Ondansetron sandoz - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Ondansetron Sandoz, 4 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Ondansetron Sandoz, 8 mg õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Ondansetron Sandoz 4 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Iga õhukese polümeerikilega kaetud tablett sisaldab 4 mg ondansetrooni (ondansetroon-
vesinikkloriiddihüdraadina).

Ondansetron Sandoz 8 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Iga õhukese polümeerikilega kaetud tablett sisaldab 8 mg ondansetrooni (ondansetroon-
vesinikkloriiddihüdraadina).

INN. Ondansetronum
Abiained vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Ondansetron Sandoz 4 mg tablett

Kollase värvuse ja ovaalse kujuga õhukese polümeerikattega tablett.

Ondansetron Sandoz 8 mg tablett

Kollase värvuse ja ovaalse kujuga õhukese polümeerikattega tablett.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1. Näidustused

Ondansetron Sandoz on näidustatud:
- tsütotoksilisest kemoteraapiast ja radioteraapiast tingitud iivelduse ja oksendamise ravi
-operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise profülaktika ja ravi.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Ravim on mõeldud suukaudseks kasutamiseks.

Kemoteraapiast ja radioteraapiast tingitud iiveldus ja oksendamine:

Täiskasvanud:

Vähktõve ravi emetogeensus on erinev, sõltudes kasutatava kemo- ja radioteraapia annustest ja
ravireziimidest. Ondansetrooni manustamisviis ja annus peavad olema paindlikult valitud ning
lähtuma allpooltoodud põhimõtetest. Annus peab jääma vahemikku 8...32 mg ööpäevas.

Emetogeenne kemo- ja radioteraapia: Ondansetrooni võib manustada kas suukaudselt või
intravenoosselt.
Suukaudne manustamine: 8 mg 1...2 tundi enne ravi algust; seejärel 12 tunni möödumisel veel 8 mg.
1
Et vältida hilisemat või pikaajalist iiveldust ja oksendamist 24 tundi pärast ravi algust, tuleb
ondansetrooni suukaudset manustamist jätkata kuni 5 ööpäeva jooksul pärast ravikuuri lõppu.
Soovitatav suukaudne annus on 8 mg 2 korda ööpäevas.

Tugevalt emetogeenne kemoteraapia: Tugevalt emetogeenset kemoteraapiat, näiteks suures annuses
tsisplatiini saavatele patsientidele võib ondansetrooni manustada intravenoosselt.

Et vältida hilisemat või pikaajalist iiveldust ja oksendamist 24 tundi pärast ravi algust, tuleb
ondansetrooni suukaudset manustamist jätkata kuni 5 ööpäeva jooksul pärast ravikuuri lõppu.

Soovitatav suukaudne annus on 8 mg 2 korda ööpäevas.

Lapsed (vanuses 2 aastat ning üle selle) ja noorukid (alla 18-aastased):

Kogemused ravimi kasutamise kohta pediaatrilistel patsientidel on piiratud. Üle 2-aastastele lastele
võib ondansetrooni vahetult enne kemoteraapia algust manustada ühekordse intravenoosse annusena;
sellele järgneb 12 tunni möödumisel 4 mg suukaudse annuse manustamine.

Suukaudse raviga (vastavalt kehapindalale) tuleks jätkata 5. ööpäevani pärast kemoteraapia lõppu.
Lastele, kelle kehapindala on vahemikus 0,6...1,2 m2, manustatakse 4 mg ravimit kolm korda
ööpäevas; kui lapse kehapindala on aga üle 1,2 m2, tuleks manustada 8 mg 3 korda ööpäevas.

Puudub kogemus ravimi kasutamise kohta alla 2-aastastel lastel.

Ondansetron Sandoz õhukese polümeerikilega kaetud tablette ei tohi kasutada lastel, kelle kehapindala
on väiksem kui 0,6 m2.

Eakad:

Ravimi annust, manustamissagedust ega manustamisviisi ei ole vaja muuta (vt lõik ,,Spetsiaalsed
patsiendigrupid").

Postoperatiivne iiveldus ja oksendamine:

Täiskasvanud:

Postoperatiivse iivelduse ja oksendamise profülaktikaks võib ondansetrooni manustada suukaudselt
või intravenoosselt.
Suukaudne manustamine: üks tund enne anesteesia algust manustatakse 16 mg. Alternatiivselt võib
üks tund enne anesteesia algust manustada 8 mg ning seejärel kaks 8 mg annust 8-tunniste intervallide
järel.

Postoperatiivse iivelduse ja oksendamise raviks soovitatakse ondansetrooni manustada
intravenoosselt.

Lapsed (vanuses 2 aastat ja üle selle) ja noorukid (alla 18-aastased):

Postoperatiivse iivelduse ja oksendamise profülaktikaks ja raviks soovitatakse ondansetrooni
manustada aeglase intravenoosse süstena.

Eakad:

Ondansetrooni kasutamise kohta eakatel patsientidel postoperatiivse iivelduse ja oksendamise
profülaktikaks ja raviks on kogemusi piiratult (vt lõik ,,Spetsiaalsed patsiendigrupid").

Spetsiaalsed patsiendigrupid:
2

Neerukahjustusega patsiendid:

Ööpäevast annust, manustamissagedust või manustamisviisi ei ole vaja muuta.

Maksakahjustusega patsiendid:

Mõõduka või raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel on ondansetrooni kliirens
märkimisväärselt vähenenud ning poolväärtusaeg vereseerumis oluliselt pikem. Sellistel patsientidel ei
tohi ööpäevane koguannus ületada 8 mg.

Sparteiini/debrisokviini aeglase ainevahetusega patsiendid:

Sparteiini ja debrisokviini aeglase ainevahetusega patsientidel ei ole ondansetrooni eliminatsiooni
poolväärtusaeg muutunud. Seetõttu ei erine nendel patsientidel ravimi ekspositsioon korduval
manustamisel ekspositsioonist üldpopulatsioonis. Ööpäevaseid annuseid või ravimi manustamise
sagedust ei ole vaja muuta.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus ondansetrooni või ravimi ükskõik millise abiaine või teiste selektiivsete 5-HT3-
retseptori antagonistide (nt granisetroon ja dolasetroon) suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kuna ondansetroon pikendab teadaolevalt soolesisu viibimise aega jämesooles, tuleb alaägeda
sooleobstruktsiooni nähtudega patsiente pärast ravimi manustamist jälgida.

Ondansetrooni kasutamine (operatsioonijärgse oksendamise ja iivelduse profülaktikaks ja raviks) on
vastunäidustatud lastel pärast kõhuõõnesisest operatsiooni.

Oksendamisvastaste ravimite kasutamine pärast adenoidide või mandlite operatsiooni võib
(oksendamise ärahoidmise tõttu) maskeerida verejooksu. Seetõttu tuleb selliseid patsiente pärast
ondansetrooni manustamist hoolikalt jälgida.

Ondansetron Sandoz õhukese polümeerikilega kaetud tablette ei tohi kasutada lastel, kelle kehapindala
on väiksem kui 0,6 m2.

Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, Lapp"i laktaasi puudulikkusega või glükoosi-galaktoosi
imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ei ole andmeid, et ondansetroon indutseeriks või inhibeeriks teiste temaga tavaliselt samaaegselt
manustatavate ravimpreparaatide metabolismi. Spetsiaalsed uuringud on näidanud, et ondansetroon ei
oma koostoimeid alkoholi, temasepaami, furosemiidi, alfentaniili, propofooli ega tiopentaaliga.

Ondansetroon metaboliseerub mitmete maksa tsütokroom P-450 ensüümide (CYP3A4, CYP2D6 ja
CYP1A2) vahendusel. Ondansetrooni metaboliseerivate ensüümide rohkuse tõttu kompenseeritakse
ühe ensüümi inhibeerimine või vähenenud aktiivsus (nt CYP2D6 geneetiline defitsiit) tavaliselt teiste
ensüümide poolt ja sellega peaks kaasnema vähene või ebaoluline ondansetrooni üldise kliirensi
muutus või annuse muutmise vajadus.

Fenütoiin, karbamasepiin ja rifampitsiin: Patsientidel, kes said ravi tugevate CYP3A4 indutseerijatega
(nt fenütoiin, karbamasepiin ja rifampitsiin), pikenes ondansetrooni oraalne kliirens ja vähenes
plasmakontsentratsioon.
3

Tramadool: Väikestest uuringutest saadud andmed näitavad, et ondansetroon võib vähendada
tramadooli valuvaigistavat toimet.

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus:

Vähesel arvul ravimile eksponeeritud rasedustel baseeruvad andmed viitavad sellele, et ondansetrooni
manustamine raseduse ajal ei põhjusta kahjulikke toimeid raseduse kulule ega mõjuta
loote/vastsündinu tervist. Tänaseni puuduvad asjakohased epidemioloogilised andmed. Katseloomadel
teostatud uuringutes ei ole täheldatud viiteid otseste ega kaudsete kahjulike toimete kohta tiinuse
kulule, embrüo või loote arengule, sünnitusele ega ka postnataalsele arengule. Ravimi määramisel
rasedatele tuleb olla ettevaatlik (eriti raseduse esimesel trimestril). Samuti tuleks teha põhjalik
riski/kasu analüüs.

Imetamine:

Uuringud on näidanud, et imetavatel loomadel tungib ondansetroon rinnapiima. Seetõttu ei soovitata
ondansetrooni saavatel emadel last rinnaga toita.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Psühhomotoorsetes testides ei halvenda ondansetroon töövõimet ega põhjusta sedatsiooni.
Ondansetroon ei oma märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

Väga sage (>1/10), sage (1/100, <1/10), aeg-ajalt (1/1000, <1/100), harv (1/10000, <1/1000), väga
harv (<1/10000), sh üksikjuhud.

Immuunsüsteemi häired:

Harv: Varased ülitundlikkusreaktsioonid, mis on mõnikord rasked ­ sh anafülaksia. Anafülaksia võib
osutuda surmavaks.
Ülitundlikkusreaktsioone täheldati ka patsientidel, kellel esines ülitundlikkust teiste selektiivsete 5-
HT3-retseptorite antagonistide suhtes.

Närvisüsteemi häired:

Harv: On andmeid tahtele allumatute liigutuste (nt ekstrapüramidaalreaktsioonide nagu okulogüürilise
kriisi/düstooniliste reaktsioonide) kohta, mille puhul ei ole aga ilmnenud kindlaid tõendeid püsivate
kliiniliste tüsistuste kohta. Harva on täheldatud ka krampide teket. Nende toimete põhjuseks olevaid
tuntud farmakoloogilisi toimemehhanisme ei saa siiski seostada ondansetrooniga.

Südame häired:

Harv: Valu rindkeres koos ST-segmendi depressiooniga või ilma, südamerütmi häired, hüpotensioon
ja bradükardia.

Seedetrakti häired:

Sage: On teada, et ondansetroon kiirendab jämesoole läbitavust ning võib mõnedel patsientidel
põhjustada kõhukinnisust. Patsiente, kellel esinevad kergekujulised sooleobstruktsiooni nähud, tuleb
pärast ravimi manustamist jälgida.

4
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

Sage: Peavalu, sooja- või õhetustunne, luksumine.

Harv: Ondansetrooni kiirel süstimisel veeni on harva tekkinud mööduvad nägemishäired (nt nägemise
ähmastumine) ja pearinglus.

Uuringud:

Aeg-ajalt: Maksafunktsiooni näitajate asümptomaatiline suurenemine.

4.9. Üleannustamine

Ondansetrooni üleannustamise kohta on praeguseks andmeid vähe. Vähesed patsiendid on
ondansetrooni saanud liiga suures annuses. Sellega seoses esinesid nägemishäired, raske kõhukinnisus,
hüpotensioon ning vasovagaalne episood koos ajutise teise astme atrioventrikulaarse blokaadiga.
Kõigil neil juhtudel lahenesid probleemid täielikult. Ondansetroonile spetsiifiline antidoot puudub,
seetõttu tuleb üleannustamise kahtlusel rakendada vastavalt vajadusele sümptomaatilist ja toetavat
ravi.

Ipecacuanha (oksejuure) kasutamine ondansetrooni üleannustamise raviks ei ole soovitatav, kuna
patsiendid tõenäoliselt ei reageeri sellele ondansetrooni enda oksendamisvastase toime tõttu.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Iiveldus- ja oksendamisvastased ained, Serotoniini (5-HT3) antagonistid,
ATC-kood: A04AA01.

Ondansetroon on tugevatoimeline ja suure selektiivsusega 5HT3-retseptorite antagonist. Tema
iiveldus- ja oksendamisvastase toime täpne mehhanism ei ole teada. Kemoterapeutilised ained ja
kiiritusravi võivad põhjustada 5HT vabanemist peensooles, mis aktiveerib 5HT3-retseptorite kaudu
uitnärvi aferentseid kiude ning kutsub esile okserefleksi. Ondansetroon blokeerib nimetatud refleksi
vallandumist. Uitnärvi aferentsete kiudude aktiveerimine võib põhjustada 5HT vabanemist ka IV
ajuvatsakese põhjas paiknevas area postrema"s; seega võib oksendamine olla indutseeritud ka
tsentraalse mehhanismi kaudu. Seega on ondansetrooni tsütotoksilisest kemoteraapiast ja
radioteraapiast põhjustatud iivelduse ja oksendamise vastane toime tõenäoliselt tingitud nii perifeerses
kui kesknärvisüsteemis paiknevate neuronite 5HT3-retseptorite antagonismist. Ravimi
toimemehhanism operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise korral ei ole teada, kuid sellesse võivad
olla kaasatud mõjud samadele regulatoorsetele süsteemidele, mis tsütotoksilise ravi puhul.

Tervetel vabatahtlikel läbi viidud psühhofarmakoloogilises uuringus ei täheldatud ondansetroonil
sedatiivset toimet.

Ondansetroon ei mõjuta prolaktiini kontsentratsioone vereplasmas.

Ondansetrooni rolli opiaatidest põhjustatud oksendamise ravis ei ole veel kindlaks tehtud.

5.2. Farmakokineetilised
omadused

Suukaudse manustamise järel imendub ondansetroon seedetraktist passiivselt ja täielikult ning allub
seejärel esmase passaazi metabolismile. Maksimaalne plasmakontsentratsioon (30 ng/ml) saabub
ligikaudu 1,5 tundi pärast 8 mg annuse manustamist. Suuremate kui 8 mg annuste korral pole
organismi süsteemne ekspositsioon ondansetroonile proportsionaalne, vaid suurem. See võib olla
5
tingitud esmase passaazi metabolismi mõningasest vähenemisest suuremate suukaudsete annuste
manustamisel. Toit suurendab vähesel määral suukaudselt manustatud ravimi biosaadavust; kuid
antatsiidid seda ei mõjuta. Uuringud tervetel eakatel vabatahtlikel on näidanud ondansetrooni
suukaudse manustamise biosaadavuse vähest, kliiniliselt ebaolulist vanusest tingitud suurenemist
(65%) ja poolväärtusaja pikenemist (5 tundi). Ondansetrooni farmakokineetilistes omadustes on
täheldatud soolisi erinevusi. Naistel imendub suukaudsel manustamisel ravim kiiremini ning suuremas
ulatuses; süsteemne kliirens ja jaotusruumala (kehamassile kohandatud) on neil aga väiksemad.

Ondansetrooni jaotuvus organismis on nii suukaudse, intramuskulaarse kui intravenoosse manustamise
korral sarnane; terminaalne poolväärtusaeg on ligikaudu 3 tundi ning püsiseisundi jaotusruumala
ligikaudu 140 l. Ondansetrooni intramuskulaarsel ja intravenoossel manustamisel saavutatakse
samaväärne süsteemne ekspositsioon.

4 mg ondansetrooni intravenoossel infundeerimisel vähemalt 5 minuti kestel saavutatakse ravimi
maksimaalseks kontsentratsiooniks vereplasmas umbes 65 ng/ml. Ondansetrooni intramuskulaarse
manustamise järel on ravimi maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas 25 ng/ml ning see saabub 10
minuti jooksul pärast süstimist.

Ondansetroon ei seondu valkudega suures ulatuses (70...76%). Süsteemsest vereringest elimineerub
ondansetroon peamiselt hepaatilise metabolismi teel, millesse on kaasatud mitmesugused
ensümaatilised metabolismi rajad. Vähem kui 5% imendunud annusest eritub muutumatul kujul
uriiniga. Isoensüümi CYP2D6 puudus organismis (debrisokviini polümorfism) ei mõjuta
ondansetrooni farmakokineetikat. Korduval manustamisel ondansetrooni farmakokineetilised
omadused ei muutu.

Ühte uuringusse oli kaasatud 21 pediaatrilist patsienti (vanuses 3...12 eluaastat), kellel teostati
plaaniline kirurgiline operatsioon üldanesteesiaga. Neil olid ondansetrooni ühekordse 2 mg-se (3...7-
aastastel) või 4 mg-se (8...12-aastastel) annuse intravenoossel manustamisel nii ravimi kliirens kui ka
jaotusruumala väiksemad. Erinevus sõltus vanusest: kui 12-aastastel oli kliirens umbes 300 ml/min,
siis 3-aastastel oli see 100 ml/min. Jaotusruumala oli 12-aastastel lastel 75 l ning 3-aastastel 17 l.
Rakendades kehamassil põhinevat annustamist (0,1 mg/kg kuni maksimaalselt 4 mg), saab eeltoodud
erinevusi kompenseerida ning normaliseerida lastel ravimi süsteemset ekspositsiooni.

Neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens 15...60 ml/min) on ondansetrooni
intravenoossel manustamisel nii ravimi süsteemne kliirens kui jaotusruumala vähenenud. Selle
tulemuseks on mõningane, kiiniliselt mitteoluline eliminatsiooni poolväärtusaja tõus (5,4 tundi). Raske
neerupuudulikkusega patsientidel, kes vajasid regulaarset hemodialüüsi (ravimi farmakokineetikat
uuriti hemodialüüsiseansside vahel), ondansetrooni farmakokineetika intravenoossel manustamisel
oluliselt ei muutunud.

Tervetel eakatel vabatahtlikel läbiviidud uuringud näitasid kerget ja vanusest sõltuvat suukaudse
biosaadavuse suurenemist (65%) ning poolväärtusaja pikenemist (5 tundi).

Raske maksakahjustusega patsientidel on ravimi suukaudse, intravenoosse või intramuskulaarse
manustamise järel ondansetrooni süsteemne kliirens märgatavalt vähenenud ning eliminatsiooni
poolväärtusaeg pikenenud (15...32 tundi), samuti on ravimi presüsteemse metabolismi vähenemise
tõttu ondansetrooni suukaudse manustamise biosaadavus suurenenud peaaegu 100%-ni.

5.3. Prekliinilised
ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse
prekliinilised uuringud ei ole näidanud erilist kahjulikku toimet inimesele. Ondansetroon ja tema
metaboliidid kogunevad rottide rinnapiima, piima/plasma suhe oli 5,2.
Inimese südame kloonitud ioonikanalitel teostatud uuring näitas, et ondansetroonil on kardiaalset
repolarisatsiooni mõjutav toime (HERG kaaliumikanalite blokeerimise tõttu). Selle leiu kliiniline
tähtsus ei ole teada.
6


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1. Abiainete
loetelu

Tableti sisu:

Veevaba laktoos
Mikrokristalne tselluloos
Eelnevalt zelatiniseeritud maisitärklis
Magneesiumstearaat

Tableti kate:

Hüpromelloos
Laktoosmonohüdraat
Titaandioksiid (E171)
Glütserooltriatsetaat
Kollane raudoksiid (E172)

6.2. Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4. Säilitamise
eritingimused


See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5. Pakendi iseloomustus ja sisu

Bilaminaadist (PVC/PVdC) fooliumist ja alumiiniumfooliumist VMCH-kattega blisterpakend.

6, 10, 15, 30, 50, 100 õhukese polümeerikattega tabletti pakendis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Sandoz GmbH
Biochemiestrasse 10
A-6250 Kundl
Austria


8. MÜÜGILOA
NUMBRID

Ondansetron Sandoz 4 mg: 494505
7
Ondansetron Sandoz 8 mg: 494805


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

30.09.2005


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2006
8