Octagam - infusioonilahus (50mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
OCTAGAM, 50 mg/ml infusioonilahus
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Inimese normaalimmunoglobuliin (IVIg)
1 ml sisaldab:
inimese normaalimmunoglobuliin (IVIg)* 50 mg
* vastab valgu kogusisaldusele, millest vähemalt 95% on inimese immunoglobuliin G
IgG alamklasside jaotumus:
- IgG1 ligikaudu 60%
- IgG2 ligikaudu 32%
- IgG3 ligikaudu 7%
- IgG4 ligikaudu 1%
IgA maksimaalne sisaldus: 200 mikrogrammi/ml.
Üks 20 ml viaal sisaldab 1 g inimese normaalimmunoglobuliini. Üks 50 ml pudel sisaldab 2,5 g inimese normaalimmunoglobuliini. Üks 100 ml pudel sisaldab 5 g inimese normaalimmunoglobuliini. Üks 200 ml pudel sisaldab 10 g inimese normaalimmunoglobuliini. Üks 500 ml pudel sisaldab 25 g inimese normaalimmunoglobuliini.
Valmistatud inimdoonorite vereplasmast.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Infusioonilahus.
Lahus on selge või kergelt helkiv ja värvitu või nõrgalt kollakas. Lahuse pH on 5,1...6,0; osmolaalsus ≥ 240 mosmol/kg.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Asendusravi täiskasvanutel, lastel ja noorukitel (0...18 aastat) järgnevate seisundite korral:
- antikehade tootmise häirega primaarsed immuunpuudulikkuse sündroomid (vt lõik 4.4).
- hüpogammaglobulineemia ja korduvad bakteriaalsed infektsioonid kroonilise lümfotsüütleukeemiaga patsientidel, kellel profülaktiline antibiootikumravi ei olnud tõhus.
- hüpogammaglobulineemia ja korduvad bakteriaalsed infektsioonid platoofaasis hulgimüeloomiga patsientidel, kui pneumokokkidevastane vaktsineerimine ei ole olnud tõhus.
- hüpogammaglobulineemia pärast hematopoeetiliste tüvirakkude allogeenset siirdamist.
- korduvad bakteriaalsed infektsioonid kaasasündinud AIDSiga patsientidel.
Immunomodulatsioon täiskasvanutel, lastel ja noorukitel (0…18 aastat) järgnevate seisundite korral:
Annustamine ja manustamisviis
- primaarne immuuntrombotsütopeenia (ITP) suure veritsusriskiga patsientidel või trombotsüütide arvu korrigeerimiseks enne operatsioone.
- GuillainiBarré sündroom.
- Kawasaki tõbi.
- krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaatia (chronic inflammatory demyelinating polyneuropathy, CIDP). Lastel esineva CIDP puhul on kogemus immunoglobuliinide intravenoosse kasutamise kohta piiratud.
Asendusravi tuleb alustada ja jälgida immuunpuudulikkuse ravi alal kogenud arsti järelevalve all.
Annustamine
Annus ja annustamisskeem sõltuvad näidustusest.
Asendusravi korral võib olla vajalik annuse individuaalne korrigeerimine vastavalt patsiendi farmakokineetilisele ja kliinilisele vastusele.
Järgnevad annustamisskeemid on juhindumiseks:
Asendusravi primaarse immuunpuudulikkuse sündroomide korral
- Annustamisskeem peab tagama IgG taseme vähemalt 5...6 g/l (enne järgmist infusiooni mõõdetav madalaim väärtus). Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse 3…6 kuud pärast ravi alustamist. Soovituslik algannus on 0,4...0,8 g/kg ühekordse annusena, järgnevalt vähemalt 0,2 g/kg iga kolme kuni nelja nädala järel.
- Saavutamaks madalaimat kontsentratsiooni 5... 6 g/l on vajalik annus 0,2...0,8 g/kg kuus.
- Tasakaalukontsentratsiooni saavutamise järgselt on manustamise intervall 3...4 nädalat. Madalaimat taset tuleb mõõta ja hinnata koos infektsioonide esinemisega. Infektsioonide esinemissageduse vähendamiseks võib olla vaja annust suurendada ja seada eesmärgiks madalaima taseme tõstmine.
Hüpogammaglobulineemia ja korduvad bakteriaalsed infektsioonid kroonilise lümfotsüütleukeemiaga patsientidel, kellel profülaktiline antibiootikumiravi ebaõnnestus; hüpogammaglobulineemia ja korduvad bakteriaalsed infektsioonid stabiilses seisundis hulgimüeloomiga patsientidel, kellel pneumokokkidevastane immuniseerimine ei andnud tulemusi; kaasasündinud AIDS korduvate
bakteriaalsete infektsioonidega
Soovituslik annus on 0,2...0,4 g/kg iga kolme kuni nelja nädala järel.
Hüpogammaglobulineemia patsientidel pärast hematopoeetiliste tüvirakkude allogeenset siirdamist
Soovitatav annus on 0,2...0,4 g/kg iga kolme kuni nelja nädala järel. Madalaimad tasemed tuleb hoida üle 5 g/l.
Primaarne immuuntrombotsütopeenia
On kaks alternatiivset raviskeemi:
- 0,8…1 g/kg esimesel päeval; sama annuse võib manustada veel ühe korra 3 päeva jooksul;
- 0,4 g/kg igapäevaselt kahe kuni viie päeva jooksul.
Ägenemise korral võib ravi korrata.
Guillaini-Barré sündroom
0,4 g/kg ööpäevas 5 päeva jooksul.
Kawasaki tõbi
1,6...2,0 g/kg manustada annusteks jagatuna kahe kuni viie ööpäeva jooksul või 2,0 g/kg ühekordse annusena. Patsiendid peavad samaaegselt saama ravi atsetüülsalitsüülhappega.
Krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaatia (CIDP)
- Algannus on 2 g (40 ml)/kg kehakaalu kohta, jagatud annustena kuni 5 järjestikusel ööpäeval iga 4 nädala järel;
- Säilitusannust (annust ja manustamisintervalli) tuleb kohandada vastavalt individuaalsele kliinilisele ravivastusele. Kui esimese 3 kuu jooksul ei ole parenemist, tuleb ravi lõpetada.
Kokkuvõte annustamissoovitustest on alljärgnevas tabelis:
Näidustus | Annus | Süstete sagedus |
Asendusravi |
|
|
Primaarne immuunpuudulikkus | - Algannus: | iga 3...4 nädala järel, saavutamaks |
| 0,4...0,8 g/kg | minimaalset IgG kontsentratsiooni |
| - Järgnevalt: | vähemalt 5...6 g/l. |
| 0,2...0,8 g/kg |
|
Sekundaarne immuunpuudulikkus | 0,2...0,4 g/kg | iga 3...4 nädala järel, saavutamaks |
|
| minimaalset IgG kontsentratsiooni |
|
| vähemalt 5...6 g/l. |
Kaasasündinud AIDS | 0,2...0,4 g/kg | iga 3...4 nädala järel |
Hüpogammaglobulineemia | 0,2...0,4 g/kg | iga 3...4 nädala järel, saavutamaks |
(<4 g/l) patsientidel pärast |
| minimaalset IgG kontsentratsiooni |
hematopoeetiliste tüvirakkude |
| üle 5 g/l. |
allogeenset siirdamist |
|
|
Immunomodulatsioon |
|
|
Primaarne immuuntrombotsütopeenia | 0,8...1 g/kg | esimesel päeval, võib korrata 3 |
| või | ööpäeva pärast |
| 0,4 g/kg/ööpäev | 2...5 ööpäeva |
Guillani-Barré sündroom | 0,4 g/kg/ööpäev | 5 ööpäeva |
Kawasaki tõbi | 1,6...2,0 g/kg | jaotatud annustes 2...5 ööpäeva |
|
| jooksul koos |
|
| atsetüülsalitsüülhappega |
| või |
|
| 2,0 g/kg | ühe annusena koos |
|
| atsetüülsalitsüülhappega |
Krooniline põletikuline | Algannus | jagatud annustena kuni 5 |
demüeliniseeriv polüneuropaatia | 2 g/kg | järjestikusel ööpäeval iga 4 nädala |
(CIDP) |
| järel |
| Säilitusannus | annust ja manustamisintervalli tuleb |
|
| kohandada vastavalt individuaalsele |
|
| kliinilisele ravivastusele |
Lapsed
Annustamine lastele ja noorukitele (vanuses 0…18 aastat) ei erine täiskasvanutest, sest kõikide näidustuste korral põhineb annustamine kehakaalul ja annust kohandatakse vastavalt ülalmainitud seisundite kliinilisele ravivastusele.
Laste CIDP puhul on kogemus immunoglobuliinide intravenoosse kasutamise kohta piiratud. Avaldatud andmed näitavad, et intravenoosne immunoglobuliin on võrdselt efektiivne CIDP-ga lastel ja täiskasvanutel.
Manustamisviis
Intravenoosne.
OCTAGAM 50 mg/ml infusioonilahuse infusioonikiirus esimese 30 minuti jooksul on 1 ml/kg kehakaalu kohta tunnis. Sõltuvalt patsiendi taluvusest, võib manustamiskiirust tõsta kuni 5 ml/kg kehakaalu kohta tunnis.
OCTAGAM’i filtreerimine ei ole vajalik.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus OCTAGAM’i toimeaine või ükskõik millise lõigus 6.1 (vt ka lõik 4.4) loetletud abiaine suhtes.
Ülitundlikkus inimese immunoglobuliinide suhtes, eriti IgA-vastaste antikehadega patsientidel.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
See ravim sisaldab abiainena maltoosi 100 mg/ml. Maltoosi mõju veresuhkru mõõtmisele võib anda kõrge valenäidu ja tuua kaasa insuliini ebaõige manustamise, mis võib viia eluohtliku hüpoglükeemia ja surmani. Samuti võivad tegelikud hüpoglükeemia juhud jääda ravimata, kui kõrged valenäidud varjavad hüpoglükeemilist seisundit (vt lõik 4.5). Ägeda neerupuudulikkuse kohta vt allpool.
OCTAGAM sisaldab abiainena maltoosi, teraviljast pärinevat disahhariidi. On teatatud anafülaktoidsetest ja anafülaktilistest reaktsioonidest seoses maltoosi ja teraviljatärklist sisaldavate preparaatide infusiooniga. Patsiendid, kes on teadaolevalt allergilised teraviljale, peavad hoiduma ravist OCTAGAM’iga või neid tuleb tähelepanelikult jälgida võimaliku ägeda ülitundlikkusreaktsiooni nähtude ja sümptomite suhtes.
Teatud rasked ravimi kõrvaltoimed võivad sõltuda infusioonikiirusest. Lõigus 4.2 toodud soovituslikku infusioonikiirust peab hoolikalt järgima. Kogu infusiooni vältel peab patsiente tähelepanelikult jälgima ja uurima mistahes sümptomite suhtes.
Teatud kõrvaltoimed võivad esineda sagedamini
- suure infusioonikiiruse korral;
- kui patsiendile manustatakse inimese normaalimmunoglobuliini esmakordselt, harva ka juhtudel, kui inimese normaalimmunoglobuliini preparaati vahetatakse või eelnevast infusioonist on möödunud palju aega.
Potentsiaalseid komplikatsioone saab vältida
- veendudes, et patsiendid ei ole tundlikud inimese normaalimmunoglobuliini suhtes, süstides ravimit esialgu aeglaselt (1 ml/kg kehakaalu kohta tunnis);
- jälgides hoolikalt mistahes sümptomite teket kogu infusiooniperioodi ajal. Võimalike kõrvalnähtude avastamiseks tuleb esimese infusiooni ajal ja ühe tunni jooksul pärast infusiooni eriti hoolikalt jälgida patsiente, kellele ei ole inimese normaalimmunoglobuliini varem manustatud, kellel vahetatakse alternatiivne IVIg preparaat OCTAGAM’i vastu või kellel on eelmisest infusioonist palju aega möödas. Kõiki teisi patsiente tuleb jälgida vähemalt 20 minuti jooksul pärast manustamist.
Kõrvaltoimete ilmnemisel tuleb manustamiskiirust vähendada või infusioon lõpetada. Ravi sõltub kõrvaltoime iseloomust ja raskusastmest.
Šoki korral tuleb rakendada standardset šokiravi.
Kõigil patsientidel on IVIg manustamisel nõutav:
- tagada adekvaatne hüdratsioon enne IVIg infusiooni,
- jälgida diureesi,
- jälgida kreatiniini kontsentratsiooni seerumis,
- vältida lingudiureetikumi samaaegset kasutamist.
See ravim sisaldab naatriumit maksimaalselt 0,015 mmol (0,35 mg) ml kohta. Seda peab arvestama piiratud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.
Ülitundlikkus
Tõelisi ülitundlikkusreaktsioone on harva. Need võivad tekkida IgA-vastaste antikehadega patsientidel.
IVIg ei ole näidustatud selektiivse IgA puudulikkusega patsientidele, kui IgA puudulikkus on ainuke probleemne kõrvalekalle.
Harva võib inimese normaalimmunoglobuliin esile kutsuda vererõhu langust anafülaktilise reaktsiooniga, seda ka patsientidel, kes varasemalt on ravi inimese normaalimmunoglobuliiniga hästi talunud.
Trombemboolia
Kliiniliselt on tõestatud seos intravenoosse immunoglobuliini manustamise ja trombemboolsete tüsistuste vahel, nt müokardiinfarkt, tserebrovaskulaarne episood (k.a ajuinfarkt), kopsuarteri emboolia ja süvaveenitromboos, mis on eeldatavasti seotud vere suhtelise viskoossuse suurenemisega immunoglobuliini manustamise järgselt ohustatud patsientidel. Ettevaatusega tuleb suhtuda intravenoosse immunoglobuliini määramisse ja manustamisse ülekaalulistele patsientidele ning patsientidele, kellel on eelnevalt teada tromboosi riskifaktorid (nt kõrge iga, kõrgvererõhutõbi, suhkruhaigus ja anamneesis veresoonte haigused või trombootilised episoodid, omandatud või päriliku trombofiiliaga patsiendid, pikka aega liikumatud patsiendid, raskelt hüpovoleemilised patsiendid, vere viskoossust suurendavate haigustega patsiendid).
Tromboemboolsete kõrvaltoimete ohuga patsientidele tuleb IVIg ravimeid manustada minimaalse infusioonikiirusega ja minimaalses vajalikus annuses.
Äge neerupuudulikkus
Intravenoosse immunoglobuliiniga ravitavatel patsientidel on täheldatud ägedat neerupuudulikkust. Enamikul juhtudest on kindlaks tehtud riskifaktorid, nagu eelnev neerupuudulikkus, diabeet, hüpovoleemia, ülekaalulisus, samaaegselt manustatavad nefrotoksilised ravimid või vanus üle 65 aasta.
Neerukahjustuse korral peab kaaluma ravi lõpetamist intravenoosse immunoglobuliiniga. Kuigi neerufunktsiooni häire ja ägeda neerupuudulikkusega on seostatud paljusid registreeritud intravenoosse immunoglobuliini preparaate, mis sisaldavad erinevaid abiaineid, nagu sahharoos, glükoos ja maltoos, moodustavad stabilisaatorina sahharoosi sisaldavad preparaadid registreeritud juhtudest ebaproportsionaalselt suure osa. Riskirühma patsientidel tuleb kaaluda selliseid abiaineid mittesisaldavate intravenoosse immunoglobuliini preparaatide kasutamist. OCTAGAM sisaldab maltoosi (vt abiaineid eespool).
Ägeda neerupuudulikkuse ohuga patsientidele tuleb IVIg ravimeid manustada minimaalse infusioonikiirusega ja minimaalses vajalikus annuses.
Aseptilise meningiidi sündroom (AMS)
- IVIg manustamisega seoses on teatatud aseptilise meningiidi sündroomi esinemisest. Ravi lõpetamine IVIg-ga on viinud AMS-i tüsistusteta remissioonini mõne päeva jooksul. Sündroom algab tavaliselt mõni tund kuni 2 päeva pärast ravi IVIg-ga. Tserebrospinaalvedeliku uuringud on sageli positiivsed pleotsütoosiga kuni mõni tuhat rakku mm3 kohta (peamiselt granulotsütaarsest reast) ja kõrgenenud proteiinitasemega kuni mõnisada mg/dl.
AMS võib tekkida sagedamini seoses IVIg manustamisega suures annuses (2 g/kg).
Hemolüütiline aneemia
IVIg ravimid võivad sisaldada veregrupi antikehi, mis võivad käituda hemolüsiinidena ja kutsuda in vivo esile erütrotsüütide katmise immunoglobuliinidega, viies positiivse otsese antiglobuliinreaktsioonini (Coombs’i test) ja harva ka hemolüüsini. Pärast ravi IVIg-ga võib tekkida hemolüütiline aneemia erütrotsüütide suurenenud sekvestratsiooni tõttu. Hemolüüsi tekkimine on seotud järgmiste riskiteguritega: IVIg suured annused manustatuna ühekorraga või jagatud annustena mitme päeva jooksul; 0-grupist erinev veregrupp; kaasuv põletikuline haigus. Primaarse immuunpuudulikkuse asendusravi saavatel patsientidel on hemolüüsi täheldatud harva. IVIg-ga ravitavaid patsiente tuleb jälgida hemolüüsi kliiniliste tunnuste ja sümptomite suhtes (vt lõik 4.8).
Mõju seroloogiliste testide tulemustele
Passiivselt üle kantud antikehade taseme ajutine tõus patsiendi veres pärast immunoglobuliini manustamist võib põhjustada valepositiivseid tulemusi seroloogilistes analüüsides. Erütrotsütaarsete antigeenide, nt A-, B- või D-vastaste antikehade passiivne ülekandmine võib mõjutada erütrotsütaarsete antikehade määramise seroloogilisi analüüse, nt otsene antiglobuliini test (DAT, otsene Coombs’i testi).
Ülekantavad haigusetekitajad
Inimverest või -plasmast valmistatud preparaatide kaudu nakatumise vältimiseks on kasutusel standardsed meetmed, sealhulgas doonorite valimine, üksikannetuste ja plasmakogumi sõeltestimine spetsiifiliste infektsioonimarkerite suhtes ning efektiivne viiruste inaktiveerimine/eemaldamine tootmise käigus. Vaatamata sellele ei saa inimverest või –plasmast valmistatud preparaatide manustamisel täielikult välistada haigustekitajate ülekandumist. See kehtib ka seni tundmata või uute viiruste ning teiste haigustekitajate kohta.
Kasutatavaid meetmeid peetakse efektiivseks kestaga viiruste, nagu inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV), B-hepatiidi viiruse (HBV) ja C-hepatiidi viiruse (HCV) suhtes.
Kestata viirustele, nagu A-hepatiidi viirus (HAV) ja parvoviirus B19, võib nende mõju olla piiratud.
Kliiniline kogemus kinnitab A-hepatiidi viiruse ja ja parvoviirus B19 ülekannete puudumist immunoglobuliinidega. Samuti arvatakse, et preparaadi antikehade sisaldus aitab oluliselt kaasa viirusohutusele.
Igakordsel OCTAGAM’i manustamisel on tungivalt soovitatav märkida üles preparaadi nimi ja partiinumber, säilitamaks seost patsiendi ja ravimipartii vahel.
Transfusiooniga seotud äge kopsukahjustus (TRALI)
Intravenoosse immunoglobuliiniga ravitud patsientidel on teatatud mittekardiogeensest kopsutursest [transfusiooniga seotud äge kopsukahjustus (Transfusion-Related Acute Lung Injury, TRALI)], mistõttu seda kõrvaltoimet ei saa OCTAGAM’i puhul täielikult välistada, kuigi siiani ei ole ühtki juhtu OCTAGAM’iga täheldatud. TRALI’t iseloomustab äge respiratoorne distress, kopsuturse, hüpokseemia, vasaku vatsakese normaalne talitlus ja palavik ning tavaliselt ilmnevad sümptomid 1...6 tundi pärast transfusiooni.
Settereaktsiooni mittepõletikuline kiirenemine
Intravenoosse immunoglobuliiniga ravitavatel patsientidel võib settereaktsioon kiireneda (mittepõletikuline tõus).
Tsirkulatoorne (mahu) ülekoormus
Tsirkulatoorne (mahu) ülekoormus võib ilmneda, kui veeni manustatava immunoglobuliini (või mõne teise inimverest või vereplasmast valmistatud ravimi) maht ning muud kaasuvad infusioonid põhjustavad ägeda hüpervoleemia ja ägeda kopsuturse.
Paiksed süstekoha reaktsioonid
Täheldatud on paikseid reaktsioone süstekohal, mille hulka võivad kuuluda ekstravasatsioon, süstekoha punetus, süstekoha sügelus ja muud sarnased sümptomid.
Lapsed
Täiendavad või erihoiatused või ettevaatusabinõud laste kohta puuduvad.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Infusioonisüsteemi võib enne ja pärast OCTAGAM’i infusiooni voolutada kas 0,9% füsioloogilise lahuse või 5% glükoosilahusega.
Nõrgestatud elusvaktsiinid
Vähemalt 6 nädalat kuni 3 kuud pärast immunoglobuliini manustamist on leetrite, punetiste, mumpsi ja tuulerõugete nõrgestatud elusvaktsiinide toime nõrgem. Nõrgestatud elusvaktsiine võib kasutada 3 kuu möödumisel immunoglobuliini manustamisest. Leetrite puhul võib vaktsiini toime olla nõrgem kuni 1 aasta. Seetõttu tuleb leetrite vastu vaktsineeritavatel kontrollida vastavaid antikehi.
Vere glükoosisisalduse määramine
Mõned vere glükoosisisalduse määramise süsteemide tüübid (näiteks need, mis põhinevad glükoosi dehüdrogenaas-pürrolokvinoliinkvinooni (GDH-PQQ) või glükoos-värv-oksüdoreduktaasi meetodil) tõlgendavad OCTAGAM’is sisalduvat maltoosi (100 mg/ml) vääralt glükoosina. Selle tulemuseks võib olla vere kõrgenenud glükoosisisalduse valenäit infusiooni ajal ja infusioonijärgselt 15 tunni jooksul koos insuliini mitteasjakohase manustamisega, mis võib põhjustada eluohtliku või isegi surmaga lõppeva hüpoglükeemia. Samas võib vere kõrgenenud glükoosisisalduse valenäidu tõttu jääda tõeline hüpoglükeemia ravimata. Seega tuleb OCTAGAM’i või teiste maltoosi sisaldavate parenteraalsete preparaatide manustamisel määrata vere glükoosisisaldust glükoosispetsiifilise meetodiga.
Veendumaks selles, et süsteem sobib kasutamiseks maltoosi sisaldavate parenteraalsete preparaatide kasutamise korral, tuleb tooteinfoga, sealhulgas testribade kohta käivaga, hoolikalt tutvuda. Vähimagi kahtluse korral toote sobilikkuses kasutamiseks koos maltoosi sisaldavate parenteraalsete ravimitega võtke ühendust testsüsteemi tootjaga.
Lapsed
Spetsiifilisi või täiendavaid koostoimeid lastel ei ole täheldatud.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Ravimi ohutus raseduse korral on kontrollitud kliiniliste uuringutega tuvastamata, mistõttu tohib seda rasedatele naistele ja imetavatele emadele manustada vaid ettevaatusega. IVIg läbib platsentat, läbiva aine kogus suureneb kolmandas trimestris. Kliiniline kogemus immunoglobuliinidega annab siiski alust arvata, et kahjulikud mõjud raseduse kulule või lootele ja vastsündinule on vähetõenäolised.
Imetamine
Immunoglobuliinid erituvad rinnapiima ja võivad aidata kaitsta vastsündinut läbi limaskesta sisenevate patogeenide eest.
Fertiilsus
Kliiniline kogemus immunoglobuliinidega viitab, et kahjulikud toimed fertiilsusele ei ole ootuspärased.
Toime reaktsioonikiirusele
Auto juhtimise ja masinate käsitsemise võime võib mõne OCTAGAM’i kõrvaltoime tõttu häiruda. Patsiendid, kellel tekivad ravi ajal kõrvaltoimed, peavad enne autojuhtimist või masinate käsitsemist kõrvaltoimete lahenemist ootama.
Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Mõnikord tekivad kõrvaltoimetena külmavärinad, peavalu, pööritustunne, palavik, oksendamine, allergilised reaktsioonid, iiveldus, liigesevalu, madal vererõhk ja mõõdukas alaseljavalu. Reaktsioonid veenisisesele immunoglobuliinile on üldjuhul seotud manustatava annuse ja infusioonikiirusega.
Inimese normaalimmunoglobuliinid võivad põhjustada järsku vererõhulangust ja üksikjuhtudel anafülaktilist šokki, isegi kui patsiendil ei ole ilmnenud ülitundlikkust eelneval manustamisel.
Inimese normaalimmunoglobuliiniga seoses on täheldatud pöörduvaid aseptilise meningiidi juhte ja väga harva nahareaktsiooni mööduvaid juhte. Patsientidel on täheldatud pöörduvaid hemolüütilisi reaktsioone, eriti veregruppide A, B ja AB puhul. Pärast ravi IVIg-ga suures annuses võib harva tekkida hemolüütiline aneemia, mille korral osutub vajalikuks vereülekanne (vt ka lõik 4.4).
On täheldatud vereseerumi kreatiniinisisalduse tõusu ja/või ägedat neerupuudulikkust.
Väga harva: trombemboolsed reaktsioonid, nagu müokardiinfarkt, insult, kopsuarteri emboolia, süvaveenide tromboos.
Inimverest või -plasmast valmistatud ravimite manustamisel ei saa nakkustekitajate ülekannet täielikult välistada. See kehtib ka tundmatute või uute viiruste ja muude haigusetekitajate suhtes. Ülekantavate haigusetekitajatega seotud ohutuse kohta vt lõik 4.4.
Kõrvaltoimete tabel
Allolev tabel vastab MedDRA organsüsteemide klassifikatsioonile (organsüsteemi klass ja eelistermin).
Sagedusmääratlused on kokkuleppeliselt järgmised: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Alljärgnevas tabelis loetletud kõrvaltoimete esinemissagedused pärinevad OCTAGAM’iga teostatud kliinilistest uuringutest (esinemissagedus „sage“ ja „aeg-ajalt“) ning OCTAGAM’i turuletulekujärgsest kogemusest (esinemissagedus „väga harv“). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud raskusastme vähenemise järjekorras.
MedDRA organsüsteemi klass | Kõrvaltoimed (eelistatud termin) | Esinemissagedus |
|
|
|
Vere ja lümfisüsteemi häired | hemolüütiline aneemia | väga harv |
| leukopeenia | väga harv |
|
|
|
Immuunsüsteemi häired (vt lõik 4.4) | anafülaktiline šokk | väga harv |
| ülitundlikkus | sage |
| anafülaktiline reaktsioon | väga harv |
| anafülaktoidne reaktsioon | väga harv |
| angioödeem | väga harv |
| näoturse | väga harv |
|
|
|
Ainevahetus- ja toitumishäired | vedelikuülekoormus | väga harv |
| (pseudo-)hüponatreemia | väga harv |
|
|
|
Psühhiaatrilised häired | segasusseisund | väga harv |
| agiteeritus | väga harv |
| ärevus | väga harv |
| närvilisus | väga harv |
|
|
|
Närvisüsteemi häired | tserebrovaskulaarne episood (vt lõik | väga harv |
| 4.4) | väga harv |
| aseptiline meningiit | väga harv |
| teadvuse kadu | väga harv |
| kõnehäired | väga harv |
| migreen | sage |
| peavalu | väga harv |
| pööritustunne | väga harv |
| hüpesteesia | väga harv |
| paresteesia | väga harv |
| valguskartus | väga harv |
| treemor |
|
|
|
|
MedDRA organsüsteemi klass | Kõrvaltoimed (eelistatud termin) | Esinemissagedus |
|
|
|
Silma kahjustused | nägemise halvenemine | väga harv |
|
|
|
Südame häired | müokardiinfarkt (vt lõik 4.4) | väga harv |
| stenokardia | väga harv |
| bradükardia | väga harv |
| tahhükardia | väga harv |
| südamepekslemine | väga harv |
| tsüanoos | väga harv |
|
|
|
Vaskulaarsed häired | tromboos (vt lõik 4.4) | väga harv |
| tsirkulatoorne kollaps | väga harv |
| perifeerse vereringe puudulikkus | väga harv |
| veenipõletik | väga harv |
| hüpotensioon | väga harv |
| hüpertensioon | väga harv |
| kahvatus | väga harv |
|
|
|
Respiratoorsed, rindkere ja | hingamispuudulikkus | väga harv |
mediastiinumi häired | kopsuarteri emboolia (vt lõik 4.4) | väga harv |
| kopsuturse | väga harv |
| bronhospasm | väga harv |
| hüpoksia | väga harv |
| düspnoe | väga harv |
| köha | väga harv |
|
|
|
Seedetrakti häired | oksendamine | väga harv |
| kõhulahtisus | väga harv |
| kõhuvalu | väga harv |
| iiveldus | sage |
|
|
|
Naha ja nahaaluskoe kahjustused | naha eksfoliatsioon | väga harv |
| urtikaaria | väga harv |
| lööve | väga harv |
| erütematoosne lööve | väga harv |
| dermatiit | väga harv |
| ekseem | aeg-ajalt |
| sügelus | väga harv |
| alopeetsia | väga harv |
| erüteem | väga harv |
|
|
|
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused | liigesevalu | väga harv |
| lihasevalu | väga harv |
| valu jäsemetes | väga harv |
| seljavalu | aeg-ajalt |
| kaelavalu | väga harv |
| lihasspasmid | väga harv |
| lihasnõrkus | väga harv |
| luu-lihaskonna jäikus | väga harv |
|
|
|
Neerude ja kuseteede häired | äge neerupuudulikkus (vt lõik 4.4 ) | väga harv |
| neeruvalu | väga harv |
|
|
|
MedDRA organsüsteemi klass | Kõrvaltoimed (eelistatud termin) | Esinemissagedus |
|
|
|
Üldised häired ja manustamiskoha | rindkerevalu | aeg-ajalt |
reaktsioonid | ebamugavustunne rinnus | väga harv |
| ödeem | väga harv |
| gripitaoline haigus | väga harv |
| palavik | sage |
| külmavärinad | aeg-ajalt |
| kuumahoog | väga harv |
| nahaõhetus | väga harv |
| külmatunne | väga harv |
| kuumatunne | väga harv |
| ülemäärane higistamine | väga harv |
| asteenia | väga harv |
| letargia | väga harv |
| põletustunne | väga harv |
| süstekoha reaktsioon | sage |
| väsimus | sage |
| haiglane enesetunne | väga harv |
|
|
|
Uuringud | maksaensüümide aktiivsuse tõus | väga harv |
| valepositiivne vereglükoosi väärtus (vt | väga harv |
| lõik 4.4) |
|
|
|
|
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Valitud kõrvaltoimete kirjeldusi vt lõik 4.4.
Lapsed
Enamik lastel täheldatud kõrvaltoimetest OCTAGAM’i kliinilistes uuringutes hinnati kergeks ja paljud neist allusid lihtsatele meetmetele, nt infusioonikiiruse vähendamine või infusiooni ajutine peatamine. Kõik kõrvaltoimed olid oma tüübilt teadaolevad IVIg ravimite kõrvaltoimed. Sagedaseim lastel täheldatud kõrvaltoime oli peavalu.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Üleannustamine võib viia vedeliku ülekoormuse ja hüperviskoossuse tekkele, eriti riskipatsientidel, sh eakad või südame-või neerukahjustusega patsiendid.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: immuunseerumid ja immunoglobuliinid; inimese normaalimmunoglobuliinid intravaskulaarseks kasutamiseks,
ATC-kood: J06BA02
Inimese normaalimmunoglobuliin sisaldab peamiselt immunoglobuliin G (IgG), millel on lai haigustekitajavastaste antikehade spekter.
Inimese normaalimmunoglobuliin sisaldab normaalses populatsioonis esinevaid IgG antikehi.
Selle valmistamiseks kasutatakse plasmakogumit, mis sisaldab vähemalt 1000 doonorilt kogutud plasmat. Immunoglobuliin G alamklasside jaotus on sarnane inimese natiivplasmaga. Ravimi kasutamisel võib ebanormaalselt madal immunoglobuliin G tase tõusta normaalse väärtuseni.
Toimemehhanism muudel juhtudel peale asendusravi ei ole lõpuni selge, kuid osaliselt on tegu immunomoduleeriva efektiga.
Krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaatia (CIDP)
Retrospektiivne uuring hõlmas andmeid 46 patsiendi kohta, kelle kroonilist põletikulist demüeliniseerivat polüneuropaatiat (CIDP) raviti OCTAGAM 50 mg/ml infusioonilahusega. Efektiivsusanalüüs hõlmas 24 patsienti, kellest 11 patsienti ei olnud eelnevalt ravitud (1. rühm) ja 13 patsiendile ei olnud manustatud immunoglobuliini 12 nädala jooksul enne ravi alustamist OCTAGAM 50 mg/ml infusioonilahusega (2. rühm). 3. rühmas olid 13 muud patsienti, keda oli eelnevalt ravitud immunoglobuliinidega (immunoglobuliine manustati 12 nädala jooksul enne OCTAGAM 50 mg/ml manustamise algust). Ravi loeti tõhusaks, kui neuropaatiast tulenevate piirangute koondküsimustiku (Overall Neuropathy Limitations Scale, ONLS) punktisumma langes vähemalt ühe punkti võrra 4 kuu jooksul pärast ravi algust. 1. ja 2. rühmas vähenes skoor oluliselt 41,7% patsientidest (p = 0,02). 3. rühmas (eelnevalt ravitud IVIg-ga) paranes ONLS skoor ainult 3 patsiendil 13-st (23,08%); 10 patsiendi väärtused jäid muutumatuks. IVIg-ga eelnevalt ravitud patsientide ONLS skoori märgatav paranemine ei olnud ootuspärane.
Uuritud patsientide keskmine vanus oli 65 aastat, mis on rohkem kui teistes CIDP uuringutes. Patsientidel vanuses üle 65 aasta oli ravivastuse määr väiksem kui noorematel patsientidel. See on kooskõlas avaldatud andmetega.
Lapsed
OCTAGAM’i uuriti prospektiivses avatud III faasi uuringus 17 lapsel ja noorukil (mediaanne vanus 14,0 a; vahemik 10,5…16,8), kellel olid erinevad esmase immuunpuudulikkuse vormid. Eelnevalt ravi saanud patsientidele manustati 0,2 g/kg iga 3 nädala järel 6-kuulise uuringuperioodi jooksul. Eelnevalt ravimata patsientidele manustati esimese 3 kuu jooksul 0,4 g/kg iga 3 nädala järel ja seejärel 0,2 g/kg ülejäänud uuringuperioodil. Annust kohandati, et saavutada IgG tase vähemalt 4 g/l.
•Koolist puudutud päevade arv oli 11,2 päeva patsiendi kohta aastas.
•Palavikuga päevade arv oli 4,1 päeva patsiendi kohta aastas.
•Antibiootikumide tarbimise päevade arv oli 19,3 päeva patsiendi kohta aastas.
•Infektsioonidega päevade arv oli 29,1 päeva patsiendi kohta aastas.
Infektsioonide tõsidust hinnati kergeks. Ei täheldatud ühtki hospitaliseerimiseni viivat rasket infektsiooni.
Farmakokineetilised omadused
Intravenoosse manustamise järgselt on inimese normaalimmunoglobuliin koheselt ja täielikult retsipiendi vereringes biosaadav. Plasma ja ekstravaskulaarse vedeliku vahel toimub jaotumine suhteliselt kiiresti. Ligikaudu 3...5 ööpäeva möödudes saavutatakse tasakaal intra- ja ekstravaskulaarse ruumi vahel.
Inimese normaalimmunoglobuliini poolväärtusaeg on umbes 40 ööpäeva. Poolväärtusaeg võib patsienditi erineda, seda eriti pirmaarse immuunpuudulikkuse korral.
IgG ja IgG-komplekside lõhustamine toimub retikuloendoteliaalsüsteemi rakkudes.
Lapsed
OCTAGAM’i uuriti prospektiivses avatud III faasi uuringus 17 lapsel ja noorukil (mediaanne vanus 14,0 a; vahemik 10,5…16,8), kellel olid erinevad esmase immuunpuudulikkuse vormid. Patsiente raviti 6 kuu vältel.
Raviperioodi vältel oli keskmine CMAX tasakaaluseisundis 11,1 ± 1,9 g/l; keskmine madalaim tase oli 6,2 ± 1,8 g/l. Kogu IgG keskmine lõplik poolväärtusaeg oli 35,9 ± 10,8 päeva, mediaaniga 34 päeva. IgG jaotusruumala oli 3,7 ± 1,4 l ja kogu organismi kliirens oli 0,07 ± 0,02 l/ööpäev.
Prekliinilised ohutusandmed
Immunoglobuliinid on inimorganismi normaalne koostisosa. Korduvmanustamise toksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse uuringud loomadel ei oma mõtet võõrvalgu suhtes tekkivate antikehade ja nende mõju tõttu. Kliiniline tõendusmaterjal ei viita immunoglobuliinide võimalikule kartsinogeensele või mutageensele toimele, mistõttu eksperimentaalseid uuringuid võõrliikidel ei ole tehtud.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Maltoos | 100 mg/ml |
Süstevesi | 1 ml |
Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimit segada teiste ravimitega.
Kõlblikkusaeg
2 aastat
Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C. Mitte lasta külmuda.
Hoida sisepakend välispakendis, valguse eest kaitstult.
Mitte kasutada pärast kõlblikkusaja lõppu.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Pakendi suurus | Sisu | Pakend |
OCTAGAM 1 g | 20 ml | 30 ml süsteviaal |
OCTAGAM 2,5 g | 50 ml | 70 ml infusioonipudel |
OCTAGAM 5 g | 100 ml | 100 ml infusioonipudel |
OCTAGAM 10 g | 200 ml | 250 ml infusioonipudel |
OCTAGAM 2 x 10 g | 2 x 200 ml | 2 x 250 ml infusioonipudel |
OCTAGAM 3 x 10 g | 3 x 200 ml | 3 x 250 ml infusioonipudel |
OCTAGAM 25 g | 500 ml | 500 ml infusioonipudel |
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Viaalid/pudelid on valmistatud II tüübi klaasist ning on suletud bromobutüülkummist punnkorgiga.
OCTAGAM’i pakendi komponendid on lateksivabad.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Enne kasutamist tuleb ravim soojendada toa- või kehatemperatuurini.
Lahus peab olema selge või kergelt helkiv ja värvitu või kergelt kollakas.
Hägust või sademega lahust kasutada ei tohi.
Bakteriaalse saastumise ohu tõttu tuleb kogu allesjäänud ravim hävitada.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
MÜÜGILOA HOIDJA
Octapharma (IP) SPRL Allée de la Recherche 65 1070 Anderlecht
Belgia
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.10.2018
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
oktoober 2018