Montelukast genericon - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Montelukast Genericon, 4 mg närimistabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks närimistablett sisaldab montelukastnaatriumi, mis vastab 4 mg montelukastile.
INN. Montelukastum

Abiaine: iga tablett sisaldab 1,2 mg aspartaami (E951)

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Närimistablett.
Roosa, kapslikujuline, kaksikkumer närimistablett, mille ühel küljel on märgistus "M9UT" ja
,,4".


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Kerge kuni keskmise raskusega astma adjuvantravi 2- kuni 5-aastastele patsientidele, kellel
inhaleeritavad kortikosteroidid ning lühitoimelised beetaagonistid ei taga adekvaatset kliinilist
kontrolli astma üle.

Alternatiivravina väikse annusega inhaleeritavate kortikosteroididega ravitavatel kerge
raskusega astmaga 2- kuni 5-aastastel patsientidel, kellel ei ole hiljuti olnud astmahoogu, mis
oleks nõudnud suukaudsete kortikosteroidide kasutamist ja kes ei ole võimelised kasutama
inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.2).

Astma profülaktika patsientidel alates 2. eluaastast, milles oluline osa on füüsilisest
koormusest indutseeritud bronhokonstriktsioonil.


4.2 Annustamine ja manustamisviis

Suukaudseks kasutamiseks

Seda ravimit tuleb lapsele manustada täiskasvanu järelevalve all. Laste jaoks, kellel on
probleeme närimistableti manustamisega, on saadaval graanulid.
2...5-aastastele lastele soovitatav annus on üks 4 mg närimistablett ööpäevas, mis võetakse
sisse õhtul. Kui ravimit manustatakse seoses toiduga, tuleb montelukasti manustada üks
tund enne või kaks tundi pärast sööki. Selles vanuserühmas ei ole annuse kohandamine
vajalik.

Montelukast Genericon 4 mg närimistablette ei soovitata kasutada alla 2-aastastel lastel.

Üldised soovitused
Montelukasti ravitoime astmaparameetrite paranemisele avaldub esimesel päeval.
Patsientidele tuleb soovitada, et nad jätkaksid montelukasti võtmist ka siis, kui nende astma
on kontrolli all kui ka astma ägenemise korral.

Neerupuudulikkusega patsientidel või kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustusega
patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Raske maksakahjustusega patsientide kohta
andmed puuduvad. Annus on sama nii meessoost kui naissoost patsientide puhul.

Montelukast alternatiivse ravivõimalusena väikeses annuses inhaleeritavate kortikosteroidide
asemel kerge püsiva astma korral
Montelukasti ei soovitata kasutada monoteraapiana keskmise raskusega astmaga
patsientidel. Montelukasti kasutamist alternatiivse ravivõimalusena väikeses annuses
inhaleeritavate kortikosteroidide asemel kerge püsiva astmaga lastel tuleks kaaluda vaid
patsientide puhul, kellel ei ole hiljuti olnud suukaudse kortikosteroidi kasutamist vajanud
raskeid astmahoogusid ning kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad ei ole võimelised
kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.1). Kerge raskusastmega astmat
defineeritakse kui astma sümptomid esinevad rohkem kui üks kord nädalas, kuid vähem kui
üks kord päevas, öised sümptomid rohkem kui kaks korda kuus, kuid vähem kui üks kord
nädalas ning astmahoogude vahepeal on kopsufunktsioon normaalne. Kui järelkontrolli ajaks
(tavaliselt ühe kuu jooksul) ei ole saavutatud rahuldavat kontrolli astma üle, tuleb hinnata
vajadust täiendava või muu põletikuvastase ravi järele, mis põhineb astma järk-järgulisel
raviskeemil. Patsiente tuleb perioodiliselt hinnata astma kontrolli osas.

Montelukast astma profülaktikaks 2...5-aastastele patsientidele, kellel oluline osa on
füüsilisest koormusest indutseeritud bronhokonstriktsioonil.
2...5-aastastel patsientidel võib püsiva astma valdavaks ilminguks olla füüsilisest koormusest
tingitud bronhokonstriktsioon, mis vajab ravi inhaleeritavate kortikosteroididega. Patsiente
tuleb hinnata peale 2 kuni 4 nädalast ravi montelukastiga. Kui rahuldavat tulemust ei
saavutata, tuleb kaaluda lisaravi või teist ravimeetodit.

Montelukast-ravi seoses teiste astma ravimeetoditega.
Kui montelukasti kasutatakse täiendava ravimina lisaks inhaleeritavatele kortikosteroididele,
ei tohi inhaleeritavat kortikosteroidi järsult asendada montelukastiga (vt lõik 4.4).

15-aastaste ja vanemate täiskasvanud patsientide jaoks on saadaval 10 mg õhukese
polümeerikattega tabletid.
6...14-aastaste laste jaoks on saadaval 5 mg närimistabletid.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsiente tuleb hoiatada, et nad ei kasutaks suukaudset montelukasti kunagi ägeda
astmahoo raviks ning hoiaksid oma tavalised sobivad esmaabivahendid käepärast. Ägeda
astmahoo raviks tuleb kasutada lühitoimelist inhaleeritavat beetaagonisti. Kui patsient vajab
tavalisest sagedamini lühitoimelise beetaagonisti inhalatsioone, tuleb arstiga nõu pidada
niipea kui võimalik.
Inhaleeritavat või suukaudset kortikosteroidi ei tohi järsult montelukastiga asendada.
Puuduvad andmed selle kohta, et suukaudsete kortikosteroidide annust võib vähendada
montelukasti samaaegse manustamise ajal.

Harvadel juhtudel võib astmavastaseid ravimeid, sh montelukasti saavatel patsientidel
tekkida süsteemne eosinofiilia, mille puhul avalduvad mõnikord Churgi-Straussi sündroomile
(mida sageli ravitakse süsteemsete kortikosteroididega) iseloomulikud vaskuliidi kliinilised
tunnused. Neid haigusjuhte on tavaliselt (kuid mitte alati) seostatud suukaudse kortikosteroidi
annuse vähendamise või ärajätmisega. Leukotrieeni retseptorite antagonistide võimalikku
seost Churgi-Straussi sündroomi tekkega ei ole välistatud ega kindlaks tehtud. Arstid peavad
tähelepanu pöörama sellele, kui patsiendil tekib eosinofiilia, vaskuliitiline lööve, kopsu
sümptomite halvenemine, kardiaalsed komplikatsioonid ja/või neuropaatia. Patsiente, kellel
tekivad nimetatud sümptomid, tuleb uuesti üle hinnata ning nende raviskeemid üle vaadata.

Montelukast Genericon 4 mg närimistabletid sisaldavad aspartaami, mis on fenüülalaniini
allikas. Fenüülketonuuriaga patsiendid peavad arvesse võtma, et iga 4 mg närimistablett
sisaldab fenüülalaniini koguses, mis vastab 0,674 mg fenüülalaniinile annuse kohta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Montelukasti võib manustada koos teiste astma profülaktikaks ja pikaajaliseks raviks
tavaliselt kasutatavate ravimitega. Ravimite koostoimeuuringutes ei ole leitud montelukastil
soovitatavas annuses kliiniliselt olulist toimet järgmiste ravimite farmakokineetikale: teofülliin,
prednisoon, prednisoloon, suukaudsed kontratseptiivid (etünüülöstradiool/noretindroon 35/1),
terfenadiin, digoksiin ja varfariin.
Manustamisel koos fenobarbitaaliga vähenes montelukasti plasmakontsentratsiooni kõvera
alune pindala (AUC) ligikaudu 40%. Kuna montelukast metaboliseerub CYP3A4 kaudu, peab
olema ettevaatlik (eriti lastel) montelukasti manustamisel koos CYP3A4 indutseerivate
ravimitega, nagu fenütoiin, fenobarbitaal ja rifampitsiin.
In vitro uuringud on näidanud, et montelukast on tugev CYP2C8 inhibiitor. Kuid andmed
kliinilisest ravimite koostoimeuuringust montelukasti ja rosiglitasooniga (peamiselt CYP2C8
kaudu metaboliseeruvate ravimite tüüpiline esindaja) näitasid, et montelukast ei inhibeeri
CYP2C8 in vivo. Seetõttu ei tohiks montelukast oluliselt muuta selle ensüümi kaudu
metaboliseeruvate ravimite metabolismi (nt paklitakseel, rosiglitasoon ja repagliniid).

4.6 Rasedus ja imetamine

Kasutamine raseduse ajal

Piiratud andmed saadaolevatest raseduse andmebaasidest ei näita põhjuslikku seost
montelukasti ja väärarengute (jäsemete defektide) tekke vahel, mida on harva kirjeldatud
ülemaailmsete turustamisjärgsete kogemuste põhjal. Loomkatsed on näidanud
reproduktiivtoksilisust ainult väga suurte annuste kasutamisel (vt lõik 5.3).

Montelukasti tohib rasedatele manustada ainult juhul kui seda peetakse selgelt vajalikuks.

Kasutamine rinnaga toitmise ajal
Ei ole teada, kas montelukast eritub inimese rinnapiima. Uuringud rottidega on näidanud, et
montelukast eritub piima. Montelukasti ei tohi kasutada rinnaga toitmise ajal, kuna puuduvad
andmed ohutuse kohta imikutel.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Montelukast ei tohiks mõjutada patsiendi autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.
Kuid väga harvadel juhtudel on kirjeldatud uimasust.

4.8 Kõrvaltoimed

Montelukasti on kliinilistes uuringutes hinnatud järgmiselt:
· 10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu 4000-l täiskasvanud patsiendil vanuses
alates 15 eluaastat
· 5 mg närimistablette ligikaudu 1750-l lapsel vanuses 6...14 aastat
· 4 mg närimistablette 851-l lapsel vanuses 2...5 aastat.

On kasutatud järgnevat terminoloogiat, et klassifitseerida kõrvaltoimete esinemissagedust:
Väga sage (1/10); sage (1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100); harv (1/10
000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete
põhjal).

Kliinilistes uuringutes on montelukastiga ravitud patsientidel kirjeldatud järgmisi ravimiga
seotud kõrvaltoimeid sageli (1/100 kuni <1/10) ning suurema esinemissagedusega kui
platseebot saanud patsientidel:

Organsüsteemi
Täiskasvanud
Lapsed vanuses
Lapsed vanuses
klass
patsiendid alates 6...14 eluaastat
2...5 eluaastat
15. eluaastast
(üks 8-nädalane
(üks 12-nädalane

(kaks 12-nädalast uuring; n=201)
uuring; n=461)
uuringut; n=795)
(kaks 56-nädalast (üks 48-nädalane
uuringut; n=615)
uuring; n=278)
Närvisüsteemi
peavalu
peavalu

häired
Seedetrakti häired kõhuvalu

kõhuvalu
Üldised häired ja
janu
manustamiskoha
reaktsioonid

Kliinilistes uuringutes ravimi pikaajalisel kasutamisel kuni 2 aasta jooksul täiskasvanutel ja
kuni 12 kuu jooksul lastel vanuses 6...14 eluaastat ohutusprofiil ei muutunud.

Kokku 502 last vanuses 2...5 eluaastat sai ravi montelukastiga vähemalt 3 kuu jooksul, 338
last 6 kuud või kauem ning 534 patsienti 12 kuud või kauem. Nendel patsientidel pikaajalise
ravi käigus ravimi ohutusprofiil ei muutunud.

Ravimi turustamisjärgsel perioodil on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
Südame häired
südamepekslemine

Vere ja lümfisüsteemi häired
suurenenud eelsoodumus verejooksu tekkeks

Närvisüsteemi häired
pearinglus, uimasus, paresteesia/hüpesteesia, krambid

Seedetrakti häired
kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia, iiveldus, oksendamine

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
angioödeem, verevalumid, urtikaaria, sügelus, lööve, nodoosne erüteem

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
liigesvalu, lihasvalu, sh lihaskrambid

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
asteenia/väsimus, halb enesetunne, tursed

Immuunsüsteemi häired
ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia, maksa eosinofiilne infiltratsioon

Maksa ja sapiteede häired
seerumi transaminaaside (ALAT, ASAT) sisalduse suurenemine, kolestaatiline hepatiit.

Psühhiaatrilised häired
ebaharilikud unenäod, sh õudusunenäod, hallutsinatsioonid, unetus, ärrituvus, ärevus,
rahutus, agitatsioon, sh agressiivne käitumine, treemor, depressioon, väga harva
enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine (suitsidaalsus).

Väga harvadel juhtudel on teatatud astmahaigetel patsientidel Churgi-Straussi sündroomist
(CSS) montelukast-ravi ajal (vt lõik 4.4).

4.9 Üleannustamine

Sümptomid
Ägedast üleannustamisest montelukastiga on teatatud ravimi turustamisjärgsel kasutamisel
ning samuti kliinilistes uuringutes. Teateid on saadud nii täiskasvanute kui laste kohta
annustega 1000 mg (ligikaudu 61 mg/kg 42 kuu vanusel lapsel). Kliinilised ja laboratoorsed
näitajad olid täiskasvanutel ja lastel kooskõlas ravimi ohutusprofiiliga. Enamiku
üleannustamise juhtude korral ei esinenud kõrvaltoimeid. Kõige sagedamini esinenud
kõrvaltoimed olid kooskõlas montelukasti ohutusprofiiliga ning nendeks olid kõhuvalu,
somnolentsus, janu, peavalu, oksendamine ja psühhomotoorne rahutus.

Ravi
Montelukasti üleannustamise ravi käsitlevat spetsiifilist informatsiooni ei ole saadaval.
Pikaajalistes astma uuringutes manustati täiskasvanud patsientidele montelukasti kuni 200
mg päevas 22 nädala jooksul ja lühiajalistes uuringutes kuni 900 mg päevas ligikaudu ühe
nädala jooksul ilma kliiniliselt oluliste kõrvaltoimete tekketa.

Ei ole teada, kas montelukast on dialüüsitav peritoneaal- või hemodialüüsi abil.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Leukotrieeni retseptorite antagonist

ATC-kood: R03DC03

Tsüsteinüülleukotrieenid (LTC4, LTD4, LTE4) on tugevatoimelised põletikulised eikosanoidid,
mis vabanevad erinevatest rakkudest, sh nuumrakkudest ja eosinofiilidest. Need tähtsad
proastmaatilised mediaatorid seonduvad tsüsteinüülleukotrieenide (CysLT) retseptoritega,
mida leidub inimese hingamisteedes ja mis põhjustavad reaktsioone hingamisteedes, sh
bronhide ahenemist, rögaeritust, veresoonte läbilaskvust ja eosinofiilide kogunemist.

Montelukast on suukaudselt toimiv ühend, mis seondub suure afiinsuse ja selektiivsusega
CysLT1 retseptoritega. Kliinilistes uuringutes pärssis juba montelukasti 5 mg annus LTD4
poolt põhjustatud bronhide ahenemist. Bronhide lõõgastumist täheldati 2 tunni jooksul pärast
ravimi suukaudset manustamist. Beetaagonisti bronhe lõõgastav toime oli aditiivne
montelukasti vastavale toimele. Ravi montelukastiga pärssis antigeeniga kokkupuutest
tingitud varase ja hilise faasi bronhide ahenemist. Võrreldes platseeboga vähenes
montelukasti toimel perifeerse vere eosinofiilide arv nii täiskasvanutel kui lastel. Eraldi
uuringus vähenes montelukast-ravi toimel oluliselt eosinofiilide hulk hingamisteedes
(määratuna rögas). Täiskasvanutel ja 2...14-aastastel lastel vähenes montelukasti toimel
platseeboga võrreldes perifeerses veres eosinofiilide arv ning samal ajal paranes kliiniline
kontroll astma üle.

Täiskasvanute uuringutes viis montelukasti manustamine annuses 10 mg üks kord päevas
platseeboga võrreldes hommikuse FEV1 (10,4% vs 2,7% muutus algväärtusest) ja
ennelõunase ekspiratoorse tippvoolu kiiruse (PEFR) (24,5 l/min vs 3,3 l/min muutus
algväärtusest) olulise paranemise ning beetaagonisti kogu kasutamise olulise vähenemiseni
(-26,1% vs -4,6% muutus algväärtusest).
Patsientide poolt kirjeldatud päeval ja öösel esinevate astma sümptomite paranemise skoor
oli oluliselt parem kui platseebo puhul.

Täiskasvanute uuringutes demonstreeriti montelukasti võimet suurendada inhaleeritava
kortikosteroidi kliinilist toimet (% muutus algväärtusest inhaleeritava beklometasooni pluss
montelukasti vs beklometasooni puhul vastavalt FEV1: 5,43% vs 1,04%; beetaagonisti
kasutamine: -8,70% vs 2,64%). Inhaleeritava beklometasooniga (200 mikrogrammi kaks
korda päevas läbi vahemahuti) võrreldes saavutati montelukasti puhul kiirem esialgne
ravivastus, kuigi 12-nädalase uuringu jooksul andis beklometasoon suurema keskmise
raviefekti (% muutus algväärtusest montelukasti vs beklometasooni puhul vastavalt FEV1:
7,49% vs 13,3%; beetaagonisti kasutamine: -28,28% vs -43,89%). Kuid võrreldes
beklometasooniga saavutas kõrge protsent montelukastiga ravitud patsiente sarnase
kliinilise ravivastuse (nt 50% beklometasooniga ravitud patsientidest saavutas FEV1
paranemise algväärtusest ligikaudu 11% või enam, samal ajal kui ligikaudu 42%
montelukastiga ravitud patsientidest saavutas samasuguse ravivastuse).

12-nädalases platseebokontrollitud uuringus 2...5-aastastel lastel paranesid 4 mg
Montelukast Genericon üks kord päevas manustamisel platseeboga võrreldes astma kontrolli
näitajad vaatamata samaaegsele baasravile (inhaleeritavad/nebuliseeritavad kortikosteroidid
või inhaleeritav/nebuliseeritav naatriumkromoglükaat). 60% patsientidest ei saanud mingit
baasravi. Võrreldes platseeboga vähenesid montelukasti toimel päeva ajal esinevad
sümptomid (sh köha, vilisev hingamine, hingamisraskus ja tegevuse piiratus) ning öised
sümptomid. Montelukasti toimel vähenes ka ,,vastavalt vajadusele" manustatava
beetaagonisti ja kortikosteroidi hooravimi kasutamine astma süvenemise tõttu platseeboga
võrreldes. Montelukasti saanud patsientidel oli rohkem astmanähtudeta päevi kui platseebot
saanutel. Ravitoime saabus pärast esimese annuse manustamist.

12 kuud kestnud platseebokontrollitud uuringus 2...5-aastastel kerge astma ja episoodiliste
ägenemistega lastel põhjustas montelukast 4 mg manustatuna üks kord päevas platseeboga
võrreldes astma ägenemise episoodide aastase esinemissageduse olulise (p0,001)
vähenemise võrreldes platseeboga (vastavalt 1,60 vs 2,34 episoodi), [astma ägenemise
episoodi defineeriti kui 3 järjestikusel päeval päeva ajal esinevaid sümptomeid, mis vajavad
beetaagonisti või kortikosteroidide (suukaudsed või inhaleeritavad) kasutamist või astma
tõttu hospitaliseerimist]. Astma ägenemise episoodide aastase esinemissageduse
protsentuaalne vähenemine oli 31,9%, 95% CI 16,9; 44,1.

8-nädalases uuringus 6...14-aastastel lastel parandas montelukast 5 mg manustatuna üks
kord päevas platseeboga võrreldes oluliselt hingamisfunktsiooni (FEV1 8,71% vs 4,16%
muutus algväärtusest; AM PEFR 27,9 l/min vs 17,8 l/min muutus algväärtusest) ja vähendas
,,vastavalt vajadusele" manustatavate beetaagonistide kasutamist (-11,7% vs +8,2% muutus
algväärtusest).

12-kuulises uuringus, mis võrdles montelukasti ja inhaleeritava flutikasooni toimet
astmakontrollile 6...14-aastastel kerge püsiva astmaga lastel, oli montelukast samaväärne
flutikasooniga esmase tulemusnäitaja ­ astmahoo ravimivabade päevade protsendi ­
suurendamisel. Keskmiselt suurenes 12-kuulise raviperioodi jooksul astmahoo ravimivabade
päevade protsent 61,6-lt 84,0-ni montelukasti rühmas ning 60,9-lt 86,7-ni flutikasooni
rühmas. Astmahoo ravimivabade päevade protsendi vähimruutude (LS) keskmise
suurenemise rühmadevaheline erinevus oli statistiliselt oluline (-2,8%, 95% CI -4,7; -0,9),
kuid jäi eelnevalt kindlaksmääratud kliinilise samaväärsuse piiridesse. Nii montelukasti kui
flutikasooni toimel paranesid ka astma kontrolli teisesed muutujad, mida hinnati 12-kuulise
raviperioodi jooksul:
· FEV1 suurenes 1,83 liitrist 2,09 liitrini montelukasti rühmas ja 1,85 liitrist 2,14 liitrini
flutikasooni rühmas. FEV1 vähimruutude (LS) keskmise suurenemise rühmadevaheline
erinevus oli -0,02 l, 95% CI -0,06; 0,02. % eeldatava FEV1 keskmine suurenemine
algväärtusest oli 0,6% montelukasti ravirühmas ja 2,7% flutikasooni ravirühmas. % eeldatava
FEV1 algväärtusest muutuse LS keskmiste erinevus oli oluline: -2,2%, 95% CI -3,6; -0,7.
·
Beetaagonisti kasutamise päevade protsent vähenes 38,0-lt 15,4-ni montelukasti
rühmas ja 38,5-lt 12,8-ni flutikasooni rühmas. Beetaagonisti kasutamise päevade protsendi
LS keskmiste rühmadevaheline erinevus oli oluline: 2,7, 95% CI 0,9; 4,5.
·
Astmahooga patsientide protsent (astmahoogu defineeritakse kui astma süvenemise
perioodi, mis vajas suukaudset hormoonravi, plaanivälist külastust arsti juurde, erakorralise
meditsiini osakonda või hospitaliseerimist) oli 32,2 montelukasti rühmas ja 25,6 flutikasooni
rühmas; riskisuhe (95% CI) oli oluline: 1,38 (1,04; 1,84).
·
Uuringuperioodi jooksul süsteemset (peamiselt suukaudset) kortikosteroidravi
kasutanud patsientide protsent oli 17,8% montelukasti rühmas ja 10,5% flutikasooni rühmas.
LS keskmiste rühmadevaheline erinevus oli oluline: 7,3%, 95% CI 2,9; 11,7.

Füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni olulist vähenemist demonstreeriti 12-
nädalases uuringus täiskasvanutel (FEV1 maksimaalne langus 22,33% montelukasti vs
32,40% platseebo puhul; aeg taastumiseni 5% piiridesse FEV1 algväärtusest 44,22 min vs
60,64 min). See toime püsis kogu 12-nädalase uuringuperioodi vältel. Füüsilisest koormusest
tingitud bronhokonstriktsiooni vähenemist demonstreeriti ka lühiajalises uuringus 6...14-
aastastel lastel (FEV1 maksimaalne langus 18,27% vs 26,11%; aeg taastumiseni 5%
piiridesse FEV1 algväärtusest 17,76 min vs 27,98 min). Mõlemas uuringus demonstreeriti
toimet üks kord päevas annustamisintervalli lõpus.

Aspiriin-tundlikel astmahaigetel, kes said samaaegselt inhaleeritavaid ja/või suukaudseid
kortikosteroide, viis ravi montelukastiga astmakontrolli olulise paranemiseni platseeboga
võrreldes (FEV1 8,55% vs -1,74% muutus algväärtusest ja kogu beetaagonisti kasutamise
vähenemine -27,78% vs 2,09% muutus algväärtusest).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Montelukast imendub kiiresti pärast suu kaudu manustamist. Täiskasvanutel saabub tühja
kõhuga manustatud 10 mg õhukese polümeerikattega tableti maksimaalne kontsentratsioon
plasmas (Cmax) keskmiselt 3 tunniga (Tmax). Suu kaudu manustades on biosaadavus
keskmiselt 64%. Toit ei mõjuta suukaudset biosaadavust ja Cmax. Ohutust ja efektiivsust
demonstreeriti kliinilistes uuringutes, kus 10 mg õhukese polümeerikattega tablette manustati
söögiaegadest sõltumatult.
Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga manustatud 5 mg närimistablettide Cmax 2 tunni jooksul.
Suu kaudu manustamise korral on biosaadavus keskmiselt 73%, mis toidu mõjul väheneb
63%-ni.
2...5-aastastel lastel saabub tühja kõhuga manustatud 4 mg närimistablettide Cmax 2 tunni
jooksul. Keskmine Cmax on 66% kõrgem, samal ajal kui Cmin on madalam kui 10 mg tablette
saavatel täiskasvanutel.
Jaotumine
Montelukasti seonduvus plasmavalkudega on üle 99%. Montelukasti keskmine
püsikontsentratsiooni faasi jaotusruumala on 8...11 liitrit. Radioaktiivselt märgistatud
montelukastiga teostatud uuringud rottidel näitasid, et ravimi tungimine läbi
hematoentsefaalbarjääri on minimaalne. 24 tundi pärast manustamist oli radioaktiivselt
märgistatud materjali kontsentratsioon minimaalne ka kõikides teistes kudedes.
Biotransformatsioon
Montelukast metaboliseerub ulatuslikult. Terapeutiliste annuste kasutamise korral pärast
montelukasti püsiva kontsentratsiooni saavutamist ei ole võimalik kindlaks määrata
montelukasti metaboliitide kontsentratsiooni laste ja täiskasvanute plasmas.
Inimese maksa mikrosoomidega teostatud in vitro uuringutes leiti, et montelukasti
metabolismis osalevad tsütokroom P450 3A4, 2A6 ja 2C9. Tulemused edasistest in vitro
uuringutest inimese maksa mikrosoomidega näitasid, et montelukasti terapeutiline
plasmakontsentratsioon ei inhibeeri tsütokroome P450 3A4, 2C9, 1A2, 2A6, 2C19 ega 2D6.
Metaboliitide roll montelukasti terapeutilises toimes on minimaalne.
Eritumine
Montelukasti plasmakliirens on tervetel täiskasvanutel keskmiselt 45 ml/min. Uurides suu
kaudu manustatud radioaktiivselt märgistatud montelukasti eritumist 5 päeva jooksul, leiti
86% isotoobist roojas ja <0,2% uriinis. Võttes arvesse montelukasti biosaadavust suu kaudu
manustades, võib eeldada, et montelukast ja tema metaboliidid erituvad valdavalt sapiga.
Patsientide erigrupid
Eakate patsientide või kerge kuni keskmise raskusega maksapuudulikkusega patsientide
ravimisel ei ole vaja annust kohandada. Neerukahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi
viidud. Kuna montelukast ja tema metaboliidid erituvad sapi kaudu, ei ole neerukahjustusega
patsientidel vaja annust kohandada. Puuduvad andmed montelukasti farmakokineetika kohta
raske maksapuudulikkusega haigetel (Child-Pugh skoor >9).
Montelukasti suurte annuste kasutamisel (20 ja 60 korda suuremad täiskasvanutele
soovitatavast annusest) täheldati teofülliini plasmakontsentratsiooni vähenemist. Seda toimet
ei täheldatud soovitava annuse 10 mg üks kord ööpäevas kasutamisel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilistes fertiilsusuuringutes ja loote arengu-uuringutes katseloomadel esines
vähenenud viljakust emastel rottidel ja suuremat mittetäieliku luusutmise esinemissagedust
küülikutel, mida täheldati süsteemse ekspositsiooni väärtuste puhul, mis olid oluliselt
suuremad inimese kliinilise annuse manustamisel saavutatavast süsteemsest
ekspositsioonist. Loomadel läbib montelukast platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima.
Mittekliiniliste uuringute teised andmed ei sisalda täiendavat informatsiooni lisaks sellele,
mida on juba kirjeldatud SPC teistes lõikudes.


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tselluloos
Mannitool (E421)
Kroskarmelloosnaatrium
Hüdroksüpropüültselluloos, väheasendatud
Kirsimaitseaine
Aspartaam (E951)
Punane raudoksiid (E172)
Magneesiumstearaat (E572)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Al/Al blistrid
Pakendi suurused:
Blister sisaldab 7, 10, 20, 28, 30, 50, 90, 98, 100 närimistabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

Genericon Pharma Gesellschaft m.b.H.
Hafnerstraße 211
8054 Graz
Austria


8. MÜÜGILOA NUMBER

631209


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

22.05.2009


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud mais 2009