RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

PROINDAP, 2,5 mg kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kapsel sisaldab 2,5 mg indapamiidi. INN. Indapamidum.

Teadaolevat toimet omav abiaine: Üks kapsel sisaldab 10,4 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel (kapsel). Želatiinkapslid: kapslikeha valge, kapslikaas sinine.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Essentsiaalne hüpertensioon.

4.2 Annustamine ja manustamine

Annustamine Tavaline annus täiskasvanutele on 2,5 mg (üks kapsel) ööpäevas, soovitatavalt hommikuti. Suuremate annuste korral indapamiidi antihüpertensiivne toime ei suurene, kuid suureneb salureetiline toime. Proindap’i võib kombineerida teiste antihüpertensiivsete ravimitega, kuid teiste diureetikumide kasutamine pole soovitatav. Kui vererõhuravi tulemused eelnimetatud annustega ei ole rahuldavad, tuleb indapamiidile lisada mõni teine antihüpertensiivne ravim, mitte suurendada Proindap’i annust. Neerukahjustus (vt lõigud 4.3 ja 4.4) Raske neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) on ravi vastunäidustatud. Tiasiid ja sarnased diureetikumid toimivad täielikult ainult siis, kui neerufunktsioon on normaalne või vaid minimaalselt kahjustatud.

Eakad (vt lõik 4.4) Eakatel tuleb kreatiniini sisaldus plasmas kohandada vastavalt eale, kehakaalule ja soole. Eakaid patsiente võib ravida indapamiidiga, kui neerufunktsioon on normaalne või vaid minimaalselt kahjustatud.

Maksakahjustus (vt lõigud 4.3 ja 4.4) Raske maksakahjustuse korral on ravi vastunäidustatud.

Lapsed Indapamiidi ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu.

Manustamisviis

Kapsel neelatakse alla tervelt, puruks närimata, juues peale vedelikku.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, teiste sulfoonamiidide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Raske neerukahjustus. Hepaatiline entsefalopaatia või raske maksafunktsiooni häire. Hüpokaleemia.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Erihoiatused

Hepaatiline entsefalopaatia Tiasiiddiureetikumid võivad maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel põhjustada hepaatilise entsefalopaatia kujunemise, eriti elektrolüütide tasakaaluhäire korral. Sellisel juhul tuleb ravi indapamiidiga koheselt katkestada.

Valgustundlikkus Tiasiidide ja tiasiidisarnaste diureetikumidega seoses on teatatud valgustundlikkusreaktsioonide juhtudest (vt lõik 4.8). Kui ravi jooksul ilmneb valgustundlikkusreaktsioon, on soovitatav ravi lõpetada. Kui peetakse vajalikuks diureetikumi uuesti manustada, on soovitatav kaitsta päikesevalgusele või A tüüpi kunstlikule ultraviolettkiirgusele (UVA) eksponeeritud nahapiirkondi.

Silma soonkesta efusioon, äge müoopia ja teisene suletud nurga glaukoom Sulfoonamiidid või sulfoonamiidi derivaadid võivad põhjustada idiosünkraatilist reaktsiooni, mille tulemuseks on silma soonkesta efusioon koos nägemisvälja defektiga, mööduv müoopia ja äge suletud nurga glaukoom. Sümptomiteks on äge nägemisteravuse langus või valu silmades, mis tavaliselt tekib tundide kuni nädalate jooksul pärast ravi alustamist. Ravimata äge suletud nurga glaukoom võib põhjustada püsivat nägemiskaotust. Esmalt tuleb ravimi võtmine lõpetada nii kiiresti kui võimalik. Kui silma siserõhku ei saada kontrolli alla, tuleb kaaluda kohest medikamentoosset või kirurgilist ravi. Ägeda suletud nurga glaukoomi riskifaktoriks võib olla varasem allergia sulfoonamiidi või penitsilliini suhtes.

Erihoiatused kasutamisel

Vee ja elektrolüütide tasakaal

• Plasma naatriumisisaldus

Plasma naatriumisisaldus tuleb määrata enne ravi algust ning seejärel regulaarsete intervallide järel hüponatreemia ohu tõttu, mis võib mõnikord olla väga tõsiste tagajärgedega. Plasma naatriumisisalduse langus võib esialgu olla asümptomaatiline ja seetõttu on regulaarne jälgimine hädavajalik ning peab toimuma veelgi sagedamini eakate ja maksatsirroosiga patsientide puhul (vt lõigud 4.8 ja 4.9).

• Plasma kaaliumisisaldus

Tiasiidide ja sellesarnaste diureetikumide pikaajaline manustamine võib põhjustada kaaliumipuudust koos hüponatreemiaga. Hüpokaleemia võib põhjustada lihaste häireid. On teatatud rabdomüolüüsi juhtudest, peamiselt just seoses raske hüpokaleemiaga. Hüpokaleemia tekkeohtu (<3,4 mmol/l) peab vältima riskirühma patsientidel, nagu eakad, halva toitumusega ja/või polüteraapiat saavad patsiendid, tursete ja astsiidiga tsirroosihaiged, samuti koronaarhaiguse ja südamepuudulikkusega patsiendid. Selles olukorras suurendab hüpokaleemia südameglükosiidide kardiotoksilisust ja arütmiate tekkeriski. Ohustatud on ka kaasasündinud või ravimitest tingitud pikenenud QT-intervalliga patsiendid. Nii hüpokaleemia kui bradükardia on eelsoodumuseks raske arütmia tekkele, peamiselt eluohtliku torsade de pointes tekkeks. Kõigis ülalnimetatud olukordades on vajalik kaaliumi plasmakontsentratsiooni sagedasem jälgimine. Plasma kaaliumisisalduse esimene määrmine peaks toimuma esimesel nädalal pärast ravi algust.

Hüpokaleemia tuvastamisel tuleb see korrigeerida. Kui hüpokaleemia on seotud madala plasma magneesiumisisaldusega, siis ei pruugi ravi toimida enne, kui ka plasma magneesiumisisaldus on korrigeeritud.

• Plasma kaltsiumisisaldus

Tiasiidid ja sellesarnased diureetikumid võivad vähendada kaltsiumi ekskretsiooni uriiniga, põhjustades kerget ja mööduvat plasma kaltsiumisisalduse tõusu. Hüperkaltseemia võib olla põhjustatud ka latentsest hüperparatüreoidismist. Hüperkaltseemia tekkimisel on vajalik ravi katkestamine ja kõrvalkilpnäärme funktsiooni kontrollimine. Ravi tuleb lõpetada enne kõrvalkilpnäärme funktsiooni uuringut.

• Plasma magneesiumisisaldus

On täheldatud, et tiasiidid ja sarnased diureetikumid, sealhulgas indapamiid, suurendavad magneesiumi eritumist uriiniga, mille tulemusena võib tekkida hüpomagneseemia (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Vere glükoosisisaldus Diabetes mellitus’e patsientidel, eriti hüpokaleemia kalduvuse korral tuleb regulaarselt kontrollida vere glükoosisisaldust.

Kusihappe plasmatase Suurenenud plasma kusihappe sisaldusega patsientidel esineb oht podagrahoo tekkeks.

Neerufunktsioon ja diureetikumid Tiasiidid jt sarnased diureetikumid avaldavad täielikku toimet ainult normaalse või minimaalselt halvenenud neerufunktsiooni korral (plasma kreatiniinisisaldus täiskasvanutel alla 220 μmol/l). Eakatel tuleb plasma kreatiniinisisaldust arvestada vanuse, kehakaalu ja soo järgi. Diureetikumide kasutamisest tekkinud vee- ja naatriumikadu vähendab glomerulaarfiltratsiooni kiirust ning võib põhjustada uurea ja kreatiniini plasmasisalduse tõusu. Taoline mööduv funktsionaalne neerupuudulikkus ei tekita normaalse neerufunktsiooniga patsiendile mingeid negatiivseid tagajärgi, kuid võib süvendada olemasolevat neerupuudulikkust.

Dopingukontroll Indapamiidi avastamine uriinis dopingukontrollil toob kaasa sportlase diskvalifitseerimise.

Abiained Ravim sisaldab laktoosmonohüdraati. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ebasobivad kombinatsioonid

Liitium Samaaegne manustamine liitiumiga ja soolavaba dieet võib põhjustada liitiumi plasmakontsentratsiooni suurenemist ja mürgistusnähtude kujunemist (väheneb liitiumi renaalne ekskretsioon). Liitiumi ja diureetikumide samaaegsel manustamisel tuleb hoolikalt jälgida liitiumi plasmakontsentratsiooni ja kohandada vajadusel annust.

Suuremat ettevaatust nõudvad kombinatsioonid

Ravimid, mis võivad põhjustada torsade de pointes’ tüüpi rütmihäireid, võivad olla, kuid mitte ainult:

• Ia klassi antiarütmilised ravimid (nt kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid),
• III klassi antiarütmilised ravimid (nt amiodaroon, bretüülium, sotalool, dofetiliid, ibutiliid),

• mõned antipsühhootikumid: fenotiasiinid (nt kloorpromasiin, tsüemasemasiin, levomepromasiin, tioridasiin, trifluoperasiin), bensamiidid (nt amisulpriid, sulpiriid, sultopriid, tiapriid), butürofenoonid (droperidool, haloperidool), teised antipsühhootikumid (pimosiid), muud ained: nt bepridiil, tsisapriid, difemaniil, erütromütsiin IV, halofantriin, misolastiin, pentamidiin, sparfloksatsiin, moksifloksatsiin, vinkamiin IV, metadoon, astemisool, terfenadiin.

Ventrikulaarsete arütmiate, eriti torsades de pointes suurenenud risk (hüpokaleemia on riskitegur). Enne selle kombinatsiooni kasutuselevõttu jälgige ja vajadusel korrigeerige hüpokaleemiat. Vajalik on kliiniline, plasma elektrolüütide ja EKG jälgimine.

Kasutada tuleb ravimeid, mis hüpokaleemia korral ei tekitaks torsades de pointes’t.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPVA’d) (süsteemselt manustatavad), sh selektiivsed COX-2 inhibiitorid, suurtes annustes atsetüülsalitsüülhape (≥ 3 g ööpäevas): Indapamiidi antihüpertensiivse toime võimalik vähenemine. Ägeda neerupuudulikkuse oht dehüdreeritud patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni langus). Hüdreerige patsient; ravi alguses jälgida neerufunktsiooni.

Angiotensiini konvertiva ensüümi (AKE) inhibiitorid: AKE inhibiitorite kasutamine võib põhjustada äkilist hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse kujunemist, seda eriti ravi alguses ja neeruarteri stenoosiga patsientidel. Hüpertensioon Ravi diureetikumidega võib olla põhjustanud naatriumisisalduse vähenemist, seetõttu on vajalik:

• kas katkestada ravi diureetikumidega 3 päeva enne ravi alustamist AKE inhibiitoritega ja taasalustada vajadusel hüpokaleemilise diureetikumiga; või määrata AKE inhibiitori väikesed algannused ja annust järk-järgult suurendada.

Südame paispuudulikkus

• alustada AKE inhibiitori väga väikese annusega, võimalusel pärast samaaegse hüpokaleemilise diureetikumi annuse vähendamist.

Patsiendi neerufunktsiooni (kreatiniini plasmataset) tuleb jälgida AKE inhibiitorravi esimeste nädalate jooksul. Teised hüpokaleemiat esilekutsuvad ained: Amfoteritsiin B (intravenoosne), glükokortikoidid, mineralokortikoidid (süsteemsed), tetrakosaktiidid, samuti stimuleerivad lahtistid suurendavad hüpokaleemia riski (sünergistlik toime). Seerumi kaaliumisisalduse jälgimine ja vajaduse korral selle korrigeerimine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata südameglükosiididega ravi saavatele patsientidele. Kasutada mittestimuleerivaid lahtisteid.

Baklofeen Baklofeen suurendab indapamiidi antihüpertensiivset toimet. Ravi alguses tuleb tagada patsiendi hüdreeritus ja neerufunktsiooni jälgimine.

Digitaalise preparaadid Hüpokaleemia ja/või hüpomagneseemia soodustab digitaalise toksilisi toimeid. Soovitatav on jälgida plasma kaaliumi- ja magneesiumisisaldust ja EKG-d ning vajadusel kohandada ravi.

Erilist ettevaatust nõudvad kombinatsioonid

Allopurinool Samaaegne manustamine koos indapamiidiga võib suurendada ülitundlikkusreaktsioone allopurinooli suhtes.

Arvesse võetavad kombinatsioonid

Kaaliumi säästvad diureetikumid (amiloriid, spironolaktoon, triamtereen) Ehkki mõnel patsiendil on ratsionaalsed kombinatsioonid kasulikud, võib siiski esineda hüpokaleemiat või hüperkaleemiat (eriti neerupuudulikkuse või diabeediga patsientidel). Tuleb tagada seerumi kaaliumisisalduse ja EKG jälgimine ning vajadusel ka ravi ülevaatus.

Metformiin Samaaegne manustamine metformiiniga suurendab laktatsidoosi riski, mille põhjuseks on diureetikumidega (eriti lingudiureetikumidega) seostatavad neerufunktsiooni muutused. Metformiini ei soovitata kasutada juhul, kui plasma kreatiniinisisaldus ületab meestel 15 mg/l (135 μmol/l) ja naistel 12 mg/l (110 μmol/l).

Teised diabeedivastased ravimid Suukaudsete antidiabeetiliste ravimite toime võib väheneda koosmanustamisel indapamiidiga.

Jodeeritud kontrastained Samaaegne manustamine suurtes annustes jodeeritud kontrastainetega – diureetikumide poolt tekitatud dehüdratatsioon suurendab ägeda neerupuudulikkuse tekke riski. Enne jooditud ühendi manustamist on vajalik patsiendi rehüdreerimine.

Imipramiin (tritsükliline antidepressant) ja antipsühhootikumid Imipramiin (tritsükliline antidepressant) ja antipsühhootikumid suurendavad indapamiidi antihüpertensiivset toimet ja ortostaatilise hüpotensiooni riski.

Kaltsium Kaltsiumi manustamist peab hoolikalt kaaluma kaltsiumi renaalse ekskretsiooni vähenemisest tekkiva hüperkaltseemia tõttu.

Tsüklosporiin, takroliimus Plasma kreatiniinitaseme suurenemise oht ilma tsüklosporiini sisalduse muutusteta. Oht on ka juhul, kui puudub vee/naatriumi kadu.

Kortikosteroidid, tetrakosaktiid (süsteemne) Glükokortikoidid ja tetrakosaktiid võivad vähendada diureetikumide antihüpertensiivset toimet vee- ja naatriumipeetuse tõttu.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Indapamiidi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud (vähem kui 300 raseduse tulemused). Diureetikume ei ole soovitatav manustada raseduse ajal, kuna need võivad vähendada nii plasmamahtu rasedal kui ka uteroplatsentaarset verevarustust, mis võib omakorda põhjustada fetoplatsentaarset isheemiat ja kasvupeetust. Loomkatsed ei näidanud otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Ettevaatusabinõuna on eelistatav vältida indapamiidi kasutamist raseduse ajal.

Imetamine Piisavad andmed indapamiidi/metaboliitide eritumise kohta rinnapiima puuduvad. Indapamiidil on lähedane seos tiasiiddiureetikumidega, mida on rinnaga toitmise ajal seostatud rinnapiima koguse vähenemise või isegi piima erituse lakkamisega. Võib tekkida ülitundlikkus sulfoonamiidide suhtes ja hüpokaleemia. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Indapamiidi ei soovitata imetamise ajal kasutada.

Fertiilsus Reproduktsioonitoksilisuse uuringud ei ole näidanud toimet fertiilsusele emastel ja isastel rottidel (vt

lõik 5.3). Toime inimeste fertiilsusele puudub.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Enamasti ei mõjuta Proindap tähelepanuvõimet. Harva, eriti ravi alguses või koosmanustamisel teiste antihüpertensiivsete ravimitega, võib tekkida tähelepanuhäireid ning seega raskusi autojuhtimisel ja masinate käsitsemisel.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on hüpokaleemia, ülitundlikkusreaktsioonid, peamiselt nahareaktsioonid, mis võivad tekkida allergiliste ja astmaatiliste reaktsioonide ning makulopapuloossete löövete eelsoodumustega isikutel. Tiasiidisarnased diureetikumid, sh indapamiid võivad põhjustada järgmisi kõrvaltoimeid, mis on järjestatud vastavalt järgmistele esinemissagedustele: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

MedDRA organsüsteemi Kõrvaltoimed Esinemissagedus klass

Vere ja lümfisüsteemi Agranulotsütoos Väga harv häired Aplastiline aneemia Väga harv Ainevahetus- ja Hüpokaleemia (vt lõik 4.4) Sage toitumishäired Hüponatreemia (vt lõik 4.4) Aeg-ajalt

Närvisüsteemi häired Vertiigo Harv Silma kahjustused Müoopia Teadmata Südame häired Arütmia Väga harv

Vaskulaarsed häired Hüpotensioon Väga harv

Seedetrakti häired Oksendamine Aeg-ajalt

Maksa ja sapiteede Maksapuudulikkuse korral võib tekkida hepaatiline Teadmata häired entsefalopaatia (vt lõigud 4.3 ja 4.4) Naha ja nahaaluskoe Allergiliste ja astmaatiliste reaktsioonide eelsoodumusega Sage kahjustused patsientidel võivad tekkida ülitundlikkusreaktsioonid, Neerude ja kuseteede Neerupuudulikkus Väga harv häired Lihaste, luustiku ja Lihasspasmid Teadmata sidekoe kahjustused Lihasnõrkus Teadmata Uuringud Pikenenud QT-intervall elektrokardiogrammil (vt lõigud Teadmata

Reproduktiivse süsteemi Erektsioonihäire Aeg-ajalt ja rinnanäärme häired

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus 2. ja 3. faasi uuringutes, milles võrreldi 1,5 mg ja 2,5 mg indapamiidi annuseid, näitas plasma kaaliumisisalduse analüüs indapamiidi annusest sõltuvat toimet:

• Indapamiid 1,5 mg: plasma kaaliumisisaldust < 3,4 mmol/l täheldati 10% patsientidest ja < 3,2 mmol/l 4% patsientidest 4…6 nädalat kestnud ravi järel. Pärast 12 nädalat kestnud ravi oli kaaliumisisalduse keskmine vähenemine 0,23 mmol/l. Indapamiid 2,5 mg: plasma kaaliumisisaldust < 3,4 mmol/l täheldati 25% patsientidest ja < 3,2 mmol/l 10% patsientidest 4…6 nädalat kestnud ravi järel. Pärast 12 nädalat kestnud ravi oli kaaliumisisalduse keskmine vähenemine 0,41 mmol/l.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Indapamiidi üleannustamisel ei ole toksilisi toimeid täheldatud kuni annuseni 40 mg (mis ületab 27 korda terapeutilist annust). Ägeda mürgistuse sümptomiteks on hüpovoleemia, hüponatreemia, hüpokaleemia, iiveldus, oksendamine, hüpotensioon, vertiigo, unisus, segasus, polüuuria või oliguuria, võimalik ka anuuria (hüpovoleemiast), krambid. Ravi

Esmane abinõu üleannustamise korral on takistada manustatud ravimi imendumist maoloputuse ja aktiveeritud söe manustamise teel. Sümptomaatilise ravina manustada plasmaasendajaid ning korrigeerida elektrolüütide tasakaalu.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: diureetikumid, sulfoonamiidid, ATC-kood: C03BA11.

Toimemehhanism Indapamiid on indooltsükliga sulfoonamiidi derivaat, farmakoloogiliselt sarnane tiasiiddiureetikumidele. Ravim inhibeerib naatriumi reabsorptsiooni Henle lingu lahjendussegmentides, suurendades naatriumi ja kloriidide renaalset ekskretsiooni, vähesemal määral ka kaaliumi ja magneesiumi eritumist ning suurendades seeläbi erituva uriini hulka ja omades antihüpertensiivset toimet.

Farmakodünaamilised toimed Antihüpertensiivse toime vaskulaarne mehhanism seisneb (sarnaselt teistele diureetikumidele) veresooneseina silelihaskiudude kontraktiilsuse vähendamises seoses ioonide transmembraanse vahetuse muutustega (peamiselt kaltsium) ja prostaglandiin PGE ja prostatsükliini (PGI ) sünteesi stimuleerimises (vasodilataator ja trombotsüütide agregatsiooni inhibiitor). Indapamiid vähendab pikaajalisel kasutamisel vasaku vatsakese hüpertroofiat. Kui manustatud annus ületab teatud läve, ei suurene tiasiidide ja sellesarnaste diureetikumide terapeutiline toime, kuid sagenevad kõrvaltoimed. Mitterahuldava raviefekti puhul ei ole annuse suurendamisest kasu. Indapamiid ei mõjuta lipiidide (triglütseriidid, LDL-kolesterool, HDL-kolesterool) ega süsivesikute metabolismi (ka mitte diabeetikutest hüpertensioonihaigetel).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Indapamiidi biosaadavus on kõrge (93%). Plasmakontsentratsiooni maksimum (T ) kujuneb ligikaudu 1…2 tundi pärast 2,5 mg indapamiidi manustamist. Jaotumine Üle 75% indapamiidist seondub plasmavalkudega. Ravimi poolväärtusaeg plasmas on 14…24 tundi (keskmiselt 18 tundi). Indapamiidi korduvmanustamine suurendab ravimi tasakaalukontsentratsiooni plasmas võrreldes ühekordse manustamisega. Indapamiidi kumuleerumist organismi pole täheldatud. Eritumine 60…80% ühekordselt manustatud indapamiidiannusest eritub neerude kaudu metaboliitidena, vaid 5% ulatuses muutumatult. Neerupuudulikkuse korral ravimi farmakokineetika oluliselt ei muutu.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Indapamiidil ei ole uuringutes täheldatud mutageenseid ega kartsinogeenseid toimeid. Indapamiidi 40- kuni 8000-kordse terapeutilise annuse manustamine loomkatsetes on näidanud ravimi salureetiliste toimete tugevnemist. Olulisemad mürgistuse sümptomid akuutse toksilisuse uuringutes indapamiidiga, mida manustati intravenoosselt või intraperitoneaalselt, olid seotud indapamiidi farmakoloogilise toimega, s.o. bradüpnoe ja perifeerne vasodilatatsioon. Reproduktiivtoksilisuse uuringud ei ole näidanud embrüotoksilisust ja teratogeensust. Fertiilsus ei halvenenud ei isas- ega emasrottidel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos Laktoosmonohüdraat Maisitärklis Magneesiumstearaat Kolloidne ränidioksiid Indigokarmiin Titaandioksiid Želatiin

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimised

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

30 kapslit blisterpakendis.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

PRO.MED.CS Praha a.s., Telčská 377/1, Michle, 140 00 Praha 4, Tšehhi Vabariik

8. MÜÜGILOA NUMBER

346901

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.03.2001 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.05.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2023