Mofenstra - närimistabl 4mg n7; n10; n14; n20; n28; n30; n49; n50; n56; n84; n90; n98; n100; n140; n200; n15; n60

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

Mofenstra, 4 mg närimistabletid

Montelukast

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud teie lapsele. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.

-Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Infolehes antakse ülevaade:

1.Mis ravim on Mofenstra ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Mofenstra kasutamist

3.Kuidas Mofenstra’t võtta

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Mofenstra’t säilitada

6.Lisainfo

1.MIS RAVIM ON MOFENSTRA JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Mofenstra on leukotrieeni retseptori antagonist, mis blokeerib leukotrieenideks nimetatavaid aineid. Leukotrieenid põhjustavad kopsudes olevate hingamisteede ahenemist ja turset. Leukotrieene blokeerides parandab Mofenstra astma sümptomeid ja aitab astmat kontrollida.

Teie arst on Mofenstra välja kirjutanud teie lapse astma raviks, astma sümptomite vältimiseks päeval ja öösel.

-Mofenstra 4 mg tablette kasutatakse 2…5-aastaste patsientide raviks, kelle astma ei ole oma astmaravimitega piisavalt kontrollitud ja vajavad täiendavat ravi.

-Mofenstra 4 mg tablette võib samuti kasutada alternatiivse ravimina inhaleeritavatele kortikosteroididele 2…5-aastastel patsientidel, kes ei ole viimasel ajal võtnud suukaudseid kortikosteroide astma raviks ja on näidanud, et ei ole võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide.

-Mofenstra 4 mg tabletid aitavad vältida füüsilise pingutuse poolt põhjustatud hingamisteede ahenemist 2-aastastel ja vanematel patsientidel.

Teie arst otsustab Mofenstra kasutamise üle teie lapse astma sümptomite ja raskusastme alusel.

Mis on astma?

Astma on pikaajaline haigus.

Astma hõlmab:

-hingamisraskust ahenenud hingamisteede tõttu. Hingamisteede ahenemine leeveneb ja süveneb vastusena erinevatele seisunditele;

-tundlikke hingamisteid, mis reageerivad paljudele asjadele, nagu sigaretisuits, õietolm, külm õhk või füüsiline koormus;

-turset (põletikku) hingamisteede limaskestas.

Astma sümptomite hulka kuuluvad köha, hingeldus ja raskustunne rinnus.

2.MIDA ON VAJA TEADA ENNE MOFENSTRA KASUTAMIST

Teavitage oma arsti kõigist teie lapsel esinevatest või varem esinenud tervisehäiretest või allergiatest.

Ärge andke Mofenstrat oma lapsele

-kui ta on allergiline (ülitundlik) montelukasti või Mofenstra mõne koostisosa suhtes (vt lõik 6 „Lisainfo“).

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Mofenstra

-Kui teie lapse astma süveneb või hingamine raskeneb, rääkige sellest kohe oma arstile.

-Suukaudne Mofenstra ei ole ette nähtud ägedate astmahoogude raviks. Astmahoo esinemisel tuleb järgida teie arsti poolt teie lapsele antud juhiseid. Kandke alati oma lapse inhaleeritavat astmahoogude esmaabiravimit endaga kaasas.

-On tähtis, et teie laps võtaks kõiki arsti poolt määratud astma ravimeid. Mofenstra’t ei tohi kasutada teiste astmaravimite asemel, mis arst on teie lapsele määranud.

-Kui teie laps saab astmavastaseid ravimeid, peate teadma, et kui tal tekib selliste sümptomite kombinatsioon, nagu gripitaoline haigus, käte või jalgade torkimistunne või tuimus, kopsusümptomite süvenemine ja/või lööve, peate pöörduma arsti poole.

-Teie laps ei tohi võtta atsetüülsalitsüülhapet (aspiriin) ega põletikuvastaseid ravimeid (mida tuntakse ka mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitena ehk MSPVR-idena), kui need süvendavad tema astmat.

Võtmine koos teiste ravimitega

Mõned ravimid võivad mõjutada seda, kuidas Mofenstra toimib või võib Mofenstra mõjutada teiste ravimite toimet.

Palun rääkige oma arstile või apteekrile kui teie laps kasutab või on hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Rääkige oma arstile enne Mofenstra tarvitamise alustamist, kui teie laps võtab järgmisi ravimeid:

-fenobarbitaal (kasutatakse epilepsia raviks);

-fenütoiin (kasutatakse epilepsia raviks);

-rifampitsiin (kasutatakse tuberkuloosi ja mõnede muude infektsioonide raviks).

Mofenstra võtmine koos toidu ja joogiga

Mofenstra’t ei tohi võtta koos toiduga, seda tuleb võtta vähemalt 1 tund enne või 2 tundi pärast söömist.

Rasedus ja imetamine

See lõik ei kehti Mofenstra 4 mg närimistablettide kohta, sest need on ette nähtud kasutamiseks 2…5- aastastel lastel, siiski on järgnev informatsioon oluline toimeaine montelukast osas.

Kasutamine raseduse ajal

Naised, kes on rasedad või kavatsevad rasestuda, peavad enne Mofenstra võtmist pidama nõu oma arstiga. Teie arst otsustab, kas võite sel ajal Mofenstra’t võtta.

Kasutamine imetamise ajal

Ei ole teada, kas montelukast eritub rinnapiima. Pidage oma arstiga enne Mofenstra võtmist nõu, kui te imetate last või plaanite seda teha.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

See lõik ei kehti Mofenstra 4 mg närimistablettide kohta, sest need on ette nähtud kasutamiseks 2…5-aastastel lastel, siiski on järgnev informatsioon oluline toimeaine montelukasti osas.

Ei ole tõenäoline, et Mofenstra mõjutaks võimet juhtida autot või töötada masinatega. Siiski võib individuaalne reageerimine ravimile olla erinev. Teatud kõrvaltoimed (nagu pearinglus ja uimasus), millest on väga harva teatatud Mofenstra puhul, võivad mõjutada mõnede patsientide võimet juhtida autot või töötada masinatega.

Oluline teave mõningate Mofenstra koostisainete suhtes

Mofenstra närimistabletid sisaldavad aspartaami, mis on fenüülalaniini allikas. See võib olla kahjulik fenüülketonuuriaga (harvaesinev pärilik ainevahetushäire) patsientidele.

Mofenstra 4 mg närimistablett sisaldab fenüülalaniini (vastab 0,539 mg fenüülalaniinile 4 mg närimistableti kohta).

Mofenstra 4 mg närimistabletid sisaldavad võlupunast (E129). See võib tekitada allergilisi reaktsioone.

3.KUIDAS MOFENSTRA’T VÕTTA

-Ravimit tuleb lapsele manustada täiskasvanu järelevalve all.

-Teie laps peab võtma ainult ühe tableti Mofenstra’t üks kord ööpäevas oma arsti juhiste järgi.

-Seda tuleb võtta isegi siis, kui teie lapsel ei ole sümptomeid või kui tal on äge astmahoog.

-Laske alati oma lapsel võtta Mofenstra’t, nagu arst on määranud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma lapse arsti või apteekriga.

-Ravimit võetakse suu kaudu.

2…5-aastastele lastele

Üks 4 mg närimistablett üks kord päevas õhtul. Mofenstra’t ei tohi võtta koos toiduga, seda tuleb võtta vähemalt 1 tund enne või 2 tundi pärast söömist.

Kui teie laps võtab Mofenstra’t, veenduge, et ta ei võta muid ravimeid, mis sisaldavad sama toimeainet, st montelukasti.

Mofenstra’t ei soovitata alla 2-aastastele lastele.

Teiste vanuserühmade jaoks on erinevad tugevused ja ravimvormid:

-6...14-aastaste laste jaoks on 5 mg närimistabletid.

-15-aastaste ja vanemate täiskasvanud patsientide jaoks on 10 mg tabletid.

Kui teie laps võtab Mofenstra’t rohkem kui ette nähtud

Võtke kohe ühendust oma lapse arstiga.

Enamiku üleannustamisteadete puhul kõrvaltoimetest ei teatatud. Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimete hulka, millest teatati üleannustamise korral täiskasvanutel ja lastel, kuulusid kõhuvalu, unisus, janu, peavalu, oksendamine ja hüperaktiivsus.

Kui te unustate Mofenstra’t lapsele anda

Püüdke kasutada Mofenstra’t juhiste järgi. Kui teie lapsel jääb siiski annus vahele, jätkake tavalist skeemi üks tablett üks kord ööpäevas.

Ärge andke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teie laps lõpetab Mofenstra võtmise

Mofenstra võib ravida teie lapse astmat ainult siis, kui ta jätkab selle võtmist.

On tähtis, et teie laps jätkaks Mofenstra võtmist nii kaua, kui arst on määranud. See aitab teie lapse astmat kontrolli all hoida.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma lapse arsti või apteekriga.

4.VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Mofenstra põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kliinilistes uuringutes montelukast 4 mg närimistablettidega olid kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed (esineb 1 kuni 10 kasutajal 100-st), mida seostati montelukastiga:

-kõhuvalu,

-janu.

Lisaks teatati järgmisest kõrvaltoimest kliinilistes uuringutes montelukast 10 mg õhukese polümeerikattega tablettidega ja 5 mg närimistablettidega:

-peavalu.

Need olid tavaliselt kerged ja esinesid sagedamini Mofenstra’ga ravitud patsientidel võrreldes platseeboga (toimeainet mittesisaldav tablett) ravitud patsientidega.

Lisaks on turuletulekujärgselt teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:

-suurenenud kalduvus verejooksudele,

-allergilised reaktsioonid, sealhulgas nahalööve, näo, huulte, keele ja/või kurgu turse, mis võib põhjustada hingamis- või neelamisraskusi;

-käitumise ja meeleolu muutused [ebanormaalsed unenäod, kaasa arvatud luupainajad, hallutsinatsioonid, erutuvus, ärevus, rahutus, agiteeritus, kaasa arvatud agressiivne käitumine, treemor, depressioon, unehäired, suitsidaalne mõtlemine ja käitumine (väga harvadel juhtudel)];

-pearinglus, unisus, jäsemete torkimistunne/tuimus, krambid;

-südamepekslemine;

-ninaverejooks;

-kõhulahtisus, suukuivus, seedehäired, iiveldus, oksendamine;

-hepatiit;

-verevalumite teke, sügelus, nõgestõbi, valulikud punased sõlmed naha all, peamiselt säärtel (nodoosne erüteem);

-liigese- või lihasvalu, lihaskrambid;

-väsimus, halb enesetunne; tursed, palavik.

Montelukastiga ravitud astmahaigetel patsientidel on väga harva teatatud juhtudest (vähem kui 1 kasutajal 10 000-st), mil esineb selliste sümptomite kombinatsioon nagu gripitaoline haigus, käte ja jalgade torkimistunne või tuimus, kopsusümptomite halvenemine ja/või nahalööve (Churgi-Straussi sündroom). Kui teie lapsel tekib mõni nendest sümptomitest, teatage sellest kohe oma arstile.

Küsige oma arstilt või apteekrilt lisateavet kõrvaltoimete kohta. Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma lapse arstile või apteekrile.

5.KUIDAS MOFENSTRA’T SÄILITADA

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.

Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6.LISAINFO

Mida Mofenstra sisaldab

-Toimeaine on montelukast.

Üks tablett sisaldab 4 mg montelukasti montelukastnaatriumina.

- Abiained on: mannitool (E 421), mikrokristalne tselluloos, hüdroksüpropüültselluloos (E 463), punane raudoksiid (E 172), kroskarmelloosnaatrium, kirsimaitseaine (sisaldab võlupunast, E129), aspartaam (E 951) ja magneesiumstearaat.

Kuidas Mofenstra välja näeb ja pakendi sisu

Mofenstra 4 mg närimistabletid on roosad kuni kergelt roosatäpilised ovaalsed tabletid, mille ühele küljele on sisse pressitud „4“.

Mofenstra on pakendites, mis sisaldavad:

7, 10, 14, 15, 20, 28, 30, 49, 50, 56, 60, 84, 90, 98, 100, 140, 200 närimistabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja

Sandoz d.d.

Verovskova 57

SI-1000 Ljublana

Sloveenia

Tootjad

Salutas Pharma GmbH

Otto-von-Guericke-Allee 1

39179 Barleben

Saksamaa

Lek Pharmaceuticals d.d., Verovskova 57

1526 Ljubljana Sloveenia

Lek Pharmaceuticals d.d. Trimlini 2 D

9220 Lendava Sloveenia

Salutas Pharma GmbH manufacturing site Dieselstr.5 70839 Gerlingen

Saksamaa

LEK S.A.

Ul. Podlipie 16 ,

95 010 Strykow

Poola

S.C. Sandoz S.R.L

Str.Livezeni No 7A

540472 Targu Mures

Rumeenia

Sandoz N.V.

Medialaan 40

1800 Vilvoorde

Belgia

Van Rooijen Pharma Schietstandlaan 2

2300 Turnhout (Sandoz N.V. production site) Belgia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Sandoz d.d. Eesti filiaal

Pärnu mnt 105 EE-11312 Tallinn Tel: 6652400

Infoleht on viimati kooskõlastatud augustis 2011.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Mofenstra, 4 mg närimistabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks närimistablett sisaldab 4 mg montelukasti montelukastnaatriumina. INN. Montelukastum

Abiaine: üks tablett sisaldab 0,96 mg aspartaami (E 951).

Kirsimaitseaine sisaldab 1,54 mikrogrammi võlupunast (E129) ühes tabletis.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Närimistablett

Roosad kuni kergelt roosatäpilised ovaalsed tabletid, mille ühele küljele on sisse pressitud „4“.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Kerge kuni keskmise raskusega astma adjuvantravi 2...5-aastastel patsientidel, kellel inhaleeritavad kortikosteroidid ning lühitoimelised beetaagonistid ei taga adekvaatset kliinilist kontrolli. Alternatiivravina väikse annusega inhaleeritavate kortikosteroididega ravitavatel kerge raskusega astmaga 2…5-aastastel patsientidel, kellel ei ole hiljuti olnud astmahoogu, mis oleks nõudnud suukaudsete kortikosteroidide kasutamist ning kes ei ole võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.2).

Astma profülaktika alates 2 aasta vanusest, milles oluline osa on füüsilisest koormusest indutseeritud bronhokonstriktsioonil.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Ravimit tuleb lapsele manustada täiskasvanu järelevalve all.

Annus lastele vanuses 2…5 aastat on üks 4 mg närimistablett päevas õhtuti. Mofenstra’t tuleb võtta 1 tund enne või 2 tundi pärast söömist. Annuse kohandamine selles vanuserühmas ei ole vajalik. Mofenstra 4 mg närimistablette ei soovitata alla 2-aastastele.

Manustamisviis

Suukaudseks manustamiseks.

Üldised soovitused

Mofenstra ravitoime astma kontrolli parameetritele ilmneb ühe päevaga. Patsientidele tuleb soovitada jätkata Mofenstra võtmist isegi siis, kui nende astma on kontrolli all, samuti ka astma ägenemise perioodidel.

Neerupuudulikkusega või kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientide puhul ei ole vaja annust kohandada. Puuduvad andmed raske maksakahjustusega patsientide kohta. Annus on sama nii mees- kui ka naissoost patsientidele.

Mofenstra alternatiivse ravina väikeses annuses inhaleeritavatele kortikosteroididele kerge raskusega astma korral

Montelukasti ei soovitata monoteraapiana keskmise raskusega astmaga patsientidele. Montelukasti kasutamist alternatiivse ravivõimalusena väikses annuses inhaleeritavatele kortikosteroididele kerge raskusega astmaga lastel võib kaaluda ainult nende patsientide puhul, kellel puuduvad anamneesis hiljutised rasked astmahood, mis vajasid suukaudsete kortikosteroidide kasutamist, ja kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad ei ole võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.1). Kerge raskusega astmat defineeritakse kui astma sümptomid esinevad sagedamini kui kord nädalas, kuid vähem kui kord päevas, öised sümptomid rohkem kui kaks korda kuus, kuid vähem kui kord nädalas, ning astmahoogude vahepeal on kopsufunktsioon normaalne. Kui rahuldatavat astma kontrolli ei saavutata järelkontrolli ajaks (tavaliselt ühe kuu jooksul), tuleb hinnata vajadust põletikuvastase täiendava või muu ravi järele, mis põhineb astma ravi astmelisel raviskeemil. Patsientide astma kontrolli tuleb perioodiliselt hinnata.

Mofenstra astma profülaktikana 2…5-aastastel patsientidel, kellel on astma peamiseks osaks füüsilisest koormusest indutseeritud bronhokonstriktsioon.

Füüsilise koormuse poolt indutseeritud bronhokonstriktsioon võib olla astma peamiseks ilminguks, mis vajab ravi inhaleeritavate kortikosteroididega. Patsiente tuleb hinnata pärast 2…4-nädalast ravi montelukastiga. Kui rahuldavat vastust ei saavutata, tuleb kaaluda lisaravi või teist ravimeetodit.

Ravi Mofenstra’ga seoses teiste astma ravimeetoditega.

Kui Mofenstra’t kasutatakse lisaks inhaleeritavatele kortikosteroididele, ei tohi inhaleeritavaid kortikosteroide järsult asendada Mofenstra’ga (vt lõik 4.4).

6...14-aastaste laste jaoks on 5 mg närimistabletid.

15-aastaste ja vanemate täiskasvanud patsientide jaoks on 10 mg tabletid.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsientidele tuleb soovitada, et nad ei kasutaks kunagi suukaudset montelukasti ägeda astmahoo raviks ja hoiaksid oma tavapärast esmaabiravimit käepärast. Ägeda astmahoo raviks tuleb kasutada lühitoimelist inhaleeritavat beetaagonisti. Patsiendid peavad ühendust võtma oma arstiga nii kiiresti kui võimalik, kui nad vajavad sagedamini lühitoimelise beetaagonistide inhalatsioone.

Montelukastiga ei tohi järsult asendada inahleeritavaid või suukaudseid kortikosteroide.

Puuduvad andmed, mis näitaksid, et suukaudsete kortikosteroidide annust saab vähendada, kui samal ajal manustatakse montelukasti.

Harvadel juhtudel võib astmavastaste ravimitega, sealhulgas montelukastiga ravi saavatel patsientidel esineda süsteemne eosinofiilia, mis mõnikord väljendub Churgi-Straussi sündroomile iseloomuliku vaskuliidi kliinilise tunnusena. Seda seisundit ravitakse sageli süsteemse kortikosteroidraviga. Neid juhtusid on sageli, kuid mitte alati, seostatud suukaudse kortikosteroidravi vähendamise või lõpetamisega. Samuti ei saa välistada ega kinnitada võimalust, et leukotrieeni retseptori antagonistid võivad olla seotud Churgi-Straussi sündroomi tekkimisega. Arstid peavad olema tähelepanelikud patsientidel eosinofiilia, vaskuliitilise lööbe, kopsufunktsiooni halvenemise, kardiaalsete tüsistuste ja/või neuropaatia tekkimise suhtes. Patsiendid, kellel need sümptomid tekivad, tuleb uuesti läbi vaadata ja nende raviskeeme hinnata.

Mofenstra 4 mg närimistablettide ohutust ja efektiivsust alla 2-aastastel patsientidel ei ole kindlaks tehtud.

Pikaajalise ravi kliinilistes uuringutes piiratud arvu patsientidega kuni 2 aasta jooksul täiskasvanutega ja kuni 12 kuu jooksul lastega vanuses 6…14 aastat ohutusprofiil ei muutunud.

Kumulatiivselt raviti montelukastiga 502 last vanuses 2…5 aastat vähemalt 3 kuud, 338 last 6 kuud või kauem ja 534 patsienti 12 kuud või kauem. Pikaajalisel ravil ei muutunud ka nende patsientide ohutusprofiil.

Turuletulekujärgselt on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest.

Vere ja lümfisüsteemi häired: suurenenud kalduvus verejooksudele.

Immuunsüsteemi häired: ülitundlikkusreaktsioonid, sealhulgas anafülaksia, maksa eosinofiilne infiltratsioon.

Psühhiaatrilised häired: ebanormaalsed unenäod, sealhulgas luupainajad, hallutsinatsioonid, unetus, erutuvus, ärevus, rahutus, agiteeritus, sealhulgas agressiivne käitumine, treemor, depressioon, suitsidaalne mõtlemine ja käitumine (suitsidaalsus) väga harvadel juhtudel.

Närvisüsteemi häired: pearinglus, uimasus, paresteesia/hüpoesteesia, krambid. Südame häired: palpitatsioonid.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: ninaverejooks.

Seedetrakti häired: kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia, iiveldus, oksendamine.

Maksa ja sapiteede häired: seerumi transaminaaside (ALT, AST) aktiivsuse tõus, kolestaatiline hepatiit.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused: angioödeem, hemorraagiad, urtikaaria, sügelus, lööve, nodoosne erüteem.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: artralgia, müalgia, sealhulgas lihaskrambid.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: asteenia/kurnatus, halb enesetunne, turse, püreksia. Väga harvadel juhtudel on teatatud Churgi-Straussi sündroomi (CSS) juhtudest astmaga patsientidel ravi ajal montelukastiga (vt lõik 4.4).

4.9Üleannustamine

Montelukasti üleannustamise ravi kohta puudub spetsiifiline teave. Pikaajalistes astma uuringutes on montelukasti manustatud annustes kuni 200 mg päevas täiskasvanud patsientidele 22 nädala jooksul ja lühiajalistes uuringutes kuni 900 mg päevas ligikaudu ühe nädala jooksul ilma kliiniliselt oluliste kõrvaltoimeteta.

Turuletulekujärgselt ja montelukasti kliinilistes uuringutes on teatatud ägedast üleannustamisest. Nende hulka kuuluvad teated täiskasvanutest ja lastest annusega kuni 1000 mg (ligikaudu 61 mg/kg 42 kuu vanusel lapsel). Täheldatud kliinilised ja laboratoorsed leiud vastasid täiskasvanute ja laste ohutusprofiilile. Enamiku üleannustamisteadete puhul kõrvaltoimeid ei esinenud. Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed vastasid montelukasti ohutusprofiilile ja nende hulka kuulusid kõhuvalu, unisus, janu, peavalu, oksendamine ja psühhomotoorne hüperaktiivsus.

Ei ole teada, kas montelukast on dialüüsitav peritoneaal- või hemodialüüsi abil.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: teised süsteemsed hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained, leukotrieeniretseptorite antagonistid

ATC-kood: R03DC03

Tsüsteinüülleukotrieenid (LTC4, LTD4, LTE4) on tugevad põletiku eikosanoidid, mida vabastatakse erinevatest rakkudest, sealhulgas nuumrakkudest ja eosinofiilidest. Need tähtsad proastmaatilised mediaatorid seonduvad inimese hingamisteedes leiduvate tsüsteinüülleukotrieeni retseptoritega (CysLT) ja mõjutavad hingamisteid, põhjustades sealhulgas bronhokonstriktsiooni, lima sekretsiooni, veresoonte läbilaskvust ja eosinofiilide arvu suurenemist.

Montelukast on suukaudsel manustamisel aktiivne ühend, mis seob kõrge afiinsuse ja selektiivsusega CysLT1 retseptoreid. Kliinilistes uuringutes inhibeerib montelukast inhaleeritud LTD4 tõttu tekkinud bronhokonstriktsiooni juba annustes 5 mg. Bronhodilatatsiooni täheldati 2 tunni möödumisel pärast suukaudset manustamist. Beetaagonisti põhjustatud bronhodilateeriv toime oli aditiivne montelukasti toimele. Ravi montelukastiga inhibeeris nii varase kui ka hilise faasi antigeeniga kokkupuutest tingitud bronhokonstriktsiooni. Võrreldes platseeboga vähendas montelukast perifeerses veres eosinofiilide arvu nii täiskasvanutel kui ka lastel. Teises uuringus vähendas ravi montelukastiga oluliselt eosinofiilide arvu hingamisteedes (määratuna rögas). Võrreldes platseeboga vähendas montelukast perifeerses veres eosinofiilide arvu nii täiskasvanutel kui ka lastel vanuses 2…14 aastat, parandades samas astma kontrolli.

Uuringutes täiskasvanutel näitas montelukast annuses 10 mg üks kord päevas võrreldes platseeboga olulist paranemist hommikuses FEV1-s (10,4% vs. 2,7% muutus võrreldes esialgsega), hommikuses väljahingatava õhu tippkiiruses (PEFR) (24,5 l/min vs. 3,3 l/min muutus võrreldes esialgsega) ja olulist beeta-agonistide kasutamise vähenemist (–26,1% vs. –4,6% muutus võrreldes esialgsega). Patsientide teatatud päevaste ja öiste astma sümptomite skooride paranemine oli oluliselt suurem võrreldes platseeboga.

Täiskasvanutel läbi viidud uuringud demonstreerisid montelukasti võimet suurendada inhaleeritavate kortikosteroidide kliinilist toimet (protsent muutus võrreldes esialgsega, inhaleeritud beklometasoon pluss montelukast vs. beklometasoon, FEV1 puhul vastavalt 5,43% vs. 1,04%; beetaagonistide kasutamise puhul –8,07% vs. 2,64%). Võrreldes inhaleeritava beklometasooniga (200 mikrogrammi kaks korda päevas vahemahutiga) näitas montelukast kiiremat esmast vastust, kuigi 12-nädalase uuringu jooksul pakkus beklometasoon tugevamat keskmist ravitoimet (protsent muutus võrreldes esialgsega, montelukast vs. beklometasoon, FEV1 puhul vastavalt 7,49% vs. 13,3%; beetaagonistide kasutamise puhul –28,28% vs. –43,89%). Võrreldes beklometasooniga saavutas siiski suur protsent montelukastiga ravitud patsientidest samasuguse kliinilise vastuse (st 50% beklometasooniga ravitud patsientidest saavutas ligikaudu 11%-lise või suurema FEV1 paranemise võrreldes esialgsega, samas kui ligikaudu 42% montelukastiga ravitud patsientidest saavutas sama ravivastuse).

12-nädalases platseebokontrollitud uuringus 2…5-aastastel lastel parandas montelukast annuses 4 mg üks kord päevas astma kontrolli parameetreid võrreldes platseeboga sõltumatult kaasnevast ravist kontrollravimiga (inhaleeritavad/nebuliseeritavad kortikosteroidid või inhaleeritav/nebuliseeritav naatriumkromoglükaat).

Kuuskümmend protsenti patsientidest ei saanud muud astmat kontrolli all hoidvat ravi. Montelukast parandas päevaseid sümptomeid (sealhulgas köha, hingeldus, hingamisraskused ja tegevuse piirangud) ning öiseid sümptomeid võrreldes platseeboga. Montelukast vähendas ka „vajaduse

korral“ manustatava beetaagonistide kasutamist ja kortikosteroidide kasutamist päästeravimina süvenenud astma tõttu võrreldes platseeboga. Montelukasti saanud patsientidel oli rohkem astmavabu päevi võrreldes platseebot saanutega. Ravitoime saavutati pärast esimest annust.

12- kuulises platseebokontrollitud uuringus 2…5-aastastel kerge astma ja episoodiliste ägenemistega lastel vähendas montelukast annuses 4 mg üks kord päevas oluliselt (p ≤ 0,001) astma ägenemise episoodide (EE) sagedust aastas võrreldes platseeboga (vastavalt 1,60 EE vs. 2,34 EE) [EE oli defineeritud kui ≥ 3 järjestikuse päeva astma päevaste sümptomitega, mis vajasid beeta-agonistide kasutamist või kortikosteroide (suukaudseid või inhaleeritavaid) või hospitaliseerimist astma tõttu]. Aastase EE sageduse vähenemine oli 31,9% (95% UI, 16,9, 44,1).

8-nädalases 6…14-aastaste laste uuringus parandas montelukast võrreldes platseeboga oluliselt hingamisfunktsiooni (FEV1 8,71% vs. 4,16% muutus võrreldes esialgsega; hommikune PEFR

27,9 l/min vs. 17,8 l/min muutus võrreldes esialgsega) ja vähendas „vajaduse korral“ beeta-agonistide kasutamist (–11,7% vs. +8,2% muutus võrreldes esialgsega).

12-kuulises uuringus, mis võrdles montelukasti tõhusust inhaleeritava flutikasooniga 6…14-aastaste kerge püsiva astmaga laste astma kontrollis, ei olnud montelukast flutikasoonist halvem, suurendades päevade arvu ilma astma päästeravita (RFD-d), mis oli esmane tulemusnäitaja.

Keskmiselt 12-kuulise raviperioodi jooksul suurenes astma RFD-de protsent 61,6-st 84,0-ni montelukastirühmas ja 60,9-st 86,7-ni flutikasoonirühmas. Astma RFD-de protsendi vähimruutude keskmise suurenemise rühmadevaheline erinevus oli statistiliselt oluline (–2,8; 95% UI, –4,7, –0,9), kuid piirides, mis olid varem defineeritud kui kliiniliselt mitte halvem.

Nii montelukast kui ka flutikasoon parandasid samuti astma kontrolli sekundaarsetes muutujates, mida hinnati 12-kuulise raviperioodi jooksul.

FEV1 suurenes 1,83 l-st 2,09 l-ni montelukastirühmas ja 1,85 l-st 2,14 l-ni flutikasoonirühmas. FEV1 vähimruutude keskmise suurenemise rühmadevaheline erinevus oli –0,02 l (95% UI, –0,06, 0,02). Ennustatava FEV1 protsendi keskmine suurenemine võrreldes esialgsega oli 0,6% montelukastirühmas ja 2,7% flutikasooni ravirühmas. Ennustatava FEV1 protsendi muutuse vähimruutude keskmise suurenemise erinevus oli oluline: 2,2% (95% UI, –3,6, –0,7).

Päevade protsent, mil kasutati beetaagoniste, vähenes 38,0-st 15,4-ni montelukastirühmas ja 38,5-st 12,8-ni flutikasoonirühmas. Beetaagonistide kasutamise päevade protsendi vähimruutude keskmiste rühmadevaheline erinevus oli oluline: 2,7 (95% UI, 0,9, 4,5).

Astmahooga patsientide protsent (astmahoog oli defineeritud kui astma süvenemise periood, mis vajas ravi suukaudsete steroididega, planeerimata külastust arsti juurde, erakorralise meditsiini osakonda minekut või hospitaliseerimist) oli 32,2 montelukastirühmas ja 25,6 flutikasoonirühmas, riskisuhe (95% UI) oli oluline: võrdne 1,38-ga (1,04, 1,84).

Patsientide protsent, kes kasutasid süsteemselt (peamiselt suukaudselt) kortikosteroide uuringu jooksul, oli 17,8% montelukastirühmas ja 10,5% flutikasoonirühmas. Vähimruutude keskmiste rühmadevaheline erinevus oli oluline: 7,3% (95% UI, 2,9, 11,7).

Füüsilise koormuse poolt indutseeritud bronhokonstriktsiooni (EIB) olulist vähenemist näidati 12- nädalases uuringus täiskasvanutel (maksimaalne FEV1 langus 22,33% montelukasti puhul võrreldes 32,40%-ga platseebo puhul; aeg taastumiseni 5% sees esialgsest FEV1-st oli vastavalt 44,22 min vs. 60,64 min). See toime püsis kogu 12-nädalase uuringuperioodi jooksul. EIB vähenemist näidati ka lühiajalises uuringus 6…14-aastastel lastel (maksimaalne FEV1 langus 18,27% vs. 26,11%; aeg taastumiseni 5% sees esialgsest FEV1-st oli 17,76 min vs. 27,98 min). Toimet näidati mõlemas uuringus üks kord päevas annustamisintervalli lõpus.

Aspiriinitundlikel astmaga patsientidel, kes said samaaegselt inhaleeritavaid ja/või suukaudseid kortikosteroide, andis ravi montelukastiga tulemuseks olulise astma kontrolli paranemise võrreldes platseeboga (FEV1 8,55% vs. –1,74% muutus võrreldes esialgsega ja beetaagonistide kasutamise vähenemine –27,78% vs. 2,09%).

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine.

Montelukast imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti. 10 mg õhukese polümeerikattega tableti puhul saavutatakse keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) 3 tundi (Tmax) pärast manustamist paastunud täiskasvanutele. Keskmine suukaudne biosaadavus on 64%. Tavaline toit ei mõjuta biosaadavust ega Cmax-i. Ohutust ja efektiivsust näidati kliinilistes uuringutes, kus 10 mg õhukese polümeerikattega tablett manustati sõltumata söögiaegadest.

5 mg närimistableti puhul saavutatakse Cmax 2 tundi pärast manustamist paastunud täiskasvanutele. Keskmine suukaudne biosaadavus on 73% ja see langeb 63%-ni tavalise toidu mõjul.

Pärast 4 mg närimistableti manustamist 2…5-aastastele tühja kõhuga lastele saavutatakse Cmax 2 tundi pärast manustamist. Keskmine Cmax on 66% kõrgem, samas kui keskmine Cmin on madalam kui täiskasvanuil, kes said 10 mg tableti.

Jaotumine.

Montelukast on enam kui 99% ulatuses seotud plasmavalkudega. Montelukasti püsikontsentratsiooni jaotusruumala on keskmiselt 8…11 liitrit. Radioaktiivselt märgistatud montelukasti uuringud rottidel viitavad minimaalsele jaotumisele läbi hematoentsefaalbarjääri. Lisaks olid radioaktiivselt märgistatud materjali kontsentratsioonid 24 tundi pärast annustamist kõigis teistes kudedes minimaalsed.

Biotransformatsioon.

Montelukast metaboliseerub ulatuslikult. Uuringutes terapeutiliste annustega ei ole montelukasti metaboliitide plasmakontsentratsioonid tasakaaluseisundis täiskasvanutel ja lastel avastatavad. Inimese maksa mikrosoome kasutavad in vitro uuringud viitavad sellele, et montelukasti metabolismis osalevad tsütokroomid P450 3A4, 2A6 ja 2C9. Edasiste in vitro tulemuste alusel inimese maksa mikrosoomides ei inhibeeri montelukasti terapeutilised plasmakontsentratsioonid tsütokroome P450 3A4, 2C9, 1A2, 2A6, 2C19 või 2D6. Metaboliitide osa montelukasti ravitoimes on minimaalne.

Eliminatsioon.

Montelukasti plasmakliirens tervetel täiskasvanutel on keskmiselt 45 ml/min. Radioaktiivselt märgistatud montelukasti suukaudse annuse järel leiti 86% radioaktiivsusest 5 päeva roojast ja < 0,2% uriinist. Koos montelukasti suukaudse biosaadavuse hinnangutega viitab see sellele, et montelukast ja tema metaboliidid eritatakse peaaegu täielikult sapiga.

Patsientide erigrupid.

Annuse kohandamine ei ole vajalik eakatel või kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega patsientidel. Neerukahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Et montelukast ja tema metaboliidid elimineeritakse sapiga, ei ole vajalik neerukahjustusega patsientidel annust kohandada. Puuduvad andmed montelukasti farmakokineetika kohta raske maksapuudulikkusega patsientidel (Child-Pugh’ skoor > 9).

Montelukasti suurte annuste puhul (20 ja 60 korda soovitatavat täiskasvanute annust ületavad) täheldati plasma teofülliinisisalduse vähenemist. Seda toimet ei täheldatud soovitatava annuse 10 mg üks kord päevas puhul.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Toksilisuse uuringuis katseloomadel täheldati väikesi seerumi ALT, glükoosi, fosfori ja triglütseriidide biokeemilisi muutusi, mis olid oma iseloomult mööduvad. Mürgistusnähtudeks katseloomadel olid suurenenud süljeeritus, gastrointestinaalsed sümptomid, vedel väljaheide ja ioonide tasakaalu häired. Need esinesid annustes, mis tagasid enam kui 17 korda suurema süsteemse ekspositsiooni kui kliiniliste annuste korral. Ahvidel tekkisid kõrvaltoimed alates annusest 150 mg/kg päevas (enam kui 232 korda suurem süsteemne ekspositsioon kui kliiniliste annuste korral). Loomkatsetes ei mõjutanud montelukast fertiilsust ega reproduktsioonivõimet süsteemse ekspositsiooni väärtuste juures, mis ületas kliinilist süsteemset ekspositsiooni enam kui 24-kordselt. Fertiilsuse uuringus emastel rottidel annusega 200 mg/kg päevas (> 69 korra suurem kliinilisest süsteemsest ekspositsioonist) täheldati vähest poegade kehakaalu vähenemist. Küülikutel läbi viidud uuringutes esines võrreldes kontroll- loomadega suurem mittetäieliku luustumise esinemissagedus süsteemse ekspositsiooni juures, mis üle 24 korra ületas kliiniliste annuste puhust kliinilist süsteemset ekspositsiooni. Rottidel normist kõrvalekaldeid ei täheldatud. On näidatud, et montelukast läbib loomade platsentaarbarjääri ja eritub nende piima.

Surmajuhtumeid ei esinenud pärast montelukasti ühekordse suukaudse annuse kuni 5000 mg/kg manustamist hiirtele ja rottidele (vastavalt 15000 mg/m2 ja 30000 mg/m), see oli suurim testitud annus. See annus võrdub 25 000-kordse soovitatava päevase annusega inimesel (võttes aluseks 50 kg kaaluva täiskasvanud patsiendi).

Leiti, et montelukast ei ole hiirtel fototoksiline UVA, UVB või nähtava valguse spektris annustes kuni 500 mg/kg päevas (ligikaudu 200-kordne süsteemne ekspositsioon).

Montelukast ei olnud in vitro ega in vivo uuringutes näriliste liikidel mutageenne ega tumorigeenne.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Mannitool (E 421)

Mikrokristalne tselluloos

Hüdroksüpropüültselluloos (E 463)

Punane raudoksiid (E 172)

Kroskarmelloosnaatrium

Kirsimaitseaine (sisaldab võlupunast, E129)

Aspartaam (E 951)

Magneesiumstearaat

6.2Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakitud alumiinium/alumiinium blistrisse.

Pakendi suurused: 7, 10, 14, 15, 20, 28, 30, 49, 50, 56, 60, 84, 90, 98, 100, 140, 200 närimistabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d.

Verovskova 57

SI-1000 Ljublana

Sloveenia

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

21.04.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV Ravimiametis kinnitatud augustis 2011.