Mometasone actavis - ninasprei, suspensioon (50mcg 1annust) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Mometasone Actavis, 50 mikrogrammi/pihustus ninasprei, suspensioon
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga pihustatav annus sisaldab 51.73 mikrogrammi mometasoonfuroaatmonohüdraati, mis vastab 50 mikrogrammile veevabale mometasoonfuroaadile.
INN. Mometasonum
Teadaolevat toimet omav abiaine: see ravimpreparaat sisaldab 20 mikrogrammi bensalkooniumkloriidi ühes annuses.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.RAVIMVORM
Ninasprei, suspensioon.
Valge kuni valkjas viskoosne suspensioon, pH vahemikus 4,3...4,9.
4.KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
Hooajalise allergilise või aastaringse riniidi sümptomite ravi täiskasvanutel ja lastel alates 3 aasta vanusest.
Ninapolüüpide ravi täiskasvanutel alates 18 aasta vanusest.
4.2Annustamine ja manustamisviis
Pärast Mometasone Actavis ninasprei pumba esmakordset ettevalmistamist väljastab iga pihustus ligikaudu 100 mg mometasoonfuroaadi suspensiooni, mis sisaldab mometasoonfuroaadi monohüdraati, mis vastab 50 mikrogrammile mometasoonfuroaadile.
Annustamine
Hooajaline allergiline või aastaringne riniit
Täiskasvanud (sh eakad) ja
On tõestatud, et mometasoonfuroaadi ninasprei kliiniliselt oluline toime algab mõnel hooajalise allergilise riniidiga patsiendil 12 tunni jooksul pärast esimese annuse manustamist, kuid täielik
ravitoime ei pruugi saabuda ka esimese 48 tunni jooksul. Seega tuleb patsiendil täieliku ravitoime saavutamiseks jätkata ravimi regulaarset kasutamist.
Patsientidel, kellel on esinenud hooajalise allergilise riniidi keskmise raskusega kuni raskeid sümptomeid, võib olla vajalik alustada ravi Mometasone Actavis ninaspreiga mõni päev enne õietolmuhooaja oodatavat algust.
Ninapolüpoos
Tavaline soovitatav algannus polüpoosi raviks on kaks pihustust (50 mikrogrammi/pihustus) kumbagi ninasõõrmesse üks kord ööpäevas (ööpäevane koguannus 200 mikrogrammi). Kui pärast
Mometasoonfuroaadi efektiivsust ja ohutust ninapolüpoosi ravis on uuritud neli kuud kestnud uuringutes.
Lapsed
Hooajaline allergiline ja aastaringne riniit
Mometasone Actavis ninasprei ohutus ja efektiivsus alla
Ninapolüpoos
Mometasone Actavis ninasprei ohutus ja efektiivsus lastel ja alla
Manustamisviis
Enne esimese annuse manustamist tuleb ravimipudelit hoolikalt loksutada ja aktiveerida pump vajutades 10 korda (kuni ühtlase pihusejoa väljumiseni). Kui pumpa ei ole kasutatud 14 päeva jooksul või kauem, tuleb enne järgmist kasutamist pump taas aktiveerida 2 vajutusega, kuni on näha, et väljub ühtlane pihusejuga.
Pudelit tuleb enne iga kasutamist loksutada. Ravimipudel tuleb ära visata pärast pakendil märgitud annuste arvu manustamist või 2 kuud pärast esmakordset kasutamist.
4.3Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Mometasone Actavis ninaspreid ei tohi kasutada, kui patsiendil on ravimata lokaliseerunud nina limaskesta infektsioon, nt herpes simplex.
Kuna kortikosteroidid pärsivad haavade paranemist, siis ei tohi hiljutise ninaoperatsiooni või ninatraumaga patsiendid enne täielikku paranemist nasaalseid kortikosteroide kasutada.
4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Immunosupressioon
Aktiivse või latentse hingamisteede tuberkuloosi või ravimata
Potentsiaalselt immunosupresseeritud kortikosteroidravi saavaid patsiente tuleb teavitada teatud infektsioonide ohust (näiteks tuulerõuged, leetrid) ja vajadusest sel puhul kindlasti arstiga nõu pidada.
Lokaalsed nasaalsed toimed
Pärast
Mometasone Actavis ninaspreid ei soovitata kasutada ninavaheseina mulgustumise korral (vt lõik 4.8).
Kliinilistes uuringutes esines ninaverejooksu suurema sagedusega kui platseeboga. Ninaverejooks oli üldiselt ise mööduv ning kergekujuline (vt lõik 4.8).
Mometasone Actavis ninasprei sisaldab bensalkooniumkloriidi, mis võib põhjustada nasaalset ärritust.
Kortikosteroidide süsteemsed toimed
Võivad esineda nasaalsete kortikosteroidide süsteemsed toimed, eriti kui neid on määratud pikemaks ajavahemikuks suurtes annustes. Nende toimete teke on palju ebatõenäolisem kui suukaudsete kortikosteroididega ja need võivad erineda patsienditi ning erinevate kortikosteroidi preparaatide vahel. Võimalikeks süsteemseteks toimeteks võivad olla Cushingi sündroom,
Pärast intranasaalsete kortikosteroidide kasutamist on teatatud silmasisese rõhu tõusu juhtudest (vt lõik 4.8).
Patsiendid, kes on pikaajaliselt süsteemselt aktiivselt kortikosteroidravilt läinud üle mometasoonfuroaadi ninaspreile, vajavad hoolikamat jälgimist. Sellistel patsientidel võib süsteemse kortikosteroidi ärajätmine põhjustada mitmeks kuuks neerupealiste puudulikkuse, enne kui
Soovitatud annusest suuremate annuste kasutamine raviks võib põhjustada kliiniliselt olulist neerupealiste supressiooni. Stressiperioodil või plaanilise operatsiooni korral, kui tekib vajadus soovitatust suuremate annuste järele, tuleb kaaluda täiendava süsteemse kortikosteroidi lisamist.
Ninapolüübid
Mometasoonfuroaadi ninasprei ohutust ning efektiivsust unilateraalsete polüüpide, tsüstilise fibroosiga seotud polüüpide või ninaõõnt täielikult sulgevate polüüpide korral ei ole uuritud.
Unilateraalseid polüüpe, mis on ebatavalised või ebakorrapärase kujuga ning eriti juhul kui need on haavandunud või veritsevad, tuleb täiendavalt uurida.
Toime laste kasvule
Pikaajalist nasaalset kortikosteroidravi saavatel lastel on soovitatav regulaarselt pikkust mõõta. Kui kasv on aeglustunud, tuleb raviskeem üle vaadata eesmärgiga vähendada nasaalse kortikosteroidi annust, võimalusel kuni minimaalse efektiivse annuseni, mis sümptomeid kontrolli all hoiab. Lisaks tuleb kaaluda patsiendi suunamist pediaatri konsultatsioonile.
Mittenasaalsed sümptomid
Kuigi Mometasone Actavis ninasprei hoiab suuremal osal patsientidel nasaalsed sümptomid kontrolli all, võib samaaegne sobiv täiendav ravi aidata veelgi leevendada teisi, eriti okulaarseid, sümptomeid.
Nägemishäired
Kortikosteroidide süsteemsel ja paiksel kasutamisel võib esineda nägemishäireid. Kui patsiendil tekib nägemise ähmastumine või muid nägemishäireid, tuleb kaalutleda patsiendi suunamist silmaarsti juurde, et uurida võimalikke põhjusi, mis võivad olla näiteks kae, glaukoom või harvikhaigused, näiteks tsentraalne seroosne korioretinopaatia, mida on täheldatud kortikosteroidide süsteemsel ja paiksel kasutamisel.
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
(Erihoiatusi ja ettevaatusabinõusid kasutamisel koos süsteemsete kortikosteroididega vt lõik 4.4.)
Kliiniline koostoime uuring on läbi viidud loratadiiniga. Koostoimeid ei täheldatud.
Samaaegne ravi koos CYP3A inhibiitoritega, sealhulgas kobitsistaati sisaldavate ravimitega, eeldatavalt suurendab süsteemsete kõrvaltoimete riski. Nende ravimite kombinatsiooni tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui ravi kasulikkus ületab kortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete suurenenud riski. Nende ravimite kooskasutamisel peab patsiente jälgima kortikosteroidide süsteemsete toimete suhtes.
4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Mometasoonfuroaadi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Sarnaselt teistele nasaalsetele kortikosteroidpreparaatidele ei tohi Mometasone Actavis ninaspreid kasutada raseduse ajal, väljaarvatud juhul, kui loodetud kasu ületab potentsiaalse riski emale, lootele või imikule. Raseduse ajal kortikosteroide saanud emade imikuid tuleb hüpoadrenalismi suhtes hoolikalt jälgida.
Imetamine
Ei ole teada, kas mometasoonfuroaat eritub inimese rinnapiima. Sarnaselt teistele nasaalsetele kortikosteroidpreparaatidele tuleb rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine Mometasone Actavis ninaspreiga otsustada arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.
Fertiilsus
Kliinilised andmed mometasoonfuroaadi toime kohta fertiilsusele puuduvad. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele, aga mitte fertiilsusele (vt lõik 5.3).
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Ei ole teada.
4.8Kõrvaltoimed
Ohutusandmete kokkuvõte
Ninaverejooks oli üldiselt ise mööduv ja kergekujuline, esinedes võrreldes platseeboga sagedamini (5%), aga samal määral või harvem, võrreldes teatatud esinemisega allergilise riniidi kliinilistes uuringutes aktiivseks kontrolliks olnud nasaalsete kortikosteroidide korral (kuni 15%). Kõigi teiste kõrvaltoimete esinemissagedus oli platseeboga sarnane. Patsientidel, kellel raviti ninapolüpoosi, oli üldine kõrvaltoimete esinemissagedus sarnane allergilise riniidiga patsientidel täheldatule.
Esineda võivad nasaalsete kortikosteroidide süsteemsed toimed, eriti kui neid määratakse suurtes annustes pikemaks ajavahemikuks.
Kõrvaltoimete loetelu tabelina
Tabelis 1 on toodud kliinilistes uuringutes allergilise riniidi või ninapolüpoosiga patsientidel ning sõltumata näidustusest turuletulekujärgselt teatatud raviga seotud kõrvaltoimed (≥ 1%). Kõrvaltoimed on loetletud vastavalt MedDRA peamistele organsüsteemi klassidele. Igas organsüsteemi klassis on kõrvaltoimed reastatud esinemissageduse järgi. Esinemissagedused määratleti järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10),
Tabel 1:Raviga seotud kõrvaltoimed organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi
|
Väga sage |
Sage |
Teadmata |
|
|
|
|
Infektsioonid ja |
|
Farüngiit |
|
infestatsioonid |
|
Ülemiste hingamisteede |
|
|
|
infektsioonid† |
|
|
|
|
|
Immuunsüsteemi |
|
|
Ülitundlikkus, sh |
häired |
|
|
anafülaktiline reaktsioon, |
|
|
|
angioödeem, bronhospasm |
|
|
|
ja düspnoe |
Närvisüsteemi häired |
|
Peavalu |
|
|
|
|
|
Silma kahjustused |
|
|
Glaukoom |
|
|
|
Silmasisese rõhu tõus |
|
|
|
Kataraktid |
|
|
|
Nägemise ähmastumine |
|
|
|
(vt ka lõik 4.4) |
|
|
|
|
Respiratoorsed, |
Ninaverejooks* |
Ninaverejooks |
Ninavaheseina mulgustumine |
rindkere ja |
|
Põletustunne ninas |
|
mediastiinumi häired |
|
Nasaalne ärritus |
|
|
|
Ninalimaskesta |
|
|
|
haavandid |
|
|
|
|
|
Seedetrakti häired |
|
Kõri ärritus* |
Maitse- ja lõhnatundlikkuse |
|
|
|
häired |
* Registreeritud manustamisel kaks korda ööpäevas ninapolüpoosi korral.
† Registreeritud esinemissagedusega
Lapsed
Lastel oli kliinilistes uuringutes registreeritud kõrvaltoimete esinemissagedus sarnane platseeboga, sh ninaverejooks (6%), peavalu (3%), nasaalne ärritus (2%) ja aevastamine (2%).
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9Üleannustamine
Sümptomid
Kortikosteroidide suurtes annustes inhaleerimine või suu kaudu manustamine võib viia
Ravi
Kuna Mometasone Actavis ninasprei süsteemne biosaadavus on < 1%, on väga ebatõenäoline, et üleannustamine vajab mis tahes ravi peale jälgimise, millele järgneb ravi alustamine sobiva määratud annuse manustamisega.
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: tursevastased ained ja teised nasaalsed preparaadid paikseks kasutamiseks, kortikosteroidid,
Toimemehhanism
Mometasoonfuroaat on paikselt kasutatav glükokortikosteroid, millel on lokaalne põletikuvastane toime, mis on soovitatud annuste kasutamisel ilma süsteemse toimeta.
Mometasoonfuroaadi allergia- ja põletikuvastase toime mehhanism seisneb ilmselt peamiselt aine võimes inhibeerida allergiliste reaktsioonide mediaatorite vabanemist. Mometasoonfuroaat inhibeerib märkimisväärselt leukotrieenide vabanemist allergiliste patsientide leukotsüütidest. On näidatud, et rakukultuuris on mometasoonfuroaat väga tugev
Farmakodünaamilised toimed
Nasaalse antigeeni eksponeerimisel tehtud uuringutes toimis mometasoonfuroaadi ninasprei põletikuvastaselt nii allergilise reaktsiooni varases kui ka hilises faasis. Seda näidati histamiini ja eosinofiilse aktiivsuse vähenemise (vs algväärtusega) ning eosinofiilide, neutrofiilide ja epiteeliraku adhesioonivalkude vähenemisega.
Lapsed
Platseeboga kontrollitud kliinilistes uuringutes ei täheldatud kasvukiiruse vähenemist lastel (n=49/rühm), kellele manustati mometasoonfuroaadi ninaspreid 100 mikrogrammi ööpäevas ühe aasta jooksul.
Andmeid mometasoonfuroaadi ninasprei ohutuse ja efektiivsuse kohta
Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama mometasooni ninaspreiga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta hooajalise ja aastaringse allergilise riniidi korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).
5.2Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Ninaspreina manustatud vesilahuses mometasoonfuroaadi süsteemne biosaadavus on < 1% plasmas, kasutades tundlikku testi, mille alumine määramispiir on 0,25 pikogrammi/ml.
Jaotumine
Ei kohaldata, sest mometasoon imendub nasaalsel teel halvasti.
Biotransformatsioon
Väike kogus, mis võidakse alla neelata ja mis imendub, metaboliseeritakse ulatuslikult esmasel maksapassaažil
Eritumine
Imendunud mometasoonfuroaat metaboliseeritakse ulatuslikult ja metaboliidid eritatakse uriini ja sapiga.
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Ainult mometasoonfuroaadile omaseid toksilisi toimeid ei ole täheldatud. Kõik täheldatud toimed on antud ravimiklassile tüüpilised ja seotud glükokortikoidide farmakoloogilise toime tugevnemisega.
Prekliinilistes uuringutes on näidatud, et mometasoonfuroaat ei oma androgeenset, antiandrogeenset, östrogeenset ega antiöstrogeenset toimet, kuid sarnaselt teistele glükokortikoididele on sellel mõningane antiuterotroofne aktiivsus ja loomkatsetes manustatud suured annused (56 mg/kg/ööpäevas ja 280 mg/kg ööpäevas) pikendasid vaginaalset avanemist.
Sarnaselt teistele glükokortikoididele on mometasoonfuroaat suurtes annustes in vitro klastogeense potentsiaaliga. Kuid terapeutilistes annustes mutageenne toime ei avaldu.
Reproduktiivsuse uuringutes subkutaanselt manustatud mometasoonfuroaat annuses
15 mikrogrammi/kg pikendas tiinust ning pikendas ja raskendas poegimist. Järglaste elulemus, kehakaal ja kaalus juurdevõtt vähenesid. Ravim fertiilsusele mõju ei avaldanud.
Sarnaselt teistele glükokortikoididele on mometasoonfuroaat närilistele ja küülikutele teratogeenne. Täheldatud on järgmisi anomaaliaid: nabasong rottidel, suulaelõhe hiirtel ning sapipõie agenees, nabasong ja kõverad esikäpad küülikutel. Samuti vähenes rottidel, küülikutel ja hiirtel tiinete emasloomade kehakaalu kasv ja toimusid muutused loote kasvus (väiksem loote kaal ja/või hilisem luustumine) ning hiirtel vähenes järglaste elulemus.
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Bensalkooniumkoriidi lahus (50% w/v)
Glütserool
Polüsorbaat 80
Mikrokristalliline tselluloos ja naatriumkarmelloos
Sidrunhappe monohüdraat
Naatriumtsitraat
Puhastatud vesi
6.2Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3Kõlblikkusaeg
2 aastat.
Kasutada 2 kuu jooksul pärast esmast avamist.
6.4Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
Mometasone Actavis ninasprei on valges kõrgtihedusega polüetüleenpudelis, mis sisaldab ravimvormi 60 pihustust (10 g), 120 pihustust (16 g) või 140 pihustust (18 g) ja mis on varustatud mõõtepumbaga (valmistatud polüpropüleenist, polüetüleenist, elastomerist, atsetaalkopolümeerist, roostevabast terasest ja alumiiniumist), millele on paigaldatud polüpropüleen korgiga polüpropüleen ninaaplikaator.
Pakendi suurused: 10 g, 16 g või 18 g: 1 pudel või 3 pudelit.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
Actavis Group PTC ehf.,
Reykjavikurvegi
Island
8.MÜÜGILOA NUMBER
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.09.2014
10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Veebruar 2018