Latanoprost actavis - silmatilgad, lahus (50mcg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Latanoprost Actavis, 50 mikrogrammi/ml silmatilgad, lahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks milliliiter silmatilkade lahust sisaldab 50 mikrogrammi latanoprosti. Üks tilk sisaldab ligikaudu 1,5 mikrogrammi latanoprosti.

INN. Latanoprostum

Teadaolevat toimet omav abiaine: bensalkooniumkloriid 0,2 mg/ml.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Silmatilgad, lahus.

Lahus on selge värvitu vedelik. pH 6,4…7,0

Osmolaalsus 240…290 mOsm/kg

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Kõrgenenud silmasisese rõhu alandamine avatudnurga glaukoomi või okulaarse hüpertensiooniga patsientidel.

Kõrgenenud silmasisese rõhu alandamine lastel, kellel esineb kõrgenenud silmasisene rõhk ja laste glaukoom.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Soovitatav annus täiskasvanutele (kaasa arvatud eakad):

Manustada üks tilk kahjustunud silma(desse) üks kord ööpäevas. Optimaalne toime saavutatakse siis, kui Latanoprost Actavis’t manustatakse õhtuti.

Latanoprost Actavis’t ei tohiks manustada rohkem, kui ainult üks kord ööpäevas, kuna uuringud on näidanud, et sagedasem manustamine vähendab ravimi silmasisest rõhku alandavat toimet.

Kui üks annus jääb vahele, tuleb ravikuuri jätkata tavalisel viisil järgmisest annustamise korrast.

Manustamisviis

Nagu kõikide silmatilkade puhul, soovitatakse süsteemse imendumise vältimiseks sulgeda pisarakott, vajutades ühe minuti jooksul silma ninapoolsele nurgale. Seda tuleb teha vahetult pärast iga tilga tilgutamist.

Kontaktläätsed tuleb enne silmatilkade tilgutamist eemaldada ja need võib tagasi panna 15 minuti pärast.

Kui kasutatakse enam kui ühte silmaravimit, tuleb erinevaid silmatilku manustada vähemalt 5- minutilise intervalliga.

Lapsed:

Latanoprost Actavis silmatilku võib manustada lastele samades annustes kui täiskasvanutele. Andmed enneaegsete laste kohta (alla 36 gestatsiooninädala) puuduvad. Andmed < 1-aastaste (4 patsienti) vanuserühmas on piiratud (vt lõik 5.1).

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Latanoprost Actavis võib suurendada pruuni pigmendi kogust silma vikerkestas ja seetõttu põhjustada järk-järgulist silmavärvi muutumist. Enne ravimi määramist tuleb patsiente informeerida võimalusest, et nende silmavärv võib jäävalt muutuda. Ühepoolse ravi tulemusel võib kujuneda püsiv heterokroomia.

Sellist silmavärvi muutust on sagedamini täheldatud nendel patsientidel, kellel on vikerkestad segavärvilised, nt sinakaspruunid, hallikaspruunid, kollakaspruunid või rohekaspruunid. Uuringud näitavad, et enamasti ilmneb silmavärvi muutus esimese 8 ravikuu jooksul, harva teise või kolmandal raviaastal ning neljandal raviaastal pole värvimuutusi avastatud. Iirise pigmentatsioon tõuseb koos ajaga ja jääb stabiilseks viieks aastaks. Toimet vikerkesta pigmentatsioonile rohkem kui viie aasta jooksul ei ole hinnatud. Lantanoprosti 5-aastane avatud ohutuse uuring näitas, et 33% patsientidest tekkis vikerkesta pigmentatsioon (vt lõik 4.8). Vikerkesta värvuse muutus on enamustel juhtudest kerge ja ei pruugi olla kliiniliselt täheldatav. Patsientide hulgas, kelle vikerkestad on segavärvilised, on värvuse muutuse esinemissagedus suurem ning kõige sagedamini võib seda esineda kollakaspruuni vikerkestaga patsientidel 7...85% uurituist. Ühtlaselt sinise silmavärviga patsientidel ei ole sellist muutust tähendatud ning ühtlaselt hallide, rohelise või pruuni silmavärviga on sellist muutust esinenud harva.

Silma värvuse muutumine on põhjustatud melaniini sisalduse suurenemisest vikerkesta strooma melanotsüütides, mitte melanotsüütide arvu suurenemisest. Tüüpiliselt hakkab pruun pigmentatsioon haaratud silmas laienema kontsentriliselt pupilli ümbrusest perifeeria suunas, ent pruunimaks võib muutuda kogu vikerkest või ka teatud osa sellest. Pärast ravi katkestamist ei ole täheldatud pruuni pigmendi koguse edaspidist suurenemist vikerkestas. Kliiniliste uuringute andmetel ei ole see nähtus millegi sümptom ega ka patoloogiline muutus.

Ravim ei mõjusta pigmendilaike ega ka tähne vikerkestal. Kliinilistes uuringutes ei ole täheldatud pigmendi kogunemist trabekulaarsesse võrgustikku ega ka silma eeskambrisse. Viieaastase kliinilise kogemuse kohaselt ei ole vikerkesta pigmentatsiooni suurenemine põhjustanud mingeid negatiivseid kliinilisi tagajärgi ja vikerkesta pigmenteerumise korral võib Latanoprost Actavis’e kasutamist jätkata. Siiski tuleb patsiente regulaarselt jälgida ja kui kliiniline seisund seda nõuab, tuleb Latanoprost Actavis’e kasutamine katkestada.

Latanoprost Actavis’e kasutamise kohta kroonilise suletudnurga glaukoomi, avatudnurga pseudofaakiaga glaukoomi ja pigmentaarse glaukoomi korral on kogemused piiratud. Puuduvad kogemused Latanoprost Actavis’e kasutamise kohta põletikulise ja neovaskulaarse glaukoomi või silma põletikuliste seisundite korral. Latanoprost Actavis’e toime pupillile kas puudub või on nõrk, kuid kogemused ägeda suletudnurga glaukoomi ravi kohta puuduvad. Seetõttu on soovitatav nende haigusseisundite puhul Latanoprost Actavis’t kasutada ettevaatusega, kuni saadakse rohkem kogemusi.

Latanoprost Actavis’e kasutamise kohta kae eemaldamisele eelneval perioperatiivsel perioodil on andmeid piiratult. Nendel patsientidel tuleb Latanoprost Actavis’t kasutada ettevaatusega.

Ravi ajal latanoprostiga on teatatud makula tursest (vt lõik 4.8), need on peamiselt esinenud afaakiaga patsientidel, pseudofaakiaga patsientidel, kellel on tagumise läätsekihnu rebend või patsientidel, kellel on teadaolevad riskifaktorid makula turse esinemiseks (diabeetiline retinopaatia ja reetina veeni oklusioon). Latanoprost Actavis’e kasutamisel tuleb olla ettevaatlik afaakiaga patsientide, tagumise läätsekihnu rebendi või eesmise kambri läätsedega pseudofaakiaga patsientide või teadaolevate riskifaktorite korral makula tsüstoidse turse tekkeks.

Latanoprost Actavis`t tuleb kasutada ettevaatusega herpeetilise keratiidi anamneesiga patsientidel ning vältida aktiivse herpes simplex’i keratiidi korral ja nendel patsientidel, kelle anamneesis esineb spetsiifiliselt prostaglandiini analoogidega seotud retsidiveeruv herpeetiline keratiit.

Ettevaatusega tuleb Latanoprost Actavis’t kasutada patsientidel, kellel on soodumus iriidi/uveiidi tekkeks.

Astmapatsientide ravi kogemused on piiratud, kuid ravimi turuletulekujärgsest kogemusest on mõningaid teateid astma ägenemise ja düspnoe tekke kohta. Astmaga patsientide ravi osas kogemused puuduvad, seetõttu tuleb taolisi patsiente ravida ettevaatusega, vt ka lõik 4.8.

On täheldatud suuümbruse nahavärvuse muutust, enamus teateid on saadud jaapanlastelt. Praeguseks olemasolevad kogemused näitavad, et suuümbruse nahavärvuse muutus ei ole püsiv ning mõnel juhul taandus pärast ravi katkestamist Latanoprost Actavis’ega.

Latanoprost võib järk-järgult põhjustada muutusi ravitava silma ripsmetes ja silmaümbruses, need muutused võivad seisneda ripsmete pikenemises, paksenemises, tumenemises või tihenemises ja ebaühtlases kasvus. Muutused ripsmetes on ravi katkestamisel pöörduvad.

Ravim sisaldab bensalkooniumkloriidi, mida silmaravimites kasutatakse tavaliselt konservandina. Hoiduda pehmete kontaktläätsedega kokkupuutumisest, sest need võivad absorbeerida bensalkooniumkloriidi. Kontaktläätsed tuleb enne ravimi tilgutamist silmast eemaldada, 15 minuti pärast võib need tagasi panna (vt lõik 4.2). Bensalkooniumkloriid põhjustab teadaolevalt pehmete kontaktläätsede värvuse muutuse. Bensalkooniumkloriid põhjustab punktjat keratopaatiat ja/või toksilist haavandilist keratopaatiat, võib tekitada silmaärritust. Hoolikas jälgimine on vajalik Latanoprost Actavis’e sagedasel või pikaajalisel kasutamisel kuivade silmadega patsientidel või tingimustes, kus sarvkest on kahjustatud.

Lapsed

Efektiivsus- ja ohutusandmed vanuserühmas < 1 aasta (4 patsienti) on väga piiratud (vt lõik 5.1). Andmed enneaegsete laste kohta (alla 36 gestatsiooninädala) puuduvad.

Lastel vanuses 0…3 aastat, kellel peamiselt esineb PCG (Primary Congenital Glaucoma, esmane kaasasündinud glaukoom), jääb esimese rea raviks operatsioon (st trabekulotoomia/goniotoomia).

Pikaajaline ohutus lastel ei ole senini veel kindlaks tehtud.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Lõplikud andmed koostoimete kohta puuduvad.

On teatatud paradoksaalsetest silmasisese rõhu tõusudest, mis kaasnevad kahe prostaglandiini kooskasutamisega. Seega pole soovitatav kasutada koos kahte või enam prostaglandiini, selle analoogi või derivaati.

Lapsed

Koostoimete uuringuid on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Ravimi ohutust raseduse ajal ei ole tõestatud. Latanoprost omab potentsiaalset farmakoloogilist mõju rasedusele, lootele või vastsündinule. Seepärast tohi Latanoprost Actavis’t raseduse ajal kasutada.

Imetamine

Latanoprost ja selle metaboliidid erituvad tõenäoliselt rinnapiima ja seetõttu ei tohi Latanoprost Actavis’e kasutamise ajal rinnaga toita või tuleb rinnaga toitmine lõpetada.

Fertiilsus

Latanoprost ei mõjutanud loomkatsetes isas- või emasloomade fertiilsust (vt lõik 5.3).

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Nagu ka teiste silmaravimite puhul, võib silmatilkade silma tilgutamine põhjustada mööduvat nägemise hägustumist. Kuni selle möödumiseni ei tohi patsiendid juhtida autot ega töötada masinatega.

Kõrvaltoimed

Enamik täheldatud kõrvaltoimetest ilmneb silmades. Viieaastasel avatud ohutusuuringul latanoprostiga tuvastati 33% uuringus osalenud patsientidel silma vikerkesta värvuse muutusi (vt lõik 4.4). Teised silma kõrvaltoimed on tavaliselt mööduvad ja ilmnevad annuse manustamisel.

Kõrvaltoimed on kategoriseeritud esinemissageduse järgi järgnevalt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni <1/100), harv (≥ 1/10000 kuni <1/1000) ja väga harv (<1/10000). Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Infektsioonid ja infestatsioonid:

Turuletulekujärgselt on teatatud lisaks järgmistest kõrvaltoimetest:

Esinemissagedus Närvisüsteemi häired: peavalu, pearinglus. teadmataSilma kahjustused: iirise tsüst.

Südame häired: palpitatsioonid.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: müalgia, artralgia.

Fosfaate sisaldavate silmatilkadega kasutamisel on mõnedel sarvkesta tõsise kahjustusega patsientidel väga harva teatatud sarvkesta kaltsifikatsiooni juhtudest.

Lapsed

Kahes lühiajalises kliinilises uuringus (≤ 12 nädalat), mis hõlmas 93 (25 ja 68) last, oli ohutusprofiil sarnane täiskasvanute omaga ja uusi kõrvaltoimeid kindlaks ei tehtud. Lühiajalise kasutamise ohutusprofiilid laste erinevates alarühmades olid samuti sarnased (vt lõik 5.1). Võrreldes täiskasvanutega esineb lastel sagedamini järgmisi kõrvaltoimeid: nasofarüngiit ja palavik..

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Latanoprost Actavis’e üleannustamise korral ei ole peale silmade ärrituse ja konjunktiivide hüpereemia muid kõrvaltoimeid tekkinud.

Juhul, kui latanoprosti on ekslikult manustatud suu kaudu, võib vajalikuks osutuda järgnev informatsioon: Üks pudel sisaldab 125 mikrogrammi latanoprosti. Üle 90% preparaadist metaboliseerub esmase maksapassaaži käigus. Ravimi venoosne infusioon 3 mikrogrammi/kg tervetel vabatahtlikel tekitas 200 korda kõrgema plasmakontsentratsiooni kui kliinilise ravi ajal ja ei kutsunud esile mingeid sümptomeid, kuid annus 5,5 kuni 10 mikrogrammi/kg põhjustas iiveldust, kõhuvalu, pearinglust, väsimus, nahaõhetust ning higistamist. Latanoprosti intravenoossel manustamisel ahvidele annuses kuni 500 mikrogrammi/kg ei ole tähendatud tõsiseid kõrvaltoimeid kardiovaskulaarsüsteemile.

Latanoprosti inravenoosset manustamist ahvidele on seostatud mööduva bronhokonstriktsiooniga. Siiski ei põhjustanud keskmise raskusastme bronhiaalastmaga patsientidele latanoprosti paikne (silma) manustamine seitsmekordses terapeutilises annuses bronhokonstriktsiooni.

Latanoprost Actavis’e üleannustamisel on ravi sümptomaatiline.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: glaukoomivastased preparaadid ja miootikumid, prostaglandiini analoogid, ATC-kood: S01EE01.

Toimeaine latanoprost, prostaglandiin F2alfa analoog, on prostanoidi FP-retseptorite selektiivne agonist, mis vähendab silmasisest rõhku silmavedeliku väljavoolu suurendamise kaudu. Silmasisese rõhu langus inimesel algab ligikaudu 3…4 tunni jooksul pärast manustamist ning maksimaalne toimetugevus saabub 8…12 tunni järel. Rõhu langus jääb püsima vähemalt 24 tunniks.

Uuringud katseloomadel ja inimestel näitavad, et ravimi peamiseks toimemehhanismiks on uveoskleraalse väljavoolu suurendamine, kuigi inimestel on täheldatud teatud määral ka väljavoolutakistuse vähenemist.

Olulise tähtsusega uuringud on tõestanud Latanoprost Actavis’e efektiivsust monoteraapiana. Lisaks on teostatud uuringuid ravimeid kombineerides. Need uuringud on tõestanud, et latanoprost on toimiv kombinatsioonis beeta-adrenergiliste antagonistidega (timolool). Lühiajalised uuringud (1…2 nädalat) kinnitavad, et kombineeritult adrenergiliste agonistidega (dipivalüülepinefriiniga) ja suukaudselt manustatavate karboanhüdraasi inhibiitoritega (atsetasoolamiidiga) on latanoprosti toime aditiivne ning kombineeritult koliinergiliste retseptorite agonistidega (pilokarpiiniga) vähemalt osaliselt aditiivne.

Kliinilised uuringud on näidanud, et latanoprostil ei ole silma vesivedeliku tootmisele märkimisväärset toimet. Ei ole leitud ka, et latanoprostil oleks toimet vere ja silma vesivedeliku vahelisele barjäärile.

Ahvidel teostatud katsetes on leitud, et kui latanoprosti kasutatakse kliinilistes annustes, ei ole tal toimet intraokulaarsele vereringele või on see toime tähtsusetu. Sellest hoolimata võib paikse manustamise korral tekkida kerge kuni mõõdukas konjunktivaalne ja episkleraalne hüpereemia.

Läätse ekstrakapsulaarse eemaldamise läbi teinud ahvide silmade krooniline ravimine latanoprostiga ei mõjustanud fluorestsiinangiograafilise meetodi andmetel võrkkesta veresooni.

Latanoprost ei indutseerinud lühiajalise ravi korral inimesel pseudofaakiliste silmade tagumises segmendis fluorestsiini lekkimist.

Latanoprostil ei ole kliiniliselt kasutatavates annustes leitud märkimisväärseid farmakoloogilisi toimeid südame- ja veresoonkonnale ning hingamiselunditele.

Lapsed

Latanoprost Actavis`e efektiivsust lastel vanuses ≤ 18 aasta näidati 12-nädalases topeltpimedas latanoprosti kliinilises uuringus võrreldes timolooliga 107 patsiendil, kellel oli diagnoositud silma hüpertensioon ja laste glaukoom. Vastsündinute vanus pidi olema vähemalt 36 gestatsiooninädalat. Patsiendid said 0,005% latanoprosti üks kord ööpäevas või 0,5% (või alla 3-aastased valikuliselt 0,25%) timolooli kaks korda ööpäevas. Efektiivsuse esmane tulemusnäitaja oli silma siserõhu (intraocular pressure, IOP) keskmine langus uuringu 12. nädalal võrreldes esialgsega. Keskmine IOP langus latanoprosti- ja timoloolirühmades oli sarnane. Kõigis uuritud vanuserühmades (0…< 3 aastat, 3…< 12 aastat ja 12…18 aastat) oli keskmine IOP langus 12. nädalal latanoprostirühmas samasugune kui timoloolirühmas. Tõhususe andmed vanuserühmas 0…< 3 aastat põhinesid ainult 13-l latanoprosti saanud patsiendil ja vastavad efektiivsuse andmed vanusegrupis 0…< 1 aastat 4 patsiendil kliinilistes uuringutes puuduvad. Andmed enneaegsete laste kohta (alla 36 gestatsiooninädala) puuduvad.

IOP langus esmase kaasasündinud/infantiilse glaukoomiga (primary congenital/infantile glaucoma, PCG) patsientide alarühmas oli samasugune latanoprosti- ja timoloolirühmas. Mitte-PCG alarühmas (st juveniilne avatudnurga glaukoom, afaakiline glaukoom) esinesid samasugused tulemused nagu PCG alarühmas.

Mõju IOP-le täheldati pärast esimest ravinädalat (vt tabel) ja see püsis 12-nädalase uuringu jooksul nagu täiskasvanutel.

Tabel: IOP langus (mmHg) 12. nädalal ravirühma ja algdiagnoosi alusel

SH: standardhälve.

† Kohandatud hinnang kovariatsiooni (ANCOVA) mudeli analüüsi alusel.

Farmakokineetilised omadused

Latanoprost (molekulaarmassiga 432,58) on isopropüülester, mis iseenesest on ravimi inaktiivne eelvorm, mis pärast hüdrolüüsumist latanoprosti happeliseks vormiks muutub bioloogiliselt toimivaks.

Eelravim (prodrug) imendub hästi läbi sarvkesta ja kogu ravim, mis siseneb silma vesivedelikku, hüdrolüüsitakse sarvkesta läbimisel.

Uuringud inimestel näitavad, et maksimaalne kontsentratsioon vesivedelikus saabub pärast paikset manustamist 2 tunni pärast. Latanoprosti paiksel manustamisel ahvidele jaotus see peamiselt silma eesmises segmendis, konjunktiividel ja silmalaugudel. Ainult tühine osa ravimist jõuab silma tagumisse segmenti.

Latanoprosti happeline vorm silmas praktiliselt ei metaboliseeru. Ravimi peamine metabolism toimub maksas. Plasma poolväärtusaeg inimesel on 17 minutit. Peamised metaboliidid, 1,2-dimeer ja 1,2,3,4-tetrameer, ei ole loomkatsetes bioloogilist aktiivsust näidanud või on avaldunud ainult nõrk bioloogiline aktiivsus, metaboliidid väljutatakse peamiselt uriini kaudu.

Lapsed

Latanoprosthappe plasmakontsentratsioonide avatud farmakokineetiline uuring viidi läbi 22 täiskasvanul ja 25 lapsel (sünnist kuni < 18 aasta vanuseni), kellel esines silma hüpertensioon ja glaukoom. Kõiki vanuserühmi raviti 0,005% latanoprostiga annuses üks tilk ööpäevas mõlemasse silma vähemalt 2 nädala jooksul. Latanoprosthappe süsteemne ekspositsioon oli ligikaudu 2 korda suurem 3…< 12-aastastel ja 6 korda suurem < 3-aastastel lastel võrreldes täiskasvanutega, kuid säilis süsteemsete kõrvaltoimete lai ohutusvahemik (vt lõik 4.9). Keskmine aeg plasma maksimaalse kontsentratsiooni saavutamiseks oli 5 minutit pärast manustamist kõigis vanuserühmades. Keskmine plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg oli lühike (< 20 minutit), ühesugune nii lastel kui ka täiskasvanud patsientidel. See ei põhjustanud tasakaalukontsentratsiooni tingimustes latanoprosthappe kuhjumist süsteemses vereringes.

Prekliinilised ohutusandmed

Latanoprosti silma-, samuti süsteemset toksilisust on uuritud mitmel loomaliigil. Üldiselt on latanoprost hästi talutav ja ohutu, süsteemset toksilisust põhjustab annuses, mis on vähemalt 1000 korda suurem, kui silma manustatav terapeutiline annus. On näidatud, et mitte-anesteseeritud ahvidele intravenoosselt manustatud latanoprosti suured annused (ligikaudu 100 korda suuremad kui terapeutiline annus kilogrammi kehamassi kohta) suurendavad hingamissagedust, mis viitab ilmselt lühikese kestusega bronhokonstriktsioonile. Loomkatsetes ei ole leitud, et latanoprostil oleks sensibiliseerivaid toimeid.

Küülikutel või ahvidel ei ole toksilisi toimeid täheldatud annuse kuni 100 mikrogrammi/silma/ ööpäevas manustamisel (terapeutiline annus on ligikaudu 1,5 mikrogrammi/silma/ööpäevas). Samas on loomkatsetes näidatud, et latanoprost suurendab ahvidel vikerkesta pigmenteerumist.

Pigmenteerumise suurenemise mehhanismiks tundub olevat melaniini sünteesi suurenemine vikerkesta melanotsüütides, kuid proliferatiivseid muutusi seejuures ei täheldatud. Vikerkesta värvuse muutus võib olla püsiv.

Kroonilise silmatoksilisuse uuringutes on näidatud, et latanoprosti manustamine annuses 6 mikrogrammi/silma/ööpäevas põhjustab ka silmalau suurenenud lõhenemist. See toime on pöörduv ja esineb annustes, mis ületavad terapeutilise annuse. Seda toimet ei ole inimestel täheldatud.

Latanoprostiga läbi viidud pöördmutatsiooni testid bakteritel, geenimutatsioonid hiire lümfoomis ja hiire mikrotuumade testid andsid negatiivseid tulemusi. In vitro inimese lümfotsüütides täheldati kromosoomide kõrvalekaldeid. Samasuguseid toimeid täheldati prostaglandiiniga -alfa,F mis on looduslikult esinev prostaglandiin, ja see näitab, et tegemist on rühma toimega.

Täiendavad mutageensuse uuringud in vitro/in vivo plaanivälise DNA sünteesi kohta rottidel olid negatiivsed ja näitavad, et latanoprostil ei ole mutageenset toimet. Kartsinogeensuse uuringud hiirtel ja rottidel olid negatiivsed.

Latanoprostil ei ole loomuuringutes leitud mingeid toimeid isas- või emasloomade fertiilsusele. Embrüotoksilisuse uuringus rottidel ei täheldatud latanoprostil embrüotoksilist toimet intravenoossel manustamisel (annustes 5 mikrogrammi/kg, 50 mikrogrammi/kg ja 250 mikrogrammi/kg ööpäevas). Siiski põhjustas latanoprost küülikutel loote surma annustes 5 mikrogrammi/kg ööpäevas ja rohkem.

Annus 5 mikrogrammi/kg ööpäevas (ligikaudu 100 korda suurem kui kliiniline annus) põhjustas märkimisväärset embrüofetaalset toksilisust, mida iseloomustas hilise resorptsiooni ja abortide esinemissageduse suurenemine ning loodete kaalu vähenemine.

Teratogeenset toimet ei ole täheldatud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Bensalkooniumkloriid

Naatriumdivesinikfosfaatmonohüdraat

Veevaba dinaatriumvesinikfosfaat

Naatriumkloriid

Puhastatud vesi

Sobimatus

In vitro uuringutes on tiomersaali sisaldavate silmatilkade segamisel latanoprostiga ilmnenud sadestumine. Kui taolisi ravimeid kasutatakse, peab ravimite manustamise vahel olema vähemalt 5- minutiline intervall.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Pärast ravimipudeli avamist: 4 nädalat.

Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C…8°C).

Hoida pudel välispakendis, valguse eest kaitstult.

Pärast pudeli esmast avamist: Hoida temperatuuri kuni 25°C. Ravim on kasutamiskõlblik 4 nädalat.

Pakendi iseloomustus ja sisu

LDPE pudel, HDPE keeratav kork.

Ühes pudelis on 2,5 ml silmatilkade lahust, mis vastab ligikaudu 80 tilgale lahusele.

Pakendi suurused: 1 x 2,5 ml, 3 x 2,5 ml ja 6 x 2,5 ml.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group PTC ehf., Reykjavikurvegi 76-78, 220 Hafnarfjörður, Island

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19.06.2009

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 27.06.2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

jaanuar 2018