Levofloxacin actavis - silmatilgad, lahus (5mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Levofloxacin Actavis 5 mg/ml silmatilgad, lahus
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml silmatilgalahust sisaldab 5,12 mg levofloksatsiinhemihüdraati, mis võrdub 5 mg levofloksatsiiniga.
INN. Levofloxacinum
Teadaolevat toimet omav abiaine:
1 ml silmatilkade lahust sisaldab 0,05 mg bensalkooniumkloriidi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Silmatilgad, lahus.
Selge, praktiliselt nähtavate osakesteta helekollase kuni õrnalt rohekaskollase värvusega lahus. Lahuse pH on 6,0...6,8 ja osmolaalsus 270...320 mOsmol/kg.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Levofloksatsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud bakteriaalsete väliste silmainfektsioonide paikne ravi patsientidel alates 1 aasta vanusest (vt ka lõigud 4.4 ja 5.1). Levofloksatsiin on näidustatud täiskasvanutele, lastele vanuses 1…12 aastat ja noorukitele vanuses 12...18 aastat.
Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Kõigil patsientidel tuleb esimesel kahel päeval tilgutada ärkveloleku ajal üks kuni kaks tilka haigestunud silma(desse) iga kahe tunni järel kuni 8 korda päevas ning seejärel kolmandal kuni viiendal päeval neli korda päevas.
Kui samaaegselt kasutatakse erinevaid paikseid silmaravimeid, peab tilgutamiste vahe olema vähemalt 15 minutit.
Ravikuuri pikkus sõltub infektsiooni raskusastmest ning kliinilisest ja bakterioloogilisest kulust. Tavaline ravikuuri pikkus on 5 päeva.
Ohutus ja efektiivsus sarvkesta haavandi ja ophthalmia neonatorum’i ravimisel ei ole tõestatud.
Kasutamine eakatel
Annuse kohandamine ei ole vajalik.
Lapsed
Annustamine on täiskasvanutel ja lastel vanuses ≥1 aasta ühesugune. Levofloxacine Actavis’e ohutus ja efektiivsus lastel vanuses ≥1 aasta on tõestatud.
Levofloxacine Actavis’t ei soovitata kasutada alla 1-aastastel lastel ohutus- ja efektiivsusandmete vähesuse tõttu.
Levofloxacine Actavis’e ohutus ja efektiivsus lastel vanuses <1 aasta ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad.
Manustamisviis
Okulaarne.
Tilguti otsa ja lahuse saastumise vältimiseks ei tohi tilguti ots puutuda kokku silmalaugude ega ümbritsevate aladega.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine levofloksatsiini, teiste kinoloonide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete, näiteks bensalkooniumkloriidi suhtes.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Levofloxacine Actavis 5 mg/ml silmatilkasid ei tohi süstida subkonjunktivaalselt. Lahust ei tohi manustada otse silma eeskambrisse.
Süsteemsed fluorokinoloonid võivad põhjustada ülitundlikkusreaktsioone, ka ühekordsete annuste järel. Kui ilmneb allergiline reaktsioon levofloksatsiinile, tuleb ravimi kasutamine lõpetada.
Nii nagu teiste infektsioonivastaste ravimite puhul võib pikaajaline kasutamine põhjustada ravimile resistentsete organismide, sealhulgas seente vohamist. Kui infektsioon ägeneb või mõistliku ajaperioodi vältel ei ole märgata kliinilist paranemist, tuleb ravi lõpetada ja rakendada alternatiivseid ravivõimalusi. Kliinilisest hinnangust lähtudes tuleb patsienti uurida, kasutades suurendamist näiteks pilulamp-biomikroskoobi abil ja vajadusel fluorestseiiniga värvimist.
Patsiendid, kellel on väline bakteriaalne silmainfektsioon, ei tohi kanda kontaktläätsi. Levofloxacine Actavis 5 mg/ml silmatilgad sisaldavad bensalkooniumkloriidi, mis võib imenduda läbi pehmete kontaktläätsede. Bensalkooniumkloriidi tõttu võib ilmneda ka silmaärritust ja pehmete kontaktläätsede värvuse muutust. Kontaktläätsed tuleb eemaldada 15 minutit enne ravimi silma tilgutamist ja panna tagasi 15 minutit pärast manustamist.
Lapsed
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel täiskasvanutel ning lastel vanuses ≥1 aasta on ühesugused.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Spetsiifilisi ravimi koostoimete uuringuid ei ole levofloksatsiini silmatilkadega läbi viidud.
Et levofloksatsiini okulaarsel manustamisel on maksimaalsed plasmakontsentratsioonid vähemalt 1000 korda madalamad kui suukaudse tavaannuse järel, ei ole süsteemse kasutamise korral täheldatavad koostoimed Levofloxacine Actavis 5 mg/ml silmatilkade kasutamisel tõenäoliselt kliiniliselt olulised.
Lapsed
Koostoimed ei ole uuritud.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Lefofloksatsiini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimestele ei ole teada. Levofloxacin Actavis 5 mg/ml silmatilku võib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui võimalik kasu ravimist ületab potentsiaalse riski lootele.
Imetamine
Levofloksatsiin eritub inimesel rinnapiima. Kuigi Levofloxacin Actavis’e terapeutiliste annuste korral ei ole toimet rinnaga toidetavale lapsele oodata, võib Levofloxacin Actavis 5mg/ml silmatilku imetamise ajal kasutada ainult juhul, kui võimalik kasu ravimist ületab potentsiaalse riski rinnaga toidetavale lapsele.
Fertiilsus
Levofloksatsiin ei kahjustanud rottide fertiilsust okulaarse manustamise järel annustega, mis olid märkimisväärselt suuremad maksimaalsest annusest inimestel (vt lõik 5.3).
Toime reaktsioonikiirusele
Levofloxacine Actavis mõjutab kergelt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.
Kui esineb mis tahes mööduv toime nägemisele, tuleb patsiendil paluda enne autojuhtimist ja masinatega töötamist oodata, kuni nägemine selgineb.
Kõrvaltoimed
Ligikaudu 10 % patsientidest võib esineda kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimed on raskusastmelt üldjuhul kerged või mõõdukad, mööduvad ja piirduvad tavaliselt silmaga.
Kuna ravim sisaldab bensalkooniumkloriidi, võib toimeainest või säilitusainest tingitult esineda kontaktekseemi ja/või ärritust.
Levofloksatsiini silmatilkade kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgse perioodi vältel on teatatud alljärgnevatest kõrvaltoimetest, mida on hinnatud kindlalt, tõenäoliselt või potentsiaalselt raviga seotuteks.
Immuunsüsteemi häired
Harv (>1/10 000 kuni 1/1000): allergilised reaktsioonid väljaspool silma, sealhulgas nahalööve. Väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): anafülaksia.
Närvisüsteemi häired
Aeg-ajalt (>1/1000 kuni 1/100): peavalu.
Silma kahjustused
Sage (>1/100 kuni 1/10): põletustunne silmas, nägemisteravuse langus ja limaniidid.
Aeg-ajalt (>1/1000 kuni 1/100): silmalau pundumine, kemoos, sidekesta papillaarreaktsioon, lauturse, ebamugavustunne silmas, sügelus silmas, valu silmas, sidekesta injektsioonid, folliikulid sidekestal, silma kuivus, silmalau erüteem ja valguskartus.
Kliinilistes uuringutes ei esinenud sarvkesta pretsipitaate.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Aeg-ajalt (>1/1000 kuni 1/100): nohu.
Väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): kõriturse.
Lapsed
Kõrvaltoimete esinemissagedus, tüüp ja raskusaste on lastel eeldatavalt samasugused kui täiskasvanutel.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Levofloksatsiini koguhulk silmatilkade pudelis on liiga väike, et põhjustada juhusliku suukaudse sissevõtmise järel toksilisi toimeid. Vajadusel võib patsienti kliiniliselt jälgida ja rakendada toetavaid meetmeid. Levofloxacine Actavis 5 mg/ml silmatilkade lokaalse üleannustamise korral tuleb silmi loputada toasooja puhta (kraani)veega.
Lapsed
Üleannustamise korral rakendatavad tegevused on täiskasvanutel ja lastel vanuses ≥1 aasta ühesugused.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: oftalmoloogias kasutatavad ained, infektsioonivastased ained, fluorokinoloonid, ATC-kood: S01AE05
Levofloksatsiin on ratseemilise toimeaine ofloksatsiini L-isomeer. Ofloksatsiini antibakteriaalse toime tagab peamiselt L-isomeer.
Toimemehhanism
Fluorokinoloonrühma antibakteriaalse ainena inhibeerib levofloksatsiin bakteriaalseid II tüüpi topoisomeraase - DNA güraasi ja topoisomeraas IV. Levofloksatsiini sihtmärgid on eelistatult DNA güraas gram-negatiivsetes bakterites ning topoisomeraas IV gram-positiivsetes bakterites.
Resistentsusmehhanismid
Bakteriaalne resistentsus levofloksatsiinile saab tekkida peamiselt kahest põhimehhanismist tingitult, milleks on ravimi bakterisisese kontsentratsiooni vähenemine või muudatused ravimi sihtmärkensüümides. Sihtmärgi muutumine tekib DNA güraasi (gyrA ja gyrB) ning topoisomeraasi IV (parC ja parE; Staphylococcus aureus’el grlA ja grlB) kodeerivate kromosomaalsete geenide mutatsioonide tõttu. Ravimi madalast bakterisisesest kontsentratsioonist tingitud resistentsus tuleneb kas muundunud välismembraani poriinidest (OmpF), mis takistavad fluorokinoloonide sisenemist gram-negatiivsetesse bakteritesse või väljumist väljavoolupumpadest (efflux pump). Väljavoolupumpade vahendatud resistentsust on kirjeldatud pneumokokkidel (PmrA), stafülokokkidel (NorA), anaeroobidel ja gram-negatiivsetel bakteritel. Teatatud on ka plasmiid-vahendatud resistentsusest kinoloonidele (seda määratleb geen gnr) Klebsiella pneumoniae ja E. Coli korral.
Ristresistentsus
Esineda võib ristresistentsust fluorokinoloonide vahel. Üksikud mutatsioonid ei pruugi kliinilise resistentsusena väljenduda, kuid mitmed mutatsioonid põhjustavad enamasti kliinilist resistentsust kõikide fluorokinoloonide rühma kuuluvate ravimite suhtes. Muundunud välismembraani poriinidel ja väljavoolusüsteemidel võib olla lai substraadispetsiifilisus, mis mõjutab erinevatesse rühmadesse kuuluvaid antibakteriaalseid aineid ning põhjustab multiresistentsuse.
Murdepunktid
Minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) murdepunktid, mis eristavad tundlikke organisme mõõdukalt tundlikest ning mõõdukalt tundlikke resistentsetest, on vastavalt antimikroobse tundlikkuse määramise Euroopa komitee (EUCAST – European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing) määratud murdepunktile alljärgnevad:
Pseudomonas spp., Staphylococcus spp., Streptococcus A,B,C,G: tundlik ≤1 mg/l, resistentne >2 mg/l Streptococcus pneumoniae: tundlik ≤2 mg/l, resistentne >2 mg/l
Haemophilus influenzae, Moraxella catarrhalis: tundlik ≤1 mg/l, resistentne >1 mg/l Kõik teised patogeenid: tundlik ≤1 mg/l, resistentne>2 mg/l
Antibakteriaalne toimespekter
Omandatud resistentsuse esinemissagedus võib valitud liikide korral varieeruda geograafiliselt ja ajaliselt, mistõttu on lokaalne informatsioon resistentsuse kohta vajalik, eriti raskete infektsioonide ravi korral. Seetõttu annab toodud teave ainult ligikaudseid suuniseid tõenäosuse kohta, millised mikroorganismid võiksid olla tundlikud levofloksatsiinile ja millised mitte. Vajadusel tuleb konsulteerida ekspertidega, kui lokaalse resistentsuse esinemissagedus on selline, et ravimi kasutamise mõttekus on vähemalt teatud tüüpi infektsioonide puhul küsitav.
Alljärgnevas tabelis on esitatud vaid need bakterite liigid, mida üldjuhul peetakse väliste silmainfektsioonide (näiteks konjunktiviidi) tekitajateks.
Antibakteriaalne toimespekter – tundlikkuskategooriad ja resistentsuse karakteristikud vastavalt EUCAST-ile.
Kategooria I: enamasti tundlikud liigid
Aeroobsed gram-positiivsed mikroorganismid
Staphylococcus aureus (MSSA)*
Streptococcus pneumoniae
Streptococcus pyogenes
Viridans grupi streptokokid
Aeroobsed gram-negatiivsed mikroorganismid
Escherichia coli
Haemophilus influenzae
Moraxella catarrhalis
Pseudomonas aeruginosa | (Populatsiooni isolaat) |
|
|
Teised mikroorganismid |
|
|
|
Chlamydia trachomatis | (Klamüdioosse konjunktiviidiga |
| patsientide ravis on vajalik ka |
| samaaegne süsteemne mikroobivastane |
| ravi) |
|
|
Kategooria II: liigid, mille puhul võib tekkida omandatud resistentsus
Aeroobsed gram-positiivsed mikroorganismid
Staphylococcus aureus (MRSA)**
Staphylococcus epidermidis
Aeroobsed gram-negatiivsed mikroorganismid
Pseudomonas aeruginosa | (Haigla isolaat) |
|
|
* MSSA = Staphylococcus aureus’e metitsilliintundlikud tüved ** MRSA = Staphylococcus aureus’e metitsilliinresistentsed tüved
Tabelis toodud andmed resistentsuse kohta põhinevad Saksamaal 2004. aasta juunist kuni novembrini läbi viidud mitmekeskuselise seireuuringu (oftalmoloogilisel uuringul) resistentsuse esinemissagedusel silmainfektsiooniga patsientidelt pärinevate bakteriaalsete isolaatide lõikes.
Organismid on klassifitseeritud levofloksatsiinile tundlikena in vitro tundlikkuse ja süsteemse ravi järel saavutatud plasmakontsentratsioonide põhjal. Paikse ravi korral saavutatavad maksimaalsed kontsentratsioonid on kõrgemad kui plasmas täheldatavad. Siiski ei ole teada, kas ja kuidas võib ravimikineetika muuta paikselt silma manustamise järel levofloksatsiini antibakteriaalset toimet.
Lapsed
Farmakodünaamilised omadused on täiskasvanutel ja lastel vanuses ≥1 aasta ühesugused
Farmakokineetilised omadused
Levofloksatsiin säilib pärast silma tilgutamist pisarakiles hästi.
Levofloksatsiini keskmised kontsentratsioonid tervete vabatahtlike uuringus osalejate pisarakiles mõõdetuna pärast paikset annustamist 4 ja 6 tunni möödumisel olid vastavalt 17,0 ja 6,6 mikrogrammi/ml. Kuuest uuringus osalejast viiel olid annustamisest 4 tunni möödumisel kontsentratsioonid väärtuses 2 mikrogrammi/ml või kõrgemad. Kuuest uuringus osalejast neljal säilis see kontsentratsioon annustamisest 6 tunni möödumisel.
15-l tervel täiskasvanud vabatahtlikul mõõdeti levofloksatsiini plasmakontsentratsiooni levofloksatsiini 5 mg/ml silmatilgalahuse 15-päevase ravikuuri ajal erinevatel ajahetkedel. Levofloksatsiini keskmine plasmakontsentratsioon jäi 1 tund pärast annustamist vahemikku 0,86 ng/ml 1. päeval kuni 2,05 ng/ml 15. päeval. Levofloksatsiini kõrgeim maksimaalne kontsentratsioon 2,25 ng/ml mõõdeti 4. päeval, pärast 2-päevast annustamist iga 2 tunni järel kokku 8 annusega päevas. Levofloksatsiini maksimaalsed kontsentratsioonid tõusid 1. päeva väärtuselt 0,94 ng/ml väärtuseni 2,15 ng/ml 15. päeval, mis on rohkem kui 1000 korda madalam kui levoflokatsiini suukaudselt manustatava tavaannuse järel täheldatav kontsentratsioon.
Levofloksatsiini põletikulisse silma manustamisjärgsed maksimaalsed plasmakontsentratsioonid ei ole veel teada.
Prekliinilised ohutusandmed
Prekliinilisi toimeid täheldati levofloksatsiini 5 mg/ml silmatilkade tilgutamise järel vaid inimesel kasutatavast maksimaalsest annusest märkimisväärselt suuremate annuste puhul, mis viitab vähesele olulisusele kliinilisel kasutusel.
Loomkatsed on näidanud, et güraasi inhibiitorid põhjustavad koormust kandvate liigeste arenguhäireid.
Sarnaselt teistele fluorokinoloonidele ilmnesid rottidel ja koertel levofloksatsiini suukaudsete suurte annuste korral kõrvaltoimed kõhrele (villid ja õõnsused).
Vastavate uuringute puudumise tõttu ei ole välistatud võimalik kataraktogeenne toime.
Olemasolevate andmete alusel ei saa kindlalt välistada nägemishäireid loomadel.
Reproduktiivne toksilisus:
Rottidele suukaudsete annuste kuni 810 mg/kg/päevas manustamise korral ei olnud levofloksatsiin teratogeenne. Et levofloksatsiin imendub täielikult, on ka kineetika lineaarne. Ühekordse ja mitmekordse suukaudse annuse farmakokineetilistes parameetrites erinevusi ei täheldatud. Rottidele annuse 810 mg/kg/päevas manustamisel on süsteemne ekspositsioon ligikaudu 50 000 korda suurem kui inimesele mõlemasse silma levofloksatsiini 5 mg/ml silmatilkade 2-tilgalise annuse manustamise järel. Suurim annus põhjustas rottidel loote surma ning hilinenud arengut koos kaasuva ema
mürgistusega. Küülikutel ei ilmnenud teratogeenseid toimeid suukaudse annuse kuni 50 mg/kg/päevas korral ega intravenoosse annuse kuni 25 mg/kg/päevas manustamisel. Rottidel ei kahjustanud levofloksatsiin fertiilsust suukaudsete annuste kuni 360 mg/kg/päevas korral, millega kaasnevad plasmakontsentratsioonid on ligikaudu 16 000 korda kõrgemad kui inimese 8 okulaarse annuse järel saavutatavad.
Genotoksilisus:
Levofloksatsiin ei põhjustanud geenimutatsioone bakteritel ega imetajate rakkudel, kuid põhjustas in vitro kromosoomide aberratsioone hiina hamstri kopsu (CHL) rakkudes annusega 100 mikrogrammi/ml või suuremate annustega, metaboolse aktivatsiooni puudumisel. In vivo uuringutes genotoksilised toimed puudusid.
Fototoksiline potentsiaal:
Hiirtega nii suukaudse kui ka intravenoosse annustamisega läbi viidud uuringud näitasid, et levofloksatsiinil on fototoksiline toime ainult väga kõrgete annuste korral. Karvkatteta merisigadele 3% levofloksatsiini silmalahuse manustamise järel ei ilmnenud kutaanset fotosensibiliseerivat mõju ega ka fototoksilist toimet nahale. Levofloksatsiinil ei ilmnenud genotoksilist mõju fotomutageensetes katsetes, ning see vähendas tuumori teket fotokantserogeensetes analüüsides.
Kantserogeenne potentsiaal:
Kahe aasta jooksul rottidega läbiviidud pikaajalistes kantserogeensusuuringutes, kus toiduga manustati levofloksatsiini iga päev kuni 100 mg/kg/päevas, ei ilmnenud levofloksatsiini kantserogeenset ega tumorigeenset potentsiaali.
Keskkonnariski hindamine
Levofloksatsiini 5 mg/ml silmatilkade eeldatav arvutatud kontsentratsioon keskkonnas (PECPINNAVESI) jääb toimepiirist 0,01 mikrogrammi/l madalamale ning levofloksatsiini LogKow-väärtus jääb allapoole
toimepiiri 4,5. On äärmiselt ebatõenäoline, et levofloksatsiini 5 mg/ml silmatilgad kujutaksid endast riski keskkonnale, sest selle ravimi ega tema toimeaine levofloksatsiiniga ei saa seostada ühtegi muud keskkonnariski.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Bensalkooniumkloriid (0,05 mg silmatilkade lahuse ühes milliliitris)
Naatriumkloriid
Naatriumhüdroksiid või vesinikkloriidhape (pH kohandamiseks)
Süstevesi
Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.
Kõlblikkusaeg
Avamata ravimipudel: 3 aastat.
Pärast esmast avamist: 4 nädalat.
Säilitamise eritingimused
Avamata ravimipudel: See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Avatud ravimipudel: Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida pudel välispakendis, valguse eest kaitstult.
Pakendi iseloomustus ja sisu
5 ml valge LDPE pudel, millel on valge LDPEst tilguti ja suure tihedusega polüetüleenist (HDPE) keeratav turvakork.
Pakendi suurus: üks pudel pappkarbis.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded hävitamiseks puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
MÜÜGILOA HOIDJA
Actavis Group PTC ehf.,
Reykjavikurvegi 76-78,
IS-220 Hafnarfjörður,
Island
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 06.04.2016
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
aprill 2016