Lukaratio
Artikli sisukord
Lukaratio
Lukaratio on leukotrieeni retseptorite antagonist, mis takistab leukotrieenideks nimetatud ainete toimimist.
Lukaratio
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE
Lukaratio 4 mg närimistabletid
Montelukast
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.
-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased. -Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Infolehes antakse ülevaade:
1. Mis ravim on Lukaratio ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Lukaratio kasutamist
3. Kuidas Lukaratio´t kasutada
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas Lukaratio´t säilitada
6. Lisainfo
1. MIS RAVIM ON LUKARATIO JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE
Lukaratio on leukotrieeni retseptorite antagonist, mis takistab leukotrieenideks nimetatud ainete toimimist. Leukotrieenid põhjustavad kopsudes hingamisteede ahenemist ja turset.
Leukotrieenide toime takistamisega leevendab Lukaratio astma sümptomeid ning aitab hoida astmat kontrolli all.
Arst on määranud Lukaratio teie lapse astma raviks, et vältida astmanähtude teket nii päeval kui
öösel.
• Lukaratio´t kasutatakse 2 kuni 5-aastaste patsientide raviks, kellel astmaravimitega ei ole astmat adekvaatselt kontrolli alla saadud ja kes vajavad täiendavat ravi.
• Lukaratio´t võib kasutada ka inhaleeritavate kortikosteroidide (hormoonide) asemel 2...5-aastastel lastel, kes ei ole hiljuti saanud suukaudseid kortikosteroide astma raviks ning on ilmnenud, et nad ei ole võimelised inhaleeritavaid kortikosteroide kasutama.
• Lukaratio takistab ka füüsilisest koormusest põhjustatud hingamisteede ahenemist 2-aastastel ja vanematel patsientidel.
Teie arst otsustab lapse haigusnähtude ja astma raskuse põhjal, kuidas Lukaratio´t kasutada.
Mis on astma?
Astma on pikaajaline haigus..
Astmale on iseloomulik:
• ahenenud hingamisteede tõttu on hingamine raskendatud. Hingamisteede ahenemine süveneb ja paraneb mitmel erineval põhjusel.
• tundlikud hingamisteed reageerivad paljudele asjadele, nt sigaretisuitsule, õietolmule, külmale õhule või füüsilisele koormusele.
• hingamisteede limaskesta turse (põletik).
Astma sümptomid on järgmised: köha, vilistav hingamine ja raskustunne rinnus.
2. MIDA ON VAJA TEADA ENNE LUKARATIO VÕTMIST
Rääkige arstile kõikidest terviseprobleemidest või allergiatest, mis teie lapsel esinevad või on varem esinenud.
Ärge andke Lukaratio´t oma lapsele
• kui ta on allergiline (ülitundlik) montelukasti või Lukaratio mõne koostisosa suhtes (vt lõik 6. “Lisainfo”).
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Lukaratio
• Kui teie lapse astma või hingamine halveneb, rääkige sellest otsekohe oma arstile.
• Suukaudne Lukaratio ei ole ette nähtud ägedate astmahoogude raviks. Astmahoo tekkimisel järgige arstilt selleks puhuks saadud juhiseid. Kandke endaga alati kaasas lapse inhaleeritavat hooravimit.
• On tähtis, et teie laps kasutaks kõiki arsti poolt määratud astmaravimeid. Lukaratio´t ei tohi kasutada teiste arsti poole määratud astmaravimite asemel.
• Kui teie laps kasutab astmaravimeid, siis teadke, et kui tal tekivad sellised sümptomid, nagu gripitaoline haigus, käte või jalgade surisemine või tuimus, kopsusümptomite halvenemine ja/või lööve, tuleb nõu pidada arstiga.
• Teie laps ei tohi võtta atsetüülsalitsüülhapet (aspiriini) ega põletikuvastaseid ravimeid (mida nimetatakse ka mittesteroidseteks põletikuvastasteks ravimiteks [MSPVA]), kui nende toimel tema astma süveneb.
Võtmine koos teiste ravimitega
Mõned ravimid võivad mõjutada Lukaratio toimet või Lukaratio võib mõjutada teiste teie lapse poolt kasutatavate ravimite toimet.
Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui teie laps kasutab või on hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Teavitage oma arsti enne Lukaratio-ravi alustamist sellest, kui teie laps võtab järgmisi ravimeid:
• fenobarbitaal (kasutatakse epilepsia raviks)
• fenütoiin (kasutatakse epilepsia raviks)
• rifampitsiin (kasutatakse tuberkuloosi ja mõnede teiste nakkuste raviks)
Lukaratio võtmine koos toidu ja joogiga
Lukaratio närimistablette ei tohi võtta vahetult söögi ajal; neid tuleb võtta vähemalt üks tund enne või kaks tundi pärast sööki.
Rasedus ja imetamine
See alalõik ei ole asjakohane Lukaratio 4 mg närimistablettide puhul, kuna need on ette nähtud kasutamiseks 2...5-aastastel lastel, kuid alljärgnev informatsioon on oluline toimeaine montelukasti kohta.
Kasutamine raseduse ajal.
Naised, kes on rasedad või planeerivad rasedust, peavad enne Lukaratio kasutamist nõu pidama oma arstiga. Teie arst otsustab, kas te tohite Lukaratio´t raseduse ajal kasutada.
Kasutamine rinnaga toitmise ajal
Ei ole teada, kas Lukaratio eritub rinnapiima. Kui te toidate last rinnaga või kavatsete seda teha, peate enne Lukaratio kasutamist nõu pidama oma arstiga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
See alalõik ei ole asjakohane Lukaratio 4 mg närimistablettide puhul, kuna need on ette nähtud kasutamiseks 2...5-aastastel lastel, kuid järgnev informatsioon on oluline toimeaine montelukasti kohta.
Lukaratio ei mõjuta teadaolevalt autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Kuid individuaalne reageerimine ravimile võib olla erinev. Teatud kõrvaltoimed (nt pearinglus ja uimasus),
mida on Lukaratio kasutamisel kirjeldatud väga harva, võivad mõnedel patsientidel mõjutada autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.
Oluline teave mõningate Lukaratio koostisainete suhtes
Lukaratio närimistabletid sisaldavad aspartaami, mis on fenüülalaniini allikas. Kui teie lapsel on fenüülketonuuria (harvaesinev pärilik ainevahetushäire), peate arvestama sellega, et iga 4 mg närimistablett sisaldab fenüülalaniini (0,135 mg fenüülalaniini 4 mg närimistableti kohta).
3. KUIDAS LUKARATIO´T KASUTADA
• Seda ravimit peab lapsele andma täiskasvanu järelevalve all.
• Teie laps peab võtma ainult ühe tableti Lukaratio´t üks kord ööpäevas, nagu arst on määranud.
• Seda tuleb võtta isegi juhul, kui lapsel haigusnähud puuduvad või tal tekib äge astmahoog.
• Laps peab Lukaratio´t võtma alati täpselt nii, nagu arst on määranud. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage nõu oma lapse arsti või apteekriga.
• Ravimit võetakse suu kaudu.
2...5-aastastele lastele
Üks 4 mg närimistablett päevas võetakse õhtul. Lukaratio närimistablette ei tohi võtta
vahetult söögi ajal; neid tuleb võtta vähemalt üks tund enne või kaks tundi pärast sööki.
Kui teie laps võtab Lukaratio´t siis veenduge, et ta ei kasutaks samaaegselt teisi sama toimeainet (montelukasti) sisaldavaid ravimeid.
6…14-aastastele lastele on ette nähtud Lukaratio 5 mg närimistabletid.
Lukaratio 4 mg närimistablette ei soovitata kasutada alla 2-aastastel lastel.
Kui teie laps võtab Lukaratio´t rohkem kui ette nähtud
Konsulteerige otsekohe oma lapse arstiga.
Enamikel üleannustamise juhtudel ei ole kõrvaltoimetest teatatud.
Kõige sagedasemad sümptomid, mida on kirjeldatud üleannustamise korral nii täiskasvanutel kui lastel, olid kõhuvalu, unisus, janu, peavalu, oksendamine ja hüperaktiivsus.
Kui te unustate Lukarato´t lapsele anda
Püüdke Lukaratio´t kasutada nii, nagu arst määras. Kui teie lapsel jääb annus võtmata, tuleb ravimi võtmist jätkata tavalise skeemi kohaselt üks kord ööpäevas.
Ärge andke lapsele kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Kui teie laps lõpetab Lukaratio võtmise
Lukaratio ravib teie lapse astmat ainult juhul, kui ta jätkab ravimi võtmist. On tähtis, et teie laps jätkaks Lukaratio võtmist senikaua, kui arst määrab. See aitab teie lapse astmat kontrolli all hoida. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma lapse arsti või apteekriga
4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED
Nagu kõik ravimid, võib ka Lukaratio põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Montelukast 4 mg närimistablettide kliinilistes uuringutes olid kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed (need tekkisid vähemalt ühel ravitud lapsel 100st või vähem kui ühel ravitud lapsel 10st), mis arvati olevat seotud montelukasti kasutamisega, järgmised:
• kõhuvalu
• janu
Lisaks on järgmist kõrvaltoimet kirjeldatud montelukasti 10 mg kaetud tablettide ja 5 mg närimistablettide kliinilistes uuringutes:
• peavalu
Need olid üldiselt kerged ja neid esines suurema sagedusega Lukaratio kui platseebot (tablett, mis ei sisalda ravimit) saanud patsientidel.
Lisaks on montelukasti müügiletuleku järgselt kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid:
• suurenenud eelsoodumus verejooksude tekkeks
• allergilised reaktsioonid, sh lööve, näo, huulte, keele ja/või kõri turse, mis võib põhjustada hingamis- või neelamisraskust
• käitumise ja meeleoluga seotud muutused [ebatavalised unenäod (sh hirmuunenäod)], hallutsinatsioonid, ärrituvus, ärevus, väsimus, rahutus, (sh agressiivne käitumine), värisemine, depressioon, unehäired
• pearinglus, uimasus ja surisemine/tuimus, krambid
• südamepekslemine
• ninaverejooks
• kõhulahtisus, suukuivus, seedehäired, iiveldus, oksendamine
• hepatiit
• verevalumite teke, sügelemine, punased nahaalused muhud, kõige sagedamini säärtel (nodoosne erüteem)
• liigese- või lihasvalu, lihaskrambid
• väsimus, halb enesetunne, tursed
Montelukastiga ravitud astmahaigetel on väga harva kirjeldatud järgmisi sümptomeid: gripitaoline haigus, käte ja jalgade surisemine või tuimus, kopsusümptomite halvenemine ja/või lööve (Churgi-Straussi sündroom). Kui teie lapsel tekib üks või mitu nimetatud sümptomit, peate sellest otsekohe teatama arstile.
Küsige arstilt või apteekrilt lisainformatsiooni kõrvaltoimete kohta. Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma lapse arstile või apteekrile.
5. KUIDAS LUKARATIO´T SÄILITADA
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage Lukaratio´t pärast kõlblikkusaja lõppu, mis on märgitud pakendil pärast “Kõlblik kuni:”
Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
HDPE pudelid:
Pärast esmast avamist: 6 kuud.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.
6. LISAINFO
Mida Lukaratio 4 mg sisaldab
• Toimeaine on montelukast. Iga närimistablett sisaldab montelukastnaatriumi, mis vastab 4 mg montelukastile.
Abiained on mannitool, eelželatiniseeritud maisitärklis, punane raudoksiid (E 172),
hüdroksüpropüültselluloos, kirsimaitseaine, aspartaam (E 951) mikrokristalne tselluloos,
magneesiumstearaat.
Kuidas Lukaratio 4 mg välja näeb ja pakendi sisu
Lukaratio 4 mg närimistabletid on roosad, ovaalsed, katteta tabletid.
Blisterpakend: 7, 10, 14, 15, 20, 28, 30, 49, 50, 56, 60, 98 ja 100 närimistabletti.
HDPE pudelid: 100 ja 500 närimistabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
ratiopharm GmbH
Graf-Arco-Str. 3
89079 Ulm
Saksamaa
Tootja
Merckle GmbH
Ludwig-Merckle-Straße 3
D-89143 Blaubeuren
Saksamaa
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
ratiopharm
Akadeemia tee 19
12618 Tallinn
Tel: +372 6838 006
Infoleht on viimati kooskõlastatud aprillis 2010.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Lukaratio, 4 mg närimistabletid.
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks närimistablett sisaldab montelukastnaatriumi, mis vastab 4 mg montelukastile Abiaine: üks tablett sisaldab 0,24 mg aspartaami (E 951).
INN. Montelukastum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Närimistablett.
Roosad, ovaalsed, katteta tabletid
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Kerge kuni keskmise raskusega astma adjuvantravi 2…5-aastastel patsientidel, kellel inhaleeritavad kortikosteroidid ning lühitoimelised beetaagonistid ei taga adekvaatset kliinilist kontrolli. Alternatiivravina väikse annusega inhaleeritavate kortikosteroididega ravitavatel kerge raskusega astmaga 2…5-aastastel patsientidel, kellel ei ole hiljuti olnud astmahoogu, mis oleks nõudnud suukaudsete kortikosteroidide kasutamist ning kes ei ole võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.2). Astma profülaktika alates 2 aasta vanusest, milles oluline osa on füüsilisest koormusest indutseeritud bronhokonstriktsioonil.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Seda ravimit tuleb lapsele manustada täiskasvanu järelevalve all. 2…5-aastastele lastele soovitatav annus on üks 4 mg närimistablett ööpäevas, manustatuna õhtul. Kui ravimit manustatakse seoses toiduga, tuleb Lukaratio´t manustada üks tund enne või kaks tundi pärast sööki. Selles vanuserühmas ei ole annuse kohandamine vajalik. Lukaratio 4 mg närimistablette ei soovitata kasutada alla 2-aastastel lastel.
Üldised soovitused Lukaratio ravitoime astma parameetrite paranemisele avaldub esimesel päeval. Patsientidele tuleb soovitada, et nad jätkaksid Lukaratio võtmist ka siis, kui nende astma on kontrolli all kui ka astma ägenemise korral. Neerupuudulikkusega patsientidel või kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad. Annustamine on ühesugune nii meessoost kui naissoost patsientidel.
Lukaratio alternatiivse ravina väikeses annuses inhaleeritavate kortikosteroidide asemel kerge raskusega astma korral:
Montelukasti ei soovitata kasutada monoteraapiana keskmise raskusega astmaga patsientidel. Montelukasti kasutamist alternatiivse ravivõimalusena väikses annuses inhaleeritavate kortikosteroidide asemel kerge raskusega astmaga lastel tuleks kaaluda vaid patsientide puhul, kellel ei ole hiljuti olnud suukaudse kortikosteroidi kasutamist vajanud raskeid astmahoogusid ning kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad ei ole võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.1). Kerge raskusastmega astmat defineeritakse kui astma sümptomid esinevad rohkem kui üks kord nädalas, kuid vähem kui üks kord päevas, öised sümptomid rohkem kui kaks korda kuus, kuid vähem kui üks kord nädalas ning astmahoogude vahepeal on kopsufunktsioon normaalne. Kui järelkontrolli ajaks (tavaliselt ühe kuu jooksul) ei ole saavutatud rahuldavat kontrolli astma üle, tuleb hinnata vajadust täiendava või muu põletikuvastase ravi järele, mis põhineb astma järk-järgulisel raviskeemil. Patsiente tuleb perioodiliselt hinnata astma kontrolli osas.
Lukaratio astma profülaktikaks 2...5-aastastele patsientidele, kellel on valdavaks komponendiks füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsioon
2...5-aastastel patsientidel võib astma valdavaks ilminguks olla füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsioon, mis vajab ravi inhaleeritavate kortikosteroididega. Patsiente tuleb hinnata peale 2 kuni 4 nädalast ravi montelukastiga. Kui rahuldavat tulemust ei saavutata, tuleb kaaluda lisaravi või teist ravimeetodit.
Lukaratio-ravi seoses teiste astma ravimeetoditega
Kui Lukaratio´t kasutatakse täiendava ravimina lisaks inhaleeritavatele kortikosteroididele, ei tohi inhaleeritavat kortikosteroidi järsult asendada Lukaratio´ga (vt lõik 4.4).
6...14-aastaste laste jaoks on olemas 5 mg närimistabletid.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Patsiente tuleb hoiatada, et nad ei kasutaks suukaudset montelukasti kunagi ägeda astmahoo raviks ning hoiaksid oma tavalised sobivad esmaabivahendid käepärast. Ägeda astmahoo raviks tuleb kasutada lühitoimelist inhaleeritavat beetaagonisti. Kui patsient vajab tavalisest sagedamini lühitoimelise beetaagonisti inhalatsioone, tuleb arstiga nõu pidada niipea kui võimalik. Inhaleeritavat või suukaudset kortikosteroidi ei tohi järsult montelukastiga asendada. Puuduvad andmed selle kohta, et suukaudsete kortikosteroidide annust võiks vähendada montelukasti samaaegse kasutamise ajal. Harvadel juhtudel võib astmavastaseid ravimeid, sh montelukasti saavatel patsientidel tekkida süsteemne eosinofiilia, mille puhul esinevad mõnikord Churgi-Straussi sündroomile (mida sageli ravitakse süsteemsete kortikosteroididega) iseloomulikud vaskuliidi kliinilised tunnused. Neid haigusjuhte on tavaliselt (kuid mitte alati) seostatud suukaudse kortikosteroidi annuse vähendamise või ärajätmisega. Leukotrieeni retseptorite antagonistide võimalikku seost Churgi-Straussi sündroomi tekkega ei ole välistatud ega kindlaks tehtud. Arstid peavad tähelepanu pöörama sellele, kui patsiendil tekib eosinofiilia, vaskuliitiline lööve, kopsufunktsiooni halvenemine, kardiaalsed komplikatsioonid ja/või neuropaatia. Patsiente, kellel tekivad nimetatud sümptomid, tuleb uuesti üle hinnata ning nende raviskeemid üle vaadata
Lukaratio sisaldab aspartaami, mis on fenüülalaniini allikas. Fenüülketonuuriaga patsiendid peavad arvesse võtma, et iga 4 mg närimistablett sisaldab fenüülalaniini koguses, mis vastab 0,135 mg fenüülalaniinile annuse kohta.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Montelukasti võib manustada koos teiste astma profülaktikaks ja pikaajaliseks raviks tavaliselt kasutatavate preparaatidega. Ravimite koostoimeuuringutes ei ole leitud montelukastil soovitatavas annuses kliiniliselt olulist toimet järgmiste ravimite farmakokineetikale: teofülliin, prednisoon, prednisoloon, suukaudsed kontratseptiivid (etünüülöstradiool/noretindroon 35/1), terfenadiin, digoksiinja varfariin. Manustamisel koos fenobarbitaaliga vähenes montelukasti plasmakontsentratsiooni kõvera alune pindala (AUC) ligikaudu 40%. Kuna montelukast metaboliseerub CYP3A4 kaudu, peab olema ettevaatlik (eriti lastel) montelukasti manustamisel koos CYP3A4 indutseerivate ravimitega, nagu fenütoiin, fenobarbitaal ja rifampitsiin. In vitro uuringud on näidanud, et montelukast on tugev CYP2C8 inhibiitor. Kuid andmed kliinilisest ravimite koostoimeuuringust montelukasti ja rosiglitasooniga (peamiselt CYP2C8 kaudu metaboliseeruvate ravimite tüüpiline esindaja) näitasid, et montelukast ei inhibeeri CYP2C8 in vivo. Seetõttu ei tohiks montelukast oluliselt muuta selle ensüümi kaudu metaboliseeruvate ravimite metabolismi (nt paklitakseel, rosiglitasoon ja repagliniid).
4.6 Rasedus ja imetamine
Kasutamine raseduse ajal
Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet rasedusele või embrüo/loote arengule.
Piiratud andmed saadaolevatest raseduse andmebaasidest ei näita põhjuslikku seost Lukaratio ja väärarengute (jäsemete defektide) tekke vahel, mida on harva kirjeldatud ülemaailmsete turustamisjärgsete kogemuste põhjal.
Lukaratio´t tohib rasedatele manustada ainult juhul, kui seda peetakse selgelt vajalikuks.
Kasutamine rinnaga toitmise ajal
Uuringud rottidega on näidanud, et montelukast eritub piima (vt lõik 5.3). Ei ole teada, kas montelukast eritub inimese rinnapiima.
Lukaratio´t tohib rinnaga toitvale emale manustada ainult kindla vajaduse korral.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Montelukast ei tohiks mõjutada patsiendi autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Kuid väga harvadel juhtudel on kirjeldatud uimasust või pearinglust
4.8 Kõrvaltoimed
Montelukasti on kliinilistes uuringutes hinnatud järgmiselt:
• 10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu 4000-l täiskasvanud patsiendil vanuses alates 15 eluaastat
• 5 mg närimistablette ligikaudu 1750-l lapsel vanuses 6...14 aastat
• 4 mg närimistablette 851-l lapsel vanuses 2...5 aastat.
Järgmisi ravimiga seotud kõrvaltoimeid on kliinilistes uuringutes kirjeldatud sageli (≥1/100 kuni <1/10) montelukastiga ravitud patsientidel ning suurema esinemissagedusega kui platseebot saanud patsientidel:
Organsüsteemi klass 15 aastased patsiendid ja vanemad (kaks 12-nädalast uuringut; n=795) 6...14 aastased patsiendid (üks 8-nädalane uuring; n=201) (kaks 56-nädalast uuringut; n=615) 2...5 aastased patsiendid (üks 12-nädalane uuring; n=461) (üks 48-nädalane uuring; n=278)
Närvisüsteemi häired peavalu peavalu
Seedetrakti häired kõhuvalu kõhuvalu
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid janu
Kliinilistes uuringutes ravimi pikaajalisel kasutamisel kuni 2 aasta jooksul täiskasvanutel ja kuni 12 kuu jooksul lastel vanuses 6...14 aastat ohutusprofiil ei muutunud.
Kokku sai ravi montelukastiga 502 last vanuses 2...5 aastat vähemalt 3 kuu jooksul, 338 last 6 kuud või kauem ning 534 patsienti 12 kuud või kauem. Nendel patsientidel ei muutunud pikaajalise ravi
käigus ravimi ohutusprofiil.
Ravimi turustamisjärgsel perioodil on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
Vere ja lümfisüsteemi häired: suurenenud eelsoodumus verejooksu tekkeks.
Immuunsüsteemi häired: ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia, maksa eosinofiilne infiltratsioon.
Psühhiaatrilised häired: ebaharilikud unenäod, sh õudusunenäod, hallutsinatsioonid, unetus, ärrituvus, ärevus, rahutus, agitatsioon,sh agressiivne käitumine treemor, depressioon, väga harva enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine (suitsidaalsus).
Närvisüsteemi häired: pearinglus, uimasus, paresteesia/hüpesteesia, krambid.
Südame häired: südamepekslemine.
Respiratoorsed, rindkere ja medistiinumi häired: ninaverejooks Seedetrakti häired: kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia, iiveldus, oksendamine.
Maksa ja sapiteede häired: seerumi transaminaaside (ALAT, ASAT) sisalduse suurenemine, kolestaatiline hepatiit.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused: angioödeem, verevalumid, urtikaaria, sügelus, lööve, nodoosne erüteem.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: liigesvalu, lihasvalu, sh lihaskrambid.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: asteenia/väsimus, halb enesetunne, tursed.
Väga harvadel juhtudel on teatatud astmahaigetel patsientidel Churgi-Straussi sündroomist (CSS) montelukast-ravi ajal (vt lõik 4.4).
4.9 Üleannustamine
Montelukasti üleannustamise ravi käsitlevat spetsiifilist informatsiooni ei ole. Pikaajalistes astma uuringutes manustati täiskasvanud patsientidele montelukasti kuni 200 mg päevas 22 nädala jooksul ja lühiajalistes uuringutes kuni 900 mg päevas ligikaudu ühe nädala jooksul ilma kliiniliselt oluliste kõrvaltoimete tekketa.
Ägedast üleannustamisest on teatatud ravimi müügiletuleku järgselt ning samuti montelukasti kliinilistes uuringutes. Teateid on saadud nii täiskasvanute kui laste kohta annustega kuni 1000 mg (ligikaudu 61 mg/kg 42 kuu vanusel lapsel). Kliinilised ja laboratoorsed näitajad olid täiskasvanutel ja lastel kooskõlas ravimi ohutusprofiiliga. Enamiku üleannustamise juhtude korral ei esinenud kõrvaltoimeid. Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed olid kooskõlas montelukasti ohutusprofiiliga ning nendeks olid kõhuvalu, somnolentsus, janu, peavalu, oksendamine ja psühhomotoorne hüperaktiivsus. Ei ole teada, kas montelukast on dialüüsitav peritoneaal- või hemodialüüsi abil.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Leukotrieeniretseptorite antagonist ATC-kood: R03DC03
Tsüsteinüülleukotrieenid (LTC4, LTD4, LTE4) on tugevatoimelised põletikulised eikosanoidid, mis vabanevad erinevatest rakkudest, sh nuumrakkudest ja eosinofiilidest. Need tähtsad proastmaatilised mediaatorid seonduvad tsüsteinüülleukotrieenide (CysLT) retseptoritega, mida leidub inimese hingamisteedes ja mis põhjustavad reaktsioone hingamisteedes, sh bronhide ahenemist, rögaeritust, veresoonte läbilaskvust ja eosinofiilide kogunemist.
Montelukast on suukaudselt toimiv ühend, mis seondub suure afiinsuse ja selektiivsusega CysLT1 retseptoritega. Kliinilistes uuringutes pärssis juba montelukasti 5 mg annus LTD4 poolt põhjustatud bronhide ahenemist. Bronhide lõõgastumist täheldati 2 tunni jooksul pärast ravimi suukaudset manustamist. Beetaagonisti bronhe lõõgastav toime oli aditiivne montelukasti vastavale toimele. Ravi montelukastiga pärssis antigeeniga kokkupuutest tingitud varase ja hilise faasi bronhide ahenemist. Võrreldes platseeboga vähenes montelukasti toimel perifeerse vere eosinofiilide arv nii täiskasvanutel kui lastel. Eraldi uuringus vähenes montelukast-ravi toimel oluliselt eosinofiilide hulk hingamisteedes (määratuna rögas). Täiskasvanutel ja 2...14-aastastel lastel vähenes montelukasti toimel platseeboga võrreldes perifeerse vere eosinofiilide arv ning samal ajal paranes kliiniline kontroll astma üle.
Täiskasvanute uuringutes viis montelukasti manustamine annuses 10 mg üks kord päevas platseeboga võrreldes hommikuse FEV1 (10,4% vs 2,7% muutus algväärtusest) ja ennelõunase ekspiratoorse tippvoolu kiiruse (PEFR) (24,5 l/min vs 3,3 l/min muutus algväärtusest) olulise paranemise ning beetaagonisti kogu kasutamise olulise vähenemiseni (-26,1% vs -4,6% muutus algväärtusest). Patsientide poolt kirjeldatud päeva ajal ja öösel esinevate astma sümptomite skoori paranemine oli oluliselt suurem kui platseebo puhul. Täiskasvanute uuringutes demonstreeriti montelukasti võimet suurendada inhaleeritava kortikosteroidi kliinilist toimet (% muutus algväärtusest inhaleeritava beklometasooni pluss montelukasti vs beklometasooni puhul vastavalt FEV1: 5,43% vs 1,04%; beetaagonisti kasutamine: -8,70% vs 2,64%). Inhaleeritava beklometasooniga (200 mikrogrammi kaks korda päevas läbi vahemahuti) võrreldes saavutati montelukasti puhul kiirem esialgne ravivastus, kuigi 12-nädalase uuringu jooksul andis beklometasoon suurema keskmise raviefekti (% muutus algväärtusest montelukasti vs beklometasooni puhul vastavalt FEV1: 7,49% vs 13,3%; beetaagonisti kasutamine: -28,28% vs -43,89%). Kuid võrreldes beklometasooniga saavutas kõrge protsent montelukastiga ravitud patsiente sarnase kliinilise ravivastuse (nt 50% beklometasooniga ravitud patsientidest saavutas FEV1 paranemise algväärtusest ligikaudu 11% või enam, samal ajal kui ligikaudu 42% montelukastiga ravitud patsientidest saavutas samasuguse ravivastuse). 12-nädalases platseebokontrollitud uuringus 2...5-aastastel lastel paranesid 4 mg montelukasti üks kord päevas manustamisel platseeboga võrreldes astma kontrolli näitajad vaatamata samaaegsele baasravile (inhaleeritavad/nebuliseeritavad kortikosteroidid või inhaleeritav/nebuliseeritav naatriumkromoglükaat). 60% patsientidest ei saanud mingit baasravi. Võrreldes platseeboga vähenesid montelukasti toimel päeva ajal esinevad sümptomid (sh köha, vilisev hingamine, hingamisraskus ja tegevuse piiratus) ning öised sümptomid. Montelukasti toimel vähenes ka „vastavalt vajadusele” manustatava beetaagonisti ja kortikosteroidi hooravimi kasutamine astma süvenemise tõttu platseeboga võrreldes.Montelukasti saanud patsientidel oli rohkem astmanähtudeta päevi kui platseebot saanutel. Ravitoime saabus pärast esimese annuse manustamist.
12 kuud kestnud platseebokontrollitud uuringus 2...5-aastastel kerge astma ja episoodiliste ägenemistega lastel põhjustas montelukast 4 mg manustatuna üks kord ööpäevas platseeboga võrreldes astma ägenemise episoodide aastase esinemissageduse olulise (p≤0,001) vähenemiseni (vastavalt 1,60 vs 2,34 episoodi) [astma ägenemise episoodi defineeriti kui ≥3 järjestikusel päeval päeva ajal esinevaid sümptomeid, mis vajavad beetaagonisti või kortikosteroidide (suukaudsed või inhaleeritavad) kasutamist või astma tõttu hospitaliseerimist]. Astma ägenemise episoodide aastase esinemissageduse protsentuaalne vähenemine oli 31,9%, 95% CI 16,9; 44,1.
8-nädalases uuringus 6...14-aastastel lastel parandas montelukast 5 mg manustatuna üks kord ööpäevas platseeboga võrreldes oluliselt hingamisfunktsiooni (FEV1 8,71% vs 4,16% muutus algväärtusest; AM PEFR 27,9 l/min vs 17,8 l/min muutus algväärtusest) ja vähendas „vastavalt vajadusele” beetaagonisti kasutamist (-11,7% vs +8,2% muutus algväärtusest). 12-kuulises uuringus, mis võrdles montelukasti ja inhaleeritava flutikasooni toimet astmakontrollile 6...14-aastastel kerge raskusega astmaga lastel, oli montelukast samaväärne flutikasooniga esmase tulemusnäitaja – astma hooravimi vabade päevade protsendi – suurendamisel.
Keskmiselt suurenes 12-kuulise raviperioodi jooksul astma hooravimi vabade päevade protsent 61,6-lt 84,0-ni montelukasti rühmas ning 60,9-lt 86,7-ni flutikasooni rühmas. Astma hooravimi vabade päevade protsendi vähimruutude (LS) keskmise suurenemise rühmadevaheline erinevus oli statistiliselt oluline (-2,8%, 95% CI -4,7; -0,9), kuid jäi eelnevalt kindlaksmääratud kliinilise samaväärsuse piiridesse. Nii montelukasti kui flutikasooni toimel paranesid ka astmakontrolli teisesed muutujad, mida hinnati 12-kuulise raviperioodi jooksul: FEV1 suurenes 1,83 liitrist 2,09 liitrini montelukasti rühmas ja 1,85 liitrist 2,14 liitrini flutikasooni rühmas. FEV1 vähimruutude (LS) keskmise suurenemise rühmadevaheline erinevus oli -0,02 l, 95% CI -0,06; 0,02. % eeldatava FEV1 keskmine suurenemine algväärtusest oli 0,6% montelukasti ravirühmas ja 2,7% flutikasooni ravirühmas. % eeldatava FEV1 algväärtusest muutuse LS keskmiste erinevus oli oluline: -2,2%, 95% CI -3,6; -0,7 Beetaagonisti kasutamise päevade protsent vähenes 38,0-lt 15,4-ni montelukasti rühmas ja 38,5-lt 12,8-ni flutikasooni rühmas. Beetaagonisti kasutamise päevade protsendi LS keskmiste rühmadevaheline erinevus oli oluline: 2,7, 95% CI 0,9; 4,5. Astmahooga patsientide protsent (astmahoogu defineeritakse kui astma süvenemise perioodi, mis vajas suukaudset hormoonravi, plaanivälist külastust arsti juurde, erakorralise meditsiini osakonda või hospitaliseerimist) oli 32,2 montelukasti rühmas ja 25,6 flutikasooni rühmas; riskisuhe (95% CI) oli oluline: 1,38 (1,04; 1,84). Uuringuperioodi jooksul süsteemset (peamiselt suukaudset) kortikosteroidravi kasutanud patsientide protsent oli 17,8% montelukasti rühmas ja 10,5% flutikasooni rühmas. LS keskmiste rühmadevaheline erinevus oli oluline: 7,3%, 95% CI 2,9; 11,7.
Füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni olulist vähenemist demonstreeriti 12-nädalases uuringus täiskasvanutel (FEV1 maksimaalne langus 22,33% montelukasti vs 32,40% platseebo puhul; aeg taastumiseni 5% piiridesse FEV1 algväärtusest 44,22 min vs 60,64 min). See toime püsis kogu 12-nädalase uuringuperioodi vältel. Füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni vähenemist demonstreeriti ka lühiajalises uuringus 6...14-aastastel lastel (FEV1 maksimaalne langus 18,27% vs 26,11%; aeg taastumiseni 5% piiridesse FEV1 algväärtusest 17,76 min vs 27,98 min). Mõlemas uuringus demonstreeriti toimet üks kord päevas annustamisintervalli lõpus.
Aspiriini suhtes tundlikel astmahaigetel, kes said samaaegselt inhaleeritavaid ja/või suukaudseid kortikosteroide, viis ravi montelukastiga astmakontrolli olulise paranemiseni platseeboga võrreldes (FEV1 8,55% vs -1,74% muutus algväärtusest ja kogu beetaagonisti kasutamise vähenemine -27,78% vs 2,09% muutus algväärtusest).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine Montelukast imendub kiiresti pärast suu kaudu manustamist. Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga manustatud 10 mg õhukese polümeerikattega tableti maksimaalne kontsentratsioon plasmas (Cmax) keskmiselt 3 tunniga (Tmax). Suu kaudu manustades on biosaadavus keskmiselt 64%. Toit ei mõjuta suukaudset biosaadavust ja Cmax. Ohutust ja efektiivsust demonstreeriti kliinilistes uuringutes, kus 10 mg õhukese polümeerikattega tablette manustati söögiaegadest sõltumatult.
Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga manustatud 5 mg närimistablettide Cmax 2 tunni jooksul. Suu kaudu manustamise korral on biosaadavus keskmiselt 73%, mis toidu mõjul väheneb 63%-ni.
2…5-aastastel lastel saabub tühja kõhuga manustatud 4 mg närimistablettide Cmax 2 tunni jooksul. Keskmine Cmax on 66% kõrgem, samal ajal kui Cmin on madalam kui 10 mg tablette saavatel täiskasvanutel.
Jaotumine Montelukasti seonduvus plasmavalkudega on üle 99%. Montelukasti keskmine püsikontsentratsiooni faasi jaotusruumala on 8…11 liitrit. Radioaktiivselt märgistatud montelukastiga teostatud uuringud rottidel näitasid, et ravimi tungimine läbi hematoentsefaalbarjääri on minimaalne. 24 tundi pärast manustamist oli radioaktiivselt märgistatud materjali kontsentratsioon minimaalne ka kõikides teistes kudedes.
Biotransformatsioon Montelukast metaboliseerub ulatuslikult. Terapeutiliste annuste kasutamise korral pärast montelukasti püsiva kontsentratsiooni saavutamist ei ole võimalik kindlaks määrata montelukasti metaboliitide kontsentratsiooni laste ja täiskasvanute plasmas.
Inimese maksa mikrosoomidega teostatud in vitro uuringutes leiti, et montelukasti metabolismis osalevad tsütokroom P450 3A4, 2A6 ja 2C9. Tulemused edasistest in vitro uuringutest inimese maksa mikrosoomidega näitasid, et montelukasti terapeutiline plasmakontsentratsioon ei inhibeeri tsütokroome P450 3A4, 2C9, 1A2, 2A6, 2C19 ega 2D6. Metaboliitide roll montelukasti terapeutilises toimes on minimaalne.
Eritumine Montelukasti plasmakliirens on tervetel täiskasvanutel keskmiselt 45 ml/min. Uurides suu kaudu manustatud radioaktiivselt märgistatud montelukasti eritumist 5 päeva jooksul, leiti 86% isotoobist roojas ja <0,2% uriinis. Võttes arvesse montelukasti biosaadavust suu kaudu manustades, võib eeldada, et montelukast ja tema metaboliidid erituvad valdavalt sapiga.
Patsientide erigrupid Eakate patsientide või kerge kuni keskmise raskusega maksapuudulikkusega patsientide ravimisel ei ole vaja annust kohandada. Neerukahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Kuna montelukast ja tema metaboliidid erituvad sapi kaudu, ei ole neerukahjustusega patsientidel vaja annust kohandada. Puuduvad andmed montelukasti farmakokineetika kohta raske maksapuudulikkusega haigetel (Child-Pugh skoor >9).
Montelukasti suurte annuste kasutamisel (20 ja 60 korda suuremad täiskasvanutele soovitatavast annusest) täheldati teofülliini plasmakontsentratsiooni vähenemist. Seda toimet ei täheldatud soovitatud annuse 10 mg üks kord ööpäevas kasutamisel.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Toksilisuse loomkatsetes täheldati ALAT, glükoosi, fosfori ja triglütseriidide sisalduse väheseid biokeemilisi muutusi seerumis, mis olid mööduva iseloomuga. Loomadel olid mürgistusnähtudeks suurenenud süljeeritus, seedetrakti sümptomid, vedel väljaheide ja ioonide tasakaalu häired. Need tekkisid annuste kasutamisel, mis andsid >17 korda suurema süsteemse ekspositsiooni kui kliinilised annused. Ahvidel ilmnesid soovimatud toimed annuste puhul alates 150 mg/kg päevas (>232 korda suurem süsteemsest ekspositsioonist kliinilise annuse kasutamisel). Loomkatsetes ei mõjutanud montelukast fertiilsust ega reproduktsioonivõimet süsteemse ekspositsiooni väärtuste puhul, mis ületasid kliinilist süsteemset ekspositsiooni rohkem kui 24 korda. Emasloomade viljakuse uuringus rottidel täheldati 200 mg/kg päevas (>69 korda suurem kliinilisest süsteemsest ekspositsioonist) kasutamisel poegade kehakaalu vähest langust. Küülikutega läbi viidud uuringutes oli suurem mittetäieliku luustumise esinemissagedus kontrollloomadega võrreldes, mida täheldati süsteemse ekspositsiooni väärtuste puhul, mis olid >24 korda suuremad kliinilise annuse manustamisel saavutatavast süsteemsest ekspositsioonist. Rottidel kõrvalekaldeid ei täheldatud. Loomadel läbib montelukast platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima.
Hiirtel ja rottidel ei täheldatud surmajuhtumeid pärast montelukastnaatriumi ühekordset suukaudset manustamist annustes kuni 5000 mg/kg (15000 mg/m2 ja 30000 mg/m2 vastavalt hiirtel ja rottidel), mis oli maksimaalne testitud annus. See annus on 25000 korda suurem täiskasvanutele soovitatavast ööpäevasest annusest (baseerub täiskasvanud patsiendi kehakaalul 50 kg).
Hiirtel ei olnud montelukast fototoksiline UVA, UVB või nähtava valguse spektri suhtes annuste kuni 500 mg/kg ööpäevas puhul (ligikaudu >200-kordne annus süsteemse ekspositsiooni põhjal).
Montelukast ei olnud in vitro ja in vivo uuringutes näriliste liikidel mutageenne ega tumorigeenne.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Mannitool Eelželatiniseeritud maisitärklis Punane raudoksiid (E 172) Hüdroksüpropüültselluloos Kirsimaitseaine Aspartaam (E 951) Mikrokristalne tselluloos Magneesiumstearaat
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat.
HDPE pudelid:
Pärast esimest avamist: 6 kuud.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
OPA-Al-BVC/alumiiniumblister.
Pakendi suurused: 7, 10, 14, 15, 20, 28, 30, 49, 50, 56, 60, 98, 100 närimistabletti.
Valged HDPE pudelid propüleenkorgiga Pakendi suurused: 100, 500 närimistabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
ratiopharm GmbH, Graf-Arco-Strasse 3, 89079 Ulm, Saksamaa
8. MÜÜGILOA NUMBER
683210
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV
21.04.2010
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud aprillis 2010.