Linezolid krka – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Artikli sisukord

Näidustus: - Haiglatekkene pneumoonia. - Olmetekkene pneumoonia. Linesoliid on näidustatud olmetekkese ja haiglatekkese pneumoonia raviks täiskasvanutel, mida põhjustavad või arvatakse, et põhjustavad linesoliidile tundlikud grampositiivsed mikroorganismid. Linesoliidi sobivuse määramisel tuleb arvesse võtta mikrobioloogiliste testide tulemusi või teavet antibakteriaalsete ainete suhtes resistentsuse esinemise kohta grampositiivsete bakterite hulgas. Gramnegatiivsete patogeenide poolt põhjustatud infektsioonide korral linesoliid ei toimi. Gramnegatiivse infektsiooni avastamisel või selle kahtlusel tuleb alustada samaaegselt spetsiifilist ravi gramnegatiivsete organismide vastu. - Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid. Linesoliid on näidustatud naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonide raviks täiskasvanutel ainult juhul, kui mikrobioloogiliste testidega on kindlaks tehtud, et infektsiooni põhjustajaks on grampositiivne bakter. Linesoliid ei toimi gramnegatiivsete patogeenide poolt põhjustatud infektsioonide korral. Teadaolevate või võimalike samaaegsete gramnegatiivsete mikroorganismide poolt põhjustatud naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonide puhul tohib linesoliidi kasutada ainult siis, kui puuduvad teised ravivõimalused ja samaaegselt rakendatakse ka gramnegatiivsete mikroorganismide vastast ravi. Linesoliidi tohib määrata ainult haiglas ja pärast vastava eriala spetsialistiga, nt mikrobioloogi või infektsionistiga, konsulteerimist. Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Linezolid Krka ja milleks seda kasutatakse

Linezolid Krka on oksasolidinoonide rühma kuuluv antibiootikum, mis peatab teatud infektsioone põhjustavate bakterite (pisikute) kasvu. Seda kasutatakse kopsupõletiku ja mõnede naha või naha all olevate nakkuste raviks. Teie arst otsustab, kas Linezolid Krka sobib teie nakkuse raviks.

2. Mida on vaja teada enne Linezolid Krka kasutamist

Linezolid Krkat ei tohi kasutada

kui olete linesoliidi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
kui te võtate või olete viimase 2 nädala jooksul võtnud ravimeid, mida tuntakse monoamiini oksüdaasi inhibiitoritena (MAOI-d: näiteks fenelsiin, isokarboksasiid, selegiliin, moklobemiid). Neid ravimeid võidakse kasutada depressiooni või Parkinsoni tõve raviks.
kui te imetate last, sest Linezolid Krka eritub rinnapiima ja võib last kahjustada.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne ravi Linezolid Krkaga pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Linezolid Krka ei pruugi teile sobida, kui te vastate mõnele järgmistest küsimustest „jah“. Sellisel juhul rääkige sellest oma arstile, sest ta peab enne ravi alustamist ja ravi ajal kontrollima teie üldist tervist ning vererõhku või otsustama, kas mõni teine raviviis on teile sobivam. Küsige oma arstilt, kui te ei ole kindel, kas midagi alljärgnevast kehtib teie kohta.

Kas teil on kõrge vererõhk (ükskõik kas te võtate selle vastu ravimeid või mitte)?
Kas teil on diagnoositud kilpnäärme ületalitlus?
Kas teil on neerupealiste kasvaja (feokromotsütoom) või kartsinoidsündroom (põhjustatud hormoonsüsteemi kasvajast, sümptomiteks on kõhulahtisus, naha õhetus, vilistav hingamine)?
Kas teil on maniakaalne depressioon, skisoafektiivne häire, vaimne segasus või muud psüühilised probleemid?
Kas teil on varem esinenud hüponatreemia (madal naatriumisisaldus veres) või kas te võtate vere naatriumisisaldust alandavaid ravimeid, nt teatud diureetikumid (nimetatakse ka „veetablettideks“), nagu hüdroklorotiasiid?
Kas te võtate opioide?

Teatud ravimite, sealhulgas antidepressantide ja opioidide kasutamine koos Linezolid Krkaga võib põhjustada serotoniini sündroomi, mis on potentsiaalselt eluohtlik seisund (vt lõik 2 „Muud ravimid ja Linezolid Krka“ ja lõik 4).

Eriline ettevaatus on vajalik Linezolid Krkaga Enne selle ravimi kasutamist pidage nõu oma arstiga:

kui olete eakas,
kui teil tekivad kergesti verevalumid ja verejooksud,
kui te olete aneemiline (punaste vereliblede väike hulk veres),
kui te nakatute kergesti,
kui teil on esinenud krampe,
kui teil on maksa- või neeruprobleemid, eriti kui saate dialüüsi,
kui teil on kõhulahtisus.

Rääkige kohe oma arstile, kui teil tekivad ravi ajal:

nägemisprobleemid, nagu nägemise hägustumine, värvinägemise muutused, probleemid pisiasjade nägemisega või kui teie vaateväli aheneb;
tundlikkuse kadu kätest või jalgadest või kipitus- või torkimistunne kätes või jalgades;
antibiootikumide, sealhulgas Linezolid Krka võtmise ajal või pärast seda võib teil tekkida kõhulahtisus. Kui see muutub tõsiseks või püsib või te märkate väljaheites verd või lima, lõpetage kohe Linezolid Krka kasutamine ja pidage nõu arstiga. Sellises olukorras ei tohi te võtta ravimeid, mis peatavad või aeglustavad sooletegevust;
korduv iiveldus või oksendamine, kõhuvalu või liiga kiire hingamine;
seletamatu lihasevalu, hellus või nõrkus ja/või tume uriin. Need võivad olla märgid tõsisest seisundist, mida nimetatakse rabdomüolüüsiks (lihaste lagunemine), mis võib põhjustada neerukahjustust;
iiveldus ja halb enesetunne koos lihasenõrkuse, peavalu, segasusseisundi ja mäluhäiretega, mis võivad viidata hüponatreemiale (madal naatriumisisaldus veres).

Muud ravimid ja Linezolid Krka Linezolid Krkal võib mõnikord olla koostoimeid mõnede teiste ravimitega ja ta võib põhjustada kõrvaltoimeid, nagu vererõhu, kehatemperatuuri või südame löögisageduse muutused. Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Teatage oma arstile, kui te kasutate või olete viimase 2 nädala jooksul kasutanud järgmisi ravimeid, sest Linezolid Krkat ei tohi kasutada, kui te juba kasutate neid ravimeid või olete neid hiljuti kasutanud (vaadake ka lõik 2 ülalpool „Linezolid Krkat ei tohi kasutada“).

monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (MAOI-d: näiteks fenelsiin, isokarboksasiid, selegiliin, moklobemiid). Neid ravimeid võidakse kasutada depressiooni või Parkinsoni tõve raviks.

Teatage samuti oma arstile, kui te kasutate allpool loetletud ravimeid. Teie arst võib siiski määrata teile Linezolid Krka, kuid peab enne ravi alustamist ja ravi ajal kontrollima teie üldist tervist ning vererõhku. Teise võimalusena võib teie arst otsustada, et mõni muu raviviis on teie jaoks parem.

Ninakinnisust leevendavad külmetuse või gripiravimid, mis sisaldavad pseudoefedriini või fenüülpropanoolamiini.
Mõned astmaravimid, nagu salbutamool, terbutaliin, fenoterool.
Teatud antidepressandid, mida tuntakse tritsükliliste antidepressantide või SSRI-dena (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid). Neid on palju, sealhulgas amitriptüliin, tsitalopraam, klomipramiin, dosulepiin, doksepiin, fluoksetiin, fluvoksamiin, imipramiin, lofepramiin, paroksetiin, sertraliin.
Migreeni raviks kasutatavad ravimid, nagu sumatriptaan ja zolmitriptaan.
Ootamatute, raskete allergiliste reaktsioonide ravis kasutatavad ravimid, nagu adrenaliin (epinefriin).
Vererõhku tõstvad ravimid, nagu noradrenaliin (norepinefriin), dopamiin ja dobutamiin.
Opioidid, nt petidiin – kasutatakse mõõduka kuni tugeva valu raviks.
Ärevushäirete ravimid, nagu buspiroon.

Vere hüübimist vältivad ravimid, nagu varfariin.
Rifampitsiin (antibiootikum).

Linezolid Krka koos toidu ja joogiga

Te võite Linezolid Krkat kasutada enne sööki, söögi ajal või pärast seda.
Vältige laagerdunud juustu, pärmiekstrakti või sojaoaekstrakti (nt sojakaste) suurte koguste söömist ning alkoholi, eriti vaadiõlut ja veini. Seda seetõttu, et Linezolid Krka võib reageerida türamiiniks nimetatava ainega ja tõsta teie vererõhku. Türamiini esineb looduslikult mõnedes toiduainetes.
Kui teil tekib pärast söömist või joomist tuikav peavalu, võtke kohe ühendust oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Rasedus, imetamine ja viljakus Linezolid Krka toime rasedatele ei ole teada. Seetõttu ei tohi ravimit raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui teie arst on seda soovitanud. Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Te ei tohi Linezolid Krka kasutamise ajal last rinnaga toita, sest see eritub rinnapiima ja võib last kahjustada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Linezolid Krka võib põhjustada pearinglust või probleeme nägemisega. Kui see juhtub, ärge juhtige autot ega töötage masinatega. Pidage meeles, et haigus võib mõjutada teie autojuhtimise või masinatega töötamise võimet. Linezolid Krka sisaldab glükoosi 300 ml infusioonilahust sisaldab 13,7 g glükoosi. Seda tuleb arvesse võtta suhkurtõvega patsientidel. Linezolid Krka sisaldab naatriumi 300 ml infusioonilahust sisaldab 114 mg naatriumi (keedusoola/lauasoola peamine koostisaine). See on võrdne 5,7%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel.

3. Kuidas Linezolid Krkat kasutada

Täiskasvanud Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu on kirjeldatud selles infolehes või nagu arst, apteeker või meditsiiniõde on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Seda ravimit manustab teile arst või tervishoiutöötaja tilkinfusioonina (infusioon veeni). Tavaline annus täiskasvanutele (18-aastased ja vanemad) on 300 ml (600 mg linesoliidi) kaks korda ööpäevas, manustatuna otse vereringesse (intravenoosselt) 30...120-minutilise tilkinfusioonina.

Kui te saate neerudialüüsi, tuleb teile Linezolid Krkat manustada pärast dialüüsravi.

Ravikuur kestab tavaliselt 10…14 päeva, kuid võib kesta kuni 28 päeva. Selle ravimi ohutust ja efektiivsust ei ole kindlaks tehtud pikema kui 28-päevase raviperioodi jooksul. Teie arst otsustab, kui kaua teid tuleb ravida.

Ravi ajal Linezolid Krkaga teeb arst teile regulaarselt vereanalüüse, et jälgida teie vererakkude arvu.

Kui ravi Linezolid Krkaga kestab üle 28 päeva, kontrollib arst teie nägemist.

Kasutamine lastel ja noorukitel Linezolid Krkat ei kasutata tavaliselt laste ja noorukite (alla 18-aastased) raviks.

Kui te saate Linezolid Krkat rohkem, kui ette nähtud Kui te tunnete muret, et teile on antud liiga palju Linezolid Krkat, rääkige sellest kohe oma arstile või meditsiiniõele.

Kui te unustate Linezolid Krkat kasutada Seda ravimit manustatakse teile tähelepaneliku jälgimise all, seega on annuse vahelejäämine väga ebatõenäoline. Kui te arvate, et teil on ravimi annus jäänud saamata, rääkige kohe arstile või meditsiiniõele. Ärge kasutage kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral kasutamata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui te märkate ravi ajal Linezolid Krkaga mõnda järgmistest kõrvaltoimetest, teatage kohe oma arstile, meditsiiniõele või apteekrile.

Linezolid Krka tõsised kõrvaltoimed (sagedus sulgudes).

Raskekujuline nahakahjustus (aeg-ajalt), turse, eriti näo- ja kaelapiirkonnas (aeg-ajalt), vilistav hingamine ja/või hingamisraskused (harv). See võib olla allergilise reaktsiooni tundemärk ja vajalikuks võib osutuda Linezolid Krka kasutamise lõpetamine. Nahareaktsioonid, nagu veresoonte põletikust tingitud kõrgenenud lillakas lööve (harv), punetav valulik nahk ja naha koorumine (dermatiit) (aeg-ajalt), lööve (sage), sügelus (sage).
Nägemisprobleemid (aeg-ajalt), nagu ähmane nägemine (aeg-ajalt), värvinägemise muutused (teadmata), probleemid pisiasjade nägemisega (teadmata) või kui teie vaateväli aheneb (harv).
Raskekujuline kõhulahtisus vere ja/või limaga väljaheites (antibiootikumidega seotud jämesoolepõletik, sealhulgas pseudomembranoosne jämesoolepõletik), mis võib harvadel juhtudel areneda eluohtlikeks tüsistusteks (aeg-ajalt).
Korduv iiveldus või oksendamine, kõhuvalu või liiga kiire hingamine (harv).
Linezolid Krka kasutamisel on kirjeldatud tõmblusi või krambihooge (aeg-ajalt).
Serotoniini sündroom (teadmata): rääkige oma arstile, kui teil esineb erutust, segasust, deliiriumi, jäikust, värisemist, koordinatsioonihäireid, krambihooge, kiiret südametegevust, tõsiseid hingamisprobleeme ja kõhulahtisust (see viitab serotoniini sündroomile), kui te võtate samal ajal ka SSRI-dena tuntud antidepressante või opioide (vt lõik 2).
Seletamatud veritsused või verevalumid, mis võivad olla põhjustatud mõnede vererakkude arvu muutusest, mis võib mõjutada vere hüübivust või põhjustada aneemiat (sage).
Mõnede vererakkude arvu muutused, mis võivad mõjutada nakkuste vastu võitlemise võimet (aeg-ajalt), infektsiooni nähtudeks võivad olla: palavik (sage), valus kurk (aeg-ajalt), suu haavandid (aeg-ajalt) ja väsimus (aeg-ajalt).
Rabdomüolüüs (harv): nähtudeks ja sümptomiteks on seletamatu lihasevalu, hellus või nõrkus ja/või tume uriin. Need võivad olla märgid tõsisest seisundist, mida nimetatakse rabdomüolüüsiks (lihaste lagunemine), mis võib põhjustada neerukahjustust.
Kõhunäärmepõletik (aeg-ajalt).
Krambid (aeg-ajalt).
Transitoorsed isheemilised atakid (mööduv aju verevoolu häire, mis põhjustab selliseid lühiajalisi süptomeid, nagu nägemiskaotus, jala ja käe nõrkus, segane kõne ja teadvuse kaotus) (aeg-ajalt).
Helin kõrvus (tinnitus) (aeg-ajalt).

Patsiendid, kellele on antud Linezolid Krkat üle 28 päeva, on kirjeldanud tuimust, kipitust või ähmast nägemist. Kui teil esineb nägemisraskusi, võtke oma arstiga ühendust nii kiiresti kui võimalik.

Teised kõrvaltoimed on järgmised.

Sage (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

seennakkused, eriti tupe- või suusoor;
peavalu;
metallimaitse suus;
kõhulahtisus, iiveldus või oksendamine;
muutused mõnede vereanalüüside tulemustes, sealhulgas nendes, mis mõõdavad valke, soolasid või ensüüme, mis mõõdavad teie neeru- või maksafunktsiooni või veresuhkru taset;
unehäired;
vererõhu tõus;
aneemia (punaste vereliblede vähenemine);
pearinglus;
paikne või üldine kõhuvalu;
kõhukinnisus;
seedehäired;
paikne valu;
trombotsüütide vähenemine.

Aeg-ajalt (võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

tupe või suguelundite piirkonna põletik naistel;
kipitus- või tuimustunne;
paistes, valulik või muutunud värvusega keel;
suukuivus;
valu infusiooni manustamise kohal ja selle ümber;
veenipõletik (sealhulgas infusiooni manustamise kohal);
vajadus sagedamini urineerida;
külmavärinad;
janutunne;
suurenenud higistamine;
hüponatreemia (vere madal naatriumisisaldus);
hüpoglükeemia (madal veresuhkur);
neerupuudulikkus;
kõhupuhitus;
süstekoha valu;
kreatiniinisisalduse suurenemine;
kõhuvalu;
südame löögisageduse muutused (nt löögisageduse suurenemine);
vererakkude arvu vähenemine;
nõrkus ja/või sensoorsed muutused.

Harv (võivad mõjutada kuni 1 inimest 1000-st):

pindmine hamba värvuse muutus, mis on professionaalse hambapuhastusega eemaldatav (hambakatu käsitsi eemaldamine);
keele pinna muutumine mustaks, nii et see näib karvane.

Veel on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest (teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

alopeetsia (juuste väljalangemine).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Linezolid Krkat säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30 C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Pärast avamist: ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul toatemperatuuril esmases kotis pärast teisese pakendi (kattekott) eemaldamist. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

Ärge kasutage seda ravimit, kui märkate, et lahus ei ole selge, värvitu kuni kollane või kollakaspruun.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Linezolid Krka sisaldab

Toimeaine on linesoliid. 1 ml infusioonilahust sisaldab 2 mg linesoliidi. 300 ml infusioonilahust infusioonikotis sisaldab 600 mg linesoliidi.
Teised koostisosad on glükoosmonohüdraat, naatriumtsitraatdihüdraat, sidrunhape, vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks), naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) ja süstevesi. Vt lõik 2 „Linezolid Krka sisaldab glükoosi“; „Linezolid Krka sisaldab naatriumi“.

Kuidas Linezolid Krka välja näeb ja pakendi sisu Selge, värvitu kuni kollane või kollakaspruun lahus (pH: 4,6…5,2, osmolaalsus: 270 mOsmol/kg…320 mOsmol/kg).

Linesoliidi infusioonilahus Esmane pakend: mitmekihiline polüolefiinist plastikkott (300 ml) koos mitmekihilise polüolefiinist plastikpordi ja polüolefiinist ärakeeratava ühenduslüliga. Teisene pakend: mitmekihilisest kilest valmistatud kattekott. Koti kilekihid väljastpoolt sissepoole: polüester, alumiinium, polüester, propüleen; 1 või 10 tk karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal A. H. Tammsaare tee 47 11316 Tallinn Tel. +372 6671658

Infoleht on viimati uuendatud mais 2026.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele.

Linezolid Krka, 2 mg/ml infusioonilahus linesoliid TÄHTIS! Tutvuge enne väljakirjutamist ravimi omaduste kokkuvõttega.

Linesoliid ei ole aktiivne gramnegatiivsete patogeenide tekitatud infektsioonide vastu. Spetsiifilist gramnegatiivsete organismide vastast ravi tuleb alustada samal ajal, kui samaaegne infektsioon gramnegatiivse patogeeniga dokumenteeritakse või seda kahtlustatakse.

Kirjeldus Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kott sisaldab 300 ml lahust ja on pakendatud karpi. Iga karp sisaldab 1 või 10 infusioonikotti. Linezolid Krka 2 mg/ml infusioonilahus sisaldab 2 mg/ml linesoliidi selges, värvitus kuni kollases või kollakaspruunis lahuses. Teised koostisosad on glükoosmonohüdraat, naatriumtsitraathüdraat, sidrunhape, vesinikkloriidhape, naatriumhüdroksiid ja süstevesi.

Annustamine ja manustamisviis Linesoliidi manustamist võib alustada vaid haiglatingimustes ja pärast vastava eriala spetsialistiga (nt mikrobioloogiga või infektsionistiga) konsulteerimist. Patsiendid, kes alustavad ravi parenteraalse ravimvormiga, võib hiljem üle viia suukaudsele ravimvormile, kui see on kliiniliselt näidustatud. Sel juhul ei vaja annus kohaldamist, kuna linesoliidi biosaadavus suukaudsel manustamisel on ligikaudu 100%. Infusioonilahus tuleb manustada 30…120 minuti jooksul.

Soovitatav linesoliidi annus tuleb manustada intravenoosselt kaks korda ööpäevas.

Täiskasvanutele soovitatavad annused ja ravi kestus Ravikuuri kestus sõltub haiguse tekitajast, infektsioonikohast ja -raskusest ning patsiendi kliinilisest vastusest.

Järgnevad soovitused ravi kestuse suhtes kajastavad kliiniliste ravimiuuringute andmeid. Mõnede infektsioonide korral võib osutuda võimalikuks ka lühem ravikuur, kuid selle kohta puuduvad kliiniliste uuringute andmed.

Maksimaalne ravi kestus on 28 päeva. Linesoliidi ohutust ja tõhusust ei ole üle 28 päeva kestva ravi korral veel kindlaks tehtud.

Infektsioonide korral, millega kaasneb baktereemia, ei ole vajalik soovitatavat raviannust ega ravi kestust muuta. Soovitatavad annused on infusioonilahuse ja tablettide/suukaudsete graanulite puhul samasugused ning on järgmised.

Infektsioonid Annustamine ja Ravi kestus Haiglatekkene pneumoonia 600 mg kaks korda ööpäevas Olmetekkene pneumoonia 10…14 järjestikust päeva Naha ja pehmete kudede 600 mg kaks korda ööpäevas tüsistunud infektsioonid

Lapsed: linesoliidi ohutus ja efektiivsus lastel (< 18-aastased) ei ole veel tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on kirjeldatud ravimi omaduste kokkuvõtte lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, kuid soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Eakad: annus ei vaja kohandamist.

Neerukahjustus: annus ei vaja kohandamist.

Raske neerukahjustus (st CLCR < 30 ml/min): annust ei ole vaja muuta. Siiski on leitud, et linesoliidi kahe peamise metaboliidi hulk organismis tõuseb raske neerupuudulikkuse korral oluliselt (kuni 10- kordselt) ja selle kliinilist tähendust ei ole veel kindlaks tehtud. Seetõttu tuleb raske neerupuudulikkusega patsientidel linesoliidi kasutada ettevaatusega ning ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab riski.

3-tunnise hemodialüüsi vältel eemaldatakse ligikaudu 30% linesoliidi annusest, seega tuleb vastava ravi näidustusel manustada Linezolid Krkat pärast hemodialüüsi. Hemodialüüsi korral eemaldatakse linesoliidi peamised metaboliidid organismist mõningal määral, kuid nende tase jääb siiski märkimisväärselt kõrgemaks kui normaalse neerufunktsiooniga või kerge kuni keskmise raskusega neerupuudulikkusega patsientidel. Seetõttu tuleb raske neerupuudulikkusega patsientidel, kellele teostatakse hemodialüüsi, linesoliidi kasutada ettevaatusega ning ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab riski.

Tänini puuduvad kogemused linesoliidi kasutamisest patsientidel, kellele tehakse pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi (continuous ambulatory peritoneal dialysis, CAPD) või mõnda muud alternatiivset neerupuudulikkuse ravimeetodit (muu kui hemodialüüs). Maksakahjustus: kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega patsientidel (Childi-Pugh’ klass A või B) ei vaja annus kohandamist.

Raske maksakahjustus (Childi-Pugh’ klass C): kuna linesoliid metaboliseerub mitteensümaatilisel teel, ei ole põhjust oodata muutunud maksafunktsiooni märkimisväärset toimet linesoliidi metabolismile. Seetõttu ei soovitata annust kohandada. Kliinilised andmed on siiski piiratud ning soovitatav on sellistel patsientidel linesoliidi kasutada ainult sellisel juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab teoreetilise riski.

Vastunäidustused Ülitundlikkus linesoliidi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Linesoliidi ei tohi kasutada patsiendid, kes tarvitavad monoaminooksüdaas A või B inhibiitoreid (nt fenelsiin, isokarboksasiid, selegiliin, moklobemiid) või on nimetatud preparaate tarvitanud viimase 2 nädala jooksul.

Linesoliidi ei tohi manustada järgmiste kliiniliste seisunditega või järgmisi kaasuvaid ravimeid kasutavatele patsientidele, välja arvatud juhul, kui on olemas võimalused hoolikaks jälgimiseks ja vererõhu mõõtmiseks. Patsiendid, kellel on ravile allumatu hüpertensioon, feokromotsüstoom, kartsinoid, türeotoksikoos, bipolaarne depressioon, skisoafektiivne häire, äge segasusseisund. Patsiendid, kes võtavad järgmisi ravimeid: serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, tritsüklilised antidepressandid, serotoniin 5-HT1-retseptori agonistid (trüptaanid), otsese- ja kaudse sümpatomimeetilise toimega ained (sh adrenergilised bronhodilataatorid, pseudoefedriin ja fenüülpropanoolamiin), vasopressiivsed ained (nt adrenaliin/epinefriin, noradrenaliin/norepinefriin), dopaminergilised ained (nt dopamiin, dobutamiin), petidiin või buspiroon.

Imetamisest tuleb enne ravimi manustamist ja selle ajal hoiduda.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel Müelosupressioon Linesoliidi kasutamisel on esinenud müelosupressiooni (sh aneemia, leukopeenia, pantsütopeenia ja

trombotsütopeenia). Teadaolevatel juhtudel on pärast ravi lõpetamist linesoliidiga hematoloogilised näitajad saavutanud ravimi manustamiseelse taseme. Sellise toime ilmnemine näib olevat seotud ravi kestusega. Eakatel linesoliidiga ravitavatel patsientidel võib olla nooremate patsientidega võrreldes suurem risk vere düskraasiate tekkeks. Trombotsütopeenia võib sagedamini ilmneda raske neerupuudulikkusega patsientidel, olenemata sellest, kas nad saavad dialüüsi või mitte. Seetõttu on soovitav vererakkude arvu hoolikalt jälgida patsientidel, kellel esineb eelnevalt aneemia, granulotsütopeenia või trombotsütopeenia; kes saavad kaasnevat ravi, mis võib langetada vere hemoglobiini taset, vähendada vererakkude arvu või omada kõrvaltoimena mõju trombotsüütide hulgale või funktsioonile; samuti ka patsientidel, kellel on raske neerupuudulikkus ja kes kasutavad linesoliidi enam kui 10…14 päeva. Sellistele patsientidele tohib linesoliidi manustada ainult juhul, kui on võimalik hemoglobiini taseme, vererakkude ja trombotsüütide hulga pidev jälgimine.

Samuti on soovitatav iganädalaselt jälgida linesoliidiga ravi saavate patsiendi täielikku verepilti (sh hemoglobiini tase, trombotsüüdid, leukotsüütide koguhulk ja erivormid) olenemata nende algsest verepildist.

Ravimi tasuta kasutamise uuringutes (compassionate use studies) täheldati tõsise aneemia suuremat esinemissagedust patsientidel, kes said linesoliidi kauem kui soovitatud maksimaalne 28-päevane ravi kestus. Nendel patsientidel oli sagedamini vaja teha vereülekannet. Vereülekannet vajavatest aneemiajuhtudest on teatatud ka turuletulekujärgselt, kusjuures sagedamini esines see patsientidel, kes said linesoliidi kauem kui 28 päeva. Turuletulekujärgselt on teatatud sideroblastilise aneemia juhtudest. Nendel juhtudel, kui haiguse puhkemise aeg oli teada, said kõik patsiendid linesoliidi ravi kauem kui 28 päeva. Enamus patsiente taastusid peale linesoliidiga ravi lõpetamist osaliselt või täielikult olenemata sellest, kas nad said aneemia ravi või mitte.

Antibiootikumraviga seotud kõhulahtisus ja koliit Peaaegu kõigi antibiootikumide, sealhulgas ka linesoliidi kasutamisel on täheldatud antibiootikumidest tingitud kõhulahtisust ja koliiti, sealhulgas ka pseudomembranoosset koliiti ja Clostridium difficile põhjustatud kõhulahtisust, kusjuures nende raskusaste on kõikunud kergest kõhulahtisusest kuni surmaga lõppenud koliidijuhtudeni. Seetõttu tuleb patsientide puhul, kellel tekib ravi ajal või pärast ravi linesoliidiga tõsine kõhulahtisus, arvestada eelpool nimetatud diagnoosiga. Kui patsiendil kahtlustatakse antibiootikumidest tingitud kõhulahtisust või koliiti või kui see leiab kinnitust, tuleb ravi antibakteriaalse ravimiga, sealhulgas ka linesoliidiga lõpetada ning alustada vastavate

ravimeetmetega. Peristaltikat pärssivate ravimite kasutamine on sellises olukorras vastunäidustatud.

Laktatsidoos Linesoliidiga ravitud patsientidel on teatatud laktatsidoosist. Patsientidel, kellel tekivad linesoliidi kasutamisel metaboolse atsidoosi nähud ja sümptomid, nagu pidev iiveldus või oksendamine, kõhuvalu, madal vesinikkarbonaatide sisaldus või hüperventilatsioon, tuleb kohe võtta kasutusele vastavad ravimeetmed. Laktatsidoosi ilmnemisel tuleb enne linesoliidi kasutamise jätkamist kaaluda ravist saadava kasu ja võimalike riskide suhet.

Mitokondrite funktsioonihäire Linesoliid inhibeerib mitokondriaalse proteiini sünteesi. Kõrvaltoimed, nagu laktatsidoos, aneemia ja neuropaatia (nägemisnärvi ja perifeerne) võivad ilmneda mainitud pärsimisse tulemusena; need kõrvaltoimed on esinenud peamiselt patsientidel, kes on võtnud ravimit kauem kui 28 päeva.

Serotoniini sündroom Linesoliidi kasutamisel samal ajal koos serotonergiliste ravimite, sh selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI-d) hulka kuuluvate antidepressantidega ja opioididega, on teatatud serotoniini sündroomi juhtudest (vt ravimi omaduste kokkuvõtte lõik 4.5). Seetõttu on linesoliidi ja serotonergiliste ravimite samaaegne kasutamine vastunäidustatud (vt ravimi omaduste kokkuvõtte lõik 4.3), välja arvatud juhtudel, kui seda peetakse hädavajalikuks. Samaaegsel kasutamisel tuleb patsiente hoolikalt jälgida serotoniini sündroomi nähtude ja sümptomite suhtes, nagu kognitiivne düsfunktsioon, hüperpüreksia, hüperrefleksia ja koordinatsioonihäired. Serotoniini sündroomi nähtude või sümptomite tekkimisel tuleb kaaluda kas ühe või mõlema ravimi kasutamise lõpetamist, samuti tuleb serotonergilise ravi lõpetamisel arvestada ärajätusümptomite tekke võimalusega. Rabdomüolüüs Linesoliidi kasutamisel on teatatud rabdomüolüüsist. Linesoliidi tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on eelsoodumus rabdomüolüüsi tekkeks. Rabdomüolüüsi nähtude või sümptomite tekkimisel tuleb ravi linesoliidiga katkestada ja alustada asjakohast ravi.

Perifeerne ja nägemisnärvi neuropaatia Linesoliidiga ravitud patsientidel on teatatud perifeersest neuropaatiast, nägemisnärvi neuropaatiast ja nägemisnärvi põletikust, mis mõnikord progresseerub nägemise kaotuseni; need kõrvaltoimed on esinenud peamiselt patsientidel, keda on ravitud kauem kui soovitatud 28-päevane ravi kestus. Kõikidele patsientidele tuleb öelda, et nad teataksid nägemise halvenemise sümptomitest, näiteks nägemisteravuse muutustest, muutustest värvide nägemisel, nägemise ähmastumisest või nägemisvälja defektist. Sellistel juhtudel on soovitatav patsienti kohe uurida ja saata ta vajadusel silmaarsti juurde. Igal patsiendil, kes kasutab linesoliidi kauem kui soovitatud 28 päeva, tuleb regulaarselt kontrollida nägemist.

Kui tekib perifeerne või nägemisnärvi neuropaatia, tuleb enne linesoliidi kasutamise jätkamist kaaluda ravist saadava kasu ja võimalike riskide suhet. Patsientidel, kellele manustatakse linesoliidi samaaegselt koos mükobakterite vastaste ravimite kasutamisega tuberkuloosi raviks, võib olla suurem risk neuropaatiate tekkeks.

Krambid Linesoliidiga ravitud patsientidel on täheldatud krampe. Enamikel juhtudel olid patsientidel anamneesis krambid või esinesid soodustavad tegurid krampide tekkeks. Patsientidele tuleb öelda, et

nad teataksid oma arstile, kui neil on varem krampe esinenud.

Monoaminooksüdaasi inhibiitorid Linesoliid on pöörduva toimega mitteselektiivne monoaminooksüdaasi inhibiitor (MAOI), kuid antibakteriaalses ravis kasutatavad annused ei avalda antidepressiivset mõju. Andmed ravimi koostoimete ja linesoliidi ohutuse kohta patsientidel, kellel teostatakse kaasnevat ravi ainetega, mis võivad põhjustada MAO inhibeerimise, on väga piiratud. Seetõttu tuleb linesoliidi kasutada ainult juhul, kui on võimalikud täpsemad uuringud ja jälgimine.

Kasutamine koos türamiinirikaste toitudega Patsiendid peavad vältima türamiinirikka toidu suurte koguste söömist.

Superinfektsioon Linesoliidi ravi mõju organismi normaalsele mikrofloorale ei ole kliiniliste uuringute käigus hinnatud. Antibiootikumide kasutamine võib põhjustada mittetundlike mikroorganismide vohamise. Näiteks, kliiniliste uuringute andmetel tekkis linesoliidiga ravitud patsientidest ligikaudu 3%-l ravimiga seotud kandidaas. Kui superinfektsioon tekib ravi ajal, tuleb kasutusele võtta vastavad meetmed.

Patsientide erirühmad Raske neerupuudulikkusega patsientidel tuleb linesoliidi kasutada ettevaatusega ning ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab riski (vt ravmi omaduste kokkuvõtte lõigud 4.2 ja 5.2). Raske maksapuudulikkusega patsientidel soovitatakse linesoliidi kasutada ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab riski. Viljakuse vähenemine Täiskasvanud isastel rottidel mõjutas linesoliid pöörduvalt fertiilsust ning põhjustas sperma arenguhäireid annuses, mis on võrreldav inimeste annustega; linesoliidi toime meeste reproduktiivsele süsteemile on teadmata.

Kliinilised uuringud Linesoliidi ohutust ja efektiivsust ei ole enam kui 28 päeva kestva ravi korral kindlaks tehtud.

Kontrollitud kliinilistesse uuringutesse ei ole kaasatud patsiente, kellel on diabeetilised jalakahjustused, lamatised või isheemilised kahjustused, rasked põletused või gangreen. Seega andmed nende seisundite ravist linesoliidiga on piiratud.

Abiained 300 ml lahust sisaldab 13,7 g glükoosi. Sellega tuleb arvestada suhkurtõbe põdevatel patsientidel. 300 ml lahust sisaldab ka 114 mg naatriumi (5 mmol), mis on võrdne 5,7%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

Koostoimed Monoaminooksüdaasi inhibiitorid Linesoliid on pöörduva toimega mitteselektiivne monoaminooksüdaasi inhibiitor (MAOI). Andmed ravimi koostoimete ja ohutuse kohta patsientidel, kes saavad kaasuvalt ravimeid, mis võivad põhjustada MAO inhibeerimise, on väga piiratud. Seetõttu soovitatakse linesoliidi kasutada sellistel jutudel ainult siis, kui on võimalikud täpsemad uuringud ja jälgimine.

Võimalikud koostoimed, mis tõstavad vererõhku Normaalse vererõhuga tervetel vabatahtlikel tehtud uuringud on näidanud, et linesoliid suurendab pseudoefedriini ja fenüülpropanoolamiinhüdrokloriidi poolt indutseeritud vererõhu tõusu. Linesoliidi koosmanustamisel pseudoefedriini või fenüülpropanoolamiiniga tõusis süstoolne vererõhk 30…40 mmHg võrra, võrreldes 11…15 mmHg tõusuga ainult linesoliidi manustamisel, 14…18 mmHg tõusuga pseudoefedriini või fenüülpropanoolamiini manustamisel ja 8…11 mmHg tõusuga platseebo manustamisel. Hüpertensiivsete patsientidega ei ole sarnaseid uuringuid teostatud. Seega on soovitav vasopressiivse toimega ravimite, sh dopamiinergiliste ainete, koosmanustamisel

linesoliidiga nende annused hoolikalt tiitrida, et saavutada soovitud ravivastus.

Võimalikud serotonergilised koostoimed Tervetel vabatahtlikel uuriti võimalikke koostoimeid dekstrometorfaaniga. Isikutele manustati dekstrometorfaani (kaks 20 mg annust neljatunnise vahega) koos linesoliidiga või ilma. Tervetel vabatahtlikel ei ole leitud linesoliidi ja dekstrometorfaani samaaegsel kasutamisel serotoniinisündroomi tunnuseid (segasus, deliirium, rahutus, treemor, punetus, diaforees, hüperpüreksia).

Turuletulekujärgne kogemus: on teatatud ühest patsiendist, kellel tekkis linesoliidi ja dekstrometorfaani kooskasutamisel serotoniinisündroomi taoline toime, mis aga lahenes, kui mõlema ravimi kasutamine katkestati.

Linesoliidi kliinilisel kasutamisel koos serotonergiliste ravimite, sh serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI-d) hulka kuuluvate antidepressantidega ja opioididega, on teatatud serotoniini sündroomi juhtudest. Seetõttu on linesoliidi ja serotonergiliste ravimite samaaegne kasutamine vastunäidustatud (vt ravimi omaduste kokkuvõtte lõik 4.3). Patsientide jälgimist, kelle huvides linesoliidi ja serotonergiliste ravimite samaaegset kasutamist peetakse hädavajalikuks, on kirjeldatud lõigus „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“.

Kasutamine koos türamiinirikaste toitudega Isikutel, kes said linesoliidi ja vähem kui 100 mg türamiini koos linesoliidiga, ei tekkinud märkimisväärset vererõhu tõusu. See viitab, et soovituslikult tuleks vältida suure türamiinisisaldusega toiduainete ja jookide ohtrat kasutamist (nt laagerdunud juust, pärmiekstraktid, mittedestilleeritud alkohoolsed joogid ja fermenteeritud tooted sojaubadest, nt sojakaste). Tsütokroom P450 poolt metaboliseeritavad ravimid Linesoliidi ei metaboliseerita tsütokroom P450 (CYP) ensüümsüsteemi vahendusel tuvastataval määral ja ta ei inhibeeri inimese kliiniliselt oluliste CYP- isovormide (1A2, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1, 3A4) aktiivsust. Linesoliid ei indutseeri P450 isoensüüme ka rottidel. Seetõttu ei ole oodata linesoliidi koostoimeid CYP450 poolt indutseeritud ravimitega.

Rifampitsiin Rifampitsiini mõju linesoliidi farmakokineetikale uuriti 16 tervel täiskasvanul meessoost vabatahtlikul, kellele manustati 2,5 päeva vältel linesoliidi annuses 600 mg kaks korda ööpäevas koos rifampitsiiniga või ilma annuses 600 mg üks kord ööpäevas 8 päeva vältel. Rifampitsiin vähendas linesoliidi keskmist C -i ja AUC-d vastavalt 21% [90% usaldusintervall: 15; 27] ja 32% [90% usaldusintervall: 27; 37]. Selle koostoime tekkepõhjus ja kliiniline tähendus ei ole selged. Varfariin Kui püsikontsentratsiooni tingimustes lisati linesoliidile varfariin, langes maksimaalne INR keskmiselt 10%, AUC INR vähenes koosmanustamisel 5%. Ei ole piisavalt andmeid nende patsientide kohta, kes on saanud linesoliidi ja varfariini koos, et hinnata nende andmete kliinilist tähendust.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine Rasedus Linesoliidi kasutamise kohta rasedatel on piiratud hulgal andmeid. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Võimalik risk esineb ka inimestel.

Linesoliidi tohib raseduse ajal kasutada vaid juhul, kui see on hädavajalik ja oodatav kasu patsiendile ületab võimaliku ohu.

Imetamine Loomkatsed on näidanud, et linesoliid ja tema metaboliidid võivad imenduda rinnapiima ning seetõttu tuleb enne ravi alustamist ja selle ajal rinnaga toitmine lõpetada.

Fertiilsus Loomkatsetes on linesoliid põhjustanud fertiilsuse vähenemist.

Toime reaktsioonikiirusele Patsiente tuleb hoiatada võimaliku pearingluse või nägemise halvenemise sümptomite suhtes, mis võivad ravi ajal linesoliidiga tekkida. Neil tuleb soovitada mõne nimetatud sümptomi esinemise korral mitte juhtida autot ega kasutada masinaid.

Kõrvaltoimed Allolevas tabelis on loetletud kõigis kliinilistes uuringutes, mis hõlmasid enam kui 6000 täiskasvanud patsienti ja milles linesoliidi kasutati soovitavates annustes kuni 28 päeva vältel, täheldatud kõrvaltoimed koos esinemissagedustega. Kõige sagedamini oli teatatud diarröast (8,9%), iiveldusest (6,9%), oksendamisest (4,3%) ja peavalust (4,2%).

Ravi katkestamist nõudnud kõige sagedasemad kõrvaltoimed olid peavalu, diarröa, iiveldus ja oksendamine. Kõrvaltoimete tõttu katkestas ravi ligikaudu 3% patsientidest.

Ravimi turuletulekujärgselt täheldatud kõrvaltoimed on tabelis esitatud esinemissageduse kategooria alla “Teadmata”, sest olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik nende tegelikku esinemissagedust hinnata.

Ravi ajal linesoliidiga on täheldatud ja teatatud alljärgnevatest kõrvaltoimetest järgneva esinemissagedusega: väga sage ( 1/10); sage ( 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100); harv ( 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv Sagedus teadmata klass (≥ 1/100 kuni < 1/10) (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 kuni (ei saa hinnata Infektsioonid ja Kandidiaas, suuõõne Antibiootikumidest infestatsioonid kandidiaas, tupe kandidiaas, tingitud koliit, sh seeninfektsioonid pseudomembranoosne Vere ja Trombotsütopeenia*, Pantsütopeenia*, Sideroblastiline Müelosupressioon* lümfisüsteemi aneemia*† leukopeenia*, aneemia* häired neutropeenia, Immuunsüsteemi Anafülaksia häired Ainevahetus- ja Hüponatreemia, Laktatsidoos* toitumishäired hüpoglükeemia Psühhiaatrilised Unetus häired Närvisüsteemi Peavalu, maitsetundlikkuse Krambid*, perifeerne Serotoniini häired häired (metalli maitse), neuropaatia*, sündroom** pearinglus hüpesteesia, paresteesia Silma kahjustused Nägemisnärvi Nägemisvälja Nägemisnärvi Kõrva ja labürindi Tinnitus kahjustused

Südame häired Arütmia (tahhükardia) Vaskulaarsed Hüpertensioon Transitoorne häired isheemiline atakk, Seedetrakti häired Kõhulahtisus, iiveldus, Pankreatiit, gastriit, Hammaste oksendamine, lokaliseeritud kõhupuhitus, pindmine või üldine kõhuvalu, suukuivus, glossiit, värvimuutus, must kõhukinnisus, düspepsia vedel väljaheide, karvane keel Maksa ja sapiteede Kõrvalekalded Üldbilirubiini sisalduse häired maksafunktsiooni testide suurenemine tulemustes, aspartaadi aminotransferaasi (ASAT), alaniini aminotransferaasi (ALAT) või alkaalse fosfataasi aktiivsuse tõus Naha ja Kihelus, nahalööve Angioödeem, Toksiline Alopeetsia nahaaluskoe urtikaaria, dermatiit, epidermaalne kahjustused bulloosne dermatiit, nekrolüüs#, Lihaste, luustiku Rabdomüolüüs* ja sidekoe kahjustused Neerude ja Jääklämmastiku sisalduse Neerupuudulikkus, kuseteede häired suurenemine kreatiniinisisalduse Reproduktiivse Vulvovaginaalsed süsteemi ja häired rinnanäärme häired Üldised häired ja Palavik, lokaalne valu Külmavärinad, manustamiskoha väsimus, süstekoha reaktsioonid valu, suurenenud Uuringud Keemilised Keemilised Laktaatdehüdrogenaasi Naatriumi- või (LDH), kreatiniinkinaasi, kaltsiumisisalduse lipaasi, amülaasi või suurenemine. täiskõhu tingimustes vere Glükoosisisalduse glükoosisisalduse vähenemine täiskõhu suurenemine. Üldvalgu-, tingimustes. Kloriidide albumiini-, naatriumi- või sisalduse suurenemine kaltsiumisisalduse või vähenemine vähenemine. Kaaliumi- või Hematoloogilised bikarbonaatide sisalduse Retikulotsüütide arvu suurenemine või suurenemine. vähenemine. Neutrofiilide arvu Hematoloogilised vähenemine. Neutrofiilide või eosinofiilide sisalduse suurenemine. Hemoglobiini, hematokriti või erütrotsüütide hulga

vähenemine. Trombotsüütide või leukotsüütide hulga suurenemine või vähenemine. * Vt lõik „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“. ** Vt lõik „Vastunäidustused“ ja „Koostoimed“. # Kõrvaltoime esinemissageduse hindamisel lähtuti „3 reeglist“. † Vt allpool.

Tõsisteks peeti harvadel juhtudel järgmisi linesoliidi kõrvaltoimeid: lokaliseeritud kõhuvalu, transitoorsed isheemilised atakid ja hüpertensioon. † Kontrollitud kliinilistes uuringutes, kus linesoliidi manustati kuni 28 päeva, täheldati aneemiat 2% patsientidest. Ravimi tasuta kasutamise programmis eluohtlike nakkuste ja kaasuvate haigustega patsientidele, tekkis aneemia 2,5% (33/1326) patsiendil, kes said linesoliidi ≤ 28 päeva, patsientidel, keda raviti > 28 päeva, oli see 12,3% (53/430). Vereülekannet vajava ravimiga seotud tõsise aneemia juhte esines patsientidel, keda raviti ≤ 28 päeva, 9% (3/33), kuid patsientidel, keda raviti > 28 päeva, oli juhtusid 15% (8/53).

Lapsed Enam kui 500 lapsel (vastsündinud kuni 17 aastani) läbi viidud kliiniliste uuringute ohutusandmed näitavad, et linesoliidi ohutusprofiil lastel ei erine täiskasvanute omast.

Üleannustamine Spetsiifilist antidooti ei ole teada. Teatatud ei ole ühestki üleannustamisjuhust. Siiski tuleb silmas pidada järgnevat: soovitatav on toetav ravi koos glomerulaarse filtratsiooni säilitamisega; 3 tunnise hemodialüüsi jooksul eemaldatakse ligikaudu 30% linesoliidist, kuid puuduvad andmed peritoneaaldialüüsi või hemoperfusiooni kohta.

Kasutamis- ja käsitsemisjuhend Ainult ühekordseks kasutamiseks. Eemaldage kaitseriba vahetult enne kasutamist, seejärel kontrollige koti hermeetilisust, pigistades ühe minuti vältel tugevalt kotti. Kui kott laseb läbi, ärge seda kasutage steriilsuse võimaliku puudumise tõttu. Lahust tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida ning manustada tohib ainult selget, tükikesteta lahust. Ärge kasutage kotte järjest ühendatuna. Kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada. Erinõuded hävitamiseks puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele. Ärge kasutage uuesti osaliselt kasutatud kotte.

Linezolid Krka infusioonilahust tohib kasutada koos järgmiste lahustega: 5% glükoosi infusioonilahus, 0,9% naatriumkloriidi infusioonilahus, Ringerlaktaadi süstelahus (Hartmanni süstelahus).

Sobimatus Sellesse lahusesse ei tohi aineid lisada. Kui linesoliidi tuleb manustada koos teiste ravimitega, tuleb iga ravimit anda eraldi selle kasutusjuhendi kohaselt. Sarnaselt, kui ühte veeni tuleb kasutada mitme ravimi järjestikuseks infusiooniks, tuleb seda enne ja pärast linesoliidi manustamist sobiva infusioonilahusega loputada. Teadaolevalt ei sobi Linezolid Krka infusioonilahus füüsikaliselt järgmiste ühenditega: amfoteritsiin B, kloorpromasiinvesinikkloriid, diasepaam, pentamidiinisetionaat, erütromütsiinlaktobionaat, fenütoiinnaatrium ja sulfametoksasool/trimetoprim. Lisaks on see keemiliselt sobimatu tseftriaksoonnaatriumiga.

Kõlblikkusaeg 2 aastat Pärast avamist: ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul toatemperatuuril esmases kotis pärast teisese pakendi (kattekott) eemaldamist. Mikrobioloogilise

saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

Säilitamise eritingimused Hoida temperatuuril kuni 30 C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Linezolid Krka 600 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Linezolid Krka ja milleks seda kasutatakse

Linezolid Krka on oksasolidinoonide rühma kuuluv antibiootikum, mis peatab teatud infektsioone põhjustavate bakterite (pisikute) kasvu. Seda kasutatakse kopsupõletiku ja mõnede naha või naha all olevate nakkuste raviks. Teie arst ütleb, kas Linezolid Krka sobib teie nakkuse raviks.

2. Mida on vaja teada enne Linezolid Krka kasutamist

Linezolid Krkat ei tohi kasutada

kui olete linesoliidi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
kui te võtate või olete viimase 2 nädala jooksul võtnud ravimeid, mida tuntakse monoamiini oksüdaasi inhibiitoritena (MAOI-d: näteks fenelsiin, isokarboksasiid, selegiliin, moklobemiid). Neid ravimeid võidakse kasutada depressiooni või Parkinsoni tõve raviks.
kui te imetate last, sest Linezolid Krka eritub rinnapiima ja võib last kahjustada.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Linezolid Krka võtmist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Linezolid Krka ei pruugi teile sobida, kui te vastate jaatavalt mõnele järgmistest küsimustest. Sellisel juhul rääkige sellest oma arstile, sest ta peab enne ravi alustamist ja ravi ajal kontrollima teie üldist tervist ning vererõhku või otsustama, kas mõni teine raviviis on teile sobivam. Küsige oma arstilt, kui te ei ole kindel, kas alljärgnevast kehtib midagi teie kohta.

Kas teil on kõrge vererõhk, ükskõik kas te võtate selle vastu ravimeid või mitte?
Kas teil on diagnoositud kilpnäärme ületalitlus?
Kas teil on neerupealiste kasvaja (feokromotsütoom) või kartsinoidsündroom (põhjustatud hormoonsüsteemi kasvajast, sümptomiteks on kõhulahtisus, naha õhetus, vilistav hingamine)?
Kas teil on maniakaalne depressioon, skisoafektiivne häire, vaimne segasus või muud psüühilised probleemid?
Kas teil on varem esinenud hüponatreemia (madal naatriumisisaldus veres) või kas te võtate vere naatriumisisaldust alandavaid ravimeid, nt teatud diureetikumid (nimetatakse ka „veetablettideks“), nagu hüdroklorotiasiid?
Kas te võtate opioide?

Linezolid Krka“ ja lõik 4).

Ettevaatus on vajalik ravimiga Linezolid Krka Enne selle ravimi kasutamist pidage nõu oma arstiga:

kui olete eakas,
kui teil tekivad kergesti verevalumid ja verejooksud,
kui te olete aneemiline (punaste vereliblede väike hulk veres),
kui te nakatute kergesti,
kui teil on esinenud krambihooge,
kui teil on maksa- või neeruprobleemid, eriti kui saate dialüüsi,
kui teil on kõhulahtisus.

Rääkige kohe oma arstile, kui teil tekivad ravi ajal:

nägemisprobleemid, nagu nägemise hägustumine, värvinägemise muutused, probleemid pisiasjade nägemisega või kui teie vaateväli aheneb;
tundlikkuse kadu kätest või jalgadest või kipitus- või torkimistunne kätes või jalgades;
antibiootikumide, sealhulgas Linezolid Krka võtmise ajal või pärast seda võib teil tekkida kõhulahtisus. Kui see muutub tõsiseks või püsib või te märkate väljaheites verd või lima, lõpetage kohe Linezolid Krka kasutamine ja pidage nõu oma arstiga. Sellises olukorras ei tohi te võtta ravimeid, mis peatavad või aeglustavad sooletegevust;
korduv iiveldus või oksendamine, kõhuvalu või liiga kiire hingamine;
seletamatu lihasevalu, hellus või nõrkus ja/või tume uriin. Need võivad olla märgid tõsisest seisundist, mida nimetatakse rabdomüolüüsiks (lihaste lagunemine), mis võib põhjustada neerukahjustust;
iiveldus ja halb enesetunne koos lihasenõrkuse, peavalu, segasusseisundi ja mäluhäiretega, mis võivad viidata hüponatreemiale (madal naatriumisisaldus veres).

Lapsed ja noorukid Linezolid Krkat ei kasutata tavaliselt laste ja noorukite (alla 18-aastased) raviks.

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mis tahes muid ravimeid.

Teatage oma arstile, kui te kasutate või olete viimase 2 nädala jooksul kasutanud järgmisi ravimeid, sest Linezolid Krkat ei tohi võtta, kui te juba kasutate neid ravimeid või olete neid hiljuti kasutanud (vaadake ka lõik 2 ülalpool „Linezolid Krkat ei tohi kasutada“).

monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (MAOI-d: näiteks fenelsiin, isokarboksasiid, selegiliin, moklobemiid). Neid ravimeid võidakse kasutada depressiooni või Parkinsoni tõve raviks.

Ninakinnisust leevendavad külmetuse või gripiravimid, mis sisaldavad pseudoefedriini või fenüülpropanoolamiini.
Mõned astmaravimid, nagu salbutamool, terbutaliin, fenoterool.
Teatud antidepressandid, mida tuntakse tritsükliliste antidepressantide või SSRI-dena (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid). Neid on palju, sealhulgas amitriptüliin, tsitalopraam, klomipramiin, dosulepiin, doksepiin, fluoksetiin, fluvoksamiin, imipramiin, lofepramiin, paroksetiin, sertraliin.
Migreeni raviks kasutatavad ravimid, nagu sumatriptaan ja zolmitriptaan.
Ootamatute, raskete allergiliste reaktsioonide ravis kasutatavad ravimid, nagu adrenaliin (epinefriin).
Vererõhku tõstvad ravimid, nagu noradrenaliin (norepinefriin), dopamiin ja dobutamiin.

Opioidid, nt petidiin – kasutatakse mõõduka kuni tugeva valu raviks.
Ärevushäirete ravimid, nagu buspiroon.
Vere hüübimist vältivad ravimid, nagu varfariin.
Antibiootikum nimega rifampitsiin.

Linezolid Krka koos toidu, joogi ja alkoholiga

Te võite Linezolid Krkat võtta kas enne sööki, söögi ajal või pärast seda.
Vältige laagerdunud juustu, pärmiekstrakti või sojaoaekstrakti (nt sojakastme) suurte koguste söömist ning alkoholi, eriti vaadiõlut ja veini. Seda seetõttu, et Linezolid Krka võib reageerida türamiiniks nimetatava ainega ja tõsta teie vererõhku. Türamiini esineb looduslikult mõnedes toiduainetes.
Kui teil tekib pärast söömist või joomist tuikav peavalu, võtke kohe ühendust oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Rasedus, imetamine ja viljakus Linezolid Krka toime rasedatele ei ole teada. Seetõttu ei tohi ravimit raseduse ajal võtta, välja arvatud juhul, kui teie arst on seda soovitanud. Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Te ei tohi Linezolid Krka kasutamise ajal last rinnaga toita, sest see eritub rinnapiima ja võib last kahjustada.

Linezolid Krka sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Linezolid Krkat kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu on kirjeldatud selles infolehes või nagu arst, apteeker või meditsiiniõde on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Soovitatav annus on 1 polümeerikattega tablett (600 mg linesoliidi) kaks korda ööpäevas (iga 12 tunni järel). Neelake polümeerikattega tablett tervelt veega alla. Kui te saate neerudialüüsi, peate võtma Linezolid Krkat pärast dialüüsi.

Linezolid Krka võtmise ajal teeb arst teile regulaarselt vereanalüüse, et jälgida teie vererakkude arvu.

Kui te võtate Linezolid Krkat rohkem kui 28 päeva, peab arst kontrollima teie nägemist.

Kasutamine lastel ja noorukitel Linezolid Krkat ei kasutata tavaliselt laste ja noorukite (alla 18-aastased) raviks.

Kui te võtate Linezolid Krkat rohkem, kui ette nähtud Teatage kohe oma arstile või apteekrile.

Kui te unustate Linezolid Krkat võtta Võtke ununenud tablett niipea kui meelde tuleb. Võtke järgmine polümeerikattega tablett 12 tunni pärast ning jätkake polümeerikattega tablettide võtmist iga 12 tunni järel. Ärge võtke kahekordset

annust, kui polümeerikattega tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Linezolid Krka võtmise Oluline on jätkata Linezolid Krka võtmist, välja arvatud juhul, kui arst otsustab ravi lõpetada.

Kui te lõpetate ravi ja algsed sümptomid tulevad tagasi, rääkige sellest kohe oma arstile või apteekrile.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Linezolid Krka tõsised kõrvaltoimed (sagedus sulgudes).

Kui te märkate ravi ajal Linezolid Krkaga mõnda järgmistest kõrvaltoimetest, teatage kohe oma arstile, meditsiiniõele või apteekrile.

Raskekujuline nahakahjustus (aeg-ajalt), turse, eriti näo- ja kaelapiirkonnas (aeg-ajalt), vilistav hingamine ja/või hingamisraskused (harv). See võib olla allergilise reaktsiooni tundemärk ja vajalikuks võib osutuda Linezolid Krka võtmise lõpetamine. Nahareaktsioonid, nagu veresoonte põletikust tingitud kõrgenenud lillakas lööve (harv), punetav valulik nahk ja naha koorumine (dermatiit) (aeg-ajalt), nahalööve (sage), sügelus (sage).
Nägemisprobleemid (aeg-ajalt), nagu ähmane nägemine (aeg-ajalt), värvinägemise muutused (teadmata), probleemid pisiasjade nägemisega (teadmata) või kui teie vaateväli aheneb (harv).
Raskekujuline kõhulahtisus vere ja/või limaga väljaheites (antibiootikumidega seotud jämesoolepõletik, sealhulgas pseudomembranoosne jämesoolepõletik), mis võib harvadel juhtudel areneda eluohtlikeks tüsistusteks (aeg-ajalt).
Korduv iiveldus või oksendamine, kõhuvalu või liiga kiire hingamine (harv).
Linezolid Krka kasutamisel on kirjeldatud tõmblusi või krambihooge (aeg-ajalt).
Serotoniini sündroom (teadmata): rääkige oma arstile, kui teil esineb erutust, segasust, deliiriumi, lihasjäikust, värisemist, koordinatsioonihäireid, krambihooge, kiiret südametegevust, tõsiseid hingamisprobleeme ja kõhulahtisust (see viitab serotoniini sündroomile), kui te võtate samal ajal ka SSRI-dena tuntud antidepressante või opioide (vt lõik 2).
Kõhunäärmepõletik (aeg-ajalt).
Seletamatud verejooksud või verevalumid, mis võivad olla tekkinud teatud vererakkude hulga muutustest, mis võivad mõjutada verehüübivust või põhjustada aneemiat (sage).
Teatud vererakkude arvu muutused, mis võivad mõjutada nakkuste vastu võitlemise võimet (aeg-ajalt), infektsiooni nähtudeks võivad olla: mis tahes palavik (sage), kurguvalu (aeg-ajalt), suu haavandid (aeg-ajalt) ja väsimus (aeg-ajalt).
Rabdomüolüüs (harv): nähtudeks ja sümptomiteks on seletamatu lihasevalu, hellus või nõrkus ja/või tume uriin. Need võivad olla märgid tõsisest seisundist, mida nimetatakse rabdomüolüüsiks (lihaste lagunemine), mis võib põhjustada neerukahjustust.
Krambid (aeg-ajalt).
Transitoorsed isheemilised atakid (mööduvad aju verevooluhäired, mis põhjustavad lühiajalisi sümptomeid, nagu nägemise kaotus, jala ja käe nõrkus, ebaselge kõne ja teadvuse kaotus) (aeg- ajalt).
“Helin” kõrvus (tinnitus) (aeg-ajalt).

Patsiendid, kellele on antud Linezolid Krkat rohkem kui 28 päeva, on kirjeldanud tuimust, kipitust või ähmast nägemist. Kui teil esineb nägemisraskusi, võtke oma arstiga ühendust nii kiiresti kui võimalik.

Teised kõrvaltoimed on järgmised.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

seennakkused, eriti tupe- või suusoor;
peavalu;
metallimaitse suus;
kõhulahtisus, iiveldus või oksendamine;
muutused mõnede vereanalüüside tulemustes, sealhulgas nendes, mis mõõdavad valke, soolasid või ensüüme, mis mõõdavad teie neeru- või maksafunktsiooni või veresuhkru taset;
unehäired;
vererõhu tõus;
aneemia (punaste vereliblede vähenemine);
pearinglus;
paikne või üldine kõhuvalu;
kõhukinnisus;
seedehäired;
paikne valu;
trombotsüütide vähenemine.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

tupe või suguelundite piirkonna põletik naistel;
kipitus- või tuimustunne;
paistes, valulik või muutunud värvusega keel;
suukuivus;
vajadus sagedamini urineerida;
külmavärinad;
janutunne;
suurenenud higistamine;
hüponatreemia (vere madal naatriumisisaldus);
hüpoglükeemia (madal veresuhkur);
neerupuudulikkus;
kõhupuhitus;
kreatiniinisisalduse suurenemine;
kõhuvalu;
südame löögisageduse muutused (nt löögisageduse suurenemine);
vererakkude arvu vähenemine;
nõrkus ja/või sensoorsed muutused.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 1000-st):

pindmine hamba värvuse muutus, mis on professionaalse hambapuhastusega eemaldatav (hambakatu käsitsi eemaldamine);
keele pinna muutumine mustaks, nii et see näib karvane.

Veel on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest (teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

alopeetsia (juuste väljalangemine).

Kui mõni kõrvaltoime muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida ei ole nimetatud selles infolehes, pöörduge palun oma arsti või apteekri poole.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Linezolid Krkat säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Linezolid Krka sisaldab

Toimeaine on linesoliid. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 600 mg linesoliidi.
Teised koostisosad on mikrokristalliline tselluloos, maisitärklis, naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), hüdroksüpropüültselluloos (tüüp EF), magneesiumstearaat tableti sisus ja hüpromelloos 3mPas, titaandioksiid (E171), makrogool 6000 ja talk tableti kattes. Vt lõik 2 „Linezolid Krka sisaldab naatriumi“.

Kuidas Linezolid Krka välja näeb ja pakendi sisu Valge kuni peaaegu valge, ovaalne, kergelt kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett. Tableti mõõdud: 18 x 9 mm.

Linezolid Krka on saadaval blistrites ja karbis, kus on 10, 20, 30 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Tootjad KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

TAD Pharma GmbH Heinz-Lohmann-Straße 5 27472 Cuxhaven Saksamaa Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal A. H. Tammsaare tee 47 11316 Tallinn Tel. +372 6671658

Infoleht on viimati uuendatud mais 2026.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Linezolid Krka 2 mg/ml infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml infusioonilahust sisaldab 2 mg linesoliidi. 300 ml infusioonilahust infusioonikotis sisaldab 600 mg linesoliidi.

INN. Linezolidum

Teadaolevat toimet omavad abiained

glükoos (13,7 g/300 ml)
naatrium (114 mg/300 ml)

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahus

Selge, värvitu kuni kollane või kollakaspruun lahus (pH: 4,6…5,2; osmolaalsus: 270 mOsmol/kg…320 mOsmol/kg).

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Haiglatekkene pneumoonia.

Olmetekkene pneumoonia.

Linesoliid on näidustatud olmetekkese ja haiglatekkese pneumoonia raviks täiskasvanutel, mida põhjustavad või arvatakse, et põhjustavad linesoliidile tundlikud grampositiivsed mikroorganismid. Linesoliidi sobivuse määramisel tuleb arvesse võtta mikrobioloogiliste testide tulemusi või teavet antibakteriaalsete ainete suhtes resistentsuse esinemise kohta grampositiivsete bakterite hulgas (vastavate mikroorganismide kohta vt lõik 5.1).

Gramnegatiivsete patogeenide poolt põhjustatud infektsioonide korral linesoliid ei toimi. Gramnegatiivse infektsiooni avastamisel või selle kahtlusel tuleb alustada samaaegselt spetsiifilist ravi gramnegatiivsete organismide vastu.

Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid (vt lõik 4.4).

Linesoliid on näidustatud naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonide raviks täiskasvanutel ainult juhul, kui mikrobioloogiliste testidega on kindlaks tehtud, et infektsiooni põhjustajaks on grampositiivne bakter.

Linesoliid ei toimi gramnegatiivsete patogeenide poolt põhjustatud infektsioonide korral. Teadaolevate või võimalike samaaegsete gramnegatiivsete mikroorganismide poolt põhjustatud

naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonide puhul tohib linesoliidi kasutada ainult siis, kui puuduvad teised ravivõimalused (vt lõik 4.4) ja samaaegselt rakendatakse ka gramnegatiivsete mikroorganismide vastast ravi.

Linesoliidi tohib määrata ainult haiglas ja pärast vastava eriala spetsialistiga, nt mikrobioloogi või infektsionistiga, konsulteerimist.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Ravi alustamisel linesoliidiga võib kasutada infusioonilahust, õhukese polümeerikattega tablette või suukaudset suspensiooni. Patsiendid, kes alustavad ravi parenteraalselt manustatava preparaadiga, võib hiljem üle viia suukaudsele manustamisele, kui see on kliiniliselt näidustatud. Sel juhul ei vaja annus kohandamist, kuna linesoliidi biosaadavus suukaudsel manustamisel on ligikaudu 100%.

Täiskasvanutele soovitatavad annused ja ravi kestus Ravikuuri kestus sõltub haiguse tekitajast, infektsioonikohast ja -raskusest ning patsiendi ravivastusest. Järgnevad soovitused ravi kestuse suhtes kajastavad kliiniliste ravimuuringute andmeid. Mõnede infektsioonide korral võib osutuda võimalikuks ka lühem ravikuur, kuid selle kohta puuduvad kliiniliste uuringute andmed. Maksimaalne ravi kestus on 28 päeva. Linesoliidi ohutust ja efektiivsust ei ole enam kui 28 päeva kestva ravi korral kindlaks tehtud (vt lõik 4.4). Infektsioonide korral, millega kaasneb baktereemia, ei ole vajalik soovitatavat raviannust ega ravi kestust muuta. Soovitatavad raviannused infusioonilahuse, suukaudselt tablettide ja suukaudse suspensiooni graanulite kasutamisel on samad ning on toodud alljärgnevas tabelis. Infektsioon Annus Ravi kestus

Haiglatekkene pneumoonia 600 mg 2 korda ööpäevas Olmetekkene pneumoonia Naha ja pehmete kudede tüsistunud 600 mg 2 korda ööpäevas infektsioonid Lapsed Linesoliidi ohutus ja efektiivsus lastel ning noorukitel (< 18-aastased) ei ole veel tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on kirjeldatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, kuid soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Eakad Annus ei vaja kohandamist.

Neerukahjustus Annus ei vaja kohandamist (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Raske neerukahjustus (s.t CL < 30 ml/min) Annust ei ole vaja kohandada. Siiski on leitud, et linesoliidi kahe peamise metaboliidi hulk organismis tõuseb raske neerupuudulikkuse korral oluliselt (kuni 10-kordselt) ja selle kliinilist tähendust ei ole veel kindlaks tehtud. Seetõttu tuleb raske neerupuudulikkusega patsientidel linesoliidi kasutada ettevaatusega ning ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab riski. 3-tunnise hemodialüüsi vältel eemaldatakse ligikaudu 30% linesoliidi annusest, seega tuleb vastava ravi näidustusel manustada linesoliidi pärast hemodialüüsi. Hemodialüüsi korral eemaldatakse

linesoliidi peamised metaboliidid organismist mõningal määral, kuid nende tase jääb siiski märkimisväärselt kõrgemaks kui normaalse neerufunktsiooniga või kerge kuni keskmise raskusega neerupuudulikkusega patsientidel. Seetõttu tuleb raske neerupuudulikkusega patsientidel, kellele teostatakse hemodialüüsi, linesoliidi kasutada ettevaatusega ning ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab riski. Tänaseni puuduvad kogemused linesoliidi kasutamisest patsientidel, kellele tehakse pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi (continuous ambulatory peritoneal dialysis, CAPD) või mõnda muud alternatiivset neerupuudulikkuse ravimeetodit (muu kui hemodialüüs).

Maksakahjustus Annus ei vaja kohandamist. Andmed linesoliidi kasutamisest nendel patsientidel on senini piiratud ning seetõttu tuleb sellistel patsientidel linesoliidi kasutada ettevaatusega ning ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab riski (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Manustamisviis Linesoliidi soovitatav annus tuleb manustada intravenoosselt kaks korda ööpäevas. Manustamistee: intravenoosne. Infusioonilahus tuleb manustada intravenoosselt 30 kuni 120 minuti jooksul.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Linesoliidi ei tohi kasutada patsiendid, kes kasutavad monoaminooksüdaas A või B inhibiitoreid (nt fenelsiin, isokarboksasiid, selegiliin, moklobemiid) või on nimetatud ravimeid kasutanud viimase 2 nädala jooksul.

Ilma vererõhu püsiva jälgimiseta ei tohi linesoliidi manustada patsientidele, kellel on alljärgnev kliiniline seisund või kaasnev ravi.

Patsiendid, kellel on ravile allumatu hüpertensioon, feokromotsüstoom, kartsinoid, türeotoksikoos, bipolaarne depressioon, skisoafektiivne häire, äge segasusseisund.
Patsiendid, kes võtavad järgnevaid ravimeid: serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (vt lõik 4.4), tritsüklilised antidepressandid, serotoniin 5-HT -retseptori agonistid (trüptaanid), otsese- ja kaudse sümpatomimeetilise toimega ained (sh adrenergilised bronhodilataatorid, pseudoefedriin ja fenüülpropanoolamiin), vasopressiivsed ained (nt epinefriin, norepinefriin), dopaminergilised ained (nt dopamiin, dobutamiin), petidiin või buspiroon.

Loomkatsete põhjal võib arvata, et linesoliid ja tema metaboliidid imenduvad rinnapiima ning seetõttu tuleb enne ravi ja ravi ajal rinnaga toitmine lõpetada (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Müelosupressioon Linesoliidi kasutamisel on esinenud müelosupressiooni (sh aneemia, leukopeenia, pantsütopeenia ja trombotsütopeenia). Teadaolevatel juhtudel on pärast ravi lõpetamist linesoliidiga hematoloogilised näitajad saavutanud ravimi manustamiseelse taseme. Sellise toime ilmnemine näib olevat seotud ravi kestusega. Eakatel linesoliidiga ravitavatel patsientidel võib olla nooremate patsientidega võrreldes suurem risk vere düskraasiate tekkeks. Trombotsütopeenia võib sagedamini ilmneda raske neerupuudulikkusega patsientidel, olenemata sellest, kas nad saavad dialüüsi või mitte, ja mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidel. Seetõttu on soovitav vererakkude arvu hoolikalt jälgida patsientidel, kellel esineb eelnevalt aneemia, granulotsütopeenia või trombotsütopeenia; kes saavad kaasnevat ravi, mis võib langetada vere hemoglobiini taset, vähendada vererakkude arvu või omada kõrvaltoimena mõju trombotsüütide hulgale või funktsioonile; kellel on raske neerupuudulikkus või mõõdukas kuni raske maksakahjustus; kes kasutavad linesoliidi enam kui 10…14 päeva. Sellistele patsientidele tohib linesoliidi manustada ainult juhul, kui on võimalik hemoglobiini taseme, vererakkude ja trombotsüütide hulga pidev jälgimine.

Kui ravi ajal linesoliidiga ilmneb märkimisväärne müelosupressioon, tuleb ravikuur katkestada, v.a juhul, kui jätkamist peetakse absoluutselt vajalikuks. Ravi jätkamise korral tuleb kohaldada patsiendi vererakkude intensiivset jälgimist ja muid vajalikke meetmeid. Samuti on soovitatav iganädalaselt jälgida linesoliidiga ravi saavate patsiendi täielikku verepilti (sh hemoglobiini tase, trombotsüüdid, leukotsüütide koguhulk ja erivormid), olenemata nende algsest verepildist. Ravimi tasuta kasutamise uuringutes (compassionate use studies) täheldati tõsise aneemia suuremat esinemissagedust patsientidel, kes said linesoliidi kauem kui soovitatud maksimaalne 28-päevane ravi kestus. Nendel patsientidel oli sagedamini vaja teha vereülekannet. Vereülekannet vajavatest aneemiajuhtudest on teatatud ka turuletulekujärgselt, kusjuures sagedamini esines see patsientidel, kes said linesoliidi kauem kui 28 päeva. Turuletulekujärgselt on teatatud sideroblastilise aneemia juhtudest. Nendel juhtudel, kui haiguse puhkemise aeg oli teada, said kõik patsiendid linesoliidi ravi kauem kui 28 päeva. Enamus patsiente taastusid peale linesoliidiga ravi lõpetamist osaliselt või täielikult, olenemata sellest, kas nad said aneemia ravi või mitte.

Suremuse erinevus veenikateetriga seotud grampositiivsete bakterite poolt põhjustatud vereringeinfektsioonidega patsientide kliinilises uuringus Avatud uuringus täheldati raskete, kateetriga seotud intravaskulaarsete infektsioonidega ja linesoliidiga ravi saavate patsientide suurenenud suremust võrreldes patsientidega, kellele manustati vankomütsiini/dikloksatsilliini/oksatsilliini [78/363 (21,5%) vs 58/363 (16,0%)]. Peamiseks suremust mõjutavaks teguriks oli grampositiivse infektsiooni raskusaste enne ravi algust. Ainult grampositiivse tekitaja poolt põhjustatud infektsioonide puhul (šansside suhe 0,96; 95%; usaldusintervall 0,58…1,59) olid suremusmäärad sarnased, kuid osutusid linesoliidi manustavate patsientide hulgas märkimisväärselt suuremateks (p = 0,0162) teiste patogeenide puhul või juhul, kui patogeene algselt ei olnudki (šansside suhe 2,48; 95% usaldusintervall 1,38…4,46). Suurim erinevus esines ravi ajal ja 7 päeva jooksul pärast ravi katkestamist uuritava ravimiga. Uuringu käigus tekkis linesoliidi saavate patsientide hulgas rohkem gramnegatiivseid patogeene ja sagenes surm gramnegatiivsete patogeenide ning segainfektsioonide tagajärjel. Linesoliidi võib seega kasutada naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonidega patsientidel ainult juhul, kui on teada või kahtlustatakse samaaegset gramnegatiivsete mikroorganismide poolt põhjustatud infektsiooni ja ainult siis, kui puuduvad teised ravivõimalused (vt lõik 4.1). Viimasel juhul peab samaaegselt rakendama ka gramnegatiivsete mikroorganismide vastast ravi. Antibiootikumraviga seotud kõhulahtisus ja koliit Peaaegu kõigi antibiootikumide, sealhulgas ka linesoliidi kasutamisel on täheldatud antibiootikumidest tingitud kõhulahtisust ja koliiti, sealhulgas ka pseudomembranoosset koliiti ja Clostridium difficile põhjustatud kõhulahtisust, kusjuures nende raskusaste on kõikunud kergest kõhulahtisusest kuni surmaga lõppenud koliidijuhtudeni. Seetõttu tuleb patsientide puhul, kellel tekib ravi ajal või pärast ravi linesoliidiga tõsine kõhulahtisus, arvestada eelpool nimetatud diagnoosiga. Kui patsiendil kahtlustatakse antibiootikumidest tingitud kõhulahtisust või koliiti või kui see leiab kinnitust, tuleb ravi antibakteriaalse ravimiga, sealhulgas ka linesoliidiga lõpetada ning alustada vastavate ravimeetmetega. Peristaltikat pärssivate ravimite kasutamine on sellises olukorras vastunäidustatud.

Mitokondrite funktsioonihäire Linesoliid inhibeerib mitokondriaalse proteiini sünteesi. Kõrvaltoimed, nagu laktatsidoos, aneemia ja neuropaatia (nägemisnärvi ja perifeerne) võivad ilmneda mainitud pärssimise tulemusena; need kõrvaltoimed on esinenud peamiselt patsientidel, kes on võtnud ravimit kauem kui 28 päeva.

Serotoniini sündroom Linesoliidi kasutamisel samal ajal koos serotonergiliste ravimite, sh selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) hulka kuuluvate antidepressantidega ja opioididega, on teatatud serotoniini sündroomi juhtudest (vt lõik 4.5). Seetõttu on linesoliidi ja serotonergiliste ravimite samaaegne kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3), välja arvatud juhtudel, kui seda peetakse hädavajalikuks. Samaaegsel kasutamisel tuleb patsiente hoolikalt jälgida serotoniini sündroomi nähtude ja sümptomite suhtes, nagu kognitiivne düsfunktsioon, hüperpüreksia, hüperrefleksia ja koordinatsioonihäired. Serotoniini sündroomi nähtude või sümptomite tekkimisel tuleb kaaluda kas ühe või mõlema ravimi kasutamise lõpetamist, samuti tuleb serotonergilise ravi lõpetamisel arvestada ärajätusümptomite tekke võimalusega.

Rabdomüolüüs Linesoliidi kasutamisel on teatatud rabdomüolüüsist. Linesoliidi tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on eelsoodumus rabdomüolüüsi tekkeks. Rabdomüolüüsi nähtude või sümptomite tekkimisel tuleb ravi linesoliidiga katkestada ja alustada asjakohast ravi.

Hüponatreemia ja SIADH Mõnedel linesoliidiga ravitud patsientidel on täheldatud hüponatreemiat ja/või antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomi (Syndrome of Inappropriate Antidiuretic Hormone Secretion, SIADH). Hüponatreemia riskiga patsientidel, näiteks eakatel patsientidel või patsientidel, kes võtavad vere naatriumisisaldust alandada võivaid ravimeid (nt tiasiiddiureetikumid, nagu hüdroklorotiasiid), on soovitatav regulaarselt jälgida seerumi naatriumisisaldust. Perifeerne ja nägemisnärvi neuropaatia Linesoliidiga ravitud patsientidel on teatatud perifeersest neuropaatiast, nägemisnärvi neuropaatiast ja nägemisnärvi põletikust, mis mõnikord progresseerub nägemise kaotuseni; need kõrvaltoimed on esinenud peamiselt patsientidel, keda on ravitud kauem kui soovitatud 28-päevane ravi kestus. Kõikidele patsientidele tuleb öelda, et nad teataksid nägemise halvenemise sümptomitest, näiteks nägemisteravuse muutustest, muutustest värvide nägemisel, nägemise ähmastumisest või nägemisvälja defektist. Sellistel juhtudel on soovitatav patsienti kohe uurida ja saata ta vajadusel silmaarsti juurde. Igal patsiendil, kes kasutab linesoliidi kauem kui soovitatud 28 päeva, tuleb regulaarselt kontrollida nägemist. Kui tekib perifeerne või nägemisnärvi neuropaatia, tuleb enne linesoliidi kasutamise jätkamist kaaluda ravist saadava kasu ja võimalike riskide suhet. Patsientidel, kellele manustatakse linesoliidi samaaegselt koos mükobakterite vastaste ravimite kasutamisega tuberkuloosi raviks, võib olla suurem risk neuropaatiate tekkeks.

Kasutamine koos türamiinirikaste toitudega Patsiendid peavad vältima türamiinirikka toidu suurte koguste söömist (vt lõik 4.5).

kliiniliste uuringute andmetel tekkis linesoliidiga ravitud patsientidest ligikaudu 3%-l ravimiga seotud kandidaas. Kui superinfektsioon tekib ravi ajal, tuleb kasutusele võtta vastavad meetmed.

Patsientide erirühmad Raske neerupuudulikkusega patsientidel tuleb linesoliidi kasutada ettevaatusega ning ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab riski (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Raske maksapuudulikkusega patsientidel soovitatakse linesoliidi kasutada ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab riski (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Viljakuse vähenemine Täiskasvanud isastel rottidel mõjutas linesoliid pöörduvalt fertiilsust ning põhjustas sperma arenguhäireid annuses, mis on võrreldav inimeste annustega; linesoliidi toime meeste reproduktiivsele süsteemile on teadmata (vt lõik 5.3).

Kliinilised uuringud Linesoliidi ohutust ja efektiivsust ei ole enam kui 28 päeva kestva ravi korral kindlaks tehtud. Kontrollitud kliinilistesse uuringutesse ei ole kaasatud patsiente, kellel on diabeetilised jalakahjustused, lamatised või isheemilised kahjustused, rasked põletused või gangreen. Seega andmed nende seisundite ravist linesoliidiga on piiratud.

Abiained 300 ml lahust sisaldab 13,7 g glükoosi. Seda tuleb arvesse võtta suhkurtõvega patsientidel. 300 ml lahust sisaldab ka 114 mg naatriumi (5 mmol), mis on võrdne 5,7%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Monoaminooksüdaasi inhibiitorid Linesoliid on pöörduva toimega mitteselektiivne monoaminooksüdaasi inhibiitor (MAOI). Andmed ravimi koostoimete ja ohutuse kohta patsientidel, kes saavad kaasuvalt ravimeid, mis võivad põhjustada MAO inhibeerimise, on väga piiratud. Seetõttu soovitatakse linesoliidi kasutada sellistel juhtudel ainult siis, kui on võimalikud täpsemad uuringud ja jälgimine (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Linesoliidi kliinilisel kasutamisel koos serotonergiliste ravimite, sh serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) hulka kuuluvate antidepressantidega ja opioididega, on teatatud serotoniini

sündroomi juhtudest. Seetõttu on linesoliidi ja serotonergiliste ravimite samaaegne kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Patsientide jälgimist, kelle huvides linesoliidi ja serotonergiliste ravimite samaaegset kasutamist peetakse hädavajalikuks, on kirjeldatud lõigus 4.4.

Tsütokroom P450 poolt metaboliseeritavad ravimid Linesoliidi ei metaboliseerita tsütokroom P450 (CYP) ensüümsüsteemi vahendusel tuvastataval määral ja ta ei inhibeeri inimese kliiniliselt oluliste CYP- isovormide (1A2, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1, 3A4) aktiivsust. Linesoliid ei indutseeri P450 isoensüüme ka rottidel. Seetõttu ei ole oodata linesoliidi koostoimeid CYP450 poolt indutseeritud ravimitega.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Linesoliidi kasutamise kohta rasedatel on piiratud hulgal andmeid. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk esineb ka inimestel.

Linesoliidi tohib raseduse ajal kasutada vaid juhul, kui see on hädavajalik ja oodatav kasu patsiendile ületab võimaliku ohu.

Imetamine Loomkatsed on näidanud, et linesoliid ja tema metaboliidid võivad imenduda rinnapiima ning seetõttu tuleb enne ravi alustamist ja selle ajal rinnaga toitmine lõpetada.

Fertiilsus Loomkatsetes on linesoliid põhjustanud fertiilsuse vähenemist (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Patsiente tuleb hoiatada võimaliku pearingluse või nägemise halvenemise sümptomite suhtes (kirjeldatud lõikudes 4.4 ja 4.8), mis võivad ravi ajal linesoliidiga tekkida. Neil tuleb soovitada mõne nimetatud sümptomi esinemise korral mitte juhtida autot ega kasutada masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Allolevas tabelis on loetletud kõigis kliinilistes uuringutes, mis hõlmasid enam kui 6000 täiskasvanud patsienti ja milles linesoliidi kasutati soovitavates annustes kuni 28 päeva vältel, täheldatud kõrvaltoimed koos esinemissagedustega.

Kõige sagedamini oli teatatud diarröast (8,9%), iiveldusest (6,9%), oksendamisest (4,3%) ja peavalust (4,2%).

Ravi katkestamist nõudnud kõige sagedasemad kõrvaltoimed olid peavalu, diarröa, iiveldus ja oksendamine. Kõrvaltoimete tõttu katkestas ravi ligikaudu 3% patsientidest.

Ravi ajal linesoliidiga on täheldatud ja teatatud alljärgnevatest kõrvaltoimetest järgneva esinemissagedusega:

väga sage ( 1/10),
sage ( 1/100 kuni < 1/10),
aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100),
harv ( 1/10 000 kuni < 1/1000),
väga harv (< 1/10 000),
teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv Sagedus teadmata klass (≥ 1/100 kuni < 1/10) (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 kuni (ei saa hinnata Infektsioonid ja Kandidiaas, suuõõne Antibiootikumidest infestatsioonid kandidiaas, tupe kandidiaas, tingitud koliit, sh seeninfektsioonid pseudomembranoosne Vere ja Trombotsütopeenia*, Pantsütopeenia*, Sideroblastiline Müelosupressioon* lümfisüsteemi aneemia*† leukopeenia*, aneemia* häired neutropeenia, Immuunsüsteemi Anafülaksia häired Ainevahetus- ja Hüponatreemia, Laktatsidoos* toitumishäired hüpoglükeemia Psühhiaatrilised Unetus häired Närvisüsteemi Peavalu, maitsetundlikkuse Krambid*, perifeerne Serotoniini häired häired (metalli maitse), neuropaatia*, sündroom** pearinglus hüpesteesia, Silma kahjustused Nägemisnärvi Nägemisvälja Nägemisnärvi Kõrva ja Tinnitus labürindi kahjustused Südame häired Arütmia (tahhükardia) Vaskulaarsed Hüpertensioon Transitoorne häired isheemiline atakk, Seedetrakti häired Kõhulahtisus, iiveldus, Pankreatiit, gastriit, Hammaste

oksendamine, lokaliseeritud kõhupuhitus, pindmine või üldine kõhuvalu, suukuivus, glossiit, värvimuutus, must kõhukinnisus, düspepsia vedel väljaheide, karvane keel Maksa ja Kõrvalekalded Üldbilirubiini sapiteede häired maksafunktsiooni testide sisalduse suurenemine tulemustes, aspartaadi aminotransferaasi (ASAT), alaniini aminotransferaasi (ALAT) või alkaalse fosfataasi aktiivsuse tõus Naha ja Kihelus, nahalööve Angioödeem, Toksiline Alopeetsia nahaaluskoe urtikaaria, dermatiit, epidermaalne kahjustused bulloosne dermatiit, nekrolüüs#, Lihaste, luustiku Rabdomüolüüs* ja sidekoe kahjustused Neerude ja Jääklämmastiku sisalduse Neerupuudulikkus, kuseteede häired suurenemine kreatiniinisisalduse Reproduktiivse Vulvovaginaalsed süsteemi ja häired rinnanäärme häired Üldised häired ja Palavik, lokaalne valu Külmavärinad, manustamiskoha väsimus, süstekoha reaktsioonid valu, suurenenud Uuringud Keemilised Keemilised Laktaatdehüdrogenaasi Naatriumi- või (LDH), kreatiniinkinaasi, kaltsiumisisalduse lipaasi, amülaasi või suurenemine. täiskõhu tingimustes vere Glükoosisisalduse glükoosisisalduse vähenemine täiskõhu suurenemine. Üldvalgu-, tingimustes. Kloriidide albumiini-, naatriumi- või sisalduse suurenemine kaltsiumi-sisalduse või vähenemine vähenemine. Kaaliumi- või Hematoloogilised bikarbonaatide sisalduse Retikulotsüütide arvu suurenemine või suurenemine. vähenemine. Neutrofiilide arvu Hematoloogilised vähenemine. Neutrofiilide või eosinofiilide sisalduse suurenemine. Hemoglobiini, hematokriti või erütrotsüütide hulga vähenemine. Trombotsüütide või leukotsüütide hulga suurenemine või vähenemine.

* Vt lõik 4.4. ** Vt lõigud 4.3 ja 4.5. # Kõrvaltoime esinemissageduse hindamisel lähtuti „3 reeglist“. † Vt allpool.

Tõsisteks peeti harvadel juhtudel järgmisi linesoliidi kõrvaltoimeid: lokaliseeritud kõhuvalu, transitoorsed isheemilised atakid ja hüpertensioon.

† Kontrollitud kliinilistes uuringutes, kus linesoliidi manustati kuni 28 päeva, täheldati aneemiat 2% patsientidest. Ravimi tasuta kasutamise programmis eluohtlike nakkuste ja kaasuvate haigustega patsientidele, tekkis aneemia 2,5% (33/1326) patsiendil, kes said linesoliidi ≤ 28 päeva, patsientidel, keda raviti > 28 päeva, oli see 12,3% (53/430). Vereülekannet vajava ravimiga seotud tõsise aneemia juhte esines patsientidel, keda raviti ≤ 28 päeva, 9% (3/33), kuid patsientidel, keda raviti > 28 päeva, oli juhtusid 15% (8/53). Lapsed Enam kui 500 lapsel (vastsündinud kuni 17 aastani) läbi viidud kliiniliste uuringute ohutusandmed näitavad, et linesoliidi ohutusprofiil lastel ei erine täiskasvanute omast.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Rottidel, kes said linesoliidi annuses 3000 mg/kg ööpäevas, tekkisid toksilisuse tunnused, nagu aktiivsuse vähenemine ja ataksia, samas kui koertel, keda raviti linesoliidiga annuses 2000 mg/kg ööpäevas, tekkisid oksendamine ja treemor.

Ravi Spetsiifilist antidooti ei ole teada.

Teatatud ei ole ühestki üleannustamisjuhust. Siiski tuleb silmas pidada järgnevat: soovitatav on toetav ravi koos glomerulaarse filtratsiooni säilitamisega; 3 tunnise hemodialüüsi jooksul eemaldatakse ligikaudu 30% linesoliidist, kuid puuduvad andmed peritoneaaldialüüsi või hemoperfusiooni kohta. Linesoliidi kaks peamist metaboliiti eemalduvad hemodialüüsil organismist mõningasel määral.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, teised antibakteriaalsed ained, ATC-kood: J01XX08. Toimemehhanism Linesoliid on sünteetiline antibiootikum, mis kuulub uude, oksasolidinoon-antibiootikumide gruppi. See grupp on in vitro aktiivne aeroobsete grampositiivsete bakterite ja anaeroobsete mikroobide suhtes. Linesoliid inhibeerib ainulaadse mehhanismi abil selektiivselt bakterite valgusünteesi. Täpsemalt seondub see bakteri ribosoomides (23S alaühikus 50S) ja pidurdab translatsiooniprotsessi olulise komponendi, funktsionaalse 70S algkompleksi teket.

Farmakodünaamilised toimed

Linesoliidi postantibiootiline toime Staphylococcus aureus’e suhtes oli in vitro ligikaudu 2 tundi. Postantibiootiline toime in vivo loomkatsetes Staphylococcus aureus’e ja Streptococcus pneumoniae suhtes oli vastavalt 3,6 tundi ja 3,9 tundi. Loomkatsetes oli farmakodünaamika efektiivsuse peamine näitaja aeg, mille jooksul linesoliidi plasmakontsentratsioon ületas mikroobi jaoks minimaalset inhibeerivat kontsentratsiooni (MIK).

Murdepunktid Euroopa antimikrobiaalse tundlikkuse testimise komitee (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) poolt kindlaks määratud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) murdepunktid linesoliidi jaoks (v 11.0, kehtiv alates 01.01.2021) Enterococcus spp. ≤ 4mg/l > 4 mg/l Staphylococcus spp. ≤ 4mg/l > 4 mg/l A-, B-,C- ja G-rühma streptokokid ≤ 2 mg/l > 2 mg/l Streptococcus pneumoniae ≤ 2 mg/l > 2 mg/l Liikidega mitteseotud MIK murdepunktid* ≤ 2 mg/l > 2 mg/l

*Liikidega mitteseotud murdepunktid on määratud peamiselt farmakokineetiliste/farmakodünaamiliste (PK/PD) andmete alusel ja ei sõltu spetsiifiliste liikide MIK jaotustest. Need on mõeldud kasutamiseks ainult organismide jaoks, millel ei ole määratud spetsiifilist murdepunkti, mitte nende liikide puhul, mille tundlikkuse testimine ei ole soovitatav.

Tundlikkus Omandatud resistentsuse esinemine võib varieeruda geograafiliselt ja ajaliselt valitud liigi jaoks. Kohalikud andmed resistentsuse kohta on soovitatavad, eriti raskete nakkushaiguste ravimisel. Vajadusel tuleb otsida ekspertabi, kui kohalik resistentsuse esinemissagedus on selline, et ravimi kasutamine vähemalt teatud tüüpi nakkuste puhul on küsitav.

Liik Tundlikud mikroorganismid

Grampositiivsed aeroobid: Enterococcus faecalis Enterococcus faecium* Staphylococcus aureus* Koagulaasnegatiivsed stafülokokid Streptococcus agalactiae* Streptococcus pneumoniae* Streptococcus pyogenes* C-rühma streptokokid G-rühma streptokokid

Grampositiivsed anaeroobid: Clostridium perfringens Peptostreptococcus anaerobius Peptostreptococcus species

Resistentsed mikroorganismid

Haemophilus influenzae Moraxella catarrhalis Neisseria species Enterobacteriaceae Pseudomonas species *Kliiniline efektiivsus on näidatud tundlikel isolaatidel kinnitatud kliinilistes näidustustes.

Kuigi linesoliid on in vitro näidanud aktiivsust Legionella, Chlamydia pneumoniae ja Mycoplasma pneumoniae suhtes, on kliinilise efektiivsuse tõestamiseks andmed ebapiisavad.

Resistentsus linesoliidi suhtes on seotud 23S ribosomaalse RNA paljuastmelise mutatsiooniga.

Nagu dokumenteeritud teiste antibiootikumide puhul, mida kasutatakse raskesti ravitavate nakkushaigustega patsientidel ja/või pikemate perioodide vältel, on linesoliidi puhul täheldatud tekkivat tundlikkuse vähenemist. Resistentsust linesoliidi suhtes on täheldatud enterokokkidel, Staphylococcus aureus’el ja koagulaasnegatiivsetel stafülokokkidel. Seda on tavaliselt seostatud pikaajaliste ravikuuride ja proteesimaterjalide või dreenimata abstsesside olemasoluga. Kui haiglas puututakse kokku antibiootikumide suhtes resistentsete organismidega, on oluline rõhutada nakkuste järelevalvepoliitikat.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Uuringud lastel Lastel vanuses sünnist kuni 11 aastat võrreldi linesoliidi (annuses 10 mg/kg iga 8 tunni järel) tõhusust avatud uuringus vankomütsiiniga (annuses 10…15 mg/kg iga 6…24 tunni järel) nakkuste ravis, mille tekitajad olid kahtlustatavalt või tõestatult resistensted grampositiivsed mikroobid (sh haiglatekkene pneumoonia, tüsistunud naha ja nahastruktuuride nakkused, kateetrist tingitud baktereemia, teadmata põhjusega baktereemia ja muud nakkused). Kliinilise tervistumise määr kliiniliselt hinnatavas populatsioonis oli linesoliidi- ja vankomütsiinirühmas vastavalt 89,3% (134/150) ja 84,5% (60/71) [95%CI: -4,9; 14,6].

5.2 Farmakokineetilised omadused

Linezolid Krka koosneb peamiselt bioloogiliselt aktiivsest (S)-linesoliidist, mille metabolismi käigus tekivad inaktiivsed derivaadid.

ja essentsiaalse mittepõletikulise meningiidi väiksemahulises uuringus oli mitmekordse manustamise järgselt linesoliidi sisaldus tserebrospinaalvedelikus plasma suhtes C korral 0,7:1,0. Biotransformatsioon Linesoliid metaboliseeritakse peamiselt morfoliintsükli oksüdatsiooni teel, mille tulemusena moodustub kaks inaktiivset avatud ahelaga karboksüülhappe derivaati: aminoetoksüäädikhappe metaboliit (PNU-142300) ja hüdroksüetüülglütsiini metaboliit (PNU-142586). Hüdroksüetüülglütsiini metaboliit (PNU-142586) on peamine inimesel esinev metaboliit ja arvatakse, et see tekib mitteensümaatilise protsessiga. Vähemal määral esineb aminoetüüläädikhappe metaboliiti (PNU- 142300). Kirjeldatud on ka teisi, vähem levinud inaktiivseid metaboliite.

Eritumine Püsitasakaalu staadiumis eritub linesoliid normaalse neerufunktsiooniga patsientidel või kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel peamiselt uriiniga, 40% PNU-1422586 metaboliidina, 30% muutumatul kujul ja 10% PNU-142300 metaboliidina. Väljaheites ei ole linesoliidi muutumatut vormi leitud, samas aga esineb ligikaudu 6% metaboliiti PNU-1422586 ja 3% metaboliiti PNU- 142300. Eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 5...7 tundi. Mitterenaalset kliirensit esineb ligikaudu 65% linesoliidi kogukliirensist. Linesoliidi annuse suurendamisel esineb vähesel määral mittelineaarset kliirensit. Selle põhjuseks on madal renaalne ja mittereaalne kliirens suuremate linesoliidi annuste juures. Siiski on kliirensi erinevus väike ega kajastu eritumise poolväärtusajas.

Patsientide erirühmad Neerukahjustus: pärast ühekordset annust 600 mg tõusis raske neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) patsientidel kahe peamise linesoliidi metaboliidi tase vereseerumis 7…8 korda. AUC siiski ei tõusnud. Kuigi hemodialüüsi käigus peamisi metaboliite osaliselt eemaldus, jäi nende tase pärast ühekordset annust 600 mg siiski märkimisväärselt kõrgemaks kui normaalse neerufunktsiooniga või kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel. 24-l raske neerupuudulikkusega patsiendil, kellest 21 olid regulaarsel hemodialüüsil, oli pärast mõnepäevast linesoliidi manustamist kahe peamise metaboliidi tase organismis ligikaudu 10 korda kõrgem kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel. Linesoliidi maksimaalne tase vereseerumis ei muutunud. Nende ilmingute kliiniline tähendus ei ole veel kindlaks tehtud, kuna seni pole kättesaadaval piisavalt andmeid ohutuse kohta (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Maksakahjustus: piiratud kliiniliste andmete põhjal võib väita, et kerge kuni mõõduka maksapuudulikkuse (Child-Pugh klass A ja B) korral linesoliidi, PNU-142300 ja PNU-142586 farmakokineetika ei muutu. Linesoliidi farmakokineetikat raske maksapuudulikkusega (Child-Pugh klass C) patsientidel ei ole uuritud. Kuna linesoliid metaboliseerub mitteensümaatilisel teel, ei ole põhjust oodata muutunud maksafunktsiooni märkimisväärset toimet linesoliidi metabolismile (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Eakad: patsientidel vanuses 65 aastat ja vanemad ei muutu linesoliidi farmakokineetika märkimisväärselt.

Naispatsiendid: jaotusruumala on naistel mõnevõrra väiksem kui meestel ja keskmine kliirens on ligikaudu 20% väiksem arvestatuna kehakaalu suhtes. Plasmakontsentratsioon on naistel mõnevõrra kõrgem, mille põhjuseks võib osaliselt olla kehakaalu erinevus. Kuna linesoliidi peamine poolväärtusaeg naistel ja meestel siiski oluliselt ei erine, ei ole tõenäoline linesoliidi plasmakontsentratsiooni suurenemine naistel üle teadaoleva ja hästi talutava piiri; seetõttu ei ole naistel vaja annust korrigeerida.

Lapsed ja noorukid (vanuses kuni 18 aastat): linesoliidi ohutuse ja efektiivsuse kohta lastel ning noorukitel (vanuses kuni 18 aastat) ei ole piisavalt andmeid ja seetõttu ei soovitata sellel vanusegrupil linesoliidi kasutada (vt lõik 4.2). Ohutu ja efektiivse annuse kindlaks tegemiseks on vaja teha täiendavad uuringud. Farmakokineetilised uuringud näitavad, et pärast ühekordset ja korduvat

manustamist lastele (vanuses 1 nädal kuni 12 aastat) oli linesoliidi kliirens (põhinedes kilogrammil kehakaalu kohta) lastel suurem kui täiskasvanutel, kuid vanuse suurenedes see vähenes.

Lastel vanuses 1 nädal kuni 12 aastat andis manustamine annuses 10 mg/kg iga 8 tunni tagant ööpäevas ligikaudu samasuguse eksponeerituse kui 600 mg kaks korda ööpäevas manustamine täiskasvanutele. Kuni ühenädalastel vastsündinutel suurenes linesoliidi süsteemne kliirens (põhinedes kilogrammil kehamassi kohta) esimestel elunädalatel kiiresti. Seetõttu on vastsündinutel, kes saavad 10 mg/kg iga 8 tunni tagant, esimesel päeval pärast sündimist suurim süsteemne eksponeeritus. Kuid ravimi liigset kuhjumist organismis ei ole selle annustamisskeemi puhul esimesel elunädalal oodata, sest kliirensi kiirus järjest suureneb.

Noorukitel (vanuses12 kuni 17 aastat) oli linesoliidi farmakokineetika pärast 600 mg annuse manustamist samasugune kui täiskasvanutel. Niisiis oli noorukitel, kellele manustati linesoliidi ööpäevas 600 mg iga 12 tunni tagant, samasugune ravimile eksponeeritus kui täiskasvanutel, kellele manustati samasugune annus.

Ventrikuloperitoneaalse šundiga lastel, kellele manustati linesoliidi annuses 10 mg/kg iga 12 või 8 tunni järel, täheldati nii ühekordse kui ka korduva manustamise järel tserebrospinaalvedelikus väga erinevaid linesoliidi kontsentratsioone. Tserebrospinaalvedelikus ei saavutatud alati terapeutilisi kontsentratsioone või need püsisid väga lühikest aega. Seetõttu ei ole linesoliidi empiiriline kasutamine kesknärvisüsteemi nakkusega laste raviks soovitatav.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Linesoliid vähendas isaste rottide fertiilsust ja reproduktiivset võimet ekspositsioonitasemetel, mis on ligikaudu võrdsed inimese omaga. Suguküpsetel loomadel oli see toime pöörduv. Toime ei olnud aga pöörduv juveniilsetel loomadel, kellele manustati linesoliidi peaaegu kogu suguküpsemise perioodi vältel. Täiskasvanud isastel rottidel leiti sperma morfoloogia muutusi testistes ja epiteelirakkude hüpertroofiat ning hüperplaasiat epididüümises. Linesoliid näib mõjutavat rottide spermatosoidide küpsemist. Testosterooni lisamine ei omanud siinkohal positiivset efekti. Koertel, keda raviti 1 kuu vältel, ei esinenud epididümaalset hüpertroofiat, ehkki ilmnes samuti muutusi prostata kaalus, testistes ja epididüümises.

Reproduktiivse toksilisuse uuringutes hiirtel ja rottidel ei leitud teratogeenset toimet annustes, mis on 4 korda suuremad või võrdsed inimese vastava annusega. Samasugused linesoliidi kontsentratsioonid põhjustasid hiirtel maternaalset toksilisust ja see oli seotud loodete suurenenud suremuse, sealhulgas tiinuse täieliku katkemise, loote kehakaalu vähenemise ja normaalse geneetilise predispositsiooni halvenemisega sternaalsete variatsioonide tekkele. Rottidel täheldati kergekujulist toksilisust emasloomadel annustega, mis olid väiksemad kui kliiniliselt kasutatavad annused. Leiti ka mõningast lootetoksilisust, mis avaldus loote kehakaalu vähenemise, rinnaluulülide luustumishäirete, poegade elulemuse vähenemise ja tiinuse aja kerge pikenemisena. Paaritumisel ilmnesid samadel järglastel annusest sõltuvad, pöörduvad preimplantatsioonihäired koos vastavalt fertiilsuse vähenemisega. Väikestes annustes (0,06-kordse inimestel oodatava ekspositsiooni korral – lähtudes AUC-dest) vähendas ravim küülikutel sünnikaalu ainult siis, kui toksilised toimed ilmnesid ka emasloomal (kliinilised sümptomid, kehakaalu ja toidutarbimise vähenemine). On teada, et see loomaliik on antibiootikumide suhtes tundlik.

Linesoliid ja selle metaboliidid erituvad imetavate rottide piima ja täheldatud kontsentratsioonid olid kõrgemad kui emaslooma vereplasma kontsentratsioonid.

Linesoliid põhjustas rottidel ja koertel mööduvat müelosupressiooni.

toimunud lahangul. Nägemisnärvi degeneratsiooni hindamiseks viidi läbi perfusioonil fikseeritud kudede õrn morfoloogiline hindamine. Pärast 6-kuulist ravimi kasutamist täheldati minimaalset kuni mõõdukat nägemisnärvi degeneratsiooni kahel isasel rotil kolmest, kuid et leid oli akuutse iseloomuga ja asümmeetriline, oli selle otsene seos ravimi kasutamisega ebaselge. Täheldatud nägemisnärvi degeneratsioon oli mikroskoopiliselt võrreldav spontaanse unilateraalse nägemisnärvi degeneratsiooniga, mida täheldati vananevatel rottidel ja seda võis süvendada tavapärase keskkonna muutus.

Prekliinilised andmed, mis põhinevad tavalistel korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse uuringutel, ei sisalda lisaks andmeid, mida poleks juba käsitletud ravimi omaduste kokkuvõtte erinevates peatükkides. Kartsinogeensust ega onkogeensust pole seni uuritud, arvestades lühiajalist manustamist ja genotoksilisuse puudumist.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Glükoosmonohüdraat Naatriumtsitraatdihüdraat Sidrunhape Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Lisandeid ei tohi lahusesse lisada. Kui linesoliidi on vaja manustada koos teiste ravimitega, tuleb iga ravim manustada eraldi, vastavalt teiste ravimite manustamisreeglitele. Sarnaselt, kui sama infusioonisüsteemi tuleb kasutada mitme ravimi järjestikuseks infusiooniks, tuleb süsteem enne ja pärast linesoliidi manustamist läbi voolutada sobiva infusioonilahusega (vt lõik 6.6).

Linesoliidi infusioonilahusel esineb füüsikaline sobimatus järgnevate ühenditega: amfoteritsiin B, kloorpromasiinvesinikkloriid, diasepaam, pentamidiinisetionaat, erütromütsiinlaktobionaat, fenütoiinnaatrium ja sulfametoksasool/trimetoprim. Lisaks esineb keemiline sobimatus tseftriaksoonnaatriumiga.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast esmast avamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Linesoliidi infusioonilahus

Esmane pakend: mitmekihiline polüolefiinist plastikkott (300 ml) koos mitmekihilise polüolefiinist plastikpordi ja polüolefiinist ärakeeratava ühenduslüliga. Teisene pakend: mitmekihilisest kilest valmistatud kattekott. Koti kilekihid väljastpoolt sissepoole: polüester, alumiinium, polüester, propüleen; 1 või 10 tk karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Eemaldage kaitseriba vahetult enne kasutamist, seejärel kontrollige koti hermeetilisust, pigistades ühe minuti vältel tugevalt kotti. Kui kott laseb läbi, ärge seda kasutage steriilsuse võimaliku puudumise tõttu. Lahust tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida ning manustada tohib ainult selget, ilma osakesteta lahust.

Linezolid Krka infusioonilahust tohib kasutada koos järgmiste lahustega: 5% glükoosi infusioonilahus, 0,9% naatriumkloriidi infusioonilahus, Ringerlaktaadi süstelahus (Hartmanni süstelahus).

Ärge kasutage kotte järjest ühendatuna. Kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada. Ärge kasutage uuesti osaliselt kasutatud kotte.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBER

924916

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.12.2016 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 15.09.2021

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2026

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Linezolid Krka 600 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 600 mg linesoliidi.

INN. Linezolidum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett

Valge kuni peaaegu valge, ovaalne, kergelt kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett. Tableti mõõdud: 18 x 9 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Haiglatekkene pneumoonia.

Olmetekkene pneumoonia.

Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid (vt lõik 4.4).

Linesoliid ei toimi gramnegatiivsete patogeenide poolt põhjustatud infektsioonide korral. Teadaolevate või võimalike samaaegsete gramnegatiivsete mikroorganismide poolt põhjustatud naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonide puhul tohib linesoliidi kasutada ainult siis, kui puuduvad teised ravivõimalused (vt lõik 4.4) ja samaaegselt rakendatakse ka gramnegatiivsete mikroorganismide vastast ravi.

Linesoliidi tohib määrata ainult haiglas ja pärast vastava eriala spetsialistiga, näiteks mikrobioloogi

või infektsionistiga, konsulteerimist.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Linezolid Krka õhukese polümeerikattega tablette võib kasutada ravi alustamiseks. Patsiendid, kes alustavad ravi parenteraalselt manustatava preparaadiga, võib hiljem üle viia ka suukaudsele manustamisele, kui see on kliiniliselt näidustatud. Sel juhul ei vaja annus kohandamist, kuna linesoliidi biosaadavus suukaudsel manustamisel on ligikaudu 100%.

Täiskasvanutele soovitatavad annused ja ravi kestus Ravikuuri kestus sõltub haiguse tekitajast, infektsioonikohast ja selle raskusest ning patsiendi ravivastusest.

Järgnevad soovitused ravi kestuse suhtes kajastavad kliiniliste ravimuuringute andmeid. Mõnede infektsioonide korral võib osutuda võimalikuks ka lühem ravikuur, kuid selle kohta puuduvad kliiniliste uuringute andmed.

Maksimaalne ravi kestus on 28 päeva. Linesoliidi ohutust ja efektiivsust ei ole enam kui 28 päeva kestva ravi korral kindlaks tehtud (vt lõik 4.4). Infektsioonide korral, millega kaasneb baktereemia, ei ole vajalik soovitavat raviannust ega ravi kestust muuta.

Soovitavad annused suukaudsete tablettide kasutamisel on toodud alljärgnevas tabelis.

Infektsioon Annus Ravi kestus Haiglatekkene pneumoonia 600 mg 2 korda ööpäevas Olmetekkene pneumoonia Naha ja pehmete kudede tüsistunud 600 mg 2 korda ööpäevas infektsioonid Lapsed Linesoliidi ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel (< 18-aastased) ei ole veel tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on kirjeldatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, kuid soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Eakad Annus ei vaja kohandamist.

Neerukahjustusega patsiendid Annus ei vaja kohandamist (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Raske neerupuudulikkusega patsiendid (st CLCR < 30 ml/min) Annust ei ole vaja muuta. Siiski on leitud, et linesoliidi kahe peamise metaboliidi hulk organismis tõuseb raske neerupuudulikkuse korral oluliselt (kuni 10-kordselt) ja selle kliinilist tähendust ei ole veel kindlaks tehtud. Seetõttu tuleb raske neerupuudulikkusega patsientidel linesoliidi kasutada erilise ettevaatusega ning ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab teoreetilise riski.

3-tunnise hemodialüüsi vältel eemaldatakse ligikaudu 30% linesoliidi annusest, seega tuleb vastava ravi näidustusel manustada linesoliidi pärast hemodialüüsi. Hemodialüüsi korral eemaldatakse linesoliidi peamised metaboliidid organismist mõningal määral, kuid nende tase jääb siiski märkimisväärselt kõrgemaks kui normaalse neerufunktsiooniga või kerge kuni keskmise raskusega

neerupuudulikkusega patsientidel.

Seetõttu tuleb raske neerupuudulikkusega patsientidel, kellele teostatakse hemodialüüsi, linesoliidi kasutada erilise ettevaatusega ning ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab teoreetilise riski.

Tänaseni puuduvad kogemused linesoliidi kasutamisest patsientidel, kellele tehakse pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi (continuous ambulatory peritoneal dialysis, CAPD) või mõnda muud alternatiivset neerupuudulikkuse ravimeetodit (muu kui hemodialüüs).

Maksapuudulikkusega patsiendid Annus ei vaja kohandamist. Andmed linesoliidi kasutamisest on siiski piiratud ning seetõttu soovitatakse linesoliidi kasutada sellistel patsientidel ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab teoreetilise riski (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Manustamisviis Soovitatav linesoliidi annus tuleb manustada suukaudselt kaks korda ööpäevas. Manustamistee: suukaudne. Õhukese polümeerikattega tablette võib võtta koos toiduga või ilma.

4.3 Vastunäidustused

Ilma vererõhu püsiva jälgimiseta ei tohi linesoliidi manustada patsientidele, kellel on alljärgnev kliiniline seisund või kaasnev ravi.

Patsiendid, kellel on ravile allumatu hüpertensioon, feokromotsüstoom, kartsinoid, türeotoksikoos, bipolaarne depressioon, skisoafektiivne häire, äge segasusseisund.

Patsiendid, kes võtavad mõnda järgnevatest ravimitest: serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (vt lõik 4.4), tritsüklilised antidepressandid, serotoniin 5-HT1 retseptori agonist (trüptaanid), otsese ja kaudse sümpatomimeetilise toimega ained (sh adrenergilised bronhodilataatorid, pseudoefedriin ja fenüülpropanoolamiin), vasopressiivsed ained (nt epinefriin, norepinefriin), dopaminergilised ained (nt dopamiin, dobutamiin), petidiin või buspiroon.

Loomkatsete andmed näitavad, et linesoliid ja tema metaboliidid võivad imenduda rinnapiima ning seetõttu tuleb enne ravi ja ravi ajal rinnaga toitmine katkestada (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Müelosupressioon Linesoliidi kasutamisel on esinenud müelosupressiooni (sh aneemia, leukopeenia, pantsütopeenia ja trombotsütopeenia). Teadaolevatel juhtudel on pärast linesoliidiga ravi lõpetamist hematoloogilised näitajad saavutanud ravimi manustamiseelse taseme. Sellise toime ilmnemine näib olevat seotud ravi kestusega. Eakatel linesoliidiga ravitavatel patsientidel võib olla nooremate patsientidega võrreldes suurem risk vere düskraasiate tekkeks. Trombotsütopeenia võib sagedamini ilmneda raske neerupuudulikkusega patsientidel, seoses dialüüsiga või ka ilma, ja mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidel. Seetõttu on soovitav vererakkude arvu hoolikalt jälgida patsientidel, kellel esineb eelnevalt aneemia, granulotsütopeenia või trombotsütopeenia; kes saavad kaasnevat ravi, mis võib langetada vere hemoglobiinitaset, vähendada vererakkude arvu või omada kõrvaltoimena mõju trombotsüütide hulgale või funktsioonile; kellel on raske neerupuudulikkus või mõõdukas kuni raske maksakahjustus; kes kasutavad linesoliidi enam kui 10…14 päeva. Sellistele patsientidele tohib

linesoliidi manustada ainult juhul, kui on võimalik hemoglobiinitaseme, vererakkude arvu ja trombotsüütide hulga pidev jälgimine.

Lisaks on soovitav iganädalaselt jälgida linesoliidiga ravi saavate patsientide täielikku verepilti (sh hemoglobiini tase, trombotsüüdid ning leukotsüütide koguhulk ja erivormid) olenemata nende algsest verepildist.

Turuletulekujärgselt on teatatud sideroblastilise aneemia juhtudest. Nendel juhtudel, kui haiguse puhkemise aeg oli teada, said kõik patsiendid linesoliidi ravi kauem kui 28 päeva. Enamus patsiente taastusid peale linesoliidiga ravi lõpetamist osaliselt või täielikult, olenemata sellest, kas nad said aneemia ravi või mitte.

Suremuse erinevus veenikateetriga seotud grampositiivsete bakterite poolt põhjustatud vereringeinfektsioonidega patsientide kliinilises uuringus Avatud uuringus täheldati raskete, kateetriga seotud intravaskulaarsete infektsioonidega ja linesoliidiga ravi saavate patsientide suurenenud suremust võrreldes patsientidega, kellele manustati vankomütsiini/dikloksatsilliini/oksatsilliini [78/363 (21,5%) vs 58/363 (16,0%)]. Peamiseks suremust mõjutavaks teguriks oli grampositiivse infektsiooni raskusaste enne ravi algust. Ainult grampositiivse tekitaja poolt põhjustatud infektsioonide puhul (šansside suhe 0,96; 95%; usaldusintervall 0,58…1,59) olid suremusmäärad sarnased, kuid osutusid linesoliidi manustavate patsientide hulgas märkimisväärselt suuremateks (p = 0,0162) teiste patogeenide puhul või juhul, kui patogeene algselt ei olnudki (šansside suhe 2,48; 95% usaldusintervall 1,38…4,46). Suurim erinevus esines ravi ajal ja 7 päeva jooksul pärast ravi katkestamist uuritava ravimiga. Uuringu käigus tekkis linesoliidi saavate patsientide hulgas rohkem gramnegatiivseid patogeene ja sagenes surm gramnegatiivsete patogeenide ning segainfektsioonide tagajärjel. Linesoliidi võib seega kasutada naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonidega patsientidel ainult juhul, kui on teada või kahtlustatakse samaaegset gramnegatiivsete mikroorganismide poolt põhjustatud infektsiooni ja ainult siis, kui puuduvad teised ravivõimalused (vt lõik 4.1). Sellisel juhul peab samaaegselt rakendama ka gramnegatiivsete mikroorganismide vastast ravi. Antibiootikumraviga seotud kõhulahtisus ja koliit Peaaegu kõigi antibiootikumide, sealhulgas ka linesoliidi kasutamisel on täheldatud antibiootikumidest tingitud kõhulahtisust ja koliiti, sealhulgas pseudomembranoosset koliiti ja Clostridium difficile põhjustatud kõhulahtisust, kusjuures nende raskusaste on kõikunud kergest kõhulahtisusest kuni surmaga lõppenud koliidijuhtudeni. Seetõttu tuleb eelpool nimetatud diagnoosiga arvestada patsientide puhul, kellel tekib ravi ajal või pärast ravi linesoliidiga tõsine kõhulahtisus. Kui patsiendil kahtlustatakse antibiootikumidest tingitud kõhulahtisust või koliiti või kui see leiab kinnitust, tuleb ravi antibakteriaalse ravimiga, sealhulgas ka linesoliidiga lõpetada ning alustada koheselt vastavate ravimeetmetega. Peristaltikat pärssivate ravimite kasutamine on sellises olukorras vastunäidustatud.

Mitokondrite funktsiooni häire Linesoliid inhibeerib mitokondriaalse proteiini sünteesi. Kõrvaltoimed, nagu laktatsidoos, aneemia ja neuropaatia (nägemisnärvi ja perifeerne) võivad ilmneda mainitud pärssimise tulemusena; need kõrvaltoimed esinevad sagedamini, kui ravimit kasutatakse kauem kui 28 päeva.

Serotoniini sündroom Linesoliidi kasutamisel samal ajal koos serotonergiliste ravimite, näiteks selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) hulka kuuluvate antidepressantidega ja opioididega, on teatatud serotoniini sündroomi juhtudest (vt lõik 4.5). Seetõttu on linesoliidi ja serotonergiliste ravimite samaaegne kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3), välja arvatud juhtudel, kui seda peetakse hädavajalikuks. Samaaegsel kasutamisel tuleb patsiente hoolikalt jälgida serotoniini sündroomi nähtude ja sümptomite suhtes, nagu kognitiivne düsfunktsioon, hüperpüreksia, hüperrefleksia ja koordinatsioonihäired. Serotoniini sündroomi nähtude või sümptomite tekkimisel tuleb kaaluda kas ühe või mõlema ravimi kasutamise lõpetamist, kaasuva serotonergilise ravi lõpetamisel võivad tekkida ärajätusümptomid.

Hüponatreemia ja SIADH Mõnedel linesoliidiga ravitud patsientidel on täheldatud hüponatreemiat ja/või antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomi (Syndrome of Inappropriate Antidiuretic Hormone Secretion, SIADH). Hüponatreemia riskiga patsientidel, näiteks eakatel patsientidel või patsientidel, kes võtavad vere naatriumisisaldust alandada võivaid ravimeid (nt tiasiiddiureetikumid, nagu hüdroklorotiasiid), on soovitatav regulaarselt jälgida seerumi naatriumisisaldust. Perifeerne ja nägemisnärvi neuropaatia Linesoliidiga ravitud patsientidel on teatatud perifeersest neuropaatiast, nägemisnärvi neuropaatiast ja nägemisnärvi põletikust, mis mõnikord progresseerub nägemise kaotuseni; need kõrvaltoimed on esinenud peamiselt patsientidel, keda on ravitud kauem kui maksimaalne soovitatud 28-päevane ravi kestus. Kõikidele patsientidele tuleb öelda, et nad teataksid nägemishäirete sümptomitest, näiteks nägemisteravuse muutustest, muutustest värvide nägemisel, nägemise ähmastumisest või nägemisvälja defektist. Sellistel juhtudel on soovitav patsienti kohe uurida ja saata ta vajadusel silmaarsti juurde. Igal patsiendil, kes kasutab linesoliidi kauem kui soovitatud 28 päeva, tuleb regulaarselt kontrollida nägemist. Kui tekib perifeerne või nägemisnärvi neuropaatia, tuleb enne linesoliidi kasutamise jätkamist kaaluda ravist saadava kasu ja võimalike riskide suhet. Risk neuropaatiate tekkeks võib olla suurem, kui linesoliidi kasutatakse patsientidel, kes kasutavad samaaegselt või on hiljuti kasutanud mükobakterite vastaseid ravimeid tuberkuloosi raviks.

Monoaminooksüdaasi inhibiitorid Linesoliid on pöörduva toimega mitteselektiivne monoaminooksüdaasi inhibiitor (MAOI), kuid antibakteriaalses ravis kasutatavad annused ei avalda antidepressiivset mõju. Andmed ravimi koostoimete ja linesoliidi ohutuse kohta patsientidel, kellel on kaasuv haigus ja/või kes saavad samaaegselt ravimeid, mis võivad põhjustada MAO inhibeerimise, on väga piiratud. Seetõttu soovitatakse linesoliidi kasutada sellistel juhtudel ainult siis, kui on võimalikud täpsemad uuringud ja jälgimine (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Kasutamine koos türamiinirikaste toitudega Patsiendid peavad vältima türamiinirikka toidu suurte koguste söömist (vt lõik 4.5).

Superinfektsioon Linesoliidi ravi mõju organismi normaalsele mikrofloorale ei ole kliiniliste uuringute käigus hinnatud. Antibiootikumide kasutamine võib mõningatel juhtudel põhjustada mittetundlike mikroorganismide vohamise. Näiteks tekkis kliiniliste uuringute käigus ligikaudu 3%-l linesoliidi soovitatavates annustes saanud patsientidest ravimiga seotud kandidaas. Kui superinfektsioon tekib ravi ajal, tuleb kasutusele võtta vastavad ravimeetmed.

Patsientide erirühmad Raske neerupuudulikkusega patsientidel tuleb linesoliidi kasutada ettevaatusega ning ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab teoreetilise riski (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Raske maksapuudulikkusega patsientidel soovitatakse linesoliidi kasutada ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab teoreetilise riski (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Viljakuse vähenemine Täiskasvanud isastel rottidel vähendas linesoliid pöörduvalt fertiilsust ning põhjustas sperma arenguhäireid annuses, mis on võrreldav inimeste annustega; linesoliidi võimalik toime meeste reproduktiivsele süsteemile on teadmata (vt lõik 5.3).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Võimalikud koostoimed, mis tõstavad vererõhku Normaalse vererõhuga tervetel vabatahtlikel tehtud uuringud on näidanud, et linesoliid suurendab pseudoefedriini ja fenüülpropanoolamiinhüdrokloriidi poolt indutseeritud vererõhu tõusu. Linesoliidi koosmanustamisel pseudoefedriini või fenüülpropanoolamiiniga tõusis süstoolne vererõhk 30…40 mmHg võrra, võrreldes 11…15 mmHg tõusuga ainult linesoliidi manustamisel, 14…18 mmHg tõusuga kas ainult pseudoefedriini või fenüülpropanoolamiini manustamisel ja 8…11 mmHg tõusuga platseebo manustamisel. Hüpertensiivsete patsientidega ei ole sarnaseid uuringuid teostatud. Seega on soovitav vasopressiivse toimega ravimite, sh dopamiinergiliste ainete koosmanustamisel linesoliidiga nende annused hoolikalt tiitrida, et saavutada soovitud ravivastus.

Linesoliidi kliinilisel kasutamisel koos serotonergiliste ravimite, näiteks selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI-d) hulka kuuluvate antidepressantidega ja opioididega, on teatatud serotoniini sündroomi juhtudest. Seetõttu on linesoliidi ja serotonergiliste ravimite samaaegne kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Patsientide jälgimist, kelle huvides linesoliidi ja serotonergiliste ravimite samaaegset kasutamist peetakse hädavajalikuks, on kirjeldatud lõigus 4.4.

Kasutamine koos türamiinirikaste toitudega Isikutel, kes said samaaegselt linesoliidi ja vähem kui 100 mg türamiini, ei tekkinud märkimisväärset vererõhu tõusu. See viitab, et soovituslikult tuleks vältida suure türamiinisisaldusega toiduainete ja jookide ohtrat kasutamist (nt laagerdunud juust, pärmiekstraktid, mittedestilleeritud alkohoolsed joogid ja fermenteeritud tooted sojaubadest, nt sojakaste).

Tsütokroom P450 poolt metaboliseeritavad ravimid Linesoliidi ei metaboliseerita tsütokroom P450 (CYP) ensüümsüsteemi vahendusel tuvastataval määral ja ta ei inhibeeri inimese kliiniliselt oluliste CYP- isovormide (1A2, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1, 3A4) aktiivsust. Sarnaselt ei indutseeri linesoliid P450 isoensüüme ka rottidel. Seetõttu ei ole linesoliidi kasutamisel koos CYP450 poolt indutseeritud ravimitega koostoimeid oodata.

Rifampitsiin Rifampitsiini mõju linesoliidi farmakokineetikale uuriti 16 tervel täiskasvanul meessoost vabatahtlikul, kellele manustati 2,5 päeva vältel linesoliidi annuses 600 mg kaks korda ööpäevas koos rifampitsiiniga või ilma annuses 600 mg üks kord ööpäevas 8 päeva vältel. Rifampitsiin vähendas linesoliidi keskmist C -i ja AUC-d vastavalt 21% [90% usaldusintervall: 15; 27] ja 32% [90% usaldusintervall: 27; 37]. Selle koostoime tekkepõhjus ja kliiniline tähendus ei ole selge. Varfariin Kui püsikontsentratsiooni tingimustes lisati linesoliidile varfariin, langes maksimaalne INR keskmiselt 10%, AUC INR vähenes koosmanustamisel 5%. Ei ole piisavalt andmeid nende patsientide kohta, kes on saanud linesoliidi ja varfariini koos, et hinnata nende andmete kliinilist tähendust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Linesoliidi kasutamise kohta rasedatel on vähe andmeid. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk esineb ka inimestel. Linesoliidi tohib raseduse ajal kasutada vaid juhul, kui see on hädavajalik ja oodatav kasu patsiendile ületab võimaliku ohu.

Imetamine Loomkatsed on näidanud, et linesoliid ja tema metaboliidid võivad imenduda rinnapiima ning seetõttu tuleb enne ravi alustamist ja selle ajal rinnaga toitmine lõpetada.

Fertiilsus Loomkatsetes on linesoliid põhjustanud fertiilsuse vähenemist (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Patsiente tuleb hoiatada võimaliku pearingluse tekkest või nägemise halvenemise sümptomitest (kirjeldatud lõikudes 4.4 ja 4.8), ravi ajal linesoliidiga. Neil tuleb soovitada mõne nimetatud sümptomi esinemise korral mitte juhtida autot ega kasutada masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini oli teatatud diarröast (8,9%), iiveldusest (6,9%), oksendamisest (4,3%) ja peavalust (4,2%).

Ravi katkestamist nõudnud kõige sagedasemad kõrvaltoimed olid peavalu, diarröa, iiveldus ja oksendamine. Ravimi kõrvaltoimete tõttu katkestas ravi ligikaudu 3% patsientidest.

Ravimi turuletulekujärgselt täheldatud täiendavad kõrvaltoimed on tabelis esitatud esinemissageduse kategooria alla “Teadmata”, sest olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik nende tegelikku esinemissagedust hinnata.

Ravi ajal linesoliidiga on täheldatud ja teatatud alljärgnevaid kõrvaltoimeid järgneva esinemissagedusega:

väga sage ( 1/10),
sage ( 1/100 kuni < 1/10),
aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100),
harv ( 1/10 000 kuni < 1/1000),
väga harv (< 1/10 000),
teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv Sagedus teadmata klass (≥ 1/100 kuni < 1/10) (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 kuni (ei saa hinnata Infektsioonid ja Kandidiaas, suuõõne Antibiootikumidest infestatsioonid kandidiaas, tupe tingitud koliit, sh kandidiaas, pseudomembranoosne seeninfektsioonid koliit*, vaginiit Vere ja Trombotsütopeenia*, Pantsütopeenia*, Sideroblastiline Müelosupressioon* lümfisüsteemi aneemia*† leukopeenia*, aneemia* häired neutropeenia, Immuunsüsteemi Anafülaksia häired Ainevahetus- ja Hüponatreemia, Laktatsidoos* toitumishäired hüpoglükeemia Psühhiaatrilised Unetus häired Närvisüsteemi Peavalu, Krambid*, perifeerne Serotoniini häired maitsetundlikkuse häired neuropaatia*, sündroom** (metalli maitse), hüpesteesia, pearinglus paresteesia Silma Nägemisnärvi Nägemisvälja Nägemisnärvi kahjustused neuropaatia*, ähmane defekti muutus* neuriit*, nägemise Kõrva ja Tinnitus labürindi kahjustused

Südame häired Arütmia (tahhükardia) Vaskulaarsed Hüpertensioon Transitoorne häired isheemiline atakk, Seedetrakti Kõhulahtisus, iiveldus, Pankreatiit, gastriit, Hammaste häired oksendamine, kõhupuhitus, pindmine lokaliseeritud või üldine suukuivus, glossiit, värvimuutus, must kõhuvalu, kõhukinnisus, vedel väljaheide, karvane keel düspepsia stomatiit, keele (lingua villosa Maksa ja Kõrvalekalded Üldbilirubiini sapiteede häired maksafunktsiooni testide sisalduse suurenemine tulemustes, ASAT, ALAT või alkaalse fosfataasi aktiivsuse suurenemine Naha ja Kihelus, lööve Angioödeem, Toksiline Alopeetsia nahaaluskoe urtikaaria, dermatiit, epidermaalne kahjustused bulloosne dermatiit, nekrolüüs#, Lihaste, luustiku Rabdomüolüüs* ja sidekoe kahjustused Neerude ja Jääklämmastiku sisalduse Neerupuudulikkus, kuseteede häired suurenemine kreatiniinisisalduse Reproduktiivse Vulvovaginaalsed süsteemi ja häired rinnanäärme häired Üldised häired ja Palavik, lokaalne valu Külmavärinad, manustamiskoha väsimus, süstekoha reaktsioonid valu, suurenenud Uuringud Keemilised Keemilised LDH, kreatiniinkinaasi, Naatriumi- või lipaasi, amülaasi või vere kaltsiumisisalduse glükoosisisalduse suurenemine. suurenemine täiskõhu Glükoosisisalduse tingimustes. Üldvalgu-, vähenemine täiskõhu albumiini-, naatriumi- või tingimustes. kaltsiumisisalduse Kloriididesisalduse vähenemine. Kaaliumi- suurenemine või või bikarbonaatide vähenemine sisalduse suurenemine või Hematoloogilised vähenemine. Retikulotsüütide arvu Hematoloogilised suurenemine. Neutrofiilide või Neutrofiilide arvu eosinofiilide sisalduse vähenemine. suurenemine. Hemoglobiini, hematokriti või erütrotsüütide hulga vähenemine. Trombotsüütide või leukotsüütide hulga

suurenemine või vähenemine. * Vt lõik 4.4. ** Vt lõigud 4.3 ja 4.5. # Kõrvaltoimete sagedust on hinnatud „3 reegli“ alusel. † Vt allpool. Tõsisteks tuleb lugeda järgmisi harva esinevaid linesoliidi kõrvaltoimeid: lokaliseeritud kõhuvalu, transitoorsed isheemilised atakid ja hüpertensioon. † Kontrollitud kliinilistes uuringutes, kus linesoliidi manustati kuni 28 päeva, täheldati aneemiat 2% patsientidest. Ravimi tasuta kasutamise programmis eluohtlike nakkuste ja kaasuvate haigustega patsientidel, tekkis aneemia 2,5% (33/1326) patsientidest, kes said linesoliidi ≤ 28 päeva, patsientidel, keda raviti > 28 päeva, oli see 12,3% (53/430). Vereülekannet vajava ravimiga seotud tõsise aneemia juhte esines patsientidel, keda raviti ≤ 28 päeva, 9% (3/33), kuid patsientidel, keda raviti > 28 päeva, oli juhtusid 15% (8/53). Lapsed Enam kui 500 lapsel (vastsündinud kuni 17-aastased) läbi viidud kliiniliste uuringute ohutusandmed näitavad, et linesoliidi ohutusprofiil lastel ei erine täiskasvanute omast.

4.9 Üleannustamine

Spetsiifilist antidooti ei ole teada.

Teatatud ei ole ühestki üleannustamisjuhust. Siiski tuleb silmas pidada järgnevat.

Soovitav on toetav ravi koos glomerulaarse filtratsiooni säilitamisega; 3 tunnise hemodialüüsi jooksul eemaldatakse ligikaudu 30% linesoliidist, kuid puuduvad andmed peritoneaaldialüüsi või hemoperfusiooni kohta. Linesoliidi kaks peamist metaboliiti eemalduvad samuti hemodialüüsil organismist mõningasel määral. Rottidel, kes said linesoliidi annuses 3000 mg/kg ööpäevas, tekkisid toksilisuse tunnused, nagu aktiivsuse vähenemine ja ataksia, samas kui koertel, keda raviti linesoliidiga annuses 2000 mg/kg ööpäevas, tekkisid oksendamine ja treemor.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised antibakteriaalsed ained, ATC-kood: J01XX08.

Toimemehhanism Linesoliid on sünteetiline antibiootikum, mis kuulub uude, oksasolidinoon-antibiootikumide gruppi. See grupp on in vitro aktiivne aeroobsete grampositiivsete bakterite ja anaeroobsete mikroobide suhtes, inhibeerides ainulaadse mehhanismi abil selektiivselt bakterite valgusünteesi. Linesoliid seondub bakteri ribosoomides (23S alaühikus 50S) ja pidurdab translatsiooniprotsessi olulise komponendi, funktsionaalse 70S algkompleksi teket. Linesoliidi postantibiootiline toime Staphylococcus aureus’e suhtes oli in vitro ligikaudu 2 tundi. Postantibiootiline toime in vivo loomkatsetes Staphylococcus aureus’e ja Streptococcus pneumoniae suhtes oli vastavalt 3,6 tundi ja 3,9 tundi. Loomkatsetes oli farmakodünaamika efektiivsuse peamine näitaja aeg, mille jooksul linesoliidi plasmakontsentratsioon ületas mikroobi jaoks minimaalset inhibeerivat kontsentratsiooni (MIK).

Murdepunktid Euroopa antimikrobiaalse tundlikkuse testimise komitee (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) poolt kindlaks määratud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) murdepunktid stafülokokkide ja enterokokkide jaoks on tundlik ≤ 4mg/l ja resistentne > 4 mg/l. Streptokokkide (sealhulgas S. pneumoniae) jaoks on murdepunktid tundlik ≤ 2 mg/l ja resistentne > 4 mg/l. Liikidega mitteseotud MIK murdepunktid on tundlik ≤ 2 mg/l ja resistentne > 4 mg/l. Liikidega mitteseotud murdepunktid on määratud peamiselt farmakokineetiliste/farmakodünaamiliste (PK/PD) andmete alusel ja ei sõltu spetsiifiliste liikide MIK jaotustest. Need on mõeldud kasutamiseks ainult organismide jaoks, millel ei ole määratud spetsiifilist murdepunkti, mitte nende liikide puhul, mille tundlikkuse testimine ei ole soovitatav.

Tundlikkus Omandatud resistentsuse esinemine võib varieeruda geograafiliselt ja ajaliselt valitud liigi jaoks. Kohalikud andmed resistentsuse kohta on soovitavad, eriti raskete nakkushaiguste ravimisel. Vajadusel tuleb otsida ekspertabi, kui kohalik resistentsuse esinemissagedus on selline, et ravimi kasutamine vähemalt teatud tüüpi nakkuste puhul on küsitav.

Liik Tundlikud mikroorganismid Grampositiivsed aeroobid: Enterococcus faecalis Enterococcus faecium* Staphylococcus aureus* Koagulaasnegatiivsed stafülokokid Streptococcus agalactiae* Streptococcus pneumoniae* Streptococcus pyogenes* C-rühma streptokokid G-rühma streptokokid Grampositiivsed anaeroobid: Clostridium perfringens Peptostreptococcus anaerobius Peptostreptococcus spp. Resistentsed mikroorganismid Haemophilus influenzae Moraxella catarrhalis Neisseria spp. Enterobacteriaceae Pseudomonas spp. *Kliiniline efektiivsus on näidatud tundlikel isolaatidel kinnitatud kliinilistes näidustustes. Kuigi linesoliid on in vitro näidanud mõningast aktiivsust Legionella, Chlamydia pneumoniae ja Mycoplasma pneumoniae suhtes, on kliinilise efektiivsuse tõestamiseks andmed ebapiisavad.

Resistentsus Ristresistentsus Linesoliidi toimemehhanism erineb teiste antibiootikumigruppide omast. In vitro uuringud kliiniliste isolaatidega (ka metitsilliinresistentsed stafülokokid, vankomütsiinresistentsed enterokokid, penitsilliin- ja erütromütsiinresistentsed streptokokid) on näidanud, et linesoliid on tavaliselt aktiivne mikroorganismide suhtes, mis on resistentsed ühele või enamale antibiootikumide klassile. Resistentsus linesoliidi suhtes on seotud 23S ribosomaalse RNA paljuastmelise mutatsiooniga. Nagu dokumenteeritud teiste antibiootikumide puhul, mida kasutatakse raskesti ravitavate nakkushaigustega patsientidel ja/või pikemate perioodide vältel, on linesoliidi puhul täheldatud tekkivat tundlikkuse vähenemist. Resistentsust linesoliidi suhtes on täheldatud enterokokkidel, Staphylococcus aureus’el ja koagulaasnegatiivsetel stafülokokkidel. Seda on tavaliselt seostatud pikaajaliste ravikuuride ja proteesimaterjalide või dreenimata abstsesside olemasoluga. Kui haiglas

puututakse kokku antibiootikumide suhtes resistentsete organismidega, on oluline rõhutada nakkuste järelevalvepoliitikat.

Teave kliinilistest uuringutest Uuringud lastel. Avatud uuringus lastel vanuses sünnist kuni 11 aastat võrreldi linesoliidi (annuses 10 mg/kg iga 8 tunni järel) tõhusust vankomütsiiniga (annuses 10…15 mg/kg iga 6…24 tunni järel) nakkuste ravis, mille tekitajad olid kahtlustatavalt või tõestatult resistensted grampositiivsed mikroobid (sh haiglatekkene pneumoonia, tüsistunud naha ja nahastruktuuride nakkused, kateetrist tingitud baktereemia, teadmata põhjusega baktereemia ja muud nakkused). Kliinilise tervistumise määr kliiniliselt hinnatavas populatsioonis oli linesoliidi- ja vankomütsiinirühmas vastavalt 89,3% (134/150) ja 84,5% (60/71) [95%CI: - 4,9; 14,6].

5.2 Farmakokineetilised omadused

Linesoliid koosneb peamiselt bioloogiliselt aktiivsest (S)-linesoliidist, mille metabolismi käigus tekivad inaktiivsed derivaadid.

Imendumine Linesoliid imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja ulatuslikult. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 2 tunni jooksul. Linesoliidi absoluutne suukaudne biosaadavus (suukaudne ja veenisisene manustamine ristuvas uuringus) on täielik (ligikaudu 100%). Toit ei mõjuta imendumist olulisel määral ning suu kaudu manustatava suspensiooni imendumine toimub sarnaselt õhukese polümeerikattega tablettidega. Linesoliidi vereseerumi C ja C (keskmine ja [SD]) on intravenoossel manustamisel 2 korda ööpäevas annuses 600 mg piiritletud vastavalt 15,1 (2,5) mg/l ja 3,68 (2,68) mg/l. Teises uuringus suukaudse manustamise korral 600 mg 2 korda ööpäevas olid C ja C vastavalt 21,2 (5,8) mg/l ja 6,15 (2,94) mg/l. Tasakaalukontsentratsioon saabub teisel päeval pärast linesoliidi manustamise algust. Jaotumine Jaotusruumala tervetel täiskasvanutel püsitasakaalu seisundis on ligikaudu 40...50 l ja on ligilähedane keha üldisele vedelikukogusele. Linesoliid seondub plasmavalkudega ligikaudu 31% ulatuses ja seondumine ei sõltu kontsentratsioonist. Linesoliidi sisaldust erinevates kehavedelikes pärast ravimi mitmekordset manustamist on määratud piiratud arvu vabatahtlikega sooritatud uuringutes. Linesoliidi sisaldus süljes ja higis võrreldes vereplasmaga oli vastavalt 1,2 : 1,0 ja 0,55 : 1,0. Sisaldus kopsu epiteelkoes ja alveolaarrakkudes oli vastavalt 4,5 : 1,0 ja 0,15 : 1,0; mõõdetuna püsitasakaalu C staadiumis. Ventrikulaar- peritoneaalšundi ja essentsiaalse mittepõletikulise meningiidi väiksemahulises uuringus oli mitmekordse manustamise järgselt linesoliidi sisaldus tserebrospinaalvedelikus plasma suhtes C korral 0,7 : 1,0. Biotransformatsioon Linesoliid metaboliseeritakse peamiselt morfoliintsükli oksüdatsiooni teel, mille tulemusena moodustub kaks inaktiivset avatud ahelaga karboksüülhappe derivaati: aminoetoksüäädikhappe metaboliit (PNU-142300) ja hüdroksüetüülglütsiini metaboliit (PNU-142586). Hüdroksüetüülglütsiini metaboliit (PNU-142586) on peamine inimesel esinev metaboliit ja arvatakse, et see tekib mitteensümaatilise protsessiga. Vähemal määral esineb aminoetüüläädikhappe metaboliiti (PNU- 142300). Kirjeldatud on ka teisi, vähem levinud inaktiivseid metaboliite. Eritumine Püsitasakaalu staadiumis eritub linesoliid normaalse neerufunktsiooniga patsientidel või kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel peamiselt uriiniga, 40% PNU-1422586 metaboliidina, 30% muutumatul kujul ja 10% PNU-142300 metaboliidina. Väljaheites ei ole linesoliidi muutumatut vormi leitud, samas aga esineb ligikaudu 6% metaboliiti PNU-1422586 ja 3% metaboliiti PNU-

142300. Eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 5...7 tundi. Mitterenaalset kliirensit esineb ligikaudu 65% linesoliidi kogukliirensist. Linesoliidi annuse suurendamisel esineb vähesel määral mittelineaarset kliirensit. Selle põhjuseks on madal renaalne ja mitterenaalne kliirens suuremate linesoliidi annuste juures. Siiski on kliirensi erinevus väike ega kajastu eritumise poolväärtusajas.

Patsientide erirühmad Neerupuudulikkusega patsiendid Pärast ühekordset annust 600 mg tõusis raske neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) patsientidel kahe peamise linesoliidi metaboliidi tase vereseerumis 7…8 korda. AUC siiski ei tõusnud. Kuigi hemodialüüsi käigus peamisi metaboliite osaliselt eemaldus, jäi nende tase pärast ühekordset annust 600 mg siiski märkimisväärselt kõrgemaks kui normaalse neerufunktsiooniga või kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel.

24-l raske neerupuudulikkusega patsiendil, kellest 21 olid regulaarsel hemodialüüsil, oli pärast mõnepäevast linesoliidi manustamist kahe peamise metaboliidi tase organismis ligikaudu 10 korda kõrgem kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel. Linesoliidi maksimaalne tase vereseerumis ei muutunud.

Nende ilmingute kliiniline tähendus pole veel kindlaks tehtud, kuna seni pole kättesaadaval piisavalt andmeid ohutuse kohta (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Maksapuudulikkusega patsiendid Piiratud kliiniliste andmete põhjal võib väita, et kerge kuni mõõduka maksapuudulikkuse (Child-Pugh klass A või B) korral linesoliidi, PNU-142300 ja PNU-142586 farmakokineetika ei muutu. Linesoliidi farmakokineetikat raske maksapuudulikkusega (Child-Pugh klass C) patsientidel ei ole uuritud. Kuna linesoliid metaboliseerub mitteensümaatilisel teel, ei ole põhjust oodata muutunud maksafunktsiooni märkimisväärset toimet linesoliidi metabolismile (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Lapsed (alla 18-aastased) Linesoliidi ohutuse ja efektiivsuse kohta lastel ning noorukitel (alla 18-aastased) ei ole piisavalt andmeid ja seetõttu ei soovitata sellel vanusegrupil linesoliidi kasutada (vt lõik 4.2). Ohutu ja efektiivse annuse kindlaks tegemiseks on vaja teha täiendavad uuringud. Farmakokineetilised uuringud näitavad, et pärast ühekordset ja korduvat manustamist lastele (vanuses 1 nädal kuni 12 aastat) oli linesoliidi kliirens (põhinedes kilogrammil kehakaalu kohta) lastel suurem kui täiskasvanutel, kuid vanuse suurenedes see vähenes.

Kuni ühenädalastel vastsündinutel suurenes linesoliidi süsteemne kliirens (põhinedes kilogrammil kehamassi kohta) esimestel elunädalatel kiiresti. Seetõttu on vastsündinutel, kes saavad 10 mg/kg iga 8 tunni tagant, esimesel päeval pärast sündimist suurim süsteemne eksponeeritus. Kuid ravimi liigset kuhjumist organismis ei ole selle annustamisskeemi puhul esimesel elunädalal oodata, sest kliirensi kiirus järjest suureneb.

kasutamine kesknärvisüsteemi nakkusega laste raviks soovitav.

Eakad Eakatel patsientidel vanuses 65 aastat ja vanemad ei muutu linesoliidi farmakokineetika märkimisväärselt.

Naispatsiendid Jaotusruumala on naistel mõnevõrra väiksem kui meestel ja keskmine kliirens on ligikaudu 20% väiksem arvestatuna kehakaalu suhtes. Plasmakontsentratsioonid on naistel mõnevõrra kõrgemad, mille põhjuseks võib osaliselt olla kehakaalu erinevus. Kuna linesoliidi peamine poolväärtusaeg naistel ja meestel siiski oluliselt ei erine, ei ole tõenäoline linesoliidi plasmakontsentratsiooni suurenemine naistel üle teadaoleva ja hästi talutava piiri; seetõttu ei ole naistel vaja annust korrigeerida.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Linesoliid vähendas isaste rottide fertiilsust ja reproduktiivset võimet inimesele ligikaudselt võrdsete ekspositsioonide juures. Suguküpsetel loomadel oli see toime pöörduv. Toime ei olnud siiski pöörduv juveniilsetel loomadel, kellele manustati linesoliidi peaaegu kogu suguküpsemise perioodi vältel. Täiskasvanud isastel rottidel leiti sperma morfoloogia muutusi testistes ja epiteelirakkude hüpertroofiat ning hüperplaasiat epididüümises. Linesoliid näib mõjutavat rottide spermatosoidide küpsemist. Testosterooni lisamine ei omanud siinkohal positiivset efekti. Koertel, keda raviti 1 kuu vältel, ei esinenud epididümaalset hüpertroofiat, ehkki ilmnes samuti muutusi prostata kaalus, testistes ja epididüümises. Reproduktiivse toksilisuse uuringutes hiirtel ja rottidel ei leitud teratogeenset toimet annustes, mis on 4 korda suuremad või võrdsed inimese vastava annusega. Samasugused linesoliidi kontsentratsioonid põhjustasid hiirtel maternaalset toksilisust ja olid seotud loodete suurenenud suremuse, sealhulgas tiinuse täieliku katkemise, loote kehakaalu vähenemise ja normaalse geneetilise predispositsiooni halvenemisega sternaalsete variatsioonide tekkele. Rottidel täheldati kergekujulist toksilisust emasloomadel annustega, mis olid väiksemad kui kliiniliselt kasutatavad annused. Leiti ka mõningast lootetoksilisust, mis avaldus loote kehakaalu vähenemise, rinnaluulülide luustumishäirete, poegade elulemuse vähenemise ja tiinuse aja kerge pikenemisena. Paaritumisel ilmnesid samadel rotipoegadel annusest sõltuvad, pöörduvad preimplantatsioonihäired koos vastavalt fertiilsuse vähenemisega. Väikestes annustes (0,06-kordse inimestel oodatava ekspositsiooni korral – lähtudes AUC-dest) vähendas ravim küülikutel sünnikaalu ainult siis, kui toksilised toimed ilmnesid ka emasloomal (kliinilised sümptomid, kehakaalu ja toidutarbimise vähenemine). On teada, et see loomaliik on antibiootikumide suhtes tundlik.

Linesoliid ja selle metaboliidid erituvad imetavate rottide piima ja täheldatud kontsentratsioonid olid kõrgemad kui emaslooma vereplasma kontsentratsioonid. Linesoliid põhjustas rottidel ja koertel mööduvat müelosupressiooni.

Rottidel täheldati pärast 6-kuulist linesoliidi suukaudset manustamist annustes 80 mg/kg ööpäevas pöördumatut ja minimaalset kuni kerget istmikunärvi aksonite degeneratsiooni; minimaalset istmikunärvi degeneratsiooni täheldati selliste annuste puhul ühel isasel loomal ka kolmandal kuul toimunud lahangul. Nägemisnärvi degeneratsiooni hindamiseks viidi läbi perfusioonil fikseeritud kudede õrn morfoloogiline hindamine. Pärast 6-kuulist ravimi kasutamist täheldati minimaalset kuni mõõdukat nägemisnärvi degeneratsiooni kahel isasel rotil kolmest, kuid et leid oli akuutse iseloomuga ja asümmeetriline, oli selle otsene seos ravimi kasutamisega ebaselge. Täheldatud nägemisnärvi degeneratsioon oli mikroskoopiliselt võrreldav spontaanse unilateraalse nägemisnärvi degeneratsiooniga, mida täheldati vananevatel rottidel ja seda võis süvendada tavapärase keskkonna muutus.

Korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse prekliinilised andmed ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele lisaks nendele, mida on käsitletud käesoleva ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes.

Kartsinogeensust ega onkogeensust ei ole seni uuritud, arvestades lühiajalist manustamist ja genotoksilisuse puudumist.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Mikrokristalliline tselluloos Maisitärklis Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A) Hüdroksüpropüültselluloos (tüüp EF) Magneesiumstearaat

Tableti kate Hüpromelloos 3 mPas Titaandioksiid (E171) Makrogool 6000 Talk

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Blister (PVC/PVDC//Alumiinium): 10, 20, 30 õhukese polümeerikattega tabletti karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBER

893315

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 11.11.2015 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 24.03.2020

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2026

Linezolid krka – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Vali ravim

Artikli sisukord

Pakendi infoleht: teave kasutajale

1. Mis ravim on Linezolid Krka ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Linezolid Krka kasutamist

3. Kuidas Linezolid Krkat kasutada

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5. Kuidas Linezolid Krkat säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

Pakendi infoleht: teave patsiendile

1. Mis ravim on Linezolid Krka ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Linezolid Krka kasutamist

3. Kuidas Linezolid Krkat kasutada

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5. Kuidas Linezolid Krkat säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

3. RAVIMVORM

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

4.2 Annustamine ja manustamisviis

4.3 Vastunäidustused

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

4.8 Kõrvaltoimed

4.9 Üleannustamine

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

5.2 Farmakokineetilised omadused

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

6.2 Sobimatus

6.3 Kõlblikkusaeg

6.4 Säilitamise eritingimused

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

7. MÜÜGILOA HOIDJA

8. MÜÜGILOA NUMBER

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

3. RAVIMVORM

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

4.2 Annustamine ja manustamisviis

4.3 Vastunäidustused

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

4.8 Kõrvaltoimed

4.9 Üleannustamine

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

5.2 Farmakokineetilised omadused

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

6.2 Sobimatus

6.3 Kõlblikkusaeg

6.4 Säilitamise eritingimused

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

7. MÜÜGILOA HOIDJA

8. MÜÜGILOA NUMBER

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV