Miviren - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

MIVIREN 0,088 mg tabletid
MIVIREN 0,18 mg tabletid
MIVIREN 0,7 mg tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

MIVIREN 0,088 mg tabletid sisaldavad 0,088 mg pramipeksooli alust.
MIVIREN 0,18 mg tabletid sisaldavad 0,18 mg pramipeksooli alust.
MIVIREN 0,7 mg tabletid sisaldavad 0,7 mg pramipeksooli alust.
INN. Pramipexolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Tablett.


Tugevus (mg alust)
Kirjeldus
0,088
valged, ümmargused, lamedad tabletid (läbimõõt umbes 6,5mm)
0,18
valged, kaksikkumerad, piklikud tabletid, mille mõlemal pool on
poolitusjoon (mõõdud umbes 8mm x 4mm)
0,7
valged, ümmargused, lamedad tabletid, mille ühel pool on
poolitusjoon (läbimõõt umbes 9mm)


MIVIREN 0,088mg, 0,18 mg, 0,7mg:
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Idiopaatilise Parkinsoni tõve sümptomaatiline ravi ilma levodopata või kombinatsioonis levodopaga
kogu haiguse vältel, k.a hilisstaadiumis, mil levodopa toime väheneb või muutub ebapüsivaks ning
ilmnevad ravitoime kõikumised (toime lõpu või "on-off" fluktuatsioonid).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Tablette tuleb võtta suu kaudu koos veega ning neid võib manustada söögiajast olenemata. Ööpäevane
annus võetakse võrdseteks osadeks jaotatuna kolm korda päevas.

Ravi alustamine
Annust tuleb suurendada järk-järgult, manustamist alustatakse annusest 0,264 mg alust (0,375 mg
soola) ööpäevas ning seejärel võib annuseid iga 5...7 päeva järel suurendada. Eeldades, et patsiendil ei
esine talumatuid kõrvaltoimeid, peab annust kohandama, saavutamaks maksimaalset terapeutilist
toimet.


MIVIREN"i tõusva annustamise skeem

Nädal Annus Ööpäevane
Annus
Ööpäevane

(mg alust)
koguannus (mg alust) (mg
soola)
koguannus (mg
soola)
1
3 x 0,088
0,264
3 x 0,125
0,375
2
3 x 0,18
0,54
3 x 0,25
0,75
3
3 x 0,35
1,1
3 x 0,5
1,50


Kui osutub vajalikuks annuse edasine suurendamine, tuleb nädalaste intervallidega suurendada
ööpäevast annust 0,54 mg aluse (0,75 mg soola) võrra, kuni saavutatakse maksimaalne ööpäevane
annus - 3,3 mg alust (4,5 mg soola) ööpäevas.

Siiski tuleb märkida, et esines somnolentsuse esinemissageduse suurenemist annustes alates 1,1 mg
alust (1,5 mg soola) (vt lõik 4.8).

Säilitusravi
Individuaalne annus peaks olema vahemikus 0,264 mg alust (0,375 mg soola) kuni maksimaalse
annuseni 3,3 mg alust (4,5 mg soola ) ööpäevas. Kolmes väga olulise tähtsusega uuringus ilmnes
annuse suurendamise korral efektiivsus 1,1 mg aluse (1,5 mg soola) ööpäevase annuse juures. Edasine
annuse kohandamine peab olema vastavuses kliinilise ravivastuse ja kõrvaltoimete esinemisega.
Kliinilistes uuringutes raviti umbes 5% patsientidest annusega alla 1,1 mg (1,5 mg soola).
Kaugelearenenud Parkinsoni tõvega patsientidel, kellel kavatsetakse levodopa annuste vähendamist,
võivad kasulikuks osutuda ööpäevased annused üle 1,1 mg aluse (1,5 mg soola). Levodopa annuseid
soovitatakse vähendada nii MIVIREN"i annuse suurendamise perioodil kui ka säilitusravi ajal,
vastavalt patsiendi individuaalsele reaktsioonile.

Ravi katkestamine
Järsk dopamiinergilise ravi katkestamine võib põhjustada maliigse neuroleptilise sündroomi
väljakujunemist. Seetõttu peaks pramipeksooli annust vähendama 0,54 mg aluse (0,75 mg soola)
annuse kaupa ööpäevas kuni ööpäevane annus on langetatud kuni 0,5 mg aluseni (0,75 mg soolani).
Seejärel tuleks annust vähendada 0,264 mg aluse (0,375 mg soola) võrra ööpäevas (vt lõik 4.4).

Manustamine neerukahjustusega patsientidele
Pramipeksooli eritumine sõltub neerufunktsioonist. Ravi alustamiseks on soovitatud järgmist
annustamisskeemi:

Nendel patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on üle 50 ml/min, ei ole ööpäevaste annuste
vähendamine vajalik.


Nendel patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on vahemikus 20...50 ml/min, tuleb MIVIREN"i
annus jagada kaheks, alustada annusest 0,088 mg alust (0,125 mg soola) kaks korda ööpäevas
(0,176 mg alust/0,25 mg soola ööpäevas).


Nendel patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on alla 20 ml/min, tuleb MIVIREN"i annustada
ühekordse doosina, alustada annusega 0,088 mg alust (0,125 mg soola) üks kord ööpäevas.

Kui neerufunktsioon halveneb säilitusravi ajal, tuleb MIVIREN"i ööpäevast annust vähendada sama
suurel määral, kui oli kreatiniini kliirensi vähenemine, nt. kui kreatiniini kliirens väheneb 30% võrra,
tuleb ka MIVIREN"i ööpäevast annust vähendada 30% võrra. Kui kreatiniini kliirens on vahemikus
20...50 ml/min, võib ravimi ööpäevase annuse manustada, jaotatuna kaheks annuseks, ning kui
kreatiniini kliirens on alla 20 ml/min, võib ööpäevase annuse manustada üks kord päevas.

Manustamine maksakahjustusega patsientidele
Maksapuudulikkuse puhul ei ole annuse kohandamine tõenäoliselt vajalik, kuna umbes 90%
imendunud toimeainest eritub neerude kaudu. Kuid võimalikku maksapuudulikkuse mõju MIVIREN"I
farmakokineetikale ei ole uuritud.

Annustamine lastele ja noorukitele
MIVIREN"i ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ohutuse ja efektiivsuse
andmete puudumise tõttu.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neerukahjustusega Parkinsoni tõbe põdevate patsientide puhul on vajalik annuste vähendamine
vastavalt lõigus 4.2 toodud juhistele.

Hallutsinatsioonid
Dopamiini agonistide ning levodopaga ravimise kõrvaltoimena on teada hallutsinatsioonide tekkimine.
Patsiente tuleb informeerida, et võivad tekkida hallutsinatsioonid (peamiselt visuaalsed).

Düskineesia
Kaugelearenenud Parkinsoni tõve puhul ja koos levodopaga kasutamisel võib MIVIREN"i annuse
kohandamise alguses tekkida düskineesia. Düskineesia tekkimisel tuleb vähendada levodopa annust.

Ootamatu uinumine ja unisus
MIVIREN"iga on seostatud somnolentsuse ja ootamatu uinumise episoode, eriti Parkinsoni tõvega
patsientidel. Mõnedel juhtudel on teatatud taolistest uinumise juhtudest, mis on tekkinud igapäevaste
tegevuste ajal ilma eelnevate sellele viitavate sümptomiteta. Patsiendid peavad olema sellest
informeeritud ja hoiatatud autojuhtimise või masinatega töötamise ohtlikkusest MIVIREN"iga
ravimise ajal. Patsiendid, kellel esinevad somnolentsus ja/või äkilise uinumise episoodid, peaksid
hoiduma autojuhtimisest või masinatega töötamisest. Peale selle võib kaaluda annuse alandamist või
ravi lõpetamist. Võimaliku toimete summeerumise tõttu on soovitatav olla ettevaatlik, kui patsiendid
manustavad koos pramipeksooliga teisi rahustava toimega ravimeid või tarbivad alkoholi (vt lõigud
4.7 ja 4.8).

Impulsi kontrolli häired ja sundkäitumised
Patsientidel, kel on ravitud Parkinsoni tõbe dopamiini agonistide, sh MIVIREN"iga, on täheldatud
patoloogilist hasartmängurlust, libiido tõusu ja hüperseksuaalsust. Lisaks peavad patsiendid ja nende
hooldajad teadma, et võivad esineda ka muud impulsi kontrolli häirete käitumuslikud sümptomid ja
sundkäitumised nagu liigsöömine ja soppamistung. Vajadusel peab kaaluma annuse
vähendamist/aeglase vähendamisega ravi lõpetamist.

Psühhootiliste häiretega patsiendid
Psühhootiliste häiretega patsiente tohib dopamiini agonistidega ravida ainult juhul, kui ravist oodatav
kasu ületab võimaliku riski. Antipsühhootiliste ravimite manustamist koos pramipeksooliga tuleb
vältida (vt lõik 4.5).

Oftalmoloogiline jälgimine
Regulaarsete intervallide järel või nägemishäirete tekkimisel on vaja teostada oftalmoloogilist
kontrolli.

Raske kardiovaskulaarne haigus
Raske kardiovaskulaarse haiguse korral on vajalik ettevaatus. Dopaminergilise raviga seostatud
posturaalse hüpotensiooni ohu tõttu on eriti ravi alustamisel soovitatav kontrollida vererõhku.

Maliigne neuroleptiline sündroom
Dopaminergilise ravi järsul katkestamisel on kirjeldatud maliigse neuroleptilise sündroomi
sümptomite teket (vt lõik 4.2).

Augmentatsioon
Kirjanduses avaldatud andmetel põhinevalt võib teise näidustuse ravi dopamiinergiliste ravimitega
põhjustada sümptomaatika progresseerumist. Sümptomaatika progresseerumine kujutab endast seda,
et varasemalt õhtuti (või pärastlõunati) tekkinud sümptomid intensiivistuvad ning levivad ka teistele
jäsemetele. Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei ole uuritud sümptomaatika progresseerumise
sagedust pärast MIVIREN"i pikaaegsemat kasutamist ning nende juhtude ravi.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Seondumine plasmavalkudega
Pramipeksool seostub vereplasma valkudega väga vähesel määral (vähem kui 20 % ulatuses) ning
inimesel on ravimi biotransformatsioon vähene. Seetõttu on plasmavalkudega seondumist ja
biotransformatsiooni abil elimineerumist mõjustavad koostoimed teiste ravimitega väikese
tõenäosusega. Kuna antikolinergilised ained elimineeritakse peamiselt biotransformatsiooni teel, on
koostoimete võimalus piiratud, ehkki koostoimeid antikolinergikumidega ei ole uuritud. Selegiliin ja
levodopa ei mõjusta pramipeksooli farmakokineetikat.

Aktiivse renaalse eliminatsioonitee inhibiitorid/konkurendid
Tsimetidiin vähendab pramipeksooli renaalset kliirensit umbes 34 %, inhibeerides oletatavalt
katioonset sekretoorset transpordisüsteemi neeru tuubulites. Seega ravimid, mis inhibeerivad seda
aktiivset renaalset eliminatsiooniteed või mis ise elimineeruvad sel teel, nagu tsimetidiin ja
amantadiin, võivad omada koostoimeid pramipeksooliga, mille tulemusena võib ühe või mõlema
ravimi kliirens väheneda. Nende ravimite samaaegsel MIVIREN"iga manustamisel tuleks kaaluda
pramipeksooli annuse vähendamist.

Kombinatsioon levodopaga
MIVIREN"i annuse suurendamise puhul on soovitatav levodopa annuse vähendamine ja teiste
Parkinsoni tõve ravis kasutatavate preparaatide annuste jätmine samaks.

Võimaliku toimete summeerumise tõttu on soovitatav olla ettevaatlik, kui patsiendid manustavad koos
pramipeksooliga teisi rahustava toimega ravimeid või tarbivad alkoholi.

Antipsühhootilised ravimid
Antipsühhootiliste ravimite koosmanustamist pramipeksooliga tuleks vältida (vt lõik 4.4), nt võib
tekkida antagonistlik efekt.

4.6
Rasedus ja imetamine

Inimestel ei ole ravimi toimet rasedusele ja imetamisele uuritud. Pramipeksool ei olnud teratogeenne
rottidel ega küülikutel, kuid osutus embrüotoksiliseks rottidel emasloomadele toksiliste annuste
kasutamisel (vt lõik 5.3). MIVIREN"i tohib raseduse ajal kasutada ainult siis, kui oodatav kasu
õigustab võimaliku ohu lootele.

Kuna MIVIREN inhibeerib inimestel prolaktiini sekretsiooni, võib oletada rinnapiima erituse
vähenemist. MIVIREN"i eritumist rinnapiima ei ole naistel uuritud. Rottidel olid toimeainega seotud
radioaktiivsus emapiimas kõrgem kui vereplasmas.
Inimestel saadud andmete puudumise tõttu ei tohi MIVIREN"i imetamise ajal kasutada. Kui ravimi
kasutamine on vältimatu, tuleb imetamine lõpetada.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

MIVIREN võib omada tugevat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

MIVIREN"i võtmisel võivad tekkida hallutsinatsioonid või somnolentsus.

Patsiente, kes saavad MIVIREN-ravi ja kellel esineb somnolentsust ja/või ootamatu uinumise
episoode, tuleb informeerida vajadusest hoiduda autojuhtimisest ja muudest tegevustest, kus
nõrgenenud tähelepanu võib haigele endale või teistele põhjustada vigastusi või surma (näiteks
masinatega töötamisel), kuni taolised korduvad episoodid ja somnolentsus on möödunud (vt ka lõike
4.4, 4.5 ja 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Võimalikud kõrvaltoimed
MIVIREN"i kasutamise ajal võib oodata järgmisi kõrvaltoimeid: ebanormaalsed unenäod, amneesia,
impulsi kontrolli häirete käitumuslikud sümptomid ja sundkäitumised nagu liigsöömine,
soppamistung, hüperseksuaalsus ja patoloogiline mängurlus; segasus, kõhukinnisus, delusioon,
peapööritus, düskineesia, väsimus, hallutsinatsioonid, peavalu, hüperkineesia, hüperfaagia,
hüpotensioon, unetus, libiido häired, iiveldus, paranoia, perifeersed tursed; sügelus, lööve või muu
ülitundlikkus; rahutus, unisus, ootamatu uinumine, nägemishäired (sh hägune nägemine ja
nägemisteravuse vähenemine), oksendamine, kehakaalu langus, kehakaalu tõus.

Analüüsi tulemused kogutud platseebo-kontrollitud uuringutest, mis hõlmasid kokku 1 923 MIVIREN
ravi ja 1 354 platseebot saanud patsienti, näitasid, et kõrvaltoimeid esines sageli mõlemas rühmas. 63
%-l patsientidest MIVIREN"i ja 52 %-l platseebo patsientidest esines vähemalt üks kõrvaltoime.

Tabelites 1 ja 2 on näidatud ravimi kõrvaltoimete esinemissagedus platseebo-kontrollitud kliinilistes
uuringutes, mis viidi läbi Parkinsoni tõbe ja teise näidustusega patsientidega. Nendes tabelites esitatud
ravimi kõrvaltoimete hulka on arvatud need juhtumid, mida täheldati vähemalt 0,1 %-l MIVIREN"i
saanud patsientidest ja mida esines tunduvalt sagedamini MIVIREN"i kui platseebo puhul või kui
kõrvaltoimet peeti kliiniliselt oluliseks. Ehkki enamus sagedamatest ravimi kõrvaltoimetest olid
kerged või keskmise raskusega, ilmnevad need tavaliselt ravi algusperioodil ning enamasti ravi
jätkumisel vaibuvad.

Kõrvaltoimed on organsüsteemide klasside kaupa loetletud esinemissageduste määratluste alusel
(patsientide arv, kellel võib kõrvaltoime ilmneda), kasutades järgmisi jaotusi: väga sage ( 1/10); sage
( 1/100, < 1/10); aeg-ajalt ( 1/1 000, < 1/100); harv ( 1/10 000, < 1/1 000); väga harv (< 1/10 000),
teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Parkinsoni tõbi, kõige sagedasemad kõrvaltoimed
Kõige sagedasemateks ravimi kõrvaltoimeteks ( 5 %) MIVIREN-ravi saavatel Parkinsoni tõbe
põdevatel patsientidel, mida esineb rohkem MIVIREN"i kui platseebo korral, on iiveldus, düskineesia,
hüpotensioon, pearinglus, unisus, unetus, kõhukinnisus, hallutsinatsioonid, peavalu ja väsimus.
Unisuse esinemissagedus on suurem annuste korral, mis ületavad 1,5 mg/ööpäevas (vt lõik 4.2).
Kombinatsioonis levodopaga olid sagedamateks kõrvaltoimeteks düskineesia. Ravi alguses võib
esineda hüpotensioon, eriti kui MIVIREN"i annust suurendatakse liiga kiiresti.

Tabel 1: Parkinsoni tõbi
Organsüsteemi klass
Ravimi kõrvaltoime
Psühhiaatrilised häired
Sage
ebanormaalsed unenäod, impulsi kontrolli häirete
käitumuslikud sümptomid ja sundkäitumised; segasus,
hallutsinatsioonid, unetus, rahutus
Aeg-ajalt
soppamistung, delusioon, hüperseksuaalsus, libiido häired,
paranoia, patoloogiline mängurlus
Teadmata
liigsöömine, hüperfaagia
Närvisüsteemi häired
Väga sage
peapööritus, düskineesia, unisus
Sage
amneesia, peavalu
Aeg-ajalt
hüperkineesia, ootamatu uinumine, sünkoop
Silma kahjustused
Sage
nägemishäired, sh hägune nägemine ja nägemisteravuse
vähenemine
Vaskulaarsed häired
Väga sage
hüpotensioon
Seedetrakti häired
Väga sage
iiveldus
Sage
kõhukinnisus, oksendamine
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt
ülitundlikkus, sügelus, lööve
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage
väsimus, perifeerne turse
Uuringud
Sage
kehakaalu langus
Aeg-ajalt
kehakaalu tõus
Teine näidustus, kõige sagedasemad kõrvaltoimed

Kõige sagedamateks ravimi kõrvaltoimeteks ( 5 %) patsientidel, keda raviti MIVIREN"iga teisel
näidustusel, olid iiveldus, peavalu, pearinglus ja väsimus. Iiveldust ja väsimust täheldati sagedamini
MIVIREN-ravi saanud naistel (vastavalt 20,8 % ja 10,5 %) kui meestel (vastavalt 6,7 % ja 7,3 %).


Tabel 2: teine näidustus
Organsüsteemi klass
Ravimi kõrvaltoime
Psühhiaatrilised häired
Sage
ebanormaalsed unenäod, unetus
Aeg-ajalt
segasus, hallutsinatsioonid, libiido häired, rahutus
Teadmata

impulsi kontrolli häirete käitumuslikud sümptomid ja
sundkäitumised nagu liigsöömine, soppamistung,
hüperseksuaalsus ja patoloogiline mängurlus; delusioon,
hüperfaagia, paranoia
Närvisüsteemi häired
Sage
peapööritus, peavalu, unisus
Aeg-ajalt
ootamatu uinumine, sünkoop
Teadmata
amneesia, düskineesia, hüperkineesia
Silma kahjustused
Aeg-ajalt
nägemishäired, sh hägune nägemine ja nägemisteravuse
vähenemine
Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt
hüpotensioon
Seedetrakti häired
Väga sage
iiveldus
Sage
kõhukinnisus, oksendamine
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt
ülitundlikkus, sügelus, lööve
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage
väsimus
Aeg-ajalt
perifeerne turse
Uuringud
Aeg-ajalt
kehakaalu langus, kehakaalu tõus

Unisus
MIVIREN-raviga kaasneb unisus (8,6 %), millega seoses võib aeg-ajalt esineda liigne päevane unisus
ja järsud uinumise episoodid (0,1 %). Vt ka lõik 4.4.

MIVIREN-raviga võivad kaasneda libiido häired (tõus ­ 0,1 %; langus ­ 0,4 %).

Impulsi kontrolli häired ja sundkäitumised
Patsientidel, kel ravitakse Parkinsoni tõbe dopamiini agonistide, sh MIVIREN"iga, eriti suurte annuste
puhul, on täheldatud selliste sümptomite esinemist nagu patoloogiline hasartmängimine, libiido tõus ja
hüperseksuaalsus, mis tavaliselt taanduvad pärast annuse vähendamist või ravi lõpetamist. Vaata ka
lõik 4.4.

Läbilõikelises retrospektiivses sõel- ja haigusjuhtude kontrolli uuringus, mis hõlmas 3090 Parkinsoni
tõvega patsienti, esinesid 13,6%-l kõigist patsientidest, kes said dopaminergilist või
mittedopaminergilist ravi, viimase kuue kuu jooksul impulsi kontrolli häire sümptomid. Need ilmnesid
patoloogilise mängurluse, soppamistungi, liigsöömise ja seksuaalse sundkäitumisena
(hüperseksuaalsusena). Impulsi kontrolli häirete võimalikeks sõltumatuteks riskifaktoriteks olid
dopaminergilised ravimid ja dopaminergilise ravimi suuremad annused, noorem iga (65 aasta),
vallaline perekonnaseis ja mängurlus subjektiivses perekonnaanamneesis.

4.9 Üleannustamine

Ulatusliku üleannustamise kliiniline kogemus puudub. Võimalikud kõrvaltoimed on seotud
dopamiiniagonistide farmakodünaamiliste omadustega ja nendeks võivad olla iiveldus, oksendamine,
hüperkineesia, hallutsinatsioonid, agitatsioon ja hüpotensioon. Antidooti dopamiini agonisti
üleannustamise juhuks ei ole. Kesknärvisüsteemi stimulatsiooni nähtude korral võib olla näidustatud
neuroleptikumi manustamine. Üleannustamise raviks võib olla vajalik üldiste toetavate meetmete
rakendamine: maoloputus, intravenoosne vedelike, aktiivsöe manustamine ning
elektrokardiograafiline monitooring.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: dopamiini agonistid, ATC-kood: N04BC05

Pramipeksool on dopamiiniretseptorite agonist, mis seondub suure selektiivsuse ja spetsiifilisusega
D2-alatüübi retseptoritele, mille hulgast on tal eelistatult afiinsus D3-retseptorite suhtes, samuti on tal
järgi I...IV
staadiumis. Nendest umbes 900-l oli haigus kaugelearenenud staadiumis, raviks kasutati samaaegselt
levodopat ning kaasusid motoorika komplikatsioonid.

Varases ja kaugelearenenud Parkinsoni tõve staadiumis säilis MIVIREN"i efektiivsus kontrollitud
kliinilises uuringus umbes 6 kuud. Avatud jätku-uuringus, mis kestis enam kui 3 aastat, ei täheldatud
efektiivsuse vähenemist. 2-aastase kestusega kontrollitud topelt-pimedas kliinilises uuringus pikendas
esmaravi pramipeksooliga tunduvalt perioodi motoorsete komplikatsioonide tekkimiseni ja vähendas
nende esinemissagedust, võrreldes levodopa esmaraviga. Motoorsete komplikatsioonide hilisem
saabumine pramipeksooliga tuleks seada tasakaaluks levodopast tingitud suurema motoorse
funktsiooni paranemisele (mõõdetuna keskmise muutusena UPDRS-skaalal). Üldine
hallutsinatsioonide ja somnolentsuse esinemissagedus oli tavaliselt kõrgem pramipeksooli grupis
annuse suurendamise perioodil. Ometi puudusid olulised erinevused ka säilitusravi kestel.
Pramipeksoolravi alustamisel Parkinsoni tõvega patsientidele tuleb neid asjaolusid arvestada.


5.2 Farmakokineetilised
omadused

Pramipeksool imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti ja täielikult. Preparaadi absoluutne
biosaadavus on üle 90% ning tema maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saabub 1...3 tunni
pärast. Toidu samaaegsel tarvitamisel väheneb imendumise kiirus, kuid imendumise määr ei muutu.
Pramipeksoolil on lineaarne farmakokineetika ning vereplasma kontsentratsioonide osas esinevad
erinevate patsientide vahel väikesed erinevused. Inimestel on pramipeksooli seonduvus vereplasma
valkudega väike (alla 20%) ning jaotusruumala suur (400 l). Rottidel on täheldatud preparaadi suuri
kontsentratsioone ajus (ligikaudu 8 korda suurem kui kontsentratsioon vereplasmas).

Inimorganismis metaboliseerub pramipeksool vaid väikestes kogustes.

Pramipeksool eritub peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul. Umbes 90% C14 märgistatud
ravimist eritus uriiniga ning alla 2% roojaga. Pramipeksooli totaalne kliirens on ligikaudu 500 ml/min
ning renaalne kliirens umbes 400 ml/min. Eliminatsiooni poolväärtusaeg (t½) varieerub 8 tunnist
noortel kuni 12 tunnini eakatel patsientidel.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Korduvannuse toksilisuse uuringud näitasid, et pramipeksool kutsub esile funktsionaalseid toimeid,
haarates põhiliselt KNS-i ja naise reproduktiivset süsteemi, mis tulenesid arvatavasti pramipeksooli
liigsest farmakodünaamilisest toimest.

Merisigadel täheldati diastoolse ja süstoolse rõhu ja südame löögisageduse langust ning ahvidel
märgati hüpotensiivse toime tendentsi.

Pramipeksooli võimalikku toimet reproduktiivsele funktsioonile on uuritud rottidel ja küülikutel.
Pramipeksool ei olnud teratogeenne rottidel ega küülikutel, kuid osutus embrüotoksiliseks rottidel
emasloomale toksiliste annuste kasutamisel. Loomaliikide valikust ja uuritud parameetrite piiratusest
tingituna pole pramipeksooli ebasoodsat toimet rasedusele ega meeste viljakusele täielikult selgitatud.

Pramipeksool ei olnud genotoksiline. Isasrottidel kantserogeensuse uuringus arenenud Leydigi
rakkude hüperplaasia ja adenoomid on seletatavad pramipeksooli prolaktiini-inhibeeriva toimega. See
leid pole inimeste puhul kliiniliselt oluline. Sama uuring näitas ka, et 2 mg/kg (soola) ja suurema
annuse juures pramipeksooliga tekkis reetina degeneratsioon albiinorottidel. Viimast sümptomit ei
leitud pigmendiga rottidel ega ka 2-aastasel albiino hiirte kantserogeensuse uuringul ega ka mitte
ühegi teise liigi uuringutel.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Mannitool (E421)
Maisitärklis
Hüdroksüpropüültselluloos
Kolloidne ränidioksiid, veevaba
Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

30 kuud.

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

10 tabletti igas OPA/alumiinium/PVC/alumiiniumblister-ribas.
Karp sisaldab 10 blisterriba

Pakendi suurus:
100 tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks <käsitlemiseks>

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Specifar S.A.
1, 28 Octovriou str., Ag. Varvara
123 51 Athens
Kreeka


8.
MÜÜGILOA NUMBRID

0,088 mg: 643509
0,18 mg: 643309
0,7 mg: 643409


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

19.08.2009.


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud augustis 2009.