Midazolam kalceks - süste-/infusioonilahus (5mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Midazolam Kalceks, 5 mg/ml süste-/infusioonilahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml lahust sisaldab 5 mg midasolaami.

Üks 1 ml ampull sisaldab 5 mg midasolaami. Üks 3 ml ampull sisaldab 15 mg midasolaami.

INN. Midazolamum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus. Selge, värvitu lahus. pH 2,9…3,7

Osmolaalsus 275…305 mOsm/kg

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Midasolaam on lühitoimeline uinuti, mida kasutatakse:

Täiskasvanud

•SEDATSIOON TEADVUSEL OLEKUS diagnostiliste või raviprotseduuride (lokaalanesteesiaga või ilma) eelselt või nende ajal

•ANESTEESIA

•SEDATSIOON INTENSIIVRAVI OSAKONNAS

• Premedikatsioon enne anesteesia induktsiooni
• Anesteesia induktsioon
• Anesteesia säilitamisel sedatiivse komponendina

Lapsed

•SEDATSIOON TEADVUSEL OLEKUS diagnostiliste või raviprotseduuride (lokaalanesteesiaga või ilma) eelselt või nende ajal

•ANESTEESIA

•SEDATSIOON INTENSIIVRAVI OSAKONNAS

Annustamine ja manustamisviis

• Premedikatsioon enne anesteesia induktsiooni

Annustamine

STANDARDANNUSED

Midasolaam on tugevalt sedatiivse toimega ravim, mida tuleb manustada aeglaselt ja mille annust tuleb tiitrida. Kliinilisele vajadusele, füüsilisele seisundile, vanusele ja samaaegselt manustatavatele ravimitele vastava sedatsiooni taseme ohutuks saavutamiseks on rangelt soovitatav annuse tiitrimise

kasutamine. Üle 60-aastastele täiskasvanutele, nõrgestatud organismi või krooniliste haigustega patsientidele ja lastele tuleb ravimit manustada ettevaatusega ning iga patsiendi puhul hinnatakse riskitegureid individuaalselt. Standardannused on toodud järgnevas tabelis. Täpsustav informatsioon on esitatud tabelile järgnevas tekstis.

ANNUSED TEADVUSEL OLEKUS SEDATSIOONI LÄBIVIIMISEKS

Diagnostiliste või kirurgiliste protseduuride puhul vajalikuks sedatsiooniks manustatakse midasolaami intravenoosselt. Annus määratakse individuaalselt. Ravimit ei tohi manustada kiiresti või boolussüstena, vaid annust tiitrides. Sedatiivse toime algus võib individuaalselt varieeruda, olenedes patsiendi seisundist ja kasutatud annustamismeetodist (nt manustamise kiirusest, annuse suurusest). Kui on vajalik, võib manustada lisaannuseid vastavalt individuaalsele vajadusele. Toime algab ligikaudu 2 minutit pärast süstimist. Maksimaalne toime saavutatakse ligikaudu 5...10 minutiga.

Täiskasvanud

Midasolaami tuleb süstida veeni aeglaselt, manustades ligikaudu 1 mg ravimit 30 sekundi jooksul. Alla 60 aasta vanustele täiskasvanutele manustatakse 5...10 minutit enne protseduuri algust algannusena 2...2,5 mg. Vajaduse korral võib algannusele järgnevalt manustada 1 mg lisaannuseid. Koguannus on keskmiselt 3,5...7,5 mg. Suurema kui 5 mg koguannuse manustamine ei ole tavaliselt vajalik.

Üle 60 aasta vanuste, nõrgestatud organismi või krooniliste haigustega patsientide puhul on algannuseks 0,5...1 mg, mida manustatakse 5...10 minutit enne protseduuri algust. Vajadusel võib edaspidi manustada lisaannustena 0,5...1 mg midasolaami. Kuna nendel patsientidel võib maksimaalne toime saabuda aeglasemalt, tuleb midasolaami lisaannuseid tiitrida väga aeglaselt ja ettevaatlikult. Suurema kui 3,5 mg koguannuse manustamine ei ole tavaliselt vajalik.

Lapsed

Intravenoosne manustamine: midasolaami annuseid tiitritakse aeglaselt kuni soovitud kliinilise toime saavutamiseni. Algannus manustatakse 2..3 minuti jooksul. Sedatiivse toime täielikuks hindamiseks tuleb enne protseduuri alustamist või annuse kordamist oodata veel 2...5 minutit. Kui on vajalik sedatiivset toimet suurendada, jätkata väikeste lisaannuste manustamist kuni sobiva sedatsiooni taseme saavutamiseni. Imikute ja alla 5 aasta vanuste laste puhul võivad olla vajalikud oluliselt suuremad annused (mg/kg) võrreldes vanemate laste ja noorukitega.

•Alla 6 kuu vanused lapsed: alla 6 kuu vanustel lastel on eelkõige soodumus hingamisteede obstruktsiooni ja hüpoventilatsiooni tekkeks. Seetõttu ei soovitata alla 6 kuu vanustele lastele ärkvelolekus sedatsiooni.

•6 kuu kuni 5 aasta vanused patsiendid: algannuseks on 0,05...0,1 mg/kg. Soovitud toime saavutamiseks võib olla vajalik kuni 0,6 mg/kg annuse manustamine, kuid koguannus ei tohi ületada 6 mg. Suuremate annustega võib kaasneda sedatsiooni pikenemine ja hüpoventilatsiooni risk.

•Lapsed vanuses 6...12 eluaastat: algannusena 0,025...0,05 mg/kg. Vajalik võib olla koguannuse 0,4 mg/kg (maksimaalse annusena 10 mg) manustamine. Suuremate annustega võib kaasneda sedatsiooni pikenemine ja hüpoventilatsiooni risk.

•12...16 aasta vanused lapsed: kasutada täiskasvanute soovitatavaid annuseid.

Rektaalne manustamine: midasolaami koguannus on tavaliselt 0,3...0,5 mg/kg. Ampullis olev lahus manustatakse rektaalselt plastmassist aplikaatori abil, mis kinnitatakse süstla otsa. Kui manustatav kogus on liiga väike, võib sellele lisada vett kuni kogumahuni 10 ml. Kogu annus tuleb manustada ühe korraga. Vältida korduvat rektaalset manustamist. Rektaalset manustamist ei soovitata lastele vanuses alla 6 kuu, kuna andmed selle vanusegrupi kohta on piiratud.

Lihasesisene manustamine: kasutatakse annuseid vahemikus 0,05...0,15 mg/kg. Suurema kui 10,0 mg koguannuse manustamine ei ole tavaliselt vajalik. Intramuskulaarset manustamisviisi tuleks kasutada ainult erandjuhtudel. Eelistada tuleb rektaalset manustamist, kuna lihasesisene manustamine on valulik. Alla 15 kg kehakaaluga laste puhul ei soovitata kasutada midasolaami lahuseid, mille kontsentratsioon on kõrgem kui 1 mg/ml. Suuremaid kontsentratsioone tuleb lahjendada 1 mg/ml-ni.

ANNUSED ANESTEESIA LÄBIVIIMISEKS PREMEDIKATSIOON

Midasolaami manustamine vahetult enne protseduuri põhjustab sedatsiooni (uinutav või uimastav toime ja teadvuse hägunemine) ning preoperatiivset mälukaotust. Midasolaami võib manustada ka koos antikolinergikumidega. Sellisel juhul manustatakse midasolaami intravenoosselt või intramuskulaarselt (sügavale lihasesse 20...60 minutit enne anesteesia induktsiooni) ning laste puhul tuleb eelistada rektaalset manustamist (vt allpool). Premedikatsiooni järgselt tuleb patsienti hoolikalt ja pidevalt jälgida, kuna tundlikkus ravimi suhtes on erinev ja tekkida võivad üleannustamise sümptomid.

Täiskasvanud

Preoperatiivseks sedatsiooniks ja preoperatiivseks mälukaotuseks on ASA klassifikatsiooni I ja II klassi kuuluvatele ning alla 60 aasta vanustele patsientidele soovitatavaks annuseks 1...2 mg veenisiseselt, mille manustamist korratakse vastavalt vajadusele, või 0,07...0,1 mg/kg lihasesiseselt. Üle 60-aastaste, nõrgestatud organismi või krooniliste haigustega patsientide puhul tuleb annust vähendada ja kohandada, lähtudes konkreetsest juhust. Soovitatav veenisisene algannus on 0,5 mg ja seda tuleb vastavalt vajadusele aeglaselt suurendada. Lihasesisesel manustamisel on soovitatavaks annuseks 0,025...0,05 mg/kg. Narkootiliste preparaatide samaaegsel manustamisel tuleb midasolaami annust vähendada. Tavaline annus on 2...3 mg.

Lapsed

Vastsündinud ja kuni 6 kuu vanused lapsed:

Ravimit ei soovitata kasutada alla 6 kuu vanustel lastel, kuna olemasolevad andmed on piiratud.

Üle 6 kuu vanused lapsed

Rektaalne manustamine: midasolaami koguannus (tavaliselt vahemikus 0,3...0,5 mg/kg) tuleb manustada 15...30 minutit enne anesteesia induktsiooni. Ampullis olev lahus manustatakse rektaalselt plastmassist aplikaatori abil, mis kinnitatakse süstla otsa. Kui manustatav kogus on liiga väike, võib sellele lisada vett kuni kogumahuni 10 ml.

Lihasesisene manustamine: kuna lihasesisene manustamine on valulik, tuleb seda manustamisviisi kasutada ainult erandjuhtudel. Eelistatav on rektaalne manustamine. Lihasesisesel manustamisel on tõestatud ohutuks ja efektiivseks annusevahemikuks 0,08...0,2 mg/kg. Lapsed vanuses 1...15 eluaastat vajavad kehakaalu kohta proportsionaalselt suuremaid annuseid kui täiskasvanud.

Lastele kehakaaluga alla 15 kg ei soovitata midasolaami lahuseid, mille kontsentratsioon ületab 1 mg/ml. Suuremaid kontsentratsioone tuleb lahjendada 1 mg/ml-ni.

INDUKTSIOON

Täiskasvanud

Midasolaami kasutamisel anesteesia induktsiooniks enne teiste anesteetikumide manustamist on patsientide reaktsioon erinev. Annust tuleb suurendada tiitrides kuni soovitud toime saavutamiseni. Annust suurendatakse patsiendi vanusest ja kliinilisest seisundist lähtuvalt. Kui midasolaami kasutatakse enne või kombinatsioonis teiste anesteesia induktsiooniks kasutatavate intravenoossete või inhaleeritavate ravimitega, tuleb kõikide ravimite algannuseid oluliselt vähendada, mõnikord kuni 25%-ni tavalisest algannusest.

Soovitud anesteesia tase saavutatakse annuse järkjärgulisel suurendamisel. Intravenoosseks anesteesia induktsiooniks manustatakse midasolaami aeglaselt väikeste annustena. Kõik kuni 5 mg annused tuleb süstida 20...30 sekundi jooksul, oodates järgneva annuse manustamiseni 2 minutit.

•Premedikatsiooni saanud alla 60 aasta vanustele täiskasvanutele piisab tavaliselt intravenoosse annusena 0,15...0,2 mg/kg manustamisest.

•Premedikatsiooni mittesaanud alla 60 aasta vanuste täiskasvanute puhul võib kasutada suuremaid annuseid (0,3...0,35 mg/kg i.v.). Kui soovitakse täielikku induktsiooni, võivad lisaannused moodustada ligikaudu 25% patsiendi algannusest. Induktsiooni võib läbi viia ka inhaleeritavate anesteetikumidega. Raskesti alluvatel juhtudel võib induktsiooniks kasutada koguannust kuni 0,6 mg/kg, kuid sellised suuremad annused võivad põhjustada narkoosist väljumise pikenemist.

•Premedikatsiooni saanud üle 60 aasta vanustel täiskasvanutel, nõrgestatud organismi või krooniliste haigustega patsientidel tuleb annust oluliselt vähendada, nt kuni 0,05...0,15 mg/kg,

mis manustatakse veenisiseselt 20...30 sekundi jooksul ning toime saabumist oodatakse

2 minutit.

•Premedikatsiooni mittesaanud üle 60 aasta vanuste täiskasvanute puhul vajatakse tavaliselt induktsiooniks suuremaid midasolaami annuseid: algannusena soovitatavalt 0,15...0,3 mg/kg. Premedikatsiooni mittesaanud nõrgestatud organismi või raske süsteemse haigusega patsientidele tuleb induktsiooniks tavaliselt manustada vähem midasolaami. Algannusena piisab üldiselt 0,15...0,25 mg/kg manustamisest.

ANESTEESIA SÄILITAMISEL SEDATIIVSE KOMPONENDINA

Täiskasvanud

Kombineeritud anesteesia sedatiivse komponendina võib midasolaami manustada kas väikeste i.v. korduvannustena (vahemikus 0,03...0,1 mg/kg) või veenisisese püsiinfusioonina (vahemikus 0,03...0,1 mg/kg/t), tavaliselt kombinatsioonis analgeetikumidega. Annuste suurused ja annustevahelised intervallid on indiviiditi erinevad. Üle 60 aasta vanuste täiskasvanute, nõrgestatud organismi ja krooniliste haigustega patsientide puhul vajatakse väiksemaid säilitusannuseid.

SEDATSIOON INTENSIIVRAVIOSAKONNAS

Soovitud sedatsiooni tase saavutatakse midasolaami annuse järkjärgulisel suurendamisel, millele järgneb kas püsiinfusioon või korduvad boolussüsted. Annustatakse vastavalt kliinilisele vajadusele, patsiendi seisundile, vanusele ja samaaegselt kasutatavatele ravimitele (vt lõik 4.5).

Täiskasvanud

Veenisisene küllastusannus: 0,03...0,3 mg/kg manustatuna aeglaselt väikeste annuste kaupa. Iga 1...2,5 mg annus tuleb manustada 20...30 sekundi jooksul, oodates järgmise annuse manustamiseni 2 minutit. Hüpovoleemiliste, vasokonstriktsiooniga või hüpotermiliste patsientide puhul tuleb küllastusannust vähendada või see vahele jätta. Kui midasolaami manustatakse koos tugevatoimeliste analgeetikumidega, tuleb analgeetikume manustada esimesena. Siis on midasolaami sedatiivse toime tiitrimine ohutu, kuna seda ei mõjuta analgeetikumide põhjustatud sedatsioon.

Veenisisene säilitusannus: annuste vahemikuks on 0,03...0,2 mg/kg/t. Hüpovoleemiliste, vasokonstriktsiooniga või hüpotermiliste patsientide puhul tuleb säilitusannust vähendada. Sedatsiooni taset tuleb hinnata regulaarselt. Pikaajalise sedatsiooni korral võib tekkida tolerantsus, mille tõttu võib olla vajalik annuse suurendamine.

Lapsed

Vastsündinud ja kuni 6 kuu vanused lapsed:

Midasolaami manustatakse veenisisese püsiinfusioonina. Enne 32. rasedusnädalat sündinud vastsündinute puhul on algannuseks 0,03 mg/kg/t (0,5 µg/kg/min) ning pärast 32. rasedusnädalat sündinud vastsündinutele ja kuni 6 kuu vanustele lastele 0,06 mg/kg/t (1 µg/kg/min).

Enneaegsetele imikutele, vastsündinutele ja kuni 6 kuu vanustele lastele ei soovitata veenisiseste küllastusannuste manustamist, pigem peab terapeutiliste kontsentratsioonide saavutamiseks esimestel tundidel olema infusioonikiirus suurem. Väikseima võimaliku efektiivse annuse valimiseks ja ravimi kuhjumise vältimiseks tuleb infusiooni kiirust sageli ja hoolikalt üle hinnata, eriti esimese 24 tunni jooksul. Vajalik on hingamissageduse ja hapniku saturatsiooni hoolikas jälgimine.

Üle 6 kuu vanused lapsed:

Intubeeritud ja kunstlikul hingamisel olevatele lastele tuleb küllastusannusena manustada 0,05...0,2 mg/kg i.v. aeglaselt 2...3 minuti jooksul, et saavutada soovitud kliinilist toimet. Midasolaami ei tohi manustada kiire veenisisese süstena. Küllastusannusele järgnevalt manustatakse midasolaami püsiinfusioonina 0,06...0,12 mg/kg/t (1...2 µg/kg/min). Vastavalt vajadusele võib infusiooni kiirust suurendada või vähendada (üldiselt 25% algsest või järgnevast infusiooni kiirusest) või manustatakse soovitud toime säilitamiseks või suurendamiseks intravenoosselt midasolaami lisaannuseid.

Kui midasolaami infusiooni alustatakse hemodünaamiliselt ebastabiilsetel patsientidel, tuleb tavalist küllastusannust tiitrida väikeste annuste kaupa ja jälgida patsienti hemodünaamika muutuste suhtes (nt hüpotensioon). Need patsiendid on tundlikumad ka midasolaami hingamist pärssiva toime suhtes ning vajalik on hingamissageduse ja hapniku saturatsiooni hoolikas jälgimine.

Enneaegsetele imikutele, vastsündinutele ja lastele kehakaaluga alla 15 kg ei soovitata manustada midasolaami lahuseid kontsentratsiooniga üle 1 mg/ml. Suuremaid kontsentratsioone tuleb lahjendada 1 mg/ml-ni.

Kasutamine erijuhtudel

Neerukahjustus

Neerukahjustusega (kreatiniini kliirens < 10 ml/min) patsientidel on ühekordse intravenoosse annuse manustamise järgselt seondumata midasolaami farmakokineetika sarnane tervetel vabatahtlikel kirjeldatuga. Kuid pärast pikemaajalist infusiooni intensiivraviosakonna patsientidel oli sedatiivse toime keskmine kestus neerupuudulikkuse korral oluliselt pikenenud, mis on suurima tõenäosusega tingitud alfahüdroksümidasolaami glükuroniidi kuhjumisest.

Puuduvad spetsiifilised andmed raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) patsientide kohta, kes saavad midasolaami anesteesia induktsiooniks.

Maksakahjustus

Maksakahjustuse korral väheneb intravenoosselt manustatud midasolaami kliirens, mille tagajärjel pikeneb terminaalne poolväärtusaeg. Seetõttu võib kliiniline toime olla tugevam ja kesta kauem. Midasolaami vajatav annus võib olla väiksem ning hoolikalt tuleb jälgida elulisi näitajaid. (Vt lõik 4.4).

Lapsed

Vt eespool ja lõik 4.4.

Manustamisviis

Intravenoosseks, intramuskulaarseks ja rektaalseks kasutamiseks.

Ravimpreparaadi lahjendamise juhised vt lõik 6.6.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus midasolaami, bensodiasepiinide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Selle ravimi kasutamine teadvusel olekus sedatsiooni läbiviimiseks raske hingamispuudulikkuse või ägeda hingamisdepressiooniga patsientidel.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Midasolaami tohivad manustada ainult vastava kogemusega arstid, kui käepärast on respiratoorse ja kardiovaskulaarse funktsiooni jälgimiseks ja toetamiseks vajalikud vahendid, või isikud, kes on saanud eriettevalmistuse kõrvaltoimete äratundmise ja ravi osas, sealhulgas elustamises. Kirjeldatud on raskeid kardiorespiratoorseid kõrvaltoimeid, sh hingamisdepressioon, apnoe, hingamis- ja/või südameseiskus. Selliste eluohtlike tüsistuste teke on tõenäolisem ravimi liiga kiirel süstimisel või suurte annuste manustamisel (vt lõik 4.8).

Eriti ettevaatlik peab olema teadvusel olekus sedatsiooni läbiviimisel hingamishäiretega patsientidel.

Alla 6 kuu vanused patsiendid on eriti tundlikud hingamisteede obstruktsiooni ja hüpoventilatsiooni tekke suhtes. Seetõttu on äärmiselt vajalik annuse tiitrimine väikeste osade kaupa kuni kliinilise toime saavutamiseni ning hoolikas hingamissageduse ja hapniku saturatsiooni jälgimine.

Kui midasolaami kasutatakse premedikatsiooniks, tuleb ravimi manustamise järgselt patsienti hoolikalt jälgida, kuna esineb individuaalseid erinevusi tundlikkuse osas ja tekkida võivad üleannustamise sümptomid.

Erilise ettevaatusega tuleb midasolaami manustada kõrge riskiga patsientidele:

• täiskasvanud patsiendid vanuses üle 60 eluaasta
• krooniliste haigustega või nõrgestatud organismiga patsiendid, nt:
• kroonilise hingamispuudulikkusega patsiendid
• kroonilise neerupuudulikkuse, maksafunktsiooni kahjustuse või südametegevuse häiretega patsiendid
• lapsed, eelkõige südameveresoonkonna ebastabiilse seisundi korral.

Kõrge riskiga patsientidele tuleb manustada väiksemaid annuseid (vt lõik 4.2), jälgides neid pidevalt eluliste näitajate varajaste muutuste osas.

Sarnaselt kõikide kesknärvisüsteemi pärssivate ja/või lihastoonust langetavate ravimitega tuleb müasteeniat (myasthenia gravis) põdevatele patsientidele midasolaami manustada erilise ettevaatusega.

Tolerantsus

Intensiivraviosakonnas midasolaami kasutamisel pikaajaliseks sedatsiooniks on kirjeldatud ravimi efektiivsuse teatud langust.

Sõltuvus

Kui midasolaami kasutatakse pikaajaliselt intensiivravis, tuleb arvestada füüsilise sõltuvuse tekkevõimalusega. Sõltuvuse kujunemise risk suureneb suuremate annuste ja pikema ravikestuse puhul; see on suurem ka alkoholi ja/või narkootikumide kuritarvitamise anamneesiga patsientidel (vt lõik 4.8).

Ärajätunähud

Midasolaami pikaajalisel kasutamisel intensiivravis võib kujuneda füüsiline sõltuvus. Seetõttu tekivad ravi järsul lõpetamisel ärajätunähud. Võivad tekkida järgmised sümptomid: peavalu, lihasevalu, ärevus, pingeseisund, rahutus, segasus, ärrituvus, unetuse taasteke, meeleolu muutused, hallutsinatsioonid ja krambid. Kuna ärajätunähtude tekkerisk on suurem ravi järsul lõpetamisel, soovitatakse annuseid vähendada järk-järgult.

Amneesia

Midasolaam põhjustab anterograadset amneesiat (teatud situatsioonides on see efekt väga soovitav, eelkõige enne kirurgilisi ja diagnostilisi protseduure ning nende ajal), mille kestus sõltub otseselt manustatud annuse suurusest. Pikenenud amneesia võib põhjustada probleeme ambulatoorsetele patsientidele, kes lahkuvad haiglast teostatud protseduuri järgselt. Midasolaami parenteraalsel manustamisel tohib patsiente haiglast välja lubada või ooteruumi saata ainult koos saatjaga.

Paradoksaalsed reaktsioonid

Midasolaami kasutamise ajal on kirjeldatud paradoksaalseid reaktsioone, nagu agitatsioon, tahtele allumatud liigutused (sh toonilis-koonilised krambid ja lihastreemor), hüperaktiivsus, vaenulikkus, raevuhood, agressiivsus, paroksüsmaalsed erutushood ja kallaletung. Sellised reaktsioonid võivad tekkida suurte annuste kasutamisel ja/või ravimi kiirel manustamisel. Sagedamini on selliseid reaktsioone kirjeldatud lastel ja eakatel patsientidel.

Midasolaami eliminatsiooni muutused

Midasolaami eliminatsiooni võivad muuta ravimid, mis pärsivad või indutseerivad isoensüümi CYP3A4, ning vajalikuks võib osutuda midasolaami annuse vastav kohandamine (vt lõik 4.5).

Midasolaami eritumine võib olla pikenenud ka maksafunktsiooni häirete korral, südame madala väljutusmahuga patsientidel ja vastsündinutel (vt lõik 5.2).

Enneaegsed imikud ja vastsündinud

Seoses suurema riskiga apnoe tekkeks tuleb enneaegsetel vastsündinutel ja enneaegsena sündinud intubeerimata imikutel sedatsiooni rakendada äärmise ettevaatusega. Vajalik on hoolikas hingamissageduse ja hapniku saturatsiooni jälgimine.

Vastsündinute puhul tuleb vältida ravimi kiiret süstimist.

Vastsündinutel on elundid ebaküpsed ja/või nende funktsioon langenud ning seetõttu on nad tundlikumad ka midasolaami tugeva ja/või pikaajalise toime suhtes hingamisele. Südame-veresoonkonna ebastabiilse seisundiga lastel on kirjeldatud ebasoodsaid hemodünaamilisi toimeid; nende patsientide puhul tuleb vältida ravimi kiiret veenisisest manustamist.

Alla 6 kuu vanused imikud

Nendel patsientidel on midasolaam näidustatud sedatsiooni läbiviimiseks ainult intensiivraviosakonnas.

Alla 6 kuu vanustel lastel on eriti suur eelsoodumus hingamisteede obstruktsiooni ja hüpoventilatsiooni tekkeks, mistõttu on vajalik annuse tiitrimine väikeste osade kaupa kuni kliinilise toime saavutamiseni, samuti on vajalik hoolikas hingamissageduse ja hapniku saturatsiooni jälgimine (vt ka lõik „Enneaegsed imikud“ eespool).

Alkoholi/kesknärvisüsteemi pärssivate ainete samaaegne kasutamine

Vältida tuleb midasolaami kasutamist koos alkoholi või/ja kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega. Samaaegsel kasutamisel võib suureneda midasolaami kliiniline toime, põhjustades tugevat sedatsiooni või kliiniliselt olulist hingamisdepressiooni (vt lõik 4.5).

Anamneesis alkoholi või ravimite kuritarvitamine

Midasolaami nagu ka teiste bensodiasepiinide kasutamist tuleb vältida patsientidel, kellel on anamneesis teada alkoholi või ravimite kuritarvitamist.

Haiglast väljalubamise kriteeriumid

Pärast midasolaami saamist tohib patsiendi haiglast välja lubada või ooteruumi saata vaid juhul, kui seda soovitab raviarst ja kui patsiendil on olemas saatja. Pärast haiglast kojulubamist ei tohiks patsienti üksi jätta.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ampulli kohta, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakokineetilised koostoimed

Midasolaam metaboliseerub CYP3A4 vahendusel.

CYP3A inhibiitorid ja indutseerijad võivad põhjustada midasolaami plasmakontsentratsiooni ja sellest tulenevalt ravimi toimete tugevnemist ja nõrgenemist, mistõttu on vajalik annuse kohandamine.

Farmakokineetilised koostoimed CYP3A4 inhibiitorite või indutseerijatega on enam väljendunud midasolaami suukaudsel kui veenisisesel manustamisel, eriti kuna CYP3A4 leidub ka seedetrakti ülaosas. Sel põhjusel muutuvad ravimi suukaudsel manustamisel nii ravimi süsteemne kliirens kui biosaadavus, samal ajal kui parenteraalse manustamise puhul muutub ainult süsteemne kliirens. Pärast midasolaami ühekordse annuse veenisisest manustamist muutub maksimaalne kliiniline toime CYP3A4 inhibeerimise tõttu vähe, samas võib pikeneda toime kestus. Kuid pärast midasolaami pikaajalist manustamist suurenevad CYP3A4 inhibeerimise korral nii toime efektiivsus kui kestus.

Puuduvad uuringud CYP3A4 moduleerimise toime kohta midasolaami farmakokineetikale pärast rektaalset ja intramuskulaarset manustamist. Arvatakse, et need koostoimed on vähem väljendunud rektaalse kui suukaudse manustamise puhul, sest esimesel juhul ei läbi ravim seedetrakti, samal ajal kui lihasesisese manustamise puhul ei tohiks CYP3A4 moduleerimise mõju olla oluliselt erinev midasolaami veenisisese manustamise puhul täheldatust.

Seetõttu on midasolaami kasutamise ajal soovitatav kliinilise toime ja elutähtsate näitajate hoolikas jälgimine, võttes arvesse seda, et midasolaami kliiniline toime võib olla tugevam ning ka kesta kauem CYP3A4 inhibiitori samaaegsel kasutamisel, isegi kui seda manustatakse ainult ühekordselt. Eriti võivad midasolaami suurte annuste manustamine või pikaajalised infusioonid tugevatoimelisi CYP3A4 inhibiitoreid saavatele patsientidele (nt intensiivravis) põhjustada pikaajalisi hüpnootilisi toimeid, aeglasemat anesteesiast taastumist ja hingamisdepressiooni, mis vajavad annuse kohandamist.

CYP3A4 indutseerimise korral tuleb arvestada sellega, et maksimaalse indutseeriva toime saabumine ning ka kadumine võtab aega mitu päeva. Erinevalt mitmeid päevi kestnud ravist indutseerijaga, viib lühiajaline ravi vähem väljendunud koostoimeteni midasolaamiga. Kuid tugevatoimeliste indutseerijate puhul ei saa isegi lühiajalise ravi korral välistada olulist induktsiooni.

Ei ole teada, et midasolaam muudaks teiste ravimite farmakokineetikat.

CYP3A inhibeerivad ravimid:

Asooli-tüüpi seenevastased ravimid:

•Ketokonasooli toimel suurenes veenisiseselt manustatud midasolaami plasmakontsentratsioon 5 korda, samal ajal kui terminaalne poolväärtusaeg pikenes ligikaudu 3 korda. Kui parenteraalset midasolaami manustatakse koos CYP3A tugeva inhibiitori ketokonasooliga, peab seda tegema intensiivravi või sarnases osakonnas, kus on tagatud hoolikas kliiniline jälgimine ja vajalik ravi hingamisdepressiooni ja/või pikaajalise sedatsiooni tekkimisel. Kaaluda tuleb ravimi manustamist väiksemateks annusteks jaotatuna või annuse kohandamist, eriti kui manustatakse rohkem kui üks midasolaami veenisisene annus. Sama soovitus võib kehtida ka teiste asooli- tüüpi seenevastaste ravimite puhul (vt allpool), sest kirjeldatud on veenisiseselt manustatud midasolaami sedatiivse toime suurenemist, kuigi vähemal määral.

•Vorikonasooli toimel suurenes veenisiseselt manustatud midasolaami ekspositsioon 3 korda, samal ajal kui eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenes ligikaudu 3 korda.

•Nii flukonasooli kui itrakonasooli toimel suurenes veenisiseselt manustatud midasolaami plasmakontsentratsioon 2...3 korda, mida seostati terminaalse poolväärtusaja pikenemisega vastavalt 2,4 korda itrakonasooli ja 1,5 korda flukonasooli toimel.

•Posakonasooli toimel suurenes veenisiseselt manustatud midasolaami plasmakontsentratsioon ligikaudu 2 korda.

Tuleb meeles pidada, et suukaudse manustamise järgselt on midasolaami ekspositsioon oluliselt suurem kui ülalnimetatud juhtudel, eriti ketokonasooli, itrakonasooli ja vorikonasooli kasutamisel.

Midasolaami ampullide sisu ei ole ette nähtud suukaudseks manustamiseks.

Makroliidantibiootikumid

•Erütromütsiini toimel suurenes veenisiseselt manustatud midasolaami plasmakontsentratsioon ligikaudu 1,6...2 korda, mida seostati midasolaami terminaalse poolväärtusaja pikenemisega 1,5...1,8 korda.

•Klaritromütsiini toimel suurenes midasolaami plasmakontsentratsioon kuni 2,5 korda ja terminaalne poolväärtusaeg pikenes 1,5...2 korda.

Täiendav informatsioon suukaudse midasolaami kohta

•Roksitromütsiin: Kuigi puuduvad andmed roksitromütsiini toime kohta veenisiseselt manustatud midasolaamile, näitab vähene toime suukaudse midasolaami tableti terminaalsele poolväärtusajale (pikenemine ligikaudu 30%), et roksitromütsiini toime veenisiseselt manustatud midasolaamile võib olla väiksem.

HIV proteaasi inhibiitorid

•Sakvinaviir ja teised HIV proteaasi inhibiitorid: Proteaasi inhibiitorite samaaegne manustamine võib põhjustada midasolaami kontsentratsiooni olulist suurenemist. Ritonaviiriga potentseeritud lopinaviiri samaaegsel kasutamisel suurenes veenisiseselt manustatud midasolaami plasmakontsentratsioon 5,4 korda, mis oli seotud terminaalse poolväärtusaja sarnase pikenemisega. Kui parenteraalset midasolaami manustatakse koos HIV proteaasi inhibiitoritega, peab ravi vastama eespool asooli-tüüpi seenevastase ravimi ketokonasooli puhul toodud kirjeldusele.

Täiendav informatsioon suukaudse midasolaami kohta

Teiste CYP3A4 inhibiitorite puhul saadud andmete põhjal on midasolaami suukaudsel manustamisel oodata oluliselt suuremat plasmakontsentratsiooni. Seetõttu ei tohi proteaasi inhibiitoreid manustada koos suukaudse midasolaamiga.

Kaltsiumikanali blokaatorid

•Diltiaseem: Diltiaseemi ühekordse annuse manustamisel suurenes veenisiseselt manustatud midasolaami plasmakontsentratsioon ligikaudu 25% ja terminaalne poolväärtusaeg pikenes 43%.

Täiendav informatsioon suukaudse midasolaami kohta

•Verapamiili/diltiaseemi toimel suurenes suukaudse midasolaami plasmakontsentratsioon vastavalt 3 ja 4 korda. Midasolaami terminaalne poolväärtusaeg pikenes vastavalt 41% ja 49%.

Erinevad ravimid/taimsed toimeained

•Atorvastatiini samaaegsel manustamisel suurenes veenisiseselt manustatud midasolaami plasmakontsentratsioon 1,4 korda võrreldes kontrollrühmaga.

Täiendav informatsioon suukaudse midasolaami kohta:

•Nefasodooni toimel suurenes suukaudse midasolaami plasmakontsentratsioon 4,6 korda ning terminaalne poolväärtusaeg pikenes 1,6 korda.

•Aprepitant viis suukaudse midasolaami plasmakontsentratsiooni annusest sõltuva suurenemiseni (3,3 korda 80 mg ööpäevase annuse puhul) ja terminaalse poolväärtusaja ligikaudu 2-kordse pikenemiseni.

CYP3A indutseerivad ravimid

•Rifampitsiini toimel vähenes veenisiseselt manustatud midasolaami plasmakontsentratsioon 60% pärast rifampitsiini manustamist annuses 600 mg üks kord ööpäevas 7 päeva jooksul. Terminaalne poolväärtusaeg lühenes ligikaudu 50...60%.

Täiendav informatsioon suukaudse midasolaami kohta

•Rifampitsiini toimel vähenes tervetel isikutel suukaudse midasolaami plasmakontsentratsioon 96% ja selle psühhomotoorsed toimed kadusid peaaegu täielikult.

•Karbamasepiin/fenütoiin: Karbamasepiini või fenütoiini korduvad annused viisid suukaudse midasolaami plasmakontsentratsiooni kuni 90% languseni ja terminaalse poolväärtusaja lühenemiseni 60% võrra.

•Efavirens: CYP3A4 vahendusel moodustunud metaboliidi alfa-hüdroksümidasolaami ja midasolaami suhte 5-kordne suurenemine kinnitab ravimi CYP3A4 indutseerivat toimet.

Taimsed toimeained ja toit

•Liht-naistepuna toimel vähenes midasolaami plasmakontsentratsioon ligikaudu 20...40% ja terminaalne poolväärtusaeg lühenes ligikaudu 15...17%. Erinevatel liht-naistepuna ekstraktidel võib olla erinev CYP3A4 indutseeriv toime.

Farmakodünaamilised koostoimed

Midasolaami samaaegne manustamine koos teiste sedatiivse/hüpnootilise toimega ja kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega (sh alkohol) viib suure tõenäosusega sedatsiooni pikenemise ja hingamisdepressiooni tekkeni.

Siia kuuluvad opiaadid (kui neid kasutatakse analgeetikumide, köhapärssijate või asendusravimitena), antipsühhootikumid, anksiolüütikumide või hüpnootikumidena kasutatud teised bensodiasepiinid, fenobarbitaal, propofool, ketamiin, etomidaat; sedatiivsed antidepressandid, H1-antihistamiinid ja tsentraalse toimega antihüpertensiivsed ravimid.

Alkohol võib märkimisväärselt tugevdada midasolaami sedatiivset toimet. Midasolaami manustamise ajal tuleb täielikult hoiduda alkoholi tarvitamisest (vt lõik 4.4).

Midasolaami toimel väheneb inhaleeritavate anesteetikumide minimaalne alveolaarne kontsentratsioon.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Midasolaami raseduseaegse ohutuse hindamiseks puuduvad piisavad andmed.

Loomkatsete põhjal ei ole midasolaam teratogeense toimega, kuid nagu teiste bensodiasepiinide kasutamisel, on täheldatud fetotoksilist toimet. Puuduvad andmed ravimi kasutamise kohta raseduse esimesel kahel trimestril.

Midasolaami suurte annuste kasutamine raseduse viimasel trimestril, sünnituse ajal või keisrilõikeaegse anesteesia induktsiooniks on emal või lootel põhjustanud kõrvaltoimete teket (emal inhalatsiooniga seotud riskid, lootel südame löögisageduse häired ja vastsündinul hüpotoonia, nõrk imemisrefleks, hüpotermia ning hingamisdepressioon).

Lisaks võib raseduse viimases staadiumis pidevalt bensodiasepiine kasutanud emade lastel välja kujuneda füüsiline sõltuvus, mille tõttu esineb risk ärajätunähtude tekkeks postnataalses perioodis.

Eespool kirjeldatu tõttu tohib midasolaami raseduse ajal kasutada ainult tungival vajadusel, kuid keisrilõike ajal on soovitatav midasolaami kasutamist vältida.

Võimalikke ohte vastsündinule tuleb silmas pidada midasolaami manustamisel iga kirurgilise protseduuri puhul, mis viiakse läbi sünnitustähtaja läheduses.

Imetamine

Midasolaam eritub väikestes kogustes rinnapiima. Imetavatele emadele tuleb soovitada rinnaga toitmine katkestada 24 tunniks pärast midasolaami manustamist.

Toime reaktsioonikiirusele

Sedatsioon, amneesia, tähelepanuvõime langus ja lihasfunktsiooni häired võivad negatiivselt mõjuda autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele. Enne midasolaami manustamist tuleb patsienti hoiatada mitte juhtida autot ega käsitseda masinaid enne täielikku taastumist. Arst otsustab, kui pika aja pärast on need tegevused patsiendile lubatud. Patsienti on soovitatav haiglast välja lubada ainult koos saatjaga.

Kõrvaltoimed

Esinemissageduse kategooriad on järgmised: väga sage: ≥ 1/10;

sage: ≥ 1/100 kuni < 1/10; aeg-ajalt: ≥ 1/1000 kuni < 1/100; harv: ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000; väga harv: < 1/10 000;

teadmata: ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.

Midasolaami süstimisel on kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid:

larüngospasm, luksumine

Kallaletung*

* Sellistest paradoksaalsetest ravimireaktsioonidest on teatatud iseäranis lastel ja eakatel (vt lõik 4.4).

• **Protseduuri lõpus võib anterograadne amneesia ikka veel püsida ja üksikjuhtudel on teatatud pikemaajalisest amneesiast (vt lõik 4.4).
• ***Kukkumiste ja luumurdude risk on suurenenud sedatiivsete ainete (sh alkohoolsed joogid) samaaegsel kasutamisel ja eakatel.

Sõltuvus: midasolaam võib isegi terapeutiliste annuste kasutamisel põhjustada füüsilise sõltuvuse kujunemist. Pärast pikaajalist veenisisest manustamist võib ravi katkestamine (eriti järsk) põhjustada ärajätunähtude, sealhulgas krampide teket (vt lõik 4.4). On teatatud ravimi kuritarvitamise juhtumitest. Tekkinud on rasked kardiorespiratoorsed kõrvaltoimed. Eluohtlikke tüsistusi esineb sagedamini üle 60-aastastel täiskasvanutel ja olemasoleva hingamispuudulikkuse või südamefunktsiooni häirega patsientidel, eriti ravimi liiga kiirel või suurte annuste manustamisel (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid

Sarnaselt teiste bensodiasepiinidega põhjustab midasolaam sageli uimasust, ataksiat, düsartriat ja nüstagme. Midasolaami üleannustamine on harva eluohtlik, kui ravimit manustatakse üksinda, kuid võib põhjustada arefleksiat, apnoed, hüpotensiooni, kardiorespiratoorset depressiooni ja harva koomat. Kooma kestab tavaliselt mõne tunni, kuid võib olla pikaajalisem ja tsükliline, eriti eakatel patsientidel. Respiratoorse haigusega patsientidel on bensodiasepiini hingamist pärssiv toime tõsisem. Bensodiasepiinid suurendavad teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimite, sh alkoholi toimet.

Ravi

Jälgida tuleb patsiendi elulisi näitajaid ja alustada toetavat ravi vastavalt patsiendi kliinilisele seisundile. Eelkõige võivad patsiendid vajada sümptomaatilist ravi kardiorespiratoorsete või kesknärvisüsteemi toimete tõttu.

Suukaudsel manustamisel tuleb edasise imendumise vältimiseks kasutada sobivat meetodit, nt aktiivsöe manustamist 1...2 tunni jooksul. Uimasusega patsientidel on aktiivsöe manustamisel tähtis tagada hingamisteede kaitse. Kui on manustatud mitut ravimit, võib kaaluda maoloputust, kuid mitte rutiinse meetodina.

Kesknärvisüsteemi raske depressiooni korral kaaluda bensodiasepiini antagonisti flumaseniili kasutamist. Seda tohib manustada ainult hoolika jälgimise tingimustes. Ravimil on lühike poolväärtusaeg (ligikaudu üks tund), mistõttu flumaseniili saanud patsiendid vajavad jälgimist pärast toime kadumist. Flumaseniili tuleb väga ettevaatlikult kasutada koos krambiläve alandavate ravimitega (nt tritsüklilised antidepressandid). Lisainformatsiooni saamiseks selle ravimi õige kasutamise kohta tuleb lugeda flumaseniili ravimi omaduste kokkuvõtet.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: uinutid ja rahustid, bensodiasepiini derivaadid, ATC-kood: N05CD08.

Midasolaam on imidasobensodiasepiinide grupi derivaat. Midasolaami vaba alus on lipofiilne ja vähesel määral vees lahustuv.

Imidasobensodiasepiini ringi 2. asetuses oleva aluselise lämmastiku tõttu saab midasolaam koos hapetega moodustada vees lahustuvaid sooli, mis annavad stabiilse ja hästi talutava süste- või infusioonilahuse.

Tänu kiirele metaboolsele transformatsioonile lühikese aja jooksul on midasolaami farmakoloogilise toime kestus lühike. Midasolaam on tugevalt sedatiivse ja uinutava toimega. Lisaks on tal anksiolüütiline, krambivastane ja lihastoonust vähendav toime. Lihase- või veenisisese manustamise järgselt tekib lühiajaline anterogaadne amneesia (patsient ei mäleta ravimi maksimaalse toime ajal aset leidnud sündmusi).

Farmakokineetilised omadused

Imendumine pärast intramuskulaarset süstimist

Midasolaami imendumine lihaskoest on kiire ja täielik. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 30 minuti jooksul. Absoluutne biosaadavus intramuskulaarsel süstimisel on üle 90%.

Imendumine pärast rektaalset manustamist

Rektaalsel manustamisel imendub midasolaam kiiresti. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub ligikaudu 30 minuti pärast. Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 50%.

Jaotumine

Midasolaami intravenoossel süstimisel näitab kontsentratsiooniaja kõver ühte või kahte erinevat jaotusfaasi. Jaotusruumala tasakaaluolekus on 0,7...1,2 l/kg. Midasolaam seondub plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga, 96...98% ulatuses. Tserebrospinaalvedelikku jõuab midasolaam aeglaselt ja mitteolulises koguses. Inimeste puhul on näidatud, et midasolaam läbib platsentaarbarjääri aeglaselt ja jõuab loote vereringesse. Midasolaami on väikestes kogustes leitud inimese rinnapiimas.

Metabolism

Midasolaam elimineeritakse organismist biotransformatsiooni teel peaaegu täielikult. Maksas metaboliseeritud annuse osa on hinnanguliselt 30...60%. Midasolaam hüdroksüülitakse tsütokroom P4503A4 isoensüümi poolt. Peamiseks metaboliidiks plasmas ja uriinis on alfa-hüdroksümidasolaam. Alfa-hüdroksümidasolaami plasmakontsentratsioon moodustab lähteühendi kontsentratsioonist 12%. Alfa-hüdroksümidasolaam on farmakoloogiliselt aktiivne, kuid selle arvele langeb vaid väike osa (ligikaudu 10%) intravenoosselt manustatud midasolaami toimest.

Eritumine

Tervetel vabatahtlikel on eliminatsiooni poolväärtusaeg vahemikus 1,5...2,5 tundi. Plasmakliirens on vahemikus 300...500 ml/min. Midasolaam eritub peamiselt neerude kaudu (60...80% süstitud annusest) ja on uriinis tuvastatav glükuroonhappega konjugeeritud alfa-hüdroksümidasolaamina. Alla 1% annusest eritub muutumatul kujul uriiniga. Alfa-hüdroksümidasolaami eliminatsiooni poolväärtusaeg on alla 1 tunni. Kui midasolaami manustatakse intravenoosse infusioonina, ei erine tema eliminatsiooni kineetika boolussüstina manustamise omast.

Farmakokineetika patsientide erirühmades

Eakad

Üle 60-aastastel täiskasvanutel võib eliminatsiooni poolväärtusaeg pikeneda kuni 4 korda.

Lapsed

Rektaalselt manustatud ravimi imendumise kiirus on lastel samasugune kui täiskasvanutel, kuid biosaadavus on väiksem (5...18%). Eliminatsiooni poolväärtusaeg intravenoosse ja rektaalse manustamise järgselt on 3...10-aastastel lastel lühem (1...1,5 tundi) võrreldes täiskasvanutega. See erinevus on kooskõlas lastel esineva suurema metaboolse kliirensiga.

Vastsündinud

Vastsündinutel on eliminatsiooni poolväärtusaeg keskmiselt 6...12 tundi, tõenäoliselt maksa ebaküpsuse tõttu, ja kliirens on vähenenud (vt lõik 4.4).

Ülekaalulised patsiendid

Ülekaalulistel patsientidel on toimeaine keskmine poolväärtusaeg pikem võrreldes normaalkaaluliste patsientidega (vastavalt 5,9 ja 2,3 tundi). See on tingitud jaotusruumala suurenemisest ligikaudu 50% võrra kehakaalu kohta. Kliirensi erinevused ei ole ülekaalulistel ja normaalkaaluga patsientidel märkimisväärsed.

Maksakahjustusega patsiendid

Maksatsirroosiga patsientidel võib eliminatsiooni poolväärtusaeg olla pikem ja kliirens väiksem võrreldes tervete vabatahtlikega (vt lõik 4.4).

Neerukahjustusega patsiendid

Kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel on eliminatsiooni poolväärtusaeg võrreldav tervete vabatahtlikega.

Kriitiliselt haiged patsiendid

Kriitiliselt haigetel patsientidel on midasolaami eliminatsiooni poolväärtusaeg kuni 6 korda pikem.

Südamepuudulikkusega patsiendid

Südame paispuudulikkusega patsientidel on eliminatsiooni poolväärtusaeg pikem võrreldes tervetega (vt lõik 4.4).

Prekliinilised ohutusandmed

Puuduvad arsti jaoks olulised mittekliinilised ohutusandmed peale nende, mis juba sisalduvad ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Kontsentreeritud vesinikkloriidhape

Naatriumkloriid

Naatriumhüdroksiid (pH korrigeerimiseks)

Süstevesi

Sobimatus

Midazolam Kalceks’i süste-/infusioonilahust ei tohi lahjendada Macrodex 6% glükoosilahusega. Midazolam Kalceks’i süste-/infusioonilahust ei tohi segada leeliseliste süstelahustega. Midasolaam annab vesinikkarbonaati sisaldavate lahustega sademe.

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste lahustega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Kõlblikkusaeg

2 aastat

Kõlblikkusaeg pärast lahjendamist

Valmislahuse kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 25 °C ning 3 päeva jooksul säilitamisel temperatuuril 2…8 °C järgmiste infusioonilahustega: 0,9% naatriumkloriidilahus, 5% ja 10% glükoosilahus, Ringeri lahus ning Hartmanni lahus.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb valmislahus kohe ära kasutada. Kui seda ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega tohiks tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2...8°C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi

Hoida ampulle välispakendis, valguse eest kaitstult. Mitte lasta külmuda.

Lahjendatud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.

Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi värvitust klaasist ühe sälguga ampullid, mis sisaldavad 1 ml ja 3 ml lahust.

Pakendi suurus: 5 või 10 ampulli.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Special precautions for disposal and other handling

Sobib kokku järgmiste infusioonilahustega:

• 0,9% naatriumkloriidilahus
• 5% glükoosilahus
• 10% glükoosilahus
• Ringeri lahus
• Hartmanni lahus

Veenisisese infusiooni korral võib Midazolam Kalceks’i ampullide sisu lahjendada ühega ülaltoodud lahustest vahemikus 15 mg midasolaami 100...1000 ml infusioonilahuses.

Midazolam Kalceks süste-/infusioonilahus on ainult ühekordseks kasutamiseks.

Enne manustamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult selget lahust, milles ei ole nähtavaid osakesi.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

AS KALCEKS

Krustpils iela 53

Rīga, LV-1057

Läti

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 11.09.2018

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

september 2018