Montelukast Portfarma 5 mg - Montelukast Portfarma 5 mg ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Montelukast Portfarma 5 mg närimistabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks närimistablett sisaldab montelukastnaatriumi koguses, mis vastab 5 mg montelukastile.
INN. Montelukastum
Abiaine: üks tablett sisaldab 0,3 mg aspartaami (E 951). 
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Närimistablett.
Roosad, ümmargused, kaksikkumerad tabletid diameetriga 9,0 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Kerge kuni keskmise raskusega astma adjuvantravi 6...14-aastastel lastel ja noorukitel, kellel inhaleeritavad kortikosteroidid ning lühitoimelised beetaagonistid ei taga adekvaatset kliinilist kontrolli.
Alternatiivravina väikse annusega inhaleeritavate kortikosteroididega ravitavatel kerge raskusega astmaga 6...14-aastastel patsientidel, kellel ei ole hiljuti olnud astmahoogu, mis oleks nõudnud suukaudsete kortikosteroidide kasutamist ning kes ei ole võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.2).
Astma profülaktika 6...14-aastastel patsientidel, milles oluline osa on füüsilisest koormusest indutseeritud bronhokonstriktsioonil.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Manustamisviis:
Suukaudne.
Tablette tuleb närida.

Ravimit tuleb lapsele manustada täiskasvanu järelevalve all. Annus 6...14-aastastele lastele on üks 5 mg närimistablett päevas õhtuti. Toidukorrast sõltuvalt, tuleb Montelukast Portfarma’t võtta 1 tund enne või 2 tundi pärast söömist. Annuse kohandamine selles vanuserühmas pole vajalik. 

Üldised soovitused:
Montelukast Portfarma ravitoime astma kontrolli parameetritele ilmneb ühe päevaga. Patsientidel tuleb soovitada jätkata Montelukast Portfarma võtmist isegi siis, kui nende astma on kontrolli all, samuti ka astma ägenemise perioodidel. 
Neerupuudulikkusega või kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientide puhul ei ole vaja annust kohandada. Puuduvad andmed raske maksakahjustusega patsientide kohta. Annus on sama nii mees- kui naissoost patsientidele.

Montelukast Portfarma alternatiivse ravina väikses annuses inhaleeritavatele kortikosteroididele kerge raskusega astma korral:
Montelukast Portfarma ei ole soovitatav monoteraapiana keskmise raskusega astmaga patsientidele. Montelukast Portfarma kasutamist alternatiivse ravivõimalusena väikses annuses inhaleeritavatele kortikosteroididele kerge raskusega astmaga lastel võib kaaluda ainult nende patsientide jaoks, kellel puuduvad anamneesis hiljutised rasked astmahood, mis vajasid suukaudsete kortikosteroidide kasutamist ja kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad ei ole võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.1). Kerge raskusega astma defineeritakse kui astma sümptomid esinevad sagedamini kui kord nädalas, kuid vähem kui kord päevas, öised sümptomid rohkem kui kaks korda kuus, kuid vähem kui kord nädalas ning astmahoogude vahepeal on kopsufunktsioon normaalne. Kui rahuldavat astma kontrolli ei saavutata järelkontrolli ajaks (tavaliselt ühe kuu jooksul), tuleb hinnata vajadust põletikuvastase täiendava või muu ravi järele, mis põhineb astma ravi astmelisel raviskeemil. Patsientide astma kontrolli tuleb perioodiliselt hinnata. 
Ravi Montelukast Portfarma’ga seoses teiste astma ravimeetoditega.

Kui Montelukast Portfarma’t kasutatakse lisaks inhaleeritavatele kortikosteroididele, ei tohi inhaleeritavat kortikosteroidi järsult asendada Montelukast Portfarma’ga (vt lõik 4.4). 
Teised montelukasti tugevused/ravimvormid:
15-aastaste ja vanemate täiskasvanud patsientide jaoks on 10 mg tabletid. 
6...14-aastaste laste jaoks on 5 mg närimistabletid. 
2...5-aastaste laste jaoks on 4 mg närimistabletid.


4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes. 

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Patsientidele tuleb soovitada, et nad ei kasutaks Montelukast Portfarma’t ägeda astmahoo raviks ja hoiaksid oma tavapärast esmaabiravimit käepärast. Ägeda astmahoo raviks tuleb kasutada lühitoimelist inhaleeritavat beetaagonisti. Patsiendid peavad ühendust võtma oma arstiga nii kiiresti kui võimalik, kui nad vajavad sagedamini lühitoimeliste beetaagonistide inhalatsioone. 
Montelukast Portfarma’ga ei tohi järsult asendada inahleeritavaid või suukaudseid kortikosteroide.  Puuduvad andmed, mis näitaksid, et suukaudsete kortikosteroidide annust saab vähendada, kui samaaegselt manustatakse Montelukast Portfarma’t. 

Harvadel juhtudel võib astmavastaste ravimitega (kaasa arvatud Montelukast Portfarma) ravi saavatel patsientidel esineda süsteemne eosinofiilia, mis mõnikord väljendub Churgi-Straussi sündroomile iseloomuliku vaskuliidi kliinilise tunnusena. Seda seisundit ravitakse sageli süsteemse kortikosteroidraviga. Neid juhtusid on sageli, kuid mitte alati, seostatud suukaudse kortikosteroidravi vähendamise või lõpetamisega. Samuti ei saa välistada ega kinnitada võimalust, et leukotrieeni retseptori antagonistid võivad olla seotud Churg-Straussi sündroomi tekkimisega. Arstid peavad olema tähelepanelikud eosinofiilia, vaskuliitilise lööbe, kopsufunktsioni halvenemise, kardiaalsete tüsistuste ja/või neuropaatia tekkimise suhtes patsientidel. Patsiendid, kellel need sümptomid tekivad, tuleb uuesti läbi vaadata ja nende raviskeeme hinnata.
Montelukast Portfarma sisaldab aspartaami.

Sisaldab fenüülalaniini allikat. Võib olla kahjulik fenüülketonuuriaga patsientidele. Tuleb arvestada, et iga 5 mg närimistablett sisaldab fenüülalaniini koguses, mis vastab 0,168 mg fenüülalaniinile annuse kohta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Montelukast Portfarma’t võib manustada koos teiste ravimitega, mida kasutatakse tavaliselt astma profülaktikas ja pikaajalises ravis. Ravimite koostoime uuringutes ei olnud montelukasti soovitataval kliinilisel annusel kliiniliselt olulisi toimeid järgmiste ravimite farmakokineetikale: teofülliin, prednisoon, prednisoloon, suukaudsed kontratseptiivid (etünüülöstradiool/noretindroon 35/1), terfenadiin, digoksiin ja varfariin.

Montelukasti plasma kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) oli vähenenud ligikaudu 40% võrra isikutel, kellel manustati samaaegselt fenobarbitaali. Kuna montelukasti metaboliseerib CYP 3A4, tuleb (eriti lastel) olla ettevaatlik, kui montelukasti manustatakse koos CYP 3A4 indutseerijatega, nagu fenütoiin, fenobarbitaal ja rifampitsiin. 
Montelukasti koostoimed teiste ravimitega In vitro uuringud on näidanud, et montelukast on tugev CYP 2C8 inhibiitor. Siiski näitasid montelukasti ja rosiglitasooni (substraat, mis esindab peamiselt CYP 2C8 poolt metaboliseeritavaid ravimeid) ravimite koostoime uuringu andmed, et montelukast ei inhibeeri CYP 2C8-t in vivo. Seetõttu ei oodata, et montelukast muudaks oluliselt selle ensüümi poolt metaboliseeritavate ravimite (nt paklitakseel, rosiglitasoon ja repagliniid) metabolismi.

4.6 Rasedus ja imetamine
Kasutamine raseduse ajal
Loomkatsed ei ole näidanud kahjulikke toimeid rasedusele või loote arengule. 
Piiratud andmed saadaolevatest raseduse andmebaasidest pärit piiratud andmed ei viita põhjuslikule seosele montelukasti ja väärarengute (st jäsemete defektide) tekke vahel, millest on üle maailma turustamisjärgselt teatatud harva. 
Montelukasti võib raseduse ajal kasutada ainult siis, kui seda peetakse äärmiselt vajalikuks. 

Kasutamine imetamise ajal
Uuringud rottidel on näidanud, et montelukast eritub piima (vt lõik 5.3). Ei ole teada, kas montelukast eritub inimese rinnapiima. 
Montelukasti võib imetavatel emadel kasutada ainult siis, kui seda peetakse äärmiselt vajalikuks.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ei ole tõenäoline, et montelukast mõjutaks patsiendi võimet juhtida autot või töötada masinatega. Siiski on väga harvadel juhtudel inimesed teatanud uimasusest või pearinglusest. 

4.8 Kõrvaltoimed
Montelukasti on uuritud kliinilistes uuringutes järgnevalt:
• 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid ligikaudu 4000 täiskasvanud 15-aastasel ja vanemal patsiendil,

• 5 mg närimistabletid ligikaudu 1750 lapsel vanuses 6...14 aastat ja 

• 4 mg närimistabletid 851 lapsel vanuses 2...5 aastat. 

Järgnevatest ravimiga seotud kõrvaltoimetest teatati kliinilistes uuringutes sageli (≥1/100 kuni <1/10) montelukastiga ravitud patsientidel ja suurema esinemissagedusega kui platseeboga ravitud patsientidel:
Organsüsteemi klass  Täiskasvanud patsiendid vanuses 15 aastat ja vanemad  (kaks 12-nädalast uuringut, n=795)  Lapsed vanuses 6...14 aastat (üks 8-nädalane uuring, n=201) (kaks 56-nädalast uuringut, n=615)  Lapsed vanuses 2...5 aastat (üks 12-nädalane uuring, n=461) (üks 48-nädalane uuring, n=278) 
Närvisüsteemi häired  peavalu  peavalu 

Seedetrakti häired  kõhuvalu
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid  janu 
Pikaajalise ravi kliinilistes uuringutes, piiratud arvu patsientidega kuni 2 aasta jooksul täiskasvanutega ja kuni 12 kuu jooksul lastega vanuses 6...14 aastat ohutusprofiil ei muutunud. 
Kumulatiivselt raviti montelukastiga 502 last vanuses 2...5 aastat vähemalt 3 kuud, 338 last 6 kuud või kauem ja 534 patsienti 12 kuud või kauem. Pikaajalisel ravil ei muutunud ka nende patsientide ohutusprofiil.

Turustamisjärgselt on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:  Vere ja lümfisüsteemi häired: suurenenud eelsoodumus verejooksu tekkeks  Immuunsüsteemi häired: ülitundlikkusreaktsioonid, kaasa arvatud anafülaksia, maksa eosinofiilne infiltratsioon Psühhiaatrilised häired: ebanormaalsed unenäod, k.a hirmuunenäod, hallutsinatsioonid, psühhomotoorne hüperaktiivsus (s.h erutuvus, rahutus, agiteeritus, kaasa arvatud agressiivne käitumine ja treemor), ärevus, depressioon, unetus, suitsidaalne mõtlemine ja käitumine (suitsidaalsus) väga harvadel juhtudel Närvisüsteemi häired: pearinglus, uimasus, paresteesia/hüpoesteesia, krambid Südame häired: palpitatsioonid Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: ninaverejooks Seedetrakti häired: diarröa, suukuivus, düspepsia, iiveldus, oksendamine  Maksa ja sapiteede häired: seerumi transaminaaside (ALT, AST) sisalduse tõus, kolestaatiline hepatiit  Naha ja nahaaluskoe häired: angioödeem, verevalumid, urtikaaria, sügelus, lööve, nodoosne erüteem Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: artralgia, müalgia, k.a lihaskrambid  Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: asteenia/kurnatus, halb enesetunne, turse, püreksia Väga harva on teatatud Churgi-Straussi sündroomi (CSS) juhtudest astmaga patsientidel ravi ajal
montelukastiga (vt lõik 4.4).

4.9 Üleannustamine
Sümptomid
Montelukasti üleannustamise ravi kohta puudub spetsiifiline teave. Pikaajalistes astma uuringutes on montelukasti manustatud annustes kuni 200 mg/päevas täiskasvanud patsientidele 22 nädala jooksul ja lühiajalistes uuringutes kuni 900 mg/päevas ligikaudu ühe nädala jooksul ilma kliiniliselt oluliste kõrvaltoimeteta. 
Turustamisjärgselt ja montelukasti kliinilistes uuringutes on teatatud ägedast üleannustamisest. Nende hulka kuuluvad teated täiskasvanutest ja lastest annusega kuni 1000 mg (ligikaudu 61 mg/kg 42 kuu vanusel lapsel). Täheldatud kliinilised ja laboratoorsed leiud vastasid täiskasvanute ja laste ohutusprofiilile. Enamuse üleannustamisteadete puhul kõrvaltoimeid ei esinenud. Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed vastasid montelukasti ohutusprofiilile ja nende hulka kuulusid kõhuvalu, unisus, janu, peavalu, oksendamine ja psühhomotoorne hüperaktiivsus. 
Pole teada, kas montelukast on dialüüsitav peritoneaal- või hemodialüüsi abil.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: teised süsteemsed hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained, leukotrieeniretseptorite antagonistid ATC-kood: R03DC03
Tsüsteinüülleukotrieenid (LTC4, LTD4, LTE4) on tugevad põletikulised eikosanoidid, mida vabastatakse erinevatest rakkudest, kaasa arvatud nuumrakkudest ja eosinofiilidest. Need tähtsad proastmaatilised mediaatorid seonduvad tsüsteinüülleukotrieeni retseptoritega (CysLT), mida leidub inimese hingamisteedes, ja põhjustavad hingamisteede toimeid, kaasa arvatud bronhokonstriktsiooni, lima sekretsiooni, veresoonte läbilaskvust ja eosinofiilide arvu suurenemist. 

Montelukast on suukaudsel manustamisel aktiivne ühend, mis seondub kõrge afiinsuse ja selektiivsusega CysLT1 retseptoritele. Kliinilistes uuringutest inhibeerib montelukast inhaleeritud LTD4 tõttu tekkinud bronhokonstriktsiooni juba annustes 5 mg. Bronhodilatatsiooni täheldati kahe tunni möödumisel pärast suukaudset manustamist. Beeta-agonisti poolt põhjustatud bronhodilateeriv toime oli aditiivne montelukasti toimele. Ravi montelukastiga inhibeeris nii varase kui hilise faasi antigeeniga kokkupuutest tingitud bronhokonstriktsiooni. Võrreldes platseeboga vähendas montelukast perifeerses veres eosinofiilide arvu nii täiskavanutel kui lastel. Teises uuringus vähendas ravi montelukastiga oluliselt eosinofiilide arvu hingamisteedes (määratuna rögas) ja perifeerses veres, parandades samal ajal astma kliinilist kontrolli. Võrreldes platseeboga vähendas montelukast perifeerses veres eosinofiilide arvu nii täiskavanutel kui lastel vanuses 2...14 aastat, parandades samas astma kliinilist kontrolli. 

Uuringutes täiskasvanutel näitas montelukast annuses 10 mg üks kord päevas võrreldes platseeboga olulist paranemist hommikuses FEV1-s (10,4% vs 2,7% muutus võrreldes esialgsega), hommikuses väljahingatava õhu tippkiiruses (PEFR) (24,5 l/min vs 3,3 l/min muutus võrreldes esialgsega) ja olulist beeta-agonistide kasutamise vähenemist (-26,1% vs -4,6% muutus võrreldes esialgsega). Patsientide poolt teatatud päevaste ja öiste astma sümptomite skooride paranemine oli oluliselt suurem võrreldes platseeboga.

Täiskasvanutel läbi viidud uuringud demonstreerisid montelukasti võimet suurendada inhaleeritavate kortikosteroidide kliinilist toimet (protsentuaalne muutus võrreldes esialgsega, inhaleeritud beklometasoon pluss montelukast vs beklometasoon, FEV1 puhul vastavalt 5,43% vs 1,04%; beetaagonistide kasutamise puhul -8,70% vs 2,64%). Võrreldes inhaleeritava beklometasooniga (200 mikrogrammi kaks korda päevas vahemahutiga) näitas montelukast kiiremat esmast vastust, kuigi 12nädalase uuringu jooksul pakkus beklometasoon tugevamat keskmist ravitoimet (% muutus võrreldes esialgsega, montelukast vs beklometasoon, FEV1 puhul vastavalt 7,49% vs 13,3%; beeta-agonistide kasutamise puhul -28,28% vs -43,89%). Võrreldes beklometasooniga saavutas siiski suur protsent montelukastiga ravitud patsientidest samasuguse kliinilise vastuse (st 50% beklometasooniga ravitud patsientidest saavutas ligikaudu 11%-lise või suurema FEV1 paranemise võrreldes esialgsega, samas kui ligikaudu 42% montelukastiga ravitud patsientidest saavutas sama ravivastuse). 

12- nädalases platseebokontrollitud uuringus 2...5-aastastel lastel parandas montelukast annuses 4 mg üks kord päevas astma kontrolli parameetreid võrreldes platseeboga sõltumatult kaasnevast ravist kontrollravimiga (inhaleeritavad/nebuliseeritavad kortikosteroidid või inhaleeritav/nebuliseeritav naatriumkromoglükaat). Kuuskümmend protsenti patsientidest ei saanud muud astmat kontrollivat ravi. Montelukast parandas päevaseid sümptomeid (sealhulgas köha, hingeldus, hingamisraskused ja tegevuse piirangud) ning öiseid sümptomeid võrreldes platseeboga. Montelukast vähendas ka „vajadusel“ manustatava beetaagonistide kasutamist ja kortikosteroidide kasutamist hädaabiravimina süvenenud astma tõttu võrreldes platseeboga. Montelukasti saanud patsientidel oli rohkem astmahoogudeta päevi võrreldes platseebot saanutega. Ravitoime saavutati pärast esimest annust. 

12- kuulises platseebokontrollitud uuringus 2...5-aastastel kerge astma ja episoodiliste ägenemistega lastel vähendas montelukast annuses 4 mg üks kord päevas oluliselt (p≤0,001) astma ägenemise episoodide (EE -exacerbation episodes) sagedust aastas võrreldes platseeboga (vastavalt 1,60 EE vs 2,34 EE) [EE oli defineeritud kui ≥3 järjestikuse päeva astma päevaste sümptomitega, mis vajasid beetaagonistide kasutamist või kortikosteroide (suukaudseid või inhaleeritavaid) või hospitaliseerimist astma tõttu]. Aastase EE sageduse vähenemine oli 31,9% (95% UI korral 16,9, 44,1). 

8-nädalases 6...14-aastaste laste uuringus parandas annus 5 mg montelukasti üks kord päevas võrreldes platseeboga oluliselt hingamisfunktsiooni (FEV1 8,71% vs 4,16% muutus võrreldes esialgsega; hommikune PEFR 27,9 l/min vs 17,8 l/min muutus võrreldes esialgsega) ja vähendas „vajadusel“ beetaagonistide kasutamist (-11,7% vs +8,2% muutus võrreldes esialgsega). 

12-kuulises uuringus, mis võrdles montelukasti efektiivsust inhaleeritava flutikasooniga 6...14-aastaste kerge püsiva astmaga laste astma kontrollis, ei olnud montelukast flutikasoonist halvem, suurendades päevade arvu ilma astma hädaabiravita (RFD-d). Keskmiselt 12-kuulise raviperioodi jooksul suurenes astma RFD-de protsent 61,6-lt 84,0-ni montelukasti rühmas ja 60,9-lt 86,7-ni flutikasooni rühmas. Astma RFD-de protsendi vähimruutude keskmise suurenemise rühmadevaheline erinevus oli -2,8 (95% UI korral -4,7, -0,9).

Nii montelukast kui flutikasoon parandasid samuti astma kontrolli sekundaarsetes muutujates, mida hinnati 12-kuulise raviperioodi jooksul: 
• FEV1 suurenes 1,83 l-st 2,09 l-ni montelukasti rühmas ja 1,85 l-st 2,14 l-ni flutikasooni rühmas. FEV1 vähimruutude keskmise suurenemise rühmadevaheline erinevus oli -0,02 l (95% UI korral -0,06, 0,02). Ennustatava FEV1 protsendi keskmine suurenemine võrreldes esialgsega oli 0,6% montelukasti ravirühmas ja 2,7% flutikasooni ravirühmas. Ennustatava FEV1 protsendi muutuse vähimruutude keskmise suurenemise erinevus oli -2,2% (95% UI korral -3,6, -0,7).  

• Päevade protsent, mil kasutati beetaagoniste, vähenes 38,0-lt 15,4-ni montelukasti rühmas ja 38,5-lt 12,8-ni flutikasooni rühmas. Beetaagonistide kasutamise päevade protsendi vähimruutude keskmise rühmadevaheline erinevus oli oluline 2,7 (95% UI korral 0,9, 4,5).  

• Astmahooga patsientide protsent (astmahoog oli defineeritud kui astma süvenemise periood, mis vajas ravi suukaudsete steroididega, planeerimata külastust arsti juurde, erakorralise meditsiini osakonna külastust või hospitaliseerimist) oli 32,2 montelukasti rühmas ja 25,6 flutikasooni rühmas, riskisuhe (95% UI) oli võrdne 1,38-ga (1,04, 1,84). 

• Patsientide protsent, kes kasutasid süsteemselt (peamiselt suukaudselt) kortikosteroide uuringu jooksul, oli 17,8% montelukasti rühmas ja 10,5% flutikasooni rühmas. Rühmadevaheline keskmiste vähimruutude erinevus oli 7,3% (95% UI korral 2,9, 11,7). 


Füüsilise koormuse poolt indutseeritud bronhokonstriktsiooni (EIB) olulist vähenemist näidati 12nädalases uuringus täiskasvanutel (maksimaalne FEV1 langus 22,33% montelukasti puhul võrreldes 32,40 %-ga platseebo puhul; aeg taastumiseni 5% sees esialgsest FEV1-st oli vastavalt 44,22 min vs 60,64 min). See toime püsis kogu 12-nädalase uuringuperioodi jooksul. EIB vähenemist näidati ka lühiajalises uuringus 6...14-aastastel lastel (maksimaalne FEV1 langus 18,27% vs 26,11%; aeg taastumiseni 5% sees esialgsest FEV1-st oli 17,76 min vs 27,98 min). Toimet näidati mõlemas uuringus üks kord päevas annustamisintervalli lõpus. 

Aspiriinitundlikel astmaga patsientidel, kes said samaaegselt inhaleeritavaid ja/või suukaudseid kortikosteroide, andis ravi montelukastiga tulemuseks olulise astma kontrolli paranemise võrreldes platseeboga (FEV1 8,55% vs -1,74% muutus võrreldes esialgsega ja beeta-agonistide kasutamise vähenemine -27,78% vs 2,09% võrreldes esialgsega).

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine:
Montelukast imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti. 10 mg õhukese polümeerikattega tableti puhul saavutatakse keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) kolm tundi (Tmax) pärast manustamist paastunud täiskasvanutele. Keskmine suukaudne biosaadavus on 64%. Tavaline toit ei mõjuta biosaadavust ega Cmax-i. Ohutust ja efektiivsust näidati kliinilistes uuringutes, kus 10 mg õhukese polümeerikattega tablett manustati sõltumata söögiaegadest.  5 mg närimistableti puhul saavutatakse Cmax kaks tundi pärast manustamist paastunud täiskasvanutele. Keskmine suukaudne biosaadavus on 73% ja see langeb 63%-ni tavalise toidu mõjul.  Pärast 4 mg närimistableti manustamist 2...5-aastastele tühja kõhuga lastele saavutatakse Cmax 2 tundi pärast manustamist. Keskmine Cmax on 66% kõrgem, samas kui keskmine Cmin on madalam, kui täiskasvanuil, kes said 10 mg tableti. 

Jaotumine:
Montelukast on enam kui 99% ulatuses seotud plasmavalkudega. Montelukasti püsikontsentratsiooni jaotusruumala on keskmiselt 8...11 liitrit. Radioaktiivselt märgistatud montelukasti uuringud rottidel viitavad minimaalsele jaotumisele läbi hematoentsefaalbarjääri. Lisaks olid radioaktiivselt märgistatud materjali kontsentratsioonid 24 tundi pärast annustamist kõigis teistes kudedes minimaalsed. 

Biotransformatsioon:
Montelukast metaboliseerub ulatuslikult. Uuringutes terapeutiliste annustega pole montelukasti metaboliitide plasmakontsentratsioonid tasakaaluseisundis täiskasvanutel ja lastel avastatavad.  Inimese maksa mikrosoome kasutavad in vitro uuringud viitavad sellele, et montelukasti metabolismis osalevad tsütokroomid P450 3A4, 2A6 ja 2C9. Edasiste in vitro tulemuste alusel inimese maksa mikrosoomides ei inhibeeri montelukasti terapeutilised plasmakontsentratsioonid tsütokroome P450 3A4, 2C9, 1A2, 2A6, 2C19 või 2D6. Metaboliitide osa montelukasti ravitoimes on minimaalne. 

Eliminatsioon:
Montelukasti plasmakliirens tervetel täiskasvanutel on keskmiselt 45 ml/min. Radioaktiivselt märgistatud montelukasti suukaudse annuse järgselt leiti 86% radioaktiivsusest 5 päeva jooksul kogutud roojast ja <0,2% uriinist. Koos montelukasti suukaudse biosaadavuse hinnangutega viitab see sellele, et montelukast ja tema metaboliidid eritatakse peaaegu täielikult sapiga. 

Patsientide erigrupid:
Annuse kohandamine pole vajalik eakatel või kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega patsientidel. Neerukahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Kuna montelukast ja tema metaboliidid elimineeritakse sapiga, pole vajalik neerukahjustusega patsientidel annust kohandada. Puuduvad andmed montelukasti farmakokineetika kohta raske maksapuudulikkusega patsientidel (Child-Pugh skoor >9).
Montelukasti suurte annuste puhul (20 ja 60 korda soovitatavat täiskasvanute annust ületavad) täheldati plasma teofülliinisisalduse vähenemist. Seda toimet ei täheldatud soovitatava annuse 10 mg üks kord päevas puhul.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Toksilisuse uuringuis katseloomadel täheldati väikesi seerumi ALT, glükoosi, fosfori ja triglütseriidide biokeemilisi muutusi, mis olid oma iseloomult mööduvad. Mürgistusnähtudeks katseloomadel olid suurenenud süljeeritus, gastrointestinaalsed sümptomid, vedel väljaheide ja ioonide tasakaalu häired.

Need esinesid annustes, mis tagasid enam kui 17 korda suurema süsteemse ekspositsiooni kui kliiniliste annuste korral. Ahvidel tekkisid kõrvaltoimed alates annusest 150 mg/kg/päevas (enam kui 232 korda suurem süsteemne ekspositsioon kui kliiniliste annuste korral). Loomkatsetes ei mõjutanud montelukast fertiilsust või reproduktsiooni võimet süsteemse ekspositsiooni väärtuste juures, mis ületas kliinilist süsteemset ekspositsiooni enam kui 24-kordselt. Fertiilsuse uuringus emastel rottidel annusega 200 mg/kg/päevas (>69 korra suurem kliinilisest süsteemsest ekspositsioonist) täheldati vähest poegade kehakaalu vähenemist. Küülikutel läbi viidud uuringutes esines võrreldes kontrollloomadega suurem mittetäieliku luustumise esinemissagedus süsteemse ekspositsiooni juures, mis üle 24 korra ületas kliiniliste annuste puhust kliinilist süsteemset ekspositsiooni. Rottidel normist kõrvalekaldeid ei täheldatud. On näidatud, et montelukast läbib loomade platsentaarbarjääri ja eritub nende rinnapiima. 

Surmajuhtumeid ei esinenud pärast montelukasti ühekordse suukaudse annuse kuni 5000 mg/kg manustamist hiirtele ja rottidele (vastavalt 15 000 mg/ m2 ja 30 000 mg/ m2), see oli suurim testitud annus. See annus võrdub 25 000-kordse soovitatava päevase annusega inimesel (võttes aluseks 50 kg kaaluva täiskasvanud patsiendi).

Leiti, et montelukast ei ole hiirtel fototoksiline UVA, UVB või nähtava valguse spektris annustes kuni 500 mg/kg/päevas (ligikaudu 200-kordne süsteemne ekspositsioon). 
Montelukast ei olnud in vitro ja in vivo uuringutes näriliste liikidel mutageenne ega tumorigeenne.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Mannitool (E421) Mikrokristalne tselluloos Kroskarmelloosnaatrium Hüdroksüpropüültselluloos Kirsimaitseaine, mille koostisesse kuuluvad:
-maltodekstriin
-kummiaraabik
-aniisaldehüüd
-bensaldehüüd
-tsinnaamaldehüüd
-vanilliin
-heliotropiin
-ionoonid

Aspartaam (E951) Punane raudoksiid (E172) Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
24 kuud

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Pakitud PA/ALL/PVC alumiiniumfooliumblistritesse pappkarbis.  Pakendi suurused: 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 84, 90, 98 ja 100 tabletti. 
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Portfarma ehf Kollunarklettsvegur 2 104 Reykjavik Island

8. MÜÜGILOA NUMBER

688410

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

31.05.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud juunis 2010.