Magnevist - süstelahus (469mg 1ml)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Magnevist 0,5 mmol/ml süstelahus

Dimeglumiingadopentetaat

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arstiga (radioloogiga), kes teile Magnevist’i manustab, või haigla/MRI keskuse personaliga.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Magnevist ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Magnevist’i kasutamist

3.Kuidas Magnevist’i kasutada

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Magnevist’i säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

7.Lisainfo tervishoiutöötajatele

1.Mis ravim on Magnevist ja milleks seda kasutatakse

Magnevist on kontrastaine, mida kasutatakse aju, selgroo, veresoonte ja teiste kehapiirkondade magnetresonantsuuringutel (MRI).

Ravim on ainult diagnostiliseks kasutamiseks intravenoosselt.

MRI on meditsiinilis-diagnostilise pildistuse vorm, mis tekitab kujutise, määrates vee molekule normaalsetes ja hälvetega kudedes. Kujutis saadakse kasutades keerukat magnetite ja raadiolainete süsteemi. Arvutid salvestavad signaali ja tekitavad selle põhjal kujutise.

2.Mida on vaja teada enne Magnevist’i kasutamist

Ärge kasutage Magnevist’i

Magnevist’i ei tohi kasutada alla 4-nädala vanustel vastsündinutel.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Arst peab olema Magnevist’i manustades eriti ettevaatlik:

•kui te olete dimeglumiingadopentetaadi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

•kui teil on varem esinenud reaktsioone kontrastainete kasutamisel;

•kui teil esineb või on varem esinenud allergiat (nt heinapalavik, nõgestõbi) või astmat;

•kui teil on südame või veresoonkonna haigus. Seda seetõttu, et harvadel juhtudel esinevad allergilised reaktsioonid võivad siis olla tõsised või lõppeda surmaga;

•kui teil on tõsine neerufunktsiooni kahjustus;

•kui teil on hiljuti olnud või kohe tulemas maksasiirdamine;

•kui teil on epilepsia või teil esinevad ajutegevuse häired, millega kaasnevad krambid või teil on mõni muu aju haigus. Sarnaste seisunditega patsientidel on harva esinenud krambihooge.

Kui teil esineb mõni ülaltoodud seisunditest, siis rääkige sellest enne Magnevist’i manustamist oma arstile, radioloogile või MRI osakonna personalile. Arst otsustab, kas viia planeeritud uuring läbi või mitte.

Rääkige oma arstile, kui:

-teil on neerutalitluse häired ja/või kui teie neerufunktsioon on järsku langenud;

-teil on hiljuti olnud või kohe tulemas maksasiirdamine.

Magnevist’i kasutamise järgselt võib esineda allergialaadseid sh tõsised reaktsioone. Enamus neist tekib 30 minuti jooksul pärast manustamist. Seetõttu jälgitakse teid pärast süstet vähemalt 30 minutit. Esineda võib ka hilinenud reaktsioone (tunde või päevi hiljem), vt lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“.

Enne vereanalüüside andmist öelge oma arstile, et teile on süstitud Magnevist’i. Seda seetõttu, et teatud analüüsides võib Magnevist kuni 24 tundi pärast manustamist mõjutada teie vere rauasisaldust.

Kui teil on südamestimulaator või mõni rauda sisaldav implantaat, siis rääkige sellest enne Magnevist’i manustamist oma arstile, radioloogile või MRI osakonna personalile. Sellisel juhul ei tohi teid paigutada tugeva magnetvälja piirkonda.

Neerufunktsiooni kahjustus

Enne Magnevist’i kasutamist tuleb teile teha vereanalüüs, et selgitada välja kui hästi teie neerud töötavad.

Kui teie neerud ei tööta korralikult, teeb arst enne teise annuse süstimist kindlaks, et eelnev annus Magnevist’i oleks teie kehast eemaldatud.

Magnevist’i eemaldatakse kehast hemodialüüsi teel. Kui teile tehakse juba regulaarselt hemodialüüsi, soovitab arst teile, milliseks ajaks planeerida järgmist dialüüsi.

Te ei tohiks kasutada Magnevist’i kui teil esineb raske neerukahjustus ja/või järsk neerufunktsiooni langus või kui teil on kohe tulemas või on hiljuti olnud maksasiirdamine, kuna selliste seisunditega patsientidel on Magnevist’i kasutamisega seostatud süsteemse nefrogeense fibroosi (NSF) teket. NSF on haigus, mis toob kaasa naha ja pehmekudede paksenemise. NSF’i tagajärjeks võib olla invaliidistav liigeste liikumatus, lihasnõrkus või siseorganite talitluse häired, mis võivad olla eluohtlikud.

Lapsed ja noorukid

Magnevist’i kasutamise kogemus alla kaheaastastel patsientidel on piiratud, v.a aju ja seljaaju uuringud.

Magnevist’i ei tohi kasutada alla 4-nädala vanustel vastsündinutel. Kuna alla 1-aasta vanustel lastel on neerufunktsioon väljaarenemata, tohib neil kasutada Magnevist’i ainult pärast hoolikat arstipoolset kaalutlemist.

Vastsündinutel ja imikutel tuleb vajaminev annus manustada käsitsi.

Muud ravimid ja Magnevist

Teatage oma arstile, radioloogile või MRI osakonna personalile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Kui te võtate beetablokaatoreid (kõrge vererõhu või teiste südamehäirete ravim), siis öelge seda kindlasti oma arstile.

Rasedus ja imetamine

Rasedus

Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arstiga.

Kui te olete rase või arvate end olevat rase, informeerige kindlasti oma arsti, sest raseduse ajal ei tohi Magnevist’i ilma tungiva vajaduseta kasutada.

Imetamine

Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arstiga.

Informeerige oma arsti, kui te toidate last rinnaga või kavatsete seda teha. Pärast Magnevist’i manustamist tuleb rinnaga toitmine katkestada vähemalt 24 tunniks.

3.Kuidas Magnevist’i kasutada

Arst süstib Magnevist’i nõela või kateetri abil veeni. MRI-uuringu võib läbi viia kohe.

Magnevist’i teile sobiv annus sõltub teie kehakaalust ja uuritavast kehapiirkonnast.

Üldjuhul piisab täiskasvanutele ühekordsest süstest annuses 0,2 ml Magnevist’i kehakaalu kilogrammi kohta (st 70 kg kaaluvale inimesele manustatav annus on 14 ml). Erijuhtudel võib annust suurendada maksimaalselt 0,6 ml-ni kehakaalu kilogrammi kohta täiskasvanutel ja kuni 0,4 ml-ni kehakaalu kilogrammi kohta lastel. Teie uuringu jaoks vajamineva Magnevist’i annuse määrab radioloog.

Alla 2-aastastel lastel on Magnevist’i kasutamise kogemus piiratud (v.a aju ja seljaaju uuringud).

Annustamine patsientide erirühmadele

Teile ei tohi Magnevist’i manustada, kui teil esineb raske neerukahjustus ja/või neerufunktsiooni järsk langus või kui teil on tulemas või on hiljuti olnud maksasiirdamine. Magnevist’i ei tohi kasutada alla 4 nädala vanustel vastsündinutel.

Kui teil esineb mõõdukas neerukahjustus, tohib teile skaneerimisel manustada korraga vaid ühe annuse ja järgmise annuse võib manustada peale 7 päeva möödumist.

Kui teie neerufunktsioon on tugevalt kahjustunud või teil on äge neerupuudulikkus võib teile Magnevist’i manustada maksimaalselt 0,2 ml/kehakaalu kg kohta. Teie arst või radioloog otsustab, kas planeeritud uuringu saab läbi viia või mitte (vt lõik 2 „Mida on vaja teada enne Magnevist’i kasutamist“).

Kuna alla 1-aasta vanustel lastel on neerufunktsioon väljaarenemata, tohib neile skaneerimise ajal manustada vaid ühe annuse korraga ja järgmist annust mitte enne 7 päeva möödumist.

Annuse kohandamine ei ole vajalik, kui te olete 65-aastane või vanem, kuid teile tehakse vereanalüüs, et selgitada välja, kui hästi teie neerud töötavad.

Lisateavet Magnevist’i manustamise ja käsitsemise kohta leiate infolehe lõpust (vt lõik „Pakendi sisu ja muu teave“).

Kui teile manustatakse Magnevist’i rohkem kui ette nähtud

Üleannustamise sümptomitest ei ole siiani teatatud. Üleannustamise puhul ravib arst tekkinud sümptomeid ja kontrollib teie neerude tööd.

Kui teie neerud ei tööta korralikult, võib arst kasutada Magnevist’i kehast eemaldamiseks hemodialüüsi.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või radioloogiga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Enamus kõrvaltoimetest on kerge kuni keskmise raskusastmega.

Kõige sagedasemad Magnevist’i kasutamisel tekkinud kõrvaltoimed (võivad tekkida 4 või rohkemal inimesel 1000-st) on erinevad süstekoha reaktsioonid, peavalu ja iiveldus.

Harvadel juhtudel võib esineda allergialaadseid sh tõsiseid reaktsioone nagu šokk, mis võib vajada kohest meditsiinilist sekkumist.

Kui teil tekib näo, huulte, keele või kõri kerge turse, köhimine või aevastamine, hingamisraskused, sügelus, nohu või nõgeslööve, teavitage sellest koheselt oma arsti, radioloogi või MRI osakonna personali. Need võivad olla tõsise reaktsiooni esmased sümptomid. Vajalikuks võib osutuda uuringu peatamine ja edasine ravi.

Harvadel juhtudel võib esineda hilisreaktsioone, mis tekivad tunde või päevi pärast Magnevist’i manustamist. Kui see juhtub, teavitage sellest oma arsti või radioloogi.

On teatatud süsteemse nefrogeense fibroosi juhtudest (haigus, mis põhjustab naha paksenemist ning võib kahjustada pehmeid kudesid ja siseorganeid).

Allpool on loetletud teatatud/tekkinud kõrvaltoimed nende esinemissageduste järgi.

Aeg-ajalt (võivad esineda ühel kuni 10-l patsiendil 1000-st):

-peavalu, peapööritustunne, düsgeusia (maitsmishäired);

-oksendamine, iiveldus;

-valu, kuumatunne, külmatunne;

-erinevad süstekoha reaktsioonid:

külmatunne, paresteesia (torkimise tunne), paistetus, soojatunne, valu, turse, ärritus, hemorraagia (veritsus), erüteem (valulik nahapunetus), ebamugavustunne, nekroos (koekärbus), tromboflebiit (trombi tekkimisega seotud veenipõletik), flebiit (veenipõletik), põletik, ekstravasatsioon (koesisene verejooks süstekohal), valu, verevalum, nahavärvuse muutus.

Harv (võivad esineda ühel kuni 10-l patsiendil 10 000-st):

-allergia (ülitundlikkus) / anafülaktoidsed (allergialaadsed) reaktsioonid nt anafülaktoidne šokk (raske allergialaadne reaktsioon), šokk (vereringehäire), hüpotensioon (madal vererõhk), konjunktiviit, teadvuse kaotus, pitsitustunne kurgus, aevastamine, urtikaaria (nõgestõbi), pruuritus (sügelus), lööve, erüteem (nahapunetus), düspnoe (hingamisraskus), hingamisseiskus, bronhospasm (hingamisraskus), vilistav hingamine, larüngospasm (kõrikramp), kõriturse, neeluturse, tsüanoos (huulte sinakaks värvumine), riniit (nohu), angioödeem (nt näo, kõri, suu, huulte ja/või keele turse), näoturse, reflektoorne tahhükardia (liiga kiire või aeglane südamerütm);

-segasusseisund;

-krambid, paresteesia (tuimus ja torkimise tunne), põletustunne, värinad;

-tahhükardia (kiire südame löögisagedus), arütmia (ebaregulaarne südamerütm);

-tromboflebiit (trombi tekkega seotud veenipõletik), punastamine, vasodilatatsioon (veresoonte laienemine);

-kurguärritus, kurguvalu/ebamugavustunne kurgus, köha;

-kõhuvalu või ebamugavustunne kõhus, kõhulahtisus, hambavalu, suukuivus, valu suus ja paresteesia (tuimus või torkimise tunne suus);

-valu kätes ja jalgades (jäsemetes);

-valu rinnus, jalgade või käte paistetus (perifeerne turse), üldine halb enesetunne, väsimus, janu, nõrkus (asteenia).

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

-rauakontsentratsiooni tõus vereseerumis (saab määrata vereproovi abil);

-ärevusseisund, segasusseisund;

-kooma, somnolentsus (unisus), kõnehäired, parosmia (haistmishäire);

-nägemishäire, pisaravool (lakrimatsioon), valu silmades;

-kuulmishäire, kõrvavalu;

-südameseiskus, bradükardia (südame löögisageduse aeglustumine);

-sünkoop (minestamine), vasovagaalne reaktsioon (ajutine kiire vererõhu langus, kahvatus, võib põhjustada teadvusekaotust), kõrge vererõhk;

-hingamisraskused, hingamissageduse tõus või langus, kopsuturse (vedeliku kogunemine kopsudesse);

-suurenenud süljeeritus (salivatsioon);

-bilirubiini (sapivärvniku) taseme tõus veres, maksaensüümide aktiivsuse tõus (saab määrata vereproovi abil);

-süsteemne nefrogeenne fibroos (NSF – raske reaktsioon, mis põhjustab naha ja sidekoe paksenemist ning võib põhjustada liigestekahjustusi, lihasnõrkust või kahjustada siseorganite tööd mis võib osutuda eluohtlikuks);

-seljavalu, artralgia (liigesevalu);

-neerupuudulikkus eelneva neerukahjustusega patsientidel, seerumi kreatiniini kontsentratsiooni suurenemine (neerufunktsiooni näitaja, saab määrata vereproovi abil), kusepidamatus (inkontinents), kusepakitsus;

-külmavärinad, higistamine, kehatemperatuuri muutused.

Dialüüsi vajavatel neerupuudulikkusega patsientidel, kellele manustati Magnevist’i, on sageli esinenud hilinenud ja mööduvaid põletikulisi reaktsioone nagu palavik, külmavärinad ning C-reaktiivse valgu (põletikulise reaktsiooni näitaja veres) sisalduse tõus. Nendel patsientidel viidi MRI uuring Magnevist’iga läbi päev enne hemodialüüsi.

Järgmised kõrvaltoimed on tõsised või lõppenud mõnedel juhtudel surmaga:

süsteemne nefrogeenne fibroos (NSF – tõsine reaktsioon, mis põhjustab naha ja sidekudede paksenemist), anafülaktoidne šokk (raske allergiline reaktsioon), anafülaktoidne (allergialaadne) reaktsioon, ülitundlikkus (allergia), šokk (vereringehäire), hüpotensioon (madal vererõhk), teadvuse kaotus, pitsitustunne kurgus, düspnoe (hingamisraskus), hingamisseiskus, bronhospasm (hingamisraskus), kõrikramp, kõriturse, neeluturse, tsüanoos (huulte sinakaks värvumine), angioödeem (nt näo, kõri, suu, huulte ja/või keele turse), näoturse, krambid, tahhükardia (kiire südamerütm), seerumi rauasisalduse tõus, kooma, somnolentsus (unisus), südameseiskus, bradükardia (südame löögisageduse vähenemine), sünkoop (minestamine) ja kopsuturse (vedelik kopsus).

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Magnevist’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Magnevist on valgustundlik. Valguse eest kaitsmiseks hoida sisepakend välispakendis. Käsitlemise ajal ei ole valguse eest kaitsmine vajalik.

Pärast viaali avamist või süstli kasutamiseks ettevalmistamist on Magnevist 30 °C juures stabiilne 24 tundi. Pärast seda tuleb lahus ära visata.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Magnevist sisaldab

-Toimeaine on dimeglumiingadopentetaat. Üks ml lahust sisaldab 0,5 mmol dimeglumiingadopentetaati (vastab 469 mg dimeglumiingadopentetaadile).

-Abiained on meglumiin, penteethape ja süstevesi.

Kuidas Magnevist välja näeb ja pakendi sisu

Magnevist on selge, värvitu kuni kahvatukollane vedelik.

Viaalis või süstlis on 5, 10, 15 või 20 ml lahust.

Pakendis on üks või 10 nimetatud mahuga viaali või süstlit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja

Bayer AG Kaiser-Wilhelm-Allee 1 51373 Leverkusen

Saksamaa

Tootja

Bayer Pharma AG

Müllerstraße 178

13353 Berlin

Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

Bayer OÜ

Lõõtsa 2, Tallinn

Telefon: +372 655 8565

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2017.

7.Lisainfo tervishoiutöötajatele

Järgnev lisainformatsioon on mõeldud ainult meditsiinipersonalile või tervishoiutöötajatele. Palun lugege ka infolehe lõikudes 1 kuni 6 toodud informatsiooni.

Manustamisviis

Ravim on mõeldud ainult intravenoosseks manustamiseks (vt lõik „Kuidas Magnevist’i kasutada“).

Annustamine

Täiskasvanud

•Kraniaalne ja spinaalne MRI (vt lõik „Mis ravim on Magnevist ja milleks seda kasutatakse“)

Üldiselt on heaks kontrasteerimiseks ja kliinilise küsimuse lahendamiseks küllaldane manustada 0,2 ml Magnevist’i kehakaalu kilogrammi kohta (vastab 0,1 mmol dimeglumiingadopentetaadile kehakaalu kg kohta).

Kui vaatamata normaalsele kontrasteeritud MRI pildile jääb püsima tugev kliiniline kahtlus kahjustuse suhtes tuleks lisaks süstida 0,2 ml või täiskasvanutele isegi 0,4 ml Magnevist’i kehakaalu kg kohta

30 minuti jooksul, vahetult enne MRI-uuringut, see võib tõsta uuringu diagnostilist väärtust.

Kasvaja retsidiivi või metastaasi väljalülitamiseks täiskasvanutel annab 0,6 ml Magnevist’i kasutamine kehakaalu kilogrammi kohta tihti suurema diagnostilise tulemuslikkuse.

Maksimaalne üksikannus: 0,6 ml Magnevist’i kehakaalu kilogrammi kohta.

•Kogu keha MRI (vt lõik „Mis ravim on Magnevist ja milleks seda kasutatakse“)

Üldiselt on heaks kontrasteerimiseks ja kliinilise küsimuse lahendamiseks küllaldane manustada 0,2 ml Magnevist’i kehakaalu kilogrammi kohta.

Erijuhtudel, nt halva vaskularisatsiooni ja/või väikese ekstratsellulaarse ruumiga lesioonide korral, võib küllaldase kontrastsuse saavutamiseks osutuda vajalikuks manustada 0,4 ml Magnevist’i/kg kehakaalu kohta, seda eriti suhteliselt kergelt T1-tasakaalustatud skaneerimismooduste kasutamisel.

Kasvaja retsidiivi või metastaasi väljalülitamiseks täiskasvanutel võib suurema diagnostilise tulemuslikkuse saavutamiseks kasutada annust 0,6 ml Magnevist’i kehakaalu kilogrammi kohta.

Veresoonte visualiseerimiseks, sõltuvalt uuritavast piirkonnast ja uuringu metoodikast, võib täiskasvanutel osutuda vajalikuks manustada kuni 0,6 ml kehakaalu kg kohta.

Maksimaalne üksikannus: 0,6 ml Magnevist’i kehakaalu kilogrammi kohta.

Lisainfo patsientide erirühmade kohta

Lapsed

Seoses väljaarenemata neerufunktsiooniga tohib alla ühe aasta vanustel lastel kasutada Magnevist’i ainult pärast hoolikat kaalutlemist ja kuni 0,2 ml/kg kehakaalu kohta. Skaneerimisel mitte kasutada üle ühe annuse. Kuna on vähe informatsiooni korduva manustamise kohta, ei tohi Magnevist’i järgmist annust manustada enne 7 päeva möödumist. Magnevist’i ei tohi kasutada alla 4-nädala vanustel vastsündinutel.

•Kõik näidustused

Lapsed: 0,2 ml Magnevist’i kehakaalu kilogrammi kohta.

Maksimaalne üksikannus: 0,4 ml Magnevist’i kehakaalu kilogrammi kohta. Alla 2-aastased lapsed: kogu keha MRI-s kasutamise kogemus on piiratud.

Alla 2-aastastele lastele tuleb vigastuste vältimiseks manustada vajalik annus käsitsi, mitte autoinjektori abil.

Eakad patsiendid (65-aastased ja vanemad)

Kuna eakatel inimestel võib gadopentetaadi renaalne kliirens olla kahjustunud, on eriti oluline 65- aastaste ja vanemate patsientide uurimine neerufunktsiooni häirete suhtes.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid

Kuna gadopentetaat eemaldatakse kehast üksnes muutumatul kujul neerude kaudu, ei ole mõõduka maksakahjustusega patsientidel annuse kohandamine vajalik. Raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid

Magnevist on vastunäidustatud raske neerufunktsiooni langusega patsientidel (GFR < 30 ml/min/1,73 m) ja/või ägeda neerukahjustusega patsientidele ning maksasiirdamise

perioperatiivsel perioodil. Magnevist’i võib kasutada pärast hoolikat riski/kasu hindamist mõõduka neerukahjustusega patsientidel (GFR 30...59 ml/min/1,73 m) annuses, mis ei ületa 0,2 ml/kg kehakaalu kohta. Skaneerimisel ei tohi kasutada üle ühe annuse. Kuna puudub informatsioon korduva annustamise kohta, siis ei tohi Magnevist’i manustamist korrata varem kui 7 päeva möödumisel.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

•Ülitundlikkus

Allergilise eelsoodumusega patsientidel võib Magnevist’i kasutada ainult pärast eriti hoolikat kasu/riski suhte hindamist.

Soovitatav on patsienti uuringujärgselt jälgida.

Võimaliku ülitundlikkusreaktsiooni puhuks on tarvilik vajalike ravimite olemasolu ning valmisolek esmaabimeetmete rakendamiseks (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).

Allergilise eelsoodumusega patsientidel võib kaaluda premedikatsiooni antihistamiinidega ja/või glükokortikoididega.

•Neerufunktsiooni kahjustus

Enne Magnevist’i manustamist tuleb kõiki patsiente uurida neerufunktsiooni häirete suhtes laboratoorsete analüüside põhjal.

Teatatud on süsteemse nefrogeense fibroosi (NSF) juhtudest, mida seostatakse Magnevist’i ja mõne teise gadoliiniumi sisaldava kontrastaine kasutamisega ägeda või kroonilise raske neerufunktsiooni langusega (GFR < 30 ml/min/1,73 m) ja/või ägeda neerukahjustusega patsientidel. Magnevist on

nendele patsientidele vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Perioperatiivses maksasiirdamise perioodis patsientidel on kõrge risk ägeda neerukahjustuse tekkeks. Seetõttu ei tohi Magnevist’i kasutada maksa siirdamise korral perioperatiivsel perioodil.

Samuti ei tohi Magnevist’i kasutada alla 4-nädala vanustel vastsündinutel.

NSF’i tekkerisk mõõduka neerukahjustusega (GFR 30...59 ml/min/1,73 m) patsientidel ei ole teada, mistõttu tohib seda ravimit nendel patsientidel kasutada ainult pärast hoolikat riski/kasu suhte hindamist ja annuses kuni 0,2 ml/kg kehakaalu kohta. Skaneerimisel mitte kasutada üle ühe annuse. Kuna on vähe informatsiooni korduva manustamise kohta, ei tohi Magnevist’i järgmist annust manustada enne 7 päeva möödumist.

Hemodialüüsi tegemine veidi aega pärast Magnevist’i manustamist võib olla kasulik Magnevist’i organismist eemaldamiseks. Puuduvad tõendid toetamaks hemodialüüsi NSF’i vältimiseks või raviks patsientidel, kellele parajasti ei teostata hemodialüüsi.

•Krambid

Patsientidel, kellel esinevad intrakraniaalsed lesioonid või kellel esineb kalduvus lihaskrampidele, võib olla suurem oht krampide tekkeks. Teated sellistest reaktsioonidest seoses Magnevist’i manustamisega on harvad.

Patsientide puhul, kellel on eelsoodumus krampide tekkeks, tuleb tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, st pidev jälgimine, tekkida võivate krambihoogude pareerimiseks mõeldud vahendite ja ravimite eelnev valmis seadmine.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

•Interferents diagnostiliste testidega

Kompleksomeetriliste meetoditega määratud raua väärtused seerumis võivad anda liiga madala vale tulemuse kuni 24 tundi pärast Magnevist’i manustamist, vaba DTPA leidumise tõttu Magnevist’i lahuses.

Rasedus

Dimeglumiingadopentetaadi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele pärast suurte annuste korduvat manustamist. Magnevist’i ei tohi kasutada raseduse ajal välja arvatud juhul, kui naise kliiniline seisund vajab dimeglumiingadopentetaadi kasutamist.

Imetamine

Puuduvad andmed dimeglumiingadopentetaadi eritumisest rinnapiima. Olemasolevad andmed loomadel on näidanud, et dimeglumiingadopentetaat eritub rinnapiima. Riski rinnapiimatoidul olevale lapsele ei saa välistada. Rinnaga toitmine tuleb lõpetada pärast Magnevist’i manustamist vähemalt

24 tunniks.

Kõrvaltoimed

Magnevist’i ohutusprofiil põhineb turuletuleku järgsetel andmetel ja enam kui 11 000 patsiendiga läbi viidud kliiniliste uuringute tulemustel (vt ka lõik „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Üleannustamine

Tahtmatu üleannustamise järgseid intoksikatsiooninähte pole kliinilise kasutamise käigus täheldatud ning puuduvad teated nende esinemise kohta.

Neerupuudulikkusega patsientidel tuleb tahtmatu üleannustamise puhul jälgida neerufunktsiooni. Magnevist’i saab eemaldada hemodialüüsi teel. Siiski puuduvad tõendid selle kohta, et hemodialüüs sobib süsteemse nefrogeense fibroosi (NSF) ärahoidmiseks.

Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Kontroll

Enne kasutamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida. Magnevist on selge, värvitu kuni kahvatukollase värvusega lahus.

Magnevist’i ei tohi kasutada tõsise värvimuutuse, sademe esinemise või defektse mahuti puhul.

Viaalid

Magnevist’i võib süstlasse tõmmata alles vahetult enne kasutamist.

Kummikorki tohib läbistada vaid ühe korra.

Süstlid

Süstel võetakse pakendist ja valmistatakse süsteks ette vahetult enne uuringut. Süstli kork tuleb eemaldada alles vahetult enne manustamist.

Kontrastaine lahus, mida ei kasutatud ära ühe uuringu jooksul, tuleb hävitada.

Viaalidelt/süstlitelt eemaldatav teabesedel tuleb kleepida patsiendi haigusloole, registreerimaks millist gadoliiniumi sisaldavat kontrastainet kasutati. Samuti tuleb üles märkida kasutatud annus. Elektroonilise haigusloo korral sisestada ravimi nimetus, partii number ja kasutatud annus.

Avatud pakendis kasutamata jäänud Magnevist’i lahus tuleb uuringupäeva lõpus ära visata (maksimaalselt 24 tunni pärast). Lisainfot vt lõigust „Kuidas Magnevist’i säilitada“.

Sobimatus

Sobivusuuringute puudumisel ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Magnevist 0,5 mmol/ml süstelahus

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ml sisaldab toimeainena 0,5 mmol dimeglumiingadopentetaati (vastab 469,01 mg dimeglumiingadopentetaadile).

INN. Acidum gadopenteticum, dimegluminum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Süstelahus.

Selge, värvitu või kahvatukollane lahus.

Alljärgnevalt on loetletud Magnevist’i füüsikalis-keemilised omadused:

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Ravim on mõeldud ainult diagnostiliseks kasutamiseks.

Kraniaalne, spinaalne ja kogu keha magnetresonantsuuring.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Manustamisviis

Ravim on mõeldud ainult intravenoosseks manustamiseks.

Tuleb jälgida harilikke magnetresonantsuuringu ohutusreegleid, nt välistada kardiostimulaatorid, ferromagnetilised implantaadid.

Lisajuhendeid vt lõik 6.6.

Annustamine

•Kraniaalne ja spinaalne MRI

Eriti tuumorite demonstreerimiseks ning meningioomi, (n. acusticus’e) neurinoomi, invasiivsete tuumorite (nt glioomi) ja metastaaside kahtluse edasiseks diferentsiaaldiagnostiliseks selgitamiseks; väikeste ja/või isointensiivsete tuumorite nähtavale toomiseks; kahtlusel patoloogia taastumisele pärast kirurgilist või kiiritusravi; haruldaste neoplasmade nagu hemangioblastoomid, ependümoomid ja väikesed hüpofüüsi adenoomid, eristavaks tõestamiseks; ajuvälise lähtega metastaatiliste tuumorite edasiseks täpsustamiseks.

Spinaalse MRI puhul lisaks: intra- ja ekstramedullaarsete tuumorite eristamiseks; massiivsete tuumori alade näitamine teatud uurises; intramedullaarse tuumori leviku määramine.

Täiskasvanud

Üldiselt on heaks kontrasteerimiseks ja kliinilise küsimuse lahendamiseks küllaldane manustada 0,2 ml Magnevist’i kehakaalu kilogrammi kohta (vastab 0,1 mmol dimeglumiingadopentetaadile kehakaalu kg kohta).

Kui vaatamata normaalsele kontrasteeritud MRI pildile jääb püsima tugev kliiniline kahtlus kahjustuse suhtes tuleks lisaks süstida 0,2 ml või täiskasvanutele isegi 0,4 ml Magnevist’i kehakaalu kg kohta 30 minuti jooksul, vahetult enne MRI-uuringut, see võib tõsta uuringu diagnostilist väärtust.

Kasvaja retsidiivi või metastaasi väljalülitamiseks täiskasvanutel annab 0,6 ml Magnevist’i kasutamine kehakaalu kilogrammi kohta tihti suurema diagnostilise tulemuslikkuse.

Maksimaalne üksikannus: 0,6 ml Magnevist’i kehakaalu kilogrammi kohta.

•Kogu keha MRI

Kaasa arvatud näokolju, kaelapiirkond, rindkereõõs kaasaarvatud süda ja kõhupiirkond, naise rinnanääre, vaagen, aktiivne ja passiivne lihas-skeleti süsteem ning veresoonestik üle kogu keha. Magnevist võimaldab diagnostilist informatsiooni, eriti:

-kasvajate, põletike ja veresoonte kahjustuste näitamiseks või väljalülitamiseks;

-nende patoloogiate leviku ja piirjoonte määramiseks;

-kahjustuste seesmise struktuuri eristamiseks;

-vereringe seisundi hindamiseks normaalsetes ja haiguslikult muutunud kudedes;

-ravijärgseks kasvaja- ja armkoe eristamiseks;

-taastunud diskiprolapsi äratundmiseks pärast kirurgilist sekkumist;

-neerufunktsiooni poolkvantitatiivseks hindamiseks koos anatoomilise organdiagnoosiga.

Täiskasvanud

Üldiselt on heaks kontrasteerimiseks ja kliinilise küsimuse lahendamiseks küllaldane manustada 0,2 ml Magnevist’i kehakaalu kilogrammi kohta.

Erijuhtudel, nt halva vaskularisatsiooni ja/või väikese ekstratsellulaarse ruumiga lesioonide korral, võib küllaldase kontrastsuse saavutamiseks osutuda vajalikuks manustada 0,4 ml Magnevist’i/kg kehakaalu kohta, seda eriti suhteliselt kergelt T1-tasakaalustatud skaneerimismooduste kasutamisel.

Kasvaja retsidiivi või metastaasi väljalülitamiseks täiskasvanutel võib suurema diagnostilise tulemuslikkuse saavutamiseks kasutada annust 0,6 ml Magnevist’i kehakaalu kilogrammi kohta.

Veresoonte visualiseerimiseks, sõltuvalt uuritavast piirkonnast ja uuringu metoodikast, võib täiskasvanutel osutuda vajalikuks manustada kuni 0,6 ml kehakaalu kg kohta.

Maksimaalne üksikannus: 0,6 ml Magnevist’i kehakaalu kilogrammi kohta.

Patsientide erirühmad

•Neerufunktsiooni kahjustus

Magnevist on vastunäidustatud raske neerufunktsiooni langusega patsientidel (GFR < 30 ml/min/1,73 m) ja/või ägeda neerukahjustusega patsientidele ning maksasiirdamise

perioperatiivsel perioodil (vt lõik 4.3). Magnevist’i võib kasutada pärast hoolikat riski/kasu hindamist mõõduka neerukahjustusega patsientidel (GFR 30...59 ml/min/1,73 m) annuses, mis ei ületa

0,2 ml/kg kehakaalu kohta (vt lõik 4.4). Skaneerimisel ei tohi kasutada üle ühe annuse. Kuna puudub informatsioon korduva annustamise kohta, siis ei tohi Magnevist’i manustamist korrata varem kui 7 päeva möödumisel.

•Kuni 4-nädalased vastsündinud ja kuni 1-aastased väikelapsed

Magnevist’i ei tohi kasutada alla 4 nädala vanustel vastsündinutel (vt lõik 4.3). Seoses väljaarenemata neerufunktsiooniga tohib alla 1 aasta vanustel lastel kasutada Magnevist’i ainult pärast hoolikat kasu- riski suhte hindamist ja kuni 0,2 ml/kg kehakaalu kohta. Skaneerimisel ei tohi kasutada üle ühe annuse. Kuna puudub informatsioon korduva annustamise kohta, siis ei tohi Magnevist’i manustamist korrata varem kui 7 päeva möödumisel.

Annustamine lastel kõigi näidustuste puhul: 0,2 ml Magnevist’i kehakaalu kilogrammi kohta. Maksimaalne üksikannus lastel: 0,4 ml Magnevist’i kehakaalu kilogrammi kohta.

Alla 2-aastastel lastel on kogu keha MRI-s kasutamise kogemus piiratud.

Alla 2-aastastele lastele tuleb vigastuste vältimiseks manustada vajalik annus käsitsi, mitte autoinjektori abil.

•Eakad patsiendid (65-aastased ja vanemad)

Annuse kohandamine ei ole vajalik. Eakate patsientide korral tuleb olla ettevaatlik (vt lõik 4.4).

•Maksafunktsiooni kahjustus

Kuna gadopentetaat eemaldatakse kehast üksnes muutumatul kujul neerude kaudu, ei ole mõõduka maksakahjustusega patsientidel annuse kohandamine vajalik. Raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad (vt ka lõik 5.2).

4.3.Vastunäidustused

Magnevist on vastunäidustatud raske neerufunktsiooni langusega (GFR < 30 ml/min/1,73 m) ja/või ägeda neerukahjustusega patsientidele, maksasiirdamise perioperatiivses perioodis patsientidel ja alla 4-nädala vanustel vastsündinutel (vt lõik 4.4).

4.4.Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

•Ülitundlikkus

Patsientidel, kes on teadaolevalt ülitundlikud Magnevist’i suhtes, tuleb eriti hoolikalt hinnata riski- kasu vahekorda.

Magnevist’i nagu ka teisi intravenoosseid kontrastaineid, võib seostada anafülaktiliste/ülitundlikkus- või teiste idiosünkraatiliste reaktsioonidega, mida iseloomustavad kardiovaskulaarsed, respiratoorsed või kutaansed manifestatsioonid, ning mis ulatuvad raskete reaktsioonideni, k.a šokk.

Ülitundlikkusreaktsioonide tekkimise risk on suurem järgmistel juhtudel:

-eelnev reaktsioon kontrastainetele;

-bronhiaalastma esinemine anamneesis;

-allergilised reaktsioonid anamneesis.

Allergilise eelsoodumusega patsientidel (eriti, kui neil on varem esinenud ülal loetletud seisundeid) võib Magnevist’i kasutada ainult pärast eriti hoolikat kasu/riski suhte hindamist.

Enamus neist reaktsioonidest ilmneb vähemalt poole tunni jooksul pärast manustamist. Seetõttu on soovitatav patsienti uuringujärgselt jälgida.

Allergilise eelsoodumusega patsientidel võib kaaluda premedikatsiooni antihistamiinidega ja/või glükokortikoididega.

Võimaliku ülitundlikkusreaktsiooni puhuks on tarvilik vajalike ravimite olemasolu ning valmisolek esmaabimeetmete rakendamiseks.

Harva on täheldatud hilisreaktsioone, mis on tekkinud tunde või päevi pärast manustamist (vt lõik 4.8).

Ülitundlikkusreaktsioone kogevad patsiendid, kes võtavad beetablokaatoreid, võivad olla resistentsed ravile beeta-agonistidega.

Kardiovaskulaarset haigust põdevad patsiendid on vastuvõtlikumad tõsiste, isegi surmaga lõppevate, raskete ülitundlikkusreaktsioonide tekke suhtes.

•Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid

Enne Magnevist’i manustamist tuleb kõiki patsiente uurida neerufunktsiooni häirete suhtes laboratoorsete analüüside põhjal.

Teatatud on süsteemse nefrogeense fibroosi (NSF) juhtudest, mida seostatakse Magnevist’i ja mõne teise gadoliiniumi sisaldava kontrastaine kasutamisega ägeda või kroonilise raske neerufunktsiooni languse (GFR < 30 ml/min/1,73 m) ja/või ägeda neerukahjustusega patsientidel. Magnevist on nendele patsientidele vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Perioperatiivses maksasiirdamise perioodis patsientidel on kõrge risk ägeda neerukahjustuse tekkeks. Seetõttu ei tohi Magnevist’i kasutada maksa siirdamise korral perioperatiivsel perioodil ja vastsündinutel (vt lõik 4.3).

NSF’i tekkerisk mõõduka neerukahjustusega (GFR 30...59 ml/min/1.73 m) patsientidel ei ole teada, mistõttu tohib seda ravimit nendel patsientidel kasutada ainult pärast hoolikat riski/kasu suhte hindamist.

Hemodialüüsi tegemine veidi aega pärast Magnevist’i manustamist võib olla kasulik Magnevist’i organismist eemaldamiseks. Puuduvad tõendid toetamaks hemodialüüsi NSF’i vältimiseks või raviks patsientidel, kellele parajasti ei teostata hemodialüüsi.

•Krambid

Patsientidel, kellel esinevad intrakraniaalsed lesioonid või kellel esineb kalduvus lihaskrampidele, võib olla suurem oht krampide tekkeks. Teated sellistest reaktsioonidest seoses Magnevist’i manustamisega on harvad.

Patsientide puhul, kellel on eelsoodumus krampide tekkeks, tuleb tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, st pidev jälgimine, tekkida võivate krambihoogude pareerimiseks mõeldud vahendite ja ravimite eelnev valmis seadmine.

•Eakad patsiendid

Eakatel inimestel võib gadopentetaadi renaalne kliirens olla kahjustunud. Seetõttu on eriti oluline 65- aastaste ja vanemate patsientide uurimine neerufunktsiooni häirete suhtes.

•Vastsündinud ja väikelapsed

Magnevist’i ei tohi kasutada alla 4 nädala vanustel vastsündinutel (vt lõik 4.3). Seoses väljaarenemata neerufunktsiooniga tohib alla 1 aasta vanustel lastel kasutada Magnevist’i ainult pärast hoolikat kaalutlemist.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Uuringuid koostoimete kohta teiste ravimitega ei ole läbi viidud.

•Interferents diagnostiliste testidega

Kompleksomeetriliste meetoditega (nt batofenantroliiniga) määratud raua väärtused seerumis võivad anda liiga madala vale tulemuse kuni 24 tundi pärast Magnevist’i manustamist, vaba DTPA leidumise tõttu Magnevist’i lahuses.

4.6.Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Dimeglumiingadopentetaadi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele pärast suurte annuste korduvat manustamist (vt lõik 5.3). Magnevist’i ei tohi kasutada raseduse ajal väljaarvatud juhtudel, kui naise kliiniline seisund vajab dimeglumiingadopentetaadi kasutamist.

Imetamine

Puuduvad andmed dimeglumiingadopentetaadi eritumisest rinnapiima. Olemasolevad andmed loomadel on näidanud, et dimeglumiingadopentetaat eritub rinnapiima. Riski rinnapiimatoidul olevale lapsele ei saa välistada. Rinnaga toitmine tuleb lõpetada pärast Magnevist’i manustamist vähemalt 24 tunniks.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole teada.

4.8Kõrvaltoimed

Magnevist’i üldine ohutusprofiil põhineb turuletuleku järgsetel andmetel ja enam kui 11 000 patsiendiga läbi viidud kliiniliste uuringute tulemustel.

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed (≥ 0,4%) kliinilistes uuringutes Magnevist’i kasutanud patsientidel olid:

-erinevad süstekoha reaktsioonid;

-peavalu;

-iiveldus.

Enamus kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimetest olid kerge kuni keskmise raskusastmega.

Kõige tõsisemad kõrvaltoimed Magnevist’i kasutavatel patsientidel on:

-süsteemne nefrogeenne fibroos;

-anafülaktoidsed reaktsioonid / anafülaktoidne šokk.

Harva on esinenud hilinenud ülitundlikkus / anafülaktoidseid reaktsioone (tekivad tunde kuni päevi pärast manustamist) (vt lõik 4.4).

Allolevas tabelis on loetletud Magnevist’i kasutamisel esinenud kõrvaltoimed. Need on klassifitseeritud MedDRA (versioon 12.1) organsüsteemi klasside järgi. Kindla kõrvaltoime, selle sünonüümi või seonduvate seisundite kirjeldamisel on kasutatud kõige sobivamat MedDRA terminit. Kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimed on klassifitseeritud esinemissageduste järgi, mis on toodud järgmiselt: aeg-ajalt (≥ 1/1000 ja < 1/100), harv (≥ 1/10 000 ja < 1/1000). Turuletuleku järgselt teatatud kõrvaltoimed, mille esinemissagedust ei saa hinnata, on loetletud tulbas “Teadmata”.

Tabel 1. Kliinilistes uuringutes või turuletuleku järgselt Magnevist’i kasutamisel teatatud kõrvaltoimed

* teatatud on eluohtlikest ja/või surmaga lõppenud juhtudest ** eelneva neerukahjustusega patsientidel

§ neid reaktsioone on esinenud ainult turuletuleku järgsel perioodil (esinemissagedus teadmata)

Seoses Magnevist’i kasutamisega on teatatud süsteemse nefrogeense fibroosi (NSF) juhtudest (vt lõik 4.4).

Dialüüsi vajavatel neerupuudulikkusega patsientidel, kellele manustati Magnevist’i, on sageli esinenud hilinenud ja mööduvaid põletikulisi reaktsioone nagu palavik, külmavärinad ning C-reaktiivse valgu sisalduse tõus. Nendel patsientidel viidi MRI uuring Magnevist’iga läbi päev enne hemodialüüsi.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Tahtmatu üleannustamise järgseid intoksikatsiooninähte pole kliinilise kasutamise käigus täheldatud ning puuduvad teated nende esinemise kohta.

Neerupuudulikkusega patsientidel tuleb tahtmatu üleannustamise puhul jälgida neerufunktsiooni.

Magnevist’i saab eemaldada hemodialüüsi teel. Siiski puuduvad tõendid selle kohta, et hemodialüüs sobib süsteemse nefrogeense fibroosi (NSF) ärahoidmiseks.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1.Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: paramagnetilised kontrastained, ATC kood: V08CA01

Magnevist on paramagnetiline kontrastaine magnetresonantstomograafiaks.

Kui magnetresonantstomograafias (MRT) kasutada T1 kaalutud sekventse, lüheneb paramagnetiliste gadopentetaadi poolt ergastatud vee prootonite relaksatsiooniaeg (T1) ning saadava signaali intensiivsus tõuseb, parandades seeläbi uuritavate kudede kontrastsust.

Gadopentetaat on kõrge paramagnetilisusega ühend, mis viib olulisele relaksatsiooniaja lühenemisele isegi madalates kontsentratsioonides. Paramagnetiline efektiivsus 37 °C juures 1,5T tugevusega magnetväljas e relakseerumisvõime r1 (väljendub mõjus vee prootonite T1 relaksatsiooniajale plasmas) ja relakseerumisvõime r2 (väljendub mõjus T2 relaksatsiooniajale) on vastavalt umbes 4,1 ± 0,2 l/(mmol sek) ja 4,6 ± 0,8 l/(mmol sek). Relakseerumisvõimed on vaid nõrgas sõltuvuses magnetvälja tugevusest.

Dietüleen-triamiin-pentaatseethape (DTPA) moodustab kompleksi paramagnetilise gadoliiniumi iooniga, millel on kõrge in vivo ja in vitro stabiilsus (termodünaamilise stabiilsuse konstant log KGDL=22 - 23). Dimeglumiingadopentetaat on hea vesilahustuvusega, hüdrofiilne ühend jaotuskoefitsendiga ca 0,0001 n-butanooli ja puhvri vahel pH 7,6 juures. Toimeaine ei näita kliiniliselt olulistes annustes märkimisväärset inhibeerivat toimet ensüümidele nt atsetüülkoliinesteraasile või lüsosüümile.

Magnevist ei aktiveeri komplemendisüsteemi ja seega on tal arvatavasti väga madal anafülaktoidseid reaktsioone vallandav potentsiaal.

Suurematel kontsentratsioonidel ja pikendatud inkubatsiooniaja korral omab dimeglumiingadopentetaat vähest in-vitro toimet erütrotsüütide morfoloogiale. Magnevist’i intravenoosne manustamine inimesele võib viia nõrga pöörduva intravaskulaarse hemolüüsini, mis

võib seletada kerget seerumi bilirubiini ja rauasisalduse tõusu, mida on täheldatud pärast süstet paari tunni jooksul.

5.2Farmakokineetilised omadused

Gadopentetaat käitub organismis sarnaselt teistele kõrge hüdrofiilsusega bioloogiliselt inertsetele ainetele (nt mannitool või inuliin).

Imendumine ja jaotumine

Pärast Magnevist’i intravenoosset manustamist langeb plasmakontsentratsioon bieksponentsiaalselt ja kiiresti poolväärtusajaga ligikaudu 90 minutit.

Gadopentetaat jaotub kiiresti rakuvälises ruumis.

Gadopentetaadi jaotusruumala on ligikaudu 0,26 l/kg. Märkimisväärset seondumist plasmavalkudega ei toimu.

Rottidel ja koertel läbiviidud uuringutes leiti seitse päeva pärast radioaktiivselt markeeritud gadopentetaadi intravenoosset manustamist loomade neerudest suhteliselt suures kontsentratsioonis lagunemata gadoliiniumi kompleksi – kuni 0,15% manustatud annusest.

Teistes kehaosades oli kontsentratsioon väiksem kui 1% manustatud annusest.

Gadopentetaat ei läbi hematotestikulaarbarjääri. Väike toimeaine hulk, mis läbib platsentaarbarjääri, eemaldatakse loote poolt.

Imetavatel naistel (vanuses 23…38 aastat) imendub rinnapiima vähem kui 0,04% manustatud gadopentetaadi annusest. Rottidel oli pärast suukaudset manustamist toimeaine imendumine seedetraktist väike – ligikaudu 4%.

Biotransformatsioon

Gadopentetaat ei metaboliseeru.

Eritumine

Gadopentetaat eritub muutumatul kujul neerude kaudu glomerulaarfiltratsiooni teel. Ekstrarenaalselt erituva osa kogus on väiksem kui 1% manustatud annusest.

Keskmiselt 83% annusest eritus 6 tunni jooksul pärast süstet. Ligikaudu 91% annusest eritus uriiniga esimese 24 tunni jooksul. Gadopentetaadi renaalne kliirens oli ligikaudu 120 ml/min/1,73 m2 ning on seega võrreldav ainetega, mis väljutatakse ainult glomerulaarfiltratsiooni teel (nt inuliin või Cr- EDTA).

Lineaarsus/mitte-lineaarsus

Gadopentetaadi farmakokineetika on annustes kuni 0,25 mmol/kehakaalu kg kohta (0,5 ml/kg) lineaarne - farmakokineetilised parameetrid muutuvad proportsionaalselt annusega (nt maksimaalne kontsentratsioon, AUC) või on annusest sõltuvad (nt jaotusruumala püsiva plasmakontsentratsiooni juures, poolväärtusaeg).

•Patsientide erirühmad

I faasi uuring võrdles omavahel mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega patsiente, terveid patsiente, terveid mitte-eakaid mehi ja naisi ja terveid eakaid patsiente, Magnevist’i manustamisel

0,3 mmol/kehakaalu kg kohta.

II faasi uuring võrdles omavahel erineva neerukahjustuse astmega ja terveid patsiente Magnevist’i manustamisel 0,1 mmol/kehakaalu kg kohta.

Eakad (üle 65-aastased) patsiendid

Sõltuvalt vanuse tõustes tekkivatest neerufunktsiooni füsioloogilistest muutustest oli tervetel üle 65-aastastel meestel AUC 4,7 mmol·h/l ja poolväärtusaeg 2,2 h võrrelduna vastavalt 3,3 mmol·h/l ja 1,8 h-ga tervete 18-57 aastaste meestega.

Kogukliirens vähenes 117 ml/min-st (mitte-eakatel) 89 ml/min-ni (eakatel).

Sugu

Gadopentetaadi farmakokineetika oli mitte-eakatel (18…57 aastased) naistel ja meestel sarnane.

Maksafunktsiooni kahjustus

Kuna gadopentetaat väljutatakse peaaegu täielikult neerude kaudu, ei olnud erinevusi gadopentetaadi farmakokineetikas maksakahjustusega (Child-Pugh klass B) ja tervete patsientide vahel.

Raske maksakahjustusega (Child-Pugh klass C) patsientide kohta andmed puuduvad.

Neerufunktsiooni kahjustus

Neerufunktsiooni kahjustuse korral pikeneb vähenenud glomerulaarfiltratsiooni tõttu gadopentetaadi seerumi poolväärtusaeg. Ühekordse intravenoosse annuse manustamise järel 10-le neerufunktsiooni kahjustusega patsiendile (4 kerge neerufunktsiooni kahjustusega patsienti [kreatiniini kliirensiga

≥60 kuni < 90 ml/min] ja 6 mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega patsienti [kreatiniini kliirensiga

≥30 kuni < 60 ml/min] olid keskmised poolväärtusajad kerge ja mõõduka neerukahjustusega patsientidel vastavalt 2,6±1,2 h ja 4,2±2,0 h võrrelduna 1,6±0,13 h-ga tervetel patsientidel. Raske neerufunktsiooni kahjustusega (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) patsientidel, kellele ei teostata hemodialüüsi suurenes keskmine poolväärtusaeg 10,8±6,9 h-ni.

Gadopentetaat väljutatakse täielikult neerude kaudu kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens > 30 ml/min) kahe ööpäeva jooksul. Raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel eritus uriiniga kahe ööpäeva jooksul 73,3±16,1% manustatud annusest.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel võib gadopentetaati eemaldada hemodialüüsi teel. Kliinilises uuringus manustati neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele dimeglumiingadopentetaati 0,1 mmol/kehakaalu kg kohta. Kolmel järjestikusel päeval tehti patsientidele iga päev 3-tunnine dialüüsi protseduur. Iga protseduuri käigus vähenes gadopentetaadi plasmakontsentratsioon 70% võrra. Pärast viimast hemodialüüsi protseduuri oli plasmakontsentratsioon vähem kui 5% algväärtusest.

Lapsed

2-kuu kuni 2-aastaste lastega läbiviidud uuringus oli gadopentetaadi farmakokineetika lastel (kehakaalule kohandatud kliirens, jaotusruumala, kontsentratsiooni/aja kõvera alune pindala ja lõplik poolväärtusaeg) sarnane täiskasvanute farmakokineetikaga.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, süsteemse toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja kontaktsensibiliseeriva potentsiaali mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

•Süsteemne toksilisus

Eksperimentaalsetes süsteemse taluvuse uuringutes pärast korduvat igapäevast intravenoosset manustamist ei esinenud leide, mis tõstataksid vastunäidustusi Magnevist’i ühekordsele diagnostilisele manustamisele inimestel.

Ägeda toksilisuse uuringute tulemuste järgi on ägeda intoksikatsiooni risk täiskasvanutel Magnevist’i kasutamise puhul väga ebatõenäoline.

•Genotoksilisus, tumorigeensus

Gadopentetaadi genotoksilisuse uuringud (geen-, kromosoom- ja genoommutatsiooni testid) in vivo ja in vitro ei näidanud mutageenset potentsiaali.

Magnevist’i tumorigeensusuuring rottidega ei näidanud toimeainega seotud tuumorite teket. Arvestades selle faktiga, genotoksilisuse puudumisega, ning lähtudes farmakokineetikast ja toksilisuse

puudumisest kiirelt kasvavate kudede suhtes ning asjaolust, et Magnevist’i manustatakse vaid ühekordsetes doosides võib öelda, et Magnevist’i kasutamisel puudub nähtav tumorigeenne risk inimesele.

•Reproduktsioonitoksilisus

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes põhjustas korduv intravenoosne manustamine annuses

0,75 mmol/kehakaalu kg kohta küülikutel ja 1,25 mmol/kg kohta rottidel loote kasvu pidurdumist. See on 2..2,4 korda (kehapindala kohta) või 7,5…12,5 korda (kehakaalu kohta) suurem annus tavalisest inimesele manustatavast ühekordsest diagnostilisest annusest.

Magnevist ei olnud embrüotoksiline, kui seda manustati korduvalt organogeneesi ajal küülikutele (annuses 0,25 mmol/kg) ja rottidele (annuses 0,75 mmol/kg). See on 2,5..7,5 korda (kehakaalu kohta) suurem annus tavalisest inimesele manustatavast ühekordsest diagnostilisest annusest.

Magnevist ei olnud teratogeenne, isegi kui seda manustati korduvalt organogeneesi ajal maksimaalses annnuses küülikutele (3 mmol/kg) ja rottidele (4,5 mmol/kg). See on 9,7 või 7,3 korda (kehapindala kohta) või 30…45 korda (kehakaalu kohta) suurem annus tavalisest inimesele manustatavast ühekordsest diagnostilisest annusest.

Magnevist’i intravenoosne manustamine 16…18 päeva jooksul põhjustas isastel rottidel annuses

5 mmol/kg spermatogeensete rakkude atroofiat/degeneratsiooni. See on 8 korda (kehapindala kohta) või 50 korda (kehakaalu kohta) suurem annus tavalisest inimesele manustatavast ühekordsest diagnostilisest annusest. Korduv annuse 2,5 mmol/kg manustamine 4 nädala jooksul ei mõjutanud rottide ja koerte spermatogeneesi.

•Lokaalne taluvus ja kontaktsensibiliseeriv potentsiaal

Eksperimentaalsed lokaalse taluvuse uuringud Magnevist’iga pärast ühekordset ja korduvat intravenoosset manustamist ja ühekordset intraarteriaalset manustamist ei põhjustanud paikseid kõrvaltoimeid.

Eksperimentaalsed lokaalse taluvuse uuringud pärast ühekordset paravenoosset, subkutaanset ja intramuskulaarset manustamist näitasid, et juhusliku paravenoosse manustamise korral võib süstekohal esineda kergeid lokaalseid talumatusereaktsioone.

Kontaktsensibiliseeriva toime uuringud ei näidanud Magnevist’i sensibiliseerivat potentsiaali.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

meglumiin penteethape süstevesi

6.2.Sobimatus

Sobivusuuringute puudumisel ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3Kõlblikkusaeg

Klaasist viaalid ja süstlid: 5 aastat.

Plastist süstlid: 3 aastat.

Kõlblikkusaeg pärast pakendi esmast avamist:

Pärast viaali avamist või süstli kasutamiseks ettevalmistamist on Magnevisti kasutamisaegsed keemilised ja füüsikalised omadused tõestatud 24 tunni jooksul hoituna temperatuuril kuni 30 °C. Mikrobioloogilisest seisukohast lähtudes võib lahust pärast mahuti avamist hoida 24 tundi temperatuuril kuni 30 °C. Teistsugune säilitamisaeg ja -tingimused on kasutaja vastutusel.

6.4Säilitamise eritingimused

Magnevist on valgustundlik.

Valguse eest kaitsmiseks hoida sisepakend välispakendis.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Viaalid 5 ml, 10 ml, 15 ml, 20 ml.

Klaasist süstlid 5 ml, 10 ml, 15 ml, 20 ml.

Plastist süstlid: 5 ml, 10 ml, 15 ml, 20 ml.

Pakendis on üks või 10 nimetatud mahuga viaali või süstlit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Materjalid

Süsteviaal:

klaas tüüp I, värvitu

stopper: klorobutüül-kumm (tüüp I)

piirdega kork: alumiinium (seest ja väljast kaetud lakikihiga), värvitud plastikkate (polüpropüleen)

Klaasist süstlid:

klaastrummel: klaas tüüp I, värvitu kolvi stopper: klorobutüülkumm (tüüp I) otsa kork: klorobutüülkumm (tüüp I) Luer lock–adapter: polükarbonaat

Plastist süstlid:

plast-trummel: tsükloolefiinpolümeer, värvitu kolvi stopper: silikooniga kaetud bromobutüül otsa kork: termoplastiline elastomeer

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Käsitlemise ajal ei ole valguse eest kaitsmine vajalik. Lisainfot vt lõigust 6.4.

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

Viaalidelt/süstlitelt eemaldatav teabesedel tuleb kleepida patsiendi haigusloole, registreerimaks millist gadoliiniumi sisaldavat kontrastainet kasutati. Samuti tuleb üles märkida kasutatud annus. Elektroonilise haigusloo korral sisestada ravimi nimetus, partii number ja kasutatud annus.

Kontroll

Enne kasutamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida.

Magnevist’i ei tohi kasutada tõsise värvimuutuse, sademe esinemise või defektse mahuti puhul.

Viaalid

Magnevist’i võib süstlasse tõmmata alles vahetult enne kasutamist.

Kummikorki tohib läbistada vaid ühe korra.

Süstlid

Süstel võetakse pakendist ja valmistatakse süsteks ette vahetult enne uuringut. Süstli kork tuleb eemaldada alles vahetult enne manustamist.

Kontrastaine lahus, mida ei kasutatud ära ühe uuringu jooksul, tuleb hävitada.

Alla 2-aastastele lastele tuleb vigastuste vältimiseks manustada vajalik annus käsitsi, mitte autoinjektori abil.

Avatud pakendis kasutamata jäänud Magnevist’i lahus tuleb uuringupäeva lõpus ära visata (hiljemalt 24 tunni pärast).

Lisainfot vt lõigust 6.3.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Bayer AG

Kaiser-Wilhelm-Allee 1

51373 Leverkusen

Saksamaa

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.12.2001

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.12.2011

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

märts 2017