Lanobax - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Lanobax, 30 mg gastroresistentsed kõvakapslid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks gastroresistentne kõvakapsel sisaldab 30 mg lansoprasooli.

INN. Lansoprazolum

Abiained:
- sahharoos (suhkur). Üks kapsel sisaldab ligikaudu 118,4 mg sahharoosi (74% 160 mg-st).
- asorubiin (E122). Üks kapsel sisaldab ligikaudu 0,71 mg asorubiini (0,444% 160 mg-st).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Gastroresistentne kõvakapsel.

Violetsed/sinised kõvad zelatiinkapslid (suurus 1), mille mõlemale poolele on kirjutatud ,,L30".
Kapslid sisaldavad valgeid kuni kollakasvalgeid enterokattega pelleteid.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

-
Kaksteistsõrmiku- ja maohaavandite ravi.
-
Refluksösofagiidi ravi.
-
Refluksösofagiidi profülaktika.
-
Zollinger-Ellisoni sündroom.
-
MSPVA-test põhjustatud healoomuliste mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ravi
pikaajalist MSPVA-ravi vajavatel patsientidel.
-
MSPVA-test põhjustatud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite profülaktika riskigrupi (vt
lõik 4.2) pikaajalist ravi vajavatel patsientidel.
-
Gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi.
-
Helicobacter pylori (H.pylori) eradikatsioon samaaegse sobiva antibiootikumraviga H.
pylori"st põhjustatud haavandite ravis.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Manustamine:
Kapslid neelatakse alla tervelt koos vedelikuga. Kapsleid võib ka tühjendada, kuid nende sisu ei või
närida ega purustada. Samaaegselt manustatud toit aeglustab ja vähendab lansoprasooli imendumist.
Seda ravimit tuleb võtta tühja kõhuga vähemalt üks tund enne sööki.

Optimaalse ravitulemuse saavutamiseks tuleb Lanobax"i võtta üks kord ööpäevas hommikul, v.a juhul,
kui kasutatakse H.pylori eradikatsiooniks, mil ravimit tuleb manustada kaks korda ööpäevas, üks kord
hommikul ja üks kord õhtul. Lanobax"i tuleb võtta vähemalt 1 tund enne sööki (vt lõik 5.2). Kapslid
tuleb neelata alla tervelt koos vedelikuga.

Patsiendid, kellel on neelamisraskused: uuringud ja kliiniline praktika näitab, et kapsleid võib avada ja
graanuleid segada vähese koguse veega, õuna- või tomatimahlaga või puistata vähesele kogusele
pehmele toidule (nt jogurti, õunapüree), kergendamaks manustamist. Kapsleid võib ka avada ja
graanuleid segada 40 ml apelsinimahlaga manustamiseks läbi nasogastraalsondi (vt lõik 5.2). Pärast
suspensiooni või segu valmistamist tuleb see manustada otsekohe.

Kaksteistsõrmikuhaavandite ravi:
Soovitatav annus on 30 mg lansoprasooli üks kord ööpäevas kahe nädala jooksul.
Patsientidel, kes ei parane selle aja jooksul täielikult, tuleb ravi sama annusega jätkata veel 2 nädala
jooksul.

Maohaavandite ravi:
Soovitatav annus on 30 mg lansoprasooli üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul.
Tavaliselt paraneb haavand 4 nädalaga, kuid neil patsientidel, kes ei parane selle ajaga täielikult, tuleb
ravi sama annusega jätkata veel 4 nädala jooksul.

Refluksösofagiidi ravi:
Soovitatav annus on 30 mg lansoprasooli üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul.
Patsientidel, kes ei parane selle ajaga täielikult, tuleb ravi sama annusega jätkata veel 4 nädala jooksul.

Refluksösofagiidi profülaktika:
15 mg lansoprasooli üks kord ööpäevas. Vajadusel võib annust suurendada kuni 30 mg-ni ööpäevas.

Zollinger-Ellisoni sündroom:
Soovitatav algannus on 60 mg üks kord ööpäevas. Annust tuleb kohandada vastavalt patsiendi
individuaalsetele vajadustele ja ravi tuleb jätkata, kuni see on vajalik. On kasutatud ka ööpäevaseid
annuseid kuni 180 mg. Üle 120 mg ööpäevased annused tuleb manustada kahe üksikannusena.

Helicobacter pylori eradikatsioon:
Sobiva kombinatsioonravi valimisel tuleb järgida kohalikke ametlikke soovitusi bakterite
resistentsuse, ravi kestuse (kõige sagedamini 7 ööpäeva, kuid mõnikord ka kuni 14 ööpäeva) ja
antimikroobsete ravimite sobiva kasutamise kohta.

Soovitatav annus on 30 mg Lanobax"i kaks korda ööpäevas 7 päeva jooksul samaaegselt ühega
järgnevatest ravimikombinatsioonidest:

1 gramm amoksitsilliini kaks korda ööpäevas + 250...500 mg klaritromütsiini kaks korda ööpäevas
250 mg klaritromütsiini kaks korda ööpäevas + 400...500 mg metronidasooli kaks korda ööpäevas

H. pylori kuni 90% eradikatsioonimäärasid on saavutatud, kombineerides klaritromütsiini Lanobax"i ja
amoksitsilliini või metronidasooliga.

Kuus kuud pärast edukat eradikatsioonravi on infektsiooni taastekke risk madal ja seetõttu on relaps
ebatõenäoline.

On uuritud ka raviskeemi, millesse kuuluvad 30 mg lansoprasooli kaks korda ööpäevas, 1 g
amoksitsilliini kaks korda ööpäevas ja 400...500 mg metronidasooli kaks korda päevas. Selle
kombinatsiooni kasutamisel olid eradikatsioonimäärad madalamad kui klaritromütsiini sisaldavate
skeemide puhul. See võib olla sobilik neile, kes ei saa võtta klaritromütsiini eradikatsioonravi osana,
kui kohalikud resistentsuse määrad metronidasoolile on madalad.

MSPVA-test põhjustatud healoomuliste mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ravi patsientidel,
kes vajavad jätkuvat MSPVA-ravi:
30 mg lansoprasooli üks kord ööpäevas nelja nädala jooksul. Patsientidel, kes ei parane täielikult võib
ravi jätkata veel nelja nädala jooksul. Kõrge riskiga patsientidel või patsientidel, kellel on raskesti
paranevad haavandid, tuleb tõenäoliselt kasutada pikemat ravi ja/või suuremaid annuseid.

MSPVA-te põhjustatud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite profülaktika riskigruppi
kuuluvatel (nagu >65-aastastel või anamneesis mao- või kaksteistsõrmikuhaavandiga)
patsientidel, kes vajavad pikaajalist MSPVA-ravi:
15 mg lansoprasooli üks kord ööpäevas. Kui ravi ebaõnnestub, tuleb kasutada annust 30 mg
lansoprasooli üks kord ööpäevas.

Gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi:
Soovitatav annus on 15 mg või 30 mg lansoprasooli ööpäevas. Sümptomite leevendumine
saavutatakse kiiresti. Kaaluda tuleb annuse individuaalset kohandamist. Kui sümptomid ei leevendu
ööpäevase annuse juures 30 mg lansoprasooli 4 nädala jooksul, on soovitatavad lisauuringud.

Lapsed:
Lanobax"i ei soovitata kasutada lastel ebapiisavate kliiniliste andmete tõttu (vt lõik 5.2).

Eakad patsiendid:
Kuna eakatel patsientidel on lansoprasooli kliirens vähenenud, võib vastavalt individuaalsetele
vajadustele osutuda vajalikuks annuse kohandamine. Eakatel patsientidel ei tohi ööpäevane annus
ületada 30 mg, välja arvatud sellistel näidustustel, mille puhul see on kohustuslik.

Maksa- või neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid:
Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Mõõduka või raske maksahaigusega patsiente tuleb hoolikalt ja regulaarselt jälgida ja soovitatav on
ööpäevase annuse vähendamine 50 % võrra (vt lõik 4.4 ja 5.2).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Lansoprasooli ei tohi manustada koos atasanaviiriga (vt lõik 4.5).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sarnaselt teiste haavanditevastaste ravimitega, tuleb maohaavandite korral enne lansoprasoolravi
alustamist välistada pahaloomulise maovähi võimalus, kuna lansoprasool võib maskeerida selle
sümptomeid ning lükata edasi selle diagnoosimist.

Gastroduodenaalsete haavanditega patsientidel tuleb etioloogilise faktorina arvestada ka H. pylori
infektsiooni võimalust.

Raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb lansoprasooli kasutada ettevaatusega (vt lõik
4.2 ja 5.2).

Lansoprasoolil on sarnane toimemehhanism omeprasooliga ning mõlemad tõstavad mao pH-d,
järgmine avaldus on tehtud analoogia põhjal omeprasoolile. Mao happesuse vähenemine lansoprasooli
tõttu suurendab maos esinevate bakterite hulka, võrreldes normaalselt seedetraktis olevate bakterite
hulgaga. Ravi lansoprasooliga võib vähesel määral suurendada riski seedetrakti infektsioonide, nagu
Salmonella ja Campylobacter"i infektsioonide tekkeks.

Kui Helicobacter pylori eradikatsiooniks kasutatakse lansoprasooli koos antibiootikumidega, tuleb
jälgida ka nende antibiootikumide kasutamist puudutavaid juhendeid.

Kuna üle 1 aasta kestva säilitusravi ohutuse kohta ei ole piisavalt andmeid, tuleb neil patsientidel
regulaarselt ravi üle vaadata ning läbi viia põhjalik regulaarne riski/kasu hindamine.

Väga harva on teatatud koliidi juhtudest lansoprasooli võtvatel patsientidel. Seetõttu tuleb raske ja/või
püsiva kõhulahtisuse korral kaaluda ravi katkestamist.

Peptilisi haavandeid ennetav ravi pikaajalist MSPVA-ravi vajavatel patsientidel peaks piirduma vaid
kõrge riskiga patsientidega (nt eelneva gastrointestinaalse verejooksu, perforatsiooni või haavandi
korral, kõrgemas eas patsientidel, samaaegselt mao-seedetrakti ülemist osa puudutavate kõrvaltoimete
riski teadaolevalt suurendavate ravimite [nt kortikosteroidid või antikoagulandid] kasutamisel,
samaaegse suremust oluliselt suurendava faktori olemasolul või MSPVA-te maksimaalsete
soovitatavate annuste pikaajalisel kasutamisel).

Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, glükoosi-galaktoosi imendumishäire või sukraasi-
isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Kapslid sisaldavad abiainena asorubiini (E122), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Lansoprasooli toimed teistele ravimitele

Ravimid, mille imendumine sõltub pH-st
Lansoprasool võib segada selliste ravimite imendumist, mille biosaadavust mõjutab oluliselt mao pH.

Atasanaviir:
Uuring on näidanud,et lansoprasooli (60 mg üks kord ööpäevas) manustamisel koos 400 mg
atasanaviiriga tervetele vabatahtlikele vähenes atasanaviiri biosaadavus oluliselt (AUC ja Cmax langus
umbes 90%). Lansoprasooli ei tohi manustada koos atasanaviiriga (vt lõik 4.3).

Digoksiin:
Lansoprasooli manustamine koos digoksiiniga võib viia suurenenud digoksiini kontsentratsioonini
plasmas. Seetõttu tuleb, alustades või lõpetades lansoprasool-ravi, jälgida digoksiini sisaldust plasmas
ning vajadusel digoksiini annust kohandada.

Ketokonasool ja itrakonasool:
Maohappe olemasolu suurendab ketokonasooli ja itrakonasooli imendumist seedetraktist.
Lansoprasooli manustamisel saavutatakse plasmas ketokonasooli ja itrakonasooli subterapeutilised
annused, mistõttu tuleb nende ravimite kombinatsiooni vältida.

Tsütokroom P450 ensüümide vahendusel metaboliseeritavad ravimid
Lansoprasool võib suurendada nende ravimite plasmakontsentratsioone, mida metaboliseeritakse
CYP3A4 vahendusel. Ettevaatus on soovitav, kui lansoprasooli kombineeritakse ravimitega, mis
metaboliseeruvad selle ensüümi vahendusel ja millel on kitsas terapeutiline vahemik.

Teofülliin:
Lansoprasool langetab teofülliini plasmakontsentratsioone, mis võib vähendada tavaliste annuste
juures soovitud kliinilist toimet. Nende kahe ravimi kombineerimisel on soovitav ettevaatus.

Takroliimus:
Samaaegne lansoprasooli manustamine suurendab takroliimuse (CYP3A ja P-glükoproteiini substraat)
plasmakontsentratsioone. Lansoprasooli manustamine suurendas takroliimuse keskmist ekspositsiooni
kuni 81% võrra. Lansoprasooli lisamisel ravile või lansoprasoolravi lõpetamisel on soovitav jälgida
takroliimuse plasmakontsentratsioone.

P-glükoproteiini vahendusel transporditavad ravimid
In vitro on täheldatud, et lansoprasool inhibeerib transportvalku P-glükoproteiini. Selle omaduse
kliiniline tähtsus ei ole teada.

Teiste ravimite toime lansoprasoolile

Ravimid, mis inhibeerivad CYP2C19
Fluvoksamiin:
Kombineerides lansoprasooli CYP2C19 inhibiitori fluvoksamiiniga võib kaaluda annuse vähendamist.
Lansoprasooli plasmakontsentratsioonid suurenevad kuni 4 korda.

Ravimid, mis indutseerivad CYP2C19 ja CYP3A4
Ensüümide indutseerijad, mis mõjutavad CYP2C19 ja CYP3A4, nagu rifamiptsiin ja liht-naistepuna
(Hypericum perforatum) võivad märkimisväärselt lansoprasooli plasmakontsentratsioone vähendada.

Teised
Sukralfaat/antatsiidid:
Sukralfaat/antatsiidid võivad vähendada lansoprasooli biosaadavust. Seetõttu tuleb lansoprasooli võtta
vähemalt 1 tund pärast nende ravimite võtmist.

Kliiniliselt olulisi koostoimeid lansoprasooli ja mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite vahel
näidatud ei ole, ehkki ametlikke koostoimeuuringuid teostatud ei ole.

4.6
Rasedus ja imetamine

Rasedus:
Puuduvad kliinilised andmed lansoprasooli kasutamise kohta raseduse ajal. Loomkatsetes ei
avaldunud otseseid ega kaudseid kahjulikke toimeid tiinusele, embrüonaalsele/fetaalsele arengule,
poegimisele ega postnataalsele arengule.

Seetõttu ei ole lansoprasooli kasutamine raseduse ajal soovitatav.

Imetamine:
Ei ole teada, kas lansoprasool eritub inimese rinnapiima. Loomkatsed on näidanud, et lansoprasool
eritub rinnapiima.

Otsus rinnapiimaga toitmise jätkamise või katkestamise või lansoprasoolravi jätkamise või
katkestamise kohta tuleb teha, võrreldes rinnapiimaga toitmise kasu lapsele ja lansoprasoolravi
kasulikkust naisele.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Esineda võivad kõrvaltoimed nagu pearinglus, vertiigo, nägemishäired ja unisus (vt lõik 4.8). Nende
seisundite korral võib reaktsioonivõime vähenenud olla.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissagedused on jaotatud järgnevalt: sage (> 1/100, < 1/10); aeg-ajalt (> 1/1000, <
1/100); harv (>1/10 000, < 1/1000); väga harv (< 1/10 000).

Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga
harv
Vere ja
Trombotsütopee-
Aneemia Agranulotsütoos,
lümfisüsteemi
nia, eosinofiilia,
pantsütopeenia
häired
leukopeenia
Psühhiaatrili-
Depressioon
Unetus,

sed häired
hallutsinatsioonid,
segasus
Närvisüsteemi
Peavalu,
Rahutus,
vertiigo,

häired
pearinglus
paresteesiad,
unisus, treemor
Silma
Nägemishäired

kahjustused
Seedetrakti
Iiveldus,
Glossiit,
söögitoru
Koliit, stomatiit
häired
kõhulahtisus,
kandidoos,
kõhuvalu,
pankreatiit,
kõhukinnisus,
maitsetundlikkuse
oksendamine,
häired
kõhupuhitus,
kurgu või suu-
kuivus
Maksa ja
Maksaensüümide
Hepatiit,
ikterus

sapiteede
aktiivsuse tõus
häired
Naha ja
Nõgestõbi,
Petehhiad,
purpur,
Stevens-Johnson"i
nahaaluskoe
sügelus, lööve
juuste
sündroom,
kahjustused
väljalangemine,
toksiline
multiformne
epidermise
erüteem,
nekrolüüs
fotosensitiivsus
Lihas-skeleti ja Artralgia,
müalgia

sidekoe
kahjustused
Neerude ja
Interstitsiaalne

kuseteede
nefriit
häired
Reproduktiivse Günekomastia

süsteemi ja
rinnanäärme
häired
Üldised häired
Väsimus Turse
Palavik, Anafülaktiline
ja manustamis-
hüperhidroos,
sokk
koha
angioödeem,
reaktsioonid
isutus,
impotentsus
Uuringud
Kolesterooli
ja
triglütseriidide
taseme tõus,
hüponatreemia


4.9 Üleannustamine

Lansoprasooli üleannustamise toimed inimestel ei ole teada (kuigi akuutne toksilisus on tõenäoliselt
väike) ja seetõttu ei ole võimalik anda ka juhiseid üleannustamise raviks. Kliinilistes uuringutes on
siiski kasutatud ööpäevaseid annuseid kuni 180 mg lansoprasooli suu kaudu ja kuni 90 mg
lansoprasooli intravenoosselt, mille korral märkimisväärseid kõrvaltoimeid esinenud ei ole.

Lansoprasooli üleannustamise võimalikud sümptomid, vt lõik 4.8.

Üleannustamise kahtluse korral tuleb patsienti jälgida. Lansoprasool ei ole hemodialüüsi abil
märkimisväärselt elimineeritav. Vajadusel soovitatakse maoloputust, aktiivsöe kasutamist ning
sümptomaatilist ravi.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: prootonpumba inhibiitorid, ATC-kood: A02BC03

Lansoprasool on mao prootonpumba inhibiitor. Ta inhibeerib maohappe moodustumise lõppetappi,
inhibeerides mao parietaalrakkude H+/K+ATP-aasi aktiivsust. Inhibeerimine on annusest sõltuv ning
pöörduv, ravim toimib nii maohappe basaalsele kui ka stimuleeritud sekretsioonile. Lansoprasool
koguneb parietaalrakkudesse ning aktiveerub sealses happelises keskkonnas, seejärel reageerib see
H+/K+ATP-aasi sulfhüdrüülrühmaga ning inhibeerib ensüümi aktiivsust.

Toime maohappe sekretsioonile:
Lansoprasool on spetsiifiline parietaalraku prootonpumba inhibiitor. Ühekordne lansoprasooli
suukaudne annus inhibeerib pentagastriini poolt stimuleeritud maohappe sekretsiooni ligikaudu 80%
võrra. Seitsmepäevase ravikuuri järel (korduv ööpäevane manustamine) saavutatakse maohappe
sekretsiooni inhibeerimine 90% ulatuses. Sarnane on toime maohappe basaalsekretsioonile.
Ühekordne suukaudne 30 mg annus vähendab basaalsekretsiooni ligikaudu 70% võrra ja patsiendi
sümptomid hakkavad leevenduma juba esimesest annusest alates. Pärast kaheksapäevast korduvat
manustamist saavutatakse sekretsiooni vähenemine ligikaudu 85% võrra. Kiire sümptomite
leevendumine saavutatakse ühe kapsliga (30 mg) ööpäevas; enamikul patsientidest paraneb
kaksteistsõrmikuhaavand 2 nädalaga ja maohaavand ning refluksösofagiit 4 nädalaga. Vähendades
maohappesust loob lansoprasool sellise keskkonna, milles sobivad antibiootikumid on efektiivsed H.
pylori suhtes.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Lansoprasool on kahe aktiivse enantiomeeri ratsemaat, mis metaboliseeritakse aktiivsesse vormi
parietaalrakkude happelises keskkonnas. Kuna lansoprasool inaktiveeritakse kiirelt maohappe poolt,
manustatakse seda suu kaudu enterokattega ravimvormi(de)s, tagamaks süsteemset imendumist.

Imendumine ja jaotumine
Lansoprasool omab kõrget (80...90%) biosaadavust ühekordse annuse juures. Maksimaalsed
plasmatasemed saavutatakse 1,5 ... 2,0 tunniga. Toidu tarbimine langetab lansoprasooli imendumise
kiirust ning vähendab biosaadavust ligikaudu 50% võrra. Plasmavalkudega seondub 97% ulatuses.

Uuringud on näidanud, et avatud kapslitest saadud graanulid saavutavad sama AUC kui terved
kapslid, kui graanulid on suspendeeritud väheses koguses apelsini-, õuna- või tomatimahlas või
segatuna supilusikatäie õuna- või pirnipüreega või puistatuna supilusikatäiele jogurtile, pudingule või
kodujuustule. Samaväärset AUC-d on demonstreeritud ka graanulite jaoks, mis on suspendeeritud
apelsinimahlas ning manustatud nasogastraalse sondi kaudu.

Metabolism ja eliminatsioon
Lansoprasool metaboliseerub ulatuslikult maksas ja metaboliidid elimineeritakse nii neerude kui ka
sapi kaudu. Lansoprasooli metabolismi katalüüsib peamiselt ensüüm CYP2C19. Metabolismis osaleb
ka ensüüm CYP3A4. Plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg jääb pärast ühekordse või korduva annuse
manustamist tervetele vabatahtlikele vahemikku 1 ... 2 tundi. Puuduvad tõendid akumulatsioonist
korduvate annuste manustamisel tervetele isikutele. Plasmas on tuvastatud lansoprasooli sulfoon-,
sulfiid- ja 5-hüdroksüül-metaboliidid. Nendel metaboliitidel puudub märkimisväärne toime
happesekretsioonile.

Uuring 14C märgistatud lansoprasooliga näitas, et umbes üks kolmandik manustatud kiirgusest eritus
uriiniga ja kaks kolmandikku leiti roojast.

Farmakokineetika eakatel patsientidel

Lansoprasooli kliirens on eakatel patsientidel langenud, eliminatsiooni poolväärtusaeg on tõusnud
50% ... 100% võrra. Maksimaalsed plasmatasemed eakatel ei suurenenud.

Farmakokineetika lastel

Farmakokineetika hindamine lastel vanuses 1...17 aastat näitas täiskasvanutega võrreldes sarnast
biosaadavust 15 mg annuse alla 30 kg kehakaaluga ja 30 mg annuse sellest suurema kehakaaluga
lastele manustamisel. Uuringu tulemused annuse 17 mg/m2 kehapindala kohta või 1 mg/kg kehakaalu
kohta manustamisest lastele vanuses 2...3 kuud kuni üks aasta näitasid samuti võrreldavat
lansoprasooli biosaadavust täiskasvanutel saavutatuga.

Suuremat lansoprasooli biosaadavust võrreldes täiskasvanutega on näidatud lastel vanuses vähem kui
2...3 kuud nii annuste 1,0 mg/kg kui ka 0,5 mg/kg kehakaalu kohta manustamisel üksikannusena.

Farmakokineetika maksapuudulikkusega patsientidel

Lansoprasooli biosaadavus on kahekordistunud kerge maksapuudulikkuse korral ja oluliselt
suurenenud mõõduka ja raske maksapuudulikkusega patsientidel.

CYP2C19 aeglased metaboliseerijad

CYP2C19 on geneetiliselt polümorfne ensüüm ning 2...6% elanikkonnast, niinimetatud aeglased
metaboliseerijad, on homosügoodid mutantse CYP2C19 alleeli suhtes, mistõttu neil puudub
funktsioneeriv CYP2C19 ensüüm. Lansoprasooli biosaadavus on aeglastel metaboliseerijatel mitmeid
kordi suurem kui kiiretel metaboliseerijatel.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, reproduktsioonitoksilisuse ja genotoksilisuse
konventsionaalsed prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Kahes kartsinogeensuse uuringus rottidel põhjustas lansoprasool annusest sõltuvat mao
enterokromafiinrakkude sarnaste rakkude hüperplaasiat ja enterokromafiinrakkude sarnaste rakkude
kartsinoidi, mida seostati maohappe sekretsiooni pärssimisest tingitud hüpergastrineemiaga. Leiti ka
intestinaalset metaplaasiat ning Leydigi rakkude hüperplaasiat ja healoomulisi Leydigi rakkude
kasvajaid. 18 kuu pikkuse ravi järel leiti reetina atroofiat. Ahvidel, koertel ega hiirtel seda toimet ei
leitud.

Hiirtel läbi viidud kartsinogeensuse uuringutes leiti nii annusest sõltuvat mao enterokromafiinrakkude
sarnaste rakkude hüperplaasiat kui ka maksakasvajaid ja rete testise"e adenoome.

Nende leidude kliiniline tähtsus on teadmata.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Kapsli sisu:
hüdroksüpropüülmetüültselluloos (E464),
metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeer (1:1),
talk (E553b),
titaandioksiid (E171),
makrogool,
kolloidne veevaba räni,
suhkrusfäärid (sahharoos, tärklis, talk, kaoliin).

Kapsli kest:
zelatiin,
asorubiin (E122),
indigokarmiin (E132),
titaandioksiid (E171).

Tint:
sellak-glasuur,
must raudoksiid (E172),
propüleenglükool.

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

18 kuud.

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Al/PVC/PA/Al või Al/LDPE blisterpakendid, milles on 2, 7, 14, 28, 30, 42, 56, 98 või 100 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinõuded
hävitamiseks


Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Ranbaxy (UK) Limited
20 Balderton Street
London W1K 6TL
Ühendkuningriik

8. MÜÜGILOA
NUMBER

533807


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

12.02.2007


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud novembris 2008