MONTELUKAST GSK 10 mg - MONTELUKAST GSK 10 mg ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

MONTELUKAST GSK 10 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab montelukastnaatriumi koguses, mis vastab 10 mg-le montelukastile. INN. Montelukastum
Abiaine: 89,3 mg laktoosmonohüdraati ühes tabletis.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
10 mg õhukese polümeerikattega tabletid on ümmargused kaksikkumerad helekollased kuni beežid
tabletid. Tablettide ühele poolele on pressitud „M9UT“ ja teisele poolele „10“.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Kerge kuni keskmise raskusega astma täiendav ravi patsientidel, kellel inhaleeritavad kortikosteroidid
ning lühitoimelised beetaagonistid ei taga adekvaatset kliinilist ravitulemust. Astmaga patsientidel
võib montelukastravi vähendada ka sesoonse allergilise riniidi sümptomeid.
Astma profülaktika, milles oluline osa on füüsilisest koormusest indutseeritud bronhokonstriktsioonil.


4.2 Annustamine ja manustamisviis
Suukaudseks kasutamiseks.
Annustamine astmaga või astma ja kaasuva sesoonse allergilise riniidiga täiskasvanutel ja noorukitel
alates 15 aasta vanusest, on üks 10 mg õhukese polümeerikattega tablett ööpäevas õhtuti.

Üldised soovitused
Montelukasti ravitoime avaldub ühe ööpäeva jooksul. Montelukasti võib võtta nii koos söögiga kui ka
tühja kõhuga. Patsiente tuleb juhendada, et nad jätkaksid montelukasti võtmist ka siis, kui astma
sümptomid on raviga kontrolli alla saadud ning ka astma ägenemise perioodil.
Annustamise kohandamine ei ole vajalik neerupuudulikkusega patsientidel ega kerge kuni keskmise
raskusega maksakahjustusega patsientidel. Puuduvad andmed ravimi kasutamise kohta raske
maksakahjustusega patsientidel. Annus on mees- ja naispatsientidel sama.
10 mg õhukese polümeerikattega tablette ei tohi kasutada samaaegselt koos teiste sama toimeainet
(montelukasti) sisaldavate ravimitega.

Montelukast-ravi seoses teiste astmaravimitega
Montelukasti võib lisada patsiendi olemasolevale raviskeemile.

Inhaleeritavad kortikosteroidid
Montelukasti võib kasutada täiendava ravimina koos teiste ravimitega, nt inhaleeritavate
kortikosteroididega, kui nendega ei ole saavutatud küllaldast kliinilist kontrolli. Inhaleeritavaid
kortikosteroide ei tohi montelukastiga asendada (vt lõik 4.4).
Lastele ja 6…14-aastastele noorukitele on saadaval 5 mg närimistabletid.
2…5-aastastele lastele on saadaval 4 mg närimistabletid.


4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Patsiente tuleb juhendada, et nad mitte kunagi ei kasutaks suukaudselt kasutatavat montelukasti ägeda astmahoo raviks ning et neil oleks selleks otstarbeks alati käepärast sobiv esmaabiravim. Ägeda astmahoo tekkel tuleb kasutada lühitoimelist inhaleeritavat beetaagonisti. Patsient peab esimesel võimalusel pöörduma arsti poole, kui lühitoimelise beeta-gonisti inhaleerimise vajadus tavapärase kasutamisega võrreldes suureneb. Inhaleeritavat ega suukaudset kortikosteroidi ei tohi järsku asendada montelukastiga. Puuduvad andmed, mis tõestaksid, et suukaudse kortikosteroidi annust võib vähendada, kui samaaegselt manustada montelukasti. Harvadel juhtudel võib astmaravimeid, sealhulgas montelukasti, kasutavatel patsientidel esineda süsteemne eosinofiilia, mis mõnikord väljendub Churgi-Straussi sündroomile (haigus, mida sageli ravitakse süsteemsete kortikosteroididega) iseloomulike vaskuliidi kliiniliste tunnustena. Neid haigusjuhte on tavaliselt, kuid mitte alati, seostatud suukaudse kortikosteroidravi vähendamise või lõpetamisega. Võimalust, et leukotrieeni retseptori antagonistid võivad olla seotud Churgi-Straussi sündroomi tekkega, ei ole võimalik välistada ega tõestada. Arstid peavad olema tähelepanelikud eosinofiilia, vaskuliitilise lööbe, kopsusümptomite halvenemise, südame tüsistuste ja/või neuropaatia tekke suhtes patsientidel. Nende sümptomite tekkimisel tuleb patsiendi seisund ja raviskeem ümber hinnata. Ravi montelukastiga ei mõjuta aspiriinile tundliku astmaga patsientide vajadust vältida aspiriini ja teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamist. Patsiendid, kellel esineb harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasidefitsiit või glükoosigalaktoosi malabsorptsioon, ei tohi antud ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Montelukasti võib kasutada koos teiste astma profülaktikaks ja pikaajaliseks raviks tavapäraselt kasutatavate ravimitega. Ravimite koostoimete uuringutes ei olnud montelukasti soovitataval kliinilisel annusel kliiniliselt olulisi toimeid järgmiste ravimite farmakokineetikale: teofülliin, prednisoon, prednisoloon, suukaudsed kontratseptiivid (etünüülöstradiool/noretindroon 35/1), terfenadiin, digoksiin ja varfariin. Montelukasti plasma kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) vähenes fenobarbitaali samaaegsel manustamisel uuritavatele ligikaudu 40% võrra. Kuna montelukast metaboliseeritakse CYP 3A4 ensüümi abil, tuleb olla ettevaatlik, eriti lastel puhul, CYP 3A4 indutseerijate, nagu fenütoiini, fenobarbitaali ja rifampitsiini samaaegsel manustamisel. In vitro uuringud on näidanud, et montelukast on tugev CYP 2C8 inhibiitor. Montelukasti ja rosiglitasooniga (primaarselt CYP 2C8 ensüümi metaboliseeritavate ravimite eelravim) läbi viidud kliinilises ravimite koostoimete uuringus näidati, et montelukast ei inhibeeri CYP 2C8 ensüümi in vivo. Seega montelukast tõenäoliselt ei muuda selle ensüümi kaudu metaboliseeritavate ravimite (nt paklitakseeli, rosiglitasooni ja repagliniidi) metabolismi märkimisväärselt.

4.6 Rasedus ja imetamine
Kasutamine raseduse ajal
Loomkatsetes ei ole leitud kahjulikke toimeid tiinusele ja embrüo/loote arengule.

Olemasolevatest raseduse andmebaasidest saadud piiratud andmed viitavad juhuslikule seosele
montelukasti ja malformatsioonide (nt jäseme defektide) vahel, millest on turuletulekujärgse
kogemuse jooksul üle maailma harva teatatud.
Montelukasti võib raseduse ajal kasutada ainult siis, kui seda peetakse kindlasti hädavajalikuks.

Kasutamine imetamise ajal
Rottidel tehtud katsed on näidanud, et montelukast eritub rinnapiima (vt lõik 5.3). Montelukasti
eritumine inimese rinnapiima ei ole teada.
Montelukasti võib imetavatel emadel kasutada ainult siis, kui seda peetakse kindlasti hädavajalikuks.


4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Tõenäoliselt ei mõjuta montelukast patsiendi autojuhtimise ega masinatega töötamise võimet. Väga harvadel juhtudel on kasutajad siiski kirjeldanud uimasust või peapööritust.

4.8 Kõrvaltoimed
Montelukasti on hinnatud järgmistes kliinilistes uuringutes:
• 10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu 4000 15-aastasel ja vanemal täiskasvanul;

• 10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu 400 astmaga ja sesoonse allergilise riniidiga 15-aastasel ja vanemal täiskasvanul;

• 5 mg närimistablette ligikaudu 1750 6…14-aastastel lastel.


Kõrvaltoimete esinemissageduse klassifitseerimiseks on kasutatud järgmisi mõisteid: väga sage (>1/10); sage (>1/100 kuni 1/1000 kuni 1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Järgmisi ravimiga seotud kõrvaltoimeid kirjeldati kliinilistes uuringutes montelukastiga ravitud patsientidel sageli (>1/100, <1/10) ja sagedamini kui platseeboravimiga ravitud patsientidel.
Organsüsteemi klass  15-aastased ja vanemad patsiendid (kaks 12nädalast uuringut; n=795)  6…14-aastased patsiendid (üks 8nädalane uuring; n=201) (kaks 56-nädalast uuringut; n=120) 
Närvisüsteemi häired  peavalu  peavalu 
Seedetrakti häired  kõhuvalu 

Kliinilistes uuringutes ravimi pikaajalisel kasutamisel kuni 2 aasta jooksul piiratud arvul täiskasvanutel ja kuni 6 kuu jooksul 6…14-aastastel lastel ravimi ohutusprofiil ei muutunud.
Ravimi turuletulekujärgsel perioodil on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest.
Vere ja lümfisüsteemi häired: suurem eelsoodumus verejooksu tekkeks.
Immuunsüsteemi häired:
ülitundlikkusreaktsioonid, sealhulgas anafülaksia, maksa eosinofiilne infiltratsioon.

Psühhiaatrilised häired:
unenägude häired, sealhulgas hirmuunenäod, hallutsinatsioonid, unetus, ärrituvus, ärevus, rahutus,
agitatsioon, sealhulgas agressiivne käitumine, treemor, depressioon, suitsidaalsed mõtted ja käitumine
(suitsidaalsus) väga harvadel juhtudel.

Närvisüsteemi häired: peapööritus, uimasus, paresteesia/hüpesteesia, krambid.
Südame häired: südamepekslemine.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: ninaverejooks.
Seedetrakti häired:
kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia, iiveldus, oksendamine.

Maksa ja sapiteede häired:
seerumi transaminaaside (ALAT, ASAT) aktiivsuse suurenemine, kolestaatiline hepatiit.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
angioödeem, nahaalused verevalumid, urtikaaria, sügelus, lööve, nodoosne erüteem.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: artralgia, müalgia, sealhulgas lihaskrambid.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:
asteenia/väsimus, halb enesetunne, tursed, palavik.
Väga harvadel juhtudel on astmaga patsientide ravimisel montelukastiga kirjeldatud Churgi-Straussi
sündroomi (vt lõik 4.4).


4.9 Üleannustamine
Sümptomid Turuletulekujärgsel perioodil montelukastiga läbi viidud uuringutes on teatatud ägeda üleannustamise juhtudest. Nende hulka kuuluvad teated täiskasvanute ja laste kohta annustega kuni 1000 mg (ligikaudu 61 mg kehakaalu kilogrammi kohta 42-kuusel lapsel). Täheldatud kliinilised ja laboratoorsed nähud olid täiskasvanutel ja lastel ohutusprofiililt sarnased.  Enamikel üleannustamise juhtudel ei ole kõrvaltoimeid kirjeldatud. Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed ühtisid montelukasti ohutusprofiiliga ja nende hulka kuulusid kõhuvalu, unetus, janu, peavalu, oksendamine ja psühhomotoorne hüperaktiivsus.
Ravi Spetsiifiline teave montelukasti üleannustamise ravi kohta puudub. Kroonilise astma uuringutes on montelukasti manustatud täiskasvanud patsientidele 22 nädala jooksul annustes kuni 200 mg ööpäevas ja lühiajalistes uuringutes ligikaudu ühe nädala jooksul kuni 900 mg ööpäevas ilma kliiniliselt oluliste kõrvaltoimete tekketa. Montelukasti eemaldatavus peritoneaal- või hemodialüüsiga ei ole teada.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: leukotrieeni retseptori antagonistid ATC-kood: R03DC03
Tsüsteinüülleukotrieenid (LTC4, LTD4, LTE4) on mitmesugustest rakkudest, sealhulgas nuumrakkudest ja eosinofiilidest vabanevad võimsad põletiku eikosanoidid. Need tähtsad proastmaatilised mediaatorid seonduvad tsüteinüülleukotrieeni (CysLT) retseptoritega. CysLT 1. tüüpi (CysLT1) retseptor esineb inimese hingamisteedes (sealhulgas hingamisteede silelihasrakkudes ja hingamisteede makrofaagides) ja teistel proinflammatoorsetel rakkudel (sealhulgas eosinofiilidel ja teatud müeloidsetel tüvirakkudel). CysLT-sid on seostatud astma ja allergilise riniidi patofüsioloogiaga. Astma korral kuuluvad leukotrieenide vahendatud toimete hulka bronhide konstriktsioon, limasekretsioon, veresoonte läbilaskvuse suurendamine ja eosinofiilide kogunemine. Allergilise riniidi korral vabanevad CysLT-d nina limaskestast pärast allergeeni ekspositsiooni nii varaste kui ka hilisfaasi reaktsioonide korral ning on seotud allergilise riniidi sümptomite tekkega. CysLT-de ninasisesel manustamisel on näidatud ninahingamise takistuse suurenemine ja ninakinnisuse sümptomite teke. Montelukast on suukaudselt toimiv aine, mis suure afiinsuse ja selektiivsusega seondub CysLT1 retseptoriga. Kliinilistes uuringutes pärsib montelukast inhaleeritava LTD4 poolt põhjustatud bronhide konstriktsiooni juba nii madalas annuses nagu 5 mg. Bronhodilatatsioon algas kahe tunni jooksul pärast suukaudset manustamist. Beetaagonisti bronhodilatatiivne toime täiendas montelukasti vastavat toimet. Ravi montelukastiga pärsib antigeeniga kokkupuutest põhjustatud varase ja hilise faasi bronhide konstriktsiooni. Võrreldes platseeboravimiga vähendas montelukast täiskasvanutel ja lastel perifeerse vere eosinofiilide hulka. Eraldi uuringus vähendas ravi montelukastiga märkimisväärselt hingamisteedes olevate eosinofiilide hulka (määratuna rögas) ja perifeerses veres, parandades astma kliinilist kontrolli. Täiskasvanutel tehtud uuringutes täheldati 10 mg üks kord ööpäevas manustatud montelukastiga platseeboravimiga võrreldes märkimisväärset hommikuse FEV1 väärtuse (10,4% vs 2,7% muutus algväärtusega võrreldes) ja hommikuse ekspiratoorse tippvoolu väärtuse (PEFR) (24,5 l/min vs 3,3 l/min muutus algväärtusega võrreldes) paranemist ja beetaagonistide kogukasutamise (–26,1% vs – 4,6% muutus algväärtusega võrreldes) märkimisväärset vähenemist. Paranemine patsiendi kirjeldatud päevaste ja öiste astmasümptomite skoorides oli märkimisväärselt suurem kui platseeboravimi korral.  Täiskasvanutel tehtud uuringutes tõestati montelukasti võime täiendada inhaleeritava kortikosteroidi kliinilist toimet (% muutus algväärtusega võrreldes inhaleeritava beklometasooni pluss montelukasti vs beklometasooni kasutamisel, vastavad FEV1 väärtused: 5,43% vs 1,04%; beetaagonisti kasutamine: –8,70% vs 2,64%). Inhaleeritava beklometasooniga (200 mikrogrammi kaks korda ööpäevas läbi vahemahuti) võrreldes näidati montelukasti kasutamisel kiiremat esmast ravivastust, kuigi kogu 12nädalase uuringu jooksul saavutati beklometasooniga suurem keskmine ravitoime (% muutus algväärtusega võrreldes montelukasti vs beklometasooni korral, vastavad FEV1 väärtused: 7,49% vs 13,3%; beeta-agonisti kasutamine: –28,28% vs –43,89%). Beklometasooniga võrreldes saavutas suur osa montelukastiga ravitud patsientidest sarnase ravivastuse (st 50% beklometasooniga ravitud patsientidest saavutati algväärtusega võrreldes FEV1 paranemine ligikaudu 11% või rohkem, samas kui montelukastiga ravitud patsientidest saavutati sama tulemus ligikaudu 42%). Kliiniline uuring viidi läbi, et hinnata montelukasti tõhusust sesoonse allergilise riniidi sümptomaatilise ravina 15-aastastel ja vanematel astmaga täiskasvanutel, kellel kaasuvana esineb sesoonne allergiline riniit. Selles uuringus, milles manustati montelukasti 10 mg tablette üks kord ööpäevas, tõestati statistiliselt oluline igapäevase riniidi sümptomite skoori paranemine platseeboravimiga võrreldes. Riniidi igapäevaste sümptomite skoor on päevaste ninasümptomite skoori (ninakinnisuse, ninaeritise, aevastamise, ninasügeluse keskmine) ja öiste sümptomite skoori (ärkamisaegse ninakinnisuse, uinumisraskuste ja öiste ärkamiste keskmine skoor) keskmine. Allergilise riniidi patsientide ja arstide poolne üldhinnang paranes platseeboravimiga võrreldes märkimisväärselt. Selle uuringu esmane eesmärk ei olnud astma ravi tõhususe hindamine. 6…14-aastastel lastel tehtud 8-nädalases uuringus täheldati 5 mg üks kord ööpäevas manustatud montelukastiga platseeboravimiga võrreldes märkimisväärset hingamisfunktsiooni paranemist (FEV1 väärtus 8,71% vs 4,16% muutus algväärtusega võrreldes; hommikuse PEFR 27,9 l/min vs 17,8 l/min muutus algväärtusega võrreldes) ja vajadusel kasutatavate beeta-agonistide kasutamise vähenemist (– 11,7% vs +8,2% muutus algväärtusega võrreldes). 12-nädalases täiskasvanutel läbi viidud uuringus näidati füüsilisest koormusest tingitud bronhide konstriktsiooni märkimisväärset vähenemist, FEV1 maksimaalne langus montelukasti rühmas 22,33% vs platseeboravimi rühmas 32,40%, aeg taastumiseni FEV1 algväärtuseni (5% kõikumisega) oli 44,22 min vs 60,64 min). See tulemus oli ühetaoline kogu 12-nädalase uuringuperioodi jooksul. Füüsilisest koormusest tingitud bronhide konstriktsiooni vähenemine tõestati ka 6…14-aastastel lastel tehtud lühiajalises uuringus (FEV1 maksimaalne langus 18,27% vs 26,11%, aeg taastumiseni FEV1 algväärtuseni (5% kõikumisega) oli 17,76 min vs 27,98 min). Mõlemas uuringus tõestati nimetatud tulemust manustamisintervalli -üks kord ööpäevas-korral. Aspiriinile tundlikel astmapatsientidel, kes samaaegselt kasutasid inhaleeritavaid ja/või suukaudseid kortikosteroide, saavutati montelukastiga ravimisel platseeboravimiga võrreldes märkimisväärne astma kontrolli paranemine (FEV1 8,55% vs –1,74% muutus algväärtusega võrreldes ja beetaagonistide kogukasutuse vähenemine –27,78% vs 2,09% algväärtusega võrreldes).

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine Montelukast imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti. 10 mg õhukese polümeerikattega tableti plasma tippkontsentratsioon (Cmax) saabus kolm tundi (Tmax) pärast ravimi manustamist tühja kõhuga täiskasvanutele. Keskmine biosaadavus suukaudsel manustamisel on 64%. Tavaline söögikord suukaudset biosaadavust ja Cmax väärtust ei mõjuta. Ohutus ja tõhusus tõestati kliinilistes uuringutes, milles 10 mg õhukese polümeerikattega tablette manustati söömisaegadest hoolimata. 5 mg närimistableti Cmax saabus kaks tundi pärast ravimi manustamist tühja kõhuga täiskasvanutele. Keskmine biosaadavus suukaudsel manustamisel on 73%, mis vähenes tavalise söögikorra ajal manustamisel 63%-ni.
Jaotumine Plasmas seondub montelukast enam kui 99% ulatuses plasmaproteiinidega. Montelukasti stabiilse faasi jaotusruumala on keskmiselt 8…11 liitrit. Rottidel radioaktiivselt märgistatud montelukastiga tehtud uuringud näitavad minimaalset hematoentsefaalbarjääri läbimist. Radioaktiivselt märgistatud ravimi kontsentratsioon oli 24 tundi pärast annustamist minimaalne kõigis teistes kudedes.
Biotransformatsioon Montelukast metaboliseerub ulatuslikult. Terapeutiliste annustega läbi viidud uuringutes olid montelukasti metaboliitide plasmakontsentratsioonid stabiilses faasis nii täiskasvanutel ja lastel mittemääratavad. In vitro uuringud inimese maksa mikrosoomidel näitavad, et montelukasti metabolismil osalevad tsütokroom P450 ensüümid 3A4, 2A6 ja 2C9. Täiendavatel in vitro uuringutel inimese maksa mikrosoomidel ei inhibeeri montelukasti terapeutilised plasmakontsentratsioonid tsütokroom P450 ensüüme 3A4, 2C9, 1A2, 2A6, 2C19 ja 2D6. Metaboliitide panus montelukasti ravitoimesse on minimaalne.
Eritumine
Montelukasti plasmakliirens on tervetel täiskasvanutel keskmiselt 45 ml/min.
Radioaktiivselt märgistatud montelukasti suukaudse manustamise järel registreeriti 86%
radioaktiivsusest 5 ööpäeva rooja kogumis ja <0,2% uriinis. Arvestades montelukasti suukaudse
biosaadavuse hinnanguid näitab see, et montelukast ja selle metaboliidid väljutatakse peaaegu ainult
sapi kaudu.

Patsientide erigrupid Annustamise kohandamine ei ole vajalik eakatel patsientidel ega kerge kuni keskmise raskusega maksapuudulikkusega patsientidel. Neerupuudulikkusega patsientidel ei ole uuringuid tehtud. Kuna montelukast ja selle metaboliidid eritatakse sapi kaudu, ei ole neerupuudulikkusega patsientidel annuse kohandamine tõenäoliselt vajalik. Puuduvad andmed montelukasti farmakokineetika kohta raske maksapuudulikkusega patsientidel (Child-Pugh skoor >9). Montelukasti suurte annuste (20 kuni 60 korda kõrgem kui täiskasvanute soovituslik annus) korral täheldati plasma teofülliini kontsentratsiooni langust. Seda toimet ei täheldatud soovitusliku annuse (10 mg) kasutamisel üks kord ööpäevas.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Loomadel tehtud toksilisuse uuringutes täheldati mööduva iseloomuga väheseid seerumi biokeemilisi muutuseid ALAT, glükoosi, fosfaadi ja triglütseriidide väärtustes. Toksilisuse tunnusteks loomadel olid süljevoolu suurenemine, seedetrakti sümptomid, diarröa ja ioonide tasakaalu häire. Need ilmnesid annustes, mis vastasid >17-kordsele süsteemsele ekspositsioonile võrreldes kliinilise annustamisega. Ahvidel ilmusid kõrvalnähud annustes alates 150 mg kehakaalu kilogrammi kohta ööpäevas (>232kordne süsteemne ekspositsioon võrreldes kliinilise annustamisega). Loomkatsetes ei mõjutanud montelukast viljakust või reproduktiivfunktsiooni, kui süsteemne ekspositsioon ületas kliinilise süsteemse ekspositsiooni enam kui 24-kordselt. Emastel rottidel tehtud viljakuse uuringutes täheldati vähest poegade kehakaalu langust annustes 200 mg kehakaalu kilogrammi kohta ööpäevas (>69kordne kliiniline süsteemne ekspositsioon). Küülikutel tehtud uuringutes esines >24-kordselt kliinilist süsteemset ekspositsiooni ületava süsteemse ekspositsiooni korral samaaegselt peetavate kontrollloomadega võrreldes suurem mittetäieliku luustumise esinemissagedus. Rottidel anomaaliaid ei täheldatud. Loomkatsetes on näidatud, et montelukast läbib platsentat ja eritatakse rinnapiima. Montelukastnaatriumi ühekordse suukaudse manustamise järel hiirtele ja rottidele annustes kuni 5000 mg/kg (15 000 mg/m2 hiirtel ja 30 000 mg/m2 rottidel) (suurim testitud annus) surmajuhtumeid ei esinenud. See annus vastab kuni 25 000-kordsele soovitatavale ööpäevasele täiskasvanu annusele (tuginedes täiskasvanud patsiendi kehakaalul 50 kg). Hiirtel tehtud UVA, UVB või nähtava valguse spektri uuringutes ei olnud montelukast annustes kuni 500 mg/kg/ööpäevas (ligikaudu >200-kordne süsteemne ekspositsioon) fototoksiline. Montelukast ei olnud näriliste liikidel tehtud in vitro ja in vivo testides ei mutageenne ega tumorigeenne.
6 FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu
Tselluloos
Laktoosmonohüdraat
Kroskarmelloosnaatrium
Hüdroksüpropüültselluloos (E463)
Magneesiumstearaat

Tableti kate
Hüpromelloos (E464) 
Hüdroksüpropüültselluloos (E463) 
Titaandioksiid (E171)
Kollane raudoksiid (E172)
Punane raudoksiid (E172)


6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Pakendi suurus:
Al:Al blisterpakend, mis sisaldab 7, 10, 20, 28, 30, 50, 56, 90, 98, 100 õhukese polümeerikattega
tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.


6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7 MÜÜGILOA HOIDJA

GlaxoSmithKline Eesti OÜ Lõõtsa 2 11415 Tallinn Eesti

8 MÜÜGILOA NUMBER

745511

9 ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

10.06.2011

10 TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud juunis 2011.