Osvaren - tabl 435mg 235mg n180 - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
OsvaRen, 435 mg/235 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab:
435 mg kaltsiumatsetaati, mis vastab 110
Calcii acetas, Magnesii subcarbonas ponderosus (Eur.Phar.)
Abiained: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab maksimaalselt 5,6 mg naatriumi ja 50 mg sahharoosi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Valge kuni kollakas, pikliku kuju ja poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tablett.
Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.
4.KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
Hüperfosfateemia ravi kroonilise neerupuudulikkusega dialüüsitavatel patsientidel (hemodialüüs, peritoneaaldialüüs).
4.2Annustamine ja manustamisviis
Täiskasvanud
3...10 õhukese polümeerikattega tabletti ööpäevas, sõltuvalt seerumi fosfaaditasemest. Ööpäevane annus tuleb jagada vastavalt toidukordade arvule päevas (tavaliselt 3 korrale päevas).
Soovitatav algannus on 3 tabletti ööpäevas.
Vajadusel võib annust suurendada maksimaalselt 12 õhukese polümeerikattega tabletini ööpäevas.
Et saavutada maksimaalset
Neelamise kergendamiseks võtta tabletid piisava koguse vedelikuga.
Kui tabletid on neelamiseks liiga suured, võib tableti poolitusjoone kohalt pooleks murda vahetult enne neelamist, et vältida äädikhappe maitse teket.
Kuna OsvaRen´iga samaaegselt manustatavate teiste suukaudsete ravimite imendumiskiirus ja/või ulatus võib varieeruda, ei tohi teisi suukaudseid ravimeid manustada 2 tundi enne ja 3 tundi pärast OsvaReni´i manustamist (vt lõik 4.5).
Kui tablett jäi eelmisel korral võtmata, siis tuleb järgmine annus võtta tavalisel ajal (vahelejäänud annust ei ole vaja lisaks võtta).
OsvaRen´i võib kasutada pikaaegselt.
Kasutamine lastel ja noorukitel
Puudub piisav informatsioon OsvaRen´i kasutamise kohta lastel ja noorukitel. Seetõttu ei soovitata OsvaRen´i manustada lastele ja alla
4.3Vastunäidustused
OsvaRen on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb:
-hüpofosfateemia;
-hüperkaltseemia kliiniliste sümptomitega või ilma, nt vitamiin D üleannustamise või paraneoplastilise sündroomi tulemusena (bronhide kartsinoom, rinnanäärmevähk, neeru kartsinoom, plasmatsütoom), luu metastaaside, sarkoidoosi või osteoporoosi immobilisatsiooni tagajärjel;
-magneesiumitaseme tõus seerumis rohkem kui 2 mmol/l ja/või hüpermagneseemia sümptomid;
-III astme
-Myasthenia gravis;
-ülitundlikkus toimeainete või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
4.4Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Enne fosfaadisidujate kasutamist peaks patsient saama toitumisalast nõustamist fosfaatide tagasihaarde kohta ja fosfaadisiduja valik võib sõltuda patsiendi dialüüsiravist.
OsvaRen´i tuleb manustada ettevaatusega (vaid pideva
−ravile allumatu hüperfosfateemia,
−ravile allumatu hüperkaleemia,
−kliinilise tähtsusega bradükardia või II astme
Pidevalt tuleks jälgida seerumi
OsvaRen´i suurte annuste pikaajaline manustamine võib põhjustada hüpermagneseemiat. Hüpermagneseemia on enamasti asümptomaatiline, kuid mõnedel juhtudel võivad ilmneda süsteemsed toimed.
Kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel, kes saavad OsvaRen´i, võib tekkida hüperkaltseemia episoode, eriti kui ravimit kasutatakse kombinatsioonis vitamiin D metaboliitidega.
Patsiente tuleb hoiatada võimalike hüperkaltseemia sümptomite tekkest.
Hüpermagneseemia ning hüperkaltseemia sümptomite ning ravi kohta vt lõik 4.9.
Pikaajalise ravi kestel OsvaRen´iga tuleks tähelepanu pöörata veresoonkonna ja pehmete kudede kaltsifitseerumise tekkele ja progresseerumisele. See risk väheneb kui kaltsiumfosfaadi tase langeb alla 4,5 mmol/l.
Patsientidele, kes saavad digitaaliseglükosiide, tuleb OsvaRen´i manustada vaid
Suurte koguste kaltsiumisoolade manustamise tagajärjeks on rasv- ja sapphapete sadestumine kaltsiumiseebina. See võib viia kõhukinnisuse tekkeni.
Patsiente tuleb informeerida, et nad enne kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid sisaldavate antatsiidide võtmist pöörduksid arsti või apteekri poole, et vältida kaltsiumi- ja magneesiumitaseme tõusu seerumis.
Kõhulahtisuse tekkimise korral tuleb OsvaRen´i annust vähendada.
OsvaRen sisaldab sahharoosi. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse,
OsvaRen sisaldab naatriumi. Seda tuleb arvesse võtta, kui patsient on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil.
Kasutamine lastel ja noorukitel
Puudub piisav informatsioon OsvaRen´i kasutamise kohta lastel ja noorukitel. Seetõttu ei soovitata OsvaRen´i manustada lastele ja alla
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Et ära hoida OsvaRen´i ja teiste teatud ravimite omavahelisi koostoimeid samaaegsel manustamisel, ei tohi teisi, lõigus 4.5 loetletud suukaudseid ravimeid manustada 2 tundi enne ja 3 tundi pärast OsvaReni´i manustamist (vt lõik 4.2).
OsvaRen mõjutab tetratsükliinide, doksütsükliini, bisfosfonaatide, fluoriidide, mõnede kinoloonide (güraasi inhibiitorid) nagu tsiprofloksatsiin ja norfloksatsiin, mõnede tsefalosporiinide nagu tsefpodoksiim ja tsefuroksiim, ketokonasooli, estramustiini preparaatide, antikoliinergiliste ainete, tsingi, urso- ja kenodesoksükoolhappe ja halofantriini imendumist.
Lisaravi saamisel suukaudsete rauapreparaatidega, tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et samaaegne magneesiumi manustamine võib mõjutada raua imendumist.
Vitamiin D ja selle derivaadid suurendavad kaltsiumi imendumist. Tiasiidsiureetikumid vähendavad kaltsiumi eliminatsiooni neerude kaudu. Tiasiiddiureetikumide või vitamiin D derivaatide samaaegsel manustamisel OsvaRen´iga on vajalik kontrollida seerumi kaltsiumitaset (vt lõik 4.4).
Kaltsiumitaseme tõus seerumis suurendab tundlikkust glükosiidide suhtes ning seega suureneb ka risk rütmihäirete tekkeks (vt lõik 4.4). Kaltsiumiantagonistide toime võib väheneda. Adrenaliini kasutamine patsientidel, kellel on kaltsiumitase seerumis suurenenud, võib viia raskekujuliste rütmihäirete tekkeni.
Magneesiumkarbonaadi,
Östrogeenide ja OsvaRen´i samaaegne kasutamine võib suurendada kaltsiumi imendumist.
Magneesiumisoolad võivad seedetraktis adsorbeerida digoksiini, vähendades selle biosaadavust. Võib esineda ka nitrofurantoiini adsorptsiooni, vähendades selle ravimi biosaadavust ja seetõttu tõenäoliselt ka infektsioonivastast toimet. Veelgi enam, penitsillamiini imendumine seedetraktist võib väheneda, vähendades tõenäoliselt ka selle ravimi farmakoloogilist toimet.
4.6Rasedus ja imetamine
Puuduvad loomkatsed ja kliinilised andmed OsvaRen'i kohta. Ei ole teada, kas OsvaRen´i manustamine raseduse ajal avaldab mõju lootele või mõjutab viljakust. Seega tohib OsvaRen´i manustada rasedatele vaid siis, kui potentsiaalne kasu on suurem riskidest.
Kaltsiumatsetaat ja magneesiumkarbonaat imenduvad rinnapiima (vt lõik 5.2). Imetamine ei ole
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Ei ole kohaldatav.
4.8Kõrvaltoimed
Väga sage: |
(≥1/10) |
Sage: |
(≥1/100 ja <1/10) |
(≥1/1000 ja <1/100) |
|
Harv : |
(≥1/10 000 ja <1/1000) |
Väga harv: |
(<1/10 000, teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) |
Seedetrakti häired
Sage: pehmenenud väljaheide, seedetrakti ärritus nagu iiveldus, anoreksia, täiskõhutunne, röhitised ja kõhukinnisus, kõhulahtisus.
Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage: asümptomaatiline või sümptomaatiline hüperkaltseemia, asümptomaatiline hüpermagneseemia.
Väga harv: hüperkaleemia, magneesiumi indutseeritud luu mineraliseerumise häired.
Hüperkaltseemia ja hüpermagneseemia sümptomid vt lõik 4.9.
4.9Üleannustamine
Inhibeerides atsetüülkoliini vabanemist surub akuutne hüpermagneseemia (nii asümptomaatiline kui akuutse süsteemse toksilisusega) maha nii tsentraalset kui perifeerset närvisüsteemi. Süsteemne toksilisus tekib alates seerumi kontsentratsioonist 2,5 mmol/l, rasked neurotoksilised kõrvaltoimed avalduvad alates kontsentratioonist 3 mmol/l ja rohkem. Kontsentratsioonide 2,5...5 mmol/l puhul on täheldatud seedetrakti häirete (iiveldus, anoreksia, kõhukinnisus), tsütospasmi, lihasnõrkuse, letargia, kõõluste puuduva refleksi ning
Hüperkaltseemia sümptomiteks on esialgu lihasnõrkus ja seedetrakti häired (kõhuvalu, kõhukinnisus, iiveldus ja oksendamine). Raskekujulisele hüperkaltseemiale on iseloomulikud tajuhäired (nt letargia, meeltesegadus, stuupor, äärmuslikel juhtudel ka kooma). Patsientidel, kelle kaltsiumitase seerumis ületab 3,5 mmol/l, on võimalik hüperkaltseemilise kriisi teke, mille sümptomiteks on:
-polüuuria, polüdipsia
-iiveldus, anoreksia, kõhukinnisus, pankreatiit (harv)
-arütmia, QT- intervalli lühenemine, jõuetus, hüpertensioon
-lihasnõrkus kuni pseudoparalüüsini
-psühhoos, unisus kuni kooma.
Pikaajaline üleannustamine võib viia adünaamilise osteopaatia tekke arenemiseni.
Ravi hädaolukorras
Lisaks hüpermagneseemia sümptomaatilisele ravile tuleb vähendada magneesiumi kontsentratsiooni dialüsaadis ning vähendada OsvaRen´i annust.
Kui kaltsiumitase seerumis ületab 2,5 mmol/l, tuleb lisaks sümptomaatilisele ravile kaaluda annuse vähendamist ja/või dialüsaadi kaltsiumitaseme vähendamist kuni 1,25 mmol/l. Hüperkaltseemia tekkimise korral (seerumi kaltsium >2,75 mmol/l) tuleb ravi OsvaRen´iga ajutiselt katkestada. Patsientidel, kellel on kaltsiumitase seerumis suurem kui 3,5 mmol/l, on vajalik hemodialüüsravi kaltsiumivaba dialüsaadiga. Ravi ajal kaltsiumivaba dialüsaadiga on vajalik pidev seerumi kaltsiumikontsentratsiooni jälgimine, et minimeerida hüpokaltseemia ja kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete tekkeriski.
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: ained hüperkaleemia ja hüperfosfateemia raviks
Kuna kaltsiumatsetaat ja magneesiumkarbonaat on fosfaate siduvad ühendid, siis nad juhivad toidus oleva fosfaadi vähelahustuvate kaltsium- ja magneesiumfosfaadi sooladena soolestikku, kust nad väljutatakse roojaga. Kaltsiumatsetaadi fosfaati siduv toime on maksimaalne pH 6...8 juures. Seepärast on OsvaRen sobilik ka fosfaatide sidumiseks mao
5.2Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Eeldusel, et toiduga või toitainetega manustatavatest fosfaatidest ei teki magneesiumkomplekside sadet, on ka lahustunud magneesiumioonid biosaadavad ja imenduvad soolest.
Suukaudselt manustatud magneesiumi imendumine tervel inimesel sõltub organismi varudest. Katsed on näidanud, et imendumismäär patsientidel, kes said 1,5 mmol magneesiumi päevas, oli 65%, ja neil kes said 40 mmol päevas, ainult 11%.
Lahustuvate kaltsiumioonide biosaadavus on hea ja nad imenduvad soolestikust niikaua, kuni nad ei moodusta lahustumatuid kaltsiumikomplekse toidust saadud fosfaatide või teiste toitainetega. Kaltsiumi imendumist juhivad hormonaalsed regulatoorsed mehhanismid. Imendumismäär on suurem kõrgemate annuste ja hüpokaltseemia korral ja väheneb vanusega. Sõltuvalt vitamiin D olemasolust ja manustatud annustest, on fraktsionaalne imendumine 10...35%. Suuremate annuste manustamise tulemusena suureneb imendunud ravimi hulk väga vähe. Normaalne päevane annus koos toiduga on ligikaudu 1000 mg.
Jaotumine
Magneesiumi hulk kogu kehas on ligikaudu 20...28 g. Tervel täiskasvanul on ligikaudu 53% kogu keha magneesiumist luudes, 27% lihastes, 19% pehmetes kudedes ja alla 1% ekstratsellulaarvedelikus. Intratsellulaarne magneesium on valdavalt seotud kujul.
Kaltsiumi hulk 70 kg kehakaaluga inimesel kogu kehas on ligikaudu 1,25 g (31 mol), millest 99% on luudes ja hammastes. Ligikaudu 1g on plasmas ja ekstratsellulaarvedelikus ning 6 kuni 8 g on kudedes. Seerumi kogukaltsiumi referentsväärtused varieeruvad kliiniliste laborite vahel sõltudes mõõtmismeetoditest, normaalne vahemik on 2,15...2,57 mmol/l. Ligikaudu 40 kuni 45% sellest kogusest on seotud plasmaproteiinidega, 8...10% on moodustanud kompleksi ioonidega nagu nt tsitraat ning 45 kuni 50% on vabade ioonidena.
Eritumine
Suukaudselt manustatud magneesiumisoolad erituvad uriiniga (imendunud fraktsioon) ja roojaga (imendumata fraktsioon). Väike kogus eritub rinnapiima. Magneesium läbib platsentaarbarjääri.
Sõltuvalt füsioloogilisest seisundist eritub kaltsium peaaegu võrdsetes kogustes uriiniga ja endogeense soolesekretsiooniga. Paratüroidhormoon, vitamiin D ja tiasiidiureetikumid vähendavad kaltsiumi eritumist neerude kaudu, samal ajal kui teised diureetikumid (lingudiureetikumid), kaltsitoniin ja kasvuhormoon soodustavad eritumist neerude kaudu. Kaltsiumi eritumine uriiniga väheneb neerukahjustuse varajastes faasides. Kaltsiumi eritumine uriiniga suureneb raseduse ajal. Kaltsium eritub ka higinäärmete kaudu. Kaltsium läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima.
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Standardseid genotoksilisuse uuringuid ei ole OsvaRen'iga läbi viidud. Olemasolevad andmed ei viita genotoksilisuse ega kartsinogeensele toimele.
Reproduktiivsustoksilisuse uuringuid ei ole OsvaRen'iga läbi viidud.
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Tableti sisu: preželatiniseeritud maisitärklis, maisitärklis,
sahharoos,
želatiin,
kroskarmelloosnaatrium,
magnesiumstearaat.
Tableti kate: rafineeritud riitsinusõli hüpromelloos.
6.2Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Kõlblikkusaeg pärast konteineri esmast avamist: 3 kuud.
6.4Säilitamise eritingimused
Hoida pakend tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
HDPE konteiner LDPE korgiga.
Pakendi suurus: 180 õhukese polümeerikattega tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
Fresenius Medical Care Nephrologica Deutschland GmbH 61346 Bad Homburg v.d.H.,
Saksamaa
8.MÜÜGILOA NUMBER
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
28.09.2007/28.03.2011
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud märtsis 2011