Mycomax - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

MYCOMAX, 150 mg kõvakapslid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kapsel sisaldab 150 mg flukonasooli.
INN. Fluconazolum

Abiained:
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Kõvakapsel
Ravimi kirjeldus:
Mycomax 150 ­ kõva läbipaistev zelatiinkapsel, mille ülemine osa on rohekas sinine, alumine osa
valge, kuhu on mustaga trükitud "MYCO 150", sisaldab valkjat kuni kollakat pulbrit.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Flukonasoolile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid: süsteemne kandidoos;
suguelundite kandidoos; naha kandidoos, dermatofüütide poolt põhjustatud naha
seeninfektsioonid (tinea corporis, tinea cruris).
Seeninfektsiooni profülaktika luuüdi transplantatsiooni läbivatel või pahaloomulise kasvaja tõttu
tsütotoksilist kemoteraapiat või kiiritusravi saavatel immuunsupressiooniga haigetel.
Krüptokokkoos.
Kliiniliselt oluline toimespekter. Cryptococcus, Candida, non-albicans Candida (esineb
resistentseid tüvesid), Trichophyton, Microsporum, Epidermophyton.

Flukonasooli õigustatud kasutamiseks tuleb järgida ametlikke ravijuhiseid. Lastel kõikidel
näidustustel ei kasutata ­ lisainformatsiooniks vt lõik 4.2.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Flukonasooli ööpäevase annuse määramisel tuleb lähtuda seeninfektsiooni iseloomust ja
raskusastmest. Selliste infektsioonide korral, mis vajavad mitmekordset manustamist, peab ravi
jätkuma niikaua, kuni laboratoorsete testide parameetrid näitavad aktiivse seeninfektsiooni
taandumist. Liiga lühiajaline ravi võib põhjustada infektsiooni retsidiveerumist.

Sõltuvalt haiguse raskusest ja patsiendi kliinilisest seisundist võib olla vaja manustada ravimit
intravenoosselt. Patsiendi üleviimisel intravenoosselt manustamiselt suukaudsel, ei ole vaja
ööpäevaseid annuseid muuta.

Täiskasvanud:
- Vaginaalne kandidoos: 150 mg ühekordse annusena.
- Tinea corporis, tinea cruris: 150 mg üks kord nädalas 2...4 nädala jooksul.
Mycomax 150 ei soovitata kasutada lastel efektiivsuse andmete puudumise tõttu.

Krüptokokkmeningiidi infektsiooni retsidiivi vältimiseks AIDSihaigetel võib flukonasooli
manustada ööpäevase annusena 100...200 mg.

Kasutamine lastel
Alla 16-aastaste noorukite ja laste ravis tuleks kasutada väiksema toimeaine sisaldusega
ravimvormi või flukonasooli siirupit.

Kasutamine eakatel
Kui ei ole neerupuudulikkuse tunnuseid, soovitatakse tavalisi annuseid. Neerupuudulikkuse
korral (kreatiniini kliirens <50 ml/min) kohandatakse annuseid alljärgnevalt.

Kasutamine neerupuudulikkusega patsientidel (täiskasvanud ja lapsed)
Flukonasool eritub muutumatul kujul enamjaolt uriiniga. Ravikuuri ühekordse üksikannusega
muuta vaja ei ole. Flukonasooli korduval manustamisel neerupuudulikkusega patsiendile on
algannuseks 50...400 mg; pärast algannust tuleb (olenevalt näidustusest) muuta ööpäevast annust
vastavalt alljärgnevale tabelile:

Kreatiniini kliirens ml/min
Soovitatav annus protsentides
>50

100%
<50 (dialüüsi ei kasutata)

50%
Regulaarselt hemodialüüsi saavad
100% pärast iga dialüüsi
patsiendid

Manustamisviis
Kapslid on ette nähtud suukaudseks manustamiseks. Need tuleb alla neelata tervelt, sõltumata
söögiaegadest.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või teiste asooli derivaatide või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Flukonasooli ei tohi manustada koos ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT intervalli ja
metaboliseeruvad ensüümi CYP3A4 kaudu: tsisapriid, astemisool, terfenadiin, pimosiid ja
kinidiin (vt ka lõik 4.5).

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Flukonasooli seostatakse raske maksatoksilisuse harvade juhtudega, vahel isegi letaalsetega.
Need juhud on esinenud eelkõige raske kaasuva haigusega patsientidel. Ei ole kindlaks tehtud
korrelatsiooni ööpäevase annuse, ravi kestuse või patsiendi soo või vanuse ning flukonasooliga
seotud maksatoksilisuse vahel. Patsiente, kellel ravi ajal flukonasooliga tekivad maksafunktsiooni
näitajate kõrvalekalded, tuleb jälgida raskema maksakahjustuse tekke suhtes. Ravi flukonasooliga
tuleb katkestada, kui kliinilised nähud viitavad sellele, et on tekkimas maksahaigus, mis võib olla
tingitud flukonasooli kasutamisest. Maksatoksilisus pärast flukonasooli manustamist on olnud
tavaliselt ravi katkestamisel pöörduv.

Mõnede asoolide kasutamist on seostatud QT-intervalli pikenemisega. Harva on ravi ajal
flukonasooliga teatatud torsade de pointes/kodade fibrillatsiooni tekkest. Kuigi flukonasooli
kasutamise ja QT-intervalli pikenemise omavaheline seos ei ole kindel, tuleb flukonasooli
kasutada ettevaatusega patsientidel, kelle esinevad potentsiaalsed proarütmilised seisundid, nagu:
-
kaasasündinud või omandatud QT-intervalli pikenemine
-
kardiomüopaatia, eriti olemasoleva südamepuudulikkuse foonil
-
siinusbradükardia
-
olemasolev sümptomaatiline arütmia
-
samaaegne ravi prepraraatidega, mis ei metaboliseeru CYP3A4 vahendusel, kuid mis
teadaolevalt pikendavad QT-intervalli (vt lõik 4.5).

Elektrolüütide häired, nagu hüpokaleemia, hüpomagneseemia ja hüpokaltseemia tuleb enne ravi
algust flukonasooliga korrigeerida.

Halofantriin pikendab teadaolevalt QTc-intervalli soovitatavates terapeutilistes annustes ning on
CYP3A4 substraat. Flukonasooli ja halofantriini kooskasutamine ei ole soovitatav.

Harva on flukonasoolravi ajal tekkinud eksfoliatiivsed nahareaktsioonid nagu Stevens-Johnsoni
sündroom ja epidermise toksiline nekrolüüs. AIDSi-haiged on raskete nahareaktsioonide tekkeks
enam disponeeritud. Kui patsientidel, kellel ravitakse flukonasooliga pindmisi seeninfektsioone,
tekib nahalööve, tuleb edasine ravi selle preparaadiga lõpetada. Kui invasiivse/süsteemse
seennakkusega patsiendil tekib nahalööve, tuleb neid hoolikalt jälgida ning ravi flukonasooliga
lõpetada kui ilmneb bulloosne nahakahjustus või tekib multiformne erüteem.

Harva on täheldatud anafülaktiliste reaktsioonide teket (vt lõik 4.8).

Patsiendid, kellel on harvaesinevad pärilikud haigused nagu galaktoositalumatus, Lapp-
laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi käesolevat ravimit kasutada.

Fukonasooli annust tuleb vähendada kui kreatiniini kliirens on alla 50 ml/min. (vt lõik 4.2).

Rasestumisealised naised peavad pikaajalise flukonasoolravi näidustusel kasutama sobivat
kontratseptsiooni meetodit (vt lõik 4.6).

Kasutamine imetavatel emadel ei ole soovitatav.

4.5
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Flukonasooli toime teiste ravimite metabolismile:

Flukonasool on tsütokroom P450 (CYP) isoensüüm 2C9 võimas pärssija ja mõõdukas CYP3A4
pärssija. Lisaks alltoodud kirjeldatud ja dokumenteeritud koostoimetele on olemas risk teiste
CYP2C9 või CYP3A4 vahendusel metaboliseeruvate ravimite sisalduse tõusuks plasmas (näiteks
ergotalkaloidid, kinidiin), kui neid manustatakse samaaegselt flukonasooliga. Seetõttu tuleb
nende kombinatsioonide kasutamisel olla alati ettevaatlik ja patsiente tuleb hoolikalt jälgida.
Flukonasooli ensüüme pärssiv toime võib tänu flukonasooli pikale poolväärtusajale püsida 4...5
päeva pärast ravi lõppu.

Vastunäidustatud kombinatsioonid:
Tsisapriid (CYP3A4 substraat): Patsientidel, kellele anti samaaegselt flukonasooli ja tsisapriidi,
esinesid südametegevuse häired, sh torsade de pointes. Tsisapriid on flukonasooli saavatele
patsientidele vastunäidustatud.

Terfenadiin (flukonasooli annustes 400 mg või rohkem; CYP3A4 substraat): Patsientidel, kes
samaaegselt terfenadiiniga kasutasid asooliühendeid, on esinenud raskeid südame rütmihäireid
sekundaarselt QTc-intervalli pikenemisega. Ühes uuringus, kus flukonasooli kasutati annuses 200
mg ööpäevas, ei tekkinud QTc-intervalli pikenemist. Teises uuringus, kus flukonasooli kasutati
annustes 400 mg ja 800 mg ööpäevas, ilmnes, et flukonasool annuses 400 mg või rohkem
ööpäevas suurendab oluliselt terfenadiini taset plasmas, kui neid kahte ravimit kasutatakse
samaaegselt. Terfenadiini kasutamine samaaegselt flukonasooliga annustes 400 mg või rohkem
on vastunäidustatud. Kui flukonasooli kasutatakse annustes alla 400 mg, tuleb patsienti hoolikalt
jälgida.

Astemisool (CYP3A4 substraat): Astemisooli üleannused on põhjustanud QT-intervalli
pikenemist ja rasket ventrikulaarset arütmiat, torsade de pointes"i ja südame seiskumist.
Flukonasooli ja astemisooli samaaegne kasutamine on vastunäidustatud, sest on oht südame
raskete, isegi letaalse lõppega seotud toimete tekkeks.

Ravimid, mis mõjutavad flukonasooli metabolismi:

Hüdroklorotiasiid: Kineetilises koostoimeuuringus tervetel vabatahtlikel, kellele anti samaaegselt
flukonasooli ja mitmeid hüdroklorotiasiidi annuseid, suurenes flukonasooli sisaldus plasmas 40%
võrra. Taoline toime ei tohiks anda alust flukonasooliannuse muutmiseks patsientidel, keda
samaaegselt ravitakse diureetikumidega, kuid arst peaks sellele tähelepanu pöörama.

Rifampitsiin (CYP450 indutseerja): Flukonasooli ja rifampitsiini samaaegsel manustamisel
vähenes flukonasooli AUC 25% võrra ja poolväärtusaeg lühenes 20% võrra. Patsientidel, kes
saavad samaaegselt rifampitsiini, tuleks kaaluda annuse suurendamist.

Alfentaniil (CYP3A4 substraat): Kui tervetele vabatahtlikele manustati samaaegselt flukonasooli
400 mg ja alfentaniili 20 µg/kg intravenoosselt, suurenes alfentaniili AUC10 umbes kaks korda ja
kliirens vähenes 55%, tõenäoliselt CYP3A4 pärssimise kaudu. Taolise kombinatsiooni
kasutamisel võib olla vajalik korrigeerida annuseid.

Amitriptülliin: On kirjeldatud paljusid juhte, kus amitriptülliini kasutamisel koos flukonasooliga
suurenesid amitriptülliini kontsentratsioonid ja toksilisuse nähud. Flukonasooli samaaegsel
manustamisel nortriptülliiniga, amitriptülliini aktiivse metaboliidiga, on täheldatud nortriptülliini
taseme tõusu. Amitriptülliini toksilisuse riskitõttu tuleb kaaluda amitriptülliini taseme jälgimist ja
vajadusel annuste korrigeerimist.

Antikoagulandid (CYP2C9 substraat). Koostoime uuringus põhjustas flukonasool protrombiiniaja
pikenemist (12%) pärast varfariini manustamist tervetele meestele. Sarnaselt teiste asoolidega on
turustamisjärgselt seoses protrombiiniaja pikenemisega täheldatud hemorraagiaid (verevalumid,
ninaverejooks, seedetrakti verejooks, veri uriinis ja veriroe) patsientidel, kellele anti flukonasooli
koos varfariiniga. Kumariini derivaate saavatel patsientidel tuleb hoolikalt jälgida
protrombiiniaega.

Bensodiasepiinid (CYP3A4 substraat): Kui samaaegselt kasutati flukonasooli 400 mg ja
midasolaami 7,5 mg suu kaudu suurenesid midasolaami AUC ja poolväärtusaeg vastavalt 3,7
korda ja 2,2 korda. 100 mg flukonasooli ööpäevas kasutatuna samaaegselt triasolaamiga annuses
0,25 mg suu kaudu suurenesid triasolaami AUC ja poolväärtusaeg vastavalt 2,5 ja 1,8 korda.
Samaaegsel kasutamisel flukonasooliga on täheldatud triasolaami võimendunud ja pikenenud
toimet. Kui on vajalik ravida patsiente samaaegselt bensodiasepiini ja flukonasooliga, tuleb
kaaluda bensodiasepiini annuse vähendamist ja patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Kaltsiumi antagonistid (CYP3A4 substraat): Flukonasool pärsib maksa CYP3A4 isoensüümi. See
on ensüüm, mis osaleb mõnede dihüdropüridiini rühma kuuluvate kaltsiumi antagonistide (sh
nifedipiini, isradipiini, nikardipiini, amlodipiini ja felodipiini) metabolismis. Kirjanduses võib
leida andmeid, ulatuslikest perifeersetest tursetest ja/või kaltsiumi antagonistide suurenenud
sisaldusest, kui samaaegselt kasutatakse itrakonasooli ja felodipiini, isradipiini või nifedipiini.
Taolist koostoimet võib eeldada ka flukonasooli kasutamisel.

Tselekoksiib (CYP2C9 substraat): Tselekoksiibiga tehtud kliiniline uuring näitas tselekoksiibi
plasmakontsentratsiooni kahekordset tõusu, kui seda kasutati samaaegselt flukonasooliga annuses
200 mg. Nimetatud koostoime arvatakse tulenevat tsütokroom P4502C9 vahendusel toimuva
tselekoksiibi metabolismi pärssimisest. Flukonasoolravi saavatel patsientidel tuleb ravi
tselekoksiibiga alustada väikseima soovitatava annusega.

Tsüklosporiin (CYP3A4 substraat): Kineetilises uuringus neerusiirdamise läbinud patsientidel
suurendas flukonasooli annuses 200 mg ööpäevas aeglaselt tsüklosporiini kontsentratsioone.
Farmakokineetika uuringus siirdatud neeruga patsientidel kes said flukonasooli 200 mg ja
tsüklosporiini 2,7 mg/kg/ööpäevas tekkis 1,8-kordne tsüklosporiini AUC suurenemine ja 55%
kliirensi langus. Flukonasooliga ravitavatel patsientidel soovitatakse jälgida tsüklosporiini
plasmakontsentratsioone.

Didanosiin: Kuigi didanosiini ja flukonasooli samaaegne manustamine ei mõjuta tõenäoliselt eriti
didanosiini farmakokineetikat või efektiivsust, tuleks jälgida reaktsiooni flukonasoolile. Võib olla
parem, kui flukonasooli manustatakse mõni aeg varem kui didanosiini.

Halofantriin (CYP3A4 substraat): Ravimid, mis inhibeerivad CYP3A4, kutsuvad esile
halofantriini metabolismi inhibeerimise.

HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid (CYP2C9 või CYP3A4 substraadid): Müopaatia risk suureneb,
kui samaaegselt manustatakse asoolitüüpi seentevastaseid preparaate ja HMG-CoA-reduktaasi
inhibiitoreid nagu atorvastatiini ja fluvastatiini. Fluvastatiini ja flukonasooli koostoime tagajärjel
võib individuaalselt fluvastatiini kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) suureneda kuni
200%. Kui samaaegne manustamine on vajalik, tuleb seda teha ettevaatlikult.
Kõrvaltoimeteks on müopaatia ja suurenenud rabdomüolüüsi risk. Kui samaaegne manustamine
on vajalik, tuleb patsiente jälgida müopaatia ja rabdomüolüüsi sümptomite suhtes (lihasvalu,
lihaste valulikkus või lihasnõrkus), samuti tuleb jälgida kreatiini kinaasi (CK) tasemeid. Ravi
HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega tuleb katkestada, kui kreatiini kinaasi tase tõuseb
märkimisväärselt või kui kahtlustatakse või diagnoositakse müopaatia või rabdomüolüüs.

Losartaan (CYP2C9 substraat): Flukonasool inhibeerib losartaani muundumist tema aktiivseks
metaboliidiks (E-3174), millest tuleneb enamik losartaanraviga tekkivast angiotensiin II retseptori
antagonismist. Samaaegne ravi flukonasooliga võib tekitada losartaani kontsentratsiooni
suurenemise ja aktiivmetaboliitide sisalduse vähenemise. Patsiente tuleb jälgida, et jätkuvalt
kontrollida hüpertensiooni.

Suukaudsed rasestumisvastased ravimid: On tehtud kaks farmakokineetika uuringut
kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste ravimite ja flukonasooli korduvate annustega.
50 mg flukonasooli ei mõjutanud ühegi hormooni kontsentratsiooni, kuid annuse 200 mg
ööpäevas kasutamisel suurenesid etinüülöstradiooli ja levonorgestreeli AUC vastavalt 40% ja
24% võrra. Seetõttu on väga ebatõenäoline, et flukonasooli korduvad annused mõjutavad
kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste ainete toimet.

Fenütoiin (CYP2C9 substraat): Flukonasooli 200 mg annuse manustamisel koos fenütoiini 250
mg intravenoosse annusega suurenes fenütoiini AUC 75% võrra ja Cmin 128% võrra. Kui mõlema
ravimi samaaegne kasutamine on vajalik, tuleb jälgida fenütoiini plasmakontsentratsiooni ja
korrigeerida fenütoiini annust nii, et ravimi tase püsiks terapeutilisel, kuid veel mittetoksilisel
tasemel.

Prednisoon (CYP3A4 substraat): Ühel prednisooniga ravitud maksasiirdamise läbinud patsiendil
tekkis Addisoni kriis, kui katkestati kolm kuud kestnud ravikuur flukonasooliga. Flukonasooli
ärajätmine kutsus tõenäoliselt esile CYP3A4 aktiivsuse tõusu, mis omakorda põhjustas
prednisooni lagundamise suurenemise. Pikaajalist flukonasool- ja prednisoonravi saavaid
patsiente tuleb flukonasoolravi katkestamisel adrenaalse puudulikkuse suhtes hoolikalt jälgida.

Rifabutiin (CYP3A4 substraat): Flukonasooli samaaegsel manustamisel rifabutiiniga on
täheldatud koostoimet, mille tulemuseks oli rifabutiini taseme tõus seerumis. Samaaegselt
flukonasooli ja rifabutiiniga ravitud patsientidel on täheldatud uveiiti. Patsiente, kes saavad
samaaegselt rifabutiini ja flukonasooli, tuleb hoolikalt jälgida.

Sulfonüüluurea (CYP2C9 substraat): On näidatud, et flukonasool pikendab tervetel vabatahtlikel
samaaegselt manustatud sulfonüüluurea (kloorpropamiid, glibenklamiid, glipisiid ja tolbutamiid)
plasma poolväärtusaega. Flukonasooli ja suukaudseid sulfonüüluurea derivaate võib
diabeetikutele samaaegselt manustada, kuid tuleb silmas pidada hüpoglükeemia tekke võimalust
ja jälgida hoolikalt veresuhkru taset.

Takroliimus ja siroliimus (CYP3A4 substraat): Takroliimuse kasutamine koos flukonasooliga
annuses 0,15 mg/kg kaks korda ööpäevas, kui flukonasooli annus oli vastavalt 100 mg ja 200 mg,
suurendas takroliimuse Cmin 1,4 ja 3,1 korda. Samaaegselt flukonasooli ja takroliimust kasutavatel
patsientidel on täheldatud neerutoksilisust. Kuigi flukonasooli ja siroliimusega ei ole tehtud
koostoime uuringuid, soovitatakse siroliimuse tasemeid jälgida, sest võib olla vajalik annust
korrigeerida. Patsiente, kes saavad samaaegselt takroliimust või siroliimust ja flukonasooli, tuleb
hoolikalt jälgida siroliimuse suurenenud toksilisuse suhtes.

Teofülliin: Platseebokontrolliga koostoime uuringus põhjustas flukonasooli manustamine annuses
200 mg 14 päeva jooksul teofülliini keskmise plasmakliirensi languse 18% võrra. Suurte
teofülliiniannustega ravitavaid patsiente või patsiente, kellel on muul põhjusel suurem risk
teofülliini toksilisuse tekkeks, tuleb seoses samaaegse flukonasoolraviga hoolikalt jälgida
teofülliini toksilisuse sümptomite suhtes ja toksilisuse nähtude tekkimisel tuleb ravi korrigeerida.

Trimetreksaat: Flukonasool, võib pärssida trimetreksaadi metabolismi, mis võib põhjustada
trimetreksaadi plasmakontsentratsiooni suurenemist. Kui trimetreksaadi ja flukonasooli
samaaegset ravi ei ole võimalik vältida, tuleb hoolikalt jälgida trimetreksaadi taset seerumis ja
trimetreksaadi toksilisuse ilminguid.

Zidovudiin: Koostoime uuringud näitasid, et zidovudiini AUC suurenes umbes 20% ja 70% võrra,
kui seda võeti samaaegselt flukonasooliga vastavalt annustes 200 mg või 400 mg ööpäevas.
Toime tulenes tõenäoliselt glükuronidatsiooni pärssimisest. Nimetatud kombinatsiooni kasutavaid
patsiente tuleb kontrollida zidovudiiniga seotud kõrvaltoimete suhtes.

Farmakodünaamilised koostoimed
Ravimpreparaadid, mis kutsuvad esile QT-intervalli pikenemise: haigusjuhtude andmed näitavad,
et flukonasool võib potentsiaalselt kutsuda esile QT-intervalli pikenemine, mis võib viia südame
raske rütmihäireni. Samaaegse ravi korral flukonasooli ja teiste QT-intervalli pikendavate
ravimitega tuleb patsiente hoolikalt jälgida, sest ei saa välistada aditiivset toimet.

Amfoteritsiin B: In vitro ja in vivo loomkatsetes on leitud amfoteritsiin B ja asooli derivaatide
vahel antagonistlik toime. Imidasoolide toimemehhanismiks on ergosterooli sünteesi pärssimine
seente rakumembraanides. Amfoteritsiin B toimib rakumembraanis steroolide sidumise ja
membraani läbilaskvuse muutmise kaudu. Nimetatud antagonismi kliiniline mõju ei ole praegusel
ajal teada. Sarnane toime võib tekkida amfoteritsiin B kolesterüülsulfaatkompleksiga.

Koostoime uuringud on näidanud, et flukonasooli imendumises ei esine kliiniliselt olulisi
muutusi, kui teda võetakse suu kaudu koos toidu, tsimetidiini või antatsiididega või pärast seoses
luuüdi siirdamisega tehtavat kogu keha kiiritusravi.

4.6
Rasedus ja imetamine

Andmed mitmesaja raseda naise ravist flukonasooli standardannustega (alla 200 mg/päevas),
manustatuna ühekordse või korduva annusena raseduse esimesel trimestril, ei näita mingeid
soovimatuid toimeid lootele.

Lastel, kelle emad said 3 kuud või kauem kestnud ravi flukonasooli suurte annustega (400...800
mg ööpäevas) koktsidioidmükoosi puhul, on täheldatud kaasasündinud arenguhäireid (k.a
brahhütsefaalia, kõrvade düsplaasia, suur eesmine lõge, puusaluu kooldumine, radio-humeraalne
sünostoos). Nende toimete seos flukonasooliga ei ole selge.

Loomkatsed ei ole näidanud teratogeenset toimet (vt lõik 5.3.)

Raseduse ajal tohib flukonasooli standardannustes ja lühiajaliselt kasutada ainult juhul, kui
selleks on reaalne vajadus. Flukonasooli suurtes annustes ja pika aja vältel ei tohi raseduse ajal
kasutada muidu, kui ainult eluohtlike infektsioonide raviks.

Flukonasool eritub imetavate emade rinnapiima, kus ta saavutab väiksema kontsentratsiooni kui
plasmas. Imetamise ajal ei ole soovitatav kasutada.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Flukonasool ei oma märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Siiski
tuleb sõidukite juhtimisel või masinate käsitsemisel arvestada, et vahel võib esineda uimasus ja
krambid.

4.8 Kõrvaltoimed

Järgnevad raviga seotud kliinilised kõrvaltoimed ilmnesid 4048 patsiendil, kes kliinilistes
uuringutes said flukonasooli 7 päeva või kauem:

Organsüsteem
Väga
sage
Sage Aeg-ajalt
Harv Väga
harv
> 1/10
> 1/100, <1/10 > 1/1000, <1/100 > 1/10000,
< 1/10000
< 1/1000
Üldised
väsimus,
halb


enesetunne,
asteenia,
palavik

Kesk- ja
peavalu
krambid,


perifeerne
pearinglus,
närvisüsteem
paresteesiad,

treemor,
peapööritus
Naha ja
nahalööve
sügelus
eksfoliatiivne

nahaaluskoe
nahakahjustus
kahjustused
(Stevens-
Johnsoni
sündroom)

Seedetakti häired
iiveldus ja
isutus,


oksendamine
kõhukinnisus,
kõhuvalu
düspepsia,
kõhulahtisus
kõhupuhitus


Lihas ja skeleti
müalgia


süsteem
Autonoomne
suukuivus,


närvisüsteem
suurenenud
higistamine
Psühhiaatrilised
unetus,


häired
somnolentsus

Maksa ja
kliiniliselt
kolestaas,
maksanekroos
sapiteede häired
oluline AST
maksarakkude
tõus, ALT tõus kahjustus,
ja alkaalse
ikterus,
fosfataasi
kliiniliselt
aktiivsuse tõus oluline kogu

bilirubiini tõus
maksanekroos

Meeleorganid


maitsemuutused

Vere ja
aneemia


lümfisüsteemi
häired
Immuunsüsteemi
anafülaksia

häired

Kliinilisi kõrvaltoimeid täheldati sagedamini HI-viirusega nakatunud patsientidel (21%) võrreldes
HI-viirusega nakatumata patsientidega (13%). Siiski oli kõrvaltoimete ilmnemislaad HI-viirusega
nakatunud ja HI-viirusega nakatumata patsientidel sarnane.

Lisaks on tingimustes, kus põhjuslik seos on ebakindel, esinenud järgmisi kõrvaltoimeid (näiteks
avatud uuringud, turustamisjärgne kogemus):

Organsüsteem Väga sage Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
> 1/10
> 1/100,
> 1/1000,
> 1/10000,
< 1/10000
<1/10
<1/100
< 1/1000
Kesk- ja

krambid
perifeerne
närvisüsteem

Naha ka

alopeetsia
eksfoliatiivne
nahaaluskoe
nahakahjustus
kahjustused
(Stevens-
Johnsoni
sündroom ja
toksiline
epidermaalne
nekrolüüs)

Maksa ja

maksapuudulikkus
sapiteede häired
hepatiit
maksanekroos

Immuunsüstee-


anafülaksia,
mi häired
sealhulgas
angioödeem, näo
turse ja sügelus
Vere ja

leukopeenia


lümfisüsteemi
sealhulgas
häired
neutropeenia ja
agranulotsütoos
trombotsütopeenia

Ainevahetus ja

hüperkolestero-

toitumishäired
leemia
hüpertriglütseri-
deemia
hüpokaleemia

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise korral rakendatakse sümptomaatilist toetavat ravi ja vajadusel tehakse
maoloputus. Flukonasool eritub peamiselt uriiniga. Forsseeritud diureesi hulk suurendab
tõenäoliselt eliminatsiooni kiirust. 3 tundi kestev hemodialüüs alandab taset plasmas umbes 50%
võrra.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1
Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: seentevastane ravim süsteemsesk manustamiseks, triasooli derivaat,
ATC-kood: J02AC01

Flukonasool on fungistaatilise toimega triasooli derivaat, mis pärsib spetsiifiliselt seente
ergosterooli sünteesi, mille tagajärjel tekivad defektid rakumembraanis. Flukonasool on kõrgelt
spetsiifiline seente tsütokroom P-450 ensüümide suhtes. Flukonasooli annused 50 mg ööpäevas
28 päeva jooksul ei ole mõjutanud testosterooni taset seerumis meestel ega steroidide
kontsentratsiooni fertiilses eas naistel.
Kasutusspektrisse kuuluvad paljud patogeenid, sealhulgas Candida albicans kuid ka non-albicans
Candida liigid, Cryptococcus spp ja dermatofüüdid. Candida krusei on flukonasooli suhtes
resistentne. 40% Candida glabrata"st on primaarselt resistentsed flukonasooli suhtes. Aspergillus
spp poolt põhjustatud infektsioone ei tohi flukonasooliga ravida.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine: flukonasool imendub suukaudsel manustamisel hästi. Absoluutne biosaadavus on
enam kui 90%. Suukaudset imendumist ei mõjuta samaaegne toidu seedimine. Maksimaalne
plasmakontsentratsioon tühja kõhu korral saavutatakse 0,5...1,5 tundi pärast annuse sisse võtmist.
90% püsiva staadiumi tasemest saavutatakse 4...5 päeva pärast ühekordset ööpäevast annust.
Plasmakontsentratsioon on annusega proportsionaalne.
Pärast flukonaasoli manustamist annuses 200 mg, on Cmax ligikaudu 4,6 mg/l ja
tasakaalukontsentratsioon plasmas 15 päeva pärast on ligikaudu 10 mg/l. Pärast flukonasooli
manustamist annuses 400 mg, on Cmax ligikaudu 9 mg/l ja tasakaalukontsentratsioon plasmas 15
päeva pärast on ligikaudu 18 mg/l.
Kahekordse annuse manustamisel esimesel päeval annab 90% püsiplasmakontsentratsioonist
umbes teisel päeval.

Jaotumine: jaotusmaht vastab kogu organismi veemahule. Seondumine plasmavalkudega on
madal (11...12%).

Kontsentratsioon süljes vastab plasmakontsentratsioonile. Seeninfektsioonist põhjustatud
meningiidiga patsientidel on flukonasooli kontsentratsioon tserebrospinaalses vedelikus umbes
80% vastavast plasmakontsentratsioonist.

Sarvkestas, epidermises-dermises ja eksokriinses higis on flukonasooli kontsentratsioon kõrgem
kui seerumis. Flukonasool akumuleerub sarvkestas. Annuses 150 mg üks kord nädalas oli
flukonasooli kontsentratsioon sarvkestas 23,4 µg/g 7. päeval, 7 päeva pärast teist annust oli see
7,1 µg/g.

Eliminatsioon: Flukonasool eritub peamiselt neerude kaudu. Umbes 80% sisse võetud annusest
eritub uriiniga muutumatul kujul. Flukonasooli kliirens on proportsionaalne kreatiniini
kliirensiga. Ringlevaid metaboliite ei ole kindlaks tehtud. Poolväärtusaeg on ligikaudu 30 tundi.

Lastel toimub flukonasooli eliminatsioon kiiremini kui täiskasvanutel. Poolväärtusaeg lastel ja
noorukitel vanuses 5...15 aastat on vahemikus 15,2...17,6 tundi.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja
reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud muud kahjulikku toimet
inimesele, kui on juba antud SPC teiste lõikues toodud.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottidel täheldati suurenenud hüdronefroosi ja neeruvaagna
laienemise esinemissagedust, samuti oli suurenenud embrüonaalne suremus. Täheldati nii
anatoomiliste variatsioonide sagenemist ja luustumise viibimist kui ka sünnituse pikenemist ja
düstookiat. Nimetatud toimed on kooskõlas östrogeeni sünteesi pärssimisega rotil. Küülikutel
tehtud reproduktsioonitoksilisuse uuringutes täheldati aborte.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Laktoosmonohüdraat, prezelatiniseeritud tärklis, kolloidne veevaba ränidioksiid,
naatriumlaurüülsulfaat, magneesiumstearaat, titaandioksiid, zelatiin, patentsinine V, must
trükitint.

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise
eritingimused


See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakendi iseloomustus: PVC või PVC/PE/PVDC blister, Alumiiniumfoolium, pakendi infoleht,
pappkarp
Pakendi suurus: 1 või 3 tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinõuded
hävitamiseks

Ravim on ette nähtud suukaudseks manustamiseks.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Zentiva,k.s
U Kabelovny 130
Dolni Mecholupy
102 37 Prague 10
Tsehhi Vabariik


8. MÜÜGILOA
NUMBER


374802


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE
KUUPÄEV

08.02.2002/12.02.2007.


10. TEKSTI
LÄBIVAATAMISE
KUUPÄEV

19.08.2005.
Ravimiametis kinnitatud septembris 2009