Onkotrone - süstelahus (2mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ONKOTRONE, 2 mg/ml süstelahus

KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süstelahust sisaldab 2,328 mg mitoksantroonvesinikkloriidi, mis vastab 2 mg mitoksantroonile.

INN. Mitoxantronum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süstelahus.

Tumesinine lahus.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Äge müeloidne leukeemia täiskasvanutel, mitte-Hodgkini lümfoomid, kaugelearenenud rinnanäärme kartsinoom, primaarne maksarakk-kartsinoom.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

•Mitoksantrooni tohivad manustada ainult arstid, kellel on selle ravimi kasutamise kogemused.

•Annuse peab manustama iga patsiendi vajaduste järgi.

•Annused ja ravi kestus ja/või ravi intervallid sõltuvad terapeutilisest näidustusest, kombineeritud raviskeemist, patsiendi üldisest terviseseisundist, organite talitlusest ja laboratoorse jälgimise tulemustest.

Maksafunktsioonihäirega patsientidel tuleb annuseid vähendada sõltuvalt maksa laboratoorsetest näitajatest (bilirubiin alates 3,5 mg/dl). Annuse langetamine on individuaalne.

Annuse langetamine on vajalik ka sõltuvalt hematoloogilistest parameetritest - leukotsüütide ja trombotsüütide hulgast.

Üldised soovitused on järgmised:

Intravenoosne (veenisisene) manustamine:

1. Rinnanäärmekartsinoom, primaarne maksarakk-kartsinoom. Monoteraapia korral soovitatakse 1. tsükli jaoks järgmist algannust: 14 mg/m2 kehapinna kohta. 21 päeva möödudes võib manustada uuesti sama annuse.

Patsientidel, kellel on eelneva kiiritus- ja/või keemiaravi tulemusena vähenenud luuüdi reserv ja üldise nõrga üldseisundiga patsientidel, peab algannust vähendama kuni annuseni 12 mg/m² kehapinna kohta või vastavalt hematoloogiliste näitajatele.

ONKOTRONE igal korduval manustamisel tuleb annust kohandada vastavalt ravi individuaalsele kulule, müelosupressiooni määrale ja kestusele.

Kui ONKOTRONE-t kombineeritakse teiste, müelotoksilist toimet omavate tsütostaatikumidega, soovitatakse monoteraapias kasutatavat algannust vähendada 2…4 mg võrra kehapinna 1 m² kohta. Järgnevate ravitsüklite puhul oleneb annus samuti ravi individuaalsest kulust või luuüdi pärssimise kestusest ja määrast. Kirjanduses soovitatakse erinevaid raviskeeme.

Järgnev raviskeem on näidiseks (rinnanäärmekartsinoom)׃

Mitte-Hodgkin’i tüüpi lümfoomid (kesk- ja kõrgmaliigsed) täiskasvanutel kombineeritud kemoteraapias

1. Kombinatsioonis teiste müelotoksiliste ainetega on soovitav mitoksantrooni algannus 10…12 mg/m2 kehapinna kohta. Järgmistel tsüklitel tuleks mitoksantrooni kasutada individuaalselt sõltuvalt müelosupressiooni kestvusest ja astmest. Eelneva radioteraapia või kemoteraapia tulemusel vähenenud luuüdi reserviga patsientidel või nõrga üldseisundiga
2. patsientidel tuleks algannus vähendada 2 mg/m2 kehapinna kohta või vastavalt hematoloogilisetele näitajatele. Kirjanduses soovitatakse erinevaid raviskeeme.

Äge müeloidne leukeemia täiskasvanutel kombineeritud kemoteraapias

1. Ägeda müoloidse leukeemia sissejuhatavas ravis täiskasvanud patsientidel soovitatatakse manustada mitoksantrooni annuses 10…12 mg/m2 5 päeva järjest (koguannus: 50…60 mg mitoksantrooni kehapinna 1 m2 kohta). Parimad remissiooni näitajad saavutatakse, kui ravimit manustatakse annuses 12 mg/m² kohta 5 päeva järjest. Suuremat annust tuleks kasutada ainult siis, kui patsiendi seisund seda lubab. Näiteks kasutatakse mitoksantrooni annuses 10…12 mg/m2 kehapinna kohta kolmel järjestikusel päeval koos tsütarabiiniga. Kirjanduses on kasutatud erinevaid raviskeeme.

Mitoksantrooni kombineerimisel teiste tsütostaatikumidega võib olenevalt patsiendi seisundist tekkida vajadus annuse muutmise järele, mida tuleb teha kas juba esimese sissejuhatava ravikuuri ja/või kõigi järgnevate ravikuuride ajal.

Kui juba esimese ravikuuri jooksul tekivad raskekujulised või eluohtlikud mittehematoloogilised kõrvaltoimed, võib teist ravikuuri alustada alles pärast nende kõrvalmõjude möödumist.

Intrapleuraalne instillatsioon (näiteks kaugelearenenud pleura metastaaside korral rinnanäärmekartsinoomi ja mitte-Hodgkini-tüüpi lümfoomide puhul):

Intrapleuraalse manustamise korral soovitatakse ühekordset annust 20…30 mg mitoksantrooni. Enne ravi alustamist tuleb pleuravedelik eemaldada, niipalju kui see on võimalik. Esimene mitoksantrooni annus jääb pleuraõõnde 48-ks tunniks. Sel ajal peavad patsiendid palju liikuma, et saavutataks tsütostaatikumi hea jaotumus pleuras.

Pärast 48 tunni möödumist eemaldatakse uuesti pleuraõõnde kogunenud vedelik. Kui seda on vähem kui 200 ml, siis esimene ravitsükkel lõpetatakse. Kui vedelikku on rohkem kui 200 ml, tehakse järgmine installatsioon 30 mg mitoksantrooniga. Enne teist manustamist tuleb kontrollida verepilti. Mitoksantrooni teine annus võib jääda pleuraõõnde. Ühe ravitsükli jooksul manustatav maksimaalne annus on 60 mg mitoksantrooni.

4 nädala pärast võib intrapleuraalset installatsiooni korrata, kui valgete vereliblede ja vereliistakute hulk veres on normaalne.

4 nädalat enne ja pärast mitoksantrooni intrapleuraalset manustamist on soovitatav süsteemset ravi tsütostaatikumidega mitte läbi viia.

Annustamine neerufunktsioonihäirega patsientidel

Annuse korrigeerimine kerge või mõõduka neerufunktsioonihäirega patsientidel pole vajalik (vt lõik 5.2).

Annustamine maksafunktsioonihäirega patsientidel

Tugeva maksafunktsioonihäirega patsientidel manustada mitoksantrooni ettevaatlikult. Annuse muutmine kerge või mõõduka maksafunktsioonihäirega patsientidel pole üldiselt vajalik. Annuse muutmist või annustamise intervalli pikendamist soovitatakse vastavalt patsiendi üldseisundi raskusele ja hematoloogiliste ja mittehematoloogiliste kõrvaltoimete raskusele.

Ravi mitoksantrooniga võib läbi viia ainult onkoloog.

Manustamisviis

Intravenoosne manustamine:

ONKOTRONE-t võib manustada aeglaselt (mitte alla 5 minuti) veeni süstides.

Kui peaks tekkima paravenoosne infiltratsioon, tuleb manustamine viivitamatult lõpetada ja alustada seda teises kohas uuesti. Raskekujulist paikset nekroosi, mis on tingitud paravenoossest manustamisest, on siiani esinenud vaid üksikutel juhtudel.

Intrapleuraalne installatsioon:

Mitoksantrooni sisaldav lahus tuleb soojendada kehatemperatuurini ja manustada väga aeglaselt (5…10 minuti jooksul), nii et süstla kolvi liikumist on vaevalt märgata.

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise ja lahjendamise juhised vt lõik 6.6.

Kasutamise kestus:

Pärast mitoksantrooni kumulatiivse koguannuse saavutamist (200 mg mitoksantrooni kehapinna 1 m² kohta), tuleb ravi igasuguste näidustuste korral lõpetada.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Mitoksantrooni ei tohi manustada intra-arteriaalselt, subkutaanselt, intramuskulaarselt või intratekaalselt (vt lõik 4.2).

Mitoksantrooni kasutamine raseduse ja imetamise ajal on vastunäidustatud (vt lõik 4.6)

Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kardiotoksilisus ja kasutamine südamehaigusega patsientidel

Kasutada ettevaatlikult raske kardiovaskulaarse haigusega patsientidel, samuti patsientidel, kes on saanud varasemat ravi antratsükliinidega ja/või varasemat mediastiinumi kiiritusravi (vt lõik 4.8). Kardiovaskulaarsete riskiteguritega patsientidel või mitoksantrooni kasutamisel kombinatsioonis teiste kardiotoksiliste ravimitega tuleb ravi tähelepanelikult jälgida ja vajalik võib olla annuse kohandamine (vt lõik 4.5).

1. Soovitatav on hoolikalt jälgida südametalitlust. Enam väljendunud kardiotoksilisust täheldatakse pärast kumulatiivset koguannust 160 mg mitoksantrooni m2 kehapindala (body surface area, BSA) kohta (riskirühma kuuluvatel patsientidel 140 mg/m2 BSA kohta).

Sekundaarne äge müelotsütaarne leukeemia

Mitoksantrooniga ravitud vähipatsientidel on teatatud sekundaarsest ägedast müelotsütaarsest leukeemiast (raviga seotud AML või t-AML). Risk on suurenenud, kui topoisomeraas II inhibiitoreid manustatakse kombinatsioonis teiste DNA-d kahjustavate antineoplastiliste ainetega ja/või kiiritusraviga või kui patsiente on varem ravitud tsütotoksiliste ravimite suurte annustega või kui topoisomeraas II inhibiitorite annuseid on suurendatud.

Genotoksilisus ja toime fertiilsusele Mitoksantroon võib olla genotoksiline.

Naised ei tohi ravi ajal mitoksantrooniga ega kuni 6 kuu jooksul pärast ravi rasestuda (vt lõik 4.6). Mitoksantrooniga ravitavad mehed ei tohi eostada lapsi ravi ajal mitoksantrooniga ega kuni 6 kuu jooksul pärast ravi.

Naised ja mehed peavad selle aja jooksul kasutama efektiivseid kontratseptsioonimeetodeid. Mitoksantrooniga ravitavad patsiendid peavad pöördumatu viljatuse riski tõttu pidama nõu oma arstiga.

ETTEVAATUSABINÕUD

Müelosupressioon või muud rasked infektsioonid

Enne iga mitoksantrooni annuse manustamist ja samuti vähemalt üks kord iga ravitsükli jooksul tuleb kontrollida täisverepilti (vt lõik 4.8).

Mitoksantrooni tuleb manustada ettevaatlikult patsientidele, kellel esineb müelosupressioon ja/või pantsütopeenia või rasked infektsioonid.

Neerukahjustus

Ravimit tuleb kasutada ettevaatusega raske neerukahjustusega patsientidel.

Maksakahjustus

Ravimit tuleb kasutada ettevaatusega raske maksakahjustusega patsientidel.

Enne igat mitoksantrooni manustamiskorda ja samuti vähemalt üks kord iga ravitsükli jooksul tuleb kontrollida maksatalitluse näitajaid (vt lõik 4.8).

Sõltuvalt maksatalitluse näitajatest (st bilirubiin) võib vajalikuks osutuda annuse vähendamine.

Lapsed

Lastel ei ole uuringuid läbi viidud.

Eakad patsiendid

Geriaatrilistel patsientidel tuleb toksilisust jälgida ja annuseid kohandada arvestusega, et selles populatsioonis esineb maksa, neerude, südame või muude elundite halvenenud talitlust ning kaasuvaid haigusi või muude ravimite kasutamist muude populatsioonidega võrreldes sagedamini.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Toksiliste toimete tõenäosust suurendada võivate või raskust süvendavate (farmakodünaamika või farmakokineetiliste koostoimete tõttu) ainete, ravimite plaanitud koosmanustamine või järjestikune manustamine nõuab hoolikat oodatava kasu ja riskide hindamist iga patsiendi puhul eraldi. Selliseid kombinatsioone saavaid patsiente tuleb toksilisuse nähtude suhtes hoolikalt jälgida, et oleks võimalik õigel ajal sekkuda.

•Antineoplastilised ravimid: kombineeritud ravi võib põhjustada müelotoksiliste ja kardiotoksiliste toimete tugevnemist.

•Tsütostaatilised ravimid ja/või kiiritusravi: kombineeritud ravi on seostatud t-AML-i ja müelodüsplastilise sündroomiga (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

•Vaktsiinid: eeldatavalt nõrgendavad mitoksantrooni immunosupressiivsed toimed vastust vaktsineerimisele. Elusvaktsiinide kasutamine võib põhjustada vaktsiini indutseeritud infektsiooni.

•Tsüklosporiin: tsüklosporiin võib vähendada mitoksantrooni kliirensit AML-iga patsientidel.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Mitoksantrooni kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on neid piiratud hulgal.

Kui mitoksantrooni kasutatakse raseduse ajal või kui patsient rasestub ravi ajal mitoksantrooniga, on vajalik meditsiiniline konsultatsioon raviga seotud loodet kahjustavate toimete riski kohta. Mitoksantrooni toimed võivad kahjustada genotüüpi ja mõjutada loote arengut (vt lõik 4.4).

Ei ole teada, kas mitoksantroon läbib platsentaarbarjääri.

Imetamine

Rinnaga toitmine tuleb lõpetada enne ravi alustamist mitoksantrooniga. Mitoksantroon eritub rinnapiima ja võib olla lapsele kahjulik.

Fertiilsus

Mitoksantrooniga ravitavad patsiendid peavad pöördumatu viljatuse riski tõttu pidama nõu oma arstiga.

Toime reaktsioonikiirusele

Mitoksantroonravi saavatel patsientidel võivad esineda kõrvaltoimed nagu iiveldus, oksendamine ja vereringehäired. Seetõttu peaks raviarst individuaalselt otsustama mõjude kohta autojuhtimisel ja masinatega töötamisel.

Kõrvaltoimed

Mitoksantroonravi ajal tekivad patsientidel sageli kõrvaltoimed. Nende tekkimise sagedus ja tugevus sõltuvad paljudest asjaoludest, nagu ka annuse suurusest, infusiooni kiirusest ja annustamise intervallidest.

Intrapleuraalse manustamise korral võivad tekkida valu ning samad kõrvaltoimed, mis süsteemse manustamise korral.

Kõrvaltoimete esinemissagedus põhineb järgmisel skaalal: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Väga sage

Seedetrakti häired: iiveldus, oksendamine

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: väsimus, nõrkus Infektsioonid ja infestatsioonid: palavik

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired: amenorröa, spermatogeneesi häired Naha ja nahaaluskoe kahjustused: juuste väljalangemine

Sage

Vere ja lümfisüsteemi häired: luuüdi depressioon, leukopeenia, neutropeenia

Südame häired: EKG muutused, arütmia, vasaku vatsakese väljutusmahu vähenemine, valud rinnus

Seedetrakti häired: stomatiit, mukosiit, isu kaotus, kõhulahtisus, kõhuvalu, kõhukinnisus, veritsus Immuunsüsteemi häired: ülitundlikkusreaktsioonid

Uuringud: uriini sinakaks värvumine (1...2 päeva pärast manustamist) Närvisüsteemi häired: neuroloogilised häired

Aeg ajalt

Vere ja lümfisüsteemi häired: trombotsütopeenia

Südamehäired: südamepuudulikkus (kongestiivne kardiomüopaatia) Seedetrakti häired: seedetrakti verejooks, anoreksia

Maksa- ja sapiteede häired: maksafunktsiooni häire, maksapuudulikkus (ägeda leukeemiaga haigel)

Infektsioonid ja infestatsioonid: eluohtlikud infektsioonid Respiratoorsed, rindkere ja mediastiiniumi häired: düspnoe, pneumoonia

Harv

Vere ja lümfisüsteemi häired: aneemia

Südame häired: müokardiinfarkt

Silma kahjustused: skleera pöörduv sinakaks värvumine

Immuunsüsteemi häired: anafülaksia

Uuringud: maksaensüümide, kreatiniini, uurea, bilirubiini väärtuste muutused

Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid): müelodüsplastiline sündroom, äge müeloidne leukeemia

Naha ja nahaaluskoe kahjustused: küünte sinakaks värvumine, onühholüüs Vaskulaarsed häired: veenide sinakaks värvumine

Väga harv

Südame häired: kardiomüopaatia

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: nekroos (paravasaalsel süstimisel) Immuunsüsteemi häired: immuunsupressioon

Teadmata

Vere ja lümfisüsteemi häired: pantsütopeenia, febriilne neutropeenia

Ainevahetus- ja toitumishäired: tuumori lüüsi sündroom Seedetrakti häired: kõhu valulikkus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: süstekoha värvuse muutused, süstekoha erüteem, süstekoha valu, süstekoha kuumenemine, valu

Maksa- ja sapiteede häired: maksatoksilisus

Uuringud: väljutusfraktsiooni vähenemine

Psühhiaatrilised häired: segasusseisund

Rasedus, sünnitusjärgsed ja perinataalsed seisundid: kasvupeetus lootel Respiratoorsed, rindkere ja mediastiiniumi häired: interstitsiaalne pneumoniit Naha ja nahaaluskoe kahjustused: küünte kahjustused

Vaskulaarsed häired: flebiit Infektsioonid ja infestatsioonid: sepsis

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Ägeda või kroonilise üleannnustamise korral võivad täheldatud kõrvaltoimed raskeneda, sealhulgas neeru-, maksa- ja südametoksilisus (vt lõik 4.8).

Kui mitoksantrooni ägeda üleannustamise korral tekib luuüdi aplaasia, võib see kesta kuni 3 nädalat.

Luuüdi depressiooni ja trombotsütopeenia ulatus määrab, milline on ravi kulg ägeda ja kroonilise üleannustamise korral.

Agranulotsütoosi ja trombotsütopeenia vastu toimimiseks võivad olla vajalikud granulotsüütide kolooniat stimuleeriv faktor ja trombotsüütide kontsentraadid.

Mitoksantrooni üleannustamise korral ei ole spetsiifilist antidooti. Erakorralised protseduurid peavad hõlmama sobivaid korrektiivseid ja toetavaid meetmeid.

Mitoksantroon eritub vereplasmast kiiresti ja sellel on suur afiinsus kudede suhtes, mistõttu seda ei saa dialüüsiga eemaldada.

Tuleb kaaluda infektsioonide profülaktikat antibiootikumidega.

Iga üleannustamine nõuab hoolikat jälgimist kõigi hilistüsistuste tuvastamiseks nii vara kui võimalik.

FARAMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antratseendioon-derivaat, tsütostaatikum, ATC- kood: L01DB07

Mitoksantroon on sünteetiline antratseendioon.

Mitoksantrooni täpne kasvajavastase toime mehhanism ei ole siiani täielikult selge. Mitoksantroon sarnaselt teistele antratsükliinidele lülitub DNH molekuli seda kahjustades, mis lõpuks viib nukleiinhapete sünteesi pärssimisele, mille tulemusena rakk hukkub. Mitoksantroon pärsib DNH ja RNH sünteesi, põhjustab kobaraid moodustavat toimet, kutsub esile tuuma aberratsioone ja kromosoomide lagunemist. Veelgi enam, mitoksantroon põhjustab DNH valgu ristahelate teket ja ahelaga seotud valk katkeb iga ristahela kohalt.

Lisaks sellele toimele on mitoksantrooni edasist elektrostaatilist seondumist DNH-ga, mis viib DNH ahela katkemisele ja on kirjeldatud kui lisamehhanismi.

Mitoksantroon toimib mõlematesse nii proliferatiivsetesse kui mitteproliferatiivsetesse rakkudesse. See on rakutsüklile mittespetsiifiline aine. Mitoksantroon blokeerib osaliselt -faasi,G

põhjustab rakulise RNH suurenemist ja polüploidia teket.

Aine aktiveerib kergelt vaba semikvinooni radikaale ja samal ajal pärsib ta lipiidide peroksüdatsiooni. Mõlemad biokeemilised reaktsioonid arvatakse olevat vastutavad antratsükliinidele omase kardiotoksilise toime arenemises. Sellega selgitatakse ka mitoksantrooni võrdlemisi madalat kardiotoksilisust võrreldes teiste antratsükliinidega.

Lisaks kasvajavastasele toimele on mitoksantroonil ka viirusvastane, algloomade vastane ja immunomodulleeriv toime.

Farmakokineetilised omadused

Jaotumine

Mitoksantroon elimineeritakse kiiresti vereplasmast pärast intravenoosset manustamist ning ta jaotub laialdaselt kudedesse (väljaarvatud KNS) ja omab seetõttu suurt jaotusruumala.

Mitoksantrooni kontsentratsioon kudedes 5…22-tunnise järjestikuse manustamise järel on kõrgem kui plasmas. Kõrgeim kontsentratsioon proportsionaalselt manustatud annusele leiti maksas ja kopsudes ja alanevas tendentsis luuüdis, südames, kilpnäärmes, põrnas, pankreases, neerupealsetes ja neerudes.

Hematoentsefaalbarjääri läbitavus

Hematoentsefaalbarjääri läbib minimaalsel määral.

Platsentabarjääri läbitavus ja imendumine rinnapiima

Kas mitoksantroon läbib platsentaarbarjääri ei ole siiani teada. Mitoksantroon eritub rinnapiima.

Siduvus plasmavalkudega

Mitoksantroon seondub plasmavalkudega 90%.

Bioloogiline poolväärtusaeg

Eliminatsiooni plasmast võib kirjeldada kui avatud 3-osalist mudelit. Algses jaotusfaasis on keskmine poolväärtusaeg umbes 12 minutit (0,027…0,39 tundi). Keskmine poolväärtusaeg teises jaotusfaasis on 93 minutit (0,5…3 tundi). Lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg varieerub individuaalselt märgatavalt. Seda hinnatakse olevat vähemalt 215 tundi (umbes 9 päeva). Pikk

lõplik poolväärtusaeg ja äärmiselt suur jaotusruumala tõendavad, et mitoksantroon tungib sügavale kudedesse, millest vabaneb aeglaselt.

Eritumine

Eritumine sapi ja roojaga näib olevat peamine mitoksantrooni eritustee. Eritumine neerude kaudu

on teisejärgulise tähtsusega. 5 päeva jooksul eritatakse [C] mitroksantroonist 18,3% (13,6…24,8%) annusest roojaga ja ainult 6,5% (5,2…7,9%) uriiniga. Neerude kliirens on umbes 26 ml/min. Uriinis on leitud 4 metaboliiti, millest mitroksantrooni dikarboksüülhape on peamine metaboliit.

Eritumine puuduliku neerufunktsiooni korral

Siiani ei ole täheldatud erilist vahet neerude kliirensil normaalse neerufunktsiooniga või neerupuudulikkusega patsientidel. Mitoksantrooni annuse muutmine kerge või mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel ei ole vajalik.

Eritumine puuduliku maksafunktsiooni korral

Ainult limiteeritud andmed on kättesaadavad olnud mitoksantrooni farmakokineetika kohta maksapuudulikkusega patsientidel (maksametastaasid või maksakasvajad). Sellistel patsientidel on pikem poolväärtusaeg ja samuti pikenenud kliirensiaeg.

Annuse muutmine kerge või mõõduka maksapuudulikkuse korral ei paista olevat vajalik. Annuse modifikatsioon või annustevahelise intervalli pikendamine on vajalik ainult nõrgestatud organismiga patsientide puhul ja ulatuslike hematoloogiliste ja mittehematoloogiliste kõrvaltoimete korral.

Prekliinilised ohutusandmed

Äge toksilisus

Mitoksantrooni ägedat toksilisust uuriti hiirtel ja rottidel intravenoosse ja osaliselt intraperitoneaalse ja subkutaanse manustamise järgselt.

Krooniline toksilisus

Loomkatsed rottide, koerte ja ahvidega näitasid peamiselt annusest sõltuvat müelosupressiooni ja gastroenteropaatia tekkimist. Rottidel tekkis ka nefroos ja koertel spermatogeense epiteeli degeneratsion ja atroofia.

Mitmetes katsetes vahelduva annustamisrezhiimiga on demonstreeritud, et mitoksantroon ei põhjustanud loomkatsetes kardiotoksilisust.

Mutageenne toime on ilmnenud mitmetes in vitro ja in vivo katsetes.

Pikaajalised uuringud väikestel närilistel on näidanud tuumorite tekkimise suuremat sagedust välises kuulmekäigus ja isasloomadel maksarakulise adenoomi ja kartsinoomi tekkimist.

Teratogeenseid toimeid ei täheldatud uuringutes rottide ja küülikutega ning rottide fertiilsusuuringutes.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Naatriumkloriid, naatriumatsetaat, äädikhape, süstevesi.

Sobimatus

Mitoksantrooni süstelahust ei tohi kokku segada teiste ravimitega süstelahuses ega süstlas. Mitoksantrooni ei tohi manustada teiste ravimitega sama intravenoosse liini kaudu. Mitoksantrooni süstelahust ei tohi segada hepariini, astreonaami, piperatsilliini/tazobaktaami, propofooli, hüdrokortisooni ja paklitakseeliga, kuna võib tekkida sadestus.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Mitte lasta külmuda.

Pärast süsteampulli avamist

Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 4 päeva jooksul temperatuuril +4°C…+25°C, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes. Pärast seda tuleb kasutamisvalmis süstelahuse ülejäägid ära visata. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

Vajadusel võib mitoksantrooni süstelahuse ampulli kasutada ka osalistes kogustes, tingimustel kui ampulli avamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes, maksimaalselt 7 päeva pärast avamist toatemperatuuril. Kui pakendi avamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

Säilitamise eritingimused

ONKOTRONE avatud ampulli ja mitoksantrooni sisaldavat kasutamisvalmis lahust ei tohi säilitada temperatuuril üle +25º C. Lahus ei tohi külmuda.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Sisepakend on läbipaistvast DIN-ISO klaasist. Bromobutüülkummist kork.

1 ampull sisaldab 10 mg mitoksantrooni 5 ml-s süstelahuses. 1 ampull sisaldab 20 mg mitoksantrooni 10 ml-s süstelahuses.

1 ampull sisaldab 25 mg mitoksantrooni 12,5 ml-s süstelahuses. 1 ampull sisaldab 30 mg mitoksantrooni 15 ml-s süstelahuses.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Intravenoosne manustamine:

Kõige otstarbekam on ONKOTRONE-t manustada aeglase intravenoosse infusioonina. Kandelahusena võib kasutada isotoonilist naatriumkloriidilahust või 5%-list glükoosilahust.

ONKOTRONE-t võib manustada ka lühiajalise infusioonina (kestus 15…30 minutit). Vajalik ravimiannus tuleb lahustada 50…100 ml-s kandelahuses.

Intrapleuraalne installatsioon:

Intrpleuraalseks manustamiseks lahustatakse ONKOTRONE 50 ml-s 0,9% naatriumkloriidilahuses.

Mitoksantrooni sisaldavaid lahuseid tuleb koguda vanadest ravimitest eraldi ja visata mürgiste jäätmete jaoks ettenähtud prügikasti. Tühjad ampullid kogutakse ja visatakse minema sarnaselt.

Protseduuri ette valmistades, ravimit manustades, ravimiga kokku puutunud materjale hävitades ja ravimiga kokku puutunud esemeid puhastades tuleb alati kanda kindaid ja kaitseprille. Kui ravimiga on kokku puutunud silmad, nahk või limaskest, tuleb kokku puutunud ala koheselt pesta veega.

Esemeid, mis on mitoksantrooni sisaldavate lahustega kokku puutunud, võib puhastada suspensiooniga, milles on 5,5 kaaluosa kaltsiumhüpokloritit lahustatud 13-s osas vees. Seejärel tuleb esemeid hoolikalt loputada. Esemeid, mille sisemuse mürgitustamiseks kasutati kaltsiumhüpokloritit, tohib mitoksantroon-lahuste anumatena uuesti kasutada alles siis, kui neid on kõigepealt loputatud lahjendatud äädikhappega ja seejärel mitu korda rohke veega.

MÜÜGILOA HOIDJA

Baxter oncology GmbH

Kantstr. 2

Halle D 33790

Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.03.2001

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.02.2011

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2016