini degradatsiooni inaktiivseks heptapeptiidiks.

AKE pärssimise tagajärjel väheneb angiotensiin II sisaldus plasmas, mis tingib plasma reniini
aktiivsuse suurenemise (inhibeerides reniini vabanemist negatiivse tagasiside abil) ja aldosterooni
sekretsiooni vähenemise. Kuna AKE inaktiveerib bradükiniini, siis viib AKE inhibeerimine ka
tsirkuleeriva ja paikse kallikreiin-kiniini süsteemi aktiivsuse tõusuni (ning põhjustab seega
prostaglandiini süsteemi aktiveerumise). On võimalik, et nimetatud mehhanism soodustab ka AKE
inhibiitorite vererõhku langetavat toimet ja on osaliselt vastutav teatavate kõrvaltoimete eest (nt köha).
Perindopriil toimib oma aktiivse metaboliidi, perindoprilaadi kaudu. Teised metaboliidid ei oma in
vitro mingisugust AKE aktiivsust pärssivat toimet.

Hüpertensioon
Perindopriil on aktiivne kõigis hüpertensiooni staadiumites: kerge, mõõdukas, raske; täheldatud on
süstoolse ja diastoolse vererõhu langust nii lamavas kui ka püstises asendis.
Perindopriil vähendab perifeerset vaskulaarset resistentsust, mis viib vererõhu languseni. Selle
tulemusena suureneb perifeerne verevool, samas mitte omades toimet südame löögisagedusele.
Verevool neerudes reeglina suureneb, kuid glomerulaarfiltratsioon (GFR) jääb tavaliselt muutumatuks.
Antihüpertensiivne aktiivsus on maksimaalne 4 kuni 6 tundi pärast üksikannuse võtmist ja püsib
vähemalt 24 tundi. Toime ravimi kontsentratsiooni madalaimas punktis on 87...100% maksimaalsest
kontsentratsioonist.
Vererõhk langeb kiiresti. Ravimile alluvatel patsientidel saavutatakse normaliseerumine ühe kuu
jooksul ja see kestab ilma tahhüfülaksia tekketa.
Ravi katkestamine ei vii tagasilöögiefektini.
Perindopriil vähendab vasaku vatsakese hüpertroofiat.
Perindopriili vasodilateerivad omadused inimesel on kinnitatud. See parandab suurte arterite elastsust
ja vähendab media/valendiku suhet väikestes arterites.
Täiendav ravi tiasiiddiureetikumiga annab aditiivset tüüpi koostoime. Samuti vähendab AKE
inhibiitorite ja tiasiidi kombinatsioon diureetikumravist põhjustatud hüpokaleemia riski.

Südamepuudulikkus
Perindopriil vähendab südame tööd eel- ja järelkoormuse vähendamise kaudu.
Südamepuudulikkusega patsientidel tehtud uuringud näitasid:
- vähenenud vasaku ja parema vatsakese täitumisrõhku,
- vähenenud totaalset perifeerset vaskulaarset resistentsust,
- suurenenud südame jõudlust ja paranenud südame indeksit.
Võrdlevates uuringutes ei põhjustanud esmakordne 2 mg perindopriili tablettide manustamine kerge
kuni mõõduka südamepuudulikkusega patsientidele olulist vererõhu langust võrreldes platseeboga.

Stabiilse südame isheemiatõvega patsiendid
EUROPA uuring oli multitsentriline, rahvusvaheline, randomiseeritud, topelt-pime, platseeboga
kontrollitud kliiniline uuring, mis kestis 4 aastat.
Kaksteist tuhat kakssada kaheksateist (12218) üle 18 aastast patsienti randomiseeriti 8 mg perindopriili
(n=6110) või platseebo rühma (n=6108).
Uuringus osalenutel oli südame isheemiatõve tunnuseid ilma südamepuudulikkuse kliiniliste
sümptomiteta.
Kõikidest patsientidest oli 90%-l olnud eelnev müokardiinfarkt ja/või tehtud pärgarterite
revaskularisatsioon.
Enamik patsiente sai uuringuravimit lisaks konventsionaalsele ravile, mille hulka kuulusid
trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid, vere lipiide alandavad ravimid ja beeta-adrenoblokaatorid.
Peamine efektiivsuse hindamise kriteerium oli kombinatsioon kardiovaskulaarsest suremusest,
mitteeluohtlikust müokardiinfarktist ja/või edukalt ravitud südameseiskusest. Perindopriili ravi
annusega 8 mg ööpäevas andis märkimisväärse esmase tulemusnäitaja 1,9% vähenemise (suhteline
risk vähenes 20%, 95%CI [9,4; 28,6] ­ p<0,001). Müokardiinfarkti ja/või revaskularisatsiooni
anamneesiga patsientide puhul vähenes platseeboga võrreldes esmane lõpptulemus 2,2% ja vastav risk
22,4% (95%CI [12,0; 31,6] ­ p<0,001).

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Pärast suukaudset manustamist imendub perindopriil kiiresti ning maksimaalne
plasmakontsentratsioon saabub 1 tunni jooksul. Biosaadavus on 65...70%.
Ligikaudu 20% kogu imendunud perindopriili kogusest muutub aktiivseks metaboliidiks
perindoprilaadiks. Peale aktiivse perindoprilaadi on perindopriilil viis inaktiivset metaboliiti.
Perindopriili poolväärtusaeg plasmas on 1 tund. Perindopriili maksimaalne plasmakontsentratsioon
saabub 3 kuni 4 tunni jooksul.
Toit vähendab perindopriili muutumist perindoprilaadiks, sellest tulenevalt ka biosaadavust, seega
tuleks perindopriili päevane annus manustada hommikuti enne sööki.
Seondumata perindoprilaadi jaotusruumala on ligikaudu 0,2 1/kg. Plasmavalkudega seondumine on
väike (perindoprilaadi siduvus AKE-ga on vähem kui 30%), kuid see oleneb kontsentratsioonist.
Perindoprilaat eritub uriiniga ja konjugeerimata fraktsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 3...5 tundi.
Seondunud perindoprilaadi vabanemine angiotensiini konverteerivalt ensüümilt annab ,,efektiivse"
eliminatsiooni poolväärtusaja 25 tundi; seetõttu saabub püsikontsentratsioon 4 päeva jooksul. Pärast
korduvat manustamist ei ole perindopriili kumulatsiooni täheldatud. Perindoprilaadi eritumine on
vähenenud eakatel ning samuti südame- või neerukahjustustega haigetel. Neerupuudulikkuse puhul
tuleks annuse suurus määrata olenevalt kahjustuse astmest (kreatiniini kliirens).
Perindopriilaadi dialüüsi kliirens on 70 ml/min.
Tsirroosihaigetel on perindopriili kineetika muutunud: algmolekuli maksakliirens on vähenenud poole
võrra. Moodustuva perindoprilaadi kogus ei ole siiski vähenenud ning seega ei ole vaja ka annust
kohaldada (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Korduvtoksilisuse uuringutes suukaudsel manustamisel (rottidel ja ahvidel) oli sihtorganiks neer, kus
kahjustus oli pöörduv.
In vitro või in vivo katsetel mutageensust ei täheldatud.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes (rotid, hiired, küülikud ja ahvid) embrüotoksilisust ega
teratogeensust ei ilmnenud. Siiski on angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite kui ravimiklassi
puhul kirjeldatud toksilisi toimeid lootele, mille tagajärjeks on loote surm ning kongenitaalne mõju nii
näriliste kui ka küülikute loodete puhul. Täheldatud on neerukahjustusi ja suurenenud peri- ja
postnataalset suremust.
Kartsinogeensust rottidel ja hiirtel pikaajalistes uuringutes ei täheldatud.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Kolloidne ränidioksiid, veevaba
Mikrokristalne tselluloos
Laktoosmonohüdraat
Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Alumiinium/Alumiinium blisterpakend: 14, 20, 28, 30, 56 ja 60 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Actavis Group PTC ehf.
Reykjavíkurvegi 76-78
IS-220 Hafnarfjörður
Island


8.
MÜÜGILOA NUMBRID

2 mg: 598208
4 mg: 598008


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

26.09.2008


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud novembris 2009