Noqturina - suukaudne lüofilisaat (25mcg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: H01BA02
Toimeaine: desmopressiin
Tootja: FERRING GmbH

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Noqturina, 25 mikrogrammi suukaudsed lüofilisaadid

Noqturina, 50 mikrogrammi suukaudsed lüofilisaadid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga suukaudne lüofilisaat sisaldab desmopressiinatsetaati, mis vastab 25 või 50 mikrogrammile desmopressiinile.

INN. Desmopressinum

Abiainete täielikku loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Suukaudne lüofilisaat.

Noqturina, 25 mikrogrammi:

valge, ümar, suukaudne lüofilisaat läbimõõduga ligikaudu 12 mm, mille ühel küljel on märgistus „25“.

Noqturina, 50 mikrogrammi:

valge, ümar, suukaudne lüofilisaat läbimõõduga ligikaudu 12 mm, mille ühel küljel on märgistus „50“.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Idiopaatilisest öisest polüuuriast tingitud noktuuria sümptomaatiline ravi täiskasvanutel (vt lõik 5.1).

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Naised: 25 mikrogrammi ööpäevas, üks tund enne magamaminekut, manustatuna keele alla, ilma veeta.

Mehed: 50 mikrogrammi ööpäevas, üks tund enne magamaminekut, manustatuna keele alla, ilma veeta.

Ravimi annuse suurendamine ei ole soovitatav eakatel patsientidel vanuses ≥ 65 aastat.

Kui Noqturina ebapiisava toime korral kaalutakse suuremaid annuseid patsientidele vanuses alla

65 aasta, tuleb kasutada mõnda muud desmopressiini suukaudset lüofilisaati (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.1).

Kui tekivad vee peetumise ja/või hüponatreemia märgid või sümptomid (peavalu, iiveldus/oksendamine, kehakaalu tõus ja raskematel juhtudel krambid), tuleb ravi katkestada ja ümber hinnata. Ravi uuesti alustamisel tuleb rakendada ranged piirangud vedelikutarbimisele ja jälgida naatriumi sisaldust seerumis (vt lõik 4.4).

Noqturina manustamine tuleb lõpetada, kui seerumi naatriumisisaldus langeb allapoole normaalset vahemikku (s.o 135 mmol/l)

Eripopulatsioonid

Eakad patsiendid (65-aastased ja vanemad)

Eakatel on suurem risk hüponatreemia väljakujunemiseks desmopressiinravi ajal ja samuti võib halveneda neerufunktsioon. Seepärast tuleb selle vanuserühma korral olla ettevaatlik ja mitte kasutada ööpäevaseid annuseid üle 25 mikrogrammi naistel ja 50 mikrogrammi meestel. Eakatel peab seerumi naatriumisisaldus olema normi vahemikus enne ravi alustamist, esimesel nädalal (4...8 päeva pärast ravi algust) ja ühe kuu pärast. Noqturina manustamine tuleb lõpetada, kui seerumi naatriumisisaldus langeb alla normivahemiku (vt lõik 4.4). Eakatel patsientidel, kellel pole 3 kuu jooksul saadud terapeutilise kasu, tuleb ravi jätkamist hoolikalt kaaluda.

Neerukahjustus

Noqturina kasutamine on vastunäidustatud mõõduka ja raske neerupuudlikkusega patsientidel (vt lõik 4.3).

Maksakahjustus

Annuse kohandamine maksakahjustusega patsientidele ei ole vajalik (vt lõik 5.2).

Lapsed

Ei ole asjakohane kasutada Noqturinat lastel idiopaatilisest öisest polüuuriast tingitud noktuuria sümptomaatiliseks raviks.

Manustamisviis

Noqturina asetatakse keele alla, kus see lahustub, ilma et tekiks vajadus vee järele.

Desmopressiini madalate annuste korral võib samal ajal söömine vähendada antidiureetilise toime tugevust ja kestust (vt lõik 5.2).

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mistahes abiaine suhtes.

Tavapärane või psühhogeenne polüdipsia (mille tulemusena uriini tootmine ületab 24 tunni jooksul 40 ml/kg).

Teadaolev või kahtlustatav südamepuudulikkus või muud liigse vedelikukoormusega seostatavad seisundid, mis on piisavad ravi diureetikumidega vajaduseks, sealhulgas ka selliste seisundite esinemine anamneesis.

Mõõdukas ja raske neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens alla 50 ml/min).

Hüponatreemia esinemine anamneesis.

Antidiureetilise hormooni (ADH) liignõristuse sündroom (SIADH).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsientidele, eriti eakatele, peab enne ravi Noqturinaga teostama arstliku läbivaatuse ja küsitluse, sest öine polüuuria võib olla südamehaiguse või mõne muu liigse vedelikuga seostatava meditsiinilise seisundi sümptom. Kui on põhjust kahtlustada selliseid koos esinevaid seisundeid, siis ravi desmopressiiniga ei ole soovitatav (vt lõik 4.3).

Vedelikukogus peab olema piiratud vähemalt 1 tund enne kuni 8 tundi pärast manustamist. Ravi ilma samaaegse vedelikutarbimise vähendamiseta võib põhjustada pikemaajalist veepeetust ja/või

hüponatreemiat koos või ilma kaasnevate hoiatavate tunnuste ja sümptomiteta (peavalu, iiveldus/oksendamine, kehakaalu suurenemine ja raskematel juhtudel krambid).

Eakatel patsientidel, kelle naatriumisisaldus seerumis on normivahemiku madalamas osas, on suurenenud risk hüponatreemia tekkimiseks. 65-aastastel ja vanematel patsientidel tuleb määrata seerumi naatriumisisaldus enne ravi algust, ravi esimesel nädalal (4...8 päev) ja ühe kuu jooksul pärast manustamist (vt lõik 4.2).

Vähemalt 50-mikrogrammise annuse korral on naistel suurenenud risk hüponatreemia tekkimiseks (vt lõik 5.1). Seetõttu on oluline järgida soospetsiifilisi annuse soovitusi.

Noqturina manustamine tuleb lõpetada, kui seerumi naatriumisisaldus langeb allapoole normivahemikku.

Desmopressiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel esineb vedeliku ja/või elektrolüütide tasakaalu häireid.

Ravi desmopressiiniga tuleb katkestada ja ümber hinnata ägedate haiguste ajal, mida iseloomustavad vedeliku ja/või elektrolüütide tasakaalu häired (nt süsteemne infektsioon, palavik ja gastroenteriit).

Hüponatreemia vältimiseks tuleb kasutada ettevaatusabinõud, mis hõlmavad hoolikat tähelepanu pööramist vedelikutarbimise piiramisele ja sagedasemat seerumi naatriumisisalduse määramist samaaegse ravi korral, mis teadaolevalt kutsub esile SIADH, nt tritsüklilised antidepressandid, kloorpromasiin, diureetikumid ja karbamasepiin ning mõned sulfonüüluurea rühma kuuluvad diabeedivastased ravimid, eriti kloorpropamiid, ja samaaegse ravi korral mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega (MSPVA).

Eriti ettevaatlik tuleb olla patsientide korral, kes võtavad kõrge vererõhu või muude vedeliku ülehulgaga mitteseostatavate seisundite korral tiasiide või lingudiureetikume. Nende patsientide seerumi naatriumisisalduse jälgimine on õigustatud.

Enne ravi alustamist tuleb välistada tõsised põiefunktsioonihäired ja urineerimistakistused.

Ettevaatus on vajalik tsüstilise fibroosi, südame pärgarterite haiguse, kõrge vererõhu, kroonilise neeruhaiguse ja preeklampsia korral.

Kui pärast desmopressiini võtmise algust öine urineerimine ei vähene, siis tuleb kaaluda renaalse diabeedi (diabetes insipidus nephrogenes) diagnoosi.

Eriti ettevaatlik tuleb olla liitiumi võtvate patsientide korral, et öise urineerimise näidustuse puhul ei tekiks desmopressiini manustades liitiumi poolt esile kutsutud varases staadiumis renaalse diabeedi maskeerimist. Desmopressiini ei soovitata patsientidele, kellel kahtlustatakse liitiumi indutseeritud renaalset diabeeti.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised koostoimed

Ravimid, mis teadaolevalt võivad tekitada SIADH-d (nt tritsüklilised antidepressandid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, kloorpromasiin, diureetikumid ja karbamasepiin ning sulfonüüluurea rühma kuuluvad diabeedivastased ravimid, eriti kloorpropamiid), võivad suurendada veepeetuse/hüponatreemia riski (vt lõik 4.4).

MSPVA-d ja oksütotsiin võivad potentseerida desmopressiini antidiureetilist toimet ja põhjustada veepeetust/hüponatreemiat (vt lõik 4.4).

Liitium võib vähendada antidiureetilist toimet.

Farmakokineetilised koostoimed

Samaaegne ravi loperamiidiga võib põhjustada suukaudse manustamise järgselt desmopressiini plasmakontsentratsioonide kolmekordse suurenemise, mis võib omakorda potentseerida veepeetuse/hüponatreemia riski. Kuigi seda ei ole uuritud, võivad soolestikus transporti aeglustavad teised ravimid olla sama toimega.

Standardiseeritud 27%-lise rasvasisaldusega toit vähendab märkimisväärselt desmopressiini tablettide imendumist (kiirust ja ulatust). Farmakodünaamika (uriini tootmine või osmolaalsus) suhtes ei täheldatud märkimisväärset toimet.

Desmopressiini väikeste suukaudsete annuste korral võib samal ajal söömine vähendada antidiureetilise toime tugevust ja kestust.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Rasedale naisele väljakirjutamisel tuleb olla ettevaatlik.

Andmed piiratud arvu (n = 53) raseduste kohta naistel, kellel on suhkruta diabeet, ning samuti andmed piiratud arvu raseduste kohta naistel, kellel on veritsusprobleemid (n = 216), viitavad, et desmopressiinil puudub kahjulik toime rasedusele või loote/vastsündinud lapse tervisele. Tänaseni ei ole muud asjakohased epidemioloogilised andmed kättesaadavad. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või sünnijärgsele arengule.

Loomade sigimist käsitlevad uuringud ei näidanud ühtegi kliiniliselt olulist mõju vanematele ja järglastele. Inimese idulehe mudelite in vitro analüüsid on näidanud, et desmopressiin ei suuda läbida platsentat, kui seda manustatakse soovitatud annusele vastavas terapeutilises kontsentratsioonis.

Imetamine

Suures annuses desmopressiinatsetaati (300 mikrogrammi intranasaalselt) saavate imetavate emade rinnapiima analüüsi tulemused viitavad, et desmopressiini kogused, mis võivad lapsele üle kanduda, on märkimisväärselt väiksemad kui kogused, mis on vajalikud diureesi mõjutamiseks. Seetõttu ei peeta vajalikuks rinnaga toitmise lõpetamist.

Fertiilsus

Desmopressiini uuringud loomadel ei ole näidanud viljakuse langust isastel ja emastel rottidel.

Toime reaktsioonikiirusele

Noqturina ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Noqturina kliinilistes uuringutes öise urineerimise probleemiga meestel (50 mcg; n = 222) ja naistel (25 mcg; n = 219) oli kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeks ravi kestel suukuivus (13%), peavalu (3%), hüponatreemia (3%) ja pearinglus (2%).

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Desmopressiini kõige tõsisem kõrvaltoime on hüponatreemia, mida seostatakse peavalu, iivelduse, oksendamise, seerumi vähenenud naatriumisisalduse, kehakaalu tõusu, vaevatunde, kõhuvalu,

lihaskrampide, pearingluse, segaduse, teadvuse languse ja raskematel juhtudel krampide ja koomaga. Hüponatreemia on antidiureetiline efekt, mis tekib vee suurenenud tagasiimendumisest neerutorukestes ja plasma osmootsest lahjenemisest. Öise urineerimise vastast ravi saavate täiskasvanute uurimisel leiti, et enamikul ravialustel kujunes esimestel ravipäevadel või seoses annuse suurendamisega välja seerumi madal naatriumitase. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ettevaatusabinõudele, mis on esitatud lõigus 4.4.

Naistel on suurem risk hüponatreemia tekkeks, mis meestega võrreldes võib olla tingitud naiste neerutorukeste suurenenud tundlikkusest vasopressiini ja selle analoogide suhtes. Seda riski saab vähendada, soovitades naistele väiksemaid annuseid. Hüponatreemia riski üle 65-aastaste vanuserühmas saab täiendavalt vähendada seerumi naatriumitasemete seire abil selles vanuserühmas (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Kõrvaltoimete loend

Tabelis 1 allpool on esitatud kõrvaltoimete esinemissagedus. Sagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) ja aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100).

Tabel 1. Teatatud kõrvaltoimete esinemissagedus (III faasi uuringutes ja turuletulekujärgsetes aruannetes)

MedDRA

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

organsüsteemi klass

(≥ 1/10)

(≥ 1/100 kuni < 1/10)

(≥ 1/1000 kuni < 1/100)

 

 

 

 

Ainevahetus- ja

 

Hüponatreemia

 

toitumishäired

 

 

 

 

 

 

 

Närvisüsteemi häired

 

Peavalu

 

 

 

Pearinglus

 

Seedetrakti häired

Suukuivus*

Iiveldus

Kõhukinnisus

 

 

Kõhulahtisus

Ebamugavustunne

 

 

 

kõhus

Üldised häired ja

 

 

Väsimus

manustamiskoha

 

 

Perifeersed tursed

reaktsioonid

 

 

 

 

 

 

 

* Mõnes kliinilises uuringus küsitleti patsiente spetsiaalselt suukuivuse kohta.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid

Noqturina üledoos pikendab toime kestust koos veepeetuse ja hüponatreemia suurema riskiga.

Ravi

Kuigi hüponatreemia ravi peab olema individuaalne, võib anda siiski järgmisi üldisi soovitusi. Asümptomaatilise hüponatreemia korral lõpetada ravi desmopressiiniga ja vedeliku piiramine, vajadusel sümptomaatiline ravi.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: vasopressiin ja selle analoogid

ATC-kood: H01BA02

Toimemehhanism

Noqturina sisaldab desmopressiini, mis on looduslikult esineva antidiureetilise hormooni arginiin- vasopressiini (AVP) sünteetiline analoog. Desmopressiin jäljendab vasopressiini antidiureetilist toimet, seondudes neerudes neeru kogumistorukestes V2 retseptoritega, mis põhjustab kehas vee resorptsiooni (tagasiimendumist). See resorptsioon vähendab omakorda öist uriinitootmist. Tingituna väikesest soospetsiifilisest annusest (25 mikrogrammi naistel ja 50 mikrogrammi meestel) ning Noqturina toime piiratud kestusest piirdub antidiureetiline toime öise unega.

Farmakodünaamilised toimed

Uuringus CS29 oli Noqturina kehakaalu järgi korrigeeritud annus, mis kutsus esile 50% maksimaalsest saavutatavast ravimi mõjust öise uriini ruumalale, naiste ja meeste vahel märkimisväärselt erinev. Ühesuguse dünaamilise toime saavutamiseks oli hinnanguline väärtus meeste jaoks 2,7 korda (95% CI: 1,3...8,1) suurem kui väärtus naiste jaoks, mis vastab naiste suuremale tundlikkusele desmopressiini suhtes. Hüponatreemia arenemine sõltub annusest. Naistel on suurem oht hüponatreemia tekkeks kui meestel. Hüponatreemia esinemissagedus tõuseb koos vanuse suurenemisega (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Kliiniline efektiivsus

Noqturina efektiivsust on näidatud kahes randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus vastavalt 268 naisel (uuring CS40, 25 mikrogrammi desmopressiini loseng ja platseebo) ja 395 mehel (uuring CS41, 50 mikrogrammi ja 75 mikrogrammi desmopressiini loseng ning platseebo), kelle öise urineerimise sagedus on defineeritud keskmiselt ≥ 2 episoodina öö kohta ja polüuuria oli 90%-l naistest ja 87%-l meestest.

Mõlemas uuringus saadi kaks esmast tulemusnäitajat, mis olid statistiliselt märkimisväärselt erinevad, eelistades desmopressiini losengi 3-kuulise ajavahemiku jooksul. Leiti statistiliselt märkimisväärne kohandatud keskmiste urineerimiste arvu vähenemine desmopressiini losengi annuses

25 mikrogrammi algtasemelt (–1,46) võrreldes platseeboga (–1,24) naiste uuringus (p = 0,028) (joonis 1) ja desmopressiini losengi annuses 50 mikrogrammi algtasemelt (–1,25) võrreldes platseeboga (– 0,88) meeste uuringus (p = 0,0003) (joonis 2). Nende isikute osakaal, kelle öiste urineerimiste keskmine arv langes üle 33% (vastajad) peaaegu kahekordistus. Tõenäosuste suhe desmopressiini losengi 25 mikrogrammi üle 33%-liseks vähenemiseks oli võrreldes platseeboga 1,85 (p = 0,006) naiste uuringus ja tõenäosuste suhe desmopressiini losengi 50 mikrogrammi üle 33%-liseks vähenemiseks oli võrreldes platseeboga 1,98 (p = 0,0009) meeste uuringus.

Sekundaarsetes tulemusnäitajates oli suurenemine algtasemelt 3 kuuni esimeses häirimatu une perioodis / ajas esimese urineerimiseni ravikontrastiga 49 minutit naiste uuringus ja 39 minutit meeste uuringus. Leiti statistiliselt märkimisväärne elukvaliteedi paranemine 25 mikrogrammi desmopressiini losengi manustamise korral (N-QoL üldseis 27,24) võrreldes platseeboga (21,90) (p = 0,0226) naistel ja 50 mikrogrammi desmopressiini losengi manustamise korral (N-QoL üldseis 18,37) võrreldes platseeboga (13,88) (p = 0,0385) meestel. Mõlemas uuringus oli tugev seos (p < 0,0001) ravivastuse (öiste urineerimiste arvu vähenemine ja häirimatu une perioodide pikenemine) ning patsientide elukvaliteedi paranemise vahel.

Joonis 1. Esmane tulemusnäitaja: korrigeeritud keskmise algväärtuse muutus öiste urineerimiste arvus 3 ravikuu jooksul – (naised, CS40 täisanalüüside kogum)

Joonis 2. Esmane tulemusnäitaja: korrigeeritud keskmise algväärtuse muutus öiste urineerimiste arvus 3 ravikuu jooksul – (mehed, CS41 täisanalüüside kogum)

Randomiseeritud topeltpimedas uuringus uuriti 3 kuu jooksul naiste üliaktiivse põie ja noktuuria vastase kombinatsioonravi (desmopressiin ja tolterodiini aeglustatult vabastavad kapslid) efektiivsust ja ohutust. Neljakümne üheksale isikule manustati kombinatsiooni Noqturinast (desmopressiini loseng) (25 mikrogrammi) ja tolterodiinist (4 milligrammi). Selles uuringus raskeid kõrvaltoimeid ei täheldatud ja kombinatsioonravi ohutusprofiil sarnanes Noqturina 25 mikrogrammi ohutusprofiilile. Efektiivsus öiste urineerimiste keskmise arvu algväärtuse vähenemise seisukohalt 3-kuulise ravi korral oli arvuliselt suurem kombinatsioonravi saanute rühmas võrreldes tolterodiiniravi saanute rühmaga (ravikontrast –0,34 episoodi) täisanalüüside kogumis ning erinevus jõudis statistilise

märkimisväärsuseni (p = 0,049) ravikontrastiga –0,41 episoodi protokolli kohta tehtavate analüüside kogumis.

Kliinilise ohutuse ja efektiivsuse soolised erinevused

Kliinilises uuringus [FE992026 CS029] analüüsiti Noqturina annus-vastust naistel ja meestel annustevahemikus 10…100 mikrogrammi. Naiste puhul ei olnud täiendavat farmakodünaamilist mõju annustes üle 25 mikrogrammi, mis viitab sellele, et annusevastuse platoo saavutati naistel

25 mikrogrammi juures. Meestel oli uriini ruumala vähenemine suurem 50 mikrogrammi juures, kuid mitte oluliselt kõrgem 100 mikrogrammi juures. Naiste annuse suurendamine 50-mikrogrammise tasemeni ei andnud täiendavat efektiivsust, kuid seostus hüponatreemia riski 5-kordse suurenemisega võrreldes meestega üle 50-aastaste vanuserühmas (p = 0,015).

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Sublingvaalse desmopressiini üldine keskmine absoluutne biokättesaadavus varasemate annustega läbiviidud uuringute põhjal annustes 200, 400 ja 800 mikrogrammi oli 0,25%, 95%-lise usaldusintervalliga 0,21...0,31%. Desmopressiin on tagasihoidliku kuni kõrge biokättesaadavusega nii samal isikul kui ka erinevatel isikutel. Desmopressiini annuse lineaarsus AUC ja CMAX suhtes on vahemikus 60...240 mikrogrammi. Alla 60-mikrogrammiste annuste biokättesaadavust ei ole siiski hinnatud.

Jaotumine

Desmopressiini jaotust kirjeldab kõige paremini kaheosaline jaotusmudel koos jaotusruumalaga 0,3...0,5 l/kg väljutusfaasi kestel.

Biotransformatsioon

Desmopressiini in vivo metabolismi pole uuritud. Inimese maksa mikrosoomi desmopressiini ainevahetuse in vitro uuringud on näidanud, et märkimisväärne hulk ei metaboliseeru maksas tsütokroom P450 süsteemi abil. Seega on inimese maksa metabolismi in vivo toimumine tsütokroom P450 süsteemi abil ebatõenäoline. Desmopressiini toime muude ravimite farmakokineetikale on tõenäoliselt väike, tingituna selle tsütokroom P450 ravimite metaboliseerimise süsteemi inhibeerimise puudulikkusest.

Eritumine

Desmopressiini arvutatud kogukliirens on 7,6 l/h. Desmopressiini lõplik poolestusaeg on hinnanguliselt 2,8 tundi. Tervetel vabatahtlikel oli muutumatul kujul väljutatud fraktsiooni 52% (44...60%).

Lineaarsus/mittelineaarsus

Puuduvad viited desmopressiini mistahes farmakokineetiliste parameetrite mittelineaarsusele.

Teatud patsiendirühmad

Neerukahjustus

Sõltuvalt neerukahjustuse määrast suurenesid AUC ja poolestusaeg koos neerukahjustuse raskusega. Desmopressiin on vastunäidustatud mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens alla 50 ml/min).

Tabel 2. Farmakokineetilised parameetrid erineval tasemel neerukahjustustele. Andmed CS001-st.

 

Kreatiniini

Neerufunktsioon

AUC (h*pg/ml)

T ½

 

kliirens

 

 

(h)

 

 

 

 

 

Terve

> 80 ml/min

Normaalne

2,8

 

 

 

 

 

Kerge

...80 ml/min

Veidi kahjustatud

4,0

 

 

 

 

 

 

Mõõdukas

30...

49 ml/min

Mõõdukalt kahjustatud

6,7

 

 

 

 

 

 

Raske

5...

29 ml/min

Raskelt kahjustatud

8,7

 

 

 

 

 

 

Maksakahjustus

Selles populatsioonis ei ole uuringuid tehtud.

Desmopressiini interaktsioon maksa metabolismi mõjutavate ravimitega on ebatõenäoline , kuna inimese mikrosoomidega läbi viidud in vitro uuringutes on näidatud, et desmopressiin ei metaboliseeru maksas märkimisväärselt.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Desmopressiini kantserogeensuse uuringuid ei ole tehtud, kuna see on tihedalt seotud looduslikult esineva peptiidhormooniga.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Želatiin Mannitool (E 421)

Veevaba sidrunhape

Sobimatus

Ei kohaldata

Säilivusaeg

4 aastat

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

Hoida originaalpakendis, niiskuse ja valguse eest kaitstult.

Kasutage tabletti kohe pärast blistri avamist.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Karbis on perforeeritud üheannuselised blistrid. Blistri põhja ja blistri katte foolium on mitmekihiline PVC/OPA/Alu/OPA/PVC ja kuumsulgemislakk/Alu/PET/paber.

Pakendi suurus:

10x1, 30x1, 90x1 või 100x1 suukaudset lüofilisaati.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

FERRING GmbH

Wittland 11

D-24109 Kiel

Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

25 mikrogrammi: 910816

50 mikrogrammi: 910916

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.06.2016

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuni 2016