Noliprel - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

NOLIPREL, 2 mg/0,625 mg tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 2 mg perindopriiltertbutüülamiini (vastab 1,669 mg perindopriilile) ja 0,625 mg
indapamiidi.
INN. Perindoprilum, indapamidum

Abiaine: 64,175 mg laktoosmonohüdraati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Tablett.
Valge, pikliku kujuga tablett, mille mõlemal poolel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks
annusteks.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Essentsiaalne hüpertensioon.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Suukaudne.
Üks NOLIPREL tablett päevas ühe annusena, eelistatult hommikul enne sööki. Kui vererõhk ei allu
sellele annusele ühe ravikuu jooksul, võib annuse kahekordistada.

Eakad patsiendid (vt. lõik 4.4)
Ravi võib alustada tavalise annusega - 1 NOLIPREL"i tablett päevas.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid (vt lõik 4.4)
Raske neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) on ravi vastunäidustatud.
Mõõduka neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens 30...60 ml/min) on maksimaalne annus 1 tablett
NOLIPREL"i päevas.
Annust ei ole vaja muuta, kui kreatiniini kliirens on suurem või võrdne kui 60 ml/min.
Ravi ajal tuleb sageli määrata kreatiniini ja kaaliumi sisaldust.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2)
Raske maksakahjustuse korral on ravi vastunäidustatud.
Mõõduka maksakahjustuse korral ei ole annust vaja kohandada.

Lapsed ja noorukid
NOLIPREL"i ei soovitata kasutada laste ja noorukite raviks, kuna perindopriili ohutus ja efektiivsus
(monoteraapiana või kombinatsioonis) lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.


1
4.3 Vastunäidustused

Perindopriiliga seotud:
-
ülitundlikkus perindopriili või teiste AKE inhibiitorite suhtes
-
anamneesis AKE inhibiitori kasutamisel tekkinud angioödeem (Quincke ödeem)
- pärilik/idiopaatiline
angioödeem
-
raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6)

Indapamiidiga seotud:
-
ülitundlikkus indapamiidi või teiste sulfoonamiidide suhtes
-
raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min)
- hepaatiline
entsefalopaatia
- raske
maksakahjustus
- hüpokaleemia
-
üldjuhul ei ole soovitatav kasutada koos mittearütmiliste ravimitega, mis põhjustavad torsades
de pointes (vt lõik 4.5)
-
imetamine (vt lõik 4.6)

NOLIPREL"iga seotud:
-
ülitundlikkus ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Piisava kliinilise kogemuse puudumise tõttu ei ole NOLIPREL"i soovitatav kasutada:
- dialüüsitavatel
patsientidel
-
ravimata dekompenseerunud südamepuudulikkusega patsientidel.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused

Perindopriili ja indapamiidiga seotud

NOLIPREL madalaannuselise kombinatsiooniga ei vähene märkimisväärselt kõrvaltoimed, võrreldes
sarnaste monokomponentsete ravimite kõige väiksemate annustega, välja arvatud hüpokaleemia (vt
lõik 4.8). Välistada ei saa idiosünkraatiliste reaktsioonide suurenenud sagedust, kui patsient saab
samaaegselt kahte temale uut antihüpertensiivset ravimit. Selle riski minimeerimiseks tuleb patsienti
hoolikalt jälgida.

Liitium:
Liitiumi samaaegne manustamine perindopriili ja indapamiidi kombinatsiooniga ei ole soovitatav (vt
lõik 4.5).

Perindopriiliga seotud

Neutropeenia/agranulotsütoos:
AKE inhibiitorit saavatel patsientidel on teatatud neutropeeniast/agranulotsütoosist,
trombotsütopeeniast ja aneemiast. Patsientidel, kellel on normaalne neerufunktsioon ja pole muid
komplitseerivaid faktoreid, tekib neutropeenia harva. Kollageenhaigusi põdevate patsientide,
immuunreaktsiooni pärssivat ravi, allopurinooli või prokaiinamiidi ravi saavate patsientide, või nende
kõigi kombinatsiooniga patsientide puhul (eriti kui sinna juurde lisandub neerukahjustus) tuleks
perindopriili kasutada äärmiselt ettevaatlikult. Mõnedel sellistel patsientidel on tekkinud tõsised
infektsioonid, mis mõnel juhul ei allunud antibiootilisele ravile. Kui sellised patsiendid saavad
perindopriili, tuleks jälgida nende vere valgeliblede hulka ja patsiente peaks instrueerima teatama igast
infektsioonile viitavast märgist (nt kurguvalu, palavik).

Ülitundlikkus/angioödeem:
2
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoriga, kaasa arvatud perindopriiliga, ravitud patsientidel
on harva täheldatud näo, jäsemete, huulte, keele, glottise ja/või kõri angioödeemi. See võib ravi käigus
ilmneda ükskõik millisel ajal. Sellistel puhkudel tuleks perindopriili kasutamine kohe lõpetada ja
alustada jälgimist, mida tuleks jätkata kuni sümptomite täieliku taandumiseni. Kui turse haarab ainult
nägu ja huuli, laheneb seisund tavaliselt ilma vastava ravita, kuigi sümptomite leevendamiseks võib
kasutada antihistamiinikume.
Kõritursega seotud angioödeem võib osutuda fataalseks. Kui angioödeem haarab keele, glottise või
kõri (kohad, kus see saab tekitada hingamisteede sulgust), tuleks viivitamatult rakendada esmaabi.
Raviks tuleb koheselt süstida subkutaanselt adrenaliinilahust 1:1000 (0,3 ml kuni 0,5 ml) ja/või hoida
vabana patsiendi hingamisteed.

AKE inhibiitorid põhjustavad angioödeemi enam mustanahalistel patsientidel kui teistel.

Patsientidel, kellel on varem olnud angiödeemi, mis ei ole seotud AKE inhibiitori manustamisega, on
AKE inhibiitorit kasutades suurem oht angioödeemi tekkeks (vt lõik 4.3).

Harva on teatatud intestinaalsest angioödeemist AKE inhibiitoriga ravitud patsientidel. Nendel
patsientidel esines kõhuvalu (koos iivelduse ja oksendamisega või ilma); mõnel juhul ei esinenud
varem näoturset ja C-1 esteraasi tase oli normaalne. Angioödeem diagnoositi kõhu CT skanneeringu,
ultraheli või kirurgilise operatsiooni käigus ning sümptomid kadusid pärast AKE inhibiitori
kasutamise lõpetamist. Intestinaalne angioödeem peab kuuluma kõhuvalu esinemise korral AKE
inhibiitorit kasutava patsiendi diferentsiaaldiagnoosi.

Anafülaktoidsed reaktsioonid desensibiliseeriva ravi ajal:
On üksikuid andmeid eluohtlike anafülaktoidsete reaktsioonide kohta patsientidel, kes saavad AKE
inhibiitoriga ravi ajal desensibiliseerivat ravi kiletiivaliste (mesilased, herilased) mürgiga. Allergilistel,
desensibiliseerivat ravi saavatel patsientidel peab AKE inhibiitoreid kasutama ettevaatlikult. Ravimi
kasutamist tuleb vältida immunoteraapia ajal. Reaktsioone saab vältida AKE inhibiitorite ravi ajutise
katkestamisega, vähemalt 24 tundi enne desensibiliseerivat ravi.

Anafülaktoidsed reaktsioonid LDL-afereesi ajal:
Harva on madala tihedusega lipoproteiin (LDL) afereesil dekstraansulfaadiga AKE inhibiitoritega
ravitud patsientidel olnud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone. Neid reaktsioone on ära hoitud
peatades ajutiselt AKE inhibiitori manustamise enne iga afereesi.

Hemodialüüsi saavad patsiendid:
Anafülaktoidsetest reaktsioonidest on teatatud patsientidel, kes on saanud dialüüsi high-flux
membraane (nt AN 69®) kasutava dialüsaatoriga ning keda on samal ajal ravitud AKE inhibiitoriga.
Selliste patsientide puhul peaks kaaluma teistsugust tüüpi dialüüsimembraane või teise klassi kuuluva
antihüpertensiivse ravimi kasutamist.

Kaaliumit säästvad diureetikumid, kaaliumisoolad:
Perindopriili kombinatsioon kaaliumit säästvate diureetikumidega, kaaliumisooladega ei ole tavaliselt
soovitatav (vt lõik 4.5).

Rasedus ja imetamine:
Ravi AKE inhibiitoritega ei tohi alustada raseduse ajal. Juhul kui ravi jätkamine AKE inhibiitoritega ei
ole tingimata vajalik, peaksid rasestumist planeerivad patsiendid üle minema alternatiivsele
antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Kui rasedus on
avastatud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega koheselt katkestada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi
(vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Indapamiidiga seotud

3
Maksafunktsiooni häire kaasumisel võivad tiasiiddiureetikumid ja tiasiididega sarnased diureetikumid
põhjustada hepaatilist entsefalopaatiat. Selle tekkimisel tuleb ravi diureetikumiga kohe katkestada.

Valgustundlikkus:
Seoses tiasiidide ja tiasiididele sarnaste diureetikumide kasutamisega on teatatud valgustundlikkuse
reaktsioonidest (vt lõik 4.8). Kui valgustundlikkuse reaktsioon ilmneb ravi ajal, on soovitatav ravi
lõpetada. Kui diureetikumi manustamine on siiski vajalik, on soovitatav katta kehaosad päikese või
kunstliku UVA-kiirguse eest.

Ettevaatusabinõud ravimi kasutamisel

Perindopriili ja indapamiidiga seotud

Neerufunktsiooni kahjustus:
Raske neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) on ravi vastunäidustatud.
Teadaoleva neerukahjustuseta hüpertensiivsetel patsientidel, kellel analüüsid näitavad funktsionaalset
neerupuudulikkust, tuleb ravi peatada ja võimalusel jätkata ravi väiksema annusega või ainult ühe
komponendiga.
Sellistel patsientidel tuleb stabiilse raviperioodi ajal sageli kontrollida kaaliumi ja kreatiniini sisaldust
(2 nädalat pärast ravi alustamist ja seejärel iga kahe kuu järel). Neerupuudulikkus on peamiselt
tekkinud raske südamehaigusega patsientidel või kaasuva neeruhaiguse korral, sealhulgas neeruarteri
stenoos.
Ravim ei ole soovitatav juhul, kui esineb bilateraalne neeruarteri stenoos või üks funktsioneeriv neer.

Hüpotensioon ning vee ja elektrolüütide sisalduse vähenemine:
Kaasuva hüponatreemia korral (esineb eriti neeruarteri stenoosiga haigetel) on suurem risk järsu
hüpotensiooni tekkeks. Seetõttu tuleb regulaarselt kontrollida kliinilisi nähte, mis viitavad vee- ja
elektrolüütide sisalduse vähenemisele, mis võivad tekkida näiteks samaaegse oksendamise ja
kõhulahtisuse korral. Sellistel patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida elektrolüütide sisaldust
plasmas.
Väljendunud hüpotensiooni korral võib osutuda vajalikuks intravenoosse isotoonilise naatriumkloriidi
lahuse infusioon.
Mööduv hüpotensioon ei ole ravi jätkamise vastunäidustuseks. Pärast veremahu ja vererõhu taastamist
võib raviga taasalustada kas väiksemates annustes või ühe komponendiga.

Kaaliumisisaldus:
Perindopriili ja indapamiidi kombinatsioon ei väldi hüpokalieemia teket, seda eriti diabeediga ja
neerupuudulikkusega patsientidel. Nagu iga antihüpertensiivse ravi korral, mis sisaldab diureetikumi,
tuleb regulaarselt kontrollida kaaliumisisaldust plasmas.

Abiained:
NOLIPREL"i laktoosisisalduse tõttu ei tohiks harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse,
laktaasipuudulikkuse või glükoosi-galaktoosi imendumishäiretega patsiendid seda ravimit võtta.

Perindopriiliga seotud

Köha:
AKE inhibiitorite kasutamisel on tekkinud kuiv köha. Köha on püsiv ning kaob ravi katkestamisel.
Selle sümptomi esinemisel tuleb kaaluda iatrogeenset etioloogiat. Kui siiski eelistatakse ravi jätkata
AKE inhibiitoriga, võib seda kaaluda.

Lapsed ja noorukid:
Perindopriili (monoteraapiana või kombinatsioonravis) efektiivsust ja ohutust lastel ei ole uuritud.

4
Arteriaalse hüpotensiooni ja/või neerupuudulikkuse oht (südamepuudulikkuse, vee- ja elektrolüütide
sisalduse vähenemise jne korral):
Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi märgatavat stimuleerimist on eriti täheldatud vee- ja
elektrolüütide sisalduse väljendunud vähenemise korral (range naatriumivaba dieet või pikaajaline ravi
diureetikumidega), algselt madala vererõhuga patsientidel, neeruarteri stenoosi korral, südame
paispuudulikkuse korral või tursete ja astsiidiga maksatsirroosi korral.
AKE inhibiitor võib selle süsteemi blokeerida ning põhjustada, eriti esimese annuse manustamisel
ning ravi esimesel paaril nädalal, vererõhu järsku langust ja/või kreatiniini sisalduse suurenemist
plasmas, mis viitab funktsionaalsele neerupuudulikkusele. Selle algus võib harva olla äge ning
tekkeaeg võib olla erinev. Sellistel juhtudel tuleb ravi alustada väikeste annustega ning ravi käigus
ettevaatlikult annuseid suurendada.

Eakad patsiendid:
Enne ravi alustamist tuleb kontrollida neerufunktsiooni ja määrata kaaliumisisaldus plasmas.
Hüpotensiooni vältimiseks peavad algannusele järgnevad annused olenema vererõhu vastusest ravile,
seda eriti vee- ja elektrolüütide sisalduse vähenemise korral.

Ateroskleroosiga patsiendid:
Hüpotensiooni oht on kõigil patsientidel, kuid eriline ettevaatus on vajalik südame isheemiatõvega või
aju verevarustuse häiretega patsientidel. Nendel juhtudel tuleb ravi alustada väiksemate annustega.

Renovaskulaarne hüpertensioon:
Renovaskulaarse hüpertensiooni ravi on revaskulariseerimine. AKE inhibiitoreid võib kasutada
revaskulariseerivat operatsiooni ootavatel patsientidel või nendel, kellel operatsiooni ei ole võimalik
teha.
Kui NOLIPREL"i kirjutatakse välja patsiendile, kellel on või kahtlustatakse neeruarteri stenoosi, tuleb
ravi alustada haiglas väikese annusega, jälgides neerufunktsiooni ja kaaliumi sisaldust, sest mõnedel
patsientidel on tekkinud funktsionaalne neerupuudulikkus, mis oli ravi katkestamisel pöörduv.

Teised riskigrupid:
Ravi tuleb alustada arsti järelvalvel ja väiksema algannusega raske (IV astme) südamepuudulikkuse
või insuliinsõltuva diabeediga haigetel (kaaliumi sisalduse spontaanse suurenemise oht).
Hüpertensiooniga koronaarpuudulikkusega patsientidel ei tohi lõpetada ravi beeta-
adrenoblokaatoritega ­ AKE inhibiitorit tuleb manustada lisaks beeta-adrenoblokaatorile.

Diabeedihaiged:
Diabeedihaigetel, kes kasutavad suukaudseid diabeediravimeid või insuliini, tuleks AKE inhibiitori
kasutamise ajal, eriti ravi esimesel kuul, jälgida glükoosisisaldust.

Rass:
Nagu kõigi teistegi AKE inhibiitorite puhul, võib perindopriili vererõhku alandav mõju olla
mustanahaliste juures väiksem kui teistel. Võimalikuks põhjuseks on ilmselt madala reniinitaseme
suurem levik mustanahaliste hüpertensiooniga haigete populatsioonis.

Kirurgia/anesteesia:
AKE inhibiitorid võivad anesteesia ajal põhjustada hüpotensiooni, eriti juhul, kui kasutatav
anesteetikum on hüpotensiivse toimega.
Seetõttu on soovitatav võimalusel katkestada ravi pika toimeajaga AKE inhibiitoriga (nagu seda on
perindopriil) üks päev enne kirurgilist operatsiooni.

Aordi- või mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia:
Südame vasaku vatsakese väljavoolu trakti obstruktsiooniga patsientidel tuleb AKE inhibiitoreid
kasutada ettevaatlikult.

Maksapuudulikkus:
5
Harvadel juhtudel on AKE inhibiitorite kasutamisel täheldatud sündroomi, mis algab kolestaatilise
ikterusega ja viib fulminantse maksanekroosi tekkeni ning (mõnikord) isegi surmani. Sellise
sündroomi mehhanism on ebaselge. Patsientidel, kellel tekib ikterus või maksaensüümide aktiivsuse
märkimisväärne suurenemine, tuleb ravi AKE inhibiitoriga lõpetada ja jääda arstliku järelvalve alla (vt
lõik 4.8)

Hüperkaleemia:
Mõnedel patsientidel on ilmnenud ravi ajal AKE-inhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga,
kaaliumisisalduse tõus veres. Hüperkaleemia tekkerisk on suurem patsientidel, kellel on
neerupuudulikkus, neerufunktsiooni halvenemine, vanus (> 70-aastased), kontrollimatu diabetes
mellitus, eriti dehüdratatsioon, äge südame dekompensatsioon, metaboolne atsidoos ja samuti neil, kes
samaaegselt kasutavad kaaliumit säästvaid diureetikume (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen
või amiloriid), kes kasutavad kaaliumilisandit või kaaliumit sisaldavaid soolaasendajaid; samuti on
hüperkaleemia tekkerisk suurem neil patsientidel, kes kasutavad muid ravimeid, mis tõstavad vere
kaaliumisisaldust (nt hepariin). Kaaliumilisandite, kaaliumit säästvate diureetikumide või kaaliumit
sisaldavate soolaasendajate kasutamine, eriti halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel, võib viia
vere kaaliumisisalduse märkimisväärse tõusuni. Hüperkaleemia võib põhjustada raskeid, mõnikord
fataalseid arütmiaid. Kui eelnevalt mainitud ravimite samaaegset kasutamist peetakse vajalikuks, peab
neid kasutama ettevaatlikult ja on soovitatav regulaarselt kontrollida vere kaaliumisisaldust (vt lõik
4.5).

Indapamiidiga seotud

Vee- ja elektrolüütide tasakaal:
Naatriumi sisaldus:
Naatriumi sisaldust tuleb kontrollida enne ravi alustamist ning regulaarselt ravi ajal. Ravi
diureetikumidega võib vähendada naatriumi sisaldust, mis võib viia tõsiste tagajärgedeni. Naatriumi
sisalduse vähenemine võib algselt olla asümptomaatiline, mistõttu on vajalik regulaarne kontroll.
Naatriumi sisaldust tuleb sagedamini määrata eakatel ja maksatsirroosiga patsientidel (vt lõigud 4.8 ja
4.9).

Kaaliumi sisaldus:
Kaaliumi sisalduse vähenemine ja hüpokalieemia on tiasiiddiureetikumide ja nendega sarnaste
diureetikumide kasutamisel suurimaks ohuks. Kaaliumi sisalduse vähenemist alla 3,4 mmol/l tuleb
vältida riskigrupi patsientidel: eakad ja raskes üldseisundis patsiendid (olenemata sellest, kas nad
võtavad mitut ravimit või mitte), tursete ja astsiidiga maksatsirroosiga patsiendid, koronaarhaiguse ja
südamepuudulikkusega patsiendid. Sellistel juhtudel suurendab hüpokalieemia südameglükosiidide
kardiotoksilisust ja südame rütmihäirete ohtu.
Riskigruppi kuuluvad ka kaasasündinud või iatrogeense QT intervalli pikenemisega patsiendid.
Hüpokalieemia on bradükardia korral raskeid rütmihäireid (eriti torsades de pointes) soodustavaks
faktoriks, mis võib lõppeda surmaga.
Kõigil juhtudel on vajalik sagedasem kaaliumi sisalduse määramine. Esimest korda tuleb kaaliumi
sisaldust plasmas määrata esimesel ravinädalal. Kaaliumi sisalduse vähenemise korral on vajalik
korrigeeriv ravi.

Kaltsiumi sisaldus:
Tiasiiddiureetikumid ja nendega sarnased diureetikumid võivad vähendada kaltsiumi eritumist uriiniga
ja põhjustada sellega kerge kuni mõõduka kaltsiumi sisalduse suurenemise plasmas. Kaltsiumi
sisalduse märkimisväärne suurenemine võib olla seotud diagnoosimata hüperparatüreoidismiga.
Sellistel juhtudel tuleb enne paratüreoidnäärme funktsiooni uuringut ravi katkestada.

Veresuhkur:
Glükoosi sisalduse määramine on oluline diabeediga haigetel, seda eriti juhul, kui kaasneb madal
kaaliumi sisaldus.

6
Kusihape:
Hüperurikeemiaga patsientidel võivad tekkida podagrahood.

Neerufunktsioon ja diureetikumid:
Tiasiiddiureetikumid ja nendega sarnased diureetikumid toimivad täie efektiivsusega ainult juhul, kui
neerufunktsioon on normaalne või kergelt häiritud (täiskasvanutel kreatiniini sisaldus vähem kui 25
mg/l, st 220 mikromol/l).
Eakatel patsientidel tuleb plasma kreatiniini sisaldus kohandada vanuse, kehakaalu ja sooga vastavalt
Cockrofti valemile:
kreatiniini sisaldus eakal = (140-vanus) x kehakaal / 0,814 x kreatiniini sisaldus.
(Vanus väljendatuna aastates, kehakaal kilogrammides ja kreatiniini sisaldus plasmas mikromol/l).
See valem on sobiv eakate meeste puhul. Naistel tuleb saadud tulemus korrutada 0,85-ga.
Diureetikumiga ravi alustamisel põhjustab vee ja naatriumi kaost tekkiv hüpovoleemia
glomerulaarfiltratsiooni vähenemist. See võib põhjustada uurea ja kreatiniini sisalduse suurenemist
veres. Selline mööduv funktsionaalne neerupuudulikkus ei oma tagajärgi normaalse
neerufunktsiooniga patsientidel, kuid ta võib halvendada olemasolevat neerukahjustust.

Sportlased:
Sportlasi tuleb hoiatada, et ravim sisaldab ainet, mis võib dopingukontrollis anda positiivse tulemuse.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Perindopriili ja indapamiidiga seotud

Kombinatsioonid mida ei soovitata:
Liitium: Liitiumi ja AKE-inhibiitori samaaegne kasutamine on põhjustanud vere liitiumi
kontsentratsiooni ja toksilisuse suurenemise. Samaaegne kasutamine tiasiid-diureetikumidega võib
suurendada liitiumi mürgistuse ohtu ja suurendada veelgi AKE inhibiitoritest tingitud suurenenud
liitiumi mürgistuse ohtu. Perindopriili ja liitiumi kooskasutamine ei ole soovitatav, kuid juhul kui
taoline kombinatsioon on vajalik, tuleks hoolikalt jälgida liitiumi sisaldust veres (vt lõik 4.4).

Kombinatsioonid, mis nõuavad erilist hoolikust:
- Baklofeen: Antihüpertensiivse toime tugevnemine. Vajalik on vererõhu ja neerufunktsiooni
jälgimine ning selle põhjal ka vajadusel antihüpertensiivse ravi korrigeerimine.
-
Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (sh atsetüülsalitsüülhape suurtes annustes): AKE
inhibiitorite manustamisel samaaegselt mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega (nt
atsetüülsalitsüülhape põletikuvastase toimega annuste korral, COX-2 inhibiitorid ja mitte-selektiivsed
MSPVA-d) võib väheneda antihüpertensiivne toime. AKE inhibiitorite ja MSPVA-de samaaegne
kasutamine võib suurendada riski neerufunktsiooni halvenemiseks, sh võimalik äge neerupuudulikkus,
ja põhjustada vere kaaliumisisalduse langust, eriti eelneva kahjustunud neerufunktsiooniga
patsientidel. Seda kombinatsiooni tuleks kasutada ettevaatusega, eriti eakatel. Patsiendid peavad olema
piisavalt hüdreeritud, samuti tuleb kaaluda neerufunktsiooni jälgimist pärast kombinatsioonravi
alustamist ning regulaarselt ravi ajal.

Kombinatsioonid mille kasutamine nõuab mõningast ettevaatlikust:
-
Tritsüklilised antidepressandid (imipramiini sarnased), neuroleptikumid: Antihüpertensiivse
toime tugevnemine, suurenenud risk ortostaatiliseks hüpotensiooniks (farmakoloogiline sünergism).
- Glükokortikosteroidid,
tetrakosaktiid:
Antihüpertensiivse toime nõrgenemine
(glükokortikosteroididest põhjustatud soola ja vee retentsioon).
-
Teised antihüpertensiivsed ravimid: Teiste antihüpertensiivsete ravimite kasutamine
samaaegselt perindopriili/indapamiidiga võib põhjustada liigset vererõhu alanemist.

Perindopriiliga seotud

Kombinatsioonid, mida ei soovitata kasutada:
7
-
Kaaliumi säästvad diureetikumid (spironolaktoon, triamtereen kas üksi või kombinatsioonis
teiste ravimitega), kaalium (ka kaaliumisoolad): AKE inhibiitorid nõrgendavad diureetilist
kaaliumikadu. Kaaliumisäästvad diureetikumid (nt spironolaktoon, triamptereen või amiloriid),
kaaliumipreparaadid või kaaliumisisaldavad soolaasendajad võivad põhjustada märkimisväärse vere
kaaliumisisalduse tõusu (potentsiaalselt letaalne). Kui samaaegne kasutus hüperkaleemia tõttu on siiski
vajalik, tuleks sellise kombinatsiooni juures olla ettevaatlik ja jälgida pidevalt vere kaaliumisisaldust
ja EKG-d.

Kombinatsioonid, mis nõuavad erilist hoolikust:
-
Antidiabeetilised ravimid (insuliin, hüpoglükeemilised sulfoonamiidid): Kaptopriili ja
enalapriili kasutamisel esinenud kõrvatoimed. AKE inhibiitorite kasutamine võib suurendada
suhkrutõvehaigetel insuliini ja veresuhkru taset langetavate sulfoonamiidide hüpoglükeemilist toimet.
Hüpoglükeemiliste episoodide teke on väga harv (glükoosi tolerantsus paraneb ja sellest tulenevalt
väheneb insuliini vajadus).

Kombinatsioonid, mille kasutamine nõuab mõningast ettevaatlikust:
-
Allopurinool, tsütostaatikumid või immunosupressandid, süsteemselt kasutatavad
glükokortikosteroidid või prokaiinamiid: Samaaegne kasutamine AKE inhibiitoritega võib suurendada
leukopeenia tekke riski.
- Anesteetilised
ravimid: AKE inhibiitorid võivad tugevdada mõningate anesteetikumide
vererõhku alandavat toimet.
-
Diureetikumid (tiasiidid või lingudiureetikumid): Eelnev ravi suures annuses diureetikumiga
enne perindopriiliga ravi alustamist võib põhjustada veremahu langust ja riski hüpotensiooni tekkeks.
-
Kuld: Harva on teatatud nitritoidreaktsioonidest (sümptomiteks on näo punetus, iiveldus,
oksendamine ja hüpotensioon) patsientidel, kes saavad ravi kullapreparaadi (naatriumaurotiomalaat)
süstelahusega ja samaaegselt AKE inhibiitor-ravi perindopriiliga.

Indapamiidiga seotud

Kombinatsioonid, mis nõuavad erilist tähelepanu:
-
Ravimid, mis põhjustavad torsades de pointes"t: Hüpokaleemia ohu tõttu tuleks indapamiidi
manustada ettevaatusega koos ravimitega, mis võivad indutseerida torsades de pointes"t, nt IA klassi
antiarütmilised ravimid (kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid), III klassi antiarütmilised ravimid
(amiodaroon, dofetiliid, ibutiliid, bretüülium, sotalool), mõned neuroleptikumid (kloorpromasiin,
tsüamemasiin, levomepromasiin, tioridasiin, trifluoperasiin), bensamiidid (amisulpriid, sulpiriid,
sultopriid, tiapriid), butürofenoonid (droperidool, haloperidool), teised neuroleptikumid (pimosiid) ja
teised ravimid nagu bepridiil, tsisapriid, difemaniil, IV erütromütsiin, halofantriin, misolastiin,
moksifloksatsiin, pentamidiin, sparfloksatsiin, IV vinkamiin, metadoon, astemisool, terfenadiin.
Vajadusel tuleks ennetada ja korrigeerida madalat kaaliumisisaldust, samuti jälgida QT intervalli.
-
Kaaliumi sisaldust vähendavad ravimid: intravenoosne amfoteritsiin B, süsteemselt
manustatavad glüko- ja mineralokortikosteroidid, tetrakosaktiid, stimuleeriva toimega lahtistid:
Suurenenud risk madala kaaliumi kontsentratsiooni tekkeks (aditiivne toime). Kaaliumi sisalduse
jälgimine ja vajadusel korrektsioon. Erilist hoolikust on vaja juhtudel kui kasutatakse
südameglükosiide. Kasutada tuleks mitteosmootse toimega lahtisteid.
-
Südameglükosiidid: Madala kaaliumi kontsentratsiooni korral on suurem risk
südameglükosiidide toksiliste kõrvaltoimete tekkeks. Tuleks mõõta kaaliumisisaldust ja jälgida
EKG-d. Vajadusel korrigeerida ravi.

Kombinatsioonid, mis nõuavad mõningast ettevaatlikkust:
-
Metformiin: Diureetikumidest ja eriti just lingudiureetikumidest tingitud neerupuudulikkuse
korral võib metformiin põhjustada laktatsidoosi. Kui plasma kreatiniini sisaldus on meestel üle 15
mg/l (135 mikromol/l) ja naistel üle 12 mg/l (110 mikromol/l) ei tohi metformiini kasutada.
-
Joodi sisaldavad kontrastained: Diureetikumide põhjustatud dehüdratatsiooni korral on oht
neerupuudulikkuse tekkeks, eriti siis kui samaaegselt kasutatakse suurtes doosides joodi sisaldavaid
kontrastaineid. Enne joodi sisaldavat kontrastainet tuleb patsient korralikult hüdreerida.
8
-
Kaltsiumi soolad: Kaltsiumi vähenenud eritumise tõttu võib kaltsiumi sisaldus plasmas
suureneda.
-
Tsüklosporiin: Risk kreatiniini sisalduse suurenemiseks (ilma, et muutuks tsüklosporiini
sisaldus) esineb ka siis, kui organismis ei ole soola- ja veepuudust.

4.6 Rasedus ja imetamine

Arvestades selles ravimis sisalduvate toimeainete toimet rasedusele ja imetamisele, ei soovitata
NOLIPREL´i raseduse esimesel trimestril kasutada. Raseduse teisel ja kolmandal trimestril on
NOLIPREL´i kasutamine vastunäidustatud.
Rinnaga toitmise ajal on NOLIPREL´i kasutamine vastunäidustatud. Arvestades ravi vajadust emale,
tuleb kas imetamine lõpetada või katkestada NOLIPREL´i kasutamine.

Rasedus

Perindopriiliga seotud
AKE inhibiitorite kasutamine raseduse esimesel trimestril ei ole soovitatav (vt lõik 4.4). AKE
inhibiitorite kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril on vastunäidustatud (vt lõigud
4.3 ja 4.4).

AKE inhibiitorite kasutamise korral raseduse esimesel trimestril ei ole epidemioloogiline
tõestusmaterjal teratogeensuse riski tekke osas lõplik; kuigi väikest riski suurenemist ei saa siiski
välistada. Juhul kui ravi jätkamine AKE inhibiitoritega ei ole tingimata vajalik, peaksid rasestumist
planeerivad patsiendid üle minema alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal
kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Kui rasedus on avastatud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega
koheselt katkestada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi.
AKE inhibiitorite kasutamine raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal võib teadaolevalt põhjustada
fetotoksilisust (neerufunktsiooni vähenemine, oligohüdramnion, koljuluude luustumise peetumine) ja
neonataalset toksilisust (neerupuudulikkust, hüpotensiooni, hüperkaleemiat) (vt lõik 5.3).
Kui AKE inhibiitoreid on kasutatud alates raseduse teisest trimestrist, soovitatakse ultraheliga
kontrollida neerufunktsiooni ja koljut.
Imikuid, kelle emad on raseduse ajal kasutanud AKE inhibiitoreid, tuleb pidevalt jälgida
hüpotensiooni võimaliku tekke suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Indapamiidiga seotud
Tiasiidi kasutamine raseduse kolmanda trimestri ajal võib põhjustada emal veremahu vähenemist,
samuti väheneb ka verevool platsentasse, mis võib põhjustada feto-platsentaarset isheemiat ja
kasvupeetust. Lisaks on harva teatatud hüpoglükeemiast ja trombotsütopeeniast vastsündinutel, kui
kokkupuude ravimiga on olnud vahetult enne sünnitust.

Imetamine
Rinnaga toitmise ajal on NOLIPREL´i kasutamine vastunäidustatud.

Perindopriiliga seotud
Kuna ei ole saadaval infot perindopriili kasutamise kohta rinnaga toitmise ajal, ei ole see soovitatav
ning eelistatult tuleks kasutada alternatiivset ravi, mille ohutuse profiil rinnaga toitmise ajal on
paremini tõestatud, eriti kui imetatakse vastsündinut või enneaegset imikut.

Indapamiidiga seotud
Indapamiid eritub rinnapiima. Indapamiid on väga sarnane tiasiiddiureetikumidele, mis vähendavad
või pidurdavad rinnapiima teket, kui kasutada neid rinnaga toitmise ajal. Võib ilmneda ülitundlikkus
sulfoonamiidide derivaatide suhtes, hüpokaleemia ja nukleaarikterus.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

9
Perindopriili, indapamiidi ja NOLIPREL"iga seotud
Kaks toimeainet ja NOLIPREL ei vähenda tähelepanuvõimet, kuid mõnedel patsientidel võivad
vererõhu langusest tekkida kõrvaltoimed, seda eriti ravi algul või kombinatsioonis teiste
antihüpertensiivsete ravimitega.
Selle tulemusena võib autojuhtimise ja masinate käsitlemise võime väheneda.

4.8 Kõrvaltoimed

Perindopriili manustamine pärsib reniini-angiotensiini-aldosterooni telge ja tundub vähendavat
indapamiidist tingitud kaaliumi sisalduse vähenemist. 2%-l NOLIPREL´i saanud patsientidest tekkis
hüpokaleemia (kaaliumisisaldus vähem kui 3,4 mmol/l).

Ravimi kasutamisel on ilmnenud järgmised kõrvaltoimed, mis on järjestatud sageduse alusel:
Väga sage (1/10); sage (1/100, <1/10); aeg-ajalt (1/1000, <1/100); harv (1/10000, <1/1000); väga
harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv:
- Trombotsütopeenia, leukopeenia/neutropeenia, agranulotsütoos, aplastiline aneemia, hemolüütiline
aneemia.
- Aneemia (vt lõik 4.4), mille tekkest on teatatud AKE inhibiitori kasutamisel teatud juhtudel
(neerutransplantaadiga või hemodialüüsitavad patsiendid).

Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt: meeleolu- või unehäired.

Närvisüsteemi häired
Sage: Paresteesia, peavalu, asteenia, pearinglus, vertiigo.
Väga harv: Segasus.

Silma kahjustused
Sage: nägemishäired

Kõrva ja labürindi kahjustused
Sage: tinnitus

Vaskulaarsed häired
Sage: Hüpotensioon, ortostaatiline või mitte (vt lõik 4.4).

Südame häired
Väga harv: arütmia, sh bradükardia, ventrikulaarne tahhükardia, kodade fibrillatsioon, stenokardia ja
müokardiinfarkt, mis võivad kõrge riskifaktoriga patsientide puhul olla sekundaarsed sügavale
hüpotensioonile (vt lõik 4.4).

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage: AKE inhibiitorite kasutamisel on teatatud kuiva köha tekkest. Köha on püsiv ja möödub ravi
lõpetamisel. Sellise sümptomi olemasolul tuleb mõelda iatrogeensele etioloogiale. Düspnoe.
Aeg-ajalt: Bronhospasm.
Väga harv: Eosinofiilne pneumoonia, riniit.

Seedetrakti häired
Sage: Kõhukinnisus, suukuivus, iiveldus, epigastraalne valu, anoreksia, oksendamine, kõhuvalu,
maitsetundlikkuse häired, düspepsia, kõhulahtisus.
Väga harv: Pankreatiit.

10
Maksa ja sapiteede häired
Väga harv: Tsütolüütiline või kolestaatiline hepatiit (vt lõik 4.4).
Teadmata: Maksapuudulikkuse korral võib tekkida hepaatiline entsefalopaatia (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage: lööve, kihelus, makulopapuloosne lööve.
Aeg-ajalt:
- Näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele, häälepilu piirkonna ja/või kõri angioödeem, nõgestõbi (vt
lõik 4.4).
- Allergia ja astma eelsoodumusega patsientidel ülitundlikkusreaktsioonid, peamiselt
dermatoloogilised reaktsioonid.
- Purpur.
Olemasoleva dissemineeritud süsteemse luupuse võimalik ägenemine.
Väga harv: multiformne erüteem, toksiline epidermaalne nekrolüüs, Steven Johnson"i sündroom.
Teatatud on valgustundlikkuse reaktsioonidest (vt lõik 4.4).

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage: Krambid.

Neerude ja kuseteede häired:
Aeg-ajalt: Neerupuudulikkus.
Väga harv: Äge neerupuudulikkus.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Aeg-ajalt: Impotentsus.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage: Asteenia.
Aeg-ajalt: Higistamine.

Uuringud
-
Kaaliumi sisalduse vähenemine, mis riskigrupi patsientidel võib esineda raskel kujul (vt lõik
4.4).
-
Naatriumi sisalduse vähenemine koos hüpovoleemiaga, mis põhjustavad dehüdratatsiooni ja
ortostaatilist hüpotensiooni.
-
Kusihappe ja glükoosi sisalduse suurenemine veres ravi ajal.
-
Uurea ja kreatiniini sisalduse kerge suurenemine plasmas, mis on pöörduv ravi katkestamisel.
Tekivad sagedamini neeruarteri stenoosi, diureetikumidega ravitava arteriaalse hüpertensiooni
ja neerupuudulikkuse korral.
-
Kaaliumi sisalduse suurenemine, tavaliselt pöörduv.
Harv: Kaltsiumi sisalduse suurenemine plasmas.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise kõige sagedasem tunnus on hüpotensioon, mis võib vahel esineda samaaegselt koos
iivelduse, oksendamise, soolespasmide, uimasuse, unisuse, segasuse, anuuriani progresseeruda võiva
oliguuriaga (hüpovoleemiast tingitud). Võivad esineda ka soolade- ja veetasakaalu häired (madal
naatriumi- ja kaaliumisisaldus).
Esimeseks ravivõtteks peaks olema sissevõetud ravimi eemaldamine maoloputuse ja/või
söepreparaatide manustamise teel. Seejärel tuleks haiglas püüda taastada vedeliku ja elektrolüütide
tasakaalu kuni nende näitajate normaliseerumiseni.
Kui tekib raskekujuline hüpotensioon, tuleb patsient paigutada lamavasse asendisse, pea allapoole.
Vajadusel tuleb infundeerida intravenoosselt füsioloogilist lahust või kasutada mõnda teist meetodit
vere mahu taastamiseks.
Perindoprilaat, perindopriili aktiivne vorm, on eemaldatav dialüüsi teel (vt lõik 5.2).
11


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja diureetikumid.
ATC-kood: C09BA04

NOLIPREL on angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitori, perindopriil tert-butüülamiini soola ja
klorosulfamoüülide klassi kuuluva diureetikumi, indapamiidi kombinatsioon. Selle ravimi
farmakoloogilised omadused tulenevad tema toimeainetest, ning neile lisandub kahe toimeaine
kombineerimisel tekkiv farmakoloogiline sünergism.

Farmakoloogiline toimemehhanism

NOLIPREL"iga seotud
NOLIPREL"i kasutamisel tekkiv sünergism on tingitud tema kahe põhikomponendi liituvast
antihüpertensiivsest toimest.

Perindopriiliga seotud
Perindopriil on angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitor. Selle ensüümi toimel tekkib
angiotensiin I-st vasokonstriktoorsete omadustega angiotensiin II. Sellele lisaks stimuleerib
perindopriil neerupealistes aldosterooni sekretsiooni ja soodustab vasodilatatiivse toimega bradükiniini
lagunemist inaktiivseteks heptapeptiidideks.
Sellest on ka tingitud:
-
aldosterooni sekretsiooni vähenemine;
-
plasma reniini aktiivsuse tõus, mis on tingitud sellest, et aldosteroon ei edasta enam negatiivse
tagasiside signaale;
-
perifeerse resistentsuse langus. See toime on väljendunum lihaste ja neerude veresoonkonnas
ning kroonilise ravi korral ei kaasne sellega soolade ja vee retentsiooni või reflektoorset bradükardiat.

Perindopriili antihüpertensiivne toime on olemas ka nendel patsientidel, kel reniini sisaldus on madal
või normis.
Perindopriili toime on tingitud tema aktiivsest metaboliidist, perindoprilaadist. Teised metaboliidid ei
ole aktiivsed.
Perindopriil vähendab südame töö koormust:
-
tänu veenide vasodilatatsioonile. See efekt on ilmselt tingitud prostaglandiinide metabolismi
muutustest: eelkoormuse vähenemine;
-
totaalse perifeerse resistentsuse vähenemine: järelkoormuse vähenemine.

Südamepuudulikkusega patsientidel teostatud uuringud on näidanud, et:
-
vasaku ja parema vatsakese täitumisrõhk väheneb;
-
totaalne perifeerne vastupanu väheneb;
-
südame väljutusmaht suureneb ja südame indeks paraneb;
-
lokaalne verevool lihastes paraneb;
Koormustestide tulemused on samuti paranenud.

Indapamiidiga seotud
Indapamiid on indoolringi sisaldav sulfoonamiidi derivaat, mis farmakoloogilise klassifikatsiooni
kohaselt kuulub tiasiiddiureetikumide hulka. Indapamiid pärsib naatriumi reabsorbtsiooni neerukoores.
Indapamiid suurendab naatriumi ja kloriidide ning vähesel määral ka kaaliumi ja magneesiumi
eritumist uriiniga. Selle tulemusena suureneb eritatava uriini hulk ja alaneb vererõhk.

Antihüpertensiivse toime iseloomustus
12

NOLIPREL"iga seotud
Sõltumata hüpertensiooniga haigete vanusest alandab NOLIPREL annusest sõltuvalt nii süstoolset kui
diastoolset vererõhku nii seisvas kui lamavas asendis patsientidel. See antihüpertensiivne toime kestab
24 tundi. Vererõhk alaneb kiiremini kui 1 kuu jooksul pärast ravi alustamist, ning selle toime
nõrgenemist ei ole täheldatud. Ravi katkestamisel ei teki tagasilöögi efekti. Kliinilistes uuringutes leiti,
et perindopriili ja indapamiidi kooskasutamisel oli vererõhku alandav toime tugevam kui võinuks
eeldada nende toimete liitumisel tekkivast.
NOLIPREL´i madala annusega kombinatsiooni toimet kardiovaskulaarsele haigestumusele ja
suremusele ei ole veel uuritud.

Multitsentrilises, randomiseeritud, topeltpimedas kontrollitud uuringus (PICXEL) hinnati
ehhokardiograafia abil perindopriili/indapamiidi kombinatsiooni toimet vasaku vatsakese
hüpertroofiale (LVH) võrreldes enalapriili monoteraapia.

PICXEL uuringus randomiseeriti vasaku vatsakese hüpertroofiaga (LVH) hüpertensiivsed patsiendid
(eristati vasaku vatsakese massi indeksi (LVMI) >120 g/m2 meestel ja >100 g/m2 naistel) ühe
aastaseks raviks kas perindopriil 2 mg/indapamiid 0,625 mg gruppi või enalapriili gruppi (10 mg 1
kord päevas). Annus kohandati vastavalt vererõhu kontrollile, kuni 8 mg perindopriili ja 2,5 mg
indapamiidi või 40 mg enalapriili üks kord päevas. Ainult 34% katsealustest raviti jätkuvalt
perindopriil 2 mg/indapamiid 0,625 mg (versus 20% enalapriili 10 mg).

Ravi lõpus vähenes LVMI oluliselt rohkem perindopriil/indapamiid rühmas (-10,1 g/m2) võrreldes
enalapriili rühmaga (-1,1 g/m2) kõigis randomiseeritud patsientkonnas. LVMI muutuse erinevus
rühmade vahel oli -8,3 (95% CI (-11.5,-5.0), p < 0.0001).

LVMI parem toime avaldus suuremate perindopriili/indapamiidi annuste juures, kui on märgitud
NOLIPREL"i ja NOLIPREL FORTE ravimi omaduste kokkuvõttes.

Süstoolse vererõhu hinnanguline rühmadevahelise keskmise erinevus randomiseeritud patsientkonnas
oli -5.8 mmHg (95% CI (-7.9, -3.7), p < 0.0001) ja süstoolse vererõhu keskmise erinevus oli vastavalt
-2.3 mmHg (95% CI (-3.6,-0.9), p = 0.0004), mis näitab et süstoolne/diastoolne vererõhk langes
oluliselt rohkem perindopriil/indapamiidi rühmas.

Perindopriiliga seotud
Perindopriil toimib kõigi hüpertensiooni raskusastmete korral: kergest mõõduka või raskeni. Süstoolse
ja diastoolse vererõhu langus on täheldatav nii lamavas kui seisvas asendis.
Ühekordse annuse järel tekkiv vererõhu langus on tugevaim 4...6 tundi pärast manustamist ja see
toime kestab üle 24 tunni.
Angiotensiini konverteeriv ensüüm on blokeeritud 80% ulatuses ka 24 tundi pärast ravimi
manustamist.
Ravile reageerivatel patsientidel normaliseerub vererõhk pärast 1 kuu kestnud ravimi kasutamist ja see
jääb püsima ilma toime nõrgenemiseta.
Ravi katkestamine ei põhjusta tagasilöögi fenomeni.
Perindopriilil on vasodilatatiivne toime ning ta taastab peamiste arteriaalsete veresoonte elastsuse,
korrigeerib resistentsust tagavate arterite histomorfomeetrilisi muutusi ja vähendab vasaku vatsakese
hüpertroofiat.
Vajadusel lisatav tiasiidi tüüpi diureetikum põhjustab täiendavat farmakoloogilist sünergismi.
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitori ja tiasiiddiureetikumi kombinatsioon vähendab
hüpokalieemia riski, mis tekiks juhul, kui kasutataks ainult diureetikumi.

Indapamiidiga seotud
Indapamiidil on monoteraapia korral vererõhku alandav toime, mis kestab 24 tundi. See toime ilmneb
annustes, mille kasutamisel diureetiline toime on minimaalne.
13
Selle ravimi vererõhku alandav toime on proportsionaalne arteriaalse süsteemi elastsuse paranemisele
ja totaalse ja perifeerse veresoonte resistentsuse vähenemisele.
Indapamiid vähendab vasaku vatsakese hüpertroofiat.
Tiasiiddiureetikumi ja tiasiidi tüüpi diureetikumi annuse suurendamisel saavutab nende ravimite
vererõhku alandav toime maksimumi, samas sagenevad kõrvaltoimed ja süveneb nende raskus. Kui
ravi ei ole efektiivne, ei tohi annust suurendada.
On tõestatud, et nii lühiajalise, keskmise pikkusega kui pikaajalise ravi jooksul indapamiid:
-
ei mõjuta lipiidide metabolismi: triglütseriidid, LDL-kolesterool, HDL-kolesterool,
-
ei mõjuta süsivesikute metabolismi, isegi mitte kõrgvererõhutõvega diabeeti põdevatel
patsientidel.

5.2 Farmakokineetilised omadused

NOLIPREL"iga seotud
Perindopriili ja indapamiidi koosmanustamine ei muuda nende ainete farmakokineetilisi omadusi,
need on samasugused kui monoteraapia korral.

Perindopriiliga seotud
Perindopriil imendub suukaudse manustamise järgselt kiiresti, plasmakontsentratsiooni maksimum
saabub 1 tunni jooksul. Perindopriili plasma poolväärtusaeg on 1 tund. Perindopriil on eelravim. 27%
manustatud ravimist jõuab vereringesse selle aktiivse metaboliidi perindoprilaadina. Lisaks aktiivsele
perindoprilaadile, tekib veel 5 inaktiivset metaboliiti. Perindoprilaadi maksimaalne
plasmakontsentratsioon saabub 3...4 tunni jooksul.
Toit vähendab perindopriili muutmist perindoprilaadiks, sellest tulenevalt ka biosaadavust, seega
tuleks perindopriilarginiini päevane annus manustada hommikuti enne sööki. Seondumata
perindoprilaadi jaotusruumala on ligikaudu 0,2 l/kg. Plasmavalkudega seondumine on 20%, kuid see
on kontsentratsioonist sõltuv.
Perindoprilaat eritub uriiniga, mitteseotud fraktsiooni poolväärtusaeg on 17 tundi, mistõttu
püsikontsentratsioon saabub 4 päeva jooksul.
Perindoprilaadi eritumine on vähenenud eakatel ning samuti südame- või neerukahjustusega
patsientidel. Neerupuudulikkuse puhul sõltub annuse suurus neerupuudulikkuse raskusastmest
(kreatiniini kliirens).
Perindoprilaadi kliirens dialüüsil on 70 ml/min.
Perindopriili farmakokineetika on muutunud maksatsirroosiga haigetel: perindopriili maksakliirens on
vähenenud poole võrra. Samas ei ole tekkiva perindoprilaadi moodustumine vähenenud ja annust ei
ole vaja korrigeerida (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Indapamiidiga seotud
Indapamiid imendub seedetraktist kiiresti ja täielikult.
Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse inimestel ligikaudu 1 tund pärast ravimi
suukaudset manustamist. Ravim seondub 79% ulatuses plasma valkudega.
Poolväärtusaeg on 14 ja 24 tunni vahel (keskmine 18 tundi). Korduval manustamisel kumulatsiooni ei
teki. Põhiliselt eritub inaktiivsete metaboliitidena uriini (70% manustatud annusest) ja roojaga (22%).
Neerupuudulikkusega haigetel ei ole farmakokineetilised näitajad muutunud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

NOLIPREL"i toksilisus on veidi suurem kui tema komponentidel. Rottidel ei ole suurenenud
neerukahjustust leitud. Kombinatsioon on põhjustanud gastrointestinaalset toksilisust koertel ja näib,
et tiinetel rottidel on toksiline toime tugevam (võrreldes perindopriiliga).
Siiski, need kõrvaltoimed on esinenud annustes, mis on palju suuremad, kui terapeutilised doosid.
Prekliinilised uuringud, mis viidi läbi perindopriili ja indapamiidiga eraldi, ei näidanud genotoksilist,
kartsinogeenset ega teratogeenset toimet.


14
6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat
Magneesiumstearaat (E470B)
Veevaba kolloidne ränidioksiid
Mikrokristalne tselluloos

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat blisterpakendis, mis on kotikese sees.
2 kuud pärast kotikese avamist.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Hoida originaalpakendis.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Kahekordne kinni sulatatud PVC/Al blisterpakend polüester/Al/polüetüleenist kotikeses koos
desikandiga (silikageel).
14, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 90, 100 või 500 tabletti pakendis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinõuded ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

Les Laboratoires Servier
22 rue Garnier
92200 Neuilly sur Seine
Prantsusmaa


8. MÜÜGILOA NUMBER

327700


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

26.08.2005 / 14.12.2007


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
15

Ravimiametis kinnitatud septembris 2009
16