Monofer - süste-/infusioonilahus (100mg 1ml)
Artikli sisukord
Näidustus: Rauapuuduse ravi järgmiste seisundite korral: - kui suukaudsed rauapreparaadid on ebaefektiivsed või neid ei saa kasutada. - kui kliiniliselt on vaja kiiresti rauda manustada. Rauapuuduse diagnoos peab põhinema vastavate laborianalüüside tulemustel. Ägeda verekaotuse korral piisab diagnostilise laborianalüüsina hemoglobiini määramisest.
süste-/infusioonilahus (100mg 1ml)
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on Monofer ja milleks seda kasutatakse
Monofer sisaldab rauda kombinatsioonis derisomaltoosiga (suhkrumolekulide ahel). Monoferis sisalduva raua tüüp on sama kehaomase rauaga, mida nimetatakse ferritiiniks. See tähendab, et Monoferi võib teile süstida suurtes annustes.
Monoferi kasutatakse raua madala taseme (mida mõnikord nimetatakse rauavaeguseks või rauavaegusaneemiaks) korral, kui:
- suukaudselt manustatud rauapreparaat ei toimi või te ei talu seda.
- teie arst otsustab, et vajate rauavarude täiendamiseks rauda väga kiiresti.
2. Mida on vaja teada, enne kui te saate Monoferi
Monoferi ei tohi teile manustada
- kui olete toimeaine või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
- kui teil on esinenud tõsiseid allergilisi (ülitundlikkuse) reaktsioone teiste süstitavate rauapreparaatide suhtes;
- kui teil on aneemia, mis ei ole põhjustatud rauapuudusest;
- kui teie organismis on liiga palju rauda (raualiig) või teil on raua ainevahetushäired;
- kui teil on probleeme maksaga, näiteks tsirroos.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Monoferi saamist pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega:
- kui teil on varem olnud ravimiallergiat;
- kui teil on süsteemne erütematoosne luupus;
- kui teil on reumatoidartriit;
- kui teil on raske astma, ekseem või teised allergiad;
- kui teie veres on bakteriaalne infektsioon;
- kui teil on maksafunktsiooni kahjustus.
Monoferi ebakorrektne manustamine võib põhjustada süstekohas ravimi leket, mis võib tekitada nahaärrituse ja potentsiaalselt pikka aega kestva süstekoha naha värvuse muutuse pruunikaks. Selle tekkimisel tuleb süstimine otsekohe peatada.
Lapsed ja noorukid Monofer on ette nähtud ainult täiskasvanutele. Lapsed ja noorukid ei tohi seda ravimit kasutada.
Muud ravimid ja Monofer Teatage oma arstile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Monofer manustatuna koos suukaudsete rauapreparaatidega võib vähendada suukaudse raua imendumist.
Rasedus, imetamine ja viljakus Monoferi kasutamise kohta rasedatel on andmeid piiratud hulgal. Oluline on arstile öelda, kui te olete rase, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda. Kui te jääte rasedaks ravi ajal, peate pidama nõu oma arstiga. Teie arst otsustab, kas teile tohib seda ravimit manustada või mitte.
Kui te imetate, pidage nõu oma arstiga enne, kui teile manustatakse Monoferi. On üsna ebatõenäoline, et Monofer kahjustaks rinnapiimaga toidetavat last.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine Küsige oma arstilt, kas te võite pärast Monoferi manustamist juhtida autot või käsitseda masinaid.
Monofer sisaldab naatriumi Ravim sisaldab kuni 9,4 mg naatriumi (söögisoola peamine koostisosa) 100 mg rauaannuse kohta. See on võrdne 0,47%-ga naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest toiduga saadavast kogusest täiskasvanutel.
3. Kuidas Monoferi manustatakse
Enne manustamist teeb arst teile vajaliku Monoferi annuse määramiseks vereanalüüsi.
Teie arst või meditsiiniõde manustab Monoferi teile süstena või infusioonina veeni.
- Monoferi võib manustada intravenoosse süstena kuni 500 mg kuni kolm korda nädalas.
- Monoferi võib manustada dialüüsiseansi ajal.
- Monoferi võib manustada intravenoosse infusioonina annuses kuni 20 mg rauda kehakaalu kg kohta või iganädalaste infusioonidena, kuni koguannus on manustatud.
Monoferi manustatakse raviasutuses, kus immunoallergiliste juhtumite korral on võimalik rakendada sobivat ja kohest ravi. Pärast iga manustamist jälgib teie arst või meditsiiniõde teid vähemalt 30 minutit.
Kui te saate Monoferi rohkem, kui ette nähtud Kvalifitseeritud tervishoiutöötaja manustab teile Monoferi. On ebatõenäoline, et te saate seda liiga palju. Meditsiinitöötajad jälgivad teie annust ja verenäitajaid, et vältida raua kogunemist teie organismis.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Allergilised reaktsioonid Võib esineda raskeid allergilisi reaktsioone, kuid üldiselt on need harvad. Teatage kohe oma arstile või meditsiiniõele, kui teil tekib mõni järgmistest nähtudest ja sümptomitest, mis võivad viidata tõsisele allergilisele reaktsioonile: näo, keele või neelu turse, neelamisraskused,
nõgestõbi ja hingamisraskused ning rindkerevalu, mis võib olla potentsiaalselt raske allergilise reaktsiooni (Kounise sündroomi) tunnus.
Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):
- iiveldus;
- nahareaktsioonid süstekohas või selle ümbruses, sh naha punetus, turse, põletustunne, valu, verevalum, värvuse muutus, leke süstekohta ümbritsevatesse kudedesse, ärritus;
- nahalööve.
Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st):
- ülitundlikkusreaktsioonid koos võimaliku hingelduse ja bronhospasmiga;
- peavalu;
- tuimus;
- maitsetundlikkuse muutused;
- ähmane nägemine;
- teadvuse kaotus;
- pearinglus;
- väsimus;
- südame löögisageduse tõus;
- kõrge või madal vererõhk;
- valu rindkeres, seljas, lihastes või liigestes, lihasspasmid;
- kõhuvalu, oksendamine, seedehäired, kõhukinnisus, kõhulahtisus;
- sügelus, nõgestõbi, nahapõletik;
- nahaõhetus, higistamine, palavik, külmatunne, värisemine;
- fosfaatide madal tase veres;
- infektsioonid;
- maksaensüümide aktiivsuse tõus;
- paikne põletik veenis;
- naha koorumine.
Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st):
- ebaregulaarne südame löögisagedus;
- hääle kähedus;
- krambihood;
- värinad;
- vaimse seisundi muutused;
- väsimus.
Gripilaadne haigus (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st) võib avalduda pärast ravimi süstimist paari tunni kuni mitme päeva möödudes, sellele iseloomulikeks tunnusteks on kõrge palavik ning lihase- ja liigesevalud. Teadmata
- naha värvimuutused muudes kehapiirkondades kui süstekoht.
Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Monoferi säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage Monoferi pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud ampullil või viaalil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Enne kasutamist kontrollida viaale/ampulle visuaalselt sademe ja kahjustuste suhtes. Kasutada ainult sademeta homogeenset lahust.
Manustamiskõlblikuks muudetud süstelahust tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida. Kasutada ainult selgeid, sademeta lahuseid.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Haigla töötajad kindlustavad, et ravimit säilitatakse ja hävitatakse nõuetele vastavalt.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Monofer sisaldab
- Toimeaine on raud (raud(III)derisomaltoosina, mis on raua süsivesikuühend). Tootes sisalduva raua kontsentratsioon on 100 mg milliliitri kohta.
- Teised koostisosad on naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks), vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) ja süstevesi.
Kuidas Monofer välja näeb ja pakendi sisu Monofer on tumepruun läbipaistmatu süste-/infusioonilahus.
Monofer on saadaval klaasampullides või klaasviaalides, mis sisaldavad:
- 1 ml lahust, mis vastab 100 mg rauale, raud(III)derisomaltoosina.
- 2 ml lahust, mis vastab 200 mg rauale, raud(III)derisomaltoosina.
- 5 ml lahust, mis vastab 500 mg rauale, raud(III)derisomaltoosina.
- 10 ml lahust, mis vastab 1000 mg rauale, raud(III)derisomaltoosina.
Pakendi suurused on järgmised Ampullide pakendi suurused: 5 x 1 ml, 10 x 1 ml, 5 x 2 ml, 10 x 2 ml, 2 x 5 ml, 5 x 5 ml, 2 x 10 ml, 5 x 10 ml. Viaalide pakendi suurused: 1 x 1 ml, 5 x 1 ml, 10 x 1 ml, 5 x 2 ml, 10 x 2 ml, 1 x 5 ml, 2 x 5 ml, 5 x 5 ml, 1 x 10 ml, 2 x 10 ml, 5 x 10 ml.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. Müügiloa hoidja ja tootja Pharmacosmos A/S Roervangsvej 30 DK-4300 Holbaek Taani Tel.: +45 59 48 59 59 Fax: +45 59 48 59 60 E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. UAB „Orivas“ J. Jasinskio g. 16B LT-01112 Vilnius Leedu Tel: +370 5 252 65 70 E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
See ravim on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ja Ühendkuningriigis (Põhja-Iirimaal) järgmiste nimetustega
Austria, Bulgaaria, Eesti, Holland, Horvaatia, Island, Läti, Leedu, Norra, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Rootsi, Taani, Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaal): Monofer Belgia, Itaalia: Monoferric Iirimaa, Luksemburg, Poola: Monover Portugal: Monofar
Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2025.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele.
Patsiente tuleb hoolikalt jälgida ülitundlikkusreaktsiooni nähtude ja sümptomite suhtes Monoferi iga manustamise ajal ja pärast manustamist. Monoferi tohib manustada vaid juhul, kui käepärast on elustamisvahendid ning läheduses anafülaktoidsete reaktsioonide hindamise ning elustamise väljaõppega personal. Patsienti tuleb jälgida kõrvaltoimete suhtes vähemalt 30 minutit pärast igakordset Monoferi süstimist.
Raua iga intravenoosne manustamine on seotud ülitundlikkusreaktsiooni tekkeriskiga. Seetõttu tuleb riski minimeerimiseks vähendada üksikute intravenoossete manustamiskordade arvu miinimumini.
Annustamine
Monoferi annustamine toimub järk-järgult: [1] individuaalse rauavajaduse kindlaksmääramine ja [2] rauaannus(t)e arvutamine ja manustamine. Neid etappe saab korrata pärast [3] rauajärgse küllastumise hindamist.
1. samm: rauavajaduse määramine
Rauavajaduse saab kindlaks määrata kas lihtsustatud tabeli (i) või Ganzoni valemi (ii) abil.
Rauavajadust väljendatakse elementaarses rauas (mg-des).
i. Lihtsustatud tabel
Tabel 1. Lihtsustatud tabel Hb Hb Patsiendid kehakaaluga Patsiendid kehakaaluga Patsiendid kehakaaluga (g/dl) (mmol/l) < 50 kg 50 kg kuni < 70 kg ≥ 70 kg ≥ 10 ≥ 6,2 500 mg 1000 mg 1500 mg < 10 < 6,2 500 mg 1500 mg 2000 mg
ii. Ganzoni valem
Tabel 2. Ganzoni valem
Rauavajadus = Kehakaal(A) x (Soovitav Hb(D) – Tegelik Hb)(B) x 2,4 + Raud rauavarude jaoks(C) [mg rauda] [kg] [g/dl] [mg rauda]
(A) Soovitatav on kasutada patsiendi ideaalset kehakaalu ülekaaluliste patsientide puhul või raseduseelset kehakaalu rasedate naiste puhul. Kõigil teistel patsientidel kasutada tegelikku kehakaalu. Ideaalse kehakaalu saab arvutada mitmel moel, nt arvutus kehakaalu ja KMI 25 abil, st ideaalne kehakaal = 25* (pikkus m)2. (B) Et teisendada väärtus Hb [mmol] väärtuseks Hb [g/dl], peab Hb [mmol] korrutama teguriga 1,61145.
(C) Isikul, kelle kehakaal on üle 35 kg, on rauavarud 500 mg või üle selle. Väiksematel naistel on tavaliselt rauavarude alumiseks piiriks 500 mg. Mõned ravijuhised soovitavad kasutada 10...15 mg rauda kehakaalu kg kohta. (D) Hb vaikimisi soovväärtus on Ganzoni valemis 15 g/dl. Erijuhtudel, näiteks raseduse korral, võiks kaaluda hemoglobiini madalama soovväärtuse kasutamist.
iii. Fikseeritud rauavajadus
Manustatakse fikseeritud annus 1000 mg ja patsienti hinnatakse uuesti rauavajaduse määramiseks vastavalt 3. etapile: rauajärgse küllastumise hindamine. Alla 50 kg kaaluvate patsientide rauavajaduse arvutamiseks kasutada lihtsustatud tabelit või Ganzoni valemit.
2. samm: raua maksimaals(et)e üksikannus(t)e arvutamine ja manustamine
Eelnevalt kindlaksmääratud rauavajaduse põhjal tuleb manustada Monoferi sobiv(ad) annus(ed), võttes arvesse järgmist.
Koguannus nädalas ei tohi ületada 20 mg rauda kehakaalu kg kohta. Üks Monoferi infusioon ei tohi ületada 20 mg rauda kehakaalu kg kohta. Üks Monoferi boolussüst ei tohi ületada 500 mg rauda.
3. samm: rauajärgse küllastumise hindamine
Arst peab tegema taashindamise, sealhulgas vereanalüüsid, lähtudes konkreetse patsiendi seisundist. Intravenoosse rauaravi toime hindamiseks tuleb Hb taset uuesti hinnata mitte varem kui 4 nädalat pärast Monoferi viimast manustamist, et anda erütropoeesile ja raua ärakasutamisele piisavalt aega. Juhul kui patsient vajab edasist rauavarude täiendamist, tuleb rauavajadus ümber arvutada.
Lapsed ja noorukid Monofer ei ole lastele ja alla 18-aastastele noorukitele soovitatav, kuna ohutuse ja efektiivsuse andmed on piiratud.
Manustamisviis
Monoferi tuleb manustada intravenoosselt, kas süstimise või infusiooni teel.
Monoferi ei tohi manustada samaaegselt suukaudsete rauapreparaatidega, kuna suukaudse raua imendumine võib väheneda.
Intravenoosne boolussüste Monoferi võib manustada intravenoossete boolussüstetena kuni 500 mg kolm korda nädalas manustamiskiirusega kuni 250 mg rauda minutis. Seda võib manustada lahjendamata või lahjendada maksimaalselt 20 ml steriilse 0,9% naatriumkloriidi lahusega.
Tabel 3. Intravenoosse boolussüsti manustamiskiirused Monoferi kogus Ekvivalentne Manustamiskiirus/ Sagedus ≤ 5 ml ≤ 500 mg 250 mg rauda/minutis 1...3 korda nädalas
Intravenoosne infusioon Vajaminev raua annus manustatakse Monoferi ühekordse infusiooniga annuses kuni 20 mg rauda kehakaalu kg kohta või iganädalase infusioonina kuni kumulatiivne rauavajadus on manustatud.
Kui rauavajadus ületab 20 mg rauda kehakaalu kg kohta, tuleb annus poolitada kahe manustamiskorra vahel intervalliga vähemalt üks nädal. Esimesel manustamisel soovitatakse kui vähegi võimalik
manustada 20 mg rauda kehakaalu kg kohta. Sõltuvalt kliinilisest otsusest peaks teise manustamise
korral ära ootama laboratoorsete testide tulemused. Tabel 4. Intravenoosse infusiooni manustamiskiirused
Raua annus Minimaalne manustamise aeg
≤ 1000 mg Üle 15 minuti > 1000 mg 30 minutit või kauem
Monofer tuleb infundeerida lahjendamata kujul või lahjendatuna steriilses 0,9% naatriumkloriidi lahuses. Stabiilsuse tagamiseks ei tohi Monoferi lahjendada kontsentratsioonini, mis on väiksem kui 1 mg rauda/ml (arvestamata raud(III) derisomaltoosi lahuse mahtu), ega lahjendada kunagi rohkem kui 500 ml-ni. Süstimine dialüüsiaparaati Monoferi võib manustada hemodialüüsi seansi ajal otse dialüüsiaparaadi venoossesse voolikusse samal viisil kui kirjeldatud intravenoosse boolussüste korral.
Lisateabe saamiseks vaadake palun Monoferi ravimi omaduste kokkuvõtet.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Monofer, 100 mg/ml süste-/infusioonilahus
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks ml lahust sisaldab 100 mg rauda raud(III)derisomaltoosina.
1 ml viaal/ampull sisaldab 100 mg rauda raud(III)derisomaltoosina. 2 ml viaal/ampull sisaldab 200 mg rauda raud(III)derisomaltoosina. 5 ml viaal/ampull sisaldab 500 mg rauda raud(III)derisomaltoosina. 10 ml viaal/ampull sisaldab 1000 mg rauda raud(III)derisomaltoosina.
100 mg rauaannus sisaldab kuni 9,4 mg (0,41 mmol) naatriumi, vt lõik 4.4.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süste-/infusioonilahus. Tumepruun läbipaistmatu lahus.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Rauapuuduse ravi järgmiste seisundite korral:
- kui suukaudsed rauapreparaadid on ebaefektiivsed või neid ei saa kasutada.
- kui kliiniliselt on vaja kiiresti rauda manustada.
Rauapuuduse diagnoos peab põhinema vastavate laborianalüüside tulemustel. Ägeda verekaotuse korral piisab diagnostilise laborianalüüsina hemoglobiini määramisest.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Patsiente tuleb hoolikalt jälgida ülitundlikkusreaktsiooni nähtude ja sümptomite suhtes Monoferi iga manustamise ajal ja pärast manustamist.
Monoferi tohib manustada vaid juhul, kui käepärast on elustamisvahendid ning läheduses anafülaktoidsete reaktsioonide hindamise ning elustamise väljaõppega personal. Patsienti tuleb jälgida kõrvaltoimete suhtes vähemalt 30 minutit pärast igakordset Monoferi süstimist (vt lõik 4.4).
Raua iga intravenoosne manustamine on seotud ülitundlikkusreaktsiooni tekkeriskiga. Seetõttu tuleb riski minimeerimiseks vähendada üksikute intravenoossete manustamiskordade arvu miinimumini.
Annustamine
Monoferi annustamine toimub järk-järgult: [1] individuaalse rauavajaduse kindlaksmääramine ja [2] rauaannus(t)e arvutamine ja manustamine. Neid etappe saab korrata pärast [3] rauajärgse küllastumise hindamist.
1. samm: rauavajaduse määramine
Rauavajaduse saab kindlaks määrata kas lihtsustatud tabeli (i) või Ganzoni valemi (ii) abil.
Rauavajadust väljendatakse elementaarses rauas (mg-des).
i. Lihtsustatud tabel
Tabel 1. Lihtsustatud tabel Hb Patsiendid kehakaaluga Patsiendid kehakaaluga Patsiendid kehakaaluga Hb (g/dl) (mmol/l) < 50 kg 50 kg kuni < 70 kg ≥ 70 kg ≥ 10 ≥ 6,2 500 mg 1000 mg 1500 mg < 10 < 6,2 500 mg 1500 mg 2000 mg ii. Ganzoni valem
Tabel 2. Ganzoni valem Rauavajadus = Kehakaal(A) x (Soovitav Hb(D) – Tegelik Hb)(B) x 2,4 + Raud rauavarude jaoks(C) [mg rauda] [kg] [g/dl] [mg rauda]
(A) Soovitatav on kasutada patsiendi ideaalset kehakaalu ülekaaluliste patsientide puhul või raseduseelset kehakaalu rasedate naiste puhul. Kõigil teistel patsientidel kasutada tegelikku kehakaalu. Ideaalse kehakaalu saab arvutada mitmel moel, nt arvutus kehakaalu ja KMI 25 abil, st ideaalne kehakaal = 25* (pikkus m)2. (B) Et teisendada väärtus Hb [mmol] väärtuseks Hb [g/dl], peab Hb [mmol] korrutama teguriga 1,61145. (C) Isikul, kelle kehakaal on üle 35 kg, on rauavarud 500 mg või üle selle. Väiksematel naistel on tavaliselt rauavarude alumiseks piiriks 500 mg. Mõned ravijuhised soovitavad kasutada 10...15 mg rauda kehakaalu kg kohta. (D) Hb vaikimisi soovväärtus on Ganzoni valemis 15 g/dl. Erijuhtudel, näiteks raseduse korral, võiks kaaluda hemoglobiini madalama soovväärtuse kasutamist. iii. Fikseeritud rauavajadus
Manustatakse fikseeritud annus 1000 mg ja patsienti hinnatakse uuesti rauavajaduse määramiseks vastavalt 3. etapile: rauajärgse küllastumise hindamine. Alla 50 kg kaaluvate patsientide rauavajaduse arvutamiseks kasutada lihtsustatud tabelit või Ganzoni valemit.
2. samm: raua maksimaals(et)e üksikannus(t)e arvutamine ja manustamine
Eelnevalt kindlaksmääratud rauavajaduse põhjal tuleb manustada Monoferi sobiv(ad) annus(ed), võttes arvesse järgmist.
Koguannus nädalas ei tohi ületada 20 mg rauda kehakaalu kg kohta. Üks Monoferi infusioon ei tohi ületada 20 mg rauda kehakaalu kg kohta. Üks Monoferi boolussüst ei tohi ületada 500 mg rauda.
3. samm: rauajärgse küllastumise hindamine
Arst peab tegema taashindamise, sealhulgas vereanalüüsid, lähtudes konkreetse patsiendi seisundist. Intravenoosse rauaravi toime hindamiseks tuleb Hb taset uuesti hinnata mitte varem kui 4 nädalat pärast Monoferi viimast manustamist, et anda erütropoeesile ja raua ärakasutamisele piisavalt aega. Juhul kui patsient vajab edasist rauavarude täiendamist, tuleb rauavajadus ümber arvutada.
Lapsed ja noorukid
Monofer ei ole lastele ja alla 18-aastastele noorukitele soovitatav, kuna ohutuse ja efektiivsuse andmed on piiratud.
Manustamisviis Monoferi tuleb manustada intravenoosselt, kas süstimise või infusiooni teel.
Monoferi ei tohi manustada samaaegselt suukaudsete rauapreparaatidega, kuna suukaudse raua imendumine võib väheneda (vt lõik 4.5).
Intravenoosne boolussüste Monoferi võib manustada intravenoossete boolussüstetena kuni 500 mg kolm korda nädalas manustamiskiirusega kuni 250 mg rauda minutis. Seda võib manustada lahjendamata või lahjendada maksimaalselt 20 ml steriilse 0,9% naatriumkloriidi lahusega.
Tabel 3. Intravenoosse boolussüsti manustamiskiirused Monoferi kogus Ekvivalentne Manustamiskiirus/ Sagedus ≤ 5 ml ≤ 500 mg 250 mg rauda/minutis 1...3 korda nädalas
Intravenoosne infusioon Vajaminev raua annus manustatakse Monoferi ühekordse infusiooniga annuses kuni 20 mg rauda kehakaalu kg kohta või iganädalase infusioonina kuni kumulatiivne rauavajadus on manustatud.
Kui rauavajadus ületab 20 mg rauda kehakaalu kg kohta, tuleb annus poolitada kahe manustamiskorra vahel intervalliga vähemalt üks nädal. Esimesel manustamisel soovitatakse kui vähegi võimalik manustada 20 mg rauda kehakaalu kg kohta. Sõltuvalt kliinilisest otsusest peaks teise manustamise korral ära ootama laboratoorsete testide tulemused.
Tabel 4. Intravenoosse infusiooni manustamiskiirused Raua annus Minimaalne manustamise aeg
≤ 1000 mg Üle 15 minuti > 1000 mg 30 minutit või kauem
Monofer tuleb infundeerida lahjendamata kujul või lahjendatuna steriilses 0,9% naatriumkloriidi lahuses. Stabiilsuse tagamiseks ei tohi Monoferi lahjendada kontsentratsioonini, mis on väiksem kui 1 mg rauda/ml (arvestamata raud(III) derisomaltoosi lahuse mahtu), ega lahjendada kunagi rohkem kui 500 ml-ni. Vt lõik 6.6.
Süstimine dialüüsiaparaati Monoferi võib manustada hemodialüüsi seansi ajal otse dialüüsiaparaadi venoossesse voolikusse samal viisil kui kirjeldatud intravenoosse boolussüste korral.
4.3 Vastunäidustused
- Ülitundlikkus toimeaine, Monoferi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Teadaolev tõsine ülitundlikkus teiste parenteraalsete rauapreparaatide suhtes.
- Mitte-rauapuudusaneemia (nt hemolüütiline aneemia).
- Raua ülekoormus või raua ainevahetushäired (nt hemokromatoos, hemosideroos).
- Dekompenseeritud maksahaigus.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Parenteraalselt manustatud rauapreparaadid võivad põhjustada ülitundlikkusreaktsioone, sealhulgas tõsiseid ja potentsiaalselt fataalseid anafülaktilisi/anafülaktoidseid reaktsioone. Ülitundlikkusreaktsioonidest on samuti teatatud pärast eelnevaid ilma reaktsioonideta kulgenud parenteraalsete rauaühendite manustamisi. Teatatud on ülitundlikkusreaktsioonidest, mis on progresseerunud Kounise sündroomiks (äge allergiline koronaararteri spasm, mis võib põhjustada müokardiinfarkti, vt lõik 4.8).
Risk on suurem patsientidel, kellel teadaolevalt esineb allergiaid, sealhulgas ravimiallergiaid, sealhulgas patsientidel, kellel on anamneesis raske astma, ekseem või teised atoopilised allergiad. Samuti on parenteraalsete rauaühendite suhtes ülitundlikkusreaktsioonide tekkerisk kõrgem patsientidel, kellel on immuunsüsteemi häired või põletikulised sesundid (nt süsteemne erütematoosne luupus, reumatoidartriit).
Monoferi tohib manustada vaid juhul, kui käepärast on elustamisvahendid ning läheduses anafülaktoidsete reaktsioonide hindamise ning elustamise väljaõppega personal. Iga patsienti tuleb jälgida kõrvaltoimete suhtes vähemalt 30 minutit pärast igakordset Monoferi süstimist. Kui manustamise ajal ilmnevad ülitundlikkusreaktsioonid või talumatuse nähud, tuleb ravi koheselt peatada. Olemas peavad olema kardiorespiratoorsed elustamisvahendid ja varustus ägeda anafülaktilise/anafülaktoidse reaktsiooni raviks, nende seas ka süstitav adrenaliini lahus 1:1000. Vajadusel tuleb lisaravina anda antihistamiinikume ja/või kortikosteroide. Kompenseeritud maksafunktsiooni häirega patsientidele tuleb parenteraalset rauda manustada ainult pärast hoolikat riski/kasu suhte hindamist. Parenteraalse raua manustamist tuleb vältida maksafunktsiooni häirega patsientidel (alaniinaminotransferaas ja/või aspartaataminotransferaas > 3 korda üle normi), mille korral on raua kuhjumine eriti nahahilisporfüüriat (Porphyria Cutanea Tarda, PCT) esilekutsuv faktor. Raua kuhjumise vältimiseks on soovitatav rauadepoode hoolikas jälgimine.
Parenteraalset rauda tuleb kasutada ettevaatusega ägeda või kroonilise infektsiooni korral.
Monoferi ei tohi kasutada olemasoleva baktereemiaga patsientidel.
Kui intravenoosne manustamine toimub liiga kiiresti, võib esineda hüpotensiooni episoode.
Monoferi manustamisel tuleb rakendada ettevaatust, vältimaks ravimi paravenoosset lekkimist. Monoferi paravenoosne lekkimine süstekohal võib põhjustada nahaärritust ja süstekoha pruunikat värvust, mis võib püsida pikka aega. Paravenoosse lekke korral tuleb Monoferi manustamine koheselt katkestada.
Monofer sisaldab kuni 9,4 mg (0,41 mmol) naatriumi 100 mg rauaannuse kohta, mis on võrdne 0,47%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Nagu kõigi parenteraalsete rauapreparaatidega, väheneb samaaegse kasutamise korral suukaudse raua imendumine.
On teatatud, et parenteraalse raua suured annused (5 ml või rohkem) annavad neli tundi pärast manustamist vereseerumi proovile pruuni värvuse.
Parenteraalne raud võib põhjustada seerumi bilirubiini väärtuse ekslikku suurenemist ja seerumi kaltsiumi väärtuse ekslikku vähenemist.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Monoferi kasutamise kohta rasedatel on ainult piiratud hulgal andmeid ühest uuringust, milles osales 100 ravimit kasutanud rasedat. Seetõttu on nõutav hoolikas riski/kasu hindamine enne Monoferi kasutamist raseduse ajal.
Raseduse esimesel trimestril tekkinud rauapuudusaneemiat võib enamikel juhtudel ravida suu kaudu manustatava rauaga. Ravi Monoferiga peaks piirduma raseduse teise ja kolmanda trimestriga, kui kasu on hinnatud suuremaks potentsiaalsest riskist nii emale kui lootele.
Parenteraalsete rauapreparaatide manustamisel võib tekkida loote bradükardia. Tavaliselt see möödub ja on ema ülitundlikkusreaktsiooni tagajärg. Parenteraalsete rauapreparaatide intravenoosse manustamise ajal rasedale tuleb loodet hoolikalt jälgida.
Imetamine Kliiniline uuring näitas, et Monoferis oleva raua imendumine inimese rinnapiima oli väga väike. Monoferi terapeutiliste annuse puhul ei eeldata toimeid imetatavale vastsündinule/imikule.
Fertiilsus Puuduvad andmed Monoferi toime kohta inimese fertiilsusele. Loomkatsetes ravi Monoferiga fertiilsust ei mõjutanud (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
4.8 Kõrvaltoimed
Tabelis on toodud kõrvaltoimed, millest teatati Monoferi kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgse kogemuse käigus.
Parenteraalsete rauapreparaatide manustamisel võivad ilmneda akuutsed rasked ülitundlikkusreaktsioonid. Need tekivad tavaliselt esimeste manustamisminutitega ja neid iseloomustab üldiselt ootamatult tekkiv hingamisraskus ja/või kardiovaskulaarne kollaps, teatatud on surmajuhtumitest. Ilmneda võivad ka teised, vähem rasked vahetu ülitundlikkuse ilmingud, nt urtikaaria ja sügelus. Raseduse ajal võib parenteraalsete rauapreparaatidega kaasneda loote bradükardia.
Intravenoosse rauapreparaadi manustamisel võib esineda (esinemissagedus aeg-ajalt) Fishbane’i reaktsiooni, mida iseloomustab näo õhetus, äge valu rindkeres ja/või seljas ning pigistustunne, millega võib mõnikord kaasneda düspnoe. See võib imiteerida anafülaktoidse/anafülaktilise reaktsiooni varaseid sümptomeid. Infusioon tuleb peatada ja hinnata patsiendi elulisi parameetreid. Need sümptomid kaovad varsti pärast rauapreparaadi manustamise lõpetamist. Tavaliselt need sümptomid ei ilmne uuesti, kui manustamist jätkatakse väiksema infusioonikiirusega.
Pärast raua intravenoosset manustamist on turuletulekujärgselt teatatud ka naha perifeersest värvimuutusest.
Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse kogemuse käigus täheldatud kõrvaltoimed
Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata klass (≥ 1/100 (≥ 1/1000 kuni < 1/100) (≥ 1/10 000 kuni kuni < 1/10) < 1/1000) Immuunsüsteemi Ülitundlikkus, sh rasked Anafülaktoidsed/ häired reaktsioonid anafülaktilised
Närvisüsteemi Peavalu, paresteesia, Düsfoonia, häired düsgeuusia, ähmane krambihood,
Südame häired Tahhükardia Arütmia Kounise sündroom Vaskulaarsed Hüpotensioon, häired hüpertensioon
Respiratoorsed, Valu rindkeres, düspnoe, rindkere ja bronhospasm mediastiinumi häired
Seedetrakti Iiveldus Kõhuvalu, oksendamine, häired düspepsia, kõhukinnisus, Naha ja Lööve Pruritus, urtikaaria, Angioödeem Naha perifeerne nahaaluskoe nahaõhetus, higistamine, värvimuutus kahjustused dermatiit
Ainevahetus- ja Hüpofosfateemia toitumishäired Lihaste, luustiku Seljavalu, lihasevalu, ja sidekoe liigesevalu, lihaskrambid
kahjustused Üldised häired ja Süstekoha Palavik, Halb enesetunne, manustamiskoha reaktsioonid* külmavärinad/värisemine, gripilaadne reaktsioonid infektsioon, lokaalne haigus**
Uuringud Maksaensüümide * Sisaldab järgmisi eelistatud termineid, nt süstekoha erüteem, süstekoha turse, põletustunne süstekohal, valu süstekohal, verevalum süstekohal, süstekoha värvuse muutus, ekstravasatsioon süstekohal, süstekoha ärritus, süstekoha reaktsioon. ** Gripilaadne haigus, mis võib avalduda paari tunni kuni mitme päeva möödudes pärast ravimi kasutamist.
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Parenteraalsete rauapreparaatide manustamisega võivad ilmneda ka hilinenud reaktsioonid, mis võivad olla rasked. Neid iseloomustavad liigesevalu, lihasvalu ja mõnikord palavik. Avaldumine varieerub mõnest tunnist kuni nelja päevani pärast manustamist. Sümptomid kestavad tavaliselt kaks kuni neli päeva ja kaovad iseenesest või tavaliste valuvaigistite manustamise järgselt.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Monoferis sisalduv raud(III) derisomaltooskompleksi toksilisus on madal. Ravim on hästi talutav ja risk juhuslikuks üleannustamiseks on minimaalne.
Üleannustamine võib esile kutsuda raua kuhjumist depoodesse, mis põhjustab lõpuks hemosideroosi. Raua parameetrite, nagu seerumi ferritiini jälgimine võimaldab hinnata raua akumuleerumist. Võib kasutada toetavaid meetmeid, nagu kelaativad preparaadid.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: parenteraalsed raua preparaadid, ATC-kood: B03AC
Monofer süstelahus on sfääriliste raud-karbohüdraadi osakestena rauaga tugevalt seotud kolloid.
Monoferi ravimvorm sisaldab rauakompleksi, mis tagab bioomastatava raua aeglase ja kontrollitud vabanemise rauda siduvateks valkudeks, samas on vaba raua tekkerisk väike.
Iga osake koosneb raud(III) aatomite maatriksist ja derisomaltoosist, keskmise molekulmassiga 1000 Da ja kitsa molekulmassi jaotusega, milles peaaegu puuduvad mono- ja disahhariidid. INN nimetus: raud(III) derisomaltoos (tuntud ka kui raud(III) isomaltosiid 1000).
Raud(III) kelaatumine karbohüdraadiga annab osakestele ferritiiniga sarnase struktuuri, millel on demonstreeritud kaitsvat toimet seondumata anorgaanilise raud(III) mürgistuse suhtes.
Raud on mitteioonilise vesilahustuva vormina leitav vesilahuses, mille pH väärtus on 4,5 ja 7,0 vahel.
Tõendust ravivastuse avaldumise kohta annab retikulotsüütide arvu suurenemine mõne päeva jooksul pärast Monoferi manustamist. Bioomastatava raua aeglase vabanemise tõttu jõuab seerumi ferritiin maksimumini mõne päevaga pärast Monoferi veenisisese annuse manustamist ja taandub aeglaselt lähteväärtuseni pärast mõnda nädalat.
Kliiniline efektiivsus Moniferi efektiivsust on uuritud erinevatel näidustustel, mis vajavad rauavaeguse korrigeerimiseks intravenoosse raua manustamist. Peamised uuringud on kirjeldatud allpool.
Rauapuudusaneemia muul juhul kui krooniline neeruhaigus (KNH) P-Monofer-IDA-01 oli avatud, võrdlev, randomiseeritud, mitmekeskuseline ja mittehalvemuse uuring, mis viidi läbi 511 rauapuudusaneemiaga patsiendil, kes randomiseeriti 2:1 saama kas Monoferi või raudsukroosi. 90% kaasatud patsientidest olid naised. Monoferi annustati vastavalt lihtsustatud tabelile, mis on toodud ülal lõigus 4.2 ning raudsukroosi annus kalkuleeriti vastavalt Ganzionile ja manustati 200 mg infusioonidena. Uuringu esmane tulemusnäitaja oli patsientide osakaal, kellel Hb tõusis ≥ 2 g/dl algtasemelt ükskõik millal ajavahemikus 1 kuni 5 nädalat. Monoferi saanud patsientidest saavutas esmase tulemusnäitaja suurem osakaal võrreldes raudsukroosi saanutega (vastavalt 68,5% vs 51,6%; FAS, p < 0,0001).
Uuring P-Monofer-IDA-03 oli avatud, võrdlev, randomiseeritud, mitmekeskuseline uuring, mis viidi läbi 1512 rauapuudusaneemiaga patsiendil, kes randomiseeriti suhtega 2:1 saama kas Monoferi annuses 1000 mg infusioonina 20 minuti jooksul (1009 patsenti) või raudsahharoosi korduvate 200 mg intravenoossete süstetena kuni kumulatiivse annuseni 1000 mg (503 patsienti). Esmane efektiivsuse kaastulemusnäitaja, hemoglobiinisisalduse muutus 8. nädalal võrreldes ravieelsega, oli Monoferi rühmas 2,49 g/dl ja raudsahharoosi rühmas 2,49 g/dl. Raudisomaltosiidi/raudsahharoosi hinnanguline ravierinevus [95% CI] oli 0,00 g/dl [-0,13; 0,13]. Ravierinevuse 95% usaldusvahemiku alumine piir oli üle -0,5 g/dl, seega järeldati mittehalvemust. Mis puutub ohutuse kaastulemusnäitajat, siis otsustuskomitee tuvastas ja kinnitas raudisomaltosiidi rühmas 989 patsiendil (0,3%) kokku 3 ravitekkest tõsist või rasket ülitundlikkusreaktsiooni (0,3%). 95% usaldusvahemik oli [0,06%; 0,88%] ja ülemine piir < 3%, seega loeti esmane ohutuseesmärk saavutatuks. Raudsahharoosi rühma 494 patsiendil tuvastas ja kinnitas otsustuskomitee 2 ravitekkest tõsist või rasket ülitundlikkusreaktsiooni (0,4%). Raudisomaltosiidi ja raudsahharoosi rühmade vaheline riski erinevus oli hinnanguliselt -0,10% [95% CI: -0,91; 0,71].
Nefroloogia Dialüüsist mittesõltuv krooniline neeruhaigus P-Monofer-CKD-02 oli avatud, võrdlev, randomiseeritud, mitmekeskuseline ja mittehalvemuse uuring, mis viidi läbi 351 rauapuudusaneemiaga dialüüsist mittesõltuva kroonilise neeruhaigusega (KNH) patsiendil, kes randomiseeriti 2:1 saama kas Monoferi või suukaudset raudsulfaati, mis manustati 100 mg puhta raua kogusena suukaudselt kaks korda ööpäevas (200 mg ööpäevas) 8 nädalat. Monoferi rühmas randomiseeriti patsiendid saama ühekordset infusiooni 1000 mg või boolussüste 500 mg. Monofer oli 4. nädalal suukaudse rauaga võrreldes mittehalvem (p < 0,001) ning sellega säilis Hb tase paremini võrreldes suukaudse rauaga alates 3. nädalast kuni uuringu lõpuni 8. nädalal (p = 0,009 3. nädalal).
Uuring P-Monofer-CKD-04 oli avatud, võrdlev, randomiseeritud, mitmekeskuseline uuring, mis viidi läbi 1538 rauapuudusaneemiaga dialüüsist mittesõltuva KNH-ga patsiendil, kes randomiseeriti suhtega 2:1 saama kas Monoferi annuses 1000 mg infusioonina 20 minuti jooksul (1027 patsienti) või raudsahharoosi korduvate 200 mg intravenoossete süstetena kuni kumulatiivse annuseni 1000 mg (511 patsienti). Esmane efektiivsuse kaastulemusnäitaja, hemoglobiinisisalduse muutus 8. nädalal võrreldes ravieelsega, oli Monoferi rühmas 1,22 g/dl ja raudsahharoosi rühmas 1,14 g/dl. Hinnanguline ravierinevus oli 0,08 g/dl [95% CI: -0,06; 0,23]. Ravierinevuse 95% usaldusvahemiku alumine piir oli üle -0,5 g/dl, seega järeldati mittehalvemust. Mis puutub ohutuse kaastulemusnäitajat, siis otsustuskomitee tuvastas ja kinnitas raudisomaltosiidi rühmas 1019 patsiendil kokku 3 ravitekkest tõsist või rasket ülitundlikkusreaktsiooni (0,3%). 95% usaldusvahemik oli [0,06%; 0,86%] ja ülemine piir < 3%, seega loeti esmane ohutuseesmärk saavutatuks. Raudsahharoosi rühmas ei tuvastanud ega kinnitanud otsustuskomitee ühtegi ravitekkest tõsist või rasket ülitundlikkusreaktsiooni. Raudisomaltosiidi ja raudsahharoosi rühmade vaheline riski erinevus oli hinnanguliselt 0,29% [95% CI: -0,19; 0,77]. Hemodialüüsist sõltuv krooniline neeruhaigus P-Monofer-CKD-03 oli avatud, võrdlev, randomiseeritud, mitmekeskuseline ja mittehalvemuse uuring, mis viidi läbi 351 hemodialüüsi patsiendil, kes randomiseeriti 2:1 saama kas Monoferi või raudsukroosi. Patsiendid randomiseeriti saama kas Monoferi ühekordset süstet 500 mg või 500 mg jagatud annusena või 500 mg raudsukroosi jagatud annusena. Mõlemad raviviisid näitasid samasugust efektiivsust, kus enam kui 82% patsientidest püsis Hb tase etteseatud piirides (mittehalvemus, p = 0,01)
Onkoloogia Vähist tingitud aneemia P-Monofer-CIA-01 oli avatud, võrdlev, randomiseeritud, mitmekeskuseline ja mittehalvemuse uuring, mis viidi läbi 350 aneemiaga vähipatsiendil, kes randomiseeriti 2:1 saama kas Monoferi või suukaudset raudsulfaati, mis manustati 100 mg puhta raua kogusena suukaudselt kaks korda ööpäevas (200 mg ööpäevas) 12 nädalat. Monoferi rühmas randomiseeriti patsiendid saama kas maksimaalselt 1000 mg ühekordset infusiooni 15 minuti jooksul või 500 mg boolussüste 2 minuti jooksul. Esmane
tulemusnäitaja oli Hb kontsentratsiooni muutus algtasemelt 4. nädalaks. Monofer ei olnud 4. nädalal suukaudsest rauast halvem (p < 0,001) ja Monoferi infusioonidega täheldati kiiremat Hb muutust.
Gastroenteroloogia Põletikuline soolehaigus P-Monofer-IBD-01 oli avatud, võrdlev, randomiseeritud, mitmekeskuseline ja mittehalvemuse uuring, mis viidi läbi 338 põletikulise soolehaigusega patsiendil, kes randomiseeriti 2:1 saama kas Monoferi või suukaudset raudsulfaati, mis manustati 100 mg puhta raua kogusena suukaudselt kaks korda ööpäevas 8 nädala jooksul (200 mg ööpäevas). Monoferi rühmas randomiseeriti patsiendid saama kas maksimaalselt 1000 mg ühekordset infusiooni 15 minuti jooksul või 500 mg boolussüste 2 minuti jooksul. IV raua vajaduse arvutamiseks kasutati Ganzioni modifitseeritud valemit, milles eesmärgiks seatud Hb tase 13 g/dl vajas keskmiselt 884 mg puhast rauda võrreldes suukaudse rauaga, mida manustati 200 mg raudsulfaadina suukaudselt üks kord ööpäevas 8 nädala jooksul (koguannus 11 200 mg puhta rauana). Esmane tulemusnäitaja oli Hb kontsentratsiooni muutus algtasemelt 8. nädalaks. Patsientide haigus oli kerge kuni mõõduka aktiivsusega. Mittehalvemust Hb muutuse osas 8. nädalaks ei suudetud tõestada. Annuse-ravivastuse seos, mida täheldati Monoferiga, viitab sellele, et Ganzioni modifitseeritud valemiga alahinnati IV manustamisel raua tõelist vajadust. Monoferi > 1000 mg saanud patsientidel oli Hb ravivastuse (Hb suurenemine ≥ 2 g/dl) määr 93%.
Naiste tervis Sünnituse järgselt P-Monofer-PP-01 oli avatud, võrdlev, randomiseeritud, ühekeskuseline uuring, mis viidi läbi 200 tervel naisel sünnitusjärgse verejooksuga, mis ületas 700 ml ja ≤ 1000 ml või PPH > 1000 ml ja Hb > 6,5 g/dl, mõõdetuna > 12 tundi pärast sünnitust. Naised randomiseeriti 1:1 saama kas Monoferi ühekordset annust 1200 mg või standardset ravi. Esmane tulemusnäitaja oli füüsilise väsimuse agregeeritud muutus 12 nädala jooksul sünnituse järgselt. Füüsilise väsimuse agregeeritud muutuse skoori erinevus 12 nädala jooksul sünnituse järgselt oli -0.97 (p = 0,006) Monoferi kasuks.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Monoferi ravimvorm sisaldab rauda tugevasti seondunud kompleksi kujul, mis võimaldab biosaadava raua kontrollitud ja aeglast vabanemist raudasiduvatele valkudele, kusjuures risk vaba raua toksilisuse tekkeks on vähene. Farmakokineetilistes uuringutes oli Monoferi ühekordse annuse (100...1000 mg) manustamiste järgselt süstitud või infundeeritud raua eliminatsiooni poolväärtusaeg vahemikus 1...4 päeva. Raua eritumine neerudega oli ebaoluline.
Intravenoosse manustamise järgselt ühineb raud(III) derisomaltoos kiiresti retikuloendoteliaalse süsteemi (RES) rakkudega, eeskätt maksas ja põrnas, kust raud aeglaselt vabaneb. Ringlev raud eemaldatakse plasmast retikuloendoteliaalse süsteemi rakkude poolt, mille kompleks lõhestub komponentideks rauaks ja derisomaltoosiks. Raud ühineb kohe vabade valkudega, moodustades hemosideriini või ferritiini (füsioloogilise rauadepoo vormi) või vähemal määral transportmolekul transferiiniga. See raud on füsioloogiliseks täienduseks hemoglobiinile ja vähenenud rauavarudele.
Raud ei ole organismist kergesti eemaldatav ja tema kogunemine võib olla toksiline. Kompleksi suuruse tõttu ei eritu Monofer neerude kaudu. Vähene raua kogus eritub uriini ja väljaheidetega.
Derisomaltoos kas metaboliseerub või eritub.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Suurte üksikannuste korral - üle 125 mg rauda kehakaalu kg kohta - on teatatud raua komplekside teratogeensest ja embrüotsiidsest toimest mitte-aneemilistele tiinetele loomadele. Kliinilisel kasutamisel on suurim soovitatav annus 20 mg rauda kehakaalu kg kohta.
Rottidel läbi viidud fertiilsuse uuringus Monoferiga ei leitud ühelgi annustamise tasemel toimet emaste loomade viljakusele või isaste loomade sigimisjõudluse ja spermatogeneesi parameetritele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Süstevesi Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks)
6.2 Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
6.3 Kõlblikkusaeg
Müügipakendis ampullide kõlblikkusaeg 3 aastat
Müügipakendis viaalide kõlblikkusaeg 3 aastat
Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist (lahjendamata) Kui pakendi avamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada.
Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.
Kõlblikkusaeg pärast lahjendamist steriilse 0,9% naatriumkloriidi lahusega Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Manustamiskõlblikuks muudetud ja lahjendatud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
I tüüpi klaasist ampull. Pakendi suurused: 5 x 1 ml, 10 x 1 ml, 5 x 2 ml, 10 x 2 ml, 2 x 5 ml, 5 x 5 ml, 2 x 10 ml, 5 x 10 ml.
I tüüpi klaasist viaal klorobutüülkummist korgi ja alumiiniumist kaanega. Pakendi suurused: 1 x 1 ml, 5 x 1 ml, 10 x 1 ml, 5 x 2 ml, 10 x 2 ml, 1 x 5 ml, 2 x 5 ml, 5 x 5 ml, 1 x 10 ml, 2 x 10 ml, 5 x 10 ml.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Enne kasutamist kontrollida visuaalselt viaale/ampulle sademe ja kahjustuste suhtes. Kasutada ainult neid, milles on sademevaba homogeenne lahus.
Monofer on ainult ühekordseks kasutamiseks ja kasutamata lahus tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
Monoferi tohib segada ainult steriilse 0,9% naatriumkloriidi lahusega. Teisi intravenoosseid lahjenduslahuseid ei tohi kasutada. Teisi toimeaineid ei tohi lisada. Lahjendamise juhised vt lõik 4.2.
Manustamiskõlblikuks muudetud süstelahust tuleb enne tarvitamist visuaalselt kontrollida. Kasutada ainult selget, ilma sademeta lahust.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Pharmacosmos A/S Roervangsvej 30 DK-4300 Holbaek Taani
8. MÜÜGILOA NUMBER
671910
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.02.2010 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 09.06.2015
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Märts 2025
