Orlistat polpharma 120 mg - caps 120mg n21; n42; n84 - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Orlistat Polpharma 120 mg, kõvakapslid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga kõvakapsel sisaldab 120 mg orlistaati.

INN. ORLISTATUM

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Kõvakapsel.

Kapslil on sinine kapslikaas ja sinine kapslikeha.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Orlistaat koos kergelt kalorivaese dieediga on näidustatud kehakaalu langetamiseks rasvunud patsientidel, kellel kehamassiindeks (KMI) on 30 kg/m2 või suurem, või riskifaktoritega ülekaalulistel patsientidel, kellel kehamassiindeks on 28 kg/m2 või suurem.

Kui patsiendi kehakaal ei ole vähenenud 12 nädalat kestnud ravi jooksul vähemalt 5% ravi alguses mõõdetud kehakaalust, tuleb ravi orlistaadiga katkestada .

4.2Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud

Orlistaadi soovitatav annus on üks 120 mg kapsel, võetuna koos veega vahetult enne sööki, söögi ajal või kuni üks tund pärast iga põhitoidukorda. Kui söögikord jääb vahele või ei sisalda rasva, tuleb orlistaadi annus vahele jätta.

Patsiendi dieet peab toitaineid sisaldama tasakaalustatult, dieet peab olema vähese kalorsusega, kus ligikaudu 30% kaloritest saadakse rasvaga. Dieet peab soovitatavalt sisaldama palju puu- ja juurvilju. Rasva, süsivesikute ja valkude päevase koguse peab jaotama kolme põhitoidukorra vahel.

Orlistaadi annused üle 120 mg 3 korda ööpäevas ei ole näidanud täiendavat toimet. Orlistaadi toime avaldub väljaheite rasvasisalduse suurenemisena juba 24…48 tundi pärast manustamist. Ravi katkestamisel taastub väljaheite rasvasisalduse ravieelne tase 48…72 tunni jooksul.

Patsientide erirühmad

Orlistaadi toimet maksa- ja neerukahjustusega patsientidel, lastel ja eakatel ei ole uuritud.

Orlistat Polpharma 120 mg kasutamiseks lastel puudub asjakohane näidustus.

Kliinilistes uuringutes orlistaat langetas kehakaalu II tüübi diabeedihaigetel vähem kui mittediabeetikutel. Orlistaatravi ajal võib osutuda vajalikuks antidiabeetilise ravi hoolikas jälgimine.

Orlistaadi ja tsüklosporiini samaaegset manustamist ei soovitata (vt lõik 4.5).

Patsientidele tuleb soovitada ettenähtud dieedi järgimist (vt lõik 4.2).

Orlistaadi võtmisel koos toiduga, mille rasvasisaldus on kõrge (nt 2000 kcal/ööpäevane dieet, kus üle 30% kaloritest saadakse rasvast, mis vastab üle 67 g rasvale), võib suureneda seedetrakti kõrvaltoimete võimalus (vt lõik 4.8). Ööpäevase rasvakoguse peab jaotama kolme põhitoidukorra vahel. Orlistaadi võtmisel koos väga rasvarikka toiduga võib suureneda seedetrakti kõrvaltoimete oht.

Orlistat Polpharma 120 mg kasutamisel on teatatud pärasoole verejooksu juhtudest. Raskete ja/või püsivate sümptomite korral peavad arstid patsienti täiendavalt uurima.

Soovitatav on täiendava rasestumisvastase meetodi kasutamine, et hoida ära suukaudse rasestumisvastase preparaadi efektiivsuse võimalik langus, mis võib esineda tugeva kõhulahtisuse korral (vt lõik 4.5).

Patsientidel, kes saavad samaaegselt suukaudseid antikoagulante, tuleb jälgida hüübimisnäitajaid (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Orlistaadi kasutamine võib olla seotud hüperoksaluuria ja oksalaatnefropaatia tekkega, mis võib mõnikord viia neerupuudulikkuseni. Risk on suurem patsientidel, kellel esineb krooniline neeruhaigus ja/või vedelikuvaegus (vt lõik 4.8).

Harva võib esineda hüpotüreoidism ja/või ravile halvasti alluvat hüpotüreoidismi. Kuigi see ei ole tõestatud, võib mehhanism olla seotud joodisoolade ja/või levotüroksiini vähenenud imendumisega (vt lõik 4.5).

Epilepsiavastaseid ravimeid saavad patsiendid: orlistaat võib mõjutada antikonvulsiivset ravi, vähendades epilepsiavastaste ravimite imendumist, mis võib viia krampide tekkeni (vt lõik 4.5).

Retroviirusevastased ravimid HIVi ravis: orlistaat võib vähendada HIVi ravis kasutatavate retroviirusevastaste ravimite imendumist ning mõjutada negatiivselt HIVi ravis kasutatavate retroviirusevastaste ravimite toimet (vt lõik 4.5).

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tsüklosporiin

Ravimite koostoimeuuringus ja ka mitmel teatatud juhul orlistaadi ja tsüklosporiini koosmanustamisel on täheldatud tsüklosporiini plasmakontsentratsiooni vähenemist. Selle tagajärjel võib väheneda immunosupressiivne tõhusus. Seetõttu ei ole antud kombinatsiooni kasutamine soovitatav (vt lõik 4.4).

Kui selle kombinatsiooni kasutamine on siiski vältimatu, tuleb tsüklosporiinravi saavatel patsientidel tsüklosporiini plasmakontsentratsiooni jälgida sagedamini, mõlemal juhul, nii pärast orlistaadi lisamist kui orlistaadi ärajätmist. Tsüklosporiini plasmakontsentratsiooni tuleb jälgida seni kui see on stabiliseerunud.

Akarboos

Farmakokineetiliste koostoimeuuringute puudumise tõttu tuleb vältida orlistaadi manustamist koos akarboosiga.

Suukaudsed antikoagulandid

Varfariini või teiste antikoagulantide samaaegsel kasutamisel koos orlistaadiga tuleks jälgida rahvusvahelise standardsuhte (INR) väärtusi (vt lõik 4.4).

Rasvlahustuvad vitamiinid

Orlistaatravi võib vähendada rasvlahustuvate vitamiinide (A, D, E, K) imendumist.

Kliinilistes uuringutes jäid valdaval enamusel patsientidest kuni neli aastat kestnud orlistaatravi järgselt A- , D-, E- ja K-vitamiinide ja beetakaroteeni sisaldused normi piiresse. Adekvaatse toitumise kindlustamiseks peab kehakaalulangetamiseks dieeti pidavatele patsientidele soovitama puu- ja juurviljade rikast toitu ning kaaluda multivitamiinidega toidulisandi kasutamist. Kui soovitatakse kasutada multivitamiinidega toidulisandit, tuleks võtta seda vähemalt 2 tundi pärast orlistaadi võtmist või enne magamaminekut.

Amiodaroon

Amiodarooni ühekordse annuse manustamisel samaaegselt orlistaati saavatele piiratud arvul tervetele vabatahtlikele on täheldatud amiodarooni plasmakontsentratsiooni kerget langust. Selle toime kliiniline tähtsus amiodaroon-ravil patsientidele ei ole teada, kuid mõnedel juhtudel võib see muutuda kliiniliselt oluliseks. Samaaegselt amiodarooni saavatel patsientidel peab olema kindlalt tagatud kliiniline ja EKG jälgimine.

Epilepsiavastased ravimid

Patsientidel, kes saavad samaaegselt orlistaati ja epilepsiavastaseid ravimeid nt valproaat, lamotrigiin, on kirjeldatud krampide teket, mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost koostoimega. Seetõttu tuleb neid patsiente jälgida krampide sageduse ja/või raskusastme võimalike muutuste suhtes (vt lõik 4.4).

Levotüroksiin

Harva võib esineda hüpotüreoidism ja/või ravile halvasti alluv hüpotüreoidism. Kuigi see ei ole tõestatud, võib toimemehhanism olla seotud joodisoolade ja/või levotüroksiini vähenenud imendumisega (vt lõik 4.4).

HIVi ravis kasutatavad retroviirusevastased ravimid, antidepressandid ja antipsühhootikumid

Mõnedel juhtudel on teatatud HIVi ravis kasutatavate retroviirusevastaste ravimite, antidepressantide ja antipsühhootikumide toime vähenemisest eelnevalt raviga hästi kontrollitud patsientidel, mis langes ajaliselt kokku orlistaat-ravi alustamisega. Seetõttu tuleb ravi orlistaadiga neil patsientidel alustada pärast mõju hoolikat kaalumist.

Koostoimete puudumine

Koostoimeid ei ole täheldatud amitriptüliini, atorvastatiini, biguaniidide, digoksiini, fibraatide, fluoksetiini, losartaani, fenütoiini, fentermiini, pravastatiini, nifedipiini GITS (Gastrointestinal Therapeutic System) ravimvormi, nifedipiini toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi, sibutramiini ega alkoholiga. Nende koostoimete puudumist on demonstreeritud spetsiifilistes ravimite koostoimeuuringutes.

Koostoime puudumist suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide ja orlistaadi vahel on demonstreeritud spetsiifilistes ravimite koostoimeuuringutes. Samas võib orlistaat kaudselt vähendada suukaudsete

rasestumisvastaste preparaatide omastatavust ja üksikjuhtudel viia soovimatu raseduse tekkeni. Tugeva kõhulahtisuse korral soovitatakse kasutada täiendavat rasestumisvastast meetodit (vt lõik 4.4).

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Orlistaadi kasutamise kohta rasedatel ei ole kliinilisi andmeid.

Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ega postnataalsele arengule (vt lõik 5.3).

Ravimi väljakirjutamisel rasedatele tuleb olla ettevaatlik.

Kuna ei ole teada, kas orlistaat eritub inimese rinnapiima, on orlistaadi kasutamine rinnaga toitmise ajal vastunäidustatud.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Orlistaadil ei ole toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8Kõrvaltoimed

Orlistaadi kõrvaltoimed on peamiselt seotud seedetraktiga. Kõrvaltoimete esinemissagedus vähenes orlistaadi pikaajalisel kasutamisel.

Alljärgnevad kõrvaltoimed on järjestatud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000) ja väga harv (<1/10000), sealhulgas üksikjuhud.

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Järgnevas tabelis on toodud (esimesel raviaastal ilmnenud) kõrvaltoimed, mis 1 ja 2 aastat kestnud kliinilistes uuringutes esinesid sagedusega > 2% ja mille esinemissagedus oli ≥ 1% rohkem kui platseebot saanud patsientidel:

* ainukesed raviga seotud unikaalsed kõrvaltoimed, mille esinemissagedus oli rasvunud II tüübi diabeetikutel > 2% ja mille esinemissagedus oli ≥ 1% suurem kui platseeborühmas.

4 aastat kestnud kliinilises uuringus oli kõrvaltoimete üldine esinemismuster sarnane 1- ja 2-aastastes uuringutes kirjeldatuga, kus esimesel aastal ilmnenud seedetrakti kõrvaltoimete üldine esinemissagedus vähenes 4-aastase perioodi jooksul aasta-aastalt.

Järgnevas tabelis esitatud kõrvaltoimetest on teatatud turuletulekujärgselt vabatahtlikult mistõttu on nende esinemissagedus teadmata:

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet.

Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

On uuritud orlistaadi ühekordseid annuseid 800 mg ja korduvaid annuseid kuni 400 mg kolm korda päevas 15 päeva jooksul manustatuna normaalse kehakaaluga ja rasvunud isikutele ning leitud, et olulisi kõrvaltoimeid ei ilmnenud. Lisaks on rasvunud patsientidele manustatud annuseid 240 mg kolm korda päevas 6 kuu jooksul. Ravimi turuletulekujärgselt teatatud orlistaadi üleannustamise enamuse juhtude puhul ei olnud teateid kõrvaltoimetest ega ka sellistest kõrvaltoimetest, mis sarnanesid soovitatud annuste manustamisel kirjeldatud kõrvaltoimetele.

Kui peaks esinema orlistaadi oluline üleannustamine, soovitatakse patsienti jälgida 24 tunni jooksul. Inimestel ja loomadel tehtud uuringute põhjal orlistaadi mistahes süsteemsed toimed (tulenevalt lipaase pärssivatest omadustest) mööduvad kiirelt.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Perifeerselt toimivad tüsedusevastased ained, v.a dieediks kasutatavad ained. ATC-kood: A08AB01.

Orlistaat on seedetrakti lipaaside tugevatoimeline, spetsiifiline ja pika toimeajaga inhibiitor. Ravitoime avaldub mao- ja peensoolevalendikus, kus moodustab mao ja pankrease lipaaside aktiivse seriini seondumiskohaga kovalentse sideme. Seega inaktiveeritud ensüüm ei ole enam võimeline hüdrolüüsima toidus triglütseriidide kujul esinevat rasva imenduvateks vabadeks rasvhapeteks ja monoglütseriidideks.

Kaks aastat kestnud uuringutes ja neli aastat kestnud uuringus kasutati nii orlistaati kui platseebot saanud patsientidel madala kalorsusega dieeti.

Kaks aastat kestnud orlistaadi ja kalorivaese dieedi viie uuringu koondandmed näitasid, et pärast 12 ravinädalat oli 37%-l orlistaati ja 19%-l platseebot saanud patsientidest kehakaal langenud vähemalt 5% esialgsest. Neist 49%-l orlistaati ja 40%-l platseebot saanud patsientidest oli pärast aastast ravi kehakaal vähenenud ≥10% esialgsest. Vastupidi patsientidest, kes ei saavutanud pärast 12 ravinädalat 5%-list kaalulangust esialgsest, oli vaid 5%-l orlistaadiga ravitud ja 2%-l platseeboga ravitud patsientidest pärast aastast ravi kehakaal vähenenud ≥10% esialgsest. Üldiselt üks aasta pärast ravi vähenes kehakaal 10% või enam 20%-l patsientidest, kes võtsid orlistaati 120 mg ja 8%-l patsientidest, kes võtsid platseebot. Ravimi ja platseebo vaheline keskmine erinevus kehakaalu languses oli 3,2 kg.

4-aastase kliinilise uuringu XENDOS andmetel oli pärast 12 ravinädalat 60%-l orlistaati ja 35%-l platseebot saanud patsientidest kehakaal langenud vähemalt 5% esialgsest.

Neist 62%-l orlistaati ja 52%-l platseebot saanud patsientidest oli pärast ühe aastast ravi kehakaal vähenenud ≥10% esialgsest. Vastupidi patsientidest, kes ei saavutanud pärast 12 ravinädalat 5%-list kaalulangust esialgsest, oli vaid 5%-l orlistaadiga ravitud ja 4%-l platseeboga ravitud patsientidest pärast üheaastast ravi kehakaal vähenenud ≥10% esialgsest. Pärast üheaastast ravi vähenes kehakaal ≥10%

esialgsest 41%-l orlistaadiga ravitud ja 21%-l platseeboga ravitud patsientidest; keskmine erinevus kahe grupi vahel oli 4,4 kg. Pärast neli aastat kestnud ravi oli kehakaal vähenenud ≥10% esialgsest 21%-l orlistaati ja 10%-l platseebot saanud patsientidest; keskmine erinevus oli 2,7 kg.

Orlistaati või platseebot saanud patsiente, kellel 12 nädala möödudes kehakaal vähenes vähemalt 5% või ühe aasta möödudes 10%, oli rohkem XENDOS uuringus kui viies 2-aastases uuringus. Selle erinevuse põhjuseks oli viies 2-aastases uuringus olnud 4-nädalane dieedi ja platseebo sissejuhatav periood, mille jooksul patsientide kehakaal vähenes keskmiselt 2,6 kg enne ravi alustamist.

Neli aastat kestnud kliinilise uuringu andmed lubavad arvata, et orlistaadiga saavutatud kaalulangus lükkas edasi II tüüpi diabeedi avaldumise uuringu jooksul (diabeedijuhtude kumulatiivne esinemissagedus: 3,4% orlistaadigrupis võrreldes 5,4%-ga platseebogrupis). Enamik diabeedijuhtudest esines patsientide alamrühmas, kellel esinesid glükoositaluvuse häired uuringu alustamisel, mis moodustas 21% randomiseeritud patsientidest. Ei ole teada, kas need leiud on tõlgendatavad pikaajalise kliinilise kasuna.

Nelja 1-aastase kliinilise uuringu andmed näitasid, et rasvunud II tüüpi diabeetikutel, kes ei allunud piisavalt ravile antidiabeetiliste ravimitega, ilmnes ravivastus (kehakaalu langus ≥ 10%) orlistaadigrupis 11,3%-l ja platseeborühmas 4,5%-l. Orlistaat-ravi saanud patsientidel oli keskmine kehakaalulanguse erinevus platseebost 1,83...3,06 kg ja HbA1c languse keskmine erinevus platseebost 0,18...0,55%. Ei ole näidatud, et toime HbA1c-le oleks sõltumatu kehakaalulangusest.

Mitmekeskuselises (USA, Kanada), paralleelgruppides, topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus randomiseeriti 539 rasvunud noorukieas patsienti saama kas 120 mg orlistaati (n=357) või platseebot (n=182) kolm korda ööpäevas lisaks vähese kalorsusega dieedile ja kehalisele aktiivsusele 52 nädala jooksul. Mõlemad grupid said multivitamiinidega toidulisandeid. Esmane tulemusnäitaja oli kehamassiindeksi (KMI) muutus uuringu algusest lõpuni.

Tulemused olid märkimisväärselt paremad orlistaadigrupis (KMI erinevus 0,86 kg/m2 orlistaadi kasuks). Pärast 1-aastast ravi oli ≥10% esialgsest kehakaalust kaotanud 9,5% orlistaadiga ravitud patsientidest VERSUS 3,3% platseebot saanud patsientidest; keskmine erinevus kahe grupi vahel oli 2,6 kg. Erinevus saadi tulemuse järgi patsientide grupis, kellel kehakaalu langus oli ≥5% pärast 12 nädalat kestnud ravi orlistaadiga, mis moodustas 19% esialgsest populatsioonist. Kõrvaltoimed olid üldiselt samasugused kui täiskasvanutel. Siiski suurenes teadmata põhjusel luumurdude esinemissagedus (6% VERSUS 2,8% vastavalt orlistaadi- ja platseebogrupis).

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Uuringud normaalse kehakaalu ja rasvunud vabatahtlikega on näidanud, et orlistaadi imendumine on minimaalne. 8 tundi pärast orlistaadi suukaudset manustamist ei olnud muutumatul kujul oleva orlistaadi plasmakontsentratsioon määratav (< 5 nanogrammi/ml).

Üldiselt terapeutiliste annuste kasutamisel oli intaktne orlistaat plasmas tuvastatav sporaadiliselt ning äärmiselt väikeses kontsentratsioonis (< 10 nanogrammi/ml või 0,02 mikromooli), kumuleerumist ei täheldatud, mis on kooskõlas minimaalse imendumisega.

Jaotumine

Kuna ravim imendub minimaalselt ja süsteemset farmakokineetikat ei ole kindlaks tehtud, ei saa jaotusruumala määrata. IN VITRO seondub orlistaat enam kui 99 % plasmavalkudega (peamiselt lipoproteiinide ja albumiiniga). Erütrotsüütidesse jaotub orlistaat minimaalselt.

Biotransformatsioon

Loomkatsete andmete põhjal on tõenäoline, et orlistaadi metabolism toimub peamiselt seedetrakti seinas. Rasvunud patsientidega läbiviidud uuringu andmete põhjal annuse minimaalsest süsteemselt imendunud kogusest ligikaudu 42% kogu plasmakontsentratsioonist moodustasid 2 põhimetaboliiti - M1 (hüdrolüüsitud neljatise laktoonrõngaga) ja M3 (M1 N-formüül lõhestatud leutsiin).

M1 ja M3 metaboliidil on avatud beetalaktoonrõngas ja väga nõrk lipaasi inhibeeriv aktiivsus (vastavalt 1000 ja 2500 korda nõrgem kui orlistaadil). Arvestades sellist nõrka inhibeerivat toimet ning madalat plasmakontsentratsiooni terapeutiliste annuste manustamisel (keskmised vastavalt 26 nanogrammi/ml ja 108 nanogrammi/ml), on need metaboliidid farmakoloogiliselt tähtsusetud.

Eritumine

Normaalse kehakaalu ja rasvunud isikutega läbiviidud uuringud on näidanud, et imendumata orlistaat eritub peamiselt väljaheitega. Ligikaudu 97% manustatud annusest eritus väljaheitega, sellest 83 % muutumatul kujul.

Orlistaadiga seotud ainete kumulatiivne renaalne eritumine moodustas vähem kui 2% manustatud annusest. Organismist eritub täielikult (väljaheide ja uriin) 3…5 päevaga. Normaalse kehakaaluga ja rasvunud vabatahtlikel oli orlistaadi eritumine sarnane. Orlistaat, M1 ja M3 erituvad kõik sapiga.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Loomadega teostatud reproduktsiooniuuringutes ei täheldatud teratogeenset toimet. Arvestades teratogeense toime puudumist loomadel ei ole oodata väärarenguid põhjustavat toimet inimesel. Seni on leitud, et inimesel väärarenguid põhjustavad toimeained, korrektselt läbi viidud loomkatsetes, on kahel loomaliigil olnud teratogeensed.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Kapsli sisu:

Mikrokristalliline tselluloos

Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Naatriumlaurüülsulfaat

Kapsli kest: Želatiin

Indigokarmiin (E132) Titaandioksiid (E171)

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Al/PVC/PVDC blistrid sisaldavad 21, 42 ja 84 kõvakapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Pharmaceutical Works POLPHARMA SA

19 Pelplińska Street

83-200 Starogard Gdański

Poola

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

26.09.2011

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2014