Omolin

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

Omolin 10 mg gastroresistentsed kõvakapslid
Omolin 20 mg gastroresistentsed kõvakapslid
Omolin 40 mg gastroresistentsed kõvakapslid
Omeprasool

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-
Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik,
isegi kui haigussümptomid on sarnased.
-
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet,
mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Infolehes antakse ülevaade:
1.
Mis ravim on Omolin ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Omolin"i kasutamist
3.
Kuidas Omolin"i kasutada
4.
Võimalikud kõrvaltoimed
5.
Kuidas Omolin"i säilitada
6.
Lisainfo


1. MIS RAVIM ON OMOLIN JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Omolin"i toimeaine kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse prootonpumba inhibiitoriteks. Need
ravimid vähendavad happelise maomahla tootmist, mis aitab vältida haavandite teket ja võimaldab
olemasolevatel haavanditel paraneda. Lisaks aitab see vähendada söögitoru (toru, mis viib suust
makku) põletikust põhjustatud ebamugavustunnet ja võimaldab kahjustustel paraneda.

Omolin kasutatakse järgmistel näidustustel:
· kaksteistsõrmikuhaavand (haavand peensooles, mis algab mao alaosast);
· maohaavand;
· refluksösofagiit (söögitoru põletik) või gastroösofageaalne reflukshaigus (põhjustatud maohappe
sattumisest söögitorru);
· varem esinenud refluksösofagiidi taastekke ennetamine;
· Zollinger-Ellisoni sündroom (kasvaja kõhunäärmes, mille tõttu magu toodab liiga palju hapet);
· mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (NSAID-ide) võtmisest põhjustatud haavand;
· NSAID-ide võtmise ajal, kui teil on varem esinenud haavandeid, et vältida nende taasteket;
· Helicobacter pylori infektsiooniga seotud haavand (sel puhul kasutatakse koos
antibiootikumidega).


2. MIDA ON VAJA TEADA ENNE OMOLIN"I KASUTAMIST

Ärge kasutage Omolin"i
- kui te olete allergiline (ülitundlik) omeprasooli või Omolin"i mõne koostisosa suhtes;
- kui teil on probleeme maksaga, kooskasutamine klaritromütsiiniga (kasutatakse teatud nakkuste
raviks);
- kui te kasutate atasanaviiri (kasutatakse HIV raviks).

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Omolin
- Kui teil esineb või on hiljuti esinenud mõni järgmistest sümptomitest: soovimatu kaalulangus,
korduv oksendamine, vere oksendamine või tume väljaheide. Teie arst võib sel juhul teha
lisauuringu, mida nimetatakse endoskoopiaks, et täpsustada diagnoosi ja/või välistada teised
tõsisemad haigused.

- Kui ravi maohappe inhibiitoritega suurendab vähesel määral ohtu haigestuda seedetrakti
haigustesse. Öelge oma arstile, kui teil esineb seedetrakti poolseid vaevusi, nagu kõhulahtisus
ja kõhuvalu.
- Omolin ei ole näidustatud alla 2-aastastele lastele ja imikutele.
- Kui te kasutate seda ravimit pika aja vältel (kauem kui üks aasta), peaksite te regulaarselt oma
arstiga nõu pidama, et teha kindlaks, kas ravi on ikka veel vajalik.
- Kui teil esineb või on esinenud maksa- või neeruprobleeme. Teie arst kontrollib nende
funktsiooni vereanalüüsidega. See on eriti oluline, kui te peate kasutama Omolin"i pika aja
vältel.
- Kui teie arst on andnud teile Omolin"i lisaks teistele ravimitele, mida nimetatakse
antibiootikumideks (kasutatakse bakterite, nt Helicobacter pylori poolt põhjustatud haiguse
raviks) või koos põletikuvastaste ravimitega (kasutatakse valu või reumaatiliste haiguste
raviks), palun lugege hoolikalt ka nende ravimite infolehti.

Kui mõni eelnevatest hoiatustest kehtib või on kunagi kehtinud teie kohta, pidage nõu oma arstiga.

Kasutamine koos teiste ravimitega
Ravimid võivad samaaegsel kasutamisel mõjutada üksteise toimeid ja/või kõrvaltoimeid. Seda
nimetatakse koostoimeks. Koostoimed võivad esineda ka siis, kui te olete hiljuti kasutanud või
hakkate lähitulevikus kasutama mingeid muid ravimeid. Palun informeerige oma arsti või apteekrit,
kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud
ravimeid.

Eriti oluline on teavitada oma arsti, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud ravimeid, mis
sisaldavad:
·
Atasanaviiri (kasutatakse HIV raviks).
·
Tsüklosporiini ja takroliimi (ravimid, mis suruvad alla organismi kaitsemehhanisme,
ennetades äratõukereaktsiooni).
·
Digoksiini (südamehaiguste ravim).
·
Disulfiraami (kasutatakse alkoholismi raviks).
·
Aineid, mille metabolism toimub maksas, näiteks:
-
bensodiasepiinid (rahustava, uinumist soodustava ja/või lihaseid lõdvestava toimega
ravimid), nt diasepaam, triasolaam ja flurasepaam;
-
fenütoiin (kasutatakse nt epilepsia raviks);
-
varfariin (vere hüübimist pidurdav ravim);
- mõned depressiooni raviks kasutatavad ravimid, nt tsitalopraam, imipramiin ja
klomipramiin.
·
Ketokonasooli ja itrakonasooli (kasutatakse seennakkuste raviks) ja teisi ravimeid, mille
imendumist mõjutab mao happesuse aste.
·
Makroliidid (antibiootikumid teatud nakkuste raviks), nt klaritromütsiin, roksitromütsiin ja
erütromütsiin.
·
Naistepuna (taimeekstrakt, mida kasutatakse tihti kui looduslikku antidepressanti).
·
Vitamiini B12.

Kui te võtate mõnda neist ravimitest, peaksite nõu pidama oma arsti või apteekriga.

Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Hoiatus: te võite ülaltoodud ravimeid teada mõne teise, nt kaubandusliku nimetuse all. Selles infolehes
on nimetatud ainult toimeaine või ravimite rühm, aga mitte ravimi kaubanduslik nimetus. Seetõttu
peate te kasutatavate ravimite pakendilt või infolehest lugema, mis on nende ravimite toimeaineks või
millistesse ravimite rühmadesse need kuuluvad.


osi-nimelist suhkrut. Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu mõningaid
suhkruid, pidage enne ravimi võtmist nõu oma arstiga.


3. KUIDAS OMOLIN"I KASUTADA

Kasutage Omolin"i alati täpselt nii, nagu arst on teile öelnud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu
oma arsti või apteekriga. Tavaliselt kasutatavad annused on kokku võetud allpool.

Kaksteistsõrmikuhaavand (haavand peensooles, mis algab mao alaosast)
Üks 20 mg omeprasooli sisaldav kapsel ööpäevas 2...4 nädala vältel. Arst võib seda vajadusel
suurendada annuseni 40 mg ööpäevas. Kaksteistsõrmikuhaavandi taastekke vältimiseks on tavaline
annus 20 mg ööpäevas, kuid mõnel juhul võib olla piisav ka 10 mg ööpäevas.
Maohaavand
Üks 20 mg omeprasooli sisaldav kapsel ööpäevas, enamasti 4 nädala vältel, kuid ravi võib kesta kuni 8
nädalat. Arst võib seda vajadusel suurendada annuseni 40 mg omeprasooli ööpäevas.

Refluksösofagiit (söögitoru põletik, mis on põhjustatud maohappe sattumisest söögitorru)
Üks 20 mg omeprasooli sisaldav kapsel ööpäevas, enamasti 4 nädala vältel, kuid ravi võidakse
pikendada kuni 8 nädalani. Arst võib seda vajadusel suurendada annuseni 40 mg omeprasooli
ööpäevas.
Säilitusravi puhul refluksösofagiidi taastekke vältimiseks võidakse määrata üks 10...20
mg
omeprasooli sisaldav kapsel ööpäevas.

Gastroösofageaalne reflukshaigus (sümptomid tekivad maohappe sattumisest söögitorru)
Üks 10...20 mg omeprasooli sisaldav kapsel ööpäevas, tavaliselt 2...4 nädala vältel. Kui kahenädalase
ravi järel sümptomid ei leevendu, võib teie arst otsustada teha lisauuringuid.

Zollingeri-Ellisoni sündroom (kasvaja kõhunäärmes, mille tõttu magu toodab liiga palju hapet)
Tavaline algannus on 60 mg omeprasooli üks kord ööpäevas. Annused, mis ületavad 80 mg ööpäevas,
tuleb jagada kaheks üksikannuseks.

Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisest põhjustatud haavandite ravi
Tavaline annus on 20 mg üks kord ööpäevas. Ravi kestus on 4...8 nädalat.

Säilitusravi mittesteroidsetest põletikuvastastest ravimitest põhjustatud haavandite taastekke
vältimiseks
Tavaline annus on 20 mg üks kord ööpäevas.


Omolin"i kasutamine koos antibiootikumidega Helicobacter pylori infektsiooniga seotud haavandi
raviks
Tavaline annus on üks 20 mg omeprasooli sisaldav kapsel kaks korda ööpäevas. Arst ütleb teile, et te
kasutaksite ühe nädala vältel kahte järgnevatest antibiootikumidest: amoksitsilliin, klaritromütsiin ja
metronidasool.

Soovitatud kombinatsioonid antibiootikumidega on järgmised:

· 20 mg omeprasooli + 1000 mg amoksitsilliini + 500 mg klaritromütsiini, kõiki kaks korda
ööpäevas
· 20 mg omeprasooli + 250 mg klaritromütsiini + 400...500 mg metronidasooli, kõiki kaks korda
ööpäevas

Arst ütleb teile, millist kombinatsiooni te peate kasutama.

Ravi kestus on tavaliselt üks nädal. Ärge katkestage ravi enne õiget aega, et vältida bakterite
ellujäämist ja resistentseks muutumist.

Üle 2-aastased lapsed ja noorukid
Omeprasooli kasutamisega lastel on vähe kogemusi. Seetõttu võib omeprasooli kasutada lastel ainult
raske refluksösofagiidi puhul (söögitoru põletik, mis on põhjustatud happe sattumisest maost
söögitorru). 10...20 kg kaaluvate laste puhul on tavaliseks annuseks üks 10 mg kapsel ööpäevas. Üle
20 kg kaaluvate laste puhul on tavaliseks annuseks 20 mg omeprasooli üks kord ööpäevas. Ravi kestus
on tavaliselt 4...8 nädalat, kuid seda võidakse pikendada kuni 12 nädalani.

Patsientide erigrupid

Lapsed
Omeprasool ei ole näidustatud alla 2-aastastele lastele.

Maksafunktsiooni häiretega patsiendid
Kui teil on maksaprobleeme, võib osutuda vajalikuks omeprasooli annust vähendada. Kui see kehtib
teie kohta, on maksimaalne omeprasooli annus teie jaoks 20 mg ööpäevas.

Manustamine
Kapslid tuleb tervelt alla neelata koos klaasi veega enne sööki (nt hommiku- või õhtusööki) tühja kõhu
peale. Kapsleid ei tohi närida ega purustada.

Kui teil on raskusi kapslite neelamisega või kui te peate andma seda ravimit väikesele lapsele, võib
kapsli kesta avada ja kapsli sisu segada väikese koguse jogurti või puuviljamahlaga. Valmistatud segu
tuleb kohe sisse võtta (ilma närimata).

Blistri avamiseks tõmmake kaks fooliumikihti lahku kohast, kus väike osa fooliumist ei ole kinnitatud.

Kui teil on tunne, et Omolin"i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Omolin"i rohkem kui ette nähtud
Pöörduge kohe arsti või apteekri poole.
Omeprasooli üleannustamise sümptomite hulka kuuluvad unisus, krambid, hingeldus ja
kehatemperatuuri langus.

Kui te unustate Omolin"i võtta
Kui te olete unustanud Omolin"i võtta, võtke vahelejäänud annus niipea, kui see teil meelde tuleb. Kui
see tuleb teil meelde alles siis, kui on aeg võtta järgmine annus, ärge võtke vahelejäänud annust, vaid

jätkake ravimi võtmist regulaarselt, harjumuspärasel kellaajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus
jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.


4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Omolin põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Esineda
võivad järgmised kõrvaltoimed:
Sage (esineb vähem kui ühel inimesel 10-st, kuid rohkem kui ühel inimesel 100-st):
- kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõhupuhitus (võimalik koos kõhuvaluga), iiveldus või oksendamine;
- unisus, unehäired (unetus), pearinglus ja peavalu. Need sümptomid taanduvad tavaliselt ravi
käigus.

Aeg-ajalt (esineb vähem kui ühel inimesel 100-st, kuid rohkem kui ühel inimesel 1000-st):
- sügelus, lööve, juuste väljalangemine, villide teke nahal, suurenenud tundlikkus päikesevalguse
suhtes ja suurenenud higistamine;
- nägemise hägustumine, vaatevälja ahenemine, kuulmis- või maitsmishäired;
- vedelikupeetus (ödeem).
- Muutused vereanalüüsi tulemustes, mis näitavad maksa funktsiooni

Harv (esineb vähem kui ühel inimesel 1000-st, kuid rohkem kui ühel inimesel 10 000-st):
- keele pruunikas-mustaks värvumine samaaegsel kasutamisel klaritromütsiiniga (ravim teatud
nakkuste vastu) ja healoomulised tsüstid (vedelikuga täidetud õõned) näärmetes;
- lihasnõrkus, lihasvalu ja liigesevalu;
- ärrituse, sügeluse või torkimise tajumine ilma nähtava põhjuseta (paresteesia) ja peapöörituse
tunne; segadus ja olematute asjade tajumine (hallutsinatsioonid) tekivad peamiselt raskelt haigetel
või eakatel patsientidel;
- lastel võib tekkida aneemia.

Väga harv (esineb vähem kui ühel inimesel 10 000-st):
- suukuivus, suu limaskesta põletik, seennakkused (kandidoos) ja kõhunäärme põletik (pankreatiit);
- maksapõletik (hepatiit) ikterusega (naha või silmade kollaseks värvumine) või ilma ja muutused
ajus, mida iseloomustavad spasmid ja teadvuse hägustumine võivad tekkida eelneva
maksahaigusega patsientidel;
- ebanormaalsed laborianalüüsid;
- rasked allergilised reaktsioonid, nagu rasked nahahaigusd, palavik, järsk vedeliku kogunemine
nahka ja limaskestadesse (nt kurku või keelde), hingamisraskused, veresoonte põletik ja sokk
(järsk vererõhu langus, kahvatus, erutus, nõrk ja kiire pulss, higine nahk, vähenenud teadvus);
- neerupõletik (nefriit), millega kaasneb veri uriinis, palavik ja valu külgedes;
- erutus ja depressioon tekivad peamiselt raskelt haigetel või eakatel patsientidel;
- rindade areng meestel.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


5. KUIDAS OMOLIN"I SÄILITADA

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage Omolin"i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab kuu
viimasele päevale.
hoida temperatuuril kuni 25ºC.
Alumiiniumist blisterpakend: Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

HDPE pudel: Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.


6. LISAINFO

Mida Omolin sisaldab
- Toimeaine on omeprasool: Omolin 10 mg kapsel sisaldab 10 mg omeprasooli, Omolin 20 mg
kapsel sisaldab 20 mg omeprasooli ja Omolin 40 mg kapsel sisaldab 40 mg omeprasooli.

- Abiained on:
· Kapsli sisu: suhkrusfäärid (maisitärklis ja sahharoos), naatriumlaurüülsulfaat, veevaba
dinaatriumfosfaat, mannitool, hüpromelloos, makrogool 6000, talk, polüsorbaat 80,
titaandioksiid, metakrüülhappe-etüülakrüülhappe kopolümeeri (1:1) dispersioon 30%.
· Kapsli kest: zelatiin. 10 mg ja 20 mg kapslid sisaldavad ka värvaineid kinoliinkollane ja
titaandioksiid. 40 mg kapslid sisaldavad indigokarmiini ja titaandioksiidi.

Kuidas Omolin välja näeb ja pakendi sisu
Gastroresistentsed kõvakapslid.
Omolin 10 mg: läbipaistmatu kollane kapsel sisaldab valkjaid kuni kreemjasvalgeid ümmargusi
mikrograanuleid.
Omolin 20 mg: läbipaistmatu kollane kapsel sisaldab valkjaid kuni kreemjasvalgeid ümmargusi
mikrograanuleid.
Omolin 40 mg: läbipaistmatu sinine ja valge kapsel sisaldab valkjaid kuni kreemjasvalgeid ümmargusi
mikrograanuleid.

Blisterpakendid sisaldavad 7, 14, 15, 28, 30, 50, 56, 60, 90, 100, 140, 280 ja 500 kapslit;
HDPE pudelid sisaldavad 5, 7, 14, 28, 30, 56, 60, 90 ja 500 kapslit.
Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja:
CHEMO IBÉRICA, S.A.
Gran Vía Carlos III 98 ­ 7th floor
08028 Barcelona
Hispaania

Tootja:
LABORATORIOS LICONSA, S.A.
Av. Miralcampo, Nº 7, Polígono Industrial Miralcampo
19200 Azuqueca de Henares (Guadalajara)
Hispaania





See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:

Tsehhi Vabariik:
Asilar 10 / 20 / 40 mg
Eesti:
Omolin
Holland:
Omolin 10 / 20 / 40 mg, maagsapresistente capsule, hard
Ungari:
Ludea 10 / 40 mg kapszula


Asilar 20mg kapszula
Italia:
Omolin 10 / 20 mg capsule rigide gastroresistenti
Leedu:
Omolin 10 / 20 / 40 mg skrandyje neirios kietos kapsuls

Läti:
Omolin 10 / 20 / 40 mg zarnas skistosas cietas kapsulas
Poola:
Agastin 10 / 20 / 40
Sloveenia:
Omolin 10 / 20 / 40 mg gastrorezistentna kapsula, trda
Slovakkia Vabariik: Asilar 10 /20 / 40 mg
Hispaania:
Omolin 40 mg cápsulas duras gastrorresistentes

Infoleht on viimati kooskõlastatud aprillis 2009.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Omolin 10 mg gastroresistentsed kõvakapslid
Omolin 20 mg gastroresistentsed kõvakapslid
Omolin 40 mg gastroresistentsed kõvakapslid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Omolin 10 mg kapslid: üks kapsel sisaldab 10 mg omeprasooli.
Omolin 20 mg kapslid: üks kapsel sisaldab 20 mg omeprasooli.
Omolin 40 mg kapslid: üks kapsel sisaldab 40 mg omeprasooli.

INN. Omeprazolum

Abiaine: sukroos.
· Iga 10 mg kapsel sisaldab 51...58 mg sahharoosi.
· Iga 20 mg kapsel sisaldab 102...116 mg sahharoosi.
· Iga 40 mg kapsel sisaldab 203...233 mg sahharoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Gastroresistentne kõvakapsel.

Omolin 10 mg kapslid: läbipaistmatu kollane kapsel sisaldab valkjaid kuni kreemjasvalgeid
ümmargusi mikrograanuleid.
Omolin 20 mg kapslid: läbipaistmatu kollane kapsel sisaldab valkjaid kuni kreemjasvalgeid
ümmargusi mikrograanuleid.
Omolin 40 mg kapslid: läbipaistmatu sinine ja valge kapsel sisaldab valkjaid kuni kreemjasvalgeid
ümmargusi mikrograanuleid.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

· Kaksteistsõrmikuhaavandid
· Healoomulised maohaavandid
· Refluksösofagiit
· Refluksösofagiidi säilitusravi retsidiivide vältimiseks
· Gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi
· Zollinger-Ellisoni sündroom
· Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisest tingitud mao- ja
kaksteistsõrmikuhaavandite ravi
· Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisest tingitud mao- ja
kaksteistsõrmikuhaavandite säilitusravi retsidiivide vältimiseks
· Helicobacter pylori eradikatsioon Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptiliste
haavanditega patsientidel koos sobivate antibiootikumidega (vt lõik 4.2)


4.2 Annustamine ja manustamisviis


Kaksteistsõrmikuhaavandid:
Tavaline annus on 20 mg üks kord ööpäevas. Ravi kestus on 2...4 nädalat.
Säilitusravi: Helicobacter pylori eradikatsioonile allumatute kaksteistsõrmikuhaavandite korral tuleb
säilitusravi retsidiivide vältimiseks individualiseerida vastavalt haiguse raskusele. Tavaline annus on
20 mg ööpäevas. Mõnele patsiendile võib olla piisav 10 mg ööpäevas.

Healoomulised maohaavandid:
Tavaline annus on 20 mg üks kord ööpäevas. Ravi kestus on 2...(6)...8 nädalat.

Refluksösofagiit:
Tavaline annus on 20 mg üks kord ööpäevas. Ravi kestus on 4...8 nädalat.

Märkused:
Üksikutel jjuhtudel võib kaksteistsõrmikuhaavandite, healoomuliste maohaavandite ja
refluksösofagiidi ravis omeprasooli annust suurendada 40 mg-ni üks kord ööpäevas.

Kaksteistsõrmiku- ja maohaavandeid võib ravida omeprasooli monoteraapiaga ainult siis, kui
Helicobacter pylori hävitamine ei ole näidustatud või on olnud ebaefeftiivne.

Üle 2-aastased lapsed ja noorukid raske refluksösofagiidiga:
Lastel on kasutamise kogemus piiratud. Lastel võib omeprasooli kasutada ainult teistele
ravimeetmetele allumatu raske refluksösofagiidi korral.
Ravi tuleb alustada lastearsti järelvalve all. Piisava ravivastuse saamiseks tuleb võimalusel mõõta
pidevalt pH ja määrata Helicobacter pylori genotüüp (CYP 2C19 staatuse suhtes). Soovitatavad on
järgmised annused (ekvivalentne 1 mg/kg/ööpäevas):
-
lastel kehakaaluga 10...20 kg: 10 mg ööpäevas;
-
lastel kehakaaluga üle 20 kg: 20 mg ööpäevas.

Ravi kestus on tavaliselt 4...8 nädalat ja see ei tohi kesta üle 12 nädala, sest puuduvad andmed ravimi
pikaajalise kasutamise kohta selles vanusegrupis.

Refluksösofagiidi säilitusravi retsidiivide vältimiseks:
Tavaline annus on 10...20 mg ööpäevas sõltuvalt kliinilisest vastusest.

Zollinger-Ellisoni sündroom:
Annustamine tuleb korrigeerida individuaalselt ja peab jätkuma spetsialisti järelvalve all, kuni püsivad
kliinilised näidustused. Soovitatav algannus on 60 mg üks kord ööpäevas. Annused, mis on suuremad
kui 80 mg ööpäevas, tuleb jagada kaheks üksikannuseks. Zollinger-Ellisoni sündroomiga patsientide
puhul ei ole ravi kestusel ajalist piirangut.

Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisega seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite
ravi:
Tavaline annus on 20 mg ööpäevas. Ravi kestus on 4...8 nädalat.

Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisega seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite
säilitusravi retsidiivide vältimiseks:
Tavaline annus on 20 mg ööpäevas.

Gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi:
Tavaline annus on 10...20 mg ööpäevas sõltuvalt kliinilisest vastusest. Ravi kestus on 2...4 nädalat. Kui
kahenädalase ravi järel sümptomid ei leevendu, on vajalikud lisauuringud.

Helicbacter pylori eradikatsioon:

Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptiliste haavanditega patsientel tuleb läbi viia
eradikatsiooniravi, kombineerides omeprasooli sobivaid raviskeeme antibiootikumidega. Sobiva skeemi
valik peab põhinema patsiendi taluvusel ja ravijuhistel. Testitud on järgmisi kombinatsioone:
· 20 mg omeprasooli, 1000 mg amoksitsilliini, 500 mg klaritromütsiini, kõiki kaks korda
ööpäevas
· 20 mg omeprasooli, 250 mg klaritromütsiini, 400...500 mg metronidasooli, kõiki kaks korda
ööpäevas
Ravi kestus on 1 nädal. Resistentsuse tekke vältimiseks ei tohi ravi kestust lühendada.
Aktiivsete haavanditega patsientidel võib ravi jätkata omeprasooli monoteraapiaga vastavalt eespool toodud
annustamis- ja manustamisviisile.

Sobiva kombinatsioonravi valikul tuleb bakterite resistentsuse, ravi kestuse (tavaliselt 7 päeva, aga
mõnikord kuni 14 päeva) ja antibiootikumide õige kasutamise osas arvesse võtta kohalikke ametlikke
antibiootikumravi juhiseid. Metronidasool ei tohiks olla esimese valiku ravim, sest loomkatsetes on
ilmnenud selle mutageensed ja kartsinogeensed omadused.

Patsientide erirühmad

Eakad:
Annuse korrigeerimine ei ole vajalik.

Lapsed:
Omeprasool on alla 2-aastastele lastele vastunäidustatud.

Neerufunktsiooni kahjustus:
Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annuse korrigeerimine vajalik.

Maksafunktsiooni kahjustus:
Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb annust vähendada. Maksimaalne annus on 20 mg
ööpäevas (vt ka lõik 4.4).

Manustamisviis:
Kapslid tuleb tervelt alla neelata koos piisava koguse vedelikuga (nt klaasi veega) enne sööki (nt
hommiku- või õhtusööki) tühja kõhu peale. Kapsleid ei tohi närida ega purustada.

Neelamisraskustega patsientide ja väikeste laste puhul võib kapslid avada ja segada nende sisu väikese
koguse puuviljamahla või jogurtiga. Valminud lahus tuleb kohe sisse võtta.


4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus omeprasooli või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Kombinatsioonravi klaritromütsiiniga ei tohi kasutada maksapuudulikkusega patsientidel.
Omeprasool on vastunäidustatud patsientidele, kes võtavad atasanaviiri (vt lõik 4.5).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Peptilise haavandiga patsientidel tuleb vajadusel määrata Helicobacter pylori esinemine. Helicobacter
pylori-positiivsetel patsientidel tuleb võimaluse korral bakterid hävitada.

Maohaavandi kahtlusel peab olema enne ravi alustamist omeprasooliga välistatud pahaloomulisus, sest
ravi võib sümptomeid leevendada ja diagnoosimist edasi lükata.

Refluksösofagiidi diagnoos tuleb kinnitada endoskoopiliselt.

Mao happesuse vähenemine mistahes põhjusel, sh prootonpumba inhibiitorite tõttu, suurendab
bakterite hulka maos võrreldes normaalselt seedetraktis olevate bakteritega. Ravi mao happesust

vähendavate ravimitega võib vähesel määral suurendada riski haigestuda seedetrakti infektsioonidesse,
mida põhjustavad Salmonella ja Campylobacter.

Raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb ravi vältel Omolin kapslitega regulaarselt
kontrollida maksaensüümide aktiivsust.

Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisega seotud haavandite ravi efektiivsuse tõstmiseks
tuleb tõsiselt kaaluda haavandi põhjustanud ravimi kasutamise lõpetamist.
Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisega seotud haavandite säilitusravi peab piirduma
riskigruppidega.
Kuna andmed rohkem kui üks aasta kestnud säilitusravi ohutuse kohta on piiratud, tuleb üle 1- aasta
kestvast pikaajalisest ravist loodetavat kasu hoolikalt hinnata, võrreldes võimalike ohtudega.
Seisundite korral, mis nõuavad omaprasooli kasutamist kombinastioonis teiste ravimitega
(mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega seotud haavandid või Helicobacter pylori hävitamine)
tuleb teisi ravimeid manustada ettevaatusega, sest toime võib kumuleeruda või tugevneda (vt lõik 4.5).

Kombinatsioonravi tuleb kasutada ettevaatusega neeru- või maksapuudulikkusega patsientidel
(annustamine vt lõik 4.2).
Omeprasooli ei tohi kasutada imikutel ja alla 2-aastastele lastel.

Omeprasooli manustamine süstetena on põhjustanud pimedust ja kurtust, mida suukaudsel kasutamisel
ei ole esinenud. Seetõttu soovitatakse rasketel haigetel jälgida nägemis- ja kuulmismeele funktsiooni.

Hoiatused ravimis sisalduvate abiainete kohta:

See ravim sisaldab sahharoosi. Seda ravimit ei tohi kasutada patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik
fruktoositalumatus, glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon või sukraasi-isomaltaasi puudulikkus.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringud on tehtud ainult täiskasvanutel.

Omeprasooli toimed teiste ravimite farmakokineetikale

Ravimid, mille imendumine sõltub pH-st

Atasanaviir
Omeprasooli (40
mg üks kord ööpäevas) manustamisel tervetele vabatahtlikele koos 300
mg
atasanaviiriga/100 mg ritonaviiriga vähenes atasanaviiri ekspositsioon ligikaudu 75% (langesid AUC, Cmax
ja Cmin). Atasanaviiri annuse suurendamine 400 mg-ni ei kompenseerinud omeprasooli mõju atasanaviiri
ekspositsioonile. Seetõttu ei tohi prootonpumba inhibiitoreid, sh omeprasooli, manustada koos
atasanaviiriga. Kuigi omeprasooli teistsuguste ööpäevaste annuste mõju ei ole uuritud, võib neil olla
sarnane toime. Seetõttu on vastunäidustatud ka teiste omeprasooli annuste manustamine koos atasanaviiriga
(vt lõik 4.3).

Ketokonasool ja itrakonasool
Maohape suurendab ketokonasooli ja itrakonasooli imendumist seedetraktist. Omeprasooli manustamine
võib põhjustada ketokonasooli ja itrakonasooli subterapeutilisi kontsentratsioone, seetõttu tuleb seda
kombinatsiooni vältida.

Digoksiin
Omeprasooli ja digoksiini samaaegne ravi tervetel vabatahtlikel põhjustas digoksiini biosaadavuse
suurenemise 10% võrra.


CYP2C19 ja CYP2C9 poolt metaboliseeritavad ravimid (sh varfariin ja fenütoiin)
Omeprasool metaboliseeritakse maksas tsütokroom P450 ensüümsüsteemi poolt, seetõttu võib omeprasooli
kasutamine inhibeerida isoensüüme CYP2C19 ja CYP2C9. See võib põhjustada nende ensüümide poolt
metaboliseeritavate ravimite plasmakontsentratsioonide tõusu. Seda on täheldatud diasepaami (samuti teiste
bensodiasepiinide triasolaami ja flurasepaami), fenütoiini ja varfariini kasutamise korral. Patsiente, kes
kasutavad varfariini või fenütoiini, soovitatakse omeprasooli ravi alustamisel ja lõpetamisel regulaarselt
kontrollida ning vajadusel korrigeerida varfariini või fenütoiini annust. Omeprasool võib mõjutada ka
heksabarbitaali, tsitalopraami, imipramiini, klomipramiini jt metabolismi.

Disulfiraam
Omeprasool võib inhibeerida disulfiraami metabolismi maksas. Teatatud on mõnest lihasjäikuse juhtumist,
millel võib olla seos omeprasooliga.

Tsüklosporiin
Omeprasooli ja tsüklosporiini koostoime kohta on vasturääkivad andmed. Omeprasooli ja
tsüklosporiini samaaegsel kasutamisel on vajalik tsüklosporiini plasmakontsentratsiooni jälgimine, sest
see võib suureneda.

Takroliim
Kuigi on vasturääkivaid andmeid, võib omeprasooli ja takroliimi samaaegsel kasutamisel takroliimi
plasmakontsentratsioon suureneda. Seetõttu tuleb seda kombinastiooni kasutada ettevaatusega.

Klaritromütsiin
Koosmanustamisel suureneb nii omeprasooli kui ka klaritromütsiini plasmakontsentratsioon.

Vitamiin B12
Omeprasool võib pärssida vitamiin B12 suukaudset imendumist. Seda tuleb arvestada patsientide puhul,
kellel on vitamiin B12 madal baaskontsentratsioon ja kes saavad pikaajalist omeprasoolravi.

Naistepuna
Võimaliku kliiniliselt olulise koostoime esinemise ohu tõttu ei tohi naistepuna ja omeprasooli koos
kasutada.

Muud ravimid ja alkohol
Puuduvad andmed omeprasooli koostoimete kohta kofeiini, propranolooli, teofülliini, metoprolooli,
lidokaiini, kinidiini, fenatsetiini, östradiooli, amoksitsilliini, budesoniidi, diklofenaki, metronidasooli,
naprokseeni, piroksikaami või antatsiididega. Alkohol ei mõjuta omeprasooli imendumist.

4.6 Rasedus ja imetamine

Piiratud arvul epidemioloogolistel uuringutel ei ole leitud tõendeid toimest rasedusele ega
väärarengute esinemissageduse tõusu. Samas ei ole piisavalt informatsiooni spetsiifiliste väärarengute
esinemissageduse kohta.

Rottidel erituvad omeprasool ja selle metaboliidid rinnapiima. Andmed, kas lapsed on rinnapiima
kaudu omeprasoolile eksponeeritud, on puudulikud. Inimese rinnapiimas võib omeprasooli
kontsentratsioon tõusta 6%-ni ema maksimaalsest plasmakontsentratsioonist. Omeprasooli tohib
raseduse ja rinnaga toitmise ajal kasutada vaid äärmisel vajadusel, kui oodatav kasu ületab võimaliku
ohu lootele.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid tehtud. Võivad
tekkida mõned kõrvaltoimed, nagu uimasus, unisus ja nägemishäired, mis võivad mõjuda ebasoodsalt
autojuhtimise ja masinatega töötamise võimele (vt lõik 4.8).


4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on vastavalt esinemissagedusele jagatud järgmiselt:
- väga sage (>1/10)
- sage (>1/100, <1/10)
- aeg-ajalt (>1/1000, <1/100)
- harv (>1/10 000, <1/1000)
- väga harv (<1/10 000), pole teada (esinemissagedust ei saa olemasolevate andmete põhjal hinnata)

Vere ja lümfisüsteemi häired
Harv:
lastel hüpokroomne, mikrotsütaarne aneemia.
Väga harv:
verevalemi muutused, pöörduv trombotsütopeenia,
leukopeenia või pantsütopeenia ja agranulotsütoos.
Immuunsüsteemi häired
Väga harv:
urtikaaria, kehatemperatuuri tõus, angioödeem,
bronhokonstriktsioon või anafülaktiline sokk, allergiline
vaskuliit ja palavik.
Närvisüsteemi häired
Sage:
uimasus, unehäired (insomnia), pearinglus, peavalu ja
unisus. Need kaebused mööduvad tavaliselt ravi käigus.
Harv:
paresteesia ja peapööritus. Vaimne segasus ja
hallutsinatsioonid esinevad peamiselt raskelt haigetel või
eakatel patsientidel.
Väga harv:
agitatsioon ja depressiivsed reaktsioonid esinevad
peamiselt raskelt haigetel või eakatel patsientidel.
Silmakahjustused Aeg-ajalt:

nägemishäired (nägemise hägustumine, nägemisteravuse
langus või nägemisvälja ahenemine). Ravi lõpetamisel
need sümptomid tavaliselt taanduvad.
Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt:
kuulmishäired (nt tinnitus). Ravi lõpetamisel need
sümptomid tavaliselt taanduvad.
Seedetrakti häired
Sage:
kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõhupuhitus (võimalik koos
kõhuvaluga), iiveldus ja oksendamine. Enamus
sümptomeid taandub ravi käigus.
Aeg-ajalt:
maitsetundlikkuse häired. Ravi lõpetamisel see sümptom
tavaliselt taandub.
Harv:
keele pruunikas-mustaks värvumine samaaegsel
kasutamisel klaritromütsiiniga ja healoomulised
näärmelised tsüstid: mõlemad sümptomid taanduvad
pärast ravi lõpetamist.
Väga harv:
suukuivus, stomatiit, kandidoos või pankreatiit.
Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt:
maksaensüümide taseme muutus (möödub ravi
katkestamisel).
Väga harv:
hepatiit ikterusega või ilma, maksapuudulikkus ja
entsefalopaatia eelneva raske maksahaigusega
patsientidel.

Naha ja nahaaluskoe häired
Aeg-ajalt:

sügelus, nahalööve, alopeetsia, multiformne erüteem või

valgustundlikkus ja suurenenud higistamine.

Väga harv:

Stevens-Johnsoni sündroom või toksiline epidermise
nekrolüüs.
Lihas-skeleti ja sidekoe
Harv:
kahjustused
lihasnõrkus, müalgia ja liigesevalu.
Neeru ja kuseteede häired
Väga harv:
nefriit (interstitsiaalne nefriit).
Üldised häired ja
Aeg-ajalt:
manustamiskoha reaktsioonid
perifeerne turse (taandub ravi lõpetamisel).
Väga harv:
hüponatreemia, günekomastia.

4.9 Üleannustamine

Puudub informatsioon omeprasooli üleannustamise sümptomite kohta inimesel. Suuri omeprasooli
ühekordseid annuseid kuni 160 mg ja ööpäevaseid annuseid kuni 400 mg suu kaudu, samuti
intravenoosseid ühekordseid annuseid kuni 80 mg ja ööpäevaseid annuseid kuni 200 mg või kuni
520 mg 3 päeva vältel on talutud ilma kõrvaltoimeteta.



5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised
omadused

Farmakoterapeutiline grupp: prootonpumba inhibiitorid, ATC-kood: A02BC01

Omeprasool, asendatud bensimidasool, on mao prootonpumba inhibiitor, mis pärsib otseselt ja
annusest sõltuvalt ensüümi H+/K+-ATPaas, mis vastutab maohappe sekretsiooni eest mao
parietaalrakkudest. Tänu nimetatud valikulisele rakusisesele toimemehhanismile ja madalale
afiinsusele teistele membraaniga seotud retseptoritele (nagu histamiini H2, muskariini M1 või
gastrinergilised retseptorid) on omeprasool paigutatud hapet pärssivate ainete eraldi klassi, mis
blokeerivad happe produktsiooni viimast etappi.

Sellise toimemehhanismi tulemusena pärsib omeprasool stiimuli tüübist sõltumatult nii basaalset kui
ka stimuleeritavat maohappe sekretsiooni. Seetõttu tõstab omeprasool mao pH väärtust ja vähendab
maohappe sekretsiooni hulka.

Nõrga alusena akumuleerub eelravim omeprasool parietaalrakkude happelises keskkonnas ja toimib
efektiivse H+/K+-ATPaasi inhibiitorina alles pärast protoniseerimist ja rekonstruktsiooni.

Happelises keskkonnas pH väärtustel alla 4 konverteeritakse protoniseeritud omeprasool
omeprasoolsulfenamiidiks, tõeliseks aktiivseks toimeaineks. Aluselise omeprasooli plasma
poolestusajaga võrreldes püsib omeprasoolsulfenamiid rakus kauem (vt lõik 5.2). Piisavalt madal pH
väärtus on ainult mao parietaalrakkudes, mis annab seletuse omeprasooli kõrgele spetsiifilisusele.
Omeprasoolsulfenamiid seostub H+/K+-ATPaasiga ja pärsib selle aktiivsust.

Kui ensüümsüsteem on pärsitud, tõuseb pH väärtus ja seetõttu akumuleerub või konverteerub mao
parietaalrakkudes vähem omeprasooli. Sellest tulenevalt on omeprasooli akumulatsioon reguleeritud
tagasisidemehhanismiga.
Pikaajalise kasutamise puhul suurendab omeprasool maohappe pärssimise tulemusena mõõdukalt
gastriini sünteesi. Pikaajalisel kasutamisel suureneb vähesel või mõõdukal määral ka
enterokromatiinsete (ECL) rakkude arv. Kartsinoide, mida on esinenud loomkatsetes, ei ole veel
inimestel täheldatud (vt lõik 5.3).


Kõige arvestatavamad kliinilised andmed kontrollitud randomiseeritud kliinilistest uuringutest
näitavad, et 20 mg omeprasooli kaks korda ööpäevas kombineerituna kahe antibiootikumiga ühe
nädala vältel annab mao-ja kaksteistsõrmikuhaavanditega patsientidel tulemuseks >80% Helicobacter
pylori eradikatsioonis. Oodatult oli eradikatsioon vähem efektiivne neil patsientidel, kellelt oli alguses
isoleeritud metronidasooli suhtes resistentne Helicobacter pylori tüvi. Sellest tulenevalt tuleb
Helicobacter pylori hävitamiseks sobiva ravikombinatsiooni leidmiseks võtta arvesse kohalikke
resistentsuse näitajaid ja ravijuhiseid. Lisaks tuleb püsiva infektsiooniga patsientide puhul, kellel
kaalutakse uue ravikuuri alustamist, arvestada sekundaarse resistentsuse (patsientidel, kellel esialgselt
on tundlikud tüved) tekkimise võimalusega mõne antibakteriaalse ravimi suhtes.

Kliinilised andmed näitavad veel, et õnnestunud Helicobacter pylori eradikatsiooni järel esineb
peptilise haavandtõvega patsientidel erakordselt vähe kaksteistsõrmikuhaavandi ja tõenäoliselt ka
maohaavandi retsidiive võrreldes loomuliku infektsioosse haiguskuluga.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine
Omeprasool on happetundlik, seetõttu manustatakse seda suu kaudu maohappekindlate graanulitena
kõvades zelatiinkapslites. Imendumine toimub peensooles. Omeprasooli maksimaalne
plasmakontsentratsioon saabub 1...3 tunni jooksul pärast manustamist. Omeprasooli ühekordse
suukaudse annuse biosaadavus on ligikaudu 35%. Korduval manustamisel suureneb biosaadavus kuni
60%-ni.

Jaotumine
Omeprasooli jaotusruumala organismis on suhteliselt väike (0,3 l/kg kehakaalu kohta) ja vastab
rakuvälise vedeliku kogusele. Ligikaudu 95% on seotud valkudega.

Eliminatsioon
Omeprasool metaboliseeritakse täielikult, peamiselt maksas CYP2C19 poolt.
40 mg omeprasooli intravenoossel manustamisel viie päeva vältel suurenes absoluutne biosaadavus
ligikaudu 50%, mida saab selgitada maksakliirensi langusega CYP2C19 ensüümi küllastumise tõttu.
Plasmast leitakse sulfooni, sulfiidi ja hüdroksüomeprasooli. Metaboliitidel ei ole maohappe
sekretsioonile märkimisväärset toimet. Umbes 20% manustatud annusest eritub väljaheitega ja
ülejäänud 80% metaboliseeritud kujul uriiniga. Kaks peamist uriinis leiduvat metaboliiti on
hüdroksüomeprasool ja vastav karboksüülhape. Plasma poolväärtusaeg umbes 40 minutit ja totaalne
plasmakliirens on 0,3...0,6 l/min.

Plasmakontsentratsiooni ja toime suhe
Omeprasool akumuleerub nõrga alusena parietaalrakkude intratsellulaarse kanalitesüsteemi happelises
keskkonnas. Selles happelises keskkonnas omeprasool protoniseeritakse ja konverteeritakse aktiivseks
toimeaineks omeprasoolsulfenamiidiks. Aktiivne toimeaine seostub kovalentselt mao parietaalrakkude
sekretoorsel pinnal asetseva prootonpumbaga (H+/K+-ATPaas) ja inhibeerib selle aktiivsust.
Happesekretsiooni pärssimise kestus on seetõttu oluliselt pikem aluselise omeprasooli plasmas
püsimise ajast. Happesekretsiooni pärssimise ulatus on otseses seoses plasmakontsentratsiooni-aja
kõvera aluse pindalaga (AUC), kuid mitte plasmakontsentratsiooniga ajahetkel.

Patsientide erirühmad

Eakad
Eakatel inimestel on omeprasooli biosaadavus vähesel määral tõusnud ja eliminatsioonikiirus veidi
langenud, kuid individuaalsed väärtused on lähedased noorte tervete isikute omadele ning ei ole
põhjust arvata, et tavaannuste manustamisel on eakatel patsientidel ravimi taluvus vähenenud.

Lapsed

Üle 2-aastaste laste ravimisel soovitatud annustega on tulemuseks täiskasvanute omadele sarnased
plasmakontsentratsioonid.

Neerufunktsiooni kahjustus
Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel on omeprasooli farmakokineetika sarnane tervetele. Kuna
eliminatsioon neerude kaudu on metaboliseeritud omeprasooli peamiseks eritumisteeks, väheneb
eliminatsioonikiirus vastavalt neerufunktsiooni langusele. Omeprasooli manustamisega üks kord
ööpäevas on võimalik kuhjumist ära hoida.

Maksafunktsiooni kahjustus
Kroonilise maksahaigusega patsientidel on omeprasooli kliirens vähenenud ja plasma poolväärtusaeg
võib pikeneda 3 tunnini. Biosaadavus võib sel juhul ületada 90%. Annuses 20 mg üks kord ööpäevas 4
nädala vältel manustatuna oli omeprasool hästi talutav ja omeprasooli või selle metaboliitide
kuhjumist ei esinenud.

CYP2C19 aeglased metaboliseerijad
Väikesel osal patsientidest (CYP2C19 aeglased metaboliseerijad), kelle geenid kodeerivad
mittefunktsioneerivat CYP2C19 ensüümi, on täheldatud omeprasooli eliminatsioonikiiruse
vähenemist. Nendel juhtudel võib lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg olla normaalsest umbes 3
korda pikem ja plasmakontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala (AUC) võib suureneda kuni 10
korda.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja
reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Kogu elutsükli kestnud uuringud omeprasoolravi saavatel või osalise fundektoomiaga rottidel on
näidanud mao enterokromatiinsete (ECL) rakkude hüperplaasiat ja kartsinoide teket. Need muutused
on happe pärssimisest põhjustatud püsiva hüpergastrineemia tulemus.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Kapsli sisu:
Suhkrusfäärid (koosnevad maisitärklis ja sahharoos)
Naatriumlaurüülsulfaat
Veevaba dinaatriumfosfaat
Mannitool
Hüpromelloos
Makrogool 6000
Talk
Polüsorbaat 80
Titaandioksiid
Metakrüülhappe-etüülakrüülhappe kopolümeeri (1:1) dispersioon 30%

Kapsli kest:
10 mg ja 20 mg kapslid:
Zelatiin
Kinoliinkollane
Titaandioksiid

40 mg kapslid:
Zelatiin

Indigokarmiin
Titaandioksiid

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25ºC.
Alumiiniumist blisterpakend: Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
HDPE pudel: Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakendid: 7, 14, 15, 28, 30, 50, 56, 60, 90, 100, 140, 280 või 500 kapslit
HDPE pudel, mille polüpropüleenist kork sisaldab kuivatusainet (silikageeli):
5, 7, 14, 28, 30, 56, 60, 90 ja 500 kapslit

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

CHEMO IBÉRICA, S.A.
Gran Vía Carlos III 98 ­ 7th floor
08028 Barcelona
Hispaania


8. MÜÜGILOA
NUMBRID

Omolin 10 mg:
548807
Omolin 20 mg:.
548707
Omolin 40 mg
548907


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

15.06.2007


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud juunis 2007