Ossica - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

OSSICA 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 56,27 mg ibandronaatnaatriummonohüdraati, mis vastab
50 mg ibandroonhappele.
INN. Acidum ibandronicum

Abiaine: 98,23 mg laktoosi tabletis.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
Valged kuni kollakasvalged ümmargused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille
ühele küljele on sisse pressitud märge ,,M23".


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Luukahjustuste (patoloogilised luumurrud, radioteraapiat või kirurgilist ravi vajavad tüsistused luudes)
profülaktika luumetastaasidega rinnanäärmevähi patsientidel.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

OSSICA 50 mg-ravi tohib alustada ainult vähktõve ravi kogemustega arst.

Suukaudseks manustamiseks.

Soovitatav annus on üks 50 mg õhukese polümeerikattega tablett üks kord päevas.

OSSICA 50 mg tablette tuleb võtta hommikul pärast ärkamist (vähemalt 6 tundi söömata) ja enne
päeva esimest joogi- ja söögikorda. Samuti tuleb enne OSSICA 50 mg võtmist vältida teiste ravimite
ja toidulisandite (sh kaltsiumi) võtmist. Süüa tohib alles vähemalt 30 minuti möödumisel tableti
võtmisest. Puhast vett võib juua kogu OSSICA 50 mg-ravi ajal.
-
Tabletid tuleb alla neelata tervelt koos terve klaasi puhta veega (180...240 ml). Ravimi võtmise
ajal peab patsient seisma või sirgelt istuma.
-
Pärast OSSICA 50 mg võtmist ei tohi patsient 60 minuti jooksul pikali heita.
-
Patsiendid ei tohi tabletti närida ega imeda, kuna see võib põhjustada haavandite teket suu ja
neelu piirkonnas.
-
OSSICA 50 mg tohib võtta ainult puhta joogiveega. Palun pange tähele, et osad mineraalveed
võivad olla suure kaltsiumisisaldusega ja neid ei tohi seetõttu kasutada.

Maksakahjustusega patsiendid
Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2).

Neerukahjustusega patsiendid

Kerge kuni keskmise neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 30 ml/min või üle selle) patsientide puhul
ei ole annuse kohandamine vajalik.

Kui kreatiniini kliirens on alla 30 ml/min, on soovitatav annus 50 mg üks kord nädalas. Vt
annustamisjuhiseid eespoolt.

Eakad
Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Lapsed ja noorukid
OSSICA 50 mg ei soovitata kasutada alla 18 aasta vanustel patsientidel ohutuse ja efektiivsuse
ebapiisavate andmete tõttu.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus ibandroonhappe või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

OSSICA 50 mg ei tohi kasutada lastel.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Teadaoleva ülitundlikkuse esinemisel teiste bisfosfonaatide suhtes tuleb ravimit manustada
ettevaatusega.

Enne OSSICA 50 mg-ravi alustamist tuleb korrigeerida hüpokaltseemia ning teised luu- ja mineraalide
ainevahetuse häired. Kõikide patsientide puhul on tähtis piisava koguse kaltsiumi ja D-vitamiini
saamine. Kui igapäeva toidus on kaltsiumi ja/või D-vitamiini sisaldus ebapiisav, peab patsient
kasutama lisapreparaate.

Suukaudseid bisfosfonaate on seostatud düsfaagia, ösofagiidi ning söögitoru- või maohaavandite
tekkega. Seetõttu peaksid patsiendid pöörama erilist tähelepanu annustamisjuhistele (vt lõik 4.2)

Arstid peaksid ravi ajal olema tähelepanelikud selliste kaebuste ja sümptomite suhtes, mis võiksid
viidata võimalikule söögitoru kahjustusele. Patsiente tuleb juhendada, et nad katkestaksid söögitoru
ärritusnähtude (näiteks esmakordne düsfaagia või olemasoleva halvenemine, valulikkus neelamisel,
rinnakutagune valu või kõrvetised) tekkimisel OSSICA 50 mg võtmise ja pöörduksid arsti poole.

Kuna mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (MSPVR) seostatakse seedetrakti ärrituse tekkega,
tuleks olla ettevaatlik OSSICA 50 mg samaaegse suukaudse manustamisega.

Kliinilistes uuringutes ei ole ibandroonhappe 50 mg pikaajalisel kasutamisel saadud viiteid
neerufunktsiooni kahjustava toime kohta. Sellele vaatamata soovitatakse 50 mg ibandroonhapet saava
patsiendi kliinilise seisundi hindamisel jälgida neerufunktsiooni ja määrata kaltsiumi, fosfaatide ja
magneesiumi sisaldust seerumis.

Eelkõige intravenoosselt manustatavaid bisfosfonaate sisaldavaid raviskeeme saavatel vähihaigetel on
kirjeldatud lõualuu osteonekroosi, mis on üldjuhul seotud hambaekstraktsiooni ja/või paikse
infektsiooniga (sh osteomüeliit). Paljud neist patsientidest said ka kemoteraapiat ja kortikosteroide.
Lõualuu osteonekroosi on kirjeldatud ka suukaudseid bisfosfonaate saavatel osteoporoosiga
patsientidel.

Kaasnevate riskifaktoritega (nt vähk, kemoteraapia, kiiritusravi, kortikosteroidide kasutamine, halb
suuõõne hügieen) patsientidel tuleks enne bisfosfonaatidega ravi alustamist teostada suuõõne ja
hammaste uuring koos vajaliku preventiivse raviga.

Ravi ajal peavad need patsiendid võimalusel hoiduma invasiivsetest hambaraviprotseduuridest.
Patsientidel, kellel tekib bisfosfonaatravi ajal lõualuu osteonekroos, võivad kirurgilised

hambaraviprotseduurid seisundit halvendada. Hambaraviprotseduure vajavate patsientide kohta
puuduvad andmed, mis näitaksid, kas bisfosfonaatravi lõpetamine vähendab lõualuu osteonekroosi
riski. Iga patsiendi raviplaan peab põhinema raviarsti kliinilisel hinnangul, mis arvestab individuaalset
kasu ja riski suhet.

OSSICA 50 mg tabletid sisaldavad laktoosi ja neid ei tohi manustada harvaesineva päriliku
galaktoositalumatusega, laktaasipuudulikkusega või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga
patsientidele.

4.5. Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Koostoimed toiduga
Kaltsiumi ja teisi multivalentseid katioone (nagu näiteks alumiinium, magneesium, raud) sisaldavad
tooted, mh piim ja toit, mõjutavad tõenäoliselt OSSICA 50 mg imendumist. Seetõttu tohib selliseid
tooteid (mh söök) sisse võtta alles vähemalt 30 minuti möödumisel suukaudse ravimi võtmisest.

Kui ibandroonhappe 50 mg õhukese polümeerikattega tablette võeti 2 tundi pärast tavalist toidukorda,
vähenes biosaadavus ligikaudu 75%. Seetõttu on soovitatav võtta tablette hommikul tühja kõhuga
(vähemalt 6 tundi söömata) ja kõht peab jääma tühjaks vähemalt 30 minutiks pärast annuse võtmist (vt
lõik 4.2).

Koostoimed ravimitega
Melfalaani/prednisolooni samaaegsel manustamisel multiipelmüeloomiga patsientidele ei ole
koostoimeid täheldatud.

Teised koostoimete uuringud menopausijärgses eas naistega on näidanud, et koostoimeid tamoksifeeni
või hormoonasendusraviga (östrogeen) ei esine.

Tervetel meessoost vabatahtlikel ja menopausijärgses eas naistel põhjustas ranitidiini intravenoosne
manustamine ibandronaadi biosaadavuse tõusu ligikaudu 20% (jääb ibandroonhappe biosaadavuse
normaalse varieeruvuse piiridesse), seda tõenäoliselt maohappesuse vähenemise tõttu. Siiski ei ole
vaja annuseid muuta, kui OSSICA 50 mg manustatakse koos H2-antagonistide või teiste mao pH
väärtust tõstvate ravimitega.

Kliiniliselt olulisi koostoimeid eliminatsioonil pole oodata. Ibandroonhape eritub ainult renaalse
sekretsiooni teel ega läbi biotransformatsiooni. Tõenäoliselt ei kuulu sekretoorsete radade alla
happelised või aluselised transpordisüsteemid, mis osalevad teiste toimeainete ekskretsioonis. Lisaks
ei pärsi ibandroonhape peamisi inimese maksas olevaid P450 isoensüüme ega indutseeri maksa
tsütokroom P450 süsteemi rottidel. Terapeutiliste kontsentratsioonide juures on seondumine
plasmavalkudega vähene ja seetõttu ei tõrju ibandroonhape teisi toimeaineid nende
seondumiskohtadelt välja.

Bisfosfonaatide manustamisel koos aminoglükosiididega on soovitatav ettevaatus, kuna mõlemad
ained
võivad vähendada kaltsiumi sisaldust seerumis pikaks ajaks. Tähelepanu tuleks pöörata ka samaaegse
hüpomagneseemia võimalusele.

Kliinilistes uuringutes on 50 mg ibandroonhapet manustatud koos sageli kasutatavate vähivastaste
ravimite, diureetikumide, antibiootikumide ja analgeetikumidega, ilma et see oleks põhjustanud
kliiniliselt väljendunud koostoimeid.

4.6
Rasedus ja imetamine


Ibandroonhappe kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed rottidega on
näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada.
Seetõttu ei tohi OSSICA 50 mg raseduse ajal kasutada.

Pole teada, kas ibandroonhape imendub inimestel rinnapiima. Uuringud lakteerivate rottidega on
näidanud ibandroonhappe madalate kontsentratsioonide esinemist rinnapiimas pärast ravimi
intravenoosset manustamist. OSSICA 50 mg ei tohi imetamise ajal kasutada.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

Ibandroonhappe 50 mg ohutusprofiil on koostatud vastava näidustusega kontrollitud kliinilistest
uuringutest ja ibandroonhappe 50 mg soovitatud annuste suukaudsel manustamisel saadud andmete
põhjal.

Kahe III faasi uuringu (286 patsienti said raviks 50 mg ibandroonhapet) ühendatud andmebaasi järgi
tekkis tõenäoliselt või arvatavalt 50 mg ibandroonhappega seotud kõrvaltoimed 27%-l patsientidest.

Kõrvaltoimed on äratoodud esinemissageduse järgi, alustades kõige sagedasematest. Kasutatud on
järgmist jaotust: väga sage ( 1/10), sage ( 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100),
harv ( 1/10 000 kuni < 1/1000) ja väga harv (< 1/10 000).

Tabelis 1 on loetletud III faasi uuringutes teatatud kõrvaltoimed. Välja on jäetud kõrvaltoimed, mille
esinemissagedus oli platseebo ja aktiivse ravimi grupis sarnane või mida esines platseebogrupis
sagedamini.

Tabel 1: Sageli teatatud kõrvaltoimed, mille esinemissagedus oli suurem kui platseebogrupis
Kõrvaltoime Platseebo
ibandroonhape 50 mg
p.o. ööpäevas
p.o. ööpäevas
(n=277 patsienti)
(n=286 patsienti)
arv (%)
arv (%)


Ainevahetus- ja toitumishäired




Hüpokaltseemia
14 (5,1)
27 (9,4)
Seedetrakti häired




Düspepsia
13 (4,7)
20 (7,0)
Iiveldus
4 (1,4)
10 (3,5)
Kõhuvalu
2 (0,7)
6 (2,1)
Ösofagiit
2 (0,7)
6 (2,1)

Üldised häired




Asteenia
2 (0,7)
4 (1,4)

< 1% sagedusega esinenud kõrvaltoimed:
Järgnevalt on toodud uuringutes MF 4414 ja MF 4434 teatatud kõrvaltoimed, mida esines
ibandroonhappe 50 mg õhukese polümeerikattega tablettide võtmisel sagedamini kui platseebogrupis:

Aeg-ajalt:
Vere ja lümfisüsteemi häired:
aneemia
Närvisüsteemi häired:
paresteesia, düsgeuusia (maitsehäire)

Seedetrakti häired:
verejooks, kaksteistsõrmikuhaavand, gastriit, düsfaagia,
kõhuvalu, suukuivus
Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
nahasügelemine (pruritus)
Neeru- ja kuseteede häired:
asoteemia (ureemia)
Üldised häired:
valu rinnus, gripitaoline haigus, halb enesetunne, valu
Uuringud:
parathormooni taseme tõus veres

Bisfosfonaatidega ravitud patsientidel on kirjeldatud lõualuu osteonekroosi. Enamikke juhtusid
täheldati vähihaigetel, kuid neid on kirjeldatud ka osteoporoosi ravi saavatel patsientidel. Lõualuu
osteonekroos on üldjuhul seotud hambaekstraktsiooni ja/või paikse infektsiooniga (sh osteomüeliit).
Vähi diagnoos, kemoteraapia, kiiritusravi, kortikosteroidide kasutamine ja halb suuõõne hügieen on
samuti riskifaktoriteks (vt lõik 4.4).

4.9 Üleannustamine

Üleannustamisest ei ole teatatud.

Ibandroonhappe 50 mg üleannustamise ravi kohta spetsiifiline informatsioon puudub. Ravimi
suukaudne üleannustamine võib põhjustada seedetrakti ülaosa häireid, nagu maoärritus, kõrvetised,
ösofagiit, gastriit või seedetrakti haavandid. OSSICA 50 mg sidumiseks tuleks juua piima või
manustada antatsiide. Kuna esineb risk söögitoru ärrituse tekkeks, ei tohi oksendamist esile kutsuda
ning patsient peab jääma püstiasendisse.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised
omadused

Farmakoterapeutiline grupp: bisfosfonaadid, ATC-kood: M05BA06

Ibandroonhape kuulub bisfosfonaatide hulka. Sellesse ravimgruppi kuuluvad ained toimivad
spetsiifiliselt luukoesse. Nende selektiivne toime põhineb bisfosfonaatide afiinsusel mineraalse luuaine
suhtes. Bisfosfonaadi toime aluseks on osteoklastide aktiivsuse pärssimine, kuid täpne
toimemehhanism ei ole veel teada.

In vivo hoiab ibandroonhape ära luukoe destruktsiooni, mida on eksperimentaalselt tekitatud
gonaadide funktsiooni pärssimise, retinoidide, kasvajate või kasvajaekstraktidega. Endogeense luukoe
resorptsiooni pärssimist on kirjeldatud ka kineetilistes 45Ca-uuringutes ja samuti uuringutes, kus on
hinnatud eelnevalt luustikku seondunud radioaktiivse tetratsükliini vabanemist.

Farmakoloogiliselt efektiivsetest annustest märkimisväärselt suuremate ibandroonhappe annuste
kasutamine ei mõjutanud luukoe mineralisatsiooni.

Pahaloomulise kasvaja põhjustatud luuresorptsioonile on iseloomulik liigne luukoe kadu, mida ei
tasakaalusta uue luukoe moodustumine. Ibandroonhape pärsib selektiivselt osteoklastide aktiivsust,
vähendades luukoe resorptsiooni ja selle tulemusena pahaloomulisest haigusest tingitud skeleti
tüsistusi.

Kliinilised uuringud rinnanäärmevähi ja luumetastaasidega patsientidel on näidanud ravimi
inhibeerivat toimet luukoe osteolüüsi (väljendub luuresorptsiooni markerites) ja mõju luukahjustuste
esinemissagedusele, mis mõlemad on annusest sõltuvad.

Luukahjustuste profülaktikat rinnanäärmevähi ja luumetastaasidega patsientidel hinnati kahes
randomiseeritud, platseeboga kontrollitud III faasi uuringus, mis kestsid 96 nädalat ja kus manustati
ibandroonhappe 50 mg tablette. Rinnanäärmevähiga naispatsiendid, kellel esinesid radioloogiliste
uuringutega kinnitatud luumetastaasid, randomiseeriti platseebogruppi (277 patsienti) või 50 mg

ibandroonhapet saajate gruppi (287 patsienti). Uuringute tulemused on kokkuvõtlikult ära toodud
allpool.

Esmased tulemusnäitajad toimivuse kohta
Uuringute esmaseks tulemusnäitajaks oli SMPR (skeletal morbidity period rate, skeletihaiguste
esinemissagedus teatud ajavahemikus). Tegemist on liit-tulemusnäitajaga, mille alakomponentideks
olid järgnevad skeletiga seotud tüsistused (skeletal related events, SRE):
-
luu radioteraapia luumurdude/luumurru ohu tõttu
-
luumurdude kirurgiline ravi
-
lülisambamurrud
-
mittevertebraalsed murrud.

SMPR analüüs oli ajaliselt kohandatud ning ühte või enamat tüsistust ühe 12-nädalase perioodi sees
peeti tõenäoliselt omavahel seotuks. Seetõttu arvestati analüüsi teostamisel 12-nädalases perioodis
esinenud mitmest tüsistusest vaid ühte. Nende uuringute ühendatud andmed näitasid, et
ibandroonhappe 50 mg p.o. manustamine vähendas statistiliselt oluliselt SRE-de esinemist võrreldes
platseeboga, hinnatuna ajaliselt kohandatud SMPR järgi (p=0,041). 50 mg ibandroonhappe
manustamisel vähenes SRE suhteline risk platseeboga võrreldes 38% (suhteline risk 0,62; p=0,003).
Efektiivsuse tulemused on äratoodud tabelis 2.

Tabel 2: Efektiivsuse tulemused (metastaatilise luuhaigusega rinnavähihaiged)

Kõik skeletiga seotud tüsistused (SRE-d)


Platseebo
Ibandroonhape 50 mg
p-väärtus

n=277
n=287
SMPR (patsiendiaasta kohta)
1,15
0,99
p=0,041
SRE suhteline risk
- 0,62
p=0,003


Teisene tulemusnäitaja toimivuse kohta
Luuvalu skoori järgi saavutati 50 mg ibandroonhappe manustamisel statistiliselt oluline paranemine
võrreldes platseeboga. Valu vähenemine oli kogu uuringu vältel püsivalt alla algväärtuse ja sellega
kaasnes oluliselt väiksem valuvaigistite kasutamine kui võrrelda platseebogrupiga. Elukvaliteedi
langus ja WHO toimetulekuvõime skoor olid 50 mg ibandroonhappega ravitud patsientide seas
oluliselt väiksem kui platseebo saajatel. Luuresorptsiooni markeri CTx (I tüüpi kollageenist vabanenud
C-terminaalne telopeptiidid) kontsentratsioonid uriinis langesid ibandronaadi grupis statistiliselt
oluliselt enam võrreldes platseebogrupiga. Selline CTx tasemete langus uriinis korreleerus statistiliselt
oluliselt primaarse efektiivsuse lõpukriteeriumi SMPR-ga (Kendall-tau-b (p<0,001)). Teisesed
efektiivsustulemused on esitatud tabelis 3.

Tabel 3: Teisesed efektiivsustulemused (metastaatilise luuhaigusega rinnavähihaiged)

Platseebo
Ibandroonhape 50 mg
p-väärtus
n=277
n=287
Luuvalu *
0,20 -0,10
p=0,001

Valuvaigistite kasutamine *
0,85 0,60
p=0,019

Elukvaliteet *
-26,8 -8,3
p=0,032

WHO toimetuleku skoor *
0,54
0,33
p=0,008
CTx uriinis **
10,95 -77,32
p=0,001

* Keskmine muutus algväärtusest kuni viimase hindamiseni.
**Keskmine muutus algväärtusest kuni viimase hindamiseni.

5.2. Farmakokineetilised
omadused


Imendumine
Suukaudse manustamise järgselt imendub ibandroonhape seedetrakti ülaosast kiiresti. Maksimaalne
plasmakontsentratsioon saavutati tühja kõhu puhul 0,5 kuni 2 tunni jooksul (keskmiselt 1 tund) ja
absoluutne biosaadavus oli ligikaudu 0,6%. Ravimi võtmisel koos toidu või joogiga (va puhas vesi)
ravimi imendumine vähenes. Ravimi võtmisel tavalise hommikusöögi ajal vähenes ibandroonhappe
biosaadavus ligikaudu 90% võrreldes tühja kõhuga ravimit võtnud isikute vastavate näitajatega. Kui
ravimit võetakse 30 minutit pärast söögikorda, väheneb biosaadavus ligikaudu 30%. Ravimi võtmisel
60 minutit enne toidukorda ei esine olulist ibandroonhappe biosaadavuse vähenemist.

Kui 50 mg ibandroonhapet võeti 2 tundi pärast tavalist toidukorda, vähenes biosaadavus ligikaudu
75%. Seetõttu on soovitatav võtta tablette hommikul tühja kõhuga (vähemalt 6 tundi söömata) ja kõht
peab jääma tühjaks vähemalt 30 minutiks pärast annuse võtmist (vt lõik 4.2).

Jaotumine
Pärast algset süsteemset imendumist seondub ibandroonhape kiiresti luukoesse või väljutatakse
uriiniga. Inimestel on terminaalne jaotusruumala vähemalt 90 l ja luukoesse jõudva annuse kogus
arvutuslikult 40...50% tsirkuleerivast annusest. Valkudega seondub inimeste vereplasmas terapeutiliste
kontsentratsioonide juures ligikaudu 87% toimeainest ja seega ei ole ravimite vaheline koostoime
seoses seondumiskohalt tõrjumisega tõenäoline.

Metabolism
Puuduvad tõestusmaterjalid ibandroonhappe metaboliseerumise kohta inimeste või loomade
organismis.

Eliminatsioon
Imendunud ibandroonhappe fraktsioon elimineeritakse vereringest luukoesse imendumise teel
(arvutuslikult 40...50%) ja ülejäänu väljutatakse organismist muutumatul kujul neerude kaudu.
Ibandroonhappe imendumata fraktsioon elimineeritakse väljaheitega.

Kindlaks tehtud poolväärtuste vahemik on lai ja annusest sõltuv ning testi suhtes sensitiivne, kuid
terminaalne poolväärtusaeg on üldiselt vahemikus 10...60 tundi. Siiski langevad esialgsed
plasmatasemed kiiresti, saavutades 10% maksimaalsest plasmakontsentratsioonist 3 ja 8 tunni
möödumisel vastavalt pärast ravimi intravenoosset ja suukaudset manustamist.

Ibandroonhappe üldkliirens on väike ­ keskmise väärtusega 84...160 ml/min. Renaalne kliirens
(ligikaudu 60 ml/min tervetel menopausijärgses eas naistel) moodustab ligikaudu 50...60%
kogukliirensist ja on seotud kreatiniini kliirensiga. Arvatakse, et erinevus kogu- ja renaalse kliirensi
vahel peegeldab toimeaine omastamist luukoesse.

Farmakokineetika erirühmades

Sugu
Ibandroonhappe biosaadavus ja farmakokineetilised omadused on meestel ja naistel sarnased.

Rass
Ibandroonhappe dispositsiooni osas puuduvad viited kliiniliselt olulistele rassilistele erinevustele
aasialaste ja kaukaaslaste seas. Aafrika põliselanike kohta on saadaval vaid väga vähe andmeid.

Neerukahjustusega patsiendid
Ibandronaadi renaalne kliirens erineva neerukahjustusega patsientidel on lineaarses sõltuvuses
kreatiniini kliirensiga (CLcr). Kerge kuni keskmise neerukahjustusega (CLcr >30 ml/min) patsientide
ravimisel ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske neerukahjustusega (CLcr 30 ml/min)
patsientidele suu kaudu 10 mg päevas ibandroonhappe manustamisel 21 päeva olid
plasmakontsentratsioonid 2...3 korda kõrgemad kui normaalse neerufunktsiooniga isikutel.
Ibandroonhappe kogukliirens langes raske neerukahjustusega isikutel 44 ml/min-le. Pärast 0,5 mg
intravenoosset manustamist vähenesid raske neerukahjustusega patsientidel kogu-, renaalne ja

mitterenaalne kliirens vastavalt 67%, 77% ja 50%. Siiski ei halvenenud ravimi taluvus seoses
toimeaine süsteemse imendumise suurenemisega. Raske neerukahjustusega patsientide puhul (CLcr
<30 ml/min) soovitatakse suukaudset annust langetada ühe 50 mg tabletini üks kord nädalas (vt lõik
4.2).

Maksakahjustusega patsiendid
Puuduvad farmakokineetilised andmed ibandroonhappe kasutamise kohta maksakahjustusega
patsientidel. Maksal puudub oluline roll ibandroonhappe kliirensis, kuna toimeaine väljutatakse
neerude kaudu ja luukoesse omastamise teel. Seetõttu ei ole maksakahjustusega patsientide ravimisel
annuse kohandamine vajalik. Kuna plasmavalkudega seondub terapeutiliste kontsentratsioonide juures
ligikaudu 87% toimeainest, ei põhjusta hüpoproteineemia raske maksahaiguse puhul kliiniliselt olulist
tõusu vaba fraktsiooni plasmakontsentratsioonis.

Eakad patsiendid
Multivariatiivse analüüsi järgi ei leitud, et vanus oleks uuritud farmakokineetilise parameetri osas
sõltumatuks mõjuteguriks. Kuna ea tõustes neerutalitlus langeb, on see ainukeseks faktoriks, mida
peaks silmas pidama (vt lõik neerukahjustus).

Lapsed ja noorukid
Puuduvad andmed ibandroonhappe kasutamise kohta alla 18-aastastel patsientidel.

5.3. Prekliinilised
ohutusandmed

Mittekliinilistes uuringutes täheldati toimeid vaid soovitatud kliinilistest maksimaalsetest annustest
tunduvalt suuremate annuste manustamisel.Sarnaselt teistele bisfosfonaatidele on süsteemse
toksilisuse esmasteks sihtorganiteks neerud.

Mutageensus/kartsinogeensus:
Kartsinogeenset toimet ei ole täheldatud. Genotoksilisust hindav test ei ole näidanud ibandroonhappe
mõju geneetilistele omadustele.

Reproduktsioonitoksilisus:
Ibandroonhappe intravenoossel ja suu kaudu manustamisel rottidele ja küülikutele ei täheldatud
kahjulikku toimet lootele ega väärarengute teket. Ibandroonhappega teostatud
reproduktsioonitoksilisuse uuringutes ilmnenud kõrvaltoimed ei erinenud ravimiklassile
(bisfosfonaadid) tüüpilistest kõrvaltoimetest. Siia alla kuuluvad implantatsioonide vähenemine,
sünnituse loomuliku kulu mõjutamine (düstookia), vistseraalsete arenguhäirete sagenemine
(neeruvaagna-ureeteri sündroom) ja hammaste väärarengud rottidel F1 põlvkonnas.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu:
Laktoosmonohüdraat
Povidoon
Mikrokristalne tselluloos
Krospovidoon
Magneesiumstearaat
Kolloidne ränidioksiid, veevaba

Tableti kate:
Opadry II valge sisaldab:
Polüvinüülalkohol
Titaandioksiid (E171)
Talk

Makrogool


6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4 Säilitamise
eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PE/PVDC/Alu blistrid sisaldavad 14 õhukese polümeerikattega tabletti, pakendis 28 või 84
tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitsemiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Gedeon Richter Plc.
1103 Budapest, Gyömri út 19-21
Ungari


8. MÜÜGILOA
NUMBER

668810


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

03.02.2010


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2010.