Omeprazole grindeks - gastroresistentne kõvakapsel (20mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Omeprazole Grindeks, 20 mg gastroresistentsed kõvakapslid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks gastroresistentne kõvakapsel sisaldab 20 mg omeprasooli.

INN. Omeprazolum

Teadaolevat toimet omavad abiained:

Üks gastroresistentne kõvakapsel sisaldab 7,920 mg laktoosi ja ligikaudu 149,615 mg sahharoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Gastroresistentne kõvakapsel.

Kõvad želatiinkapslid nr. 2 on rohelist värvi keha ja kaanega ning sisaldavad gastroresistentse kattega valget või kollakat värvi pelleteid.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Omeprazole Grindeks on näidustatud järgmistel juhtudel.

Täiskasvanud

Kaksteistsõrmikuhaavandite ravi ja retsidiivide vältimine. Maohaavandite ravi ja retsidiivide vältimine.

Helicobacter pylori (H. pylori) eradikatsioon peptiliste haavanditega patsientidel koos sobivate antibiootikumidega.

Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisest tingitud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ravi. Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisest tingitud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite vältimine riskiga patsientidel.

Refluksösofagiidi ravi.

Paranenud refluksösofagiidiga patsientide pikaajaline ravi. Gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi. Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi.

Lapsed

Üle 1-aastased ja kehakaaluga vähemalt 10 kg

Refluksösofagiidi ravi.

Gastroösofageaalse reflukshaigusega seotud kõrvetiste ja mao-söögitoru tagasivoolusümptomite sümptomaatiline ravi.

Üle 4-aastased lapsed ja noorukid

H. pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi koos antibiootikumidega.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Kaksteistsõrmiksoole haavandite ravi

Ägeda kaksteistsõrmiksoole haavandi puhul on soovitatav Omeprazole Grindeks’i annus 20 mg üks kord ööpäevas. Enamikul patsientidel toimub paranemine kahe nädala jooksul. Patsiendid, kes ei ole pärast esmast ravikuuri täielikult paranenud, paranevad tavaliselt edasise kahenädalase ravikuuri jooksul. Ravile halvasti alluva kaksteistsõrmiksoole haavandi korral on soovitatav kasutada Omeprazole Grindeks’i annust 40 mg üks kord ööpäevas. Paranemine toimub tavaliselt nelja nädala jooksul.

Kaksteistsõrmiksoole haavandite retsidiivide vältimine

Kaksteistsõrmiksoole haavandi retsidiivide vältimiseks H. pylori-negatiivsetel patsientidel või juhul, kui H. pylori eradikatsioon ei ole võimalik, on soovitatav Omeprazole Grindeks’i annus 20 mg üks kord ööpäevas. Mõnele patsiendile võib piisata ööpäevasest annusest 10 mg. Ravi ebaõnnestumise korral võib annust suurendada 40 milligrammini.

Maohaavandite ravi

Soovitatav annus on 20 mg Omeprazole Grindeks’it üks kord ööpäevas. Enamikul patsientidel toimub paranemine nelja nädala jooksul. Patsiendid, kes ei ole pärast esmast ravikuuri täielikult paranenud, paranevad tavaliselt edasise neljanädalase ravikuuri jooksul. Ravile halvasti alluva maohaavandi korral on soovitatav kasutada Omeprazole Grindeks’i annust 40 mg üks kord ööpäevas. Paranemine toimub tavaliselt kaheksa nädala jooksul.

Maohaavandite retsidiivide vältimine

Ravile halvasti alluva maohaavandiga patsientidel on retsidiivide vältimiseks soovitatav kasutada Omeprazole Grindeks’i annust 20 mg üks kord ööpäevas. Vajaduse korral võib Omeprazole Grindeks’i annust suurendada 40 milligrammini üks kord ööpäevas.

H. pylori eradikatsioon peptilise haavandi korral

H. pylori infektsiooni likvideerimiseks tuleb antibiootikumide valikul arvestada patsiendi individuaalset ravimitaluvust. Ravi tuleb määrata resistentsuse vormi ning riiklike, regionaalsete ja kohalike ravijuhiste järgi.

Omeprazole Grindeks 20 mg + klaritromütsiin 500 mg + amoksitsilliin 1000 mg, igaüht kaks korda ööpäevas ühe nädala jooksul või

Omeprazole Grindeks 20 mg + klaritromütsiin 250 mg (alternatiivina 500 mg) + metronidasool 400 mg (või 500 mg või tinidasool 500 mg), igaüht kaks korda ööpäevas ühe nädala jooksul või

Omeprazole Grindeks 40 mg üks kord ööpäevas + amoksitsilliin 500 mg ja metronidasool 400 mg (või 500 mg või timidasool 500 mg), igaüht kolm korda ööpäevas ühe nädala jooksul.

Kui patsient on endiselt H. pylori -positiivne, võib ravikuuri korrata.

MSPVA-dega seotud mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite ravi

MSPVA-dega seotud mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite raviks on soovitatav Omeprazole Grindeks’i annus 20 mg üks kord ööpäevas. Enamikul patsientidel toimub paranemine nelja nädala jooksul. Patsiendid, kes ei ole pärast esmast ravikuuri täielikult paranenud, paranevad tavaliselt edasise neljanädalase ravikuuri jooksul.

MSPVA-dega seotud mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite vältimine ohustatud patsientidel

MSPVA-dega seotud mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite vältimiseks ohustatud patsientidel (vanus > 60 aasta, varasem teadaolev mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavand, varasem teadaolev seedetrakti ülaosa verejooks) on soovitatav Omeprazole Grindeks’i annus 20 mg üks kord ööpäevas.

Refluksösofagiidi ravi

Soovitatav annus on 20 mg Omeprazole Grindeks’it üks kord ööpäevas. Enamikul patsientidel toimub paranemine nelja nädala jooksul. Patsiendid, kes ei ole pärast esmast ravikuuri täielikult paranenud, paranevad tavaliselt edasise neljanädalase ravikuuri jooksul.

Raske ösofagiidiga patsientide raviks on soovitatav kasutada Omeprazole Grindeks’i annust 40 mg üks kord ööpäevas. Paranemine toimub tavaliselt kaheksa nädala jooksul.

Paranenud refluksösofagiidiga patsientide pikaajaline ravi

Paranenud refluksösofagiidiga patsientide pikaajaliseks raviks on soovitatav kasutada Omeprazole'i annust 10 mg üks kord ööpäevas. Vajaduse korral võib Omeprazole'i annust suurendada 20…40 milligrammini üks kord ööpäevas.

Sümptomaatilise gastroösofageaalse reflukshaiguse ravi

Soovitatav annus on 20 mg Omeprazole Grindeks’it üks kord ööpäevas. Patsiendil võib küllaldane ravivastus tekkida annusele 10 mg ööpäevas. Seetõttu tuleb kaaluda annuse individuaalset kohandamist.

Kui nelja nädala jooksul ei ole 20 mg Omeprazole Grindeks’iga ööpäevas sümptomeid kontrolli alla saadud, on soovitatav teha edasisi uuringuid.

Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi

Zollingeri-Ellisoni sündroomiga patsientidel tuleb annust individuaalselt kohandada ja ravi jätkata, kuni kliinilised näidustused püsivad. Soovitatav algannus on 60 mg Omeprazole Grindeks’it ööpäevas. Annusega 20...120 mg Omeprazole Grindeks’it ööpäevas on kõikidel raskekujulise ja teiste raviviiside suhtes resistentse haigusvormiga patsientidel suudetud sümptomid tõhusalt kontrolli alla saada ning enam kui 90% patsientidel on sellest säilitusraviks piisanud. Kui Omeprazole Grindeks’i ööpäevane annus ületab 80 mg, tuleb see jagada kahele manustamiskorrale ööpäevas.

Lapsed

Omeprazole Grindeks’i ohutust ja efektiivsust lastel vanuses üle 1 aasta ja kehakaaluga alla 10 kg ei ole veel tõendatud.

Üle 1-aastased ja ≥ 10 kg lapsed Refluksösofagiidi ravi

Kõrvetiste ja happe regurgitatsiooni sümptomaatiline ravi gastroösofageaalse reflukshaiguse korral

Annustamissoovitused on järgmised.

Refluksösofagiit: ravi kestus on 4…8 nädalat.

Kõrvetiste ja happe regurgitatsiooni sümptomaatiline ravi gastroösofageaalse reflukshaiguse korral: ravi kestus on 2…4 nädalat. Kui 2...4 nädala jooksul ei ole sümptomeid kontrolli alla saadud, on soovitatav teha patsiendile edasisi uuringuid.

Üle 4-aastased lapsed ja noorukid

H. pylori põhjustatud kaksteistsõrmiksoole haavandi ravi

Sobiva kombinatsioonravi valikul tuleb arvestada ametlikke riiklikke, regionaalseid ja kohalikke juhiseid bakteriaalse resistentsuse, ravi kestuse (kõige levinum on 7 päeva, kuid mõnikord kuni 14 päeva) ning antibakteriaalse preparaadi õige kasutamise kohta.

Ravi peab toimuma spetsialisti järelevalve all.

Annustamissoovitused on järgmised.

Patsientide erirühmad

Häirunud neerutalitlus

Häirunud neerutalitlusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).

Häirunud maksatalitlus

Häirunud maksatalitlusega patsientidel võib annus 10…20 mg päevas olla piisav (vt lõik 5.2).

Eakad (> 65-aastased)

Annuse kohandamine eakatel ei ole vajalik (vt lõik 5.2).

Manustamisviis

Omeprazole Grindeks kapslid on soovitatav sisse võtta hommikul, eelistatavalt ilma toiduta. Need tuleb tervelt koos poole klaasi veega alla neelata. Kapsleid ei tohi närida ega purustada.

Neelamisraskustega patsientidele ja lastele, kes võivad juua või pooltahket toitu neelata Patsiendid võivad kapsli avada ja neelata selle sisu koos poole klaasi veega või pärast segamist kergelt happelise vedelikuga, nt puuviljamahla või õunapüree või gaseerimata veega. Patsientidele tuleb selgitada, et lahus tuleb kohe (või 30 minuti jooksul) sisse võtta. Lahust peab alati enne joomist segama ja pärast lahuse sissevõtmist tuleb juua pool klaasi vett.

Teise võimalusena võib patsient kapslit imeda ja neelata graanulid koos poole klaasi veega. Gastroresistentse kattega graanuleid ei tohi närida.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, asendatud bensimidasoolide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Nagu teisi prootonpumba inhibiitoreid, ei tohi ka omeprasooli manustada koos nelfinaviiriga (vt lõik 4.5).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ükskõik milliste hoiatavate sümptomite (näiteks kehakaalu tahtmatu märkimisväärne langus, korduv oksendamine, neelamishäire, veriokse või veriroe) maohaavandi olemasolul või selle kahtlusel või olemasolul tuleb välistada pahaloomuline protsess, sest ravi võib sümptomeid leevendada ja diagnoosimist edasi lükata.

Atasanaviiri manustamine koos prootonpumba inhibiitoritega ei ole soovitatav (vt lõik 4.5). Kui atasanaviiri kombinatsiooni prootonpumba inhibiitoriga peetakse vältimatuks, on soovitatav patsiendi tähelepanelik kliiniline jälgimine (nt viiruse hulka veres) ja samal ajal atasanaviiri annuse

suurendamine 400 milligrammini koos 100 mg ritonaviiriga; omeprasooli annust 20 mg ei tohi ületada.

1. Nagu teised hapet blokeerivad ravimid, võib ka omeprasool vähendada vitamiin B12 (tsüanokobalamiin) imendumist hüpo- või aklorhüüdria tõttu. Seda tuleb arvestada pikaajalist ravi saavatel, organismi vähenenud varudega patsientidel või neil, kellel esinevad riskitegurid B-vitamiini vähenenud imendumiseks.

Omeprasool on CYP2C19 inhibiitor. Ravi alustamisel või lõpetamisel omeprasooliga tuleb arvestada koostoimete võimalust CYP2C19 vahendusel metaboliseeruvate ravimitega. Klopidogreeli ja omeprasooli vahel on täheldatud koostoimet (vt lõik 4.5). Koostoime kliiniline tähendus ei ole teada. Ettevaatusabinõuna tuleb vältida omeprasooli ja klopidogreeli samaaegset kasutamist.

Prootonpumba inhibiitorite kasutamisel, eriti suurtes annustes ja pikka aega (> 1 aasta), võib mõõdukalt suureneda puusa-, randme- ja lülisambamurdude risk, peamiselt eakatel või muude teadaolevate riskitegurite olemasolul. Vaatlusuuringud näitavad, et prootonpumba inhibiitorid võivad suurendada üldist luumurdude riski 10…40% võrra. Oma osa selles võib olla muudel riskiteguritel. Osteoporoosi riskiga patsientide ravi peab toimuma kehtivate kliiniliste juhiste kohaselt ning nad peavad tarvitama piisavalt D-vitamiini ja kaltsiumi.

Hüpomagneseemia

Vähemalt kolme kuu, enamikul juhtudel aasta vältel prootonpumba inhibiitorite (PPI), näiteks omeprasooliga ravitud patsientidel on teatatud hüpomagneseemia esinemisest. Esineda võivad hüpomagneseemia tõsised ilmingud, nagu väsimus, tetaania, deliirium, krambid, pearinglus ja vatsakeste arütmia, kuid nähud võivad alata hiilivalt ja jääda tähelepanuta. Enim mõjutatud patsientidel paranes hüpomagneseemia pärast magneesiumi asendamist ja ravi lõpetamist PPI-dega.

Eeldatavat pikaajalist ravi vajavatel patsientidel või neil, kes võtavad PPI-sid koos digoksiini või hüpomagneseemiat põhjustada võivate ravimitega (näiteks diureetikumid), peavad meditsiinitöötajad kaaluma magneesiumisisalduse mõõtmist veres enne ravi alustamist PPI-dega ja korrapäraselt ravi ajal.

Subakuutne naha erütematoosne luupus

Prootonpumba inhibiitoreid seostatakse väga harva subakuutse naha erütematoosse luupuse juhtudega. Kahjustuste ilmnemisel, eelkõige päikese eest katmata nahapiirkondadel, ja kui kaasneb artralgia, peab patsient pöörduma viivitamata tervishoiutöötaja poole, kes peab kaaluma Omeprazole Grindeks’i kasutamise katkestamist. Subakuutse naha erütematoosse luupuse teke pärast varasemat ravi prootonpumba inhibiitoriga võib suurendada naha erütematoosse luupuse tekke riski teiste prootonpumba inhibiitorite kasutamisel.

Häired laboratoorsete uuringute tegemisel

Kromograniin A (CgA) suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid. Selle häire vältimiseks tuleb ravi Omeprazole Grindeks’iga lõpetada vähemalt 5 päeva enne CgA määramist (vt lõik 5.1). Kui CgA ja gastriini sisaldus ei ole pärast esmast mõõtmist referentsvahemikku langenud, tuleb mõõtmist korrata 14 päeva pärast prootonpumba inhibiitoriga ravi lõpetamist.

Lapsed

Mõned krooniliste haigustega lapsed võivad vajada pikaajalist ravi, kuigi see ei ole soovitatav.

Omeprazole Grindeks sisaldab laktoosi ja sahharoosi. Harva esineva päriliku galaktoosi talumatuse, Lappi laktaasi defitsiidi või glükoosi-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit tarvitada.

Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib veidi suurendada ohtu haigestuda seedetrakti infektsioonidesse, mida põhjustavad nt Salmonella ja Campylobacter (vt lõik 5.1).

Nagu iga pikaajalise ravi korral, peab patsiente regulaarselt jälgima, eriti kui ravi kestab üle ühe aasta.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Omeprasooli toimed teiste toimeainete farmakokineetikale

Toimeained, mille imendumine sõltub pH-st

Maohappesuse vähenemine ravi ajal omeprasooliga võib suurendada või vähendada mao pH-st sõltuva imendumisega toimeainete imendumist.

Nelfinaviir, atasanaviir

Nelfinaviiri ja atasanaviiri plasmakontsentratsioon väheneb manustamisel koos omeprasooliga. Omeprasooli ja nelfinaviiri samaaegne manustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Samaaegne manustamine omeprasooliga (40 mg üks kord ööpäevas) vähendas nelfvinaviiri ekspositsiooni ligikaudu 40% ja farmakoloogiliselt aktiivse metaboliidi M8 keskmine ekspositsioon vähenes ligikaudu 75…90%. Koostoimed võivad hõlmata ka CYP2C19 inhibeerimist.

Omeprasooli manustamine koos atasanaviiriga ei ole soovitatav (vt lõik 4.4). Omeprasooli (40 mg üks kord ööpäevas) ja atasanaviiri 300 mg / ritonaviiri 100 mg koosmanustamine tervetele vabatahtlikele põhjustas atasanaviiri ekspositsiooni vähenemise 75%. Atasanaviiri annuse suurendamine 400 milligrammini ei kompenseerinud omeprasooli mõju atasanaviiri ekspositsioonile. Omeprasooli (20 mg üks kord ööpäevas) ja atasanaviiri 400 mg / ritonaviiri 100 mg koosmanustamine tervetele vabatahtlikele põhjustas atasanaviiri ekspositsiooni vähenemise ligikaudu 30% võrra, võrreldes atasanaviiri 300 mg / ritonaviiri 100 mg annustamisega üks kord ööpäevas.

Digoksiin

Omeprasooli (20 mg ööpäevas) ja digoksiini samaaegsel manustamisel tervetele isikutele suurenes digoksiini biosaadavus 10% võrra. Digoksiini toksilisusest on teatatud harva. Siiski peab olema ettevaatlik, kui eakatele patsientidele manustatakse omeprasooli suures annuses. Sel juhul tuleb digoksiini plasmakontsentratsiooni sagedamini jälgida.

Klopidogreel

Ristuvas kliinilises uuringus manustati klopidogreeli (300 mg küllastusannus, millele järgnes 75 mg päevas) üksi ja koos omeprasooliga (80 mg samal ajal klopidogreeliga) viie päeva jooksul. Kui klopidogreeli ja omeprasooli manustati koos, vähenes ekspositsioon klopidogreeli aktiivsele metaboliidile 46% (1. päeval) ja 42% (5. päeval). Kui klopidogreeli ja omeprasooli manustati koos, vähenes keskmine trombotsüütide agregatsiooni inhibeerimine (IPA) 47% võrra (24 tunni järel) ja 30% võrra (5. päeval). Teises uuringus näidati, et klopidogreeli ja omeprasooli manustamine erinevatel aegadel ei hoidnud ära nende koostoimet, mille põhjuseks on tõenäoliselt omeprasooli inhibeeriv toime CYP2C19-le. Vaatlus- ja kliinilistest uuringutest on saadud vasturääkivaid andmeid sellise farmakokineetilise/ farmakodünaamilise koostoime kliinilise tähtsuse kohta olulistele kardiovaskulaarsetele sündmustele.

Teised toimeained

Posakonasooli, erlotiniibi, ketokonasooli ja itrakonasooli imendumine väheneb oluliselt ning seega võib kliiniline efektiivsus väheneda. Omeprasooli kooskasutamist posakonasooli ja erlotiniibiga tuleb vältida.

CYP2C19 poolt metaboliseeritavad toimeained

Omeprasool on peamise omeprasooli metaboliseeriva ensüümi CYP2C19 mõõdukas inhibiitor. Seega võib samuti CYP2C19 poolt metaboliseeritavate ja koos manustatavate toimeainete metabolism olla aeglustunud ning nende süsteemne ekspositsioon pikenenud. Sellised ravimid on näiteks R-varfariin ja teised K-vitamiini antagonistid, tsilostasool, diasepaam ja fenütoiin.

Tsilostasool

Omeprasooli manustamisel tervetele isikutele ristuvas uuringus annuses 40 mg suurenesid tsilostasooli CMAX ja AUC vastavalt 18% ja 26% võrra ning ühe selle aktiivse metaboliid CMAX ja AUC vastavalt 29% ja 69%.

Fenütoiin

Fenütoiini plasmakontsentratsiooni jälgimine on soovitatav kahe esimese nädala jooksul pärast ravi alustamist omeprasooliga ning kui fenütoiini annust kohandatakse, tuleb omeprasoolravi lõpetamisel jälgida fenütoiini sisaldust ja annust kohandada.

Teadmata mehhanism

Sakvinaviir

Omeprasooli koosmanustamine sakvinaviiri ja ritonaviiriga põhjustas sakvinaviiri plasmakontsentratsiooni suurenemise ligikaudu 70% võrra, mida HIV infektsiooniga patsiendid talusid hästi.

Takroliimus

On teatatud, et samaaegne manustamine koos omeprasooliga suurendab takroliimuse sisaldust seerumis. Takroliimuse kontsentratsiooni ja neerufunktsiooni (kreatiniini kliirensit) tuleb tähelepanelikumalt jälgida ja vajaduse korral takroliimuse annust kohandada.

Metotreksaat

Mõnedel patsientidel on teatatud metotreksaadi koosmanustamisel prootonpumba inhibiitoritega metotreksaadi sisalduse suurenemisest. Suure annuse metotreksaadi manustamisel võib osutuda vajalikuks kaaluda omeprasooli manustamise ajutist katkestamist.

Teiste toimeainete toimed omeprasooli farmakokineetikale

CYP2C19 ja/või CYP3A4 inhibiitorid

Et omeprasooli metaboliseerivad CYP2C19 ja CYP3A4, võivad toimeained, mis teadaolevalt inhibeerivad CYP2C19 või CYP3A4 (näiteks klaritromütsiin ja vorikonasool), põhjustada omeprasooli sisalduse suurenemist seerumis, vähendades omeprasooli metabolismi kiirust. Samaaegne ravi vorikonasooliga põhjustas omeprasooli ekspositsiooni suurenemise rohkem kui kaks korda. Et omeprasooli suured annused on hästi talutavad, ei ole omeprasooli annuse kohandamine tavaliselt vajalik. Siiski tuleb annuse kohandamist kaaluda raske maksakahjustusega patsientidel ja juhul, kui on näidustatud pikaajaline ravi.

CYP2C19 ja/või CYP3A4 indutseerijad

Toimeained, mis teadaolevalt indutseerivad CYP2C19 või CYP3A4 või mõlemat (nagu rifampitsiin ja naistepuna), võivad põhjustada omeprasooli sisalduse vähenemist seerumis, suurendades omeprasooli metabolismi kiirust.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Kolme prospektiivse epidemioloogilise uuringu tulemused (enam kui 1000 osalejaga) ei näidanud omeprasooli soovimatuid toimeid rasedusele ega ohtu loote/vastsündinu tervisele. Omeprasooli võib raseduse ajal kasutada.

Imetamine

Omeprasool eritub rinnapiima, kuid raviannuses kasutamisel ei mõjuta see tõenäoliselt lapse tervist.

Toime reaktsioonikiirusele

Omeprazole Grindeks’il ei ole tõenäoliselt toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Tekkida võivad ravimi kõrvaltoimed, näiteks pearinglus ja nägemishäired (vt lõik 4.8). Kui nimetatud toimed tekivad, ei tohi patsient juhtida autot ega töötada masinatega.

Kõrvaltoimed

Kõige sagedamad kõrvaltoimed (1…10%-l patsientidest) on peavalu, kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus ja iiveldus/oksendamine.

Järgnevaid kõrvaltoimeid on täheldatud või on nende esinemist kahtlustatud omeprasooli kliinilistes uuringutes ja ravimi turuletulekujärgselt.

Ükski kõrvaltoimetest ei olnud annusest sõltuv. Allpool toodud kõrvaltoimed on esitatud esinemissageduse ja organsüsteemi klassi alusel. Sageduskategooriad on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Lapsed

Omeprasooli ohutust on hinnatud kokku 310 lapsel vanuses 0…16 aastat, kellel oli mao ülihappesusega seotud haigus. Piiratud andmed pikaajalise ohutuse kohta on saadud 46 lapselt, kes raskekujulise erosiivse ösofagiidi kliinilises uuringus said säilitusravi omeprasooliga kuni 749 päeva. Nii lühi- kui ka pikaajalise ravi korral oli kõrvaltoimete profiil üldiselt samasugune kui täiskasvanuil. Omeprasoolravi toime kohta puberteedile ja kasvule puuduvad pikaajalised andmed.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Teave omeprasooli üleannustamise sümptomite kohta inimesel on piiratud. Kirjanduses on toodud annused kuni 560 mg ja on saadud teateid kuni 2400 mg suuruste suukaudsete ühekordsete annuste manustamisest (120 korda soovitatavast kliinilisest annusest suurem annus). Sümptomitena on kirjeldatud iiveldust, oksendamist, pearinglust, kõhuvalu, kõhulahtisust ja peavalu. Üksikjuhtudel on esinenud ka apaatiat, depressiooni ja segasusseisundit.

Kirjeldatud sümptomid on olnud mööduvad ja rasketest tagajärgedest ei ole teatatud. Suurte annuste korral ei muutunud ka eritumiskiirus (esmane kineetika). Vajaduse korral rakendatakse sümptomaatilist ravi.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: peptilise haavandi ja gastroösofageaalse reflukshaiguse raviks kasutatavad ained, prootonpumba inhibiitorid, ATC kood: A02BC01

Toimemehhanism

Omeprasool on kahe enantiomeeri ratseemiline segu, mis vähendab maohappe sekretsiooni täpselt suunatud toimemehhanismi kaudu. Omeprasool on parietaalraku happepumba spetsiifiline inhibiitor. See toimib kiiresti ja manustamisel üks kord päevas hoiab maohappe sekretsiooni pöörduva inhibeerimise kaudu kontrolli all.

Omeprasool on nõrk alus, mis kontsentreeritakse ja konverteeritakse aktiivsesse vormi parietaalraku intratsellulaarsete kanalikeste happelises keskkonnas, kus ravim inhibeerib ensüümi -ATPaasi+K+H ehk happepumpa. See maohappe tootmise viimast etappi mõjutav toime on annusest sõltuv ja tagab nii basaalse happesekretsiooni kui ka stimuleeritud happesekretsiooni efektiivse inhibeerimise stiimulist olenemata.

Farmakodünaamilised toimed

Kõik täheldatud farmakodünaamilised toimed on seletatavad omeprasooli toimega maohappe sekretsioonile.

Toime maohappe sekretsioonile

Omeprasooli suukaudne annustamine üks kord ööpäevas võimaldab kiiresti ja tõhusalt inhibeerida päevast ning öist maohappe sekretsiooni; maksimaalne toime saavutatakse nelja ravipäeva jooksul. 20 mg omeprasooli toimel saavutatakse kaksteistsõrmikuhaavandiga patsientidel keskmiselt 80% suurune mao happelisuse vähenemine 24 tunniks, kusjuures keskmine maksimaalse happesekretsiooni vähenemine pärast pentagastriini stimulatsiooni on 24 tundi pärast annustamist ligikaudu 70%.

Suukaudsel 20 mg omeprasooli manustamisel säilitatakse kaksteistsõrmikuhaavandiga patsientidel maosisene pH ≥ 3 keskmiselt 17 tundi 24-tunnisest perioodist.

Happesekretsiooni ja mao happelisuse vähenemise tulemusena vähendab/normaliseerib omeprasool gastroösofageaalse reflukshaigusega patsientidel annusest sõltuvalt söögitoru kokkupuudet happega.

Happesekretsiooni pärssimine on seotud omeprasooli plasmakontsentratsiooni ja aja kõveraaluse pindalaga (AUC), kuid mitte tegeliku plasmakontsentratsiooniga konkreetsel ajahetkel.

Ravi ajal omeprasooliga ei ole tahhüfülaksiat kirjeldatud.

Toime H. pylori’le

H. pylori on seotud peptilise haavandtõvega, sealhulgas kaksteistsõrmiku- ja maohaavandiga. H. pylori on peamine gastriidi väljakujunemise tegur. H. pylori koos maohappega on peamised tegurid peptilise haavandtõve väljakujunemisel. H. pylori on peamine tegur atroofilise gastriidi tekkimisel, mis on seotud suurema riskiga haigestuda maovähki.

H. pylori eradikatsioon omeprasooli ja antimikroobsete ravimitega on seotud peptiliste haavandite paranemise ning pikaajalise remissiooni suurenenud kordajatega.

Kaksikravi skeemide katsetamisel on leitud, et need on kolmikravist vähem tõhusad. Neid võib siiski kaaluda juhtudel, kui teadaolev ülitundlikkus välistab igasuguste kolmikravi skeemide kasutamise.

Muud happe inhibeerimisega seotud toimed

Pikaajalise ravi korral on mõnevõrra sagedamini kirjeldatud mao glandulaarseid tsüste. Need muutused on happesekretsiooni märkimisväärse inhibeerimise füsioloogiline tagajärg, tsüstid on healoomulised ja näivad olevat pöörduvad.

Mao happesuse vähendamine prootonpumba inhibiitorite või mis tahes muude vahenditega põhjustab seedetraktis normaalselt elunevate bakterite hulga suurenemist maos. Ravi mao happesust vähendavate ravimitega võib vähesel määral suurendada riski haigestuda seedetrakti infektsioonidesse, mida põhjustavad nt Salmonella ja Campylobacter.

Ravi ajal antisekretoorsete ravimitega suureneb seerumi gastriini sisaldus vastusena happesekretsiooni vähenemisele. Ka CgA sisaldus suureneb maohappesuse vähenemise tagajärjel. CgA suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid.

Olemasolevad avaldatud tõendid näitavad, et prootonpumba inhibiitorite manustamine tuleb lõpetada 5 päeva kuni 2 nädalat enne CgA mõõtmist. See võimaldab PPI-ravi järel suurenenud CgA sisaldusel langeda referentsvahemikku.

Lapsed

Mittekontrollitud uuringus raske refluksösofagiidiga lastel (vanuses 1...16 aastat) leevendas omeprasool annustes 0,7…1,4 mg/kg ösofagiidi raskust 90%-l juhtudest ja vähendas oluliselt refluksi sümptomeid. Pimeuuringus raviti kliiniliselt diagnoositud gastroösofageaalse reflukshaigusega lapsi

vanuses 0...24 kuud omeprasooliga 0,5, 1,0 või 1,5 mg/kg. Pärast 8 nädalat kestnud ravi vähenes oksendamise/regurgitatsiooni episoodide sagedus annusest sõltumata 50%.

H. pylori eradikatsioon lastel

Randomiseeritud topeltpimedas kliinilises uuringus (Héliot' uuring) leiti, et omeprasool kombinatsioonis kahe antibiootikumiga (amoksitsilliin ja klaritromütsiin) oli ohutu ja tõhus H. pylori infektsiooni ravis gastriidiga lastel vanuses 4 aastat ja enam. H. pylori eradikatsiooni määr: 74,2% (23 patsienti 31-st) omeprasooli + amoksitsilliini + klaritromütsiini abil vs. 9,4% (3 patsienti 32-st) amoksitsilliini + klaritromütsiini abil. Siiski ei ilmnenud tõendeid kliinilisest leevenemisest düspeptiliste sümptomite osas. See uuring ei anna teavet kasutamise kohta alla 4-aastastel lastel.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Omeprasool ja omeprasoolmagneesium on happetundlikud ning seetõttu manustatakse neid suu kaudu enterokattega graanulitena kapslites või tablettides. Omeprasooli imendumine on kiire, maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse ligikaudu 1…2 tunniga pärast annustamist. Omeprasooli imendumine toimub peensooles ja kestab tavaliselt 3…6 tundi. Koosmanustamine toiduga ei mõjuta biosaadavust. Omeprasooli ühekordse suukaudse annuse süsteemne saadavus (biosaadavus) on ligikaudu 40%. Pärast korduvat üks kord ööpäevas manustamist suureneb biosaadavus ligikaudu 60%- ni.

Jaotumine

Tervetel inimestel on omeprasooli jaotusruumala ligikaudu 0,3 l/kg kehamassi kohta. Omeprasool seondub 97% ulatuses plasmavalkudega.

Biotransformatsioon

Omeprasool metaboliseerub täielikult tsütokroom P450 süsteemi (CYP) vahendusel. Suurem osa selle metabolismist sõltub polümorfselt ekspresseeritud CYP2C19-st, mis vastutab plasmas leiduva peamise metaboliidi hüdroksüomeprasooli tekkimise eest. Ülejäänud osa sõltub teisest spetsiifilisest isovormist CYP3A4-st, mis vastutab omeprasoolsulfooni tekkimise eest. Et omeprasoolil on suur afiinsus CYP2C19 suhtes, võib esineda konkureerivat inhibeerimist ja metaboolseid ravimite koostoimeid teiste CYP2C19 substraatidega. Kuid tulenevalt väikesest afiinsusest CYP3A4 suhtes ei ole omeprasoolil potentsiaali teiste CYP3A4 substraatide metabolismi inhibeerimiseks. Peale selle puudub omeprasoolil inhibeeriv toime peamistele CYP ensüümidele.

Ligikaudu 3%-l kaukaaslastest ja 15…20%-l aasialastest puudub funktsionaalne CYP2C19 ensüüm ning neid nimetatakse aeglasteks metaboliseerijateks. Nendel isikutel katalüüsib omeprasooli metabolismi tõenäoliselt peamiselt CYP3A4. Pärast korduvat 20 mg omeprasooli manustamist üks kord ööpäevas oli aeglastel metaboliseerijatel keskmine AUC 5...10 korda suurem kui neil, kellel oli olemas talitlev CYP2C19 ensüüm (kiired metaboliseerijad). Ka keskmised maksimaalsed plasmakontsentratsioonid olid 3…5 korda suuremad. Nendel leidudel ei ole omeprasooli annustamise seisukohalt tähtsust.

Eritumine

Omeprasooli eritumise poolväärtusaeg plasmas on tavaliselt alla ühe tunni nii pärast ühekordset kui ka korduvat suukaudset annustamist üks kord ööpäevas. Omeprasool elimineeritakse plasmast annustamiste vahel täielikult ja üks kord ööpäevas annustamise korral ei ole kuhjumist täheldatud. Ligikaudu 80% omeprasooli suukaudsest annusest eritatakse metaboliitidena uriiniga, ülejäänud roojaga, peamiselt sapisekretsiooni vahendusel.

Omeprasooli AUC suureneb korduva manustamise korral. Suurenemine sõltub annusest ning pärast korduvat manustamist muutub annuse ja AUC suhe mittelineaarseks. Selle ajast ja annusest sõltuvuse põhjuseks on presüsteemse metabolismi ning süsteemse kliirensi vähenemine, mida tõenäoliselt põhjustab CYP2C19 ensüümi inhibeerimine omeprasooli ja/või selle metaboliitide (nt sulfooni) poolt.

Ühelgi metaboliidil ei ole leitud mingit toimet maohappe sekretsioonile.

Patsientide erirühmad

Maksafunktsiooni häired

Maksafunktsiooni häirega patsientidel on omeprasooli metabolism häiritud ja põhjustab AUC suurenemist. Üks kord ööpäevas manustamisel ei ole omeprasoolil ilmnenud kalduvust kuhjuda.

Neerufunktsiooni häired

Omeprasooli farmakokineetika, sealhulgas süsteemne biosaadavus ja eritumiskiirus ei muutu neerufunktsiooni häirega patsientidel.

Eakad patsiendid

Omeprasooli metabolismi kiirus on eakatel patsientidel (vanuses 75…79 aastat) veidi aeglustunud.

Lapsed

Ravi ajal soovitatud annustega üle 1 aasta vanustel lastel saadi täiskasvanutega võrreldavad plasmakontsentratsioonid. Kuni 6 kuu vanustel lastel on omeprasooli kliirens väike, sest omeprasooli metaboliseerimise võime on väike.

Prekliinilised ohutusandmed

Kogu elutsükli kestnud uuringutes omeprasooliga ravitud rottidel on täheldatud mao enterokromatiinsete (ECL) rakkude hüperplaasiat ja kartsinoide. Need muutused on happe pärssimisest põhjustatud püsiva hüpergastrineemia tulemus. Sarnaseid leide on täheldatud pärast ravi -retseptoriH antagonistide ja teiste prootonpumba inhibiitoritega ning pärast osalist fundektoomiat. Seega ei ole neid muutusi põhjustanud ühegi üksiku toimeaine otsene toime.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Suhkrusfäärid (tuumaga), veevaba laktoos, naatriumlaurüülsulfaat, dinaatriumfosfaatdihüdraat, hüpromelloos, hüdroksüpropüültselluloos, hüpromelloosftalaat, etüülftalaat.

Kapsel:

želatiin, indigokarmiin (E132),

kinoliinkollane (E 104).

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Alumiinium/PA/alumiinium/PVC

Omeprazole Grindeks 20 mg tarnitakse blisterpakendites, milles on 7, 14, 28, 30, 56, 60 või 500 gastroresistentset kõvakapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

AS GRINDEKS.

Krustpils iela 53

Rīga, LV-1057

Läti

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.04.2013

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

November 2017