Lercapin - õhukese polümeerikattega tablett (20mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

LERCAPIN 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid

LERCAPIN 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Tablett sisaldab toimeainena 10 mg lerkanidipiinvesinikkloriidi (mis vastab 9,4 mg lerkanidipiinile) või 20 mg lerkanidipiinvesinikkloriidi (mis vastab 18,8 mg lerkanidipiinile).

INN. Lercanidipinum

Teadaolevat toimet omav abiaine:

Üks Lercapin 10 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 30 mg laktoosmonohüdraati. Üks Lercapin 20 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 60 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Lercapin 10 mg tabletid:

Kollased, ümarad, kaksikkumerad tabletid, mille poolitusjoon on ühel pool.

Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

Lercapin 20 mg tabletid:

Roosad, ümarad, kaksikkumerad tabletid, mille poolitusjoon on ühel pool.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Kerge kuni mõõduka arteriaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Soovitatav annus on 10 mg üks kord ööpäevas, mis manustatakse suu kaudu vähemalt 15 minutit enne sööki. Sõltuvalt patsiendi individuaalsest ravivastusest võib annust järk-järgult suurendada kuni 20 mg-ni.

Annust tuleb tiitrida astmeliselt, kuna maksimaalne antihüpertensiivne toime võib saabuda umbes 2 nädala jooksul.

Mõnede patsientide puhul, kellel vajaliku ravivastuse saamiseks ei piisa ühest antihüpertensiivsest ravimist, võib lerkanidipiinvesinikkloriidile lisada beeta-adrenoblokaatorile (atenolool), diureetikumile (hüdroklorotiasiid) või angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorile (kaptopriil või enalapriil).

Kuna annus-vastus kurv annuste vahemikus 20...30 mg on järsu platooga, siis on ebatõenäoline, et annuse suurendamisel toime veelgi paraneks, intensiivistuda võivad aga kõrvaltoimed.

Eakad

Kuigi farmakokineetiliste andmete ja kliinilise kogemuse põhjal ei ole ööpäevase annuse korrigeerimine vajalik, peab eakate patsientide ravi alustamisel olema ettevaatlik.

Neeru- või maksafunktsiooni häire

Eriti ettevaatlik peab olema ravi alustamisel kerge või keskmise raskusega neeru- või maksafunktsiooni häiretega patsientidel . Kuigi need patsiendid võivad tavaliselt soovitatavat raviskeemi taluda, peab annuse suurendamist 20 mg-ni ööpäevas hoolikalt kaaluma. Maksakahjustusega patsientidel võib antihüpertensiivne toime tugevneda ja seega tuleks kaaluda annuse kohandamist.

Lerkanidipiinvesinikkloriidi ei soovitata kasutada patsientidel, kellel esineb raske maksa- või neerufunktsiooni häire (glomerulaarfiltratsiooni määr < 30 ml/min).

Lapsed

Lerkanidipiinvesinikkloriidi ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Suukaudne.

Ettevaatusabinõud enne ravimi käsitsemist või manustamist:

Vastunäidustused

• Ravimit tuleb eelistatult manustada hommikul, vähemalt 15 minutit enne hommikusööki.
• Ravimit ei tohi manustada koos greibimahlaga (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

−Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

−Rasedus ja imetamine (vt lõik 4.6).

−Fertiilses eas naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid.

−Vasaku vatsakese väljavoolutakistuse korral.

−Ravile allumatu kongestiivse südamepuudulikkuse korral.

−Ebastabiilse stenokardia korral.

−1 kuu jooksul pärast müokardiinfarkti.

−Samaaegne manustamine koos:

Otugevate CYP3A4 inhibiitoritega (vt lõik 4.5),

Otsüklosporiiniga (vt lõik 4.5),

Ogreipfruudi ja greibimahlaga (vt lõik 4.5).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Siinussõlme nõrkuse sündroom

Eriti ettevaatlik peab olema lerkanidipiinvesinikkloriidi kasutamisel siinussõlme nõrkuse sündroomi korral (kui südamestimulaatorit ei ole paigaldatud).

Vasaku vatsakese funktsioonihäire ja südame isheemiatõbi

Kuigi hemodünaamika uuringutes ei ilmnenud vatsakeste funktsiooni häirumist, peab ettevaatlik olema südame vasaku vatsakese funktsioonihäirega patsientide ravimisel.

Mõnede lühitoimeliste dihüdropüridiini derivaatide kasutamisel võib isheemiatõvega patsientidel suureneda risk kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete tekkeks. Kuigi lerkanidipiinvesinikkloriid on pika toimeajaga preparaat, peab nimetatud patsientide puhul siiski olema ettevaatlik.

Mõned dihüdropüridiinid võivad harvadel juhtudel põhjustada prekardiaalset valu või stenokardiat. Väga harva võivad olemasoleva stenokardiaga patsiendid kogeda haigushoogude sagenemist, kestuse pikenemist ja ägenemist. Üksikjuhtudel võib tekkida müokardiinfarkt (vt lõik 4.8).

Neeru- või maksafunktsiooni kahjustus

Eriti ettevaatlik peab olema ravi alustamisel kerge või keskmise raskusega neeru- või maksafunktsiooni häiretega patsientidel. Kuigi need patsiendid võivad tavaliselt soovitatavat raviskeemi taluda, peab annuse suurendamist 20 mg-ni ööpäevas hoolikalt kaaluma. Maksakahjustusega patsientidel võib antihüpertensiivne toime olla tugevam ja seega tuleks kaaluda annuse kohandamist.

Lerkanidipiini ei soovitata kasutada patsientidel, kellel esineb raske maksa- või neerufunktsiooni häire (glomerulaarfiltratsiooni määr < 30 ml/min) (vt lõik 4.2).

CYP3A4 indutseerijad

CYP3A4 indutseerijad, nagu krambivastased ravimid (nt fenütoiin, karbamasepiin) ja rifampitsiin, võivad langetada lerkanidipiini plasmakontsentratsiooni, mille tulemusena võib ravimi toime nõrgeneda (vt lõik 4.5).

Alkohol

Alkoholi tarbimist tuleb vältida, sest see võib potentseerida vasodilateerivate antihüpertensiivsete ravimite toimet (vt lõik 4.5).

Laktoos

Üks Lercapin’i 10 mg-ne tablett sisaldab 30 mg laktoosi ja üks Lercapin 20 mg-ne tablett sisaldab 60 mg laktoosi. Seega ei peaks seda manustama patsientidele, kellel on Lappi laktaasi puudulikkus, galaktoseemia või glükoosi/galaktoosi malabsorptsiooni sündroom.

Lapsed

Lerkanidipiinvesinikkloriidi ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

CYP3A4 inhibiitorid

Kuna lerkanidipiin metaboliseeritakse ensüüm CYP3A4 poolt, võivad samaaegselt manustatud CYP3A4 inhibiitorid ja indutseerijad mõjutada lerkanidipiini metabolismi ja eritumist.

Samaaegset lerkanidipiinvesinikkloriidi ja CYP3A4 inhibiitorite (nt ketokonasool, itrakonasool, ritonaviir, erütromütsiin, troleandomütsiin) kasutamist tuleb vältida (vt lõik 4.3)

Koostoime uuringus tugeva CYP3A4 inhibiitori ketokonasooliga täheldati lerkanidipiini plasmakontsentratsiooni olulist suurenemist (AUC 15-kordset ja S-lerkanidipiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni 8-kordset suurenemist).

Tsüklosporiin

Tsüklosporiini ja lerkanidipiinvesinikkloriidi ei tohi koos manustada (vt lõik 4.3).

Lerkanidipiini ja tsüklosporiini koosmanustamisel on täheldatud mõlema ravimi plasmakontsentratsiooni suurenemist. Noortel tervetel täiskasvanutel läbiviidud uuring näitas, et kui tsüklosporiini manustati 3 tundi pärast lerkanidipiini manustamist, siis lerkanidipiini plasmakontsentratsioon ei muutunud, tsüklosporiini AUC suurenes aga 27%. Lerkanidipiini ja tsüklosporiini koosmanustamine viis aga lerkanidipiini plasmakontsentratsiooni kolmekordse tõusu ja tsüklosporiini AUC suurenemiseni 21% võrra.

Greibimahl

Lerkanidipiini ei tohi võtta koos greipfruudi või greibimahlaga (vt lõik 4.3).

Nagu teised dihüdropüridiini derivaadid, on ka lerkanidipiin tundlik metabolismi inhibeerimise suhtes greibimahla toimel, mis toob kaasa tema süsteemse biosaadavuse suurenemise ja hüpotensiivse toime tugevnemise.

Midasolaam

20 mg lerkanidipiini manustamisel koos midasolaamiga eakatele vabatahtlikele suurenes lerkanidipiini imendumine ligikaudu 40%, samas selle kiirus vähenes (maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumise aeg pikenes 1,75 tunnilt 3 tunnini). Midasolaami kontsentratsioon ei muutunud.

CYP3A4 substraadid

Ettevaatlik tuleb olla lerkanidipiinvesinikkloriidi kasutamisel koos teiste CYP3A4 substraatidega, nagu terfenadiin, astemisool, III klassi antiarütmikumid (amiodaroon, kinidiin).

CYP3A4 indutseerijad

Lerkanidipiinvesinikkloriidi manustamisel koos CYP3A4 indutseerijatega, nagu krambivastased ravimid (nt fenütoiin, karbamasepiin) ja rifampitsiin, peab olema ettevaatlik, kuna lerkanidipiini antihüpertensiivne toime võib väheneda, samuti tuleb vererõhku kontrollida tavalisest sagedamini.

Metoprolool

Lerkanidipiinvesinikkloriidi manustamisel koos metoprolooliga, mis elimineeritakse peamiselt maksa kaudu, metoprolooli biosaadavus ei muutunud, samal ajal kui lerkanidipiini biosaadavus vähenes 50%. See efekt võib olla tingitud beeta-adrenoblokaatorite poolt põhjustatud maksa verevarustuse vähenemisest ja võib seetõttu esineda ka teiste selle grupi ravimite puhul. Järelikult võib lerkanidipiini ohutult kasutada koos beeta-adrenoblokaatoritega, kuid vajalik võib olla annuse korrigeerimine.

Fluoksetiin

Vabatahtlikel (vanus 65±7 aastat) läbi viidud koostoime uuringus fluoksetiiniga (CYP2D6 ja CYP3A4 inhibiitor) ei täheldatud kliiniliselt olulisi muutusi lerkanidipiini farmakokineetikas.

Tsimetidiin

Tsimetidiini samaaegne manustamine annuses 800 mg ööpäevas ei põhjusta olulisi muutusi lerkanidipiini plasmakontsentratsiooni väärtustes, suuremate annuste kasutamisel peab aga olema ettevaatlik, kuna lerkanidipiini biosaadavus ja hüpotensiivne toime võivad suureneda.

Digoksiin

20 mg lerkanidipiini manustamisel patsientidele, kes said pikaajalist ravi -metüüldigoksiiniga,β farmakokineetilisi koostoimeid ei ilmnenud. Digoksiini saavatel tervetel vabatahtlikel täheldati pärast 20 mg lerkanidipiini manustamist tühja kõhuga digoksiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni keskmist 33% suurenemist, samal ajal AUC ja renaalne kliirens ei muutunud oluliselt. Samaaegset digoksiinravi saavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida digoksiinimürgistuse kliiniliste nähtude suhtes.

Simvastatiin

Kui lerkanidipiinvesinikkloriidi 20 mg annust manustati korduvalt koos 40 mg simvastatiiniga, siis lerkanidipiini AUC oluliselt ei muutunud, samal ajal kui simvastatiini AUC suurenes 56% ja tema aktiivse metaboliidi -hüdroksühappeβ AUC 28%. Tõenäoliselt ei oma need muutused kliinilist tähtsust. Koostoimeid ei ole oodata, kui lerkanidipiini manustatakse hommikul ja simvastatiini õhtul, nagu selle ravimi puhul näidustatud.

Varfariin

20 mg lerkanidipiini manustamisel tervetele vabatahtlikele (tühja kõhuga) samaaegselt varfariiniga ei muutunud viimase farmakokineetika.

Diureetikumid ja AKE inhibiitorid

Lerkanidipiinvesinikkloriidi on ohutult kasutatud koos diureetikumide ja AKE inhibiitoritega.

Alkohol

Alkoholi tarvitamisest tuleb hoiduda, kuna see võib potentseerida vasodilatsiooni põhjustavate antihüpertensiivsete ravimite toimet (vt lõik 4.4).

Lapsed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Lerkanidipiini kohta loomkatsetel saadud andmed ei kinnita selle teratogeenset toimet. Samuti ei kahjustanud ravim rottide reproduktsiooni võimet. Siiski, kuna kliiniline kogemus lerkanidipiini kasutamisel raseduse ja imetamise ajal puudub ja teised dihüdropürimidiinid on loomkatsetes tõestatult teratogeensed, ei tohi lerkanidipiinvesinikkloriidi raseduse ajal ega ka fertiilses eas naised ilma kindla kontratseptsiooni vahendita, kasutada.

Lerkanidipiini suure lipofiilsuse tõttu võib oodata selle eritumist rinnapiima. Seetõttu ei tohi ravimit rinnaga toitmise ajal kasutada.

Toime reaktsioonikiirusele

Lerkanidipiinvesinikkloriid mõjutab kergelt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Siiski peab olema ettevaatlik, kuna võivad tekkida pearinglus, jõuetus, väsimus ja harva unisus.

Kõrvaltoimed

Ravitud patsientidest ligikaudu 1,8% esines kõrvaltoimeid.

Alltoodud tabel näitab kõrvaltoimete, millel on vähemalt teoreetiline põhjuslik seos ravimi võtmisega, esinemissagedust MedDRA organsüsteemi klassifikatsiooni järgi kõrvaltoimete esinemissageduse järjekorras: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000); teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Nagu tabelist näha, on kontrollitud kliinilistes uuringutes kõige sagedasemate kõrvaltoimetena täheldatud peavalu, pearinglust, perifeerset turset, tahhükardiat, südamepekslemist, näo punetust. Nimetatud kõrvaltoimeid esines vähem kui 1% patsientidest.

Väga harvadel juhtudel (<1/10 000) on turuletulekujärgselt teatatud igemete hüpertroofiast, maksa transaminaaside kontsentratsiooni pöörduvast suurenemisest plasmas, hüpotensioonist, sagenenud urineerimisest ja rinnavaludest.

Mõned dihüdropüridiinid võivad harva põhjustada prekardiaalset valu või stenokardiat. Väga harvadel juhtudel võivad juba olemasoleva stenokardiaga patsiendid kogeda haigushoogude sagenemist, kestuse pikenemist või ägenemist. Üksikjuhtudel on täheldatud müokardiinfarkti.

Lerkanidipiin ei mõjuta ebasoodsalt veresuhkru taset ega lipiidide sisaldust seerumis.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Turustamisjärgselt on teatatud kolmest üleannustamisjuhust (annused 150 mg, 280 mg ja 800 mg võetud suitsiidi eesmärgil).

Sümptomid

Nagu ka teiste dihüdropüridiinide puhul võib üleannustamine põhjustada ulatuslikku perifeerset vasodilatatsiooni märkimisväärse hüpotensiooni ja reflektoorse tahhükardiaga.

Ravi

Raske hüpotensiooni, bradükardia ja teadvuskao korral rakendada kardiovaskulaarset toetavat ravi, bradükardia raviks manustada intravenoosselt atropiini.

Arvestades lerkanidipiini pikaajalist farmakoloogilist toimet, tuleb üleannustamise korral patsiendi kardiovaskulaarset seisundit jälgida vähemalt 24 tunni jooksul. Dialüüsi efektiivsuse kohta andmed puuduvad. Kuna ravim on väga lipofiilne, on tõenäoline, et plasmakontsentratsioon ei näita riskiperioodi kestust ning dialüüs ei pruugi olla efektiivne.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: peamiselt vaskulaarse toimega selektiivsed kaltsiumikanali blokaatorid, dihüdropüridiini derivaadid

ATC-kood: C08CA13

Toimemehhanism

Lerkanidipiin on dihüdropüridiinirea kaltsiumikanalite blokaator, mis inhibeerib kaltsiumioonide transmembraanset voolu südamelihas- ja silelihasrakkudesse. Tema antihüpertensiivse toime mehhanism seisneb otseses veresoonte silelihaseid lõõgastavas toimes, vähendades seeläbi üldist perifeerset vastupanu.

Farmakodünaamilised toimed

Hoolimata lühikesest poolväärtusajast plasmas, on lerkanidipiinil pikaajaline antihüpertensiivne toime suure seonduvuse tõttu lipiidmembraaniga. Kõrge vaskulaarse selektiivsuse tõttu puudub lerkanidipiinil negatiivne inotroopne toime.

Kuna lerkanidipiinvesinikkloriidi esile kutsutud vasodilatsioon tekib järk-järgult, on hüpertensiivsetel patsientidel harva täheldatud ägedat hüpotensiooni koos reflektoorse tahhükardiaga.

Nagu ka teiste asümmeetriliste 1,4-dihüdropüridiini derivaatide puhul, on lerkanidipiini antihüpertensiivne toime tingitud peamiselt tema (S)-enantiomeerist.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Lisaks kliinilist näidustust toetavatele kliinilistele uuringutele on läbi viidud ka väiksemaid kontrollimata, kuid randomiseeritud uuringuid ägeda hüpertensiooniga patsientidel (keskmine ±SD diastoolne vererõhk 114,5±3,7mmHg), mis on näidanud, et 25-st patsiendist, kes kasutasid lerkanidipiini 20 mg-ses annuses, normaliseerus vererõhk 40% patsientidest ja 56% 25-st patsiendist, kes kasutasid lerkanidipiini annuses 10 mg kaks korda päevas.

Randomiseeritud, platseebokontrolliga topeltpimeuuringus isoleeritud süstoolse hüpertensiooniga patsientidel oli lerkanidipiinvesinikkloriid tõhus süstoolse vererõhu langetamisel keskmistelt algväärtustelt 172,6 ± 5,6 mmHg väärtusteni 140,2 ± 8,7 mmHg.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast 10...20 mg lerkanidipiini suu kaudu manustamist imendub lerkanidipiinvesinikkloriid täielikult, maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub umbes 1,5...3 tundi (vastavad väärtused 3,30 ng/ml±2,09 ja 7,66 ng/ml±5,90) pärast manustamist.

Lerkanidipiini kahel enantiomeeril on sarnane plasmakontsentratsiooni profiil: maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumise aeg on sama, maksimaalne plasmakontsentratsioon ja AUC on (S)- enantiomeeri puhul keskmiselt 1,2 korda kõrgemad. Kahe enantiomeeri eliminatsiooni poolväärtusajad on põhimõtteliselt ühesugused. Ei ole täheldatud enantiomeeride vastastikust üleminekut in vivo.

Ulatusliku esmase maksapassaaži tõttu on suu kaudu täis kõhuga manustatud lerkanidipiini absoluutne biosaadavus ligikaudu 10%, vähenedes 1/3 võrra manustamisel tervetele vabatahtlikele tühja kõhuga. Lerkanidipiini suukaudne biosaadavus suureneb 4 korda juhul, kui LERCAPINi manustatakse kuni 2 tunni jooksul pärast rasvarohket einet. Järelikult tuleb ravimit manustada enne sööki.

Jaotumine

Jaotumine plasmast kudedesse ja organitesse on kiire ja ulatuslik.

Lerkanidipiini seonduvus plasmavalkudega ületab 98%. Kuna raskete neeru- või maksafunktsiooni häirete korral on plasmavalkude tase vähenenud, võib suureneda ravimi vaba fraktsiooni osakaal.

Biotransformatsioon

Lerkanidipiinvesinikkloriid metaboliseeritakse suurel määral CYP3A4 poolt; muutumatul kujul ei sisaldu ravimit ei uriinis ega väljaheites. Ravim muudetakse valdavalt inaktiivseteks metaboliitideks ja umbes 50% annusest eritub uriiniga.

In vitro katsed inimese maksa mikrosoomidega on näidanud mõningast CYP3A4 ja CYP2D6 inhibeerimist lerkanidipiini poolt, kui kontsentratsioon on vastavalt 160- ja 40-kordne, võrreldes kontsentratsiooniga, mis plasmas tekib peale 20 mg lerkanidipiini manustamist.

Koostoime uuringud inimestel on näidanud, et lerkanidipiini manustamine ei mõjuta midasolaami (tüüpiline CYP3A4 substraat) või metoprolooli (tüüpiline CYP2D6 substraat) plasmakontsentratsiooni. Seega ei ole tõenäoline, et lerkanidipiin inhibeeriks CYP3A4 ja CYP2D6 kaudu metaboliseeruvate ravimite biotransformatsiooni.

Eritumine

Eritumine toimub peamiselt biotransformatsiooni teel.

Keskmine terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg on 8...10 tundi ja suure seonduvuse tõttu lipiidmembraaniga kestab terapeutiline toime 24 tundi. Korduva manustamise järgselt ravimi kuhjumist ei täheldatud.

Lineaarsus/mittelineaarsus

Lerkanidipiinvesinikkloriidi suu kaudu manustamisel saavutatud plasmakontsentratsioon ei ole otseses proportsionaalses seoses annusega (mittelineaarne kineetika). Pärast 10, 20 või 40 mg manustamist oli täheldatud maksimaalsete plasmakontsentratsioonide suhe 1:3:8 ja kontsentratsiooni-aja kõvera aluste pindalade (AUC) suhe 1:4:18, mis viitab esmase maksapassaaži progresseeruvale küllastumisele. Järelikult suureneb biosaadavus annuse tõstmisel.

Patsientide erirühmad

Eakatel patsientidel ja kerge või keskmise raskusega neeru- või maksafunktsiooni kahjustuse korral oli lerkanidipiini farmakokineetika sarnane sellega, mida täheldati teistel patsientidel; raske neerufunktsiooni häirega või dialüüsi saavatel patsientidel oli ravimi kontsentratsioon plasmas suurenenud (umbes 70%). Keskmise raskusega ja raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel on lerkanidipiini süsteemne biosaadavus tõenäoliselt suurenenud, kuna ravim metaboliseeritakse tavaliselt suurel määral maksas.

Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilised andmed, mis põhinevad tavapärastel farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kantserogeensuse ja reproduktiivtoksilisuse uuringutel, ei näita inimesele erilist ohtu. Loomadel tehtud ravimi ohutuse farmakoloogilistes uuringutes ei ole terapeutiliste annuste kasutamisel ilmnenud mõju autonoomsele närvisüsteemile, kesknärvisüsteemile või seedetraktile.

Toimed, mida pikaajalistes uuringutes täheldati rottidel ja koertel, olid otseselt või kaudselt seotud kaltsiumikanali blokaatorite suurte annuste teadaolevate toimetega, peegeldades valdavalt ülemäärast farmakodünaamilist toimet.

Lerkanidipiinil ei ilmnenud genotoksilist ega kantserogeenset toimet.

Lerkanidipiin ei avaldanud mõju rottide viljakusele ja üldisele reproduktiivsele funktsioonile.

Rottidel ja küülikutel teostatud uuringutes ei täheldatud lerkanidipiini teratogeenset toimet, kuid rottidel põhjustasid ravimi suured annused implantatsiooniprotsessi häireid ja loote arengu aeglustumist.

Lerkanidipiinvesinikkloriid, mida manustati suures annuses (12 mg/kg/päevas) poegimise ajal, põhjustas düstookiat.

Lerkanidipiini ja/või selle metaboliitide jaotumist tiinetel loomadel ja nende eritumist rinnapiima ei ole uuritud.

Toksilisuse uuringutes ei ole metaboliite eraldi uuritud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Laktoosmonohüdraat,

Mikrokristalliline tselluloos,

Naatriumtärklisglükolaat,

Povidoon K30,

Magneesiumstearaat.

Tableti kate:

Hüpromelloos,

Talk,

Titaandioksiid (E171),

Makrogool 6000,

Raudoksiid (E172).

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Lercapin 10 mg:

7, 14, 28, 35, 50, 56, 60, 90, 98 või 100 tabletti Al/PVC blisterpakendis. Lercapin 20 mg:

7, 14, 28, 35, 42, 50, 56, 60, 90, 98 või 100 tabletti Al/PVC blisterpakendis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Menarini International Operations Luxembourg S.A. 1, Avenue de la Gare

L-1611 Luxembourg

Luksemburg

MÜÜGILOA NUMBER

Lercapin 10 mg: 371502

Lercapin 20 mg: 510906

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Lercapin 10 mg:

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.02.2002

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.01.2012

Lercapin 20 mg:

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.03.2006

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.03.2011

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2016