Linatera - Linatera ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Linatera, 0,02 mg/3 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
24 heleroosat õhukese polümeerikattega tabletti.
Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 0,02 mg etünüülöstradiooli (beetadeksklatraadina) ja
3 mg drospirenooni.
INN. Ethinylestradiolum, drospirenonum.
Abiaine: 46 mg laktoosi.
4 valget õhukese polümeerikattega platseebotabletti (toimeaineta).
Tablett ei sisalda toimeaineid.
Abiaine: 50 mg laktoosi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Toimeainet sisaldav tablett on heleroosa, ümmargune, kaksikkumer, mille ühel küljel on reljeefne korrapärane kuusnurk, mille sees tähed "DS".
Platseebotablett on valge, ümmargune, kaksikkumer, mille ühel küljel on reljeefne korrapärane kuusnurk, mille sees tähed "DP".
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Raseduse vältimine.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Manustamine: suukaudne.
Kuidas Linatera’t kasutada
Tablette tuleb võtta iga päev enam-vähem samal kellaajal, vajadusel koos väikese koguse veega. Tablette võetakse blisterpakendil näidatud järjekorras. Tablette tuleb võtta pidevalt. 28-l järjestikusel päeval võetakse iga päev üks tablett. Ravi järgmise pakendiga alustatakse päeval, mis järgneb eelmise pakendi viimase tableti võtmise päevale. Menstruatsioonitaoline veritsus algab tavaliselt 2...3 päeval alates platseebotablettide võtmisest (viimane rida) ja ei pruugi olla lõppenud enne uue pakendi alustamist.
Kuidas alustada Linatera võtmist
• Kui eelmisel kuul pole hormonaalset kontratseptsiooni kasutatud
Tablettide võtmist tuleb alustada menstruatsioonitsükli esimesel päeval (st päeval, kui algab veritsus).
• Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt (kombineeritud suukaudne kontratseptiiv
(KSK), tuperõngas või transdermaalne plaaster).
Eelistatult tuleb Linatera võtmist alustada eelnevalt kasutatud KSK viimase toimeainet sisaldava
tableti võtmisele järgneval päeval, kuid hiljemalt eelneva KSK tabletivaba perioodi või
platseebotablettide järgsel päeval. Tuperõnga või transdermaalse plaastri kasutamise korral tuleb
Linatera võtmist alustada eelistatavalt vahendi eemaldamise päeval, kuid hiljemalt siis, kui oleks
pidanud toimuma järgmine manustamine.
• Üleminek ainult gestageeni sisaldavalt meetodilt (ainult gestageeni sisaldavad rasestumisvastased
tabletid e „pillid“, süst või implantaat) või gestageeni vabastavalt emakasiseselt vahendilt.
Naine võib ainult gestageeni sisaldavalt rasestumisvastaselt tabletilt Linatera’le ümber lülituda
ükskõik millisel päeval (implantaadi või emakasisese vahendi kasutamisel selle eemaldamise päeval;
süstitava preparaadi korral päeval, mil peaks tehtama järgmine süst), kuid naist tuleb kõikidel juhtudel
nõustada, et esimesel seitsmel tabletivõtmise päeval tuleb lisaks kasutada mõnda barjäärimeetodit.
• Esimese trimestri abordi järgselt
Naine võib alustada kombineeritud rasestumisvastaste tablettide võtmist kohe. Sel juhul ei ole
täiendavad rasestumisvastased meetodid vajalikud.
• Sünnituse või teise trimestri abordi järgselt
Naist tuleb nõustada, et kontratseptsiooni alustataks 21...28 päeva möödudes sünnitusest või teise
trimestri abordist. Kui alustatakse hiljem, on soovitatav esimesel seitsmel päeval kasutada lisaks
barjäärimeetodit. Kui naine on juba seksuaalvahekorras olnud, tuleb enne kombineeritud suukaudse
kontratseptiivi (KSK) võtmise algust välistada rasedus või oodata ära esimene menstruatsioon.
Teavet imetavate naiste kohta vt lõik 4.6.
Kui tablette on jäänud võtmata
Viimases, neljandas reas olevad platseebotabletid võib jätta tähelepanuta. Võtmatajäänud tabletid
tuleks siiski ära visata, et mitte tahtmatult pikendada platseebotablettide faasi. Järgmised nõuanded
kehtivad ainult toimeainet sisaldavate tablettide kohta kui need on unustatud võtmata:
Kui tableti võtmine hilineb vähem kui 12 tundi, siis rasestumisvastane toime ei nõrgene. Naine peab
võtma tableti niipea, kui see talle meenub ja järgmised tabletid tuleb võtta tavapärasel ajal.
Kui tableti võtmine hilineb enam kui 12 tundi, võib rasestumisvastane toime nõrgeneda.
Vahelejäänud tablettide osas tuleb juhinduda järgmisest kahest põhireeglist.
1. Tablettide võtmises ei tohi kunagi tekkida pikemat pausi kui neli päeva;
2. Selleks, et saavutada hüpotaalamuse-käbikeha-munasarjade telje adekvaatne supressioon on vaja tablette võtta katkestusteta vähemalt seitse päeva.
Ülaltoodust lähtudes võib anda järgmisi soovitusi:
• Päevad 1...7 Naine peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab, et ta peab võtma kaks tabletti samal ajal. Edasi tuleb tablette võtta tavalisel ajal. Peale selle tuleb järgmisel seitsmel päeval kasutada lisaks mõnda barjäärimeetodit, näiteks kondoomi. Kui naine on tableti võtmatajätmisele eelnenud seitsme päeva jooksul olnud seksuaalvahekorras, tuleb arvestada võimaliku rasedusega. Mida rohkem tablette võtmata on jäänud ja mida lähemale jäävad unustatud tabletid platseebotablettide faasile, seda suurem on rasestumise oht.
• Päevad 8...14 Naine peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab, et ta peab võtma kaks tabletti samal ajal. Edasi tuleb tablette võtta tavalisel ajal. Eeldusel, et naine on vahelejäetud tabletile eelnenud seitsmel päeval võtnud tablette õigesti, ei ole täiendavate rasestumisvastaste meetodite kasutamine vajalik. Kui võtmata on jäänud rohkem kui üks tablett, tuleb järgnevad seitse päeva kasutada lisaks mõnda muud rasestumisvastast vahendit.
• Päevad 15...4 Lähenev platseebotableti faas nõrgestab rasestumisvastast kaitset. Siiski saab rasestumisvastase toime langust ära hoida, muutes tablettide võtmise ajakava. Kui kasutada ühte järgmisest kahest võimalusest, ei tule täiendavat rasestumisvastast meetodit kasutada eeldusel, et eelnenud seitsmel päeval on tablette
võetud õigesti. Kui tablette ei ole võetud õigesti, peab naine järgima kahest järgnevast võimalusest esimest ja kasutama järgnevad 7 päeva rasedusest hoidumiseks lisameetodit.
1. Naine peab võtma võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab, et ta
peab võtma kaks tabletti samal ajal. Edasi võetakse tablette tavalisel ajal, kuni toimeainega tabletid on
otsas. Viimase rea neli platseebotabletti tuleb ära visata. Kohe tuleb alustada järgmise
blisterpakendiga. Tõenäoliselt ei esine kasutajal menstruatsioonitaolist vereeritust enne, kui teise
pakendi toimeainet sisaldavad tabletid on lõpuni kasutatud, kuid tal võib tablettide võtmise ajal
esineda määrimist või tsüklivälist veritsust.
2. Naisele võib ka soovitada lõpetada käesolevast blisterpakendist toimeainega tablettide võtmine.
Selle asemel tuleb võtta kuni neli päeva (arvestades sisse ka tableti võtmatajätmise päevad) viimase
rea platseebotablette ning edasi jätkata järgmise blisterpakendiga.
Kui naine on tablette võtmata jätnud ning platseebotablettide kasutamise faasis ei teki tal
menstruatsioonitaolist verejooksu, tuleb arvestada võimaliku rasedusega.
Soovitused seedetrakti häirete korral
Raskete seedetrakti häirete (nt oksendamise või kõhulahtisuse) esinemise korral ei pruugi toimeaine täielikult imenduda ning kasutada tuleb täiendavaid rasestumisvastaseid meetodeid. Kui kasutaja oksendab 3...4 tundi pärast toimeainega tableti võtmist, tuleb niipea kui võimalik võtta uus (asendus)tablett. Võimaluse korral tuleb uus tablett võtta 12 tunni jooksul tavalisest tableti võtmise ajast. Kui möödub enam kui 12 tundi, kehtivad samad nõuanded, mis tableti võtmata jätmise korral (vt lõik 4.2). Kui naine ei taha muuta oma tavalist tabletivõtmise skeemi, peab ta võtma vajaliku(d) lisatableti(d) teisest blisterpakendist.
Kuidas menstruatsioonitaolist vereeritust edasi lükata
Menstruatsiooni edasilükkamiseks tuleb alustada uue Linatera blisterpakendiga ilma käesolevast pakendist platseebotablette võtmata. Menstruatsiooni võib edasi lükata niikaua kui soovitakse, kuni teise pakendi toimeainega tabletid saavad otsa. Rasestumisvastaste tablettide pikaajalisel järjestikusel kasutamisel võib esineda tsüklivälist veritsust või määrimist. Regulaarset Linatera võtmist jätkatakse seejärel pärast platseebotablettide faasi. Kui kasutaja soovib nihutada menstruatsiooni alguse praegusest erinevale nädalapäevale, võib talle soovitada lühendada algavat platseebotablettide faasi soovitud arvu päevade võrra. Mida lühem on platseebotablettide faas, seda suurem on tõenäosus, et menstruatsioonitaolist verejooksu ei teki ning et järgmise pakendi kasutamise ajal esineb tsüklivälist veritsust või määrimist (nagu menstruatsiooni edasilükkamisel).
4.3 Vastunäidustused
Kombineeritud suukaudseid kontratseptiive (KSK) ei tohi kasutada ühegi alltoodud seisundi esinemisel. Kui mõni neist seisunditest tekib KSK-de kasutamisel esmakordselt, tuleb KSK-de võtmine kohe lõpetada.
• Venoosne tromboos käesolevalt või anamneesis (süvaveenide tromboos, kopsuemboolia).
• Arteriaalne tromboos käesolevalt või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või tromboosieelne seisund (nt stenokardia ja transitoorne isheemiline atakk).
• Tserebrovaskulaarne häire käesolevalt või anamneesis.
• Arteriaalse tromboosi tõsise või mitme riskifaktori olemasolu:
-vaskulaarsete nähtudega suhkurtõbi,
-raske hüpertensioon,
-raske düslipoproteineemia.
• Pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse või arteriaalse tromboosi suhtes, nagu aktiveeritud proteiin C (APC) resistentsus, antitrombiin-III puudulikkus, proteiin-C puudulikkus, proteiin-S puudulikkus, hüperhomotsüsteineemia ja antifosfolipiidantikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupus-antikoagulant).
• Pankreatiit käesolevalt või anamneesis, kui see on seotud tõsise hüpertriglütserideemiaga.
• Raske maksahaigus käesolevalt või anamneesis, kuni maksafunktsiooni näitajad ei ole normaliseerunud.
• Raske või äge neerupuudulikkus.
• Maksakasvaja (hea- või pahaloomuline) käesolevalt või anamneesis.
• Hormoonsõltuv pahaloomuline kasvaja või selle kahtlus (nt suguorganite või rinnanäärmevähk).
• Ebaselge etioloogiaga vaginaalne verejooks.
• Fokaalsete neuroloogiliste sümptomitega migreen anamneesis.
• Ülitundlikkus Linatera õhukese polümeerikattega tablettide toimeainete või ükskõik millise abiaine suhtes.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hoiatused Ükskõik millise allpool mainitud seisundi/riskiteguri olemasolul tuleb kombineeritud KSK-dest saadavat kasu hinnata võimalike riskide suhtes iga naise puhul eraldi ning arutada need koos naisega läbi enne, kui hakatakse KSK-sid võtma. Seisundi või riskiteguri süvenemise, ägenemise või esmakordse ilmnemise korral peab kasutaja pöörduma oma arsti poole. Seejärel otsustab arst, kas KSK-de kasutamine tuleb katkestada või mitte.
• VereringehäiredÜkskõik millise kombineeritud suukaudse kontratseptiivi kasutamisega kaasneb venoosse trombemboolia (VTE) suurenenud risk, kui võrrelda KSK-de mittekasutamisega. VTE riski tõus on suurim esimesel aastal, mil naine kasutab kombineeritud suukaudseid kontratseptiive.
Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et naistel, kellel ei esine teadaolevaid VTE riskifaktoreid ning kes kasutavad madala östrogeenisisaldusega (<0,05 mg etünüülöstradiooli) kombineeritud suukaudseid kontratseptiive, ulatub venoosse trombemboolia esinemissagedus ligikaudu 20 juhust 100 000 fertiilses eas naise kohta aastas (levonorgestreeli sisaldavate kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamisel) kuni 40 juhuni 100 000 fertiilses eas naise kohta aastas (desogestreeli/gestodeeni sisaldavate kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamisel). Võrdluseks esineb KSK-de mittekasutajatel 5...10 VTE juhtu 100 000 fertiilses eas naise kohta aastas ja rasedatel 60 VTE juhtu 100 000 raseduse kohta. VTE lõpeb surmaga 1…2% juhtudest.
Vastavalt kahe 2009. aastal avaldatud epidemioloogilise uuringu - üks retrospektiivne kohortuuring (Lidegaard jt) ja ühe juhtumi kontrollitud uuring (van Hylckama Vlieg jt) - andmetele oli 3 mg drospirenooni/0,03 mg etünüülöstradiooli kasutajatel venoosse trombemboolia esinemise risk levonorgestreeli sisaldavate KSK-de (nn „teise“ põlvkonna KSK-d) ja desogestreel/gestodeeni sisaldavate KSK-de (nn „kolmanda“ põlvkonna KSK-de) vahel.
Üks prospektiivne kohortuuring (EURAS) näitas, et 3 mg drospirenooni/0,03 mg etünüülöstradiooli kasutajatel on venoosse trombemboolia risk võrreldav nn „teise“ põlvkonna preparaatidega. Edasine prospektiivne kohortuuring (Ingerix) näitas võrdset tromboosi riski 3 mg drospirenooni/0,03 mg etünüülöstradiooli kasutajate ja teiste KSK-de (sh levonorgestreel) kasutajate puhul. Linatera VTE risk on hetkel teadmata.
Epidemioloogilistes uuringutes on kombineeritud suukaudseid kontratseptiive seostatud ka arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt, transitoorne isheemiline atakk) riski tõusuga.
Väga harva on kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutajatel esinenud tromboosi teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru, aju või võrkkesta veenides ja arterites. Puudub ühtne seisukoht, kas nende juhtude teke on seotud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisega või mitte.
Venoosse või arteriaalse tromboosi/trombemboolilise seisundi või tserebrovaskulaarse häire sümptomaatika võib muuhulgas olla:
• tavatu ühepoolne jalavalu ja/või turse;
• äkki tekkinud valu rindkeres, mis võib kiirguda vasakusse kätte;
• äkki tekkinud õhupuudus;
• äkki alanud köha;
• iga tavatu, raske, pikaajaline peavalu;
• äkki tekkinud osaline või täielik nägemiskaotus;
• kahelinägemine;
• segane kõne või afaasia;
• vertigo;
• minestamine fokaalsete krambihoogudega või ilma;
• nõrkus või tugevalt väljendunud tuimus, mis äkki haarab ühte kehapoolt või kehaosa;
• motoorsed häired;
• „äge” kõht.
Venoossete trombembooliliste tüsistuste riski KSK-de kasutajate seas suurendavad:
• vanuse tõus;
• positiivne perekonnaanamnees (venoosne trombemboolia esinemine õdedel-vendadel või vanematel suhteliselt noores eas). Kui kahtlustatakse pärilikku eelsoodumust, tuleb naine saata spetsialisti konsultatsioonile ja alles seejärel otsustada KSK-de kasutuse võimalust;
• pikaajaline immobilisatsioon, suur kirurgiline operatsioon, jalgade operatsioon või ulatuslik trauma. Nendes olukordades on soovitatav KSK-de võtmine katkestada (plaanilise operatsiooni korral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte hakata neid võtma enne, kui on möödunud kaks nädalat patsiendi täielikust remobilisatsioonist. Kui KSK-de kasutamist ei ole eelnevalt katkestatud, tuleb kaaluda antitrombootilise ravi vajadust;
• rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m2);
• puudub ühene seisukoht varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi rolli kohta venoosse trombemboolia süvenemises või tekkes.
Arteriaalsete trombembooliliste tüsistuste või ajuveresoonkonna ägeda haiguse riski KSK-de kasutajate seas suurendavad:
• vanuse tõus;
• suitsetamine (naistel vanuses üle 35 eluaasta tuleb rangelt soovitada mitte suitsetada, kui nad soovivad kasutada KSK-sid);
• düslipoproteineemia;
• hüpertensioon;
• migreen;
• rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m2);
• positiivne perekonnaanamnees (arteriaalne trombemboolia esinemine õdedel-vendadel või vanematel suhteliselt noores eas). Kui kahtlustatakse pärilikku eelsoodumust, tuleb naine saata spetsialisti konsultatsioonile ja alles seejärel otsustada KSK-de kasutuse võimalust;
• südameklapirikked;
• kodade virvendus.
Ühe tõsise või mitme venoosse või arteriaalse haiguse riskifaktori olemasolu võib samuti olla KSK-dele vastunäidustus. Silmas tuleks pidada ka vajadust kasutada antikoagulantravi. KSK-de kasutajatele tuleb eraldi toonitada, et võimalikule tromboosile viitava haigusnähu tekkel võtaksid nad ühendust oma arstiga. Tromboosi kinnitusel või kahtlusel tuleb KSK-de võtmine katkestada. Antikoagulantravi (kumariinid) teratogeensuse tõttu tuleb hakata kasutama muud tüüpi sobivat rasestumisvastast vahendit.
Arvestada tuleb trombemboolia riski tõusuga sünnitusjärgses perioodis (täpsem teave on toodud lõigus 4.6).
Teised vereringehäiretega seostatavad seisundid on diabeet, süsteemne erütematoosne luupus,
hemolüütilis-ureemiline sündroom, kroonilised põletikulised soolehaigused (Crohni tõbi ja
haavandiline koliit) ning sirprakuline aneemia.
Ka migreenihoogude sagenemine või ägenemine (võib olla ajuveresoonkonna ägeda haiguse
eelseisund) KSK-de kasutamise ajal võib olla põhjus, miks tuleb KSK-d kohe ära jätta.
• Kasvajad Mõnedes epidemioloogilistes uuringutes on leitud KSK-de pikaajalistel (>5 aastat) kasutajatel emakakaelavähi riski tõusu, kuid puudub ühtne seisukoht, kui suures osas on need leiud seostatavad seksuaalkäitumise ja muude teguritega, nt inimese papilloomiviirusega (HPV). 54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas, et KSK-de kasutajate seas on rinnanäärmevähi diagnoosimise suhteline risk vähesel määral tõusnud (RR=1,24). Suurenenud risk väheneb järk-järgult 10 aasta jooksul pärast KSK-de kasutamise lõpetamist. Kuna rinnanäärmevähki on alla 40-aastastel naistel harva, on rinnanäärmevähi diagnooside suurem arv KSK-de praegustel ja hiljuti lõpetanud kasutajatel väike, kui võrrelda rinnanäärmevähi üldise riskiga. Need uuringud ei tõesta põhjuslikku seost. Suurenenud riski põhjuseks võib olla suukaudsete kontratseptiivide kasutajatel rinnanäärmevähi varasem diagnoosimine, suukaudsete kontratseptiivide bioloogilised toimed või mõlema koosmõjuga. KSK-de kunagi kasutanutel diagnoositud rinnanäärmevähid reeglina on kliiniliselt vähem arenenud kui nendel, kes ei ole mitte kunagi KSK-de kasutanud.
Harvadel juhtudel on KSK-de kasutajatel teatatud healoomulistest ja veel harvem pahaloomulistest maksakasvajatest. Üksikjuhtudel on need kasvajad viinud eluohtliku intra-abdominaalse verejooksu tekkeni. Tugeva ülakõhuvalu, maksa suurenemise või intra-abdominaalse verejooksu sümptomite tekke korral tuleb KSK-de võtvatel naistel diferentsiaaldiagnostikas arvestada maksakasvaja võimalusega. Suurte annustega KSK-de (50 mikrogrammi etünüülöstradiooli) kasutamisel väheneb endomeetriumi- ja munasarjavähi risk. Kas sama kehtib ka väikeste annuste KSK-de kohta, vajab veel tõendamist.
• Muud seisundid Linatera’s sisalduv progestiin on kaaliumi säästvate omadustega aldosterooni antagonist. Enamusel juhtudest ei ole oodata kaaliumi sisalduse tõusu seerumis. Kliinilises uuringus on siiski mõnedel kerge kuni keskmise raskusega neerupuudulikkusega ning samaaegselt kaaliumisäästvat ravi saavatel patsientidel täheldatud kaaliumisisalduse kerget, mitteolulist tõusu drospirenoon-ravi ajal. Seetõttu soovitatakse esimese ravitsükli ajal kontrollida kaaliumi sisaldust seerumis patsientidel, kellel on neerupuudulikkus ning ravieelne kaaliumisisaldus seerumis on normi ülemisel piiril ja eelkõige kaaliumisäästvate ravimite samaaegsel kasutamisel. Vt ka lõik 4.5.
Hüpertriglütserideemiaga naistel või nendel, kellel see on perekonnaanamneesis, võib esineda KSK-de kasutamisel suurem risk pankreatiidi tekkeks.
Kuigi paljudel KSK-sid kasutavatel naistel on teatatud vererõhu väikesest tõusust, on kliiniliselt olulist vererõhu tõusu esinenud harva. Vaid nendel harvadel juhtudel on õigustatud kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamise kohene lõpetamine. Kui eelnevalt hüpertensiivsel patsiendil ei allu KSK-de kasutamise ajal pidevalt kõrgenenud vererõhuväärtused või märkimisväärne vererõhu tõus antihüpertensiivsele ravile, tuleb KSK-de kasutamine ära jätta. KSK-de kasutamist võib jätkata, kui vererõhuraviga õnnestub saavutada normaalsed vererõhuväärtused.
Järgmiste seisundite esinemisest või halvenemisest on teatatud nii raseduse kui KSK-de kasutamise ajal, kuid tõendid seose kohta KSK-de kasutamisega ei ole lõplikud: kolestaasiga seotud ikterus ja/või sügelemine, sapikivid, porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, hemolüütilis-ureemiline sündroom, chorea Sydenham, herpes gestationis, otoskleroosiga seotud kuulmislangus .
Päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensete östrogeenide kasutamisel tekkida või ägeneda angioödeemi nähud.
Ägedate või krooniliste maksafunktsiooni häirete korral võib osutuda vajalikuks KSK-de kasutamise katkestamine seniks kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud. KSK-de kasutamine tuleb lõpetada, kui kordub varasema raseduse või suguhormoonide kasutamise ajal esinenud kolestaatiline ikterus ja/või kolestaasiga seotud sügelus.
Kuigi kombineeritud suukaudsed kontratseptiivid võivad mõjutada perifeerset insuliiniresistentsust ja glükoositolerantsi, ei ole tõendeid, et väikeseannuseliste (sisaldavad < 0,05 mg etünüülöstradiooli) KSK-de kasutamisel tuleks suhkruhaigetel raviskeemi muuta. Suhkruhaigeid naisi tuleb siiski hoolikalt jälgida, seda eelkõige KSK-de kasutamise alguses.
KSK-de kasutamise ajal on kirjeldatud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohni tõve ja haavandilise koliidi süvenemist.
Aeg-ajalt võivad tekkida kloasmid, seda eelkõige naistel, kellel on anamneesis raseduspigmendilaik. Kui patsiendil on soodumus kloasmide tekkeks, tuleks KSK-de võtmise ajal vältida päikese- ja ultraviolettkiirgust.
Iga heleroosa tablett sisaldab 46 mg ning iga valge tablett 50 mg laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoosi talumatuse, laktaasi puudulikkuse või glükoosi-galaktoosi imendumishäirega patsiendid, kes on laktoosivabal dieedil, peavad arvestama ka selle laktoosikogusega.
Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon
Enne Linatera esmakordset kasutamist või uuesti kasutama hakkamist tuleb koguda täielik
meditsiiniline anamnees (sh perekonnaanamnees) ning välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja
teostada füüsiline läbivaatus, juhindudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4).
Naisel tuleb soovitada ka hoolikalt läbi lugeda pakendi infoleht ning järgida seal toodud nõuandeid.
Tervisekontrollide sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel kliinilise praktika juhistel ning neid
tuleb kohandada individuaalselt igale naisele.
Naistele tuleb selgitada, et suukaudsed kontratseptiivid ei kaitse HIV-nakkuse (AIDSi) ega teiste
sugulisel teel levivate haiguste eest.
Efektiivsuse vähenemine
KSK-de efektiivsus võib väheneda, kui unustatakse toimeainega tablette võtta (vt lõik 4.2), kui toimeainet sisaldavate tablettide võtmise ajal esineb seedetrakti häireid (vt lõik 4.2) või samaaegselt võetavate ravimite toimel (vt lõik 4.5).
Menstruaaltsüklit reguleeriva toime vähenemine
Kõikide kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamisel võivad tekkida ebaregulaarsed verejooksud (määrimine või tsüklivälised veritsused), seda eelkõige kasutamise esimestel kuudel. Seetõttu on ebaregulaarsete verejooksude analüüsimine põhjendatud alles umbes kolme tsükli möödudes.
Kui ebaregulaarsed vereeritused püsivad või tekivad pärast eelnevaid regulaarseid menstruaaltsükleid, tuleks kahtlustada mittehormonaalseid põhjuseid ja näidustatud on asjakohased diagnostilised meetmed raseduse ja pahaloomulise haiguse välistamiseks. Siia võib kuuluda küretaaž.
Osal naistel ei pruugi platseebotablettide faasis menstruatsioonitaolist verejooksu tekkida. Kui tablette on võetud vastavalt juhistele (vt lõik 4.2), pole rasedus tõenäoline. Kui enne esimest ärajäänud menstruatsioonilaadset veritsust ei ole KSK-sid võetud vastavalt nendele juhistele või kui menstruatsioonitaoline verejooks jääb ära kaks korda järjest, tuleb enne KSK-de kasutamise jätkamist välistada rasedus.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Märkus: Võimalike koostoimete kindlakstegemiseks tuleb lugeda samaaegselt kasutatavate ravimite infolehti.
• Teiste ravimite toime Linatera’le Koostoimed teiste ravimite ja suukaudsete kontratseptiivide vahel võivad põhjustada tsükliväliseid verejookse ja/või rasestumisvastase toime langust. Kirjanduses on kirjeldatud alltoodud koostoimeid.
Maksa metabolism Koostoimed võivad tekkida ravimitega, mis indutseerivad maksaensüüme ning mille tulemusena kiireneb suguhormoonide kliirens (nt fenütoiin, barbituraadid, primidoon, karbamasepiin, rifampitsiin, bosentaan ja HIV ravimid (nt ritonaviir, nevirapiin)). Koostoimeid on võimalikud ka okskarbasepiini, topiramaadi, felbamaadi, griseofulviini ja naistepuna (hypericum perforatum) sisaldavate taimsete preparaatidega. Maksimaalne ensüümide induktsioon ilmneb tavaliselt 10 päeva jooksul, kuid võib püsida vähemalt 4 nädalat pärast ravikuuri lõppu.
Sekkumine enterohepaatilisse tsirkulatsiooni Kontratseptsiooni ebaõnnestumisest on teatatud ka antibiootikumide nagu penitsilliinide ja tetratsükliinide kasutamisega seoses. See toimemehhanism ei ole veel selge.
Tegutsemine Naised, kes kasutavad lühiajaliselt ükskõik milliseid ülalmainitud ravimiklassidesse kuuluvaid ravimeid või üksikuid toimeaineid (maksaensüüme indutseerivad ravimid) va rifampitsiini, peavad ravi ajal ja 7 päeva pärast ravi lõppu kasutama KSK-le lisaks ajutiselt ka barjäärimeetodit. Rifampitsiini võtvad naised peavad barjäärimeetodit kasutama KSK-de võtmisele lisaks nii rifampitsiini võtmise ajal kui ka 28 päeva pärast ravi lõppu.
Kui naine saab pikaajalist ravi maksaensüüme indutseerivate toimeainetega, on soovitatav kasutada
mõnda teist usaldusväärset, mittehormonaalset kontratseptsioonimeetodit.
Naised, kes kasutavad antibiootikume (va rifampitsiin vt eespool) peavad ravi ajal ja 7 päeva pärast
ravi lõppu kasutama lisaks ka barjäärimeetodit.
Kui ravimi koosmanustamine jätkub pärast toimeainega tablettide lõppemist KSK-de blisterpakendist,
tuleb platseebotabletid ära visata ning alustada kohe uue KSK-de pakendiga.
Drospirenooni põhimetaboliidid inimese plasmas moodustuvad ilma tsütokroom P450 süsteemi
osaluseta. Selle ensüümisüsteemi inhibiitorid ei mõjuta seetõttu tõenäoliselt drospirenooni
metabolismi.
• Linatera mõju teiste ravimite toimele Suukaudsed kontratseptiivid võivad mõjutada teatud teiste toimeainete metabolismi. Sellest tulenevalt võib nende toimeainete sisaldus plasmas ja kudedes kas suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda (nt lamotrigiin). Tuginedes in vitro inhibitsiooni uuringutele ja in vivo koostoimete uuringutele vabatahtlike naispatsientidega, kes kasutasid omeprasooli, simvastatiini ja midasolaami, ei ole tõenäoline, et drospirenoon annuses 3 mg mõjutaks teiste toimeainete metabolismi.
• Muud koostoimed Neerupuudulikkuseta patsientidel ei ilmnenud drospirenooni ja AKE inhibiitorite või MSPVA-de samaaegsel kasutamisel olulist toimet seerumi kaaliumitasemele. Siiski ei ole uuritud Linatera kasutamist koos aldosterooni antagonistide või kaaliumisäästvate diureetikumidega. Neil juhtudel tuleb ravi esimeses tsüklis määrata kaaliumi sisaldust seerumis. (Vt lõik 4.4).
• Laboratoorsed analüüsid Kontratseptiivsete steroidide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside tulemusi, sh maksa-, kilpnäärme-, neerupealise- ja neerufunktsiooni biokeemilisi parameetreid; (transport)valkude plasmaväärtust, nagu näiteks kortikosteroide siduva globuliini ja lipiidide/lipoproteiinide fraktsioone; süsivesikute ainevahetuse parameetreid ja koagulatsiooni ning fibrinolüüsi parameetreid. Muutused jäävad reeglina laborinormide piiridesse. Nõrga mineralokortikoidide vastase toime tõttu suurendab drospirenoon reniini aktiivsust ja aldosterooni taset plasmas.
4.6 Rasedus ja imetamine
Linatera on raseduse ajal vastunäidustatud. Kui naine rasestub Linatera kasutamise ajal, tuleb Linatera kasutamine kohe lõpetada. Ulatuslikud epidemioloogilised uuringud ei ole näidanud suurenenud riski sünnidefektide tekkeks, kui ema on enne rasedust KSK-sid kasutanud ega teratogeenset toimet juhul, kui KSK-sid võeti tahtmatult raseduse ajal.
Loomkatsed on näidanud soovimatuid toimeid tiinuse ja laktatsiooni ajal (vt lõik 5.3). Neile tuginedes ei saa välistada toimeainete hormonaalsest mõjust tingitud soovimatute toimete teket. Kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide raseduseaegsest kasutamisest saadud üldise kliinilise kogemuse järgi ei ole siiski tõestatud, et neil oleks kahjulikku toimet inimesele.
Linatera raseduseaegse kasutamise kogemused on liialt piiratud, et võimaldada lõplikku järeldust Linatera negatiivsete toimete kohta rasedusele ning loote ja vastsündinu tervisele. Praeguseks puuduvad asjakohased epidemioloogilised andmed.
Kombineeritud suukaudsed kontratseptiivid võivad avaldada mõju imetamisele, vähendades rinnapiima kogust ja muutes selle koostist. Seetõttu ei ole KSK-de kasutamine üldjuhul soovitatav enne, kui laps on täielikult rinnapiimast võõrutatud. Kontratseptiivsed steroidid ja/või nende metaboliidid võivad väikeses koguses imenduda rinnapiima. Need kogused võivad avaldada toimet lapse organismile.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutajatel ei ole täheldatud toimet autojuhtimise ega masinatega töötamise võimele.
4.8 Kõrvaltoimed
Linatera kasutamise ajal on kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid.
Alltoodud tabelis on kõrvaltoimed jaotatud MedDRA organsüsteemi klasside kaupa. Esinemissagedused põhinevad kliiniliste uuringute andmetel. Reaktsiooni, selle sünonüümide ja seotud seisundite kirjeldamisel on kasutatud sobivaimaid MedDRA termineid.
Ravimi kõrvaltoimed, mida on seostatud Linatera kasutamisega kui suukaudse rasestumisvastase ravina või mõõduka acne vulgarise ravis, on jaotatud MedDRA organsüsteemide klasside kaupa ning MedDRA terminite alusel.
Organsüsteemi klass sage (> 1/100 kuni 1/1000 kuni 1/10000 kuni < 1/1000) teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Infektsioonid ja infestatsioonid Kandidoos
Vere ja lümfisüsteemi häired Aneemia Trombotsüteemia
Immuunsüsteemi häired Allergiline reaktsioon Ülitundlikkus
Endokriinsüsteemi häired Endokriinsed häired
Ainevahetus- ja toitumishäired Söögiisu tõus Anoreksia Hüperkaleemia Hüponatreemia
Organsüsteemi klass sage (> 1/100 kuni 1/1000 kuni 1/10000 kuni < 1/1000) teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Psühhiaatrilised häired Emotsionaalne labiilsus Depressioon Liibido langus Närvilisus Somnolentsus Anorgasmia Unetus
Närvisüsteemi häired Peavalu Pearinglus Paresteesia Vertiigo Treemor
Silma kahjustused Konjunktiviit Silmade kuivus Silmade häired
Südame häired Tahhükardia
Vaskulaarsed häired Migreen Veenilaiendid Hüpertensioon Flebiit Vaskulaarsed häired Ninaverejooks Sünkoop
Seedetrakti häired Iiveldus Kõhuvalu Oksendamine Düspepsia Kõhupuhitus Gastriit Kõhulahtisus Kõhu suurenemine Seedetrakti häired Täistunne seedetraktis Hiaatusesong Suuõõne kandidoos Kõhukinnisus Suukuivus
Maksa ja sapiteede häired Biliaarne valu Koletsüstiit
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Akne Sügelus Lööve Kloasmid Ekseem Alopeetsia Dermatitis acneiform Nahakuivus Erythema nodosum Hüpertrihhoos Naha kahjustus Nahastriiad Kontaktdermatiit Fotosensitiivne dermatiit Nahapaapulid Mitmekujuline erüteem
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused Seljavalu Jäseme valu Lihaskrambid
Organsüsteemi sage aeg-ajalt harv teadmata (ei saa
klass (> 1/100 kuni 1/1000 kuni 1/10000 kuni < 1/1000) hinnata olemasolevate andmete alusel)
Reproduktiivse Rinnavalu Vaginaalne kandidoos Düspareuunia
süsteemi ja Metrorraagia* Vaagnavalu Vulvovaginiit
rinnanäärme Amenorröa Rindade suurenemine Seksuaalvahekorra
häired Fibrotsüstilised muutused rinnanäärmetes Verejooks emakast/tupest* Voolus suguteedest Kuumahood Vaginiit Menstruatsioonihäired Düsmenorröa Hüpomenorröa Menorraagia Tupekuivus PAP-testi patoloogiakahtlane tulemus järgne verejooks Tsükliväline verejooks Rinnatsüstid Rinna hüperplaasia Rinnanäärme kasvaja Emakakaela polüüp Endomeetriumi atroofia Munasarjatsüst Emaka suurenemine
Üldised häired ja Asteenia Haiglane olek
manustamiskoha Suurenenud
reaktsioonid higistamine Tursed (generaliseerunud tursed, perifeersed tursed, näoturse)
Uuringud Kehakaalu tõus Kehakaalu langus
* ebaregulaarsed veritsused taanduvad tavaliselt ravi käigus
Kombineeritud suukaudseid kontratseptiive võtvatel naistel on kirjeldatud järgmisi tõsiseid kõrvaltoimeid, mida on lähemalt käsitletud lõigus 4.4:
- venoossed trombembooliad;
- arteriaalsed trombembooliad;
- hüpertensioon;
- maksakasvajad;
- haigusseisundite teke või süvenemine, mille seost kombineeritud pillide kasutamisega ei ole
lõplikult kinnitatud: Crohni tõbi, haavandiline koliit, epilepsia, migreen, emakamüoomid,
porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, herpes gestationis, chorea Sydenham, hemolüütilis
ureemiline sündroom, kolestaatiline ikterus;
- kloasmid;
- ägedate või krooniliste maksafunktsiooni häirete korral võib osutuda vajalikuks KSK-de
kasutamise lõpetamine seniks kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud.
- päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensete östrogeenide kasutamisel tekkida või ägeneda
angioödeemi nähud.
Rinnanäärmevähi diagnoosimise sagedus on KSK-de kasutajate seas vähesel määral tõusnud. Et rinnanäärmevähk on nooremate kui 40-aastaste naiste seas väga harv, on sageduse arvuline tõus väike, kui arvestada rinnanäärmevähi üldist riski. Seos KSK-de kasutamisega on ebaselge. Täpsem teave on toodud lõikudes 4.3 ja 4.4.
4.9 Üleannustamine
Linatera üleannustamise kogemused puuduvad. Kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamisel saadud üldiste kogemuste alusel võivad tablettide üleannustamisel tekkida järgmised sümptomid: iiveldus, oksendamine ja noortel tüdrukutel vähene tupekaudne verejooks. Antidoodid puuduvad ja edasine ravi peab olema sümptomaatiline.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid
ATC kood: G03AA12
Vahendi efektiivsuse Pearli indeks: 0,41 (ülemine kahepoolne 95% usalduspiir: 0,85).
Üldine Pearli indeks (meetodi "viga” + patsiendi „viga”): 0,80 (ülemine kahepoolne 95% usalduspiir:
1,30).
Linatera rasestumisvastane toime põhineb erinevate tegurite koostoimel. Neist olulisimad on
ovulatsiooni pärssimine ja endomeetriumi muutused.
Linatera on kombineeritud suukaudne kontratseptiiv, mis sisaldab etünüülöstradiooli ja drospirenooni.
Raviannustes on drospirenoonil ka antiandrogeensed ja nõrgad mineralokortikoidide vastased
omadused. Östrogeenne, glükokortikoidne ja glükokortikoidide vastane toime puudub. Seetõttu on
drospirenooni farmakoloogiline profiil lähedane organismis leiduvale progesteroonile.
Kliinilistest uuringutest on saadud viiteid, et Linatera kerged antimineralokortikoidsed omadused
avalduvad kerge antimineralokortikoidse toimena.
Näitamaks Linatera tõhusust ja ohutust keskmise raskusega acne vulgaris’ega naistel, viidi läbi kaks
mitmekeskuselist topeltpimedat randomiseeritud platseebokontrollitud uuringut.
Pärast kuus kuud kestnud ravi vähendas Linatera võrreldes platseeboga statistiliselt oluliselt rohkem
põletikulisi lesioone 15,6% (49,3% versus 33,7%), mittepõletikulisi lesioone 18,5% (40,6% versus
22,1%) ja lesioonide koguarvu 16,5% (44,6% versus 28,1%). Lisaks oli 11,8% (18,6% versus 6,8%)
suurem ka isikute osakaal, kellel oli Investigator’s Static Global Assessment (ISGA) skaala alusel
„nahk puhas” või „nahk praktiliselt puhas”.
5.2 Farmakokineetilised omadused
• Drospirenoon Imendumine Suukaudselt manustatud drospirenoon imendub kiiresti ja peaaegu täielikult. Toimeaine maksimaalne sisaldus seerumis (ligikaudu 38 nanogrammi/ml) saavutatakse ligikaudu 1...2 h möödudes ühekordsest manustamisest. Biosaadavus on vahemikus 76…85%. Samaaegne manustamine koos toiduga ei mõjuta drospirenooni biosaadavust.
Jaotumine Pärast suukaudset manustamist hakkab drospirenooni sisaldus seerumis langema terminaalse poolväärtusajaga 31 h. Drospirenoon on seotud seerumi albumiiniga ning ei seondu suguhormooni siduva globuliini (SHBG) ega kortikoide siduva globuliiniga (CBG). Vaid 3…5% toimeaine üldisest seerumikontsentratsioonist on veres vaba steroidina. Etünüülöstradioolist tingitud SHBG suurenemine ei mõjuta drospirenooni seondumist valkudele. Drospirenooni keskmine jaotusruumala on 3,7 ± 1,2 l/kg.
Metabolism Suu kaudu manustatud drospirenoon läbib ulatusliku metabolisatsiooni. Peamised metaboliidid plasmas on drospirenooni happevormid, mis tekivad laktooniringi avanemisel ning 4,5-dihüdrodrospirenoon-3-sulfaat, mis mõlemad tekivad ilma P450 süsteemi vahenduseta. Drospirenoon metaboliseeritakse väikeses ulatuses tsütokroom P450 3A4 vahendusel. Samuti on drospirenoonil tõestatud võime inhibeerida P450 3A4 ensüümisüsteemi ja tsütokroomi P450 1A1, tsütokroomi P450 2C9 ja tsütokroomi P450 2C19 in vitro.
Eritumine Drospirenooni metaboolse kliirensi kiirus seerumis on 1,5 ± 0,2 ml/min/kg. Drospirenoon eritub muutumatul kujul ainult jääkidena. Drospirenooni metaboliidid eritatakse väljaheite ja uriiniga vahekorras 1,2 : 1,4. Metaboliitide ekskretsiooni poolväärtusaeg uriini ja väljaheidetega on ligikaudu 40 h.
Tasakaalukontsentratsioon Ravitsükli ajal on drospirenooni maksimaalsed püsikontsentratsioonid seerumis ligikaudu 70 nanogrammi/ml, mis saavutatakse ligikaudu 8-päevase raviga. Drospirenooni sisaldus seerumis kuhjus ligikaudu 3 korda terminaalse poolväärtusaja ja annustamisintervallide suhtena.
Patsientide erirühmad
Neerupuudulikkuse mõju
Drospirenooni seerumi püsikontsentratsioon oli kerge neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens CLcr, 50...80 ml/min) naistel võrreldav normaalse neerufunktsiooniga naistega. Drospirenooni sisaldus seerumis oli keskmise neerupuudulikkusega (CLcr, 30...50 ml/min) naistel keskmiselt 37% suurem kui normaalse neerufunktsiooniga naistel. Drospirenooniravi talusid hästi ka kerge kuni keskmise neerupuudulikkusega naised. Drospirenoonravi ei mõjutanud kaaliumi seerumikontsentratsioone kliiniliselt olulisel määral.
Maksapuudulikkuse mõju
Üksikannuse uuringus vähenes suukaudne kliirens (CL/F) keskmise maksapuudulikkusega vabatahtlikel ligikaudu 50%, kui võrrelda normaalse maksafunktsiooniga isikute näitajatega. Täheldatud drospirenooni kliirensi langus keskmise maksapuudulikkusega vabatahtlikel ei põhjustanud üheski osas olulisi erinevusi kaaliumi seerumikontsentratsioonides. Isegi suhkurtõve olemasolu ja kaasuv spironolaktoon-ravi (kaks tegurit, mis soodustavad hüperkaleemia teket) ei põhjustanud kaaliumi seerumisisalduse tõusu üle normi ülemise piiri. Seega saab järeldada, et drospirenoon on kerge kuni keskmise maksapuudulikkusega (Child-Pugh B) patsientidele hästi talutav.
Etnilised rühmad
Jaapanlannadel ja kaukaaslannadel ei täheldatud drospirenooni ega etünüülöstradiooli farmakokineetikas kliiniliselt olulisi erinevusi.
• Etünüülöstradiool Imendumine Suu kaudu manustatud etünüülöstradiool imendub kiiresti ja täielikult. Maksimaalsed seerumikontsentratsioonid (ligikaudu 33 pikogrammi/ml) saavutatakse 1-2 tunni möödudes annuse ühekordsest manustamisest. Presüsteemse konjugatsiooni ja esmase maksapassaaži ainevahetuse läbimisel on absoluutune biosaadavus ligikaudu 60%. Koos toiduga manustamisel vähenes etünüülöstradiooli biosaadavus ligikaudu 25%-l uuritud patsientidest, teiste seas muutust ei täheldatud.
Jaotumine Seerumi etünüülöstradiooli tase langeb kahefaasiliselt, terminaalset dispositsioonifaasi iseloomustab poolväärtusaeg ligikaudu 24 tundi. Etünüülöstradiool seondub suures ulatuses mittespetsiifiliselt seerumi albumiiniga (ligikaudu 98,5%) ja indutseerib SHBG ja kortikoide siduva globuliini (CBG) kontsentratsiooni tõusu seerumis. Jaotusruumala on ligikaudu 5 l/kg.
Metabolism Etünüülöstradiool läbib presüsteemse konjugatsiooni nii peensoole limaskestas kui ka maksas. Etünüülöstradiool metaboliseeritakse peamiselt aromaatse hüdroksüülimise teel, mille käigus tekib erinevaid hüdroksüülitud ja metüülitud metaboliite, mis on seerumis nii vabade metaboliitidena kui ka glükuroniidide ning sulfaatide konjugaatidena. Etünüülöstradiooli metaboolne kliirens on ligikaudu 5 ml/min/kg.
Eritumine Etünüülöstradiool ei eritu olulisel määral muutumatul kujul. Etünüülöstradiooli metaboliidid erituvad uriini ja sapiga suhtes 4:6. Metaboliitide eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu üks päev.
Tasakaalukontsentratsioon Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse ravitsükli teisel poolel ja etünüülöstradiooli seerumi tasemed kuhjuvad 2,0 kuni 2,3 korda.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Loomkatsetes piirdusid drospirenooni ja etünüülöstradiooli toimed tuntud farmakoloogiliste toimetega. Eelkõige loomade reproduktsioonitoksilisuse uuringutest selgusid embrüotoksilised ja lootetoksilised toimed, mida peetakse liigispetsiifiliseks. Kui annused olid suuremad kui Linatera kasutajatel, täheldati roti loodetel (kuid mitte ahvidel) mõju soolisele diferentseerumisele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Toimeainega õhukese polümeerikattega tabletid Õhukese polümeerikattega platseebotabletid (heleroosad) (valged)
Tableti sisu:
laktoosmonohüdraat laktoosmonohüdraat maisitärklis povidoon K25 magneesiumstearaat (E470b) maisitärklis
magneesiumstearaat (E470b)
Tableti kate:
hüpromelloos (E464) hüpromelloos (E464), talk (E553b) talk (E553b), titaandioksiid (E171) titaandioksiid (E171). punane raudoksiid (E172)
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
5 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Läbipaistvad PVC/alumiiniumblistrid kartongkarbis.
Pakendite suurused:
28 tabletti
3x28 tabletti 6x28 tabletti Iga blister sisaldab 24 heleroosat õhukese polümeerikattega toimeainet sisaldavat tabletti ja 4 valget õhukese polümeerikattega platseebotabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Bayer Schering Pharma AG 13342 Berlin Saksamaa
8. MÜÜGILOA NUMBER
586108
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV
20.06.2008
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud märtsis 2011