Limfocept

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

LIMFOCEPT 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Mükofenolaatmofetiil


Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
· Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
· Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
· Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik,
isegi kui haigussümptomid on sarnased.
· Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet,
mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


Infolehes antakse ülevaade:
1. Mis ravim on LIMFOCEPT ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne LIMFOCEPT"i võtmist
3. Kuidas LIMFOCEPT"i võtta
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas LIMFOCEPT"i säilitada
6. Lisainfo


1. MIS RAVIM ON LIMFOCEPT JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Immunospuressandid.

LIMFOCEPT"i kasutatakse selleks, et takistada teie organismist siirdatud neeru, südame või maksa
ära tõukamist. LIMFOCEPT"i kasutatakse koos teiste ravimitega, mida nimetatakse tsüklosporiiniks ja
kortikosteroidideks.


2. MIDA ON VAJA TEADA ENNE LIMFOCEPT"I VÕTMIST

Ärge võtke LIMFOCEPT"i
· kui te olete ülitundlik (allergiline) mükofenolaatmofetiili, mükofenoolhappe või LIMFOCEPT
mõne koostisosa suhtes.
· kui te toidate last rinnaga.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga LIMFOCEPT
Te peate viivitamatult infomeerima oma arsti
· kui teil tekivad ükskõik millised haiguse sümptomid (näiteks palavik, kurguvalu) või ootamatu
verevalum ja/või verejooks.
· kui teil esineb või on varem esinenud seedetrakti probleeme, näiteks maohaavandeid.

LIMFOCEPT nõrgestab teie organismi kaitsevõimet. Seetõttu suureneb risk nahavähi tekkeks. Sel
põhjusel peate vähendama kokkupuudet päikese- ja UV-kiirgusega, kandes vastavat riietust ning
kasutades kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemi.

Võtmine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Ravimid:
· Asatiopriin või teised immunosupressandid (määratakse mõnikord patsientidele pärast
siirdamisoperatsiooni).
· Kolestüramiin (kasutatakse kõrge kolesteroolitasemega patsientide raviks).
· Rifampitsiin (antibiootikum), antatsiidid, fosfaate siduvad preparaadid (kasutatakse kroonilise
neerupuudulikkusega patsientidel fosfaatide imendumise vähendamiseks) või teised ravimid
(kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimid), millest teie arst ei ole teadlik.
Vaktsiinid:
· Kui te peate saama vaktsiine (elusvaktsiine), peab teie arst andma nõu, mis on teile näidustatud.

LIMFOCEPT"i võtmine koos toidu ja joogiga
Toit ja jook ei mõjuta teie ravi LIMFOCEPT"iga.

Rasedus ja imetamine
· Ärge võtke LIMFOCEPT"i, kui te toidate last rinnaga.
· Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
· Te ei tohi mükofenolaatmofetiili raseduse ajal kasutada, kui just ei juhtu, et teie arst on seda teile
kindlalt määranud. Teie arst peab teid teavitama kontratseptiivide kasutamise nõudest enne
LIMFOCEPT"i võtma hakkamist, võtmise ajal ja kuue nädala jooksul pärast ravi lõpetamist. Seda
sellepärast, et LIMFOCEPT võib põhjustada spontaanseid aborte või kahjustusi (sh kõrvade
arenguhäireid) teie sündimata lapsel.
· Teavitage koheselt oma arsti kui te olete rase, toidate last rinnaga, olete ravi ajal rasestunud või
soovite lähemas tulevikus rasestuda.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
LIMFOCEPT"i mõju autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole kirjeldatud.


3. KUIDAS LIMFOCEPT"I VÕTTA

Võtke LIMFOCEPT"i alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga. Tavaliselt võetakse LIMFOCEPT"i järgmiselt:

Neerusiirdamine
Täiskasvanud
Esimene annus antakse 72 tunni jooksul pärast siirdamisoperatsiooni. Soovitatatav ööpäevane annus
on 4 tabletti (2 g toimeainet), mis võetakse kahe eraldi annusena.See tähendab, et hommikuti võetakse
2 tabletti ja õhtuti 2 tabletti.

Lapsed (2...18 aastased)
Annus oleneb lapse suurusest. Arst arvutab lapsele kõige sobivama annuse tema kehapindala (pikkuse
ja kehakaalu) järgi. Soovitatav annus on 600mg/m2 kaks korda ööpäevas.

Südamesiirdamine
Täiskasvanud
Esimene annus antakse 5 päeva jooksul pärast siirdamisoperatsiooni. Soovitatatav ööpäevane annus on
6 tabletti (3 g toimeainet), mis võetakse kahe eraldi annusena. See tähendab, et hommikuti võetakse 3
tabletti ja õhtuti 3 tabletti.
Lapsed
Puuduvad andmed, mille põhjal saaks soovitada LIMFOCEPT"i kasutamist siirdatud südamega lastele.

Maksasiirdamine
Täiskasvanud
Esimene LIMFOCEPT"i suukaudne annus antakse vähemalt 4 päeva pärast siirdamisoperatsiooni ­ siis
kui te olete võimeline suukaudseid ravimeid neelama. Soovitatav ööpäevane annus on 6 tabletti (3 g
toimeainet), mis võetakse kahe eraldi annusena. See tähendab, et hommikuti võetakse 3 tabletti ja
õhtuti 3 tabletti.
Lapsed
Puuduvad andmed, mille põhjal saaks soovitada LIMFOCEPT"i kasutamist siirdatud maksaga lastele.

Manustamisviis ja -tee
Neelake tabletid alla koos klaasitäie veega. Ärge poolitage ega purustage tablette.

Ravi kestab seni, kuni te vajate immuunsüsteemi pärssimist teile siirdatud organi äratõukereaktsiooni
vältimiseks.

Kui te võtate LIMFOCEPT"i rohkem kui ette nähtud
Kui te võtate ettenähtust rohkem tablette või kui keegi teine võtab kogemata neid tablette, pöörduge
viivitamatult arsti poole või lähima haigla vastuvõttu.

Kui te unustate LIMFOCEPT"i võtta
Kui te unustasite oma ravimit võtta, siis võtke see niipea, kui teile meenub, seejärel jätkake ravimi
võtmist tavalistel aegadel. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate LIMFOCEPT"i võtmise
Ravi lõpetamine võib suurendada riski teile siirdatud organi äratõukeks. Ärge lõpetage ravimi võtmist
enne, kui arst on teile seda öelnud.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arstiga.


4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka LIMFOCEPT põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Sagedamini esinevateks probleemideks on kõhulahtisus, valgeliblede ja/või punaliblede arvu
vähenemine veres, nakkused ja oksendamine. Teie arst teeb regulaarselt vereanalüüse, et jälgida
mistahes muutusi vererakkude arvus või ükskõik millise aine, nt suhkru, rasva, kolesterooli taseme
muutusi teie veres.
Võrreldes täiskasvanutega võib lastel suurema tõenäosusega esineda selliseid kõrvaltoimeid nagu
kõhulahtisus, infektsioonid, valgete ja punaste vereliblede arvu vähenemine veres.

Mükofenolaatmofetiil nõrgestab teie organismi kaitsemehhanismi, et hoida ära teile siirdatud neeru,
südame või maksa äratõukamist. Seetõttu ei ole teie organism nakkuste vastu võitlemisel nii tugev
nagu tavaliselt. Seega, kui te võtate mükofenolaatmofetiili, võite te tavalisest sagedamini põdeda
infektsioone nagu aju, naha, suu, mao ja soolestiku, kopsu ja kuseteede põletikud. Nagu seda tüüpi
ravimeid võtvate patsientidega võib juhtuda, on väga väikesel osal mükofenolaatmofetiili saavatest
patsientidest tekkinud lümfoidkudede- ja nahavähk.

Kogu organismi mõjutavate kõrvaltoimete alla kuuluvad ülitundlikkus (nt anafülaksia, angiödeem),
palavik, letargia, magamisraskused, valud (nt valu kõhupiirkonnas, rindkeres, liigestes/lihastes, valu
urineerimisel), peavalu, gripisümptomid ja tursed.

Teised kõrvaltoimed võivad olla järgmised:

Naha kahjustused nagu akne, külmavillid, vöötohatis, naha vohandid, juuste väljalangemine, lööve,
sügelus.

Kuseteede häired nagu neeruprobleemid või tungiv urineerimisvajadus.

Seedesüsteemi ja suupiirkonnaga seotud häired nagu kõhukinnisus, iiveldus, kõhunäärmepõletik,
seedetrakti häired (sealhulgas verejooks), maopõletik, maksaprobleemid, käärsoolepõletik, isukaotus,
kõhupuhitus ja suuhaavandid.

Närvide ja tundlikkusega seotud häired nagu krambid, värisemine, peapööritus, depressioon, uimasus,
tuimus, lihasspasmid, ärevus, mõtlemise või meeleolu muutused.

Võib esineda ainevahetuse, vere ja vaskulaarseid häireid nagu kehakaalu langus, podagra, kõrge
veresuhkur, verejooks, verehüübed ja verevalumid, vererõhu muutused, ebanormaalne südamerütm ja
veresoonte laienemine.

Kopsudega seotud häired nagu kopsupõletik, bronhiit, hingeldus, köha, vedelik
kopsudes/rindkereõõnes, ninakõrvalurgete probleemid.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Ärge lõpetage ravimi võtmist enne, kui olete seda esmalt arutanud oma arstiga.


5. KUIDAS LIMFOCEPT"I SÄILITADA

· Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida blister välispakendis, valguse eest kaitstult.
· Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
· Ärge kasutage LIMFOCEPT"i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast ,,Kõlblik kuni".
Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.
· Tagastage järelejäänud ravim apteeki. Hoidke seda alles ainult juhul, kui arst on palunud seda teha.
· Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.


6. LISAINFO

Mida LIMFOCEPT sisaldab

Toimeaine on mükofenolaatmofetiil. Üks tablett sisaldab 500 mg mükofenolaatmofetiili.
Abiained on:
Tableti sisu: mikrokristalne tselluloos, povidoon (K-90), hüdroksüpropüültselluloos,
kroskarmelloosnaatrium, talk, magneesiumstearaat.
Tableti kate: hüpromelloos 6 cP, titaandioksiid (E171), makrogool 400, punane raudoksiid (E172),
indigokarmiin (E132), must raudoksiid (E172).

Kuidas LIMFOCEPT välja näeb ja pakendi sisu
LIMFOCEPT tabletid on purpurpunase värvusega kapslikujulised kaksikkumerad õhukese
polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on pressitud "AHI" ja teisele küljele "500".

LIMFOCEPT on blistrites, pakendis 50 või 150 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
Gedeon Richter Plc.
Gyömri út 19-21.
1103 Budapest, Ungari

Tootjad
Gedeon Richter Plc.
Gyömri út 19-21
Comment [RG Rt.1]: The
1103 Budapest
MRP variation
Ungari
(UK/H/1093/001/IA/004)
procedure - for the replacement

release site from Cemelog to

Gedeon Richter Plc. - was
ACCORD HEALTHCARE LIMITED
successfully finalized on 13-03-
2009.
Sage house
319, Pinner Road
North Harrow
Middlesex HA1 4HF
Ühendkuningriik

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:


Tsehhi
Limfocept 500mg potahované tablety
Eesti LIMFOCEPT
Ungari
Presumin 500mg Filmtabletta
Läti
Limfocept 500mg apvalkots tabletes
Leedu
LIMFOCEPT 500 mg plvele dengtos tablets
Poola Limfocept
500
mg
Rumeenia
Limfocept 500 mg comprimate Filmate
Slovakkia
Limfocept 500mg filmom obalené tablety
Ühendkuningriik Mycophenolate Mofetil 500mg Film­coated Tablets


Infoleht on viimati kooskõlastatud septembris 2009

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1.
RAVIMPREPARAADI NIMETUS

LIMFOCEPT 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg mükofenolaatmofetiili.
INN. Acidum mycophenolicum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Purpurpunase värvusega kapslikujuline kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mille ühele
küljele on pressitud `AHI" ja teisele küljele `500".


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1
Näidustused

Ägeda äratõukereaktsiooni vältimine allogeense neeru, südame või maksa transplantatsiooni järgselt
kombinatsioonis tsüklosporiini ja kortikosteroididega.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Ravi LIMFOCEPT"iga peab alustama ja läbi viima organtransplantatsiooni alal kogenud
erialaspetsialist.

Kasutamine neerutransplantatsiooni korral

Täiskasvanud
LIMFOCEPT"i tuleb suukaudselt manustama hakata 72 tunni jooksul pärast elundi siirdamist.
Soovitatav annus neerutransplantatsiooni patsientidele on 1 g manustatuna kaks korda ööpäevas
(ööpäevane koguannus 2 g).

Lapsed ja noorukid (2...18-aastased)
LIMFOCEPT"i soovitatav annus on 600 mg/m2 manustatuna suukaudselt kaks korda ööpäevas
(maksimaalselt kuni 2 g ööpäevas). Mükofenolaatmofetiili 500 mg tablette tohib määrata ainult
patsientidele, kella kehapindala on suurem kui 1,5 m2, annuses 1 g kaks korda ööpäevas (ööpäevane
koguannus 2 g). Võrreldes täiskasvanutega tekivad selles vanusegrupis mõned kõrvaltoimed
sagedamini (vt lõik 4.8), mistõttu võib vajalikuks osutuda ajutine annuse vähendamine või ravi
katkestamine; selle puhul tuleb arvestada oluliste kliiniliste näitajatega, sh reaktsiooni raskusega.

Lapsed (< 2 aastased)
Alla 2-aastaste laste kohta on ohutuse ja efektiivsuse andmed piiratud. Need ei ole küllaldased
annustamissoovituste andmiseks ja seetõttu ei ole ravimi kasutamine selles vanusegrupis soovitatav.

Kasutamine südametransplantatsiooni korral


Täiskasvanud
LIMFOCEPT"i tuleb suukaudselt manustama hakata 5 päeva jooksul pärast elundi siirdamist.
Soovitatav annus südametransplantatsiooni patsientidele on 1,5 g manustatuna kaks korda ööpäevas
(ööpäevane koguannus 3 g).

Lapsed
Südametransplantaadiga laste kohta andmed puuduvad.

Kasutamine maksatransplantatsiooni korral

Täiskasvanud
Esimesel neljal päeval pärast maksa siirdamist tuleb kasutada mükofenolaatmofetiili intravenoosset
ravimvormi; seejärel alustatakse LIMFOCEPT"i suukaudse raviga niipea, kui patsient seda talub.
Soovitatav suukaudne annus maksatransplantatsiooni patsientidele on 1,5 g manustatuna kaks korda
ööpäevas (ööpäevane koguannus 3 g).

Lapsed
Maksatransplantaadiga laste kohta andmed puuduvad.

Kasutamine eakatel ( 65-aastastel)
Soovitatav annus neerutransplantaadiga patsientidel 1 g manustatuna kaks korda ööpäevas ning 1,5 g
kaks korda ööpäevas südame­ või maksatransplantaadiga patsientidel on sobiv eakatele.

Kasutamine neerukahjustuse korral
Raske kroonilise neerukahjustusega (glomerulaarfiltratsioon < 25 ml/min/1,73 m2)
neerutransplantaadipatsientidel tuleb pärast vahetut transplantatsioonijärgset perioodi vältida annuseid
üle 1 g kaks korda ööpäevas. Neid patsiente tuleb ka hoolikalt jälgida. Annuseid ei ole vaja kohandada
patsientidel, kellel neerutransplantaadi funktsioon operatsiooni järgselt hilineb (vt lõik 5.2). Puuduvad
andmed raske kroonilise neerukahjustusega südame- või maksatransplantaadiga patsientide kohta.

Kasutamine raske maksakahjustuse korral
Raske parenhümatoosse maksahaigusega neerutransplantaadiga patsientidele ei ole vaja annuseid
kohandada. Puuduvad andmed südametransplantaadiga patsientide kohta, kellel esineb raske
parenhümatoosne maksahaigus.

Ravi äratõukereaktsiooni episoodide ajal: MFH (mükofenoolhape) on mükofenolaatmofetiili aktiivne
metaboliit. Neerutransplantaadi äratõukereaktsioon ei põhjusta muutusi MFH farmakokineetikas;
LIMFOCEPT"i annuse vähendamine või ravi katkestamine ei ole vajalik. Südametransplantaadi
äratõukereaktsiooni järgse perioodi kohta puudub alus, mille põhjal LIMFOCEPT"i annuseid
kohandada. Puuduvad farmakokineetilised andmed maksatransplantaadi äraõukereaktsiooni ajal.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus mükofenolaatmofetiili või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes (vt lõik 4.8).

Rinnaga toitvad naised (vt lõik 4.6).

Raseduse ajal kasutamise ja rasestumisvastaste vahendite kohta vt lõik 4.6

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Erinevate immunosupressiivsete ravimite (sh LIMFOCEPT) kombinatsioonravi saavatel patsientidel
on suurem risk lümfoomide ja teiste pahaloomuliste kasvajate (eelkõige nahavähi) tekkeks (vt lõik
4.8). See risk tundub olevat seotud pigem immunosupressiooni tugevuse ja kestuse kui konkreetse
preparaadi kasutamisega. Nahavähi riski vähendamise üldsoovitused on piirata kokkupuudet
päikesevalguse ja UV-kiirgusega, kandes kaitsvat riietust ja kasutades kõrge kaitsefaktoriga
päikesekreeme.


LIMFOCEPT"i saavaid patsiente tuleb juhendada, et infektsiooni, ootamatute verevalumite, veritsuse
või ükskõik millise muu luuüdi funktsiooni pärssumisele viitava ilmingu tekkimisel tuleb koheselt
informeerida arsti.

Immuunsüsteemi liigne pärssimine suurendab vastuvõtlikkust infektsioonide, sh oportunistlike ja
letaalselt lõppevate infektsioonide ning sepsise suhtes (vt lõik 4.8).

Mükofenolaatmofetiiliga ravitud patsientidel on teatatud progressiivse multifokaalse
leukoentsefalopaatia (PML) juhtudest, mis on mõnikord lõppenud surmaga. Teatatud juhtude puhul
esinesid tavaliselt PMLi riskifaktorid, sealhulgas immunosupressiivsed ravid ja immuunfunktsiooni
kahjustus. Immunosupresseeritud patsientidel peavad arstid diferentsiaaldiagnoosis kaaluma PMLi
võimalusega nendel patsientidel, kellel esinevad neuroloogilised sümptomid ning kliinilise näidustuse
korral tuleb konsulteerida neuroloogiga.

Patsientidel, kellel tekib PML, tuleb kaaluda kogu immunosupressiooni vähendamist.
Transplantaadiga patsientidel võib aga immunosupressiooni vähendamine siirdatud organi ohtu seada.

LIMFOCEPT"i saavaid patsiente tuleb jälgida neutropeenia suhtes, mis võib olla seotud
LIMFOCEPT"i enda, kaasuvate ravimite, viirusinfektsioonide või nende põhjuste kombinatsiooniga.
LIMFOCEPT"i võtvatel patsientidel tuleb esimese ravikuu jooksul teostada täisvereanalüüse igal
nädalal, teise ja kolmanda kuu jooksul kaks korda kuus ja edaspidi üks kord kuus esimese raviaasta
jooksul. Neutropeenia tekkides (neutrofiilide üldarv < 1,3 x 103/µl) võib osutuda vajalikuks ravi
LIMFOCEPT"iga katkestada või ära jätta.

Patsiente tuleb teavitada, et ravi ajal LIMFOCEPT"iga võib vaktsineerimiste efektiivsus olla
vähenenud ja elustekitajat sisaldavate vaktsiinide kasutamist tuleb vältida (vt lõik 4.5). Gripivaktsiinist
võib kasu olla. Ravimi väljakirjutajad peavad juhinduma kohalikust gripivastase vaktsineerimise
juhendist.

Kuna mükofenolaatmofetiili on seostatud seedetrakti kõrvaltoimete suurema esinemissagedusega, sh
harvaesinevate seedetrakti haavandite, verejooksude ja perforatsioonidega, tuleb seedetrakti ägedate
tõsiste haigustega patsientidele LIMFOCEPT"i manustada ettevaatusega.

Mükofenolaatmofetiil on inosiinmonofosfaadi dehüdrogenaasi inhibiitor. Teoreetiliselt tuleks ravimit
seetõttu vältida patsientidel, kellel on harvaesinev pärilik hüpoksüksantiin-guaniin-
fosforibosüültransferaasi defitsiit, nagu Lesch­Nyhani ja Kelley­Seegmilleri sündroom.

Mükofenolaatmofetiili kasutamist raseduse ajal on seostatud kaasasündinud väärarengute suurenenud
riskiga. Ravi LIMFOCEPT"iga ei tohi alustada enne, kui on saadud negatiivne rasedustest (vt lõik
4.6).

Mükofenolaati ei ole soovitatav manustada samaaegselt koos asatiopriiniga, sest sellise
kombinatsiooni kasutamist ei ole uuritud.

Kuna kolestüramiin vähendab oluliselt mükofenolaadi AUC­d, tuleb olla ettevaatlik LIMFOCEPT"i
samaaegsel manustamisel nende ravimitega, mis mõjutavad enterohepaatilist retsirkulatsiooni, sest sel
juhul võib mükofenolaadi efektiivsus väheneda.

Mükofenolaatmofetiili riski-kasu suhet kombinatsioonis takroliimuse või siroliimusega ei ole kindlaks
määratud (vt lõik 4.5).

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.


Atsükloviir: Mükofenolaatmofetiili ja atsükloviiri samaaegsel manustamisel täheldati atsükloviiri
kõrgemat kontsentratsiooni plasmas, võrreldes atsükloviiri eraldi manustamisel esineva
kontsentratsiooniga. MFHG (mükofenoolhappe glükuroniid) farmakokineetika muutus minimaalselt
(MFHG plasmasisaldus suurenes 8%) ning seda ei peeta kliiniliselt oluliseks. MFHG, nagu ka
atsükloviiri kontsentratsioonid plasmas suurenevad neerukahjustuse korral, mistõttu on võimalik, et
mükofenolaatmofetiil, atsükloviir ja selle eelravimid, nt valatsükloviir konkureerivad
tubulaarsekretsiooni osas ning mõlema aine kontsentratsioonid võivad veelgi suureneda.

Antatsiidid, mis sisaldavad magneesium- ja alumiiniumhüdroksiidi: Mükofenolaatmofetiili
imendumine vähenes, kui seda manustati koos antatsiididega.

Kolestüramiin: Pärast mükofenolaatmofetiili ühekordse 1,5 g annuse manustamist tervetele isikutele,
keda eelnevalt oli ravitud 4 päeva jooksul kolestüramiiniga 4 g kolm korda ööpäevas, täheldati MFH
AUC vähenemist 40% võrra (vt lõik 4.4 ja lõik 5.2). Koosmanustamisel on vajalik ettevaatus, sest
mükofenolaatmofetiili efektiivsus võib väheneda.

Enterohepaatilist tsirkulatsiooni mõjutavad ravimid: Enterohepaatilist tsirkulatsiooni mõjutavate
ravimitega tuleb olla ettevaatlik, sest need võivad mükofenolaatmofetiili efektiivsust vähendada.

Tsüklosporiin A: Mükofenolaatmofetiil ei mõjuta tsüklosporiin A (CsA) farmakokineetikat.

Ent kui samaaegne tsüklosporiinravi lõpetatakse, on oodata MFH AUC suurenemist umbes 30% võrra.

Gantsükloviir: Põhinedes mükofenolaadi soovitatud annuse ühekordse suukaudse manustamise ja
gantsükloviiri intravenoosse manustamise uuringu tulemustele ning arvestades neerukahjustuse
teadaolevat mõju mükofenolaadi (vt lõik 4.2) ja gantsükloviiri farmakokineetikale, on ootuspärane, et
nimetatud toimeainete (mis konkureerivad omavahel renaalse tubulaarsekretsiooni mehhanismide
pärast) samaaegse manustamise tulemusena suurenevad MFHG ja gantsükloviiri kontsentratsioonid.
MFH farmakokineetika olulisi muutusi ei ole oodata ja mükofenolaatmofetiili annust ei ole vaja
kohandada. Neerukahjustusega patsientidel tuleb mükofenolaatmofetiili ja gantsükloviiri või selle
eelravimite (nt valgantsükloviir) koosmanustamisel silmas pidada gantsükloviiri annustamisjuhiseid
ning neid patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Suukaudsed rasestumisvastased ravimid: Mükofenolaatmofetiili samaaegne manustamine ei mõjuta
suukaudsete kontratseptiivide farmakokineetikat ega farmakodünaamikat (vt lõik 5.2).

Rifampitsiin: Patsientidel, kes ei võtnud tsüklosporiini, vähenes mükofenolaatmofetiili ja rifampitsiini
samaaegsel manustamisel MFH ekspositsioon (AUC0-12h) 18...70%. Soovitatav on jälgida MFH
ekspositsiooni väärtusi ja kohandada vastavalt mükofenolaatmofetiili annuseid, et säilitada kliiniline
efektiivsus rifampitsiini samaaegsel manustamisel.

Siroliimus: Neerutransplantaadiga patsientidel vähenes mükofenolaatmofetiili ja CsA samaaegsel
manustamisel MFH ekspositsioon 30...50% võrreldes patsientidega, kes said siroliimust koos
mükofenolaatmofetiili sarnaste annustega (vt lõik 4.4).

Sevelameer: Mükofenolaatmofetiili samaaegsel manustamisel koos sevelameeriga täheldati MFH Cmax
ja AUC0-12 vähenemist vastavalt 30% ja 25% võrra kliiniliste tagajärgedeta (s.t siiriku äratõuketa).
Siiski soovitatakse mükofenolaatmofetiili manustada vähemalt üks tund enne või kolm tundi pärast
sevelameeri manustamist, et viia miinimumini mõju MFH imendumisele. Puuduvad andmed
mükofenolaatmofetiili ja muude fosfaadi seondajate kui sevelameeri koostoime kohta.

Trimetoprim/sulfametoksasool: Mingit mõju MFH biosaadavusele ei täheldatud.

Norfloksatsiin ja metronidasool: Tervetel vabatahtlikel ei täheldatud olulisi koostoimeid, kui
mükofenolaatmofetiili manustati koos norfloksatsiini või metronidasooliga eraldi. Norfloksatsiini ja
metronidasooli kombinatsioon vähendas aga MFH ekspositsiooni ligikaudu 30% pärast
mükofenolaatmofetiili ühekordse annuse manustamist.


Takroliimus: Maksatransplantaadiga patsientidel, kellel alustati mükofenolaatmofetiili ja takroliimuse
koosmanustamist, ei mõjutanud takroliimuse samaaegne manustamine oluliselt mükofenolaatmofetiili
aktiivse metaboliidi MFH AUC ja Cmax väärtusi. Samas suurenes takroliimuse AUC ligikaudu 20%,
kui takroliimust võtvatele patsientidele manustati mükofenolaatmofetiili korduvaid annuseid (1,5 g
kaks korda ööpäevas). Neerutransplantaadiga patsientidel ei paistnud aga mükofenolaatmofetiil
mõjutavat takroliimuse kontsentratsiooni (vt ka lõik 4.4).

Muud koostoimed: Mükofenolaatmofetiili ja probenetsiidi samaaegne manustamine ahvidel põhjustab
MFHG AUC kolmekordset tõusu plasmas. Seega võivad teised neerude tubulaarsekretsiooni teel
erituvad ained konkureerida MFHG-ga ja seeläbi suurendada MFGH või teise tubulaarsekretsiooni
läbiva aine plasmakontsentratsioone.

Elusvaktsiinid: Langenud immuunvastusega patsientidele ei tohi elusvaktsiine manustada. Antikehade
tekkimine vastusena teistele vaktsiinidele võib olla vähenenud (vt lõik 4.4).

4.6
Rasedus ja imetamine

On soovitatav, et ravi LIMFOCEPT"iga ei alustataks enne, kui on tehtud rasedustest ning see on
negatiivne. Efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid peab kasutama enne LIMFOCEPT-ravi
alustamist, ravi ajal ja kuus nädalat pärast ravi lõpetamist (vt lõik 4.5). Patsiente tuleb teavitada sellest,
et nad peavad raseduse ilmnemisel viivitamatult pöörduma oma raviarsti poole.

Mükofenolaadi kasutamine raseduse ajal ei ole soovitatav ning see ravivõimalus tuleb hoida juhtudeks,
kui sobivamad alternatiivsed ravivõimalused puuduvad. Mükofenolaati tohib rasedatel naistel kasutada
vaid juhtudel, kui oodatav kasu kaalub üles võimaliku ohu lootele. Mükofenolaatmofetiili kasutamise
kohta rasedatel on piiratud hulgal andmeid. Siiski on raseduse ajal mükofenolaatmofetiili
kombinatsioonis teiste immunosupressantidega saanud patsientide lastel kirjeldatud kaasasündinud
väärarenguid, sealhulgas kõrva väärarenguid, st välis-/keskkõrva arenguhäired või puudumine.
Mükofenolaatmofetiili kasutanud naistel on teatatud spontaansetest abortidest. Katsed loomadel on
näidanud reproduktiivtoksilisust (vt lõik 5.3).

Imetavatel rottidel on mükofenolaatmofetiil eritunud rinnapiima. Ei ole teada, kas see toimeaine eritub
ka inimese rinnapiima. Mükofenolaatmofetiil on vastunäidustatud rinnaga toitvatel emadel, sest on
võimalus mükofenolaatmofetiili tõsiste kõrvaltoimete esinemiseks rinnaga toidetavatel imikutel (vt
lõik 4.3).

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Arvestades ravimi farmakodünaamilisi näitajaid ja registreeritud kõrvaltoimeid, on toime
reaktsioonikiirusele ebatõenäoline.

4.8
Kõrvaltoimed

Kliiniliste uuringute käigus tekkisid järgmised kõrvaltoimed
Mükofenolaatmofetiili, tsüklosporiini ja kortikosteroidide kombinatsioonraviga seostatud peamised
kõrvaltoimed on kõhulahtisus, leukopeenia, sepsis ja oksendamine ning on andmeid ka teatud tüüpi
infektsioonide sagedasema esinemise kohta (vt lõik 4.4).

Pahaloomulised kasvajad
Erinevate immunosupressiivsete ravimite, sh mükofenolaatmofetiil kombinatsioonravi saavatel
patsientidel esineb suurem risk lümfoomide ja teiste pahaloomuliste kasvajate, eriti nahakasvajate
tekkeks (vt lõik 4.4). Kontrollitud kliinilistes uuringutes, kus patsiente jälgiti ühe aasta jooksul pärast
neeru- (andmed on 2 g päevaannuse kohta), südame- ja maksatransplantatsiooni, tekkis
lümfoproliferatiivne haigus või lümfoom 0,6% patsientidest, kes said mükofenolaatmofetiili (2 g või 3
g ööpäevas) kombinatsioonis teiste immunosupressantidega. Nahakartsinoomid (mitte­melanoomid)

tekkisid 3,6% patsientidest, muud tüüpi pahaloomulisi kasvajaid tekkis 1,1% patsientidest. Neeru- ja
südametransplantaadiga patsientidel ei esinenud kolmeaastase jälgimisperioodi jooksul võrreldes
üheaastase jälgimisperioodiga mingeid muutusi pahaloomuliste kasvajate esinemissageduses.
Maksatransplantaadiga patsiente jälgiti vähemalt ühe aasta jooksul, kuid vähem kui kolm aastat.

Oportunistlikud infektsioonid
Oportunistlike infektsioonide risk on suurem kõigil transplantaadiga patsientidel; risk on seda suurem,
mida intensiivsemat immunosupressiivset ravi patsient on saanud (vt lõik 4.4). Kontrollitud kliinilistes
uuringutes, kus mükofenolaatmofetiili manustati kombinatsioonis teiste immunosupressantidega ja
patsiente jälgiti ühe aasta jooksul pärast neeru- (andmed on 2 g päevaannuse kohta), südame- ja
maksatransplantatsiooni, olid kõige tavalisemateks oportunistlikeks infektsioonideks mukokutaanne
kandidoos, CMV)-vireemia/sündroom ja Herpes simplex. CMV-vireemia/sündroomiga patsientide
hulk oli 13,5%.

Lapsed ja noorukid (vanuses 2 kuni 18 aastat)
Kliinilisse uuringusse oli kaasatud 92 pediaatrilist patsienti (vanuses 2...18 aastat), kellele
mükofenolaatmofetiili manustati suukaudselt 600 mg/m2 kaks korda ööpäevas. Kõrvaltoimete tüüp ja
esinemissagedus lastel sarnanes üldiselt täiskasvanutel tekkinud kõrvaltoimetele, kellele manustati
mükofenolaatmofetiili 1 g kaks korda ööpäevas. Pediaatrilistel patsientidel, eriti alla 6-aastastel lastel
esines võrreldes täiskasvanutega siiski sagedamini järgmiseid raviga seotud kõrvaltoimeid:
kõhulahtisus, sepsis, leukopeenia, aneemia ja infektsioon.

Eakad patsiendid ( 65-aastased)
Eakatel ( 65-aastastel) patsientidel võib üldiselt esineda suurem risk immunosupressiooniga seotud
kõrvaltoimete tekkeks. Eakatel patsientidel, kes saavad LIMFOCEPT"i kombinatsioonis teiste
immunosupressantidega, võib võrreldes nooremate isikutega esineda suurem risk teatud infektsioonide
(sh koeinvasiivne tsütomegaloviirusinfektsioon), seedetrakti verejooksu ning kopsuturse tekkeks.

Teised kõrvaltoimed
Järgmises tabelis on esitatud tõenäoselt või võimalikult mükofenolaatmofetiiliga seotud kõrvaltoimed,
mis tekkisid kontrollitud kliinilistes uuringutes 1/10 ja 1/100...<1/10 neeru- (andmed on 2 g
päevaanuse kohta), südame- ja maksatransplantaadiga patsientidest, keda raviti
mükofenolaatmofetiiliga.
Tõenäoliselt või võimalikult mükofenolaatmofetiiliga seotud kõrvaltoimed, millest teatati neeru-,
südame- ja maksasiirdamise kliinilistes uuringutes, kus patsiendid said raviks mükofenolaatmofetiili
kombinatsioonis tsüklosporiini ja kortikosteroididega.

Organsüsteemi klassides on kõrvaltoimed loetletud järgmiste esinemissageduse kategooriate järgi:
väga sage (1/10); sage (1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100); harv (1/10 000 kuni <
1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas
esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.


Organsüsteemi klass
Ravimi kõrvaltoimed
Infektsioonid ja infestatsioonid
Väga sage
Sepsis, seedetrakti kandidoos, kuseteede infektsioon,
herpes simplex, herpes zoster
Sage
Kopsupõletik, gripp, hingamisteede infektsioon,
hingamisteede moniliaas, seedetrakti infektsioon,
kandidoos, gastroenteriit, infektsioon, bronhiit,
farüngiit, sinusiit, naha seeninfektsioon,
nahakandidoos, vaginaalne kandidoos, riniit
Hea-, pahaloomulised ja
Väga sage
-
täpsustamata kasvajad (sealhulgas
Sage
Nahavähk, naha healoomuline kasvaja
tsüstid ja polüübid)
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga sage
Leukopeenia, trombotsütopeenia, aneemia

Sage Pantsütopeenia,
leukotsütoos
Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga sage
-
Sage Atsidoos,
hüperkaleemia, hüpokaleemia,
hüperglükeemia, hüpomagneseemia, hüpokaltseemia,
hüperkolesteroleemia, hüperlipideemia,
hüpofosfateemia, hüperurikeemia, podagra, anoreksia
Psühhiaatrilised häired
Väga sage
-
Sage
Agitatsioon, segasusseisund, depressioon, ärevus,
ebatavaline mõtlemine, unetus
Närvisüsteemi häired
Väga sage
-
Sage
Krambid, hüpertoonia, treemor, somnolentsus,
müasteeniline sündroom, pearinglus, peavalu,
paresteesia, düsgeusia
Südame häired
Väga sage
-
Sage Tahhükardia
Vaskulaarsed häired
Väga sage
-
Sage Hüpotensioon,
hüpertensioon, vasodilatatsioon
Respiratoorsed, rindkere ja
Väga sage
-
mediastiinumi häired
Sage
Pleuraefusioon, düspnoe, köha
Seedetrakti häired
Väga sage
Oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus
Sage
Seedetrakti verejooks, peritoniit, iileus, koliit,
maohaavand, kaksteistsõrmikuhaavand, gastriit,
ösofagiit, stomatiit, kõhukinnisus, düspepsia,
kõhupuhitus, röhatised
Maksa ja sapiteede häired
Väga sage
-
Sage
Hepatiit, ikterus, hüperbilirubineemia
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga sage
-
Sage
Naha hüpertroofia, lööve, akne, alopeetsia
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused Väga sage
-
Sage Artralgia
Neerude ja kuseteede häired
Väga sage
-
Sage Neerukahjustus
Üldised häired ja manustamiskoha
Väga sage
-
reaktsioonid
Sage
Tursed, püreksia, külmavärinad, valu, halb
enesetunne, asteenia
Uuringud
Väga sage
-
Sage
Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, vere
kreatiniinisisalduse suurenemine, vere
laktaatdehüdrogenaasi aktiivsuse suurenemine, vere
uureasisalduse suurenemine, vere aluselise fosfataasi
aktiivsuse suurenemine, kehakaalu langus
Märkus: Neeru-, südame- ja maksatransplantaadi äratõukereaktsiooni vältimiseks raviti III faasi
kliinilises uuringus vastavalt 501 (2 g mükofenolaatmofetiili ööpäevas), 289 (3 g

mükofenolaatmofetiili ööpäevas) ja 277 patsienti (2 g intravenoosset/3 g suukaudset
mükofenolaatmofetiili ööpäevas).

Ravimi turuletulekujärgselt on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
Mükofenolaatmofetiili turustamisjärgselt teatatud kõrvaltoimed on sarnased nendega, mis ilmnesid
neeru-, südame- ja maksatransplantatsiooni kliinilistes uuringutes. Lisaks on turustamisjärgselt
teatatud järgmistest kõrvaltoimetest (esinemissagedus on toodud sulgudes, kui see on teada).

Seedetrakt:
Koliit, sh tsütomegaloviirus-koliit (1/100 kuni <1/10), pankreatiit (1/100 kuni <1/10) ja
soolehattude atroofia.

Immunosupressiooniga seotud häired:
Tõsised eluohtlikud infektsioonid, sealhulgas meningiit, endokardiit, tuberkuloos ja atüüpiline
mükobakteriaalne infektsioon. Mükofenolaatmofetiiliga ravitavatel patsientidel on teatatud
progressiivse multifokaalse leukoentsefalopaatia (PML) juhtudest, mis mõnikord on lõppenud
surmaga. Teatatud juhtude puhul esinesid tavaliselt PMLi riskifaktorid, sealhulgas
immunosupressiivsed ravid ja immuunfunktsiooni kahjustus. Teatatud on agranulotsütoosist (1/1000
kuni <1/100) ja neutropeeniast, mistõttu on soovitatav mükofenolaatmofetiili võtvate patsientide
regulaarne jälgimine (vt lõik 4.4). Mükofenolaatmofetiiliga ravitud patsientidel on teatatud
aplastilisest aneemiast ja luuüdi depressioonist, millest mõned juhud on lõppenud surmaga.

Ülitundlikkus
Teatatud on ülitundlikkusreaktsioonidest, sealhulgas angioneurootilisest ödeemist ja anafülaktilisest
reaktsioonist.

Kaasasündinud häired: vt lõik 4.6.

4.9 Üleannustamine

Kliinilistes uuringutes ja ravimi müügiletuleku järgsel perioodil on saadud teateid
mükofenolaatmofetiili üleannustamise kohta. Paljude nende juhtude korral ei täheldatud kõrvaltoimete
ilmnemist. Üleannustamise korral ilmnenud kõrvaltoimed on vastanud ravimi teadaolevale
ohutusprofiilile.

Arvatakse, et mükofenolaatmofetiili üleannustamine võib põhjustada immuunsüsteemi ülemäärast
pärssimist ja infektsiooniohu suurenemist ning luuüdi supressiooni (vt lõik 4.4). Neutropeenia
tekkimisel tuleb LIMFOCEPT"i manustamine katkestada või annust vähendada (vt lõik 4.4).

Hemodialüüsi abil ei ole võimalik MFH ja MFHG kliiniliselt olulisel määral organismist eemaldada.
Sapphapete sekvestrandid (nagu kolestüramiin) võivad MFH organismist eemaldada, vähendades
ravimi enterohepaatilist retsirkulatsiooni (vt lõik 5.2).


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1
Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: immunosupressiivsed ained, ATC-kood: L04AA06.

Mükofenolaatmofetiil on mükofenoolhappe (MFH) 2­morfolinoetüülester. MFH on
inosiinmonofosfaatdehüdrogenaasi tugevatoimeline, selektiivne, mittekonkureeriva ja pöörduva
toimega inhibiitor. Seetõttu blokeerib ta guanosiinnukleotiidide sünteesi de novo ilma DNA struktuuri
tungimata. Kuna T­ ja B­lümfotsüütide proliferatsioon sõltub täielikult puriinide de novo sünteesist,
samas kui teised rakutüübid saavad kasutada metaboolseid asendusradasid, siis on lümfotsüüdid MFH
tsütostaatilise toime suhtes enam tundlikud.


5.2
Farmakokineetilised
omadused

Suukaudse manustamise järgselt imendub mükofenolaatmofetiil kiiresti ja ulatuslikult ning
muudetakse täielikult presüsteemse metabolismi käigus aktiivseks metaboliidiks MFH-ks. Ägeda
äratõukereaktsiooni pärssumise põhjal neerutransplantatsiooni järgselt võib öelda, et
mükofenolaatmofetiili immunosupressiivne aktiivsus on korrelatsioonis MFH
plasmakontsentratsiooniga. MFH AUC põhjal hinnatuna on suukaudselt manustatud
mükofenolaatmofetiili biosaadavus keskmiselt 94%, võrreldes selle veenisisese manustamisega. Toit
ei mõjutanud mükofenolaatmofetiili imendumise ulatust (MFH AUC alusel), kui ravimit manustati
neerutransplantaadiga patsientidele annuses 1,5 g kaks korda ööpäevas. Siiski vähenes MFH Cmax
ravimi koos söögiga tarvitamisel 40% võrra. Mükofenolaatmofetiil ei ole suukaudse manustamise
järgselt plasmas süsteemselt määratav. Kliiniliselt oluliste kontsentratsioonide juures seondub 97%
MFH-st plasma albumiinidega.
MFH plasmakontsentratsiooni sekundaarne suurenemine enterohepaatilise retsirkulatsiooni
tulemusena on täheldatav tavaliselt umbes 6...12 tundi pärast ravimi manustamist. Enterohepaatilise
retsirkulatsiooni olulisusele viitab asjaolu, et samaaegsel kolestüramiini (4 g kolm korda ööpäevas)
manustamisel väheneb MFH AUC ligikaudu 40%.

MFH metaboliseerub peamiselt glükuronüültransferaasi toimel, tekib farmakoloogiliselt mitteaktiivne
fenoolglükuroniid (MFHG).

Vaid tähtsusetu osa (< 1% manustatud annusest) ravimist eritub MFH­na uriiniga. Suukaudselt
manustatud radioaktiivselt märgistatud mükofenolaatmofetiil eritus organismist täielikult, kusjuures
93% suukaudselt manustatud annusest eritus uriiniga ja 6% roojaga. Enamus (ligikaudu 87%)
manustatud annusest eritus uriiniga MFHG­na.

Kliiniliselt oluliste kontsentratsioonide juures ei ole MFH ja MFHG hemodialüüsi teel organismist
eemaldatavad. MFHG suurte kontsentratsioonide korral (> 100 µg/ml) on selle väiksed kogused siiski
eemaldatavad.

Varases siirdamisjärgses perioodis (< 40 päeva) on neeru-, südame- ja maksatransplantaadiga
patsientidel MFH AUC ligikaudu 30% madalam ja Cmax ligikaudu 40% madalam võrreldes hilise (3...6
kuud) transplantatsioonijärgse perioodiga.

Neerukahjustus
Ühekordse annustamise uuringus (6 uuritavat rühmas) oli raske neerukahjustusega
(glomerulaarfiltratsiooni kiirus <25 ml/min/1,73 m2) isikutel täheldatud plasma keskmine MFA AUC
28...75% suurem võrreldes tervete isikutega või isikutega, kellel oli neerufunktsioon vähem
kahjustatud. Ühe annuse manustamise järgselt oli raske neerukahjustusega isikutel MFHG AUC siiski
3...6 korda kõrgem kui kerge neerukahjustusega patsientidel või tervete grupis, mis on kooskõlas
andmetega MFHG renaalsest eritumisest. Mükofenolaatmofetiili korduvat manustamist raske
kroonilise neerukahjustusega patsientidele ei ole uuritud. Südame- või maksatransplantaadiga raske
kroonilise neerukahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad.

Neerutransplantaadi hilinenud funktsioon:
Siirdamisjärgselt oli transplantaadi hilinenud funktsiooniga patsientidel keskmine MFA AUC(0­12h)
võrreldav nende patsientide keskmise näitajaga, kellel transplantaadi funktsiooni hilinemist ei
täheldatud. Plasma keskmine MFAG AUC(0...12h) oli 2...3 korda suurem, kui transplantaadi
hilinenud funktsioonita patsientidel. MFH vaba fraktsioon ja kontsentratsioon plasmas võivad ajutiselt
suureneda patsientidel, kellel siirdatud neeru funktsioon hilineb. Mükofenolaatmofetiili annust ei ole
vaja kohandada.

Maksakahjustus
Alkohoolse maksatsirroosiga vabatahtlikel ei mõjutanud maksa parenhümatoosne kahjustus oluliselt
MFH hepaatilist glükuronidatsiooni. Maksahaiguse mõju sellele protsessile sõltub ilmselt konkreetsest
haigusest. Valdavalt biliaarse kahjustusega maksahaiguse (nagu primaarne biliaarne tsirroos)
mõjuvõib siiski olla erinev.


Lapsed ja noorukid (2...18 aastased)
Farmakokineetilisi näitajaid hinnati 49-l pediaatrilisel neerutransplantaadiga patsiendil, kellele
manustati mükofenolaatmofetiili suukaudselt annuses 600 mg/m2 kaks korda ööpäevas. Selle annuse
kasutamisel saavutati MFH AUC samad väärtused, mis neerutransplantaadiga täiskasvanutel, kellele
manustati varases ja hilises transplantatsioonijärgses perioodis mükofenolaatmofetiili annuses 1 g kaks
korda ööpäevas. MFH AUC väärtused on erinevates vanusegruppides sarnased nii varases kui ka
hilises transplantatsioonijärgses perioodis.

Eakad patsiendid ( 65-aastased)
Mükofenolaatmofetiili farmakokineetilisi omadusi ei ole eakatel ametlikult uuritud.

Suukaudsed kontratseptiivid
Mükofenolaatmofetiil ei mõjutanud samaaegsel manustamisel suukaudsete kontratseptiivide
farmakokineetikat (vt lõik 4.5). 18-le ilma transplantaadita naisele (kes ei võtnud ka teisi
immunosupressante) manustati uuringus kolme järjestikuse menstruaaltsükli jooksul
mükofenolaatmofetiili (1 g kaks korda päevas) koos kombineeritud suukaudsete kontratseptiividega,
mis sisaldasid etünüülöstradiooli (0,02...0,04 mg) ja levonorgestreeli (0,05...0,15 mg), desogestreeli
(0,15 mg) või gestodeeni (0,05...0,10 mg), ning mükofenolaatmofetiil ei omanud kliiniliselt olulist
toimet suukaudsete kontratseptiivide ovulatsiooni pärssivale toimele. LH, FSH ja progesterooni
tasemed seerumis ei muutunud oluliselt.

5.3
Prekliinilised ohutusandmed

Eksperimentaalsetes mudelites ei olnud mükofenolaatmofetiil tumorigeenne. Suurim annus, mida
uuriti loomadel tehtud kartsinogeensuse uuringutes, andis 2...3 korda suurema süsteemse
ekspositsiooni (AUC või Cmax), kui on tuvastatud neerutransplantaadiga patsientidel, kes võtsid
ravimit soovitatavas kliinilises annuses 2 g ööpäevas, ning 1,3...2 korda suurema süsteemse
ekspositsiooni (AUC või Cmax), kui on tuvastatud südametransplantaadiga patsientidel, kes võtsid
ravimit soovitatavas kliinilises annuses 3 g ööpäevas.

Kaks genotoksilisuse uuringut (in vitro hiire lümfoomi uuring ja in vivo hiire luuüdi mikronukleuse
test) viitasid mükofenolaatmofetiili võimalikule kromosoomianomaaliaid põhjustavale toimele. See
toime võib olla seotud farmakodünaamiliste omadustega, st nukleotiidide sünteesi pärssimisega
tundlikes rakkudes. Teised in vitro geenmutatsioonitestid genotoksilist toimet ei näidanud.

Mükofenolaatmofetiil ei mõjutanud isaste rottide fertiilsust ööpäevaste annuste korral kuni 20 mg/kg.
Sellise annuse korral vastab süsteemne ekspositsioon 2-...3-kordsele kliinilisele ekspositsioonile, mis
saavutatakse neerugatransplantaadiga patsientidel soovitatava kliinilise annusega 2 g ööpäevas, ja 1,3-
...2-kordsele kliinilisele ekspositsioonile, mis saavutatakse südametransplantaadiga patsientidel
soovitatava kliinilise annusega 3 g ööpäevas

Emastel rottidel läbi viidud fertiilsuse ja reproduktsiooniuuring annustega 4,5 mg/kg/ööpäevas
põhjustas esimese generatsiooni järglastel arenguhäireid (sh anoftalmia, agnaatia, hüdrotsefaalia),
toksiline toime emasloomale puudus. Sellise annuse korral vastab süsteemne ekspositsioon umbes 0,5-
kordsele kliinilisele ekspositsioonile, mis saavutatakse neerutransplantaadiga patsientidel soovitatava
kliinilise annusega 2 g ööpäevas, ja 0,3-kordsele kliinilisele ekspositsioonile, mis saavutatakse
südametransplantaadiga patsientidel soovitatava kliinilise annusega 3 g ööpäevas . Toimet emaslooma
või järgneva generatsiooni fertiilsusele või reproduktiivsusnäitajatele ei ilmnenud.

Rottidel ja küülikutel teostatud teratogeensusuuringus ilmnesid loote resorptsioon ja arenguhäired
rottidel annuste 6 mg/kg/ööpäevas (sh anoftalmia, agnaatia ja hüdrotsefaalia) ning küülikutel annuste
90 mg/kg/ööpäevas manustamisel (sh südame ja neerude arenguhäired, nt südame ja neerude ektoopia,
diafragmaal- ja nabasong); toksiline toime emasloomale puudus. Sellise annuse korral vastab
süsteemne ekspositsioon umbes 0,5-kordsele või väiksemale kliinilisele ekspositsioonile, mis
neerutransplantaadiga patsientidel saavutatakse soovitatava kliinilise annusega 2 g ööpäevas, ja umbes
0,3-kordsele kliinilisele ekspositsioonile, mis südametransplantaadiga patsientidel saavutatakse
soovitatava annusega 3 g ööpäevas.

Vt lõik 4.6.

Rottidel, hiirtel, koertel ja ahvidel teostatud toksikoloogilistes uuringutes mükofenolaatmofetiiliga olid
peamisteks märklaudorganiks vereloome­ ja lümfisüsteem. Need toimed ilmnesid selliste süsteemsete
ekspositsioonide korral, mis olid võrdsed kliinilise ekspositsiooniga neerutransplantaadiga
patsientidele soovitatava annuse 2 g ööpäevas manustamise korral või sellest väiksemad. Koertel
ilmnesid toimed seedetraktile süsteemsete ekspositsioonide korral, mis olid võrdsed soovitatavate
annustega saavutatava kliinilise ekspositsiooniga või sellest väiksemad. Ka ahvidel ilmnes suurima
annusega (kliinilise ekspositsiooniga võrdne või sellest suurem süsteemne ekspositsioon) seedetrakti ja
neerufunktsiooni häired, mis olid sarnased dehüdratsiooni korral esinevale neerukahjustusele.
Mükofenolaatmofetiili mittekliinilise toksilisuse profiil on sarnane inimestega läbi viidud kliinilistes
uuringutes ilmnenud kõrvaltoimetega, mis annab patsientide populatsiooni ohutusandmetele olulisema
tähenduse (vt lõik 4.8).


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1
Abiainete loetelu

Tableti sisu:

mikrokristalne tselluloos
povidoon (K-90)
hüdroksüpropüültselluloos
talk
kroskarmelloosnaatrium
magneesiumstearaat

Tableti kate:
hüpromelloos 6 cP
titaandioksiid (E171)
makrogool 400
indigokarmiin (E132)
punane raudoksiid (E172)
must raudoksiid (E172)

6.2
Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3
Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4
Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida blister välispakendis, valguse eest kaitstult.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakendis 50 või 150 tabletti (blistris 10 tabletti).
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Tabletid on valgetes läbipaistvates PVC/PVdC-alumiiniumist blisterpakendites ja pakitud karpi koos
pakendi infolehega.

6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks


Kuna mükofenolaatmofetiil osutus rottidel ja küülikutel teratogeenseks, ei tohi tablette purustada.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Gedeon Richter Plc.
Gyömri út 19-21.
1103 Budapest, Ungari


8. MÜÜGILOA
NUMBER

616109


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

06.02.2009


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud.septembris 2009