Metoprolol actavis - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Metoprolol Actavis, 23,75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid
Metoprolol Actavis, 47,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid
Metoprolol Actavis, 95 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid
Metoprolol Actavis, 190 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab:

23,75 mg metoproloolsukstinaati, mis vastab 25 mg metoprolooltartraadile.
47,5 mg metoproloolsukstinaati, mis vastab 50 mg metoprolooltartraadile.
95 mg metoproloolsukstinaati, mis vastab 100 mg metoprolooltartraadile.
190 mg metoproloolsukstinaati, mis vastab 200 mg metoprolooltartraadile.
INN. Metoprololum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett

23,75 mg: valged, ovaalsed kaksikkumerad ligikaudu 9 x 5 mm toimeainet prolongeeritult vabastavad
tabletid, poolitusjoonega mõlemal poolel.
47,5 mg: valged, ovaalsed kaksikkumerad ligikaudu 11 x 6 mm toimeainet prolongeeritult vabastavad
tabletid, poolitusjoonega mõlemal poolel
95 mg: valged, ovaalsed kaksikkumerad ligikaudu 16 x 8 mm toimeainet prolongeeritult vabastavad
tabletid, poolitusjoonega mõlemal poolel
190 mg: valged, ovaalsed kaksikkumerad ligikaudu 19 x 10 mm toimeainet prolongeeritult vabastavad
tabletid, poolitusjoonega mõlemal poolel

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

­
Arteriaalne hüpertensioon.
­
Stenokardia.
­
Südame rütmihäired, eriti supraventrikulaarne tahhükardia.
-
Ägeda müokardiinfarkti järgse äkksurma ja kordusinfarkti profülaktika.
­
Orgaanilise südamekahjustuseta palpitatsioonid.
­
Migreeni profülaktika.
­
Stabiilne sümptomaatiline südamepuudulikkus (NYHA II...IV klass, vasaku vatsakese
väljutusmaht < 40 %), kombinatsioonis teiste südamepuudulikkuse ravimitega (vt lõik 5.1).

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Metoprolooli tablette võetakse üks kord päevas, soovitatav on võtta tablett hommikul. Tablette tuleb
neelata tervelt või poolitatult. Neid ei tohi närida ega purustada. Tabletid võetakse koos veega
(vähemalt pool klaasi).

Annuseid määratakse järgmiste juhiste järgi:

Arteriaalne hüpertensioon
Kerge kuni mõõduka raskusega arteriaalse hüpertensiooniga patsientidele 47,5 mg
metoproloolsuktsinaati (mis vastab 50 mg metoprolooltartraadile) üks kord päevas. Vajadusel võib
annust suurendada 95...190 mg metoproloolsuktsinaadini (mis vastab 100...200 mg
metoprolooltartraadile) päevas, või lisada raviskeemile mõni muu antihüpertensiivne ravim.

Stenokardia
95...190 mg metoproloolsuktsinaati (mis vastab 100...200 mg metoprolooltartraadile) üks kord
päevas. Vajadusel lisatakse raviskeemile teised ateroskleroosi vastased ravimid.

Südame rütmihäired
95...190 mg metoproloolsuktsinaati (mis vastab 100...200 mg metoprolooltartraadile) üks kord
päevas.

Müokardiinfarkti järgne profülaktika
190 mg metoproloolsukstinaati (mis vastab 200 mg metoprolooltartraadile) üks kord päevas.

Funktsionaalse südamehaigusega seotud palpitatsioonid
95 mg metoproloolsukstinaati (mis vastab 200 mg metoprolooltartraadile) üks kord päevas. Vajadusel
võib annust suurendada kuni 190 mg metoproloolsuktsinaadini (mis vastab 200 mg
metoprolooltartraadile).

Migreeni profülaktika
95...190 mg metoproloolsuktsinaati (mis vastab 100...200 mg metoprolooltartraadile) üks kord
päevas.

Stabiilne sümptomaatiline südamepuudulikkus
Metoproloolsuktsinaadi annus määratakse stabiilsele sümptomaatilise südamepuudulikkusega haigele
individuaalselt, mida toetavad teised südamepuudulikkuse vastased ravimid.
Esimesel nädalal on soovitatav algannus NYHA III...IV klassi patsientidele 11,88 mg
metoproloolsuktsinaati (mis vastab 12,5 mg metoprolooltartraadile) üks kord päevas. Annust võib
teisel nädalal vajadusel suurendada 23,75 mg metoproloolsuktsinaadini (mis vastab 25 mg
metoprolooltartraadile) päevas. Soovitatav algannus NYHA II patsientidele kahe esimese nädala
jooksul on 23,75 mg metoproloolsuktsinaati (mis vastab 25 mg metoprolooltartraadile) üks kord
päevas. Pärast kahte esimest nädalat võib annust kahekordistada. Üle nädala võib annuse suurendada
kuni 190 mg metoprooolsuktsinaadini (mis vastab 200 mg metoprolooltartraadile) päevas kuni
saavutatakse maksimaalne talutav annus. Pikaajalise ravi korral on eesmärgiks jõuda annuseni 190 mg
metoprooolsuktsinaati (mis vastab 200 mg metoprolooltartraadile) päevas või kuni patsiendi poolt
talutava kõrgeima annuseni.
Soovitatavalt peaks raviarst olema stabiilse sümptomaatilise südamepudulikkuse ravis kogenud.
Pärast igakordset annuse suurendamist tuleb patsiendi seisundit väga hoolikalt kontrollida. Kui
vererõhk liigselt langeb, võib osutuda vajalikuks kaasuvate ravimite annuse vähendamine. Algne
hüpotensioon ei pruugi tähendada, et metoprolooli sama annust pikaajalise ravi korral ei taluta, kuid
patsiendile tuleb manustada ravimi väiksemat annust kuni seisundi stabiliseerumiseni.

Neerufunktsiooni häire
Annuse korrigeerimine ei ole vajalik.

Maksafunktsiooni häire
Raskekujulise maksakahjustusega patsientidel (nt opereeritud portaalveeni sundiga haiged), tuleks
kaaluda annuse vähendamist (vt lõik 5.2).

Eakad
Üle 80-aastastel patsientidel kasutamise kohta ei ole piisavalt andmeid. Annuse suurendamisel on
vajalik ettevaatus.

Lapsed ja noorukid
Lastele ja noorukitele on ravimi kasutamise kogemused piiratud.

4.3 Vastunäidustused

Metoprolool on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:
- Ülitundlikkus metoproloolsuktsinaadi, teiste beetablokaatorite või ravimi ükskõik millise abiaine
suhtes.
- II või III astme atrioventrikulaarne (AV) blokaad.
- Ravile allumatu südamepuudulikkus (kopsuturse, hüpoperfusioon või hüpotensioon) ja pidev või
perioodiline ravi südame kontraktiilsust tõstvate ravimitega (beetaretseptorite agonism).
- Manifesteerunud ja kliiniliselt oluline siinusbradükardia (südame löögisagedus < 50/min.).
- Siinussõlme nõrkuse sündroom.
- Kardiogeenne sokk.
- Perifeerse arteriaalse verevarustuse raske häire.
- Hüpotensioon (süstoolne rõhk < 90 mmHg).
- Metaboolne atsidoos.
- Raske bronhiaalastma või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.
- Samaaegne MAO inhibiitorite kasutamine ( v.a MAO-B inhibiitorid).

Metoprolooli ei tohi manustada ägeda müokardiinfarkti kahtlusega patsientidele, kellel südame
löögisagedus on < 45 lööki minutis, PQ-intervall > 0,24 sekundit või süstoolne arteriaalne rõhk <100
mmHg.

Lisaks sellele on metoprolool vastunäidustatud südamepuudulikkusega patsientidele, kellel süstoolne
vererõhk järjepidevalt on väärtusega alla 100 mmHg (enne ravi alustamist tuleb vererõhku uuesti
mõõta).

Verapamiili- või diltiaseemi-tüüpi kaltsiumikanalite blokaatorite või teiste rütmihäirete vastaste
ravimite (nt disopüramiid) samaaegne intravenoosne manustamine on vastunäidustatud (v.a
intensiivravi osakonnas).

Ravimata feokromotsütoom.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Beetablokaatoreid tuleb ettevaatusega manustada astmahaigetele. Kui astmahaigel, kes kasutab beeta2-
agoniste (tablettide või inhalaatorina) alustatakse ravi metoprolooliga, tuleb beeta2-agonisti annust
kontrollida ning vajadusel suurendada.
Toimeainet prolongeeritult vabastavad metoprolooli tabletid mõjutavad beeta2 retseptoreid vähemal
määral kui tavalised beeta1-selektivsete retseptorblokaatorite tabletid.

Metoprolool võib vähendada suhkurtõve ravi efektiivsust ja maskeerida hüpoglükeemia
sümptomaatikat. Süsivesikute metabolismi häirete risk või hüpoglükeemia sümptomaatika
maskeerimine on väiksem, kui kasutatakse metoprolooli pikendatud toimeajaga tablette võrreldes
beeta1-selektiivsete beeta-adrenoblokaatorite tavapäraste ravimvormidega ja märkimisväärselt väiksem
kui mitte-selektiivsete beeta-adrenoblokaatorite kasutamisel.

Harvadel juhtudel võivad AV-ülejuhte häired seoses metoprolool-raviga ägeneda (võimalik on
AV-blokaad).

Metoprolool võib antihüpertensiivse toime tõttu ägestada perifeersete vaskulaarsete häirete
sümptomeid.

Feokromotsütoomiga patsientidele ravimi määramisel tuleb enne ravi algust ja ravi ajal
metoprolooliga kasutada alfa-adrenoblokaatorit.

Prinzmetali stenokardiaga patsientidel tuleb beeta1-selektiivseid aineid kasutada ettevaatusega.

Metoprolool-ravi võib maskeerida türeotoksikoosi sümptomaatikat.

Enne operatsiooni tuleb anestesioloogi informeerida, et patsient kasutab beetablokaatoreid. Kirurgilise
protseduuri ajal ei soovitatav beetablokaatorite kasutamist katkestada.

Ravi beetablokaatoritega ei tohi järsult katkestada. Kui ravi on vaja katkestada, tuleb seda võimalusel
teha pikema perioodi ­ vähemalt 2 nädala vältel, kus annust järk-järgult poole võrra langetatakse kuni
jõutakse väikseima annuseni, s.o pool kõige väiksema tugevusega toimeainet prolongeeritult
vabastavast tabletist ehk 11,875 mg metoproloolsuktsinaati (mis vastab
12,5 mg metoprolooltartraadile). Seda viimast annust tuleb manustada vähemalt 4 päeva jooksul enne
ravi täielikku lõpetamist. Kui patsiendil esineb mingeid sümptomeid, tuleb annus viia madalaimale
tasemele. Beetablokaator-ravi järsk katkestamine võib ägestada südamepuudulikkuse nähte ja
suurendada müokardiinfarkti ning äkk-surma tekkeriski.

Sarnaselt teistele beetablokaatoritele võib ka metoprolool suurendada nii tundlikkust allergeenidele kui
ka anafülaktiliste reaktsioonid raskust. Ravi adrenaliiniga ei anna beetablokaatoreid saavatel
patsientidel alati soovitud ravitoimet (vt ka lõik 4.5).

Beetablokaatorid võivad vallandada või halvendada psoriaasi.

Praeguseks ei ole piisavalt andmeid metoprolooli kasutamisest südamepuudulikkusega patsientidel,
kellel on järgmised kaasuvad faktorid:
­ ebastabiilne südamepuudulikkus (NYHA IV klass)
­ äge müokardiinfarkt või ebastabiilne stenokardia eelneva 28 päeva jooksul
­ neerufunktsiooni häire
­ maksafunktsiooni häire
­ patsiendi vanus üle 80 eluaasta
­ patsiendi vanus alla 40 eluaasta
­ hemodünaamiliselt oluline südameklapi haigus
­ hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia
­ toimunud südameoperatsioon viimase 4 kuu jooksul enne ravi alustamist metoprolooliga.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised koostoimed
Kui sümpaatilisi ganglione blokeerivaid ained manustatakse koos teiste beetablokaatorite
(nt silmatilkadega) või MAO inhibiitoritega, tuleb patsiendi seisundit hoolikalt kontrollida.

Kui kaasuv ravi klonidiiniga on plaanis lõpetada, tuleb ravi beetablokaatoritega katkestada mitmeid
päevi enne klonidiin-ravi lõppemist.

Kui metoprolooli manustatakse koos verapamiili- või diltiaseemi-tüüpi kaltsiumkanalite blokaatorite
või antiarütmikumidega, tuleb patsienti väga hoolikalt jälgida igasuguste negatiivsete inotroopsete ja
kronotroopsete toimete suhtes.
Verapamiili-tüüpi kaltsiumikanalite blokaatoreid ei tohi beetablokaatoreid saavatele patsientidele
intravenoosselt manustada.

I klassi antiarütmikumid: I klassi antiarütmikumid ja beetablokaatorid omavad täiendavat negatiivset
inotroopset toimet, mis võib anda raskeid hemodünaamilisi kõrvaltoimeid vasaku vatsakese
vähenenud funktsiooniga patsientidel. Nende ravimite kombinatsiooni tuleb vältida ka siinussõlme
nõrkuse sündroomi ja AV-juhtehäire korral. Koostoimet on kõige paremini dokumenteeritud
disopüramiidi korral.

Beetablokaatoreid saavatel patsientidel võivad inhalatsioonianesteetikumid võimendada
beetablokaatorite bradükardilist toimet.

Metoprolool võib potentseerida samaaegselt manustatud vererõhku langetavate ravimite toimet.

Kui samaaegselt manustatakse metoproloooli, adrenaliini või teisi adrenomimeetikume, võib vereõhk
märkimisväärselt tõusta.

Metroprolooli ja reserpiini, alfa-metüüldopa, klonidiini, guanfantsiini ja südameglükosiidide
kooskasutamisel võib tekkida väljendunud südametöö langus ja ülejuhte häired.

Samaaegset ravi teiste beeta-adrenergiliste ravimitega (nt timolool silmatilgad) saavaid patsiente tuleb
hoolikalt meditsiiniliselt jälgida.

Metoproloolsuktsinaat võib varjata hüpoglükeemia nähte, eriti tahhükardiat. Beeta retseptorite
blokaatorid võivad inhibeerida II tüübi diabeediga patsientidel insuliini vabanemist. Veresuhkrut tuleb
regulaarselt mõõta ja vajadusel korrigeerida antidiabeetilist ravi (insuliini ja suukaudsete
antidiabeetiliste ravimite annuseid).

Samaaegne indometatsiini või teiste prostaglandiini sünteesi inhibiitorite kasutamine vähendab
beetablokaatorite antihüpertensiivset toimet.

Kui teatud tingimustes manustatakse beetablokaator-ravil olevale patsiendile adrenaliini, mõjutavad
kardioselektiivsed beetablokaatorid vererõhu regulatsiooni märgatavalt vähem kui mitte-selektiivsed
beetablokaatorid.

Beetablokaator-ravi võib anafülaktilise reaktsiooni raviks kasutatava adrenaliini toimet vähendada
(vt ka lõik 4.4).

Farmakokineetilised koostoimed
Ensüüme indutseerivad või inhibeerivad ained võivad mõjutada metoprolooli plasmakontsentratsiooni.
Rifampitsiin langetab metoprolooli plasmakontsentratsiooni, kuid tsimetidiin, alkohol ja hüdralasiin
võivad seda hoopis suurendada. Metoprolool metaboliseerub peamiselt, kuid mitte ainult maksas
ensüüm tsütokroom (CYP)2D6 vahendusel (vt ka lõik 5.2). Ained, mis inhibeerivad CYP2D6, nt
selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRId) nagu paroksetiin, fluoksetiin ja sertraliin,
difenhüdramiin, hüdroksüklorokviin, tselekoksiib, terbinafiin, neuroleptikumid (nt kloorpromasiin,
triflupromasiin, kloorprotikseen) ja võimalik ka, et propafenoon, suurendavad metoprolooli
plasmakontsentratsiooni.

Teatatud on ka amiodarooni ja kinidiini metabolismi vahendava ensüümi CYP 2D6 inhibeerivast
toimest.

Metoprolool võib langetada teiste ravimite kliirensit (nt lidokaiinil).

4.6
Rasedus ja imetamine

Rasedus
Kuna hästi kontrollitud uuringud metoprolooli kasutamise kohta raseduse ajal puuduvad, tohib
metoprolooli raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui ravist saadav kasu emale kaalub üles kaasuvad
riskid embrüole/lootele.
Beetablokaatorid vähendavad platsentaarset perfusiooni, mis võib põhjustada loote emakasisese surma
ja enneaegse sünnituse. Pärast raseda naise pikaaegset kerge kuni mõõduka hüpertensiooni ravi
täheldati emakasisese kasvu peetust. Beetablokaatorid võivad põhjustada sünnitusaja pikenemist ja
lootel ning vastsündinul bradükardiat.
Vastsündinutel on teatatud ka hüpoglükeemiast, hüpotensioonist, suurenenud bilirubineemiast ja
inhibeeritud vastusest anoksiale. Ravi metoprolooliga tuleb lõpetada järk-järgult 48...72 tundi enne
sünnituse tähtaega. Kui see ei ole võimalik, tuleb vastsündinut jälgida beetablokaadi tunnuste ja
sümptomite (nt kardiaalsed ja pulmonaalsed tüsistused) suhtes 48...72 tunni jooksul pärast sünnitust.
Loomadel ei ole beetablokaatorid näidanud võimalikku teratogeenset toimet, kuid on leitud verevoolu
vähenemist nabaväädis, kasvupeetust, vähenenud ossifikatsiooni ja suurenenud arvul loote ja
postnataalseid surmasid.

Imetamine
Metoprolooli kontsentratsioon rinnapiimas on ligikaudu kolm korda kõrgem kui ema
plasmakontsentratsioon.
Kui imetav ema kasutab metoprolooli tavalistes raviannustes, tundub imiku risk kahjulikeks
kõrvaltoimeteks olevat madal (välja arvatud halva metaboolse võimega isikutel), siiski tuleb imikut
jälgida beetablokaadi sümptomite suhtes.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Metoprolol Actavis"el praktiliselt puudub toime autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele.
Patsient peaks enne autojuhtimist ja masinatega töötama hakkamist pöörama tähelepanu sellele, kuidas
metoprolool talle mõjub, sest ravi ajal metoprolooliga võib tekkida pearinglus ja väsimus. Need
toimed võivad koos alkoholi või muudele ravimitele üleminekul võimenduda.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on üldiselt kerged ja mööduva iseloomuga. Allpool toodud kõrvaltoimed on avaldunud
kliinilistes uuringutes või tavakasutuse käigus, eriti, kui on kasutatud metoprolooltartraadi tablette.
Paljudel juhtudel ei ole põhjuslikku seost metoprolooliga kinnitatud.

Väga
sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv ( 1/10000 Väga harv
( 1/10)
( 1/100
( 1/1000
kuni < 1/1000)
(< 1/10000),
kuni < 1/10)
kuni < 1/100)
teadmata (ei saa
hinnata
olemasolevate
andmete alusel)
Vere ja

Trombotsüto-
lümfisüsteemi
peenia,
häired
leukopeenia

Endokriin-
latentse
diabetes
süsteemi häired
mellitus"e
halvenemine
Ainevahetus- ja

kehakaalu
tõus

toitumishäired
Psühhiaatrilised
depressioon,
närvilisus,
unustamine või
häired
kontsentreeru-
ärevus
mäluhäired,
mise häired,
segasus,
uimasus või
hallutsinat-
unetus,
sioonid, isiksuse
õudusunenäod
muutused (nt
meeleolu
kõikumine)
Närvisüsteemi
pearinglus,
paresteesia

häired
peavalu
Silma
nägemishäired,

kahjustused
kuivad või
ärritatud silmad,
konjunktiviit
Kõrva ja

kohin
kõrvus,
labürindi
kuulmishäired
kahjustused
Südame häired

bradükardia,
ajutine
Südame

tasakaaluhäired
südamepuudu-
funktsionaalsed
(väga harva
likkuse
häired, arütmia,
kaasub sellega
sümptomaatika
ülejuhtehäired
ka
süvenemine,
minestamine),
esimese astme
palpitatsioonid
AV-blokaad,
prekardiaalne
valu
Vaskulaarsed
väljendunud
külmad käed ja
nekroosid
ravi
häired
vererõhu-
jalad
eelselt raskete

langus ja
perifeersete
ortostaatiline
vereringete
hüpotensioon,
häiretega
väga harva
patsientidel,
koos
claudicatio
minestamisega
intermittens"i
või Raynaud"
sündroomi
ägenemine
Respiratoorsed,
funktsionaalne
bronhospasmid riniit

rindkere ja
düspesia
mediastiinumi
häired
Seedetrakti
iiveldus,
oksendamine suukuivus
maitsetund-
häired
ülakõhuvalu
likkuse häired
diarröa,
kõhukinnisus
Maksa ja
ebanormaalsed
hepatiit.
sapiteede häired
LFT väärtused
Naha ja
lööve
(psoriaas-
juuste välja
ülitundlikkus-
nahaaluskoe
taoline
langemine
reaktsioonid
kahjustused
urtikaaria ja
valgusele
düstroofilised
psoriaasi
nahakahjus-
ägenemine,
tused),
uued psoriaasi
suurenenud
kolded,
higistamine
psoriaasi-
sarnased der-
matoloogilised
muutused
Lihas-skeleti ja

lihasspasmid
artralgia,
sidekoe
lihasnõrkus
kahjustused
Reproduktiivse
impotentsus
ja

süsteemi ja
teised
rinnanäärme
seksuaalhäired,
häired
peenise plastika
skleroseerumine
(Peyronie
sündroom).
Üldised häired ja
väsimus

tursed


manustamis-
koha reaktsioonid

4.9 Üleannustamine

Sümptomid
Üleannustamine metoprolooliga võib tekitada raskekujulist hüpotensiooni, siinusbradükardiat,
atrioventrikulaarset blokaadi, südamepuudulikkust, kardiogeenset sokki, südameseiskust,
bronhospasmi, teadvuse kadu (isegi koomat), iiveldust, oksendamist või tsüanoosi.

Sümptomid võivad ägeneda koostoimes alkoholiga, antihüpertensiivsete ravimite, kinidiini või
barbituraatidega.

Üleannuse esimesed sümptomid ilmnevad 20 minuti kuni 2 tunni jooksul pärast ravimi manustamist.

Ravi
Vajadusel aktiveeritud söe manustamine ja maoloputus. Raske hüpotensiooni, bradükardia või
südamepuudulikkuse riski esinemisel, tuleb patsiendile manustada intravenoosselt beeta1 agonisti
(nt prenalterooli) 2...5 minutiliste intervallidega või püsiinfusioonina kuni soovitud tulemuse
saavutamiseni. Kui selektiivset beeta1 agonisti ei ole käepärast võib kasutada dopamiini. Samuti võib
uitnärvi aktiivsuse blokeerimiseks manustada atropiinsulfaati (0,5...2,0 mg intravenoosselt).

Kui soovitud toimet ei saavutata, võib kasutada teisi sümpatomimeetilisi aineid, nt dobutamiini või
noradrenaliini.

Veel võib patsiendile manustada 1...10 mg glükagooni. Vajalikuks võib osutuda kardiostimulaatori
paigaldamine. Beeta2 agonisti võib manustada patsiendile bronhospasmi vältimiseks.

Üleannustamise korral manustatavate ravimite annused peavad olema tavapärastest terapeutilistest
annustest märksa suuremad, kuna beetablokaator on beetaretseptorid blokeerinud.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1
Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: selektiivsed beetablokaatorid, ATC-kood: C07AB02

Metoprolool on beeta1 selektiivne beetablokaator, st beeta1-retseptorite blokeerimiseks südames on
vaja palju väiksemaid annuseid kui beeta2-retseptorite blokeerimise jaoks.

Metoprolooli membraane stabiliseeriv toime on ebaoluline ning agonistlik toime puudub.

Metoprolool vähendab või inhibeerib katehhoolamiinide (mis vabanevad vaimse ja füüsilise stressi
tingimustes) stimuleerivat toimet südamele.
Metoprolool vähendab tahhükardiat, langetab minutimahtu, müokardi kontraktiilsust ja vererõhu
tõusu.

Erinevalt selektiivsete beeta1-blokaatorite tavapärastest ravimvormidest tagavad
metoproloolsuktsinaadi toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid ravimi ühtlasema jaotumise ja
toime (beeta1 blokeeriva) teatud aja jooksul.
Stabiilse plasmakontsentratsiooni korral on kliiniline beeta1 selektiivsus parem kui
beeta1-selektiivsetete blokaatorite tavapärastest tablettidest saadud kontsentratsioon. Maksimaalsete
kontsentratsioonidega seotud kõrvaltoimete (nt bradükardia või jäsemete nõrkus) tekkerisk on samuti
minimaalne.

Obstruktiivse kopsuhaiguse sümptomitega patsientidel võib vajadusel metoprolooli manustada koos
beeta2 agonistidega.

Toime südamepuudulikkusele
MERIT-HF uuringus (3,991 NYHA II...IV patsienti, väljutusfraktsiooniga 40/), kus metoprolooli
kombineeriti südamepuudulikkuse standardraviga, näidati näiteks üldise suremuse vähenemist.
Suremus (hoolimata põhjusest) oli metoprolooli grupis 145 (7,2 % patsiendi aasta kohta
jälgimisperioodil) ja platseebo grupis 217 (11,0 %), suhteline risk 0,66 [95 % CI 0,53...0,81].

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine ja jaotumine
Suukaudsel manustamisel imendub metoprolool täielikult. Metoprolooli suukaudse üksikannuse
süsteemne biosaadavus on tänu ulatuslikule esmasele maksapassaazile ligikaudu 50%. Võrreldes
tavapärase ravimvormiga on metoprolooli toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide
biosaadavus on 20...30% väiksem.
Vereplasma valkudega seondub metoprolool vähesel määral (ligikaudu 5...10%).

Iga toimeainet prolongeeritult vabastav tablett koosneb väga paljudest metoproloolsuktsinaati
sisaldavatest pelletitest, mis kontrollivad vabastamist. Iga pellet on kaetud polümeerse kattega, mis
kontrollib metoprolooli vabanemise kiirust.

Pika toimega tablett laguneb kiiresti peale sisse võtmist ja granulaat hajub seedetraktis, kust
metoprolool vabaneb püsivalt 20 tunni jooksul. Tänu sellele tagab ravimi suukaudne manustamine üks
kord päevas metoprolooli ühtlase plasmakontsentratsiooni.

Biotransformatsioon ja eliminatsioon
Metoprolool metaboliseerub peamiselt maksas oksüdatsiooni teel. Kolmel kindlaks tehtud peamisel
metaboliidil ei ole kliiniliselt olulist beeta-blokeerivat toimet.
Põhiliselt (kuid mitte ainult) metaboliseerub metoprolool maksaensüüm tsütokroomi CYP2D6 abil.
CYP2D6-geeni polümorfismi tõttu on metabolismi tase indiviiditi erisugune, aeglastel
metaboliseerijatel (ligikaudu 7...8%) on plasmakontsentratsioonid suuremad ja eliminatsioon
aeglasem kui kiiretel metaboliseerijatel. Ühe indiviidi piires on plasmakontsentratsioonid siiski
stabiilsed ja korduvalt saavutatavad.

Üle 95% suukaudsest annusest eritub uriiniga. Ligikaudu 5%, üksikjuhtudel kuni 30% annusest eritub
muutumatul kujul. Metoprolooli eliminatsiooni poolväärtusaeg on keskmiselt 3,5 tundi (vahemikus
1...9 tundi). Üldine kliirens on ligikaudu 1 liiter/min.

Metoprolooli farmakokineetika eakatel patsientidel ei erine oluliselt nooremate populatsioonist.
Neerupuudulikkusega patsientidel on metoprolooli süsteemne biosaadavus ja eliminatsioon
normaalsed. Metaboliitide eliminatsioon on siiski normist aeglasem. Patsientidel, kellel
glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR) on alla 5 ml/min, on täheldatud metaboliitide märkimisväärset
kuhjumist. Metaboliitide kuhjumine ei võimenda siiski metoprolooli beeta-blokeerivat toimet.

Maksa tsirroosiga patsientidel võib metoprolooli biosaadavus suureneda ja kliirens väheneda.
Kuid ekspositsiooni tõus omab kliinilist tähtsust ainult raske maksatsirroosi puhul või portokavaalse
sundi olemasolu korral. Üldine kliirens on portokavaalse sundiga patsientidel ligikaudu 0,3 l/min ja
AUC-väärtused ligikaudu kuus korda suuremad kui tervetel katseisikutel.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Teisi täiendavaid prekliiniliselt olulisi andmeid lisaks selle ravimomaduste kokkuvõtte eelnevates
lõikudes toodule ei ole.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu:
Mikrokristalne
tselluloos
Metüültselluloos
Maisitärklis
Glütserool
Etüültselluloos
Magneesiumstearaat


Tableti kate:
Hüpromelloos
Mikrokristalne
tselluloos
Stearhape
Titaandioksiid
(E171)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida temperatuuril kuni 30 ºC.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

Blisterpakend (PVC-PE-PVDC/Al)
Pakendi suurused: 10, 14, 20, 28, 30, 50, 50x1, 56, 60, 98 ja 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat
tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinõuded
hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Actavis Group PTC ehf,
Reykjavikurvegi 76-78,
220 Hafnarfjordur,
Island


8.
MÜÜGILOA NUMBRID

Metoprolol Actavis, 23,75 mg: 604408
Metoprolol Actavis, 47,5 mg: 604508
Metoprolol Actavis, 95 mg: 604208
Metoprolol Actavis, 190 mg: 604308


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

31.10.2008


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud aprillis 2009.