Medeson - süstelahus (1mg 1ml) - Pakendi infoleht

PAKENDI INFOLEHT

Medeson, 1 mg/ml süstelahus koertele ja kassidele

1. MÜÜGILOA HOIDJA NING, KUI NEED EI KATTU, RAVIMIPARTII VABASTAMISE EEST VASTUTAVA TOOTMISLOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Müügiloa hoidja ja partii vabastamise eest vastutav tootja: Industrial Veterinaria, S.A.

Esmeralda, 19

08950 Esplugues de Llobregat (Barcelona) Hispaania

VETERINAARRAVIMI NIMETUS

Medeson, 1 mg/ml süstelahus koertele ja kassidele

Medetomidiinvesinikkloriid

TOIMEAINETE JA ABIAINETE SISALDUS

Üks ml sisaldab:

Toimeaine:

Medetomidiinvesinikkloriid…………………………….1 mg (mis vastab 0,85 mg medetomidiinile)

Abiained:

Metüülparahüdroksübensoaat (E218)……………………1,0 mg

Propüülparahüdroksübensoaat (E216)…………………….0,2 mg

Selge ja värvitu lahus.

NÄIDUSTUS(ED)

Koerad ja kassid:

VASTUNÄIDUSTUSED

• loomade sedatsioon, et hõlbustada nende paigalhoidmist kliinilise läbivaatuse ajal.
• üldanesteesiaeelne premedikatsioon.

Mitte kasutada loomadel, kellel esineb tõsine kardiovaskulaarne haigus, hingamisteede haigus, maksa- või neerude talitlushäired.

Mitte kasutada seedetrakti obstruktiivsete häirete korral (nagu maokeerd, ummistus, söögitoru obstruktsioon) esinemisel.

Mitte kasutada, kui esineb tundlikkust toimeaine või ravimi ükskõik milliste abiainete suhtes. Mitte kasutada, kui loomal esineb suhkruhaigus.

Mitte kasutada, kui loom on šokiseisundis, kõhnunud või väga kurnatud.

Mitte kasutada, kui loomal esineb probleeme silmadega, mille korral silmasisese rõhu tõus võib olla kahjulik.

Mitte manustada samaaegselt sümpatomimeetikumidega või sulfoonamiidide ja trimetoprimiga. Vt lõiku „Kasutamine tiinuse, laktatsiooni või munemise perioodil“

KÕRVALTOIMED

Väga harva võib esineda kardiovaskulaarseid toimeid nagu bradükardia koos atrioventrikulaarse blokaadiga (1. ja 2. aste) ja mõnikord võib esineda ekstrasüstoleid, pärgarteri vasokonstriktsiooni, südame löögimahu vähenemist ja vererõhu tõusu vahetult pärast ravimi manustamist, hiljem need taastuvad algsele või pisut madalamale tasemele.

Mõned koerad ja enamik kasse oksendavad 5–10 minutit pärast ravimi manustamist. Kassid võivad oksendada ka toibumise ajal.

Samuti võib esineda kopsuturse, pärsitud hingamistegevus ja tsüanoos, suurenenud diurees, kehatemperatuuri langus, tundlikkus valju heli suhtes, pärsitud insuliini sekretsioonist tulenev pöörduv hüperglükeemia, valu süstekohas ja lihasvärinad.

Pärsitud kardiovaskulaarse- ja hingamistegevuse korral võib näidustatud olla abistatud hingamine ja hapniku manustamine. Atropiin võib aidata kiirendada südame rütmi.

Alla 10 kg kaaluvate koerte puhul võib tihti esineda ülalmainitud kõrvaltoimeid.

Teatatud on juhtumitest, kus sedatsioon kestis kauem või tekkis uuesti pärast esmast toibumist. Kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud järgnevalt:

• Väga sage (ühe ravikuuri jooksul ilmnesid kõrvaltoimed rohkem kui 1l loomal 10 looma hulgast)
• Sage (rohkem kui 1l, kuid vähem kui 10l loomal 100st)
• Aegajalt (rohkem kui 1l, kuid vähem kui 10l loomal 1000st)
• Harv (rohkem kui 1l, kuid vähem kui 10l loomal 10,000st)
• Väga harv (vähem kui 1l loomal 10 000st, kaasaarvatud üksikjuhud)

Kui täheldate tõsiseid kõrvaltoimeid või muid toimeid, mida pole käesolevas pakendi infolehes mainitud, palun teavitage sellest oma veterinaararsti.

LOOMALIIGID

Koer ja kass.

ANNUSTAMINE LOOMALIIGITI, MANUSTAMISVIIS(ID) JA –MEETOD

Koerad: intramuskulaarne või intravenoosne manustamine

Kassid: intramuskulaarne, intravenoosne või subkutaanne manustamine

Koerad:

Sedatsiooni eesmärgil tuleb ravimit manustada annuses 10–80 µg medetomidiinvesinikkloriidi kg kehamassi kohta, kas intravenoosselt või intramuskulaarselt.

Maksimaalne toime saavutatakse 15–20 minuti jooksul. Kliiniline toime on annusest sõltuv ja kestab 30 kuni 180 minutit.

Premedikatsiooniks tuleb ravimit manustada annuses 10–40 µg medetomidiinvesinikkloriidi kg kehamassi kohta, mis vastab annusele 0,1–0,4 ml kg kehamassi kohta. Täpne annus sõltub kasutatavate ravimite kombinatsioonist ja teis(t)e ravimi(te) annus(te)st.

Annust tuleb lisaks kohandada vastavalt operatsiooni tüübile, protseduuri kestusele ning patsiendi iseloomule ja kehamassile. Medetomidiini kasutamisel premedikatsiooniks väheneb märgatavalt anesteesia esilekutsumiseks vajalik anesteetikumi annus ja väheneb ka anesteesia säilitamisel kasutatavate lenduvate anesteetikumide vajadus. Kõiki anesteesia esilekutsumiseks või säilitamiseks kasutatavaid anesteetikume tuleb manustada kuni toime saabumiseni. Enne ravimite kombinatsioonide kasutamist tuleb jälgida teiste ravimite ravimiinfosid. Vt samuti lõiku „Ettevaatusabinõud“.

Kassid:

Sedatsiooni eesmärgil tuleb ravimit manustada annuses 50–150 µg medetomidiinvesinikkloriidi kg kehamassi kohta (vastab annusele 0,05–0,15 ml/ kg kehamassi kohta).

Anesteesiaeelseks premedikatsiooniks tuleb ravimit manustada annuses 80 µg medetomidiinvesinikkloriidi kg kehamassi kohta (vastab annusele 0,08 ml/ kg kehamassi kohta).

Toime esilekutsumine on aeglasem, kui kasutatakse subkutaanset manustamisviisi.

SOOVITUSED ÕIGE MANUSTAMISE OSAS

Tuleb kasutada vastavalt gradueeritud süstalt, mis võimaldab vajaliku annuse täpset manustamist. See on eriti oluline väikeste annuste süstimisel.

KEELUAEG

Ei rakendata.

SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Mitte hoida külmkapis ega sügavkülmas. Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja sildil pärast “EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Kõlblikkusaeg pärast vahetu pakendi esmast avamist: 28 päeva.

ERIHOIATUSED

Erihoiatused iga loomaliigi kohta

Medetomidiini analgeetiline toime ei pruugi kesta kogu sedatsiooni vältel, seetõttu tuleb valulike kirurgiliste protseduuride korral kaaluda täiendavat analgeesiat.

Ettevaatusabinõud kasutamisel loomadel

Medetomidiin võib pärssida hingamistegevust, sellistel juhtudel võib vajalikuks osutuda manuaalne ventileerimine ja hapniku manustamine.

Kõigil loomadel tuleb enne veterinaarravimi kasutamist sedatsiooniks või üldanesteesiaks teostada kliiniline läbivaatus. Kui ravimit kasutatakse premedikatsiooniks, siis tuleb anesteetikumi annust vastavalt vähendada ja tiitrida toime avaldumiseni, kuna vajalik annus erineb patsienditi märgatavalt. Enne ravimite kombinatsioonide kasutamist tuleb jälgida teis(t)e ravimi(te) ravimiinfo(de)s olevaid hoiatusi ja vastunäidustusi.

Suurt tõugu koerte puhul tuleb vältida suuri medetomidiini annuseid. Medetomidiini kombineerimisel teiste anesteetikumidega või sedatiivsete ainetega tuleb olla ettevaatlik, kuna sellel on vajalikku anesteetikumi annust vähendav toime.

Loomi ei tohi sööta 12 tunni jooksul enne anesteesiat.

Loom tuleb paigutada rahulikku ja vaiksesse keskkonda, et saavutada maksimaalne sedatsioon. Selleks kulub umbes 10–15 minutit. Ärge alustage ühegi protseduuriga ega manustage teisi ravimeid enne kui saavutatud on maksimaalne sedatsioon.

Ravimit saanud loomi tuleb hoida soojas ja ühtlasel temperatuuril nii protseduuri ajal, kui toibumise vältel.

Silmi tuleb kaitsta sobiliku niisutava vahendiga. Loomadel tuleb lasta enne ravi alustamist rahuneda.

Haigetele ja kurnatud koertele ja kassidele võib manustada medetomidiini ainult premedikatsiooniks enne üldanesteesia esilekutsumist ja säilitamist, vastavalt riski-kasu suhte hinnangule. Kardiovaskulaarse haigusega või vanade ja üldiselt halvas tervislikus seisundis olevate loomade puhul tuleb medetomidiini kasutamisel olla ettevaatlik. Enne kasutamist tuleb kontrollida maksa- ja neerufunktsiooni.

Sedatsioonist või anesteesiast toibumise aja lühendamiseks on võimalik ravimi toimele vastupidist toimet avaldada manustades alfa-2-antagonisti nagu atipamesool.

Atipamesool ei pööra tagasi ketamiini toimet. Ketamiin eraldiseisvalt võib koertel esile kutsuda tõmblusi ja kassidel krampe, seetõttu ei tohi alfa-2-antagoniste manustada enne kui 30–40 minutit pärast ketamiini manustamist.

Ettevaatusabinõud veterinaarravimit loomale manustavale isikule

Juhuslikul ravimi allaneelamisel või süstimisel iseendale pöörduda viivitamatult arsti poole ning näidata pakendi infolehte või pakendi etiketti.

MITTE JUHTIDA SÕIDUKIT, esineda võib sedatsioon või muutused vererõhus. Vältida kokkupuudet naha, silmade või limaskestadega.

Kui ravimit on sattunud nahale, pesta nahka kohe suure koguse veega. Võtta ära ravimiga saastunud riided, mis on otseses kontaktis nahaga.

Ravimi juhuslikul silma sattumisel loputada silmi suure koguse puhta veega. Sümptomite tekkimisel pöörduda arsti poole.

Rasedatel tuleb olla eriti ettevaatlik, et vältida süstimist iseendale, kuna pärast juhuslikku süsteemset manustamist võivad tekkida emaka kokkutõmbed ja vererõhu langus lootel. Nõuanded arstile: medetomidiin on alfa-2-adrenoretseptori agonist. Imendumise järgsete sümptomite hulka võivad kuuluda kliinilised toimed, sh annusest sõltuv sedatsioon, pärsitud hingamistegevus, bradükardia, hüpotensioon, suukuivus ja hüperglükeemia. Teatatud on ka ventrikulaarsetest rütmihäiretest.

Respiratoorsete ja hemodünaamiliste tunnuste esinemisel tuleb rakendada sümptomaatilist ravi.

Kasutamine tiinuse, laktatsiooni või munemise perioodil

Veterinaarravimi ohutus tiinuse või laktatsiooni perioodil ei ole piisavalt tõestatud. Sellest tulenevalt mitte kasutada tiinuse või laktatsiooni ajal.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koosmanustamine teiste kesknärvisüsteemi depressantidega tugevdab eeldatavalt emma-kumma ravimi toimet, mistõttu tuleb annust vastavalt kohandada.

Medetomidiinil on märgatav vajalikku anesteetikumi annust vähendav toime. Atipamesooli manustamine aitab tagasi pöörata medetomidiini toimet.

Bradükardiat võib osaliselt ennetada ravieelse (vähemalt 5 minutit enne) antikoliinergilise preparaadi manustamisega. Siiski, antikoliinergilise preparaadi manustamine bradükardia ravimiseks samaaegselt medetomidiiniga või medetomidiiniga sedatsiooni järgselt võib põhjustada kardiovaskulaarseid kõrvaltoimeid.

Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda veterinaarravimit teiste veterinaarravimitega segada.

Üleannustamine (sümptomid, esmaabi, antidoodid), vajadusel

Üleannustamise korral on peamiseks sümptomiks anesteesia või sedatsiooni pikaajaline kestus. Mõnedel juhtudel võivad esineda kardiorespiratoorsed nähud. Ravi seisneb alfa-2-antagonisti nagu atipamesooli manustamises, juhul kui sedatsiooni toimele vastupidine toime ei ole loomale ohtlik (atipamesool ei pööra tagasi ketamiini toimet, mis eraldiseisval kasutamisel võib tekitada koertel tõmblusi ja kassidel krampe). Alfa-2-antagoniste ei tohi manustada enne 30–40 minuti möödumist ketamiini manustamisest.

Atipamesoolvesinikkloriidi manustatakse intramuskulaarselt järgnevates annustes: koertele manustatakse medetomidiinvesinikkloriidi 5-kordne algannus (µg/kg) ja kassidele 2,5-kordne algannus. Atipamesoolvesinikkloriidi annus 5 mg/ml on koerte puhul võrdne manustatud medetomidiinvesinikkloriidi annusega; kasside puhul peab antagonisti annus olema pool manustatud medetomidiinvesinikkloriidi annusest.

Kui on tähtis, et vastupidine toime kõrvaldaks bradükardia, kuid säiliks sedatsioon, siis võib kasutada atropiini.

13. ERINÕUDED ETTEVAATUSABINÕUDE OSAS KASUTAMATA JÄÄNUD PREPARAADI VÕI NENDE JÄÄTMETE, KUI NEID TEKIB, HÄVITAMISEL

Kasutamata jäänud veterinaarravim või selle jäätmed tuleb hävitada vastavalt kohalikule seadusandlusele.

PAKENDI INFOLEHE VIIMASE KOOSKÕLASTAMISE KUUPÄEV

Märts 2018

LISAINFO

Pakendi suurused:

• karp ühe 10 ml viaaliga
• karp viie 10 ml viaaliga
• karp kuue 10 ml viaaliga

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. AS Magnum Veterinaaria

Vae 16, Laagri, 76401 Harjumaa, Eesti