Lonquex
Artikli sisukord
I LISA
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Lonquex 6 mg süstelahus.
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks süstel sisaldab 6 mg lipegfilgrastiimi* 0,6 ml lahuses.
Üks ml süstelahust sisaldab 10 mg lipegfilgrastiimi.
Toimeaine on filgrastiimi** ja metoksüpolüetüleenglükooli (PEG) kovalentne konjugaat, mis moodustub süsivesikute linkeri abil.
*See põhineb ainult valgusisaldusel. PEGi osa ja süsivesikute linkeri kaasamisel on kontsentratsioon
20,9 mg/ml (st 12,6 mg süstli kohta).
**Filgrastiim [rekombinantne metionüül inimese granulotsüütide kolooniat stimuleeriv faktor
(G-CSF)] on toodetud rekombinantse DNA tehnoloogia abil Escherichia coli rakkudes.
Selle ravimi aktiivsust ei saa võrrelda teiste sama ravimirühma pegüleeritud või mittepegüleeritud
valkude aktiivsusega. Lisateabe saamiseks vt lõik 5.1.
Teadaolevat toimet omavad abiained
Üks süstel sisaldab 30 mg sorbitooli.
Üks süstel sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahus
Läbipaistev värvitu lahus
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Ravim on näidustatud neutropeenia kestuse lühendamiseks ja palavikuga neutropeenia
esinemissageduse vähendamiseks pahaloomuliste kasvajate (v.a krooniline müeloidne leukeemia ja
müelodüsplastilised sündroomid) raviks tsütotoksilist keemiaravi saavatel täiskasvanud patsientidel.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Lonquex-ravi tohib algatada ja juhendada ainult onkoloogia- või hematoloogiaalase kogemusega arst.
Annustamine
Soovitatav annus iga keemiaravi tsükli kohta on 6 mg lipegfilgrastiimi (üks Lonquexi süstel), mis
manustatakse ligikaudu 24 tundi pärast tsütotoksilist keemiaravi.
Patsientide erirühmad
Eakad patsiendid
Piiratud arvu eakate patsientidega läbi viidud kliinilistes uuringutes ei tuvastatud lipegfilgrastiimi
efektiivsuse ja ohutuse profiilis asjakohaseid east sõltuvaid erinevusi. Seetõttu ei ole eakatel
patsientidel annuse kohandamine vajalik.
Neerukahjustusega patsiendid
Hetkel saadaolevad andmed on toodud lõigus 5.2, kuid soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik
anda.
Maksapuudulikkusega patsiendid
Hetkel saadaolevad andmed on toodud lõigus 5.2, kuid soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik
anda.
Lapsed
Lonquexi ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses kuni 17 aastat ei ole veel tõestatud.
Andmed puuduvad.
Manustamisviis
Lahus süstitakse subkutaanselt (s.c.). Süstid tuleb teha kõhu, õlavarre või reie piirkonda.
Ravimpreparaadi käsitsemise juhised enne manustamist vt lõik 6.6.
Lonquexi võivad ise manustada vaid hästi motiveeritud, piisava väljaõppega patsiendid, kellel on
vajadusel võimalik spetsialistiga nõu pidada. Esimene Lonquexi süst tuleb teha otsese meditsiinilise
järelevalve all.
4.3. Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Üldine
Patsientidel, kes saavad suurtes annustes keemiaravi, ei ole Lonquexi ohutust ja efektiivsust uuritud.
Lonquexi ei tohi kasutada tsütotoksilise keemiaravi annuse tõstmiseks üle kindlaksmääratud
raviskeemi.
Jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatud ravimi toote nimi ja partii number selgelt patsiendi
toimikusse märkida.
Allergilised reaktsioonid ja immunogeensus
Patsiente, kes on ülitundlikud G-CSF-i või derivaatide suhtes, ohustavad võimaliku ristreaktiivsuse
tõttu ka ülitundlikkusreaktsioonid lipegfilgrastiimi suhtes. Ristreaktiivsuse tõttu ei tohi neil
patsientidel lipegfilgrastiimravi alustada.
Suurem enamus bioloogilisi ravimeid kutsub esile teatud ravimivastase immuunvastuse. See
immuunvastus võib mõnedel juhtudel põhjustada kõrvaltoimeid või tõhususe kadu. Ravivastuse
puudumisel tuleb jätkata täiendavate uuringutega.
Tõsise allergilise reaktsiooni korral tuleb manustada asjakohast ravi ning patsienti tuleb mitme päeva
vältel hoolikalt jälgida.
Vereloomesüsteem
Ravi lipegfilgrastiimiga ei välista müelosupressiivse keemiaravi mõjul tekkivat trombotsütopeeniat ja
aneemiat. Lipegfilgrastiim võib põhjustada ka pöörduvat trombotsütopeeniat (vt lõik 4.8). Soovitatav
on regulaarselt kontrollida trombotsüütide arvu ja hematokriti väärtusi. Eriti ettevaatlik peab olema
juhul, kui manustatakse eraldi või kombineeritult kemoterapeutikume, mis teadaolevalt põhjustavad
raskekujulist trombotsütopeeniat.
Esineda võib leukotsütoosi (vt lõik 4.8). Otseselt leukotsütoosiga seonduvatest kõrvaltoimetest ei ole
teatatud. Valgete vereliblede arvu suurenemine on kooskõlas lipegfilgrastiimi farmakodünaamilise
toimega. Lipegfilgrastiimi kliinilise toime ja leukotsütoosi võimaluse tõttu peab ravi käigus
regulaarselt kontrollima leukotsüütide taset. Kui leukotsüütide arv tõuseb eeldatava madalseisu
järgselt uuesti tasemeni üle 50 x 109/l, tuleb lipegfilgrastiimi kasutamine viivitamatult lõpetada.
Luuüdi suurenenud hematopoeetilise aktiivsuse ja kasvufaktori ravil on leitud seos mööduvate
positiivsete luuskaneerimise leidudega. Seda tuleks silmas pidada luuskaneerimise tulemuste
hindamisel.
Müeloidse leukeemia või müelodüsplastilise sündroomiga patsiendid
In vitro võib granulotsüütide kolooniat stimuleeriv faktor soodustada müeloidsete rakkude ning
mõnede mittemüeloidsete rakkude kasvu.
Kroonilise müeloidse leukeemia, müelodüsplastilise sündroomi või sekundaarse ägeda müeloidse
leukeemiaga patsientidel ei ole Lonquexi kasutamise ohutus ja efektiivsus tõestatud. Nendel juhtudel
ei ole Lonquexi kasutamine näidustatud. Eriline ettevaatus on vajalik kroonilise müeloidse leukeemia
blastse faasi eristamisel ägedast müeloidsest leukeemiast.
Põrnaga seotud kõrvaltoimed
G-CSF-i või derivaatide manustamise järgselt on sageli teatatud enamasti asümptomaatilise
splenomegaalia ja väga harvadel juhtudel põrnarebendi juhtudest (vt lõik 4.8). Mõned põrnarebendi
juhtumid on lõppenud surmaga. Seetõttu tuleb hoolikalt jälgida põrna suurust (nt arstlikul läbivaatusel,
ultraheliuuringul). Põrnarebendit tuleks kahtlustada patsientidel, kes kaebavad valu vasakul ülakõhus
või õlas.
Pulmonaalsed kõrvaltoimed
Pärast lipegfilgrastiimi manustamist on teatatud pulmonaalsetest kõrvaltoimetest, eriti interstitsiaalse
pneumoonia juhtudest (vt lõik 4.8). Patsiendid, kellel on hiljuti olnud kopsuinfiltraat või pneumoonia,
võivad olla enam ohustatud.
Pulmonaalsete sümptomite, näiteks köha, palaviku ja düspnea tekkimine koos kopsuinfiltraatide
röntgenoloogiliste nähtudega ja kopsu funktsiooni halvenemine koos neutrofiilide arvu suurenemisega
võivad olla ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ÄRDS) esialgsed sümptomid (vt lõik 4.8). Sellisel
juhul tuleb Lonquexi kasutamine katkestada arsti äranägemise järgi ja jätkata sobiva raviga.
Sirprakulise aneemiaga patsiendid
Sirprakulise aneemia kriisi on seostatud G-CSF-i või derivaatide kasutamisega sirprakulise aneemiaga
patsientidel (vt lõik 4.8). Seepärast peab arst olema ettevaatlik Lonquexi manustamisel sirprakulise
aneemiaga patsientidele, jälgima vajalikke kliinilisi parameetreid ja laboratoorseid analüüse ning
olema tähelepanelik lipegfilgrastiimi kasutamisel tekkida võiva splenomegaalia ja vasooklusiivse
kriisi suhtes.
Hüpokaleemia
Esineda võib hüpokaleemiat (vt lõik 4.8). Patsientidel, kelle hüpokaleemia tekkerisk on põhihaiguse
või samaaegselt võetavate ravimite tõttu suurem, on soovitatav hoolikalt jälgida kaaliumi sisaldust
seerumis ning vajadusel kaalium asendada.
Teadaolevat toimet omavad abiained
See ravim sisaldab sorbitooli. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda
ravimit kasutada.
Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol naatriumi (23 mg) süstli kohta, see tähendab põhimõtteliselt
„naatriumivaba“.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kiiresti jagunevate müeloidsete rakkude potentsiaalse tundlikkuse tõttu tsütotoksilise keemiaravi
suhtes tuleb Lonquexi manustada ligikaudu 24 tundi pärast tsütotoksilist keemiaravi. Lipegfilgrastiimi
samaaegset kasutamist mis tahes keemiaravi preparaadiga ei ole patsientidel hinnatud. Loomkatsed on
näidanud, et G-CSF ja 5-fluorouratsiil (5-FU) või muud antimetaboliidid potentseerivad
müelosupressiooni.
Lonquexi ohutust ja efektiivsust ei ole hinnatud keemiaravi (nt nitrosouurea) saavatel haigetel hilise
müelosupressiooni korral.
Võimalikku koostoimet liitiumiga, mis samuti soodustab neutrofiilide vabanemist, ei ole konkreetselt
uuritud. Ei ole tõendeid selle kohta, et selline koostoime oleks kahjulik.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Lipegfilgrastiimi kasutamise kohta rasedatel on andmeid väga piiratud hulgal (vähem kui 300 raseda
andmed). Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Ettevaatusena
on parem vältida Lonquexi kasutamist raseduse ajal.
Imetamine
Ei ole teada, kas lipegfilgrastiim/metaboliidid erituvad rinnapiima. Riski lapsele ei saa välistada.
Rinnaga toitmine tuleb Lonquexi ravi ajal katkestada.
Fertiilsus
Andmed puuduvad. Loomkatsed G-CSFi ja derivaatidega ei näita kahjulikku toimet fertiilsusele (vt
lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Lonquexil ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on lihas-skeleti valud. Lihas-skeleti valu on üldiselt kerge
kuni mõõdukas, mööduv ja allub enamikul patsientidest standardsetele valuvaigistitele.
Kõrvaltoimete nimekiri tabeli kujul
Lipegfilgrastiimi ohutust hinnati kliinilistes uuringutes, kus osales 506 patsienti ja 76 tervet
vabatahtlikku, keda raviti vähemalt üks kord lipegfilgrastiimiga.
Allolevas Tabelis 1 toodud kõrvaltoimed on klassifitseeritud organsüsteemide kaupa. Esinemissagedus
on määratletud järgnevalt:
Väga sage: ≥ 1/10
Sage: ≥ 1/100 kuni < 1/10
Aeg-ajalt: ≥ 1/1000 kuni < 1/100
Harv: ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000
Väga harv: < 1/10 000
Teadmata: ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
1. tabel. Kõrvaltoimed
Organsüsteemi klass Sagedus Kõrvaltoime
Vere ja lümfisüsteemi häired Sage Trombotsütopeenia*
Aeg-ajalt Leukotsütoos*
Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt Ülitundlikkusreaktsioonid*
Ainevahetus- ja toitumishäired Sage Hüpokaleemia*
Närvisüsteemi häired Sage Peavalu
Respiratoorsed, rindkere ja
mediastiinumi häired
Aeg-ajalt Pulmonaalsed kõrvaltoimed*
Naha ja nahaaluskoe Sage Nahareaktsioonid*
kahjustused Aeg-ajalt Süstekoha reaktsioonid*
Lihas-skeleti ja sidekoe
kahjustused
Väga sage Lihas-skeleti valud*
Üldised häired ja
manustamiskoha reaktsioonid
Sage Valu rinnas
Uuringud Aeg-ajalt Alkaalse fosfataasi sisalduse
suurenemine veres*,
laktaatdehüdrogenaasi sisalduse
suurenemine veres*
*Vt allolev alalõik „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus”
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Teatatud on trombotsütopeenia ja leukotsütoosi juhtudest (vt lõik 4.4).
Tekkida võivad ülitundlikkusreaktsioonid, nt allergilised nahareaktsioonid, urtikaaria, angioödeem ja
tõsised allergilised reaktsioonid.
Teatatud on hüpokaleemia juhtudest (vt lõik 4.4).
On teatatud pulmonaalsetest kõrvaltoimetest, eriti interstitsiaalse pneumoonia juhtudest (vt lõik 4.4).
Pulmonaalsete kõrvaltoimete hulka võivad kuuluda ka kopsuturse, kopsuinfiltraadid, kopsufibroos,
hingamispuudulikkus või ÄRDS (vt lõik 4.4).
Tekkida võivad ka nahareaktsioonid, nt erüteem ja lööve.
Tekkida võivad ka süstekoha reaktsioonid, nt süstekoha kõvastumine ja süstekoha valu.
Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on lihas-skeleti valud, nt luuvalu ja lihasvalu. Lihas-skeleti
valu on üldiselt kerge kuni mõõdukas, mööduv ja allub enamikul patsientidest standardsetele
valuvaigistitele.
Tekkida võib pöörduv, kerge kuni mõõdukas aluselise fosfataasi ja laktaatdehüdrogenaasi tõus, millel
puudub seonduv kliiniline toime. Aluselise fosfataasi ja laktaatdehüdrogenaasi sisalduse suurenemist
põhjustab tõenäoliselt neutrofiilide arvu suurenemine.
Teatud kõrvaltoimeid ei ole lipegfilgrastiimi puhul veel täheldatud, aga neid omistatakse üldiselt
G-CSF-ile ja derivaatidele.
Vere ja lümfisüsteemi häired
- Tavaliselt asümptomaatiline splenomegaalia (vt lõik 4.4)
- Põrna rebend, sh mõned letaalsed juhud (vt lõik 4.4)
- Sirprakulise aneemia kriis sirprakulise aneemiaga patsientidel (vt lõik 4.4)
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
- Äge palavikuga neutrofiilne dermatoos (Sweeti sündroom)
- Naha vaskuliit
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.
4.9 Üleannustamine
Lipegfilgrastiimi üleannustamise kogemused puuduvad. Üleannustamisel tuleb regulaarselt kontrollida
valgete ja punaste vereliblede arvu ning jälgida põrna mõõtmeid (nt kliiniline läbivaatus,
ultraheliuuring).
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: immunostimulaatorid, kolooniat stimuleerivad faktorid, ATC-kood:
L03AA14
Toimemehhanism
Lipegfilgrastiim on filgrastiimi ja ühe metoksüpolüetüleenglükooli (PEG) molekuli kovalentne
konjugaat, mis moodustub glütsiinist, N-atsetüülneuramiinhappest ja N-atsetüülgalaktosamiinist
koosneva süsivesikute linkeri abil. Keskmine molekulmass on ligikaudu 39 kDa, millest valguosa
moodustab ligikaudu 48%. Inimese G-CSF on glükoproteiin, mis reguleerib funktsionaalsete
neutrofiilide tootmist ja vabanemist luuüdist. Filgrastiim on mitteglükosüleeritud rekombinantnemetionüül
inimese G-CSF. Lipegfilgrastiim on väiksema neerukliirensi tõttu filgrastiimi püsivam
vorm. Sarnaselt filgrastiimiga ja pegfilgrastiimiga seondub lipegfilgrastiim inimese G-CSF-i
retseptoritega.
Farmakodünaamilised toimed
Lipegfilgrastiim ja filgrastiim kutsusid esile neutrofiilide arvu märgatava kasvu perifeerses veres
24 tunni jooksul koos monotsüütide ja/või lümfotsüütide arvu vähese kasvuga. Need tulemused
annavad põhjust eeldada, et lipegfilgrastiimi G-CSF omab ootuspärast kasvu soodustavat toimet,
stimuleerides vereloome tüvirakkude levikut, diferentseerumist küpseteks rakkudeks ja vabastamist
perifeersesse verre. See toime ei piirdu ainuüksi neutrofiilse rakuliiniga, vaid hõlmab ka teisi ühe ja
mitme rakuliini eellasrakke ning pluripotentseid vereloome tüvirakke. G-CSF võimendab neutrofiilide
antibakteriaalset toimet, sh fagotsütoosi.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Lipegfilgrastiimi kord keemiaravi tsüklis annustamist uuriti kahes pöördelises randomiseeritud
topeltpimedas kliinilises uuringus müelosupressiivset keemiaravi saavatel patsientidel.
Esimene, keskne (III faasi) kliiniline uuring XM22-03 oli aktiivse võrdlusravimiga kontrollitud annuse
leidmise uuring 202-l II...IV astme rinnavähiga patsiendil, kes said kuni 4 tsüklit keemiaravi, mis
koosnes doksorubitsiinist ja dotsetakseelist. Patsiendid randomiseeriti võrdse suurusega rühmadesse
(1:1), millest ühes manustati 6 mg lipegfilgrastiimi ja teises 6 mg pegfilgrastiimi. Esmaste
tulemusnäitajate ja esimese keemiaravi tsükli aegse DSN põhjal olid 6 mg lipegfilgrastiimi ja 6 mg
pegfilgrastiimi samaväärsed (vt tabel 2).
Δ vähimruutude keskmine (vähimruutude keskmine erinevus lipegfilgrastiim vs pegfilgrastiim) ja
mitme muutujaga Poissoni regressioonanalüüsi usaldusvahemik
Teine, keskne (III faasi) kliiniline uuring XM22-04 oli platseeboga kontrollitud uuring 375-l
mitteväikerakulise kopsuvähiga patsiendil, kes said kuni 4 tsüklit keemiaravi, mis koosnes
tsisplatiinist ja etoposiidist. Patsiendid randomiseeriti rühmadesse (2:1), millest ühes manustati 6 mg
lipegfilgrastiimi ja teises platseebot. Uuringu tulemused on toodud tabelis 3. Pärast põhiuuringu
lõpetamist oli surmajuhtumite esinemissagedus 7,2% (platseebo) ja 12,5% (6 mg lipegfilgrastiim),
kuigi pärast 360-päevast järelkontrolli perioodi oli surmajuhtumite esinemissagedus platseebo ja
lipegfilgrastiimi rühmades sarnane (vastavalt 44,8% ja 44,0%; ohutuspopulatsioon).
Δ vähimruutude keskmine (vähimruutude keskmine erinevus lipegfilgrastiim vs platseebo) ja mitme
muutujaga Poissoni regressioonanalüüsi usaldusvahemik ja p-väärtus
Riskisuhe (lipegfilgrastiim vs platseebo), usaldusvahemik ja p-väärtus saadud mitme muutujaga
logistilise regressiooni analüüsist
Immunogeensus
579-l lipegfilgrastiimiga ravitud patsiendil ja tervel vabatahtlikul, 188-l pegfilgrastiimiga ravitud
patsiendil ja tervel vabatahtlikul ja 121-l platseeboga ravitud patsiendil viidi läbi ravimivastase
immuunvastuse analüüs. Pärast ravi algust tuvastati ravimispetsiifiliste antikehade teke 0,86%-l
lipegfilgrastiimi saanud uuringus osalejatest, 1,06%-l pegfilgrastiimi saanud uuringus osalejatest ja
1,65%-l platseebot saanud uuringus osalejatest. Lipegfilgrastiimi neutraliseerivaid antikehasid ei
täheldatud.
Lapsed
Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Lonquexiga läbi viidud uuringute tulemused laste
kõigi alarühmade kohta keemiaravist põhjustatud neutropeenia ravi ja keemiaravist põhjustatud
febriilse neutropeenia ennetamise korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Üldine
Terved vabatahtlikud
Kolmes (3) (XM22-01, XM22-05, XM22-06) tervetel vabatahtlikel läbi viidud uuringus saavutati
maksimaalne sisaldus veres keskmiselt 30...36 tunni möödumisel ning keskmine eliminatsiooni
poolväärtusaeg oli ligikaudu 32...62 tundi pärast 6 mg lipegfilgrastiimi ühekordset nahaalust süstet.
Tervetele vabatahtlikele kolme erinevasse süstekohta (õlavars, kõht, reis) manustatud 6 mg
lipegfilgrastiimi nahaaluse süste järgselt oli biosaadavus (maksimaalne kontsentratsioon ja
kõveraalune pindala [AUC]) pärast nahaalust süstet reiepiirkonnas madalam võrreldes nahaaluste
süstetega kõhu ja õlavarre piirkonnas. Selles piiratud uuringus XM22-06 oli lipegfilgrastiimi
biosaadavus ning täheldatud erinevus süstekohtade vahel meessoost osalejatel suurem kui naissoost
osalejatel. Farmakodünaamilised omadused olid sellegipoolest sarnased ega sõltunud soost ja
süstekohast.
Metabolism
Lipegfilgrastiim metaboliseerub proteolüütiliste ensüümide toimel rakusisese või rakuvälise
lagunemise teel. Kõigepealt internaliseerivad neutrofiilid lipegfilgrastiimi (mittelineaarne protsess),
mis seejärel lagundatakse rakus endogeensete proteolüütiliste ensüümide toimel. Lineaarse raja tingib
tõenäoliselt rakuväline valkude lagundamine neutrofiili elastaasi ja muude plasma proteaaside toimel.
Ravimite koostoimed
In vitro andmeil on lipegfilgrastiimil vähene, kaudne või immuunvahendatav mõju CYP1A2,
CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2C19 ja CYP3A4/5 toimele. Seetõttu ei mõjuta lipegfilgrastiim
tõenäoliselt inimese tsütokroom P450 ensüümide vahendusel toimivat metabolismi.
Patsientide erirühmad
Vähihaiged
Kahes (2) (XM22-02 ja XM22-03) doksorubitsiinist ja dotsetakseelist koosnevat keemiaravi saavatel
rinnanäärme vähiga patsientidel läbi viidud uuringus saavutatud keskmised maksimaalsed
kontsentratsioonid olid vastavalt 227 ja 262 ng/ml ja ravimi maksimaalse verekontsentratsiooni
saavutamiseks kulunud aeg (tmax) 44 ja 48 tundi. Keskmised eliminatsiooni poolväärtusajad olid
keemiaravi esimese tsükli ajal ligikaudu 29 ja 31 tundi pärast 6 mg lipegfilgrastiimi ühekordset
nahaalust süstet. Neljanda tsükli ajal manustatud 6 mg lipegfilgrastiimi ühekordse nahaaluse süste
järgselt täheldati esimese tsükliga võrreldes madalamaid maksimaalseid kontsentratsioone veres
(keskmised väärtused 77 ja 111 ng/ml, tmax 8 tundi). Neljanda tsükli keskmised eliminatsiooni
poolväärtusajad olid ligikaudu 39 ja 42 tundi.
Uuringus XM22-04 mitteväikerakulise kopsuvähiga patsientidel, kes said tsisplatiinist ja etoposiidist
koosnevat keemiaravi, saavutati keskmine maksimaalne kontsentratsioon veres (317 ng/ml, tmax
24 tundi) ja keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg oli esimese keemiaravi tsükli ajal manustatud
6 mg lipegfilgrastiimi ühekordse nahaaluse süste järgselt ligikaudu 28 tundi. Neljanda tsükli ajal
manustatud 6 mg lipegfilgrastiimi ühekordse nahaaluse süste järgselt saavutati keskmine maksimaalne
kontsentratsioon veres (149 ng/ml, tmax 8 tundi) ja keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg oli
ligikaudu 34 tundi.
Lipegfilgrastiimi eliminatsioon näib toimuvat põhiliselt neutrofiilide vahendatud kliirensi teel, mis
kõrgemate annuste puhul küllastub. Kooskõlas kliirensi iseregulatsiooniga väheneb lipegfilgrastiimi
seerumikontsentratsioon keemiaravist põhjustatud mööduva neutrofiilide madalseisu tõttu aeglaselt
ning kliirens kiireneb sellele järgneva neutrofiilide taastumise järgselt (vt joonis 1).
Joonis 1. Lipegfilgrastiimi kontsentratsiooni ja ANC keskmised näitajad seerumis keemiaravi saanud
patsientidel pärast ühekordset 6 mg lipegfilgrastiimi süsti
Neeru- või maksafunktsiooni häirega patsiendid
Neutrofiilide vahendatud kliirensi tõttu ei tohiks neeru- ega maksafunktsiooni häired lipegfilgrastiimi
farmakokineetikat mõjutada.
Eakad patsiendid
Piiratud patsiendi andmed näitavad, et lipegfilgrastiimi farmakokineetika on eakatel (65...74 aastat) ja
noorematel patsientidel sarnane. Farmakokineetilised andmed puuduvad patsientidel vanuses
≥ 75 aastat.
Ülekaalulised patsiendid
Kehakaalu tõusmisel täheldati kalduvust lipegfilgrastiimi plasmakontsentratsioonide vähenemisele.
See võib põhjustada farmakodünaamilise vastuse vähenemist ülekaalulistel (> 95 kg) patsientidel.
Olemasolevate andmete põhjal ei saa välistada sellest lähtuvat efektiivsuse vähenemist ülekaalulistel
patsientidel.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, üksik- ja korduvtoksilisuse ja paikse tolerantsuse mittekliinilised uuringud
ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Küülikute reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse uuringutes täheldati lipegfilgrastiimi suurte annuste
puhul implantatsioonijärgse tiinuse katkemise juhtude ja abortide sagenemist, mis on tõenäoliselt
tingitud küülikutele ainuomasest liialdatud farmakodünaamilisest toimest. Lipegfilgrastiimi
teratogeense toime kohta tõendid puuduvad. Need leiud on kooskõlas G-CSF-i ja derivaatide
tulemustega. G-CSF-i ja derivaatide kohta avaldatud teabes puuduvad tõendid kõrvaltoimete kohta
rottide fertiilsusele ja embrüo-loote arengule. Samuti puuduvad viited pre-/postnataalsele toimele, v.a
emasorganismi toksilisusega seonduvad toimed. On tõendeid selle kohta, et filgrastiim ja
pegfilgrastiim võivad väikestes kogustes läbi roti platsentabarjääri tungida, kuigi lipegfilgrastiimi
kohta andmed puuduvad. Nende tulemuste tähtsus inimestele ei ole teada.
Lipegfilgrastiim
ANC
Lipegfilgrastiimi keskmime kontsentratsioon seerumis (ng/ml)
Keskmine ANC
(x 109 rakku/l)
Uuringupäevad, lipegfilgrastiimi süst päeval 0
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Jää-äädikhape
Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)
Sorbitool (E420)
Polüsorbaat 20
Süstevesi
6.2 Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida külmkapis (2 °C...8 °C).
Mitte lasta külmuda.
Hoida süstlit välispakendis, valguse eest kaitstult.
Lonquexi võib külmkapist välja võtta ja hoida ainult ühe, maksimaalselt 3-päevase perioodi jooksul
temperatuuril kuni 25 °C. Kord külmikust väljavõetud ravim tuleb selle ajavahemiku jooksul ära
kasutada või hävitada.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
0,6 ml lahus süstlis (I tüüpi klaas), millel on kolb [polü(etüleenkotetrafluoroetüleen)-kattega
bromobutüülkummi] ja kinnitatud süstenõel [roostevaba teras, 29G (0,34 mm) või 27G (0,4 mm) x
0,5 tolli [12,7 mm].
Pakendis on 1 süstel, turvaseadmega või ilma (aitab ennetada torkevigastusi ja korduvkasutamist).
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Enne kasutust tuleb lahust visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult selgeid värvituid ilma
osakesteta lahuseid.
Lahus tuleb lasta soojeneda süstimiseks mugava temperatuurini (15...25 °C).
Vältida tuleb tugevat loksutamist. Ülemäärasel loksutamisel võib lipegfilgrastiim agregeeruda, mis
muudab selle bioloogiliselt inaktiivseks.
Lonquex ei sisalda säilitusaineid. Võimaliku mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks on Lonquexi
süstlid ette nähtud ainult ühekordseks kasutamiseks.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Teva Pharma B.V.
Computerweg 10
3542 DR Utrecht
Holland
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/13/856/001
EU/1/13/856/002
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel