Montelukast Olainfarm 4 mg - Montelukast Olainfarm 4 mg ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Montelukast Olainfarm 4 mg närimistabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks närimistablett sisaldab montelukastnaatriumi koguses, mis vastab 4 mg montelukastile.
INN. Montelukastum
Abiained: üks tablett sisaldab 0,24 mg aspartaami (E 951).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Närimistablett
Roosad ovaalsed kaksikkumerad tabletid.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Kerge kuni keskmise raskusega astma täiendav ravi 2…5-aastastel patsientidel, kellel inhaleeritavad kortikosteroidid ning lühitoimelised beetaagonistid ei taga adekvaatset kliinilist kontrolli.
Alternatiivse ravivõimalusena väikse annusega inhaleeritavate kortikosteroididega ravitavatel kerge raskusega astmaga 2…5-aastastel patsientidel, kellel ei ole hiljuti olnud astmahoogu, mis oleks nõudnud suukaudsete kortikosteroidide kasutamist ning kes ei ole võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.2).
Astma profülaktika 2…5-aastastel patsientidel, milles oluline osa on füüsilisest koormusest indutseeritud bronhokonstriktsioonil.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Manustamisviis
Suukaudseks kasutamiseks. Tabletti tuleb närida.
Seda ravimit tuleb lapsele manustada täiskasvanu järelevalve all. 2…5-aastastele lastele on soovitatav annus üks 4 mg närimistablett ööpäevas õhtuti. Toidukorrast sõltuvalt tuleb Montelukast Olainfarm’at manustada 1 tund enne või 2 tundi pärast sööki. Selles vanuserühmas ei ole annuse kohandamine vajalik. 4 mg närimistablettide ohutust ja tõhusust ei ole alla 2-aastastel lastel kindlaks tehtud. Montelukasti Olainfarm 4 mg närimistablette ei soovitata kasutada alla 2-aastastel lastel.

Üldised soovitused
Montelukasti Olainfarm ravitoime astma kontrolli näitajatele avaldub ühe päevaga. Patsientidele tuleb öelda, et nad kasutaksid Montelukastit Olainfarm’i pidevalt, nii siis, kui astma on kontrolli all, kui ka astma ägenemise korral.
Neerupuudulikkusega patsientide või kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustusega patsientide ravimisel ei ole vaja ravimi annust muuta. Puuduvad andmed raske maksakahjustusega patsientide kohta. Annustamine on ühesugune mees- ja naissoost patsientide puhul.

Montelukast Olainfarm alternatiivina väikeses annuses inhaleeritavate kortikosteroidide asemel kerge püsiva astma korral:
Montelukastit Olainfarm ei soovitata kasutada monoteraapiana keskmise raskusega püsiva astmaga patsientidel. Montelukasti Olainfarm kasutamist alternatiivina väikeses annuses inhaleeritavate kortikosteroidide asemel kerge püsiva astmaga lastel tuleb kaaluda vaid patsientide puhul, kellel ei ole hiljuti olnud suukaudse kortikosteroidi kasutamist vajanud raskeid astmahoogusid ja kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad ei ole võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.1). Kerge raskusega astmat defineeritakse kui astma sümptomid esinevad üle ühe korra nädalas, kuid vähem kui üks kord päevas, öised sümptomid esinevaid rohkem kui kaks korda kuus, kuid vähem kui üks kord nädalas ja astmahoogude vahepeal on kopsufunktsioon normaalne. Kui järelkontrolli ajaks (tavaliselt ühe kuu jooksul) ei ole saavutatud rahuldavat kontrolli astma üle, tuleb hinnata vajadust täiendava või erineva põletikuvastase ravi järele, mis põhineb astma järkjärgulisel raviskeemil. Patsientide astma kontrolli tuleb regulaarselt hinnata.
Montelukast Olainfarm astma profülaktikana 2…5-aastastele patsientidele, kellel valdavaks komponendiks on füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsioon.

2…5-aastastel patsientidel võib püsiva astma peamiseks väljenduseks olla füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsioon, mis nõuab ravi inhaleeritavate kortikosteroididega. Patsiente tuleb hinnata 2…4 nädalat pärast ravi montelukastiga. Kui rahuldavat ravivastust ei saavutata, tuleb kaaluda täiendavat ravi.

Ravi Montelukast Olainfarm’aga koos teiste astma ravimitega.
Kui Montelukasti Olainfarm’at kasutatakse lisaks inhaleeritavatele kortikosteroididele, ei tohi inhaleeritavat kortikosteroidi järsult asendada Montelukastiga Olainfarm’aga (vt lõik 4.4).
Teised montelukasti tugevused/ravimvormid
15-aastaste ja vanemate täiskasvanud patsientide jaoks on 10 mg tabletid.
6…14-aastaste laste jaoks on 5 mg närimistabletid.
2…5-aastaste laste jaoks on 4 mg närimistabletid.

4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Patsientidele tuleb öelda, et nad ei kasutaks suukaudset Montelukasti Olainfarm’at kunagi ägedate astmahoogude raviks ja hoiaksid selleks puhuks sobivat esmaabi ravimit käepärast. Ägeda astmahoo raviks tuleb kasutada lühitoimelist inhaleeritavat beetaagonisti. Kui patsient vajab tavalisest sagedamini lühitoimelise beetaagonisti inhalatsioone, tuleb arstiga nõu pidada niipea kui võimalik.
Inhaleeritavat ega suu kaudu manustatavat kortikosteroidi ei tohi järsku asendada Montelukast Olainfarm’aga.

Puuduvad andmed selle kohta, et Montelukast Olainfarm’a samaaegsel manustamisel võib suukaudse kortikosteroidi annust vähendada.
Harvadel juhtudel võib astmavastaseid ravimeid, sh Montelukasti Olainfarm’at kasutavatel patsientidel tekkida süsteemne eosinofiilia, mille puhul esinevad mõnikord Churgi-Straussi sündroomile (seisund, mida sageli ravitakse süsteemsete kortikosteroididega) iseloomulikud vaskuliidi kliinilised tunnused.
Neid haigusjuhte on tavaliselt (kuid mitte alati) seostatud suukaudse kortikosteroidi annuse vähendamise või ärajätmisega. Leukotrieeni retseptorite antagonistide võimalikku seost Churgi-Straussi sündroomi tekkega ei ole välistatud ega kindlaks tehtud. Arstid peavad tähelepanu pöörama sellele, kui patsiendil tekib eosinofiilia, vaskuliitiline lööve, kopsufunktsiooni halvenemine, kardiaalsed tüsistused ja/või neuropaatia. Patsiente, kellele tekivad nimetatud sümptomid, tuleb uuesti läbi vaadata ja nende raviskeemid üle vaadata.

4 mg närimistablettide ohutust ja efektiivsust ei ole alla 2-aastastel lastel kindlaks tehtud.

Montelukast Olainfarm sisaldab aspartaami.
Sisaldab fenüülalaniini allikat. Võib olla kahjulik fenüülketonuuriga patsientidele. Tuleb arvesse võtta, et iga 4 mg närimistablett sisaldab fenüülalaniini koguses, mis vastab 0,135 mg fenüülalaniinile annuse kohta

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Montelukast Olainfarm’at võib kasutada koos teiste tavaliselt astma profülaktikaks ja pikaajaliseks raviks kasutatavate preparaatidega. Ravimite koostoimete uuringutes ei ole leitud montelukasti kliiniliselt soovitatava annuse kliiniliselt olulist toimet järgmiste ravimite farmakokineetikale: teofülliin, prednisoon, prednisoloon, suukaudsed kontratseptiivid (etünüülöstradiool/noretindroon 35/1), terfenadiin, digoksiin ja varfariin. Koos fenobarbitaaliga manustamisel vähenes montelukasti plasmakontsentratsiooni kõvera alune pindala (AUC) ligikaudu 40%. Et montelukast metaboliseerub CYP3A4 kaudu, peab olema ettevaatlik (eriti lastel) montelukasti manustamisel koos CYP3A4 indutseerivate ravimitega, nagu fenütoiin, fenobarbitaal ja rifampitsiin.

Montelukasti koostoimed teiste ravimitega In vitro uuringud on näidanud, et montelukast on tugev CYP 2C8 inhibiitor. Kuid andmed kliinilisest ravimite koostoimeuuringust montelukasti ja rosiglitasooniga (peamiselt CYP 2C8 kaudu metaboliseeruvate ravimite tüüpiline esindaja) näitasid, et montelukast ei inhibeeri CYP 2C8 in vivo. Seetõttu ei muuda montelukast oluliselt selle ensüümi kaudu metaboliseeruvate ravimite (nt paklitakseel, rosiglitasoon ja repagliniid) metabolismi.

4.6 Rasedus ja imetamine
Kasutamine raseduse ajal
Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet rasedusele või embrüo/loote arengule.
Olemasolevatest raseduse andmebaasidest saadud vähesed andmed ei näita põhjuslikku seost montelukasti ja väärarengute (s.o jäsemete defektide) tekke vahel, mida on harva kirjeldatud ülemaailmse turustamisjärgse kogemuse käigus.
Montelukastit tohib rasedatele manustada ainult selge vajaduse korral.

Kasutamine imetamise ajal
Uuringud rottidega on näidanud, et montelukast eritub piimaga (vt lõik 5.3). Ei ole teada, kas montelukast eritub inimese rinnapiimaga.
Montelukastit tohib rinnaga toitvatele emadele manustada ainult selge vajaduse korral.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Montelukast ei mõjuta tõenäoliselt patsiendi autojuhtimise ega masinate käsitsemise võimet. Kuid väga harvadel juhtudel on mõnedel isikutel kirjeldatud uimasust või pearinglust.

4.8 Kõrvaltoimed
Montelukastit on kliinilistes uuringutes hinnatud järgmiselt.
• 10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu neljal tuhandel 15-aastasel ja vanemal täiskasvanud patsiendil,
• 5 mg närimistablette ligikaudu 1750 lapsel vanuses 6…14 aastat ja
• 4 mg närimistablette ligikaudu 851 lapsel vanuses 2…5 aastat.

Järgmisi ravimiga seotud kõrvaltoimeid on kliinilistes uuringutes kirjeldatud sageli (≥ 1/100 kuni < 1/10) montelukastiga ravitud patsientidel ja suurema esinemissagedusega kui platseebot saanud patsientidel.
Organsüsteemi klass  Täiskasvanud patsiendid, 15aastased ja vanemad (kaks 12-nädalast uuringut; n = 795)  Lapsed, 6…14aastased (üks 8-nädalane uuring; n = 201) (kaks 56-nädalast uuringut; n = 615)  Lapsed, 2…5-aastased (üks 12-nädalane uuring; n = 461) (üks 48-nädalane uuring; n = 278) 
Närvisüsteemi häired  peavalu  peavalu 

Seedetrakti häired  kõhuvalu 
kõhuvalu 
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid 
janu 

Kliinilistes uuringutes ravimi pikaajalisel kasutamisel kuni 2 aasta jooksul täiskasvanutel ja kuni 12

kuu jooksul lastel vanuses 6…14 aastat ohutusprofiil ei muutunud.
Kumulatiivselt raviti 502 last vanuses 2…5 aastat montelukastiga vähemalt 3 kuud, 338 last 6 kuud või kauem ja 534 patsienti 12 kuud või kauem. Ka nendel patsientidel ei muutunud ohutusprofiil pikaajalise ravi jooksul.

Turustamisjärgselt on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid.
Vere ja lümfisüsteemi häired: suurenenud eelsoodumus verejooksu tekkeks.
Immuunsüsteemi häired: ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia, maksa eosinofiilne infiltratsioon.
Psühhiaatrilised häired: ebaharilikud unenäod, sh hirmuunenäod, hallutsinatsioonid, psühhomotoorne hüperaktiivsus (sh ärrituvus, rahutus, agitatsioon sh agressiivne käitumine ja treemor), ärevus, depressioon, unetus, väga harva enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine (suitsidaalsus).
Närvisüsteemi häired: pearinglus, uimasus, paresteesia/hüpesteesia, krambid.
Südame häired: südamepekslemine.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: ninaverejooks.

Seedetrakti häired: kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia, iiveldus, oksendamine.
Maksa- ja sapiteede häired: seerumi transaminaaside (ALAT, ASAT) sisalduse suurenemine, kolestaatiline hepatiit.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused: angioödeem, verevalumid, urtikaaria, sügelus, lööve, nodoosne erüteem.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: artralgia, müalgia sh lihaskrambid.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: asteenia/väsimus, halb enesetunne, tursed, palavik.
Väga harva on montelukasti kasutamisel astmaga patsientidel kirjeldatud Churgi-Straussi sündroomi (CSS) juhtusid (vt lõik 4.4).

4.9 Üleannustamine
Sümptomid
Montelukasti üleannustamise ravi kohta puudub spetsiifiline teave. Pikaajalistes astma uuringutes manustati täiskasvanud patsientidele montelukastit annustes kuni 200 mg ööpäevas 22 nädala jooksul ja lühiajalistes uuringutes kuni 900 mg ööpäevas ligikaudu ühe nädala jooksul ilma kliiniliselt oluliste kõrvaltoimete tekketa.

Ägedast üleannustamisest on teatatud ravimi müügiletuleku järel ja samuti montelukasti kliinilistes uuringutes. Teateid on tulnud nii täiskasvanute kui ka laste kohta annustega kuni 1000 mg (ligikaudu 61 mg/kg 42 kuu vanusel lapsel). Kliinilised ja laboratoorsed leiud olid täiskasvanutel ja lastel ohutusprofiililt sarnased. Enamiku üleannustamise juhtude korral ei esinenud kõrvaltoimeid. Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed olid kooskõlas montelukasti ohutusprofiiliga ning nende hulka kuulusid kõhuvalu, somnolentsus, janu, peavalu, oksendamine ja psühhomotoorne hüperaktiivsus.
Ei ole teada, kas montelukast on dialüüsitav peritoneaal- või hemodialüüsi abil.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: teised süsteemsed hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained, leukotrieeniretseptorite antagonistid ATC-kood: RO3DCO3
Tsüsteinüülleukotrieenid (LTC4, LTD4, LTE4) on tugevatoimelised põletikulised eikosanoidid, mis vabanevad erinevatest rakkudest, sh nuumrakkudest ja eosinofiilidest. Need olulised proastmaatilised mediaatorid seonduvad tsüsteinüülleukotrieenide (CysLT) retseptoritega, mida leidub inimese hingamisteedes ning mis põhjustavad reaktsioone hingamisteedes, sh bronhide ahenemist, rögaeritust, veresoonte läbilaskvust ja eosinofiilide kogunemist.

Montelukast on suukaudselt toimiv ühend, mis seondub suure afiinsuse ja selektiivsusega CysLT1 retseptoritega. Kliinilistes uuringutes pärssis juba montelukasti 5 mg annus LTD4 poolt põhjustatud bronhide ahenemist. Bronhide lõõgastumist täheldati kahe tunni jooksul pärast ravimi suukaudset manustamist. Beetaagonisti bronhe lõõgastav toime oli aditiivne montelukasti vastavale toimele. Ravi montelukastiga pärssis antigeeniga kokkupuutest tingitud varase ja hilise faasi bronhide ahenemist. Võrreldes platseeboga vähenes montelukasti toimel perifeerse vere eosinofiilide arv nii täiskasvanutel kui ka lastel. Eraldi uuringus vähenes montelukasti toimel oluliselt eosinofiilide hulk hingamisteedes (määratuna rögas) ja perifeerses veres ning samal ajal paranes kliiniline kontroll astma üle. Täiskasvanutel ja 2…14-aastastel lastel vähenes montelukasti toimel platseeboga võrreldes perifeerse vere eosinofiilide arv ning samal ajal paranes kliiniline kontroll astma üle.

Täiskasvanute uuringutes viis montelukasti manustamine annuses 10 mg üks kord ööpäevas platseeboga võrreldes hommikuse esimese sekundi forsseeritud ekspiratoorse mahu (FEV1) (10,4% vs. 2,7% muutus algväärtusest) ja ennelõunase ekspiratoorse tippvoolu kiiruse (PEFR) (24,5 l/min vs. 3,3 l/min muutus algväärtusest) olulise paranemiseni ning beetaagonisti kogu kasutamise olulise vähenemiseni (–26,1% vs.–4,6% muutus algväärtusest).Patsientide poolt kirjeldatud päeva ajal ja öösel esinevate astmanähtude skoori paranemine oli oluliselt suurem kui platseebo puhul.
Täiskasvanute uuringutes demonstreeriti montelukasti võimet suurendada inhaleeritava kortikosteroidi kliinilist toimet (% muutus algväärtusest inhaleeritava beklometasooni ning montelukasti vs. beklometasooni puhul vastavalt FEV1: 5,43% vs. 1,04%; beetaagonisti kasutamine: –8,70% vs. 2,64%). Inhaleeritava beklometasooniga (200 mikrogrammi kaks korda päevas läbi vahemahuti) võrreldes saavutati montelukasti puhul kiirem esialgne ravivastus, kuigi 12-nädalase uuringu jooksul andis beklometasoon suurema keskmise raviefekti (% muutus algväärtusest montelukasti vs. beklometasooni puhul vastavalt FEV1: 7,49% vs. 13,3%; beetaagonisti kasutamine: –28,28% vs. – 43,89%). Kuid võrreldes beklometasooniga saavutas suur protsent montelukastiga ravitud patsiente sarnased kliinilised ravivastused (nt 50% beklometasooniga ravitud patsientidest saavutas FEV1 paranemise algväärtusest ligikaudu 11% või enam, samal ajal kui ligikaudu 42% montelukastiga ravitud patsientidest saavutas samasuguse ravivastuse).
12-nädalases platseebokontrollitud uuringus 2…5-aastastel lastel paranesid üks kord ööpäevas 4 mg montelukasti manustamisel võrreldes platseeboga astma kontrolli näitajad vaatamata samaaegsele alusravile (inhaleeritavad/nebuliseeritavad kortikosteroidid või inhaleeritav/nebuliseeritav naatriumkromoglükaat). Kuuskümmend protsenti patsientidest ei saanud mingit alusravi. Võrreldes platseeboga vähenesid montelukasti toimel päeva ajal esinevad sümptomid (sh köha, vilisev hingamine, hingamisraskus ja tegevuse piiratus) ning öised sümptomid. Montelukasti toimel vähenes ka „vajaduse järgi” beetaagonisti ja kortikosteroidi hädavajaliku ravimi kasutamine astma süvenemise tõttu võrreldes platseeboga. Montelukastit saanud patsientidel oli rohkem astmanähtudeta päevi kui platseebot saanutel. Ravitoime saabus pärast esimese annuse manustamist.

12-kuulises platseebokontrollitud uuringus 2…5-aastastel kerge astma ja episoodiliste ägenemistega lastel viis montelukasti annus 4 mg üks kord ööpäevas platseeboga võrreldes astma ägenemise episoodide aastase esinemissageduse olulise (p ≤ 0,001) vähenemiseni (vastavalt 1,60 vs. 2,34 ägenemise episoodi) [astma ägenemise episoodi defineeriti kui ≥ 3 järjestikusel päeval päeva ajal esinevaid sümptomeid, mis vajavad beetaagonisti või kortikosteroidide (suukaudsed või inhaleeritavad) kasutamist või astma tõttu hospitaliseerimist]. Astma ägenemise episoodide aastase esinemissageduse protsentuaalne vähenemine oli 31,9%, 95% usaldusintervall 16,9; 44,1.

8-nädalases uuringus 6…14-aastastel lastel viis montelukast annuses 5 mg üks kord ööpäevas platseeboga võrreldes hingamisfunktsiooni olulise paranemiseni (FEV1 8,71% vs. 4,16% muutus algväärtusest; hommikune PEFR 27,9 l/min vs. 17,8 l/min muutus algväärtusest) ja „vajaduse järgi” beetaagonisti kasutamise vähenemiseni (–11,7% vs. +8,2% muutus algväärtusest).

12-kuulises uuringus, mis võrdles montelukastit ja inhaleeritava flutikasooni toimet astmakontrollile 6…14-aastastel kerge püsiva astmaga lastel, ei olnud montelukast halvem flutikasoonist esmase tulemusnäitaja – astma hädavajaliku ravimi vabade päevade protsendi – suurendamisel. Keskmiselt suurenes 12-kuulise raviperioodi jooksul astma hädavajaliku ravimi vabade päevade protsent 61,6-lt 84,0-ni montelukastirühmas ning 60,9-lt 86,7-ni flutikasoonirühmas. Astma hädavajaliku ravimi vabade päevade protsendi vähimruutude (LS) keskmise suurenemise rühmadevaheline erinevus oli – 2,8%, 95% usaldusintervalliga –4,7; –0,9. Nii montelukasti kui ka flutikasooni toimel paranesid ka astmakontrolli teisesed muutujad, mida hinnati 12-kuulise raviperioodi jooksul:

• FEV1 suurenes 1,83 liitrist 2,09 liitrini montelukastirühmas ja 1,85 liitrist 2,14 liitrini flutikasoonirühmas. FEV1 vähimruutude (LS) keskmise suurenemise rühmadevaheline erinevus oli – 0,02 l, 95% usaldusintervalliga –0,06; 0,02. % eeldatava FEV1 keskmine suurenemine algväärtusest oli 0,6% montelukasti ravirühmas ja 2,7% flutikasooni ravirühmas. % eeldatava FEV1 algväärtusest arvatud muutuse LS-i keskmiste erinevus oli –2,2%, 95% usaldusintervalliga –3,6; –0,7.

• Beetaagonisti kasutamise päevade protsent vähenes 38,0-lt 15,4-ni montelukastirühmas ja 38,5-lt 12,8-ni flutikasoonirühmas. Beetaagonisti kasutamise päevade protsendi LS-i keskmiste rühmadevaheline erinevus oli 2,7, 95% usaldusintervalliga 0,9; 4,5.

• Astmahooga patsientide protsent (astmahoogu defineeritakse kui astma süvenemise perioodi, mis vajas ravi suukaudselt manustatavate steroididega, plaanivälist visiiti arsti juurde, erakorralise meditsiini osakonda või hospitaliseerimist) oli 32,2 montelukastirühmas ja 25,6 flutikasoonirühmas; riskisuhe (95% usaldusintervall) oli 1,38 (1,04; 1,84).

• Uuringuperioodi jooksul süsteemset (peamiselt suukaudset) kortikosteroidravi kasutanud patsientide protsent oli 17,8% montelukastirühmas ja 10,5% flutikasoonirühmas. LS-i keskmiste rühmadevaheline erinevus oli 7,3%, 95% usaldusintervalliga 2,9; 11,7.


Füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni olulist vähenemist demonstreeriti 12-nädalases uuringus täiskasvanutel (FEV1 maksimaalne langus 22,33% montelukasti vs. 32,40% platseebo puhul; aeg taastumiseni 5% piiridesse FEV1 algväärtusest 44,22 min vs. 60,64 min). See toime püsis kogu 12nädalase uuringuperioodi vältel. Füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni vähenemist demonstreeriti ka lühiajalises uuringus 6…14-aastastel lastel (FEV1 maksimaalne langus 18,27% vs. 26,11%; aeg taastumiseni 5% piiridesse FEV1 algväärtusest 17,76 min vs. 27,98 min). Mõlemas uuringus demonstreeriti toimet üks kord ööpäevas annustamisintervalli lõpus.

Aspiriini suhtes tundlikel astmahaigetel, kes said samal ajal inhaleeritavaid ja/või suukaudseid kortikosteroide, viis ravi montelukastiga astmakontrolli olulise paranemiseni võrreldes platseeboga (FEV1 8,55% vs. –1,74% muutus algväärtusest ja kogu beetaagonisti kasutamise vähenemine –27,78% vs. 2,09% muutus algväärtusest).

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Montelukast imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti. Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga sisse võetud 10 mg õhukese polümeerikattega tableti maksimaalne kontsentratsioon plasmas (Cmax) keskmiselt kolme tunniga (Tmax). Keskmine suukaudne biosaadavus on 64%. Tavapärane toit ei mõjuta suukaudset biosaadavust ja Cmax-i. Ohutust ja efektiivsust on demonstreeritud kliinilistes uuringutes, kus 10 mg õhukese polümeerikattega tablett manustati söögiaegadest sõltumatult.

Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga manustatud 5 mg närimistableti Cmax kahe tunni jooksul. Suu kaudu manustamise korral on biosaadavus keskmiselt 73%, mis toidu mõjul väheneb 63%-ni.
2…5-aastastel lastel saabub tühja kõhuga manustatud 4 mg närimistablettide Cmax 2 tunni jooksul pärast manustamist. Keskmine Cmax on 66% kõrgem, samal ajal kui Cmin on madalam kui 10 mg tablette saavatel täiskasvanutel.

Jaotumine
Montelukast seondub plasmavalkudega rohkem kui 99% ulatuses. Montelukasti püsikontsentratsiooni keskmine jaotusruumala on 8…11 liitrit. Radioaktiivselt märgistatud montelukastiga läbi viidud uuringud rottidel näitasid, et selle tungimine läbi hematoentsefaalbarjääri on minimaalne. 24 tundi pärast manustamist oli radioaktiivse materjali kontsentratsioon kõigis teistes kudedes minimaalne.

Biotransformatsioon
Montelukast metaboliseerub ulatuslikult. Terapeutiliste annuste kasutamise korral pärast montelukasti tasakaalukontsentratsiooni saavutamist ei ole montelukasti metaboliitide kontsentratsiooni lastel ega täiskasvanutel plasmas võimalik kindlaks määrata. Inimese maksa mikrosoomidega tehtud in vitro uuringutes leiti, et montelukasti metabolismis osalevad tsütokroom P450 3A4, 2A6 ja 2C9. Edasiste in vitro uuringute tulemusel inimese maksa mikrosoomidega selgus, et montelukasti terapeutilise annuse manustamise korral saavutatav plasmakontsentratsioon ei inhibeeri tsütokroome P450 3A4, 2C9, 1A2, 2A6, 2C19 ega 2D6. Metaboliitide osa montelukasti terapeutilises toimes on minimaalne.

Eliminatsioon
Montelukasti plasmakliirens on tervetel täiskasvanutel keskmiselt 45 ml/min. Uurides suu kaudu manustatud radioaktiivselt märgistatud montelukasti eritumist 5 päeva jooksul, leiti 86% radioaktiivsusest roojas ja < 0,2% uriinis. Võttes arvesse montelukasti biosaadavust suu kaudu manustamisel, võib eeldada, et montelukast ja tema metaboliidid erituvad valdavalt sapiga.

Patsientide erigrupid
Eakate patsientide või kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega haigete ravimisel ei ole vaja annust muuta. Neerukahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Et montelukast ja tema metaboliidid erituvad sapi kaudu, ei ole neerukahjustusega patsientidel vaja annust muuta. Puuduvad andmed montelukasti farmakokineetika kohta raske maksapuudulikkusega haigetel (Child-Pugh’ skoor > 9). Montelukasti suurte annuste kasutamisel (20 ja 60 korda suuremad täiskasvanutele soovitatavast annusest) täheldati teofülliini plasmakontsentratsiooni vähenemist. Seda toimet ei täheldatud soovitatava annuse 10 mg üks kord ööpäevas kasutamisel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Toksilisuse loomkatsetes täheldati ALAT, glükoosi, fosfori ja triglütseriidide sisalduse väheseid biokeemilisi muutusi seerumis, mis olid mööduva iseloomuga. Loomadel olid mürgistusnähtudeks suurenenud süljeeritus, seedetrakti sümptomid, vedel roe ja ioonide tasakaalu häired. Need tekkisid annuste kasutamisel, mis andsid > 17 korda suurema süsteemse ekspositsiooni kui kliinilised annused. Ahvidel ilmnesid soovimatud toimed annuste puhul alates 150 mg/kg ööpäevas (> 232 korda suurem kui süsteemne ekspositsioon kliinilise annuse kasutamisel). Loomkatsetes ei mõjutanud montelukast fertiilsust ega reproduktsioonivõimet süsteemse ekspositsiooni väärtuste puhul, mis ületasid kliinilist süsteemset ekspositsiooni rohkem kui 24 korda. Emasloomade viljakuse uuringus rottidel täheldati annuse 200 mg/kg ööpäevas (> 69 korda suurem kliinilisest süsteemsest ekspositsioonist) kasutamisel poegade kehakaalu vähest langust. Küülikutega läbi viidud uuringutes oli suurem mittetäieliku luustumise esinemissagedus kontroll-loomadega võrreldes, mida täheldati süsteemse ekspositsiooni väärtuste puhul, mis olid > 24 korda suuremad kliinilise annuse manustamisel saavutatavast süsteemsest ekspositsioonist. Rottidel kõrvalekaldeid ei täheldatud. Loomadel läbib montelukast platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiimaga.
Hiirtel ja rottidel ei täheldatud surmajuhtumeid pärast montelukastnaatriumi ühekordset suukaudset manustamist annustes kuni 5000 mg/kg (15 000 mg/m2 ja 30 000 mg/m2 vastavalt hiirtel ja rottidel), mis oli maksimaalne testitud annus. See annus on 25 000 korda suurem täiskasvanutele soovitatavast ööpäevasest annusest (baseerub täiskasvanud patsiendi kehakaalul 50 kg).

Hiirtel ei olnud montelukast fototoksiline UVA, UVB või nähtava valguse spektri suhtes annuste puhul kuni 500 mg/kg ööpäevas (ligikaudu > 200-kordne annus süsteemse ekspositsiooni põhjal). Montelukast ei olnud mutageenne in vitro ja in vivo testides ega tumorigeenne näriliste liikidel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Mannitool (E421) Mikrokristalne tselluloos Kroskarmelloosnaatrium Hüdroksüpropüültselluloos Kirsi maitseaine, mille koostisosadeks on:
-maltodekstriin
-kummiaraabik
-aniisaldehüüd
-bensaldehüüd
-tsinnaamaldehüüd
-vanilliin
-heliotropiin
-ionoonid Aspartaam (E951) Punane raudoksiid (E172) Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg: 24 kuud
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Pakendatud PA/ALL/PVC alumiiniumfooliumist blistritesse, mis on pappkarbis. Pakendi suurused: 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 84, 90, 98 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitsemiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

JSC “Olainfarm” 5 Rupnicu Street  LV 2114 Olaine  Läti Vabariik

8. MÜÜGILOA NUMBER

698710

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

31.08.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud septembris 2010.