Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Metformin Sandoz, 1000 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1000 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 780 mg metformiinile. INN. Metforminum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett. Valged, ovaalsed õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoonega, reljeefse märgisega "M 1G" ühel küljel ja tasased teisel küljel. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks. Mõõdud: ligikaudu 19 mm x 10 mm.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
2. tüüpi diabeedi ravi, eriti ülekaalulistel patsientidel, kui ainult dieedi ja füüsilise koormusega ei saavutata piisavat glükeemilist kontrolli.
- Täiskasvanutel võib metformiini kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teiste suukaudsete
diabeedivastaste ravimite või insuliiniga.
- Üle 10-aastastel lastel ja noorukitel võib metformiini kasutada monoteraapiana või
kombinatsioonis insuliiniga.
Ülekaalulistel 2. tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel, kellel metformiini on kasutatud esmavaliku ravimina pärast dieetravi ebaõnnestumist, on täheldatud diabeedi tüsistuste vähenemist (vt lõik 5.1).
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annust 850 mg või annust 500 mg ei ole Metformin Sandoz 1000 mg-ga võimalik saavutada. Annuse 850 mg ja annuse 500 mg saavutamiseks tuleb kasutada mõnda teist sobivat ravimpreparaati.
Normaalse neerufunktsiooniga (GFR ≥ 90 ml/min) täiskasvanud Monoteraapia ja kombinatsioon teiste suukaudsete antidiabeetiliste ravimitega Tavaline algannus on 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi 2 või 3 korda ööpäevas, manustatuna söögi ajal või pärast sööki.
10 kuni 15 päeva pärast ravi algust kohandatakse annust vere glükoosisisalduse alusel. Aeglane annuse suurendamine võib parandada gastrointestinaalset talutavust.
Nendel patsientidel, kes saavad metformiinvesinikkloriidi suures annuses (2...3 grammi ööpäevas) võib asendada kaks 500 mg metformiinvesinikkloriidi õhukese polümeerikattega tabletti ühe Metformin Sandoz 1000 mg õhukese polümeerikattega tabletiga.
Metformiinvesinikkloriidi maksimaalne soovitatav annus on 3 g ööpäevas, jagatuna kolmeks annuseks. Kui plaanitakse üleviimist teiselt suukaudselt antidiabeetiliselt toimeainelt, tuleb eelneva ravimi võtmine katkestada ja alustada metformiinvesinikkloriidi manustamist eespool näidatud annusega. Neerukahjustus Enne ravi algust metformiini sisaldavate ravimpreparaatidega tuleb hinnata glomerulaarfiltratsiooni
kiirust (GFR) ja edaspidi vähemalt üks kord aastas. Patsientidel, kellel esineb suurenenud risk neerukahjustuse progresseerumiseks, samuti eakatel, tuleb neerufunktsiooni hinnata sagedamini, nt iga 3...6 kuu järel.
GFR Maksimaalne ööpäevane koguannus Täiendavad asjaolud, mida arvesse võtta ml/min (jagatuna 2…3 annuseks ööpäevas)
60…89 3000 mg Halveneva neerufunktsiooni korral võib kaaluda 45…59 2000 mg Enne ravi alustamist metformiiniga tuleb üle 30…44 1000 mg < 30 - Metformiin on vastunäidustatud. Kombinatsioon insuliiniga Metformiinvesinikkloriidi ja insuliini võib kasutada kombineeritud ravis, et saavutada vere glükoosisisalduse paremat kontrolli. Metformiinvesinikkloriidi manustatakse tavalises algannuses, mis on 500 mg või 850 mg 2 või 3 korda ööpäevas, kuid insuliini annust kohandatakse vere glükoosisisalduse väärtuste alusel.
Eakad Neerufunktsiooni võimaliku vähenemise tõttu eakatel, tuleb metformiinvesinikkloriidi annust kohandada neerufunktsiooni alusel. Vajalik on neerufunktsiooni regulaarne hindamine (vt lõik 4.4).
Lapsed Monoteraapia ja kombinatsioon insuliiniga Metformin Sandoz 1000 mg õhukese polümeerikattega tablette võib kasutada üle 10-aastastel lastel ja noorukitel. Tavaline algannus on 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi üks kord ööpäevas, manustatuna söögi ajal või pärast sööki. 10 kuni 15 päeva pärast ravi algust kohandatakse annust vere glükoosisisalduse alusel. Aeglane annuse suurendamine võib parandada ravimi gastrointestinaalset talutavust. Metformiinvesinikkloriidi maksimaalne soovitatav annus on 2 g ööpäevas, jagatuna kaheks või kolmeks annuseks.
4.3 Vastunäidustused
- Ülitundlikkus metformiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Igat tüüpi äge metaboolne atsidoos (nt laktatsidoos, diabeetiline ketoatsidoos).
- Diabeetiline prekooma.
- Raske neerupuudulikkus (GFR < 30 ml/min) (vt lõik 4.4).
- Ägedad seisundid, mis võivad mõjutada neerufunktsiooni, nagu
- dehüdratsioon, raske infektsioon, šokk
- Haigus, mis võib põhjustada koe hüpoksiat (eriti ägedat haigust või kroonilise haiguse ägenemist),
- dekompenseeritud südamepuudulikkus, hingamispuudulikkus, hiljuti läbipõetud müokardiinfarkt, šokk.
- Maksapuudulikkus, äge alkoholimürgitus, alkoholism.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Laktatsidoos Laktatsidoos on väga harv, aga raske metaboolne tüsistus, mis kõige sagedamini tekib seoses neerufunktsiooni ägeda halvenemise, kardiorespiratoorse haiguse või sepsisega. Neerufunktsiooni ägeda halvenemise korral hakkab metformiin kuhjuma, suurendades seega laktatsidoosi riski.
Dehüdratsiooni korral (raske diarröa või oksendamine, palavik või vähenenud vedelikutarbimine) tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada ja soovitatav on võtta ühendust tervishoiutöötajaga.
Metformiini võtvatel patsientidel tuleb ravi neerufunktsiooni tugevalt mõjutavate ravimitega (nt hüpertensioonivastased ravimid, diureetikumid ja MSPVA-d) alustada ettevaatlikult. Laktatsidoosi teised riskitegurid on alkoholi liigtarbimine, maksapuudulikkus, ebapiisavalt kontrollitud diabeet, ketoos, pikaajaline paastumine ja kõik hüpoksiaga seotud seisundid, samuti samaaegne ravi laktatsidoosi põhjustada võivate ravimitega (vt lõigud 4.3 ja 4.5).
Patsiente ja/või hooldajaid tuleb teavitada laktatsidoosi tekkeriskist. Laktatsidoosile on iseloomulik atsidootiline düspnoe, kõhuvalu, lihaskrambid, asteenia ja hüpotermia, millele järgneb kooma. Kahtlustatavate sümptomite korral peab patsient metformiini võtmise lõpetama ja kohe arstiabi otsima. Diagnostilised laboratoorsed leiud on vere vähenenud pH (< 7,35), suurenenud laktaadisisaldus plasmas (> 5 mmol/l) ning suurenenud anioonivaegus ja laktaadi/püruvaadi suhe.
Teadaoleva või kahtlustatava mitokondriaalse haigusega patsiendid Patsientidel, kellel on teadaolevad mitokondriaalsed haigused, nagu mitokondriaalne entsefalopaatia koos laktatsidoosi ja insuldilaadsete episoodidega (Mitochondrial Encephalopathy with Lactic Acidosis syndrome, MELAS-e sündroom) ja emalt päritud diabeet ja kurtus (Maternal inherited diabetes and deafness, MIDD), ei soovitata metformiini kasutada, kuna see võib põhjustada laktatsidoosi ägenemist ja neuroloogiliste tüsistuste tekkeriski, mis omakorda võivad põhjustada haiguse süvenemist.
Kui pärast metformiini võtmist tekivad MELAS-e sündroomile või MIDD-ile viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ravi metformiiniga viivitamatult katkestada ja teha kohe diagnostiline hindamine. Joodi sisaldavate kontrastainete manustamine e Joodi sisaldavate kontrastainete intravaskulaarne manustamine võib põhjustada kontrastainest indutseeritud nefropaatiat, mille tagajärjel metformiin kuhjub ja suureneb laktatsidoosi risk. Metformiinravi tuleb katkestada enne uuringut või alates uuringust. Seda ei tohi uuesti alustada enne kui vähemalt 48 tundi pärast uuringut eeldusel, et neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne (vt lõigud 4.2 ja 4.5).
Neerufunktsioon GFR-i tuleb hinnata enne ravi alustamist ja edaspidi regulaarselt (vt lõik 4.2). Metformiinravi on vastunäidustatud patsientidele, kellel on GFR < 30 ml/min, ja tuleb ajutiselt katkestada neerufunktsiooni muutvate seisundite tekkimisel (vt lõik 4.3).
Südamefunktsioon Südamepuudulikkusega patsientidel on suurem risk hüpoksia ja neerupuudulikkuse tekkeks. Stabiilse
kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel võib metformiini kasutada, kui regulaarselt kontrollitakse südame- ja neerufunktsiooni. Ägeda ja ebastabiilse südamepuudulikkusega patsientidele on metformiin vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Kirurgia Metformiinravi tuleb katkestada enne operatsioone, mille puhul kasutatakse üld-, spinaal- või epiduraalanesteesiat. Ravi tohib uuesti alustada mitte varem kui 48 tundi pärast operatsiooni või pärast suukaudse toitmise jätkamist eeldusel, et neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne.
Lapsed Enne ravi alustamist metformiiniga peab 2. tüüpi diabeedi diagnoos olema kinnitatud.
Üheaastase kestusega kontrollitud kliiniliste uuringute käigus ei täheldatud metformiini mõju kasvule ja puberteedile, kuid pikaajalised andmed selles osas puuduvad. Seetõttu tuleb metformiiniga ravitavaid lapsi, eriti eelpuberteediealisi lapsi selles suhtes hoolikalt jälgida.
Lapsed vanuses 10...12 eluaastat Laste ja noorukitega läbi viidud kliinilistesse uuringutesse kaasati ainult 15 osalejat vanuses 10…12 aastat. Ehkki metformiini tõhusus ja ohutus neil lastel ei erinenud tõhususest ja ohutusest vanematel lastel ja noorukitel, soovitatakse olla eriti ettevaatlik metformiini määramisel lastele vanuses 10...12 eluaastat.
Teised ettevaatusabinõud Kõik patsiendid peavad jätkama oma dieedi pidamist regulaarse süsivesikute tarbimise jaotamisega päeva jooksul. Ülekaalulised patsiendid peavad jätkama kalorivaest dieeti.
Tavapäraseid laborianalüüse diabeedi jälgimiseks tuleb teha regulaarselt.
Metformiin võib vähendada B -vitamiini sisaldust vereseerumis. B -vitamiini väikse sisalduse tekkerisk suureneb annusega, ravi kestusega ja/või patsientidel, kellel on B -vitamiini vaeguse riskitegurid. Kui kahtlustatakse B -vitamiini vaegust (nt aneemia või neuropaatia), tuleks jälgida B - vitamiini sisaldust vereseerumis. Patsientidel, kellel on B -vitamiini vaeguse tekkerisk, võivad vajada regulaarset jälgimist. Ravi metformiiniga tuleb jätkata seni, kuni ravi talutakse ja puuduvad vastunäidustused. B -vitamiini vaeguse korral tuleb määrata nõuetekohane ravi kooskõlas kehtiva ravijuhendiga. Metformiin üksi ei põhjusta hüpoglükeemiat, kuid tuleb olla ettevaatlik selle kasutamisel kombinatsioonis insuliini või muude suukaudsete diabeedivastaste ravimitega (nt sulfonüüluuread või meglitiniidid).
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav Alkohol Alkoholimürgistus on seotud laktatsidoosi suurenenud riskiga, eriti paastumise, alatoitumuse või maksakahjustuse korral. Joodi sisaldavad kontrastained Metformiinravi tuleb katkestada enne uuringut või alates uuringust. Seda ei tohi uuesti alustada enne kui vähemalt 48 tundi pärast uuringut eeldusel, et neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Kasutamisel ettevaatusabinõusid vajavad kombinatsioonid Mõned ravimpreparaadid (nt MSPVA-d, sealhulgas selektiivsed tsüklooksügenaas (COX) II
inhibiitorid, AKE-inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid ja diureetikumid, eriti lingudiureetikumid) võivad neerufunktsiooni kahjustada, mille tõttu võib suureneda laktatsidoosi risk. Neid ravimeid koos metformiiniga kasutama hakates/ kasutades on vajalik hoolikas neerufunktsiooni jälgimine.
Ravimid, millel esineb oluline hüperglükeemiline aktiivsus (nt glükokortikoidid (süsteemselt ja paikselt manustatuna) ja sümpatomimeetikumid) Vajalik võib olla sagedasem vere glükoosisisalduse jälgimine, eriti ravi alguses. Vajadusel kohandada metformiini annust ravi ajal nende ravimitega ja pärast selle lõpetamist.
Orgaanilised katioontransporterid (OCT) Metformiin on mõlema transporteri OCT1 ja OTC2 substraat. Metformiini samaaegne manustamine koos:
- OCT1 inhibiitoritega (nagu verapamiil) võib vähendada metformiini efektiivsust;
- OCT1 indutseerijatega (nagu rifampitsiin) võib suurendada metformiini imendumist seedetraktist ja efektiivsust;
- OCT2 inhibiitoritega (nagu tsimetidiin, dolutegraviir, ranolasiin, trimetoprim, vandetaniib, isavukonasool) võib vähendada metformiini renaalset eritumist ja põhjustada seeläbi metformiini plasmakontsentratsiooni suurenemist;
- OCT1 ja OCT2 inhibiitoritega (nagu krisotiniib, olapariin) võib muuta metformiini efektiivsust ja renaalset eritumist.
Seetõttu on vajalik ettevaatus, kui metformiini manustatakse koos nende ravimitega, eriti neerukahjustusega patsientidel, sest metformiini plasmakontsentratsioon võib suureneda. Vajadusel võib kaaluda metformiini annuste kohandamist, sest OCT inhibiitorid/indutseerijad võivad muuta metformiini efektiivsust.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Kontrollimatu rasedusaegne diabeet (gestatsiooniline või püsiv) on seotud kaasasündinud väärarendite, raseduse katkemise, rasedusest tingitud hüpertensiooni, preeklampsia ja perinataalse suremuse suurenenud riskiga. Raseduse jooksul on oluline säilitada võimalikult normilähedane vere glükoosisisaldus, et vähendada hüperglükeemiaga seotud tüsistuste tekkeriski emale ja lapsele. Metformiin läbib platsentat koguses, mis võib saavutada ema kontsentratsiooni.
Paljude rasedatega (rohkem kui 1000 ekspositsiooni tulemused) registripõhise kohortuuringu ja avaldatud andmete (metanalüüs, kliinilised uuringud ja registrid) põhjal ei ilmnenud kaasasündinud väärarendite ega loote/vastsündinu toksilisuse tekkeriski metformiini ekspositsiooni tõttu rasestumisel ja/või raseduse jooksul. Metformiini emakasisese ekspositsiooni ja laste pikaajalise kaaluiibe vahelise seose kohta on piiratud või vastakad andmed. Metformiinil näib puuduvat mõju motoorsele ja sotsiaalsele arengule rasedusaegse ning kuni 4. eluaastani ekspositsiooniga lastel, kuid pikaajalised andmed on piiratud.
Loomkatsetes ei ilmne kahjulikku toimet rasedusele, embrüo või loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3).
Kliinilisel vajadusel võib kaaluda metformiini kasutamist raseduse jooksul ja rasestumisel insuliinravile lisaks või alternatiivina.
Imetamine Metformiin eritub inimese rinnapiima. Ravitud emade rinnapiima saavatel vastsündinutel/imikutel metformiiniga seotud kahjulikke nähtusid ei täheldatud. Et kättesaadavad on ainult piiratud andmed, ei soovitata siiski metformiinravi ajal imetada. Tuleb otsustada, kas katkestada imetamine, arvestades imetamise kasu ja võimalikku kahjulike nähtude riski lapsele.
Fertiilsus
Isaste või emaste rottide fertiilsust ei mõjutanud metformiini 600 mg/kg ööpäevas annuse manustamine, mis on ligikaudu kolm korda suurem maksimaalsest inimesele soovitatud ööpäevasest annusest põhinedes kehapinna võrdlusel.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Metformiini monoteraapia ei põhjusta hüpoglükeemiat ja sellepärast ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Siiski tuleb patsiente hoiatada võimaliku hüpoglükeemia riski eest, kui metformiini kasutatakse kombinatsioonis teiste antidiabeetiliste ravimitega (nt sulfonüüluuread, insuliin või meglitiniidid).
4.8 Kõrvaltoimed
Ravi alustamisel on kõige sagedasemad kõrvaltoimed iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja isutus, mis taandub enamikul juhtudel spontaanselt. Nende vältimiseks on soovitatav võtta metformiini ööpäevane annus kaheks või kolmeks jagatuna ja tasapisi annuseid suurendada. Ravi ajal metformiiniga võivad esineda järgmised kõrvaltoimed. Esinemissagedused on määratud järgmiselt: väga sage: ≥ 1/10; sage: ≥ 1/100 < 1/10; aeg-ajalt: ≥ 1/1000 < 1/100; harv: ≥ 1/10 000 < 1/1000; väga harv: < 1/10 000; teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas sageduskategoorias on kõrvaltoimed toodud raskuse vähenemise järjekorras.
Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage: B -vitamiini vaegus / vähenemine (vt lõik 4.4). Väga harv: laktatsidoos (vt lõik 4.4).
Närvisüsteemi häired
Sage: maitsetundlikkuse häire.
Seedetrakti häired
Väga sage: gastrointestinaalsed häired, nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja söögiisu kadumine. Need kõrvaltoimed ilmnevad tavaliselt ravi algul ja enamikul juhtudest lahenevad iseenesest. Nende vältimiseks soovitatakse võtta metformiini 2...3 korda ööpäevas söögi ajal või järel. Annuse aeglane suurendamine võib samuti parandada gastrointestinaalset talutavust. Maksa ja sapiteede häired
Väga harv: üksikud teated kõrvalekallete kohta maksafunktsiooni analüüsides või hepatiit, mis laheneb ravi peatamisel metformiiniga.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga harv: nahareaktsioonid, nagu erüteem, sügelus, urtikaaria.
Lapsed Avaldatud ja turuletulekujärgsete andmete järgi ning piiratud pediaatrilise populatsiooniga (10…16 eluaastat, ravitud 1 aasta jooksul) läbi viidud kontrollitud kliinilistes uuringutes teatatud kõrvaltoimete profiil oli sarnane täiskasvanutel esinevaga.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Isegi kuni 85 g metformiinvesinikkloriidi annustega ei ole hüpoglükeemiat täheldatud, kuid nendes tingimustes on tekkinud laktatsidoos. Suur metformiini üleannus või kaasnevad riskitegurid võivad viia laktatsidoosini. Laktatsidoos on erakorraline meditsiiniline seisund, mida tuleb ravida haiglas. Kõige efektiivsem meetod laktaadi ja metformiini eemaldamiseks on hemodialüüs.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: vere glükoosisisaldust vähendavad ained, välja arvatud insuliinid. Biguaniidid ATC-kood: A10BA02
Toimemehhanism Metformiin on antihüperglükeemilise toimega biguaniid, mis vähendab nii basaalset kui ka söögijärgset plasma glükoosisisaldust. See ei stimuleeri insuliini sekretsiooni ja seepärast ei põhjusta hüpoglükeemiat. Metformiin vähendab basaalset hüperinsulineemiat ja koos insuliiniga vähendab insuliinivajadust. Metformiini antihüperglükeemiline toime avaldub läbi mitme mehhanismi.
Metformiin võib avaldada toimet kolme mehhanismi kaudu: (1) glükoosi tootmise vähendamine maksas, inhibeerides glükoneogeneesi ja glükogenolüüsi; (2) insuliinitundlikkuse suurendamine lihastes, parandades perifeerset glükoosi sidumist ja kasutamist; ja (3) glükoosi tsirkulatsiooni muutmine seedetraktis: suureneb sidumine vereringest ja väheneb imendumine toidust. Muud kõhuga seotud mehhanismid on suurenenud glükagooni-sarnase peptiidi 1 (GLP-1) vabastamine ja sapphappe resorptsiooni vähendamine. Metformiin muudab kõhu mikrobioomi.
Metformiin stimuleerib glükogeeni rakusisest sünteesi, mõjutades glükogeeni süntaasi. Metformiin on adenosiinmonofosfaadi-proteiinkinaasi (AMPK) aktivaator ja suurendab kõikide seni teadaolevate glükoosi transporterite (GLUT-id) transpordivõimet.
Farmakodünaamilised toimed Kliinilistes uuringutes on metformiini kasutamist seostatud stabiilse kehakaaluga või mõõduka kaalulangusega.
Metformiinil on inimeste puhul soodne toime lipiidide ainevahetusele sõltumata toimest glükeemiale. Seda on näidatud terapeutilistes annustes kontrollitud, keskmistes või pikaajalistes kliinilistes uuringutes: metformiin vähendab üldkolesterooli, LDL kolesterooli ja triglütseriidide sisaldust. Kliiniline efektiivsus Prospektiivne randomiseeritud uuring (UKPDS) on näidanud vere glükoosisisalduse intensiivse kontrollimise pikaajalist kasu 2. tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel.
Metformiini ravitulemuste analüüsimine ülekaalulistel patsientidel (pärast dieetravi ebaõnnestumist) näitas: − diabeedi tüsistuste absoluutse riski olulist vähenemist metformiini rühmas (29,8 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta) võrreldes ainult dieediga (43,3 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta), p = 0,0023 ning võrreldes sulfonüüluurea kombinatsioonravi ja insuliini monoteraapia rühmadega (40,1 juhtu
1000 patsiendiaasta kohta), p = 0,0034; − diabeediga seotud suremuse absoluutse riski olulist vähenemist: metformiiniga 7,5 juhtu 1000
patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 12,7 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, p = 0,017; − üldise suremuse absoluutse riski olulist vähenemist: metformiiniga 13,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta võrreldes ainult dieediga (20,6 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta) (p = 0,011) ning võrreldes sulfonüüluurea kombinatsioonravi ja insuliini monoteraapia rühmadega (18,9 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta) (p = 0,021); − müokardiinfarkti absoluutse riski olulist vähenemist: metformiiniga 11 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 18 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,01). Metformiini kasutamisel teise rea ravimina kombinatsioonis sulfonüüluureaga ei täheldatud paremust kliiniliste lõpptulemuste osas.
1. tüüpi diabeediga patsientidel on metformiini kombinatsioonis insuliiniga kasutatud valitud patsientidel, kuid selle kombinatsiooni kliinilist kasu pole formaalselt kindlaks tehtud.
Lapsed Kontrollitud 1-aastase kestusega kliinilistes uuringutes on piiratud arvul patsientidel vanuses 10...16 aastat saadud samasugune vastus glükeemilise kontrolli osas nagu täiskasvanutel.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine Pärast suukaudset metformiinvesinikkloriidi manustamist saabub maksimaalne plasmakontsentratsioon (C ) ligikaudu 2,5 tunniga (T ) Absoluutne biosaadavus 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi tableti puhul on tervetel inimestel ligikaudu 50...60%. Pärast suukaudset manustamist oli roojast leitud imendumata fraktsioon 20...30%. Suukaudse manustamise järel on metformiini imendumine küllastuvja mittetäielik. Arvatakse, et metformiini imendumine on mittelineaarne.
Metformiinvesinikkloriidi soovitatavate annuste ja annustamisskeemidega saavutatakse plasma tasakaalukontsentratsioonid 24...48 tunniga ja tavaliselt on need alla 1 mikrogrammi/ml. Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei suurenenud metformiini maksimaalne plasmakontsentratsioon (C ) üle 5 mikrogrammi/ml isegi maksimaalsete annuste korral. Toit vähendab metformiini imendumise ulatust ja aeglustab seda veidi. Metformiinvesinikkloriidi 850 mg annuse manustamise järel täheldati maksimaalse plasmakontsentratsiooni vähenemist 40%, AUC (kontsentratsioonikõvera alune pindala) vähenemist 25% ja maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks vajaliku aja pikenemist 35 minuti võrra. Nende leidude kliiniline tähtsus ei ole teada. Jaotumine Seondumine plasmavalkudega on ebaoluline. Metformiin jaotub erütrotsüütidesse. Maksimaalne kontsentratsioon veres on väiksem kui plasmas ja saavutatakse ligikaudu samal ajal. Kõige tõenäolisemalt toimub jaotumine erütrotsüütidesse sekundaarselt. Keskmine jaotusruumala (V ) on vahemikus 63…276 liitrit. Biotransformatsioon Metformiin eritub muutumatul kujul uriiniga. Inimesel ei ole metaboliite tuvastatud. Eritumine Metformiini renaalne kliirens on > 400 ml/min, viidates eliminatsioonile glomerulaarse filtratsiooni ja tubulaarse sekretsiooni kaudu. Suukaudse manustamise järel on näiv terminaalse eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 6,5 tundi. Kahjustatud neerufunktsiooni korral on renaalne kliirens aeglustunud proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga ja seega on eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud, viies metformiinisisalduse suurenemisele plasmas.
Omadused erinevates patsiendirühmades
Neerukahjustus Olemasolevaid andmeid mõõduka neerukahjustusega patsientidel on vähe ja usaldusväärset hinnangut metformiini süsteemse ekspositsiooni osas sellel patsiendirühmal võrreldes normaalse neerufunktsiooniga isikutega ei saa teha. Seega tuleb annust kohandada kliinilise efektiivsuse/ talutavuse kaalutluste põhjal (vt lõik 4.2).
Lapsed Uuring üksikannusega: 500 mg metformiinvesinikkloriidi üksikannuse manustamise järel oli lastel farmakokineetiline profiil samasugune kui tervetel täiskasvanutel.
Uuring korduvannustega: andmed piirduvad ühe uuringuga. Korduvate 500 mg metformiinvesinikkloriidi annuste kaks korda päevas manustamise järel lastele seitsme päeva jooksul olid plasma maksimaalne kontsentratsioon (C ) ja süsteemne ekspositsioon (AUC ) vähenenud vastavalt ligikaudu 33% ja 40% võrreldes diabeediga täiskasvanutega, kes said 500 mg korduvannuseid kaks korda päevas 14 päeva jooksul. Et annus on individuaalselt kohandatud glükeemilise kontrolli alusel, on selle tähtsus kliiniliselt vähe oluline.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu Povidoon K 90 Magneesiumstearaat
Tableti kate Hüpromelloos Makrogool 4000 Titaandioksiid (E171)
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Blister: Õhukese polümeerikattega tabletid on pakendatud PVC/alumiiniumblistrisse. Pakendi suurused: 20, 30, 60, 90, 120, 180 või 300 õhukese polümeerikattega tabletti.
Tabletimahuti: Õhukese polümeerikattega tabletid on pakendatud HDPE pudelitesse, millel on LDPE kork või PP kork koos kuivatusainega. Originaalpakend sisaldab 100 või 200 õhukese polümeerikattega tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia
8. MÜÜGILOA NUMBER
952217
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 11.10.2017
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Märts 2025