Jentadueto
Artikli sisukord
I LISA
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut
ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest.
Kõrvaltoimetest teavitamise kohta vt lõik 4.8.
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Jentadueto 2,5 mg/850 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab 2,5 mg linagliptiini ja 850 mg metformiinvesinikkloriidi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett (tablett).
Ovaalne kaksikkumer heleoranž õhukese polümeerikattega tablett mõõtudega 19,2 mm x 9,4 mm,
mille ühele küljele on pressitud „D2/850“ ja teisele küljele ravimifirma logo.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
2. tüüpi suhkurtõvega täiskasvanud patsientide raviks:
Jentadueto on glükeemilise kontrolli parandamiseks näidustatud täiendava vahendina lisaks dieedile ja
füüsilisele koormusele täiskasvanud patsientidele, kellel ainult maksimaalse talutava
metformiiniannusega ei ole saavutatud piisavat kontrolli haiguse üle ja neile, keda juba ravitakse
linagliptiini ja metformiini kombinatsiooniga.
Jentadueto on näidustatud kasutamiseks kombinatsioonis sulfonüüluurea preparaadiga (s.t
kombineeritud kolmikravis) täiendava vahendina lisaks dieedile ja füüsilisele koormusele
täiskasvanud patsientidele, kellel ainult maksimaalse talutava metformiiniannuse ja sulfonüüluurea
preparaadiga ei ole saavutatud piisavat kontrolli haiguse üle.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Jentadueto antihüperglükeemilise ravi annus tuleb valida individuaalselt lähtuvalt patsiendi hetkel
kasutatavast raviskeemist, ravimi efektiivsusest ja talutavusest, ületamata seejuures maksimaalset
soovitatavat ööpäevast annust, mis on 5mg linagliptiini / 2000 mg metformiini.
Patsiendid, kellel maksimaalse talutava annuse metformiini monoteraapiaga ei ole saavutatud
piisavat kontrolli haiguse üle
Patsientidel, kellel ainult metformiiniga ei ole saavutatud piisavat kontrolli haiguse üle, on Jentadueto
tavaline algannus selline, millega tagatakse linagliptiini annus 2,5 mg kaks korda ööpäevas
(ööpäevane koguannus 5 mg) ja hetkel juba kasutatav metformiini annus.
Patsiendid, kellel minnakse üle linagliptiini ja metformiini samaaegselt manustamiselt
kombinatsioonile
Patsientidel, kellel minnakse linagliptiini ja metformiini samaaegselt manustamiselt kombineeritud
preparaadile, tuleb Jentadueto kasutamist alustada juba kasutatavast linagliptiini ja metformiini
annusest.
Patsiendid, kellel maksimaalse talutava annusega metformiini ja sulfonüüluurea kombineeritud raviga
pole saavutatud piisavat kontrolli haiguse üle
Jentadueto annusega tuleb tagada linagliptiini annus 2,5 mg kaks korda ööpäevas (ööpäevane
koguannus 5 mg) ja metformiini annus peab olema sarnane juba kasutatava annusega. Kui
linagliptiini / metformiini kasutatakse kombinatsioonis sulfonüüluurea preparaadiga, võib
hüpoglükeemia riski vähendamiseks olla vajalik sulfonüüluurea väiksema annuse kasutamine (vt lõik
4.4).
Metformiini teistsuguste annuste manustamiseks on Jentadueto saadaval annustes 2,5 mg linagliptiini /
850 mg metformiini ja 2,5 mg linagliptiini / 1000 mg metformiini.
Patsientide erirühmad
Eakad
Kuna metformiin eritub neerude kaudu, tuleb Jentaduetot vanuse suurenedes kasutada ettevaatusega.
Neerufunktsiooni jälgimine on vajalik metformiiniga seotud laktatsidoosi ennetamiseks, seda eelkõige
eakatel (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Kliiniline kogemus > 80-aastastel patsientidel on piiratud ja selle
patsiendirühma ravimisel tuleb olla ettevaatlik.
Neerupuudulikkus
Jentaduetot ei tohi toimeaine metformiini sisalduse tõttu kasutada keskmise või raske
neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens < 60 ml/min) patsientidel (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Maksapuudulikkus
Jentaduetot ei ole toimeaine metformiini sisalduse tõttu soovitatav kasutada maksapuudulikkusega
patsientidel (vt lõigud 4.3 ja 5.2). Maksapuudulikkusega patsientidel on Jentadueto kasutamise
kliiniline kogemus vähene.
Lapsed
Jentadueto ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses 0 kuni 18 aastat ei ole tõestatud. Andmed
puuduvad.
Manustamisviis
Jentaduetot tuleb manustada kaks korda ööpäevas koos toiduga, et vähendada metformiiniga seotud
seedetrakti kõrvaltoimeid. Kõik patsiendid peavad ka edaspidi järgima neile sobivat ööpäevase
jaotusega süsivesikutedieeti. Ülekaalulised patsiendid peavad jätkama piiratud energiasisaldusega
dieeti.
Kui ravimiannus jääb vahele, peab patsient selle sisse võtma kohe, kui meenub. Üheaegselt ei tohi
mitte kunagi siiski võtta kahekordset annust. Sellisel juhul tuleb ununenud annus vahele jätta.
4.3 Vastunäidustused
• Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Diabeetiline ketoatsidoos, diabeetiline prekooma.
• Neerupuudulikkus või neerutalitluse häire (kreatiniini kliirens < 60 ml/min).
• Potentsiaalselt neerufunktsiooni muutvad ägedad seisundid, näiteks dehüdratsioon, raske
infektsioon, šokk.
• Koehüpoksiat põhjustada võivad ägedad või kroonilised haigused, näiteks südame- või
hingamispuudulikkus, hiljutine müokardiinfarkt, šokk.
• Maksapuudulikkus, äge alkoholimürgistus, alkoholism (vt lõik 4.5).
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Üldine
Jentaduetot ei tohi kasutada 1. tüüpi suhkurtõvega patsientidel ega diabeetilise ketoatsidoosi raviks.
Hüpoglükeemia
Kui linagliptiin lisati sulfonüüluurea preparaadile ja metformiinile, suurenes hüpoglükeemia
esinemissagedus võrreldes platseeboravimi korral täheldatud esinemissagedusega.
Sulfonüüluurea preparaadid tõstavad teadaolevalt hüpoglükeemia esinemise riski. Seega on
Jentaduetot ja sulfonüüluurea preparaadi kombinatsiooni soovitatav kasutada ettevaatusega. Kaaluda
võib sulfonüüluurea preparaadi annuse vähendamist (vt lõik 4.2).
Hüpoglükeemia pole linagliptiini ega metformiini ega linagliptiini / metformiini kombinatsioonravi
kõrvaltoime. Kliinilistes uuringutes oli hüpoglükeemia esinemissagedus madal ja sarnane nii
patsientidel, kes kasutasid linagliptiini kombinatsioonis metformiiniga kui neil, kes kasutasid ainult
metformiini.
Laktatsidoos
Laktatsidoos on väga harv, kuid väga raske (kohese ravi puudumisel suure letaalsusega) metaboolne
tüsistus, mis võib tekkida metformiini kuhjumise tagajärjel. Laktatsidoosi kirjeldatud juhud
metformiini saavatel patsientidel on esinenud peamiselt raske neerupuudulikkusega suhkurtõvega
patsientidel. Laktatsidoosi esinemissagedust on võimalik ja tuleb vähendada teiste kaasuvate
riskitegurite, näiteks halvasti ohjatud suhkurtõbi, ketoos, pikaajaline paastumine, alkoholi
liigtarvitamine, maksapuudulikkus ja kõik hüpoksiaga seotud seisundid, hindamise kaudu.
Diagnoosimine
Laktatsidoosi riski peab arvesse võtma, kui esinevad mittespetsiifilised tunnused, nagu näiteks
lihaskrambid koos seedehäiretega, kõhuvaluga, ja tugev asteenia.
Laktatsidoosi iseloomustab atsidootiline düspnoe, kõhuvalu ja hüpotermia, millele järgneb kooma.
Diagnostilised laborinäitajad on vere pH vähenemine, plasma laktaadisisaldus üle 5 mmol/l ja
anioonide vahe ja laktaadi/püruvaadi suhte suurenemine. Metaboolse atsidoosi kahtluse korral tuleb
ravi metformiiniga katkestada ja patsient tuleb viivitamatult hospitaliseerida (vt lõik 4.9).
Neerufunktsioon
Metformiin eritatakse neerude kaudu, mistõttu tuleb seerumi kreatiniinisisaldust kontrollida enne ravi
alustamist ja regulaarselt ravi käigus:
• normaalse neerufunktsiooniga patsientidel vähemalt üks kord aastas,
• vähemalt kaks kuni neli korda aastas patsientidel, kelle seerumi kreatiniinisisaldus on normi
ülempiiril või sellest kõrgem, ja eakatel patsientidel.
Neerufunktsiooni langus eakatel on sage ja asümptomaatiline. Eriline ettevaatus on vajalik
olukordades, milles võib tekkida neerufunktsiooni häire, näiteks antihüpertensiivse ravi või diureetilise
ravi alustamisel või kui alustatakse ravi mittesteroidse põletikuvastase ravimiga.
Operatsioon
Kuna Jentadueto sisaldab metformiini, tuleb ravi katkestada 48 tundi enne üldanesteesias,
spinaalanesteesias või epiduraalanesteesias tehtavat plaanilist operatsiooni. Ravi Jentaduetoga ei tohi
tavaliselt alustada varem, kui 48 tundi pärast operatsiooni ja alles siis, kui on hinnatud
neerufunktsiooni ja leitud see olevat normaalne.
Joodiga kontrastaine manustamine
Joodiga kontrastainete intravaskulaarne manustamine radioloogiliste uuringute käigus võib põhjustada
neerupuudulikkust, mida on metformiini saavatel patsientidel seostatud laktatsidoosi tekkega. Seega
tuleb ravi Jentaduetoga katkestada enne uuringut või uuringu ajal ning seda ei tohi alustada enne 48
tunni möödumist ja alles siis, kui on hinnatud neerufunktsiooni ja leitud see olevat normaalne (vt lõik
4.5).
Jentadueto kasutamine koos insuliiniga
Jentadueto kasutamist koos insuliiniga ei ole piisavalt uuritud.
Eakad patsiendid
80-aastaste või vanemate patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik (vt lõik 4.2).
Varem ohjatud 2. tüüpi suhkurtõvega patsientide kliinilise seisundi muutumine
Kuna Jentadueto sisaldab metformiini, siis tuleb 2. tüüpi suhkurtõvega patsiente, kes varem on olnud
Jentadueto raviga hästi ohjatud ja kellel tekivad laborianalüüside kõrvalekalded või kliiniline
haigestumine (eriti ebamäärane ja halvasti määratletav haigus) kohe hinnata ketoatsidoosi või
laktatsidoosi tunnuste suhtes. Hindamine peab hõlmama seerumi elektrolüütide ja ketoonide, vere
glükoosisisalduse ja näidustusel ka vere pH, laktaadi, püruvaadi ja metformiini sisalduste mõõtmist.
Kui esineb emb-kumb atsidoosivorm, tuleb Jentadueto ravi kohe katkestada ja alustada ravi teiste
sobivate korrigeerivate meetoditega.
Pankreatiit
Linagliptiini turustamisjärgse kogemuse põhjal on spontaanselt teatatud sellisest kõrvaltoimest nagu
äge pankreatiit. Patsiente tuleb teavitada ägeda pankreatiidi iseloomulikust sümptomist: püsiv ja äge
kõhuvalu. Pärast linagliptiini kasutamise lõpetamist on täheldatud pankreatiidi lahenemist.
Pankreatiidi kahtluse korral tuleb Jentadueto kasutamine lõpetada.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Farmakokineetilisi ravimite koostoimete uuringuid ei ole Jentaduetoga tehtud, kuid neid uuringuid on
tehtud üksikute toimeainete, st. linagliptiini ja metformiiniga. Linagliptiini ja metformiini mitme
annuse samaaegne manustamine ei mõjutanud tervetel vabatahtlikel ja patsientidel olulisel määral
linagliptiini ega metformiini farmakokineetikat.
Linagliptiin
Koostoimete hindamine in vitro
Linagliptiin on nõrk konkureeriv ja nõrk kuni mõõdukas pöördumatu CYP isoensüümi CYP3A4
inhibiitor, kuid ei inhibeeri CYP teisi isoensüüme. See ei ole CYP isoensüümide indutseerija.
Linagliptiin on P-glükoproteiini substraat ja inhibeerib vähesel määral P-glükoproteiini vahendatud
digoksiini transporti. Nende tulemuste ja ravimi koostoimete in vivo uuringute alusel arvatakse, et
koostoimete tekkimine linagliptiini ja P-gp teiste substraatide vahel on vähetõenäoline.
Koostoimete hindamine in vivo
Teiste ravimite mõju linagliptiinile
Allpool kirjeldatud kliinilised andmed näitavad, et kliiniliselt oluliste koostoimete risk samaaegselt
manustatavate teiste ravimitega on väike.
Metformiin
Kolm korda ööpäevas manustatava 850 mg metformiini ja üks kord ööpäevas manustatava 10 mg
linagliptiini korduv samaaegne manustamine ei põhjustanud kliiniliselt olulisi linagliptiini
farmakokineetika muutusi tervetel uuritavatel.
Sulfonüüluurea preparaadid
5 mg linagliptiini püsikontsentratsioonid ja farmakokineetilised parameetrid ei muutunud 1,75 mg
glibenklamiidi (gliburiidi) ühekordsel samaaegsel manustamisel.
Ritonaviir
Ühe 5 mg linagliptiini suukaudse annuse ja mitme 200 mg ritonaviiri (mis on P-glükoproteiini ja
CYP3A4 tugev inhibiitor) suukaudse annuse samaaegne manustamine suurendas linagliptiini AUC ja
Cmax väärtust vastavalt kaks ja kolm korda. Verevalkudega seondumata kontsentratsioon, mis on
tavaliselt vähem kui 1% linagliptiini terapeutilisest annusest, suurenes pärast ritonaviiri samaaegset
manustamist 4…5 korda. Linagliptiini püsikontsentratsioonide simulatsioonid ritonaviiriga ja ilma
selleta näitasid, et plasmataseme suurenemine ei ole seotud ravimi suurema kuhjumisega. Linagliptiini
farmakokineetikas neid muutusi ei peetud kliiniliselt olulisteks. Seega ei ole oodata kliiniliselt olulisi
koostoimeid teiste P-glükoproteiini/CYP3A4 inhibiitoritega.
Rifampitsiin
5 mg linagliptiini samaaegne manustamine rifampitsiiniga, mis on tugev P-glükoproteiini ja CYP3A4
indutseerija, põhjustas vastavalt 39,6% ja 43,8% linagliptiini AUC ja Cmax vähenemise ja DPP-4
inhibeerimise ligikaudu 30% vähenemise. Seega ei pruugita linagliptiini kasutamisel koos tugevate Pgp
indutseerijatega, eriti nende pikaajalisel kasutamisel, saavutada selle täit efektiivsust. Samaaegset
kasutamist koos P-glükoproteiini ja CYP3A4 teiste tugevate indutseerijatega, näiteks karbamasepiini,
fenobarbitaali ja fenütoiiniga, ei ole uuritud.
Linagliptiini mõju teistele ravimitele
Allpool kirjeldatud kliinilistes uuringutes puudus linagliptiinil kliiniliselt oluline mõju metformiini,
gliburiidi, simvastatiini, varfariini, digoksiini ja suukaudsete kontratseptiivide farmakokineetikale,
omades in vivo tõestust, et koostoimete tekkimine CYP3A4, CYP2C9, CYP2C8, P-glükoproteiini ja
orgaanilise katioonse transporteri (OCT, organic cationic transporter) substraatidega on
vähetõenäoline.
Metformiin
Korduvate annuste 10 mg linagliptiini ja 850 mg metformiini, mis on OCT substraat, samaaegne
manustamine ei omanud tervetel uuritavatel olulist toimet metformiini farmakokineetikale. Seega ei
ole linagliptiin OCT vahendatud transpordi inhibiitor.
Sulfonüüluurea preparaadid
Korduvate 5 mg linagliptiini suukaudsete annuste ja ühekordse 1,75 mg glibenklamiidi (gliburiidi)
suukaudse annuse samaaegne manustamine põhjustas kliiniliselt ebaolulist glibenklamiidi AUC ja
Cmax-i 14% vähenemist. Kuna glibenklamiid metaboliseerub valdavalt CYP2C9 kaudu, viitavad need
andmed, et linagliptiin ei ole CYP2C9 inhibiitor. Kliiniliselt olulisi koostoimeid ei ole oodata ka teiste
sulfonüüluurea preparaatidega (nt glipisiid, tolbutamiid ja glimepiriid), mis, sarnaselt glibenklamiidile,
elimineeritakse valdavalt CYP2C9 kaudu.
Digoksiin
Korduvate annuste 5 mg linagliptiini ja 0,25 mg digoksiini samaaegne manustamine ei omanud
tervetel uuritavatel toimet digoksiini farmakokineetikale. Seega ei ole linagliptiin in vivo Pglükoproteiini
inhibiitor.
Varfariin
5 mg linagliptiini korduvad annused ei mõjutanud S(-)- ega R(+)-varfariini, mis on CYP2C9 substraat,
farmakokineetikat selle manustamisel ühekordse annusena.
Simvastatiin
Tervetel uuritavatel oli linagliptiini korduvates annustes manustamisel minimaalne toime
simvastatiinile, mis on spetsiifiline CYP3A4 substraat, farmakokineetikale. Pärast 10 mg linagliptiini
supraterapeutilise annuse samaaegset manustamist 40 mg simvastatiiniga üks kord ööpäevas 6 päeva
jooksl, suurenes simvastatiini plasma AUC 34% ja plasma Cmax 10%.
Suukaudsed kontratseptiivid
5 mg linagliptiini samaaegne manustamine ei mõjuta levonorgestreeli ega etinüülöstradiooli
tasakaaluseisundi farmakokineetikat.
Metformiin
Kombinatsioon, mille korral on vajalik kasutamine ettevaatusega
Glükokortikoididele (manustatuna süsteemsel või paiksel viisil), beeta-2-agonistidele ja
diureetikumidele on omane hüperglükeemiline toime. Patsienti tuleb sellest teavitada ja vere
glükoosisisaldust tuleb jälgida sagedamini, eriti ravi alustamisel nende ravimitega. Vajadusel tuleb
ravi ajal teiste ravimitega ja pärast ravi lõppu kohandada antihüperglükeemiliste ravimite annust.
Mittesoovitatavad kombinatsioonid
Ägeda alkoholimürgistuse korral esineb metformiinist tingituna suurem risk laktatsidoosi tekkeks
(eriti, kui esineb ka paastumine, alatoitumus või maksapuudulikkus) (vt lõik 4.4). Vältida tuleb
alkoholi ja alkoholi sisaldavate ravimite kasutamist.
Tubulaarse sekretsiooni teel eritatavad katioonsed ained (nt tsimetidiin) võivad põhjustada
metformiiniga koostoimeid, konkureerides ühiste renaalsete tubulaarsete transpordisüsteemide pärast.
Joodi sisaldavate kontrastainete intravaskulaarne manustamine radioloogiliste uuringute käigus võib
põhjustada neerupuudulikkust, viies metformiini kuhjumiseni ja laktatsidoosi riski suurenemiseni.
Seega tuleb ravi Jentaduetoga katkestada enne uuringuid või uuringu ajal ning seda ei tohi alustada
enne 48 tunni möödumist ja alles siis, kui on hinnatud neerufunktsiooni ja leitud see olevat normaalne
(vt lõik 4.4).
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Linagliptiini kasutamist rasedatel ei ole uuritud. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku
toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).
Piiratud andmed näitavad, et metformiini kasutamine rasedatel ei ole seotud kaasasündinud
väärarendite riski suurenemisega. Metformiiniga tehtud loomkatsed ei ole näidanud kahjulikke
toimeid rasedusele, embrüo või loote arengule, sünnitusele ja postnataalsele arengule (vt lõik 5.3).
Mittekliinilised reproduktsiooniuuringud ei näita linagliptiini ja metformiini üheaegse manustamisega
seotud aditiivset teratogeenset toimet.
Jentaduetot ei tohi kasutada raseduse ajal. Kui patsient plaanib rasestuda või juhuslikult rasestub, tuleb
ravi Jentaduetoga katkestada ja esimesel võimalusel üle minna insuliinravile, et vähendada vere
suurenenud glükoosisisaldusega seotud loote väärarendite riski.
Imetamine
Loomkatsed on näidanud nii metformiini kui ka linagliptiini eritumist imetavate rottide rinnapiima.
Metformiini eritatakse inimese rinnapiima väikeses koguses. Linagliptiini eritumine inimese
rinnapiima ei ole teada. Vastu tuleb võtta otsus, kas lõpetada rinnaga toitmine või lõpetada/hoiduda
Jentadueto ravist. Arvesse tuleb võtta rinnaga toitmise kasulikkust lapsele ning ravist saadavat kasu
naisele.
Fertiilsus
Uuringuid Jentadueto toime kohta inimese fertiilsusele ei ole läbi viidud. Isastel ega emastel rottidel ei
täheldatud linagliptiinist tingitud kõrvaltoimeid fertiilsusele (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Jentaduetol puudub või on ebaoluline mõju autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Patsiente
tuleb hoiatada hüpoglükeemia riskist, kui Jentaduetot kasutatakse koos teise antidiabeetiliste
ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad hüpoglükeemiat (nt sulfonüüluurea preparaatidega).
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Fikseeritud kombinatsioon
Linagliptiini ja metformiini kombinatsioonravi kõige sagedamini teatatud kõrvaltoime oli kõhulahtisus
(0,9%), mille sagedus oli võrreldav metformiini ja platseeboravimi korral esinenud sagedusega
(1,2%).
Jentadueto manustamisel koos sulfonüüluurea preparaadiga võib tekkida hüpoglükeemia (≥ 1 juht 10
patsiendi kohta).
Kaks korda ööpäevas manustatava 2,5 mg linagliptiini (või sellega ekvivalentse üks kord ööpäevas
manustatava 5 mg) ohutust kombinatsioonis metformiiniga hinnati rohkem kui 3500-l 2. tüüpi
suhkurtõvega patsiendil. Platseeboravimiga kontrollitud uuringutes raviti rohkem kui 1300 patsienti
kas linagliptiini 2,5 mg annusega kaks korda ööpäevas (või sellega ekvivalentse 5 mg linagliptiiniga
üks kord ööpäevas) kombinatsioonis metformiiniga ≥ 12/24 nädala jooksul.
Nelja platseeboravimiga kontrollitud uuringu koondanalüüsis oli kõrvaltoimete üldine
esinemissagedus platseeboravimi ja metformiiniga ravitud patsientidel võrreldav linagliptiini 2,5 mg ja
metformiini rühmas täheldatuga (50,6% ja 47,8%). Kõrvaltoimete tõttu ravi katkestanute määr oli
võrreldav patsientidel, kes said platseeboravimit ja metformiini, ja neil, kes said linagliptiini ja
metformiini (2,6% ja 2,3%).
Kõrvaltoimed, mida kirjeldati linagliptiini ja metformiini ja sulfonüüluurea preparaadi
kombinatsiooni korral
Ühes uuringus manustati linagliptiini lisaks metformiinile ja sulfonüüluurea preparaadile. Linagliptiini
ja metformiini manustamisel koos sulfonüüluureaga oli hüpoglükeemia kõige sagedamini kirjeldatud
kõrvaltoime (linagliptiin / metformiin / sulfonüüluurea 22,9% versus platseeboravim / metformiin /
sulfonüüluurea 14,8%).
Kõrvaltoimete loetelu tabelina
Fikseeritud kombinatsiooniga teatatud kõrvaltoimed
Kõigis Jentadueto kliinilistes uuringutes teatatud kõrvaltoimed on allpool näidatud organsüsteemi
klasside kaupa. Selle ravimiga ravi ajal võivad tekkida kõrvaltoimed, mis teadaolevalt esinevad iga
toimeaine eraldi manustamisel, kuid mida Jentadueto kliinilistes uuringutes kombineeritud ravimiga ei
täheldatud.
Kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klasside ja absoluutse esinemissageduse alusel.
Esinemissagedus on määratletud kui väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥
1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) või väga harv (< 1/10 000) ja; teadmata (ei saa
hinnata olemasolevate andmete alusel).
Tabel 1 Kliinilises uuringus ja turuletulekujärgselt Jentaduetot saanud patsientidel täheldatud
kõrvaltoimed (esinemissagedused on ktuvastatud platseebokontrolliga uuringute
ühisanalüüsist)
Organsüsteemi klass
Kõrvaltoime
Kõrvaltoimed linagliptiin / metformiin
raviskeemi korral
Infektsioonid ja infestatsioonid
Nasofarüngiit aeg-ajalt
Immuunsüsteemi häired
Ülitundlikkus
(nt bronhide hüperreaktiivsus)
harv
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi
häired
Köha aeg-ajalt
Seedetrakti häired
Isu vähenemine aeg-ajalt
Kõhulahtisus aeg-ajalt
Iiveldus aeg-ajalt
Pankreatiit teadmata
Oksendamine aeg-ajalt
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Angioödeem* harv
Urtikaaria* harv
Lööve* aeg-ajalt
Kihelus aeg-ajalt
Uuringud
Amülaasi tõus veres aeg-ajalt
*Turuletulekujärgse kogemuse põhjal
Kõrvaltoimed, mida kirjeldati linagliptiini ja metformiini ja sulfonüüluurea preparaadi
kombinatsiooni korral
Linagliptiini ja metformiini manustamisel kombinatsioonis sulfonüüluurea preparaadiga tuvastati
täiendava kõrvaltoimena hüpoglükeemia.
Tabel 2 Kõrvaltoimed, mida kirjeldati linagliptiini ja metformiini ja sulfonüüluurea preparaadi
kombinatsiooni korral
Organsüsteemi klass
Kõrvaltoime
Kõrvaltoimed linagliptiin / metformiin /
sulfonüüluurea raviskeemi korral
Ainevahetus- ja toitumishäired
Hüpoglükeemia väga sage
Mitte ükski hüpoglükeemia juht ei klassifitseerunud raskeks.
Täiendav teave üksikkomponentide kohta
Varem mõlema toimeaine eraldi kasutamisel kirjeldatud kõrvaltoimed võivad olla Jentadueto
potentsiaalsed kõrvaltoimed, isegi, kui neid ei kirjeldatud käesoleva ravimiga tehtud kliinilistes
uuringutes.
Linagliptiin
Kõik linagliptiini monoteraapia korral kirjeldatud kõrvaltoimed on esitatud ka Jentadueto kohta tabelis 1.
Metformiin
Metformiini teadaolevad kõrvaltoimed, mida ei ole kirjeldatud Jentaduetot saanud patsientidel, on
loetletud tabelis 3.
Tabel 3 Metformiini monoteraapiana saanud patsientidel kirjeldatud kõrvaltoimed, mida ei
täheldatud Jentaduetot saanud patsientidel
Organsüsteemi klass
Kõrvaltoime
Kõrvaltoimed metformiini monoteraapia korral
Ainevahetus- ja toitumishäired
Laktatsidoos väga harv
Vitamiin B12 puudus väga harv
Närvisüsteemi häired
Maitsemeele häired sage
Seedetrakti häired
Kõhuvalu väga sage
Maksa ja sapiteede häired
Maksafunktsiooni häired, hepatiit väga harv
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Nahareaktsioonid, näiteks erüteem, urtikaaria väga harv
Valikuliste kõrvaltoimete kirjeldus
Seedetrakti häired, näiteks iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja isu vähenemine (tabel 1) ja
kõhuvalu (tabel 3) esinevad kõige sagedamini Jentadueto või metformiin ravi alustamisel ja lahenevad
enamikel juhtudel iseenesest. Ennetamiseks soovitatakse Jentaduetot kasutada 2 korda ööpäevas söögi
ajal või pärast sööki.
Pikaajalist ravi metformiiniga on seostatud vitamiini B12 imendumise vähenemisega, mis võib väga
harva põhjustada kliiniliselt olulist vitamiini B12 puudust (nt megaloblastilist aneemiat).
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.
4.9 Üleannustamine
Jentadueto üleannustamise kohta andmed puuduvad.
Linagliptiin
Tervetel uuritavatel tehtud kontrollitud kliinilistes uuringutes linagliptiini üksikannustega kuni 600 mg
(vastab 120 kordsele soovitatavale annusele) ei esinenud annusest sõltuvaid kõrvaltoimeid. Üle 600
mg annustega puudub inimestel kogemus.
Metformiin
Hüpoglükeemiat ei ole täheldatud metformiini annustega kuni 85 g, kuigi sellistes tingimustes on
esinenud laktatsidoosi. Metformiini tugev üleannustamine või kaasuvad riskid võivad põhjustada
laktatsidoosi. Laktatsidoos on erakorraline situatsioon, mida tuleb ravida haiglas. Laktaadi ja
metformiini eemaldamise kõige tõhusam meetod on hemodialüüs.
Ravi
Üleannustamise korral on mõistlik rakendada tavalisi toetavaid meetmeid, näiteks imendumata ravimi
eemaldamine seedetraktist, kliinilise jälgimise rakendamine ja vajadusel kliiniliste meetmete
kasutamine.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: suhkurtõve korral kasutatavad ravimid, vere glükoosisisaldust langetavate
suukaudsete ravimite kombinatsioonid; ATC-kood: A10BD11.
Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed
Jentadueto kombineerib kaks komplementaarsete toimemehhanismidega antihüperglükeemilist
ravimit, et parandada glükeemilist kontrolli 2. tüüpi suhkurtõvega patsientidel. Need ravimid on
dipeptidüülpeptidaas 4 (DDP-4) inhibiitor linagliptiin ja biguaniidide klassi kuuluv metformiin.
Linagliptiin
Linagliptiin inhibeerib ensüümi DPP-4 (dipeptidüülpeptidaas 4), mis osaleb inkretiinhormoonide
GLP-1 ja GIP (glükagoonisarnane peptiid 1, glükoossõltuv insulinotroopne polüpeptiid)
inaktivatsioonis. Need hormoonid lagundatakse kiiresti ensüümi DPP-4 toimel. Mõlemad
inkretiinhormoonid on seotud glükoosi homeostaasi füsioloogilise regulatsiooniga. Inkretiine
sekreteeritakse väikeses koguses kogu ööpäeva jooksul ning nende tase tõuseb kohe pärast söömist.
GLP-1 ja GIP suurendavad insuliini biosünteesi ja sekretsiooni pankrease beeta-rakkudes nii
normaalse kui ka kõrgenenud vere glükoosisisalduse korral. Lisaks vähendab GLP-1 glükagooni
sekretsiooni pankrease alfa-rakkudest, mille tulemusena väheneb glükoosi tootmine maksas.
Linagliptiin seondub pöörduval viisil väga tõhusalt DPP-4-ga ja põhjustab seega aktiivsete
inkretiinitasemete püsiva tõusu ja toime pikenemise. Linagliptiin suurendab glükoossõltuval moel
insuliini sekretsiooni ja vähendab glükagooni sekretsiooni, põhjustades glükoosi homeostaasi üldise
paranemise. Linagliptiin seondub selektiivselt DPP-4-ga ja omab selle suhtes > 10 000kordset
selektiivsust võrreldes DPP-8 või DPP-9 aktiivsusega in vitro.
Metformiin
Metformiin on antihüperglükeemiliste toimetega biguaniid, mis vähendab nii basaalset kui ka
postprandiaalset plasma glükoosisisaldust. See ei stimuleeri insuliini sekretsiooni, mistõttu ei tekita ka
hüpoglükeemiat.
Metformiin võib toimida 3 mehhanismi kaudu:
(1) glükoositootmise vähendamine maksas, inhibeerides glükoneogeneesi ja glükogenolüüsi;
(2) lihases insuliinitundlikkuse suurendamine, parandades perifeerset glükoosi haaret rakkudesse ja
selle kasutamist;
(3) ja glükoosi soolest imendumise aeglustamine.
Metformiin stimuleerib intratsellulaarset glükogeenisünteesi, toimides glükogeeni süntaasile.
Metformiin suurendab seni teadaolevate kõigi membraani glükoositransporterite (GLUT)
transpordivõimet.
Mittesõltuvalt toimest glükeemiale, omab metformiin inimestel soodsaid toimeid lipiidide
metabolismile. Seda on tõestatud terapeutiliste annuste kasutamisel kontrollitud keskmise pikkusega
või pikaajalistes kliinilistes uuringutes: metformiin vähendab üldkolesterooli, LDL-kolesterooli ja
triglütseriidide sisaldusi.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Linagliptiin täiendava ravimina lisaks metformiinravile
Linagliptiini ja metformiini kombinatsiooni efektiivsust ja ohutust patsientidel, kelle glükeemiline
kontroll oli metformiiniga monoteraapial ebapiisav, hinnati 24nädalases topeltpimedas
platseebokontrollitud uuringus. Metformiinile lisatuna parandas linagliptiin oluliselt HbA1c väärtust
keskmiselt HbA1c algväärtuselt 8% (platseeboga võrreldes -0,64% muutus). Linagliptiin parandas
oluliselt ka paastu plasma glükoosisisaldust (FPG, fasting plasma glucose) -21,1 mg/dl võrra ja 2 tundi
pärast sööki mõõdetud glükoosisisaldust (PPG, post-prandial glucose) -67,1 mg/dl võrreldes
platseeboga; lisaks saavutas suurem hulk patsiente sihteesmärgiks seatud HbA1c < 7,0% (28,3%
linagliptiini rühmas versus 11,4% platseebo rühmas). Hüpoglükeemia esinemissagedus linagliptiiniga
ravitud patsientidel oli sarnane platseeboga. Kehakaal ei olnud rühmiti oluliselt erinev.
24. nädalases platseebokontrollitud esmase ravi faktoriaaluuringus saadi kaks korda ööpäevas
manustatava 2,5 mg linagliptiini ja metformiini (500 mg või 1000 mg kaks korda ööpäevas)
kombinatsiooniga oluline glükeemiliste parameetrite paranemine võrreldes mõlema ravimi
monoteraapiaga; tulemused on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 4 (keskmine HbA1c baasväärtus
8,65%).
Keskmine vähenemine võrreldes algväärtuse HbA1c väärtusega oli üldjoones suurem patsientidel,
kellel HbA1c algväärtus oli suurem. Toimed plasmalipiididele olid üldiselt neutraalsed. Kehakaalu
vähenemine linagliptiini ja metformiini kombinatsiooni kasutamisel oli sarnane sellega, mida
täheldatakse ainult metformiini või platseeboga; ainult linagliptiini saanud patsientidel puudus
kehakaalu muutus algväärtusega võrreldes. Hüpoglükeemia esinemissgedus oli ravirühmiti sarnane
(platseeborühmas 1,4%, 5 mg linagliptiini rühmas 0%, metformiini rühmas 2,1% ja 2,5 mg
linagliptiini pluss kaks korda ööpäevas manustatava metformiini rühmas 1,4%).
Kaks korda ööpäevas manustatava 2,5 mg linagliptiini efektiivsus ja ohutus võrrelduna 5 mg
manustamisega üks kord ööpäevas kombinatsioonis metformiiniga patsientidel, kelle glükeemiline
kontroll oli metformiiniga monoteraapial ebapiisav, hinnati 12nädalases topeltpimedas
platseebokontrollitud uuringus. Linagliptiin 5 mg üks kord ööpäevas ja 2,5 mg kaks korda ööpäevas
andis võrreldava (CI: -0,07; 0,19) HbA1c olulise vähenemise -0,80% (algväärtuselt 7,98%) ja
platseeboga võrreldes -0,74% (algväärtuselt 7,96%). Hüpoglükeemia esinemissagedus linagliptiiniga
ravitud patsientidel oli sarnane platseeboga. Kehakaal ei olnud rühmiti oluliselt erinev.
Linagliptiin täiendava ravimina lisaks metformiini ja sulfonüüluurea preparaadi kombineeritud ravile
24nädalane platseebokontrollitud uuring viidi läbi 5 mg linagliptiini ja platseebo efektiivsuse ja
ohutuse võrdlemiseks patsientidel, kelle haigus ei olnud küllaldaselt ravitud metformiini ja
sulfonüüluurea preparaadi kombinatsiooniga. Linagliptiin parandas oluliselt HbA1c väärtust
keskmiselt HbA1c algväärtuselt 8,14% (platseeboga võrreldes -0,62% muutus).
Linagliptiiniga saavutati oluline paranemine ka patsientide arvus, kes saavutasid HbA1c sihteesmärgi
< 7,0% (31,2% linagliptiini rühmas versus 9,2% platseeborühmas), ja saavutati ka paastu plasma
glükoosisisaldus (FPG) -12,7 mg/dl vähenemine platseeboga võrreldes. Kehakaal ei olnud rühmiti
oluliselt erinev.
Linagliptiini andmed 24 kuu kohta ravimi kasutamisel täiendava ravimina lisaks metformiinile
võrdluses glimepiriidiga
Uuringus, milles võrreldi 5 mg linagliptiini või glimepiriidi (keskmine annus 3 mg) lisamise
efektiivsust ja ohutust patsientidel, kellel metformiini monoteraapiaga ei olnud saavutatud küllaldast
glükeemilist kontrolli, saadi HbA1c keskmine vähenemine -0,16% linagliptiini rühmas (keskmine
HbA1c algväärtus 7,69%) ja -0,36% vähenemine glimepiriidi rühmas (keskmine HbA1c algväärtus
7,69%), kusjuures ravi keskmine erinevus oli 0,20% (97,5% CI: 0,09, 0,299). Hüpoglükeemia
esinemissagedus linagliptiini rühmas (7,5%) oli oluliselt väiksem kui vastav väärtus glimepiriidi
rühmas (36,1%). Linagliptiiniga ravitud patsientidel saavutati algväärtusega võrreldes kehakaalu
oluline keskmine vähenemine, võrreldes olulise kaalutõusuga patsientidel, kellele manustati
glimepiriidi (-1,39 versus +1,29 kg).
Linagliptiin täiendava ravimina 2. tüüpi suhkurtõvega eakatel patsientidel (vanus ≥ 70 aastat)
Linagliptiini efektiivsust ja ohutust eakatel (vanus ≥ 70 aastat) 2. tüüpi suhkurtõvega patsientidel
hinnati topeltpimedas 24-nädalases uuringus. Patsiendid said põhiravina metformiini ja/või
sulfonüüluureat ja/või insuliini. Antidiabeetiliste põhiravimite annused hoiti esimese 12 nädala jooksul
stabiilsena, pärast mida oli lubatud annuste kohandamine. Linagliptiin parandas oluliselt HbA1c
väärtust keskmiselt HbA1c algväärtuselt 7,8% (24 nädala järel oli muutus võrreldes platseeboga -
0,64%). Linagliptiin näitas ka olulist paastu plasma glükoosisisalduse paranemist võrreldes
platseeboga. Kehakaal ei olnud rühmiti oluliselt erinev.
Kardiovaskulaarne risk
Prospektiivses metaanalüüsis, mis hõlmas 19 kliinilist uuringut (kestus 18 nädala kuni 24 kuud )
kokku 9459 2. tüüpi suhkurtõvega patsienti, ei seostatud linagliptiinravi kardiovaskulaarse riski
suurenemisega. Esmane liittulemusnäitaja, mis koosnes südame-veresoonkonna haigustest tingitud
surmade esinemissagedusest või ajast nende tekkeni, mittefataalsetest müokardiinfarktidest,
mittefataalsetest insultidest või ebastabiilse stenokardia tõttu hospitaliseerimistest, oli linagliptiini
korral mitte-oluliselt väiksem võrreldes võrdluseks kasutatavate toimeainete ja platseeboga [riski
suhtarv (hazard ratio, HR) 0,78 (95% CI 0,55;1,12)]. Kokku oli linagliptiini rühmas 60 esmase
tulemusnäitajana defineeritud sündmust ja 62 võrdlusravimite rühmades. Tänaseni puuduvad tõendid
kardiovaskulaarse (KV) riski tõusu kohta, kuid KV juhutude arv kliinilistes uuringutes välistab
kindlad järeldused. Siiski KV juhtude esinemissagedus oli linagliptiini ja platseebo puhul sarnane
(1,03% linagliptiiniga vs 1,35% platseeboga).
Metformiin
Prospektiivses randomiseeritud (UKPDS) uuringus on välja selgitatud intensiivse vere
glükoosisisalduse kontrolli pikaajaline kasulikkus 2. tüüpi suhkurtõve korral. Pärast ainult dieedi
ebaõnnestumist metformiiniga ravitud ülekaaluliste patsientide tulemuste analüüs näitas järgmist:
• kõigi suhkurtõvega seotud tüsistuste absoluutse riski oluline vähenemine metformiini rühmas
(29,8 sündmust 1000 patsiendiaasta kohta) võrreldes ainult dieediga (43,3 sündmust 1000
patsiendiaasta kohta), p=0,0023, ja võrreldes sulfonüüluurea preparaadi ja insuliini
monoteraapia rühmadega (40,1 sündmust 1000 patsiendiaasta kohta), p=0,0034;
• igasuguse suhkurtõvega seotud suremuse absoluutse riski oluline vähenemine: metformiini
rühmas 7,5 sündmust 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieedi rühmas 12,7 sündmust 1000
patsiendiaasta kohta, p=0,017;
• üldise suremuse absoluutse riski oluline vähenemine: metformiini rühmas 13,5 sündmust 1000
patsiendiaasta kohta võrreldes ainult dieediga, mille korral esines 20,6 sündmust 1000
patsiendiaasta kohta (p=0,011), ja võrreldes kombineeritud sulfonüüluurea preparaadi ja
insuliini monoteraapia rühmadega, milles esines 18,9 sündmust 1000 patsiendiaasta kohta
(p=0,021);
• müokardiinfarkti absoluutse riski oluline vähenemine: metformiini rühmas 11 sündmust 1000
patsiendiaasta kohta, ainult dieedi rühmas 18 sündmust 1000 patsiendiaasta kohta (p=0,01).
Lapsed
Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Jentaduetoga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide
alarühmade kohta 2. tüüpi suhkurtõve näidustuse korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Jentadueto
Tervetel uuritavatel tehtud bioekvivalentsusuuringud näitasid, et Jentadueto (linagliptiin/metformiin)
kombineeritud tabletid on bioekvivalentsed linagliptiini ja metformiini üheaegse manustamisega
üksiktablettidena.
Jentadueto 2,5/1000 mg manustamisel toiduga linagliptiini plasma kontsentratsioonid ei muutunud.
Samuti ei mõjutanud toit metformiini AUCd, kuid toiduga manustamisel vähenes metformiini seerumi
keskmine tippkontsentratsioon 18%. Metformiini manustamisel täis kõhuga täheldati seerumi
tippkontsentratsiooni saabumise hilinemist 2 tunni võrra. Need muutused ei ole tõenäoliselt kliiniliselt
olulised.
Järgnev peegeldab Jentadueto üksikute toimeainete farmakokineetilisi omadusi.
Linagliptiin:
Linagliptiini farmakokineetikat on uuritud tervetel vabatahtlikel ja 2. tüüpi suhkurtõvega patsientidel.
5 mg annuse suukaudse manustamise järel imendus linagliptiin kiiresti, saavutades plasma
tippkontsentratsiooni (Tmax mediaan) 1,5 tundi pärast manustamist.
Linagliptiini plasmakontsentratsioonid vähenevad kolmefaasiliselt, terminaalne poolväärtusaeg on
pikk (pikem kui 100 tundi), mis on valdavalt seotud linagliptiini küllastuva tugeva seondumisega
DPP-4 ensüümiga ning mis ei põhjusta ravimi kuhjumist. Linagliptiini akumulatsiooni efektiivne
poolväärtusaeg, määratuna 5 mg linagliptiini korduvate annuste suukaudse manustamise korral, on
ligikaudu 12 tundi. Pärast 5 mg linagliptiini manustamist üks kord ööpäevas saavutati stabiilne
plasmakontsentratsioon kolmanda annuse manustamisel. Linagliptiini plasma AUC suurenes ligikaudu
33% pärast 5 mg annuste korduvat manustamist võrreldes esimese annusega. Linagliptiini AUC intraja
interindividuaalsed variatsioonikoefitsiendid olid väikesed (vastavalt 12,6% ja 28,5%). Linagliptiini
kontsentratsioonsõltuva seondumise tõttu DPP-4 ensüümiga on linagliptiini farmakokineetika
mittelineaarne (AUC põhjal). Linagliptiini plasma kogu-AUC suurenes vähem kui annusega
proportsionaalselt, samas kui vaba-AUC (valkudega seondumata) suurenes ligikaudu annusega
proportsionaalselt. Linagliptiini farmakokineetika oli üldiselt sarnane tervetel uuritavatel ja 2. tüüpi
suhkurtõvega patsientidel.
Imendumine
Linagliptiini absoluutne biosaadavus on ligikaudu 30%. Suure rasvasisaldusega söögi manustamine
koos linagliptiiniga pikendas aega Cmax-i saavutamiseni 2 tunni võrra ja vähendas saavutatud Cmax-i
15%, kuid ei mõjutanud AUC 0-72h väärtust. Kliiniliselt olulist toimet Cmax-i ja Tmax-i muutustele ei ole
oodata, mistõttu võib linagliptiini manustada kas toiduga või toiduta.
Jaotumine
Seondumise tõttu kudedes oli keskmine näiline jaotusruumala tasakaalutingimustes pärast 5 mg
linagliptiini intravenoosset manustamist tervetele uuritavatele ligikaudu 1110 liitrit, linagliptiin jaotub
seega kudedes laialdaselt. Linagliptiini seondumine plasmavalkudega on kontsentratsioonsõltuv,
vähenedes ligikaudu 99 protsendilt kontsentratsioonil 1 nmol/l 75…89 protsendini kontsentratsioonil ≥
30 nmol/l, peegeldades seondumise küllastatust DPP-4 ensüümiga linagliptiini kontsentratsiooni
suurenedes. Suurtel kontsentratsioonidel, mille korral DPP-4 on täielikult küllastatud, oli 70…80%
linagliptiinist seotud teiste plasmavalkudega kui DPP-4 ja 30…20% ei olnud plasmas seondunud.
Biotransformatsioon
Pärast [14C] linagliptiini 10 mg suukaudset manustamist eritus uriiniga ligikaudu 5% radioaktiivsusest.
Metabolismil on linagliptiini elimineerimisel teisejärguline roll. Tuvastati üks põhimetaboliit, mille
suhteline plasmatase oli tasakaalutingimustes 13,3% linagliptiini vastavast näitajast ja mis leiti olevat
farmakoloogiliselt inaktiivne ning ei inhibeeri plasma DPP-4.
Eritumine
Pärast [14C] linagliptiini suukaudset manustamist tervetele uuritavatele elimineeriti ligikaudu 85%
radioaktiivsusest roojaga (80%) või uriiniga (5%) 4 ööpäeva jooksul pärast manustamist.
Neerukliirens stabiilses faasis oli ligikaudu 70 ml/min.
Patsientide erirühmad
Neerupuudulikkus
Tasakaalutingimustes oli linagliptiini plasmatase kerge neerupuudulikkusega patsientidel võrreldav
tervete patsientidega. Mõõduka neerupuudulikkuse korral täheldati kontrollrühmaga võrreldes
plasmataseme ligikaudu 1,7kordset suurenemist. 2. tüüpi suhkurtõvega ja raske neerupuudulikkusega
patsientidel suurenes kontsentratsioon ligikaudu 1,4 korda võrreldes 2. tüüpi suhkurtõve ja normaalse
neerufunktsiooniga patsientidega. Linagliptiini AUC tasakaalutingimustes lõppstaadiumis
neeruhaigusega patsientidel on eeldatavalt võrreldav mõõduka kuni raske neerupuudulikkusega
patsientidega. Lisaks sellele ei eeldata linagliptiini elimineerimist kliiniliselt olulisel määral
hemodialüüsi ega peritoneaaldialüüsiga. Neerupuudulikkusega patsientidel ei soovitata linagliptiini
annust kohandada, mistõttu võib linagliptiini kasutamist jätkata eraldi tabletina samas ööpäevases 5
mg annuses, kui Jentadueto kasutamine neerupuudulikkuse ilmnemisel katkestatakse.
Maksapuudulikkus
Kerge, mõõduka ja raske maksapuudulikkusega patsientidel (Childi-Pugh’ klassifikatsiooni järgi) olid
linagliptiini keskmised AUC ja Cmax väärtused pärast 5 mg linagliptiini korduvate annuste
manustamist sarnased vastavate tervete kontrollisikute väärtustega.
Kehamassi indeks (BMI, body mass index)
I faasi ja II faasi andmete populatsioonipõhise farmakokineetilise analüüsi alusel ei omanud kehamassi
indeks kliiniliselt olulist toimet linagliptiini farmakokineetikale. Turustuseelsed kliinilised uuringud on
tehtud patsientidel BMI väärtusega kuni 40 kg/m2.
Sugu
I faasi ja II faasi andmete populatsioonipõhise farmakokineetilise analüüsi alusel ei omanud sugu
kliiniliselt olulist toimet linagliptiini farmakokineetikale.
Eakad
I faasi ja II faasi andmete populatsioonipõhise farmakokineetilise analüüsi alusel ei omanud vanus
kliiniliselt olulist toimet linagliptiini farmakokineetikale. Eakatel uuritavatel (65…80. aastased, vanim
patsient oli 78 aastat) olid linagliptiini plasmakontsentratsioonid võrreldavad nooremate uuritavatega.
2. tüüpi suhkurtõvega eakatel patsientidel (vanus ≥ 70 aastat) mõõdeti 24-nädalases III faasi uuringus
ka linagliptiini madalaimaid kontsentratsioone. Antud uuringust saadud linagliptiini kontsentratsioonid
jäid eelnevalt uuritud 2. tüüpi suhkurtõvega nooremate patsientidega samasse vahemikku.
Lapsed
Linagliptiini farmakokineetikat iseloomustavaid uuringuid lastel ei ole veel tehtud.
Rass
Rass ei omanud olulist toimet linagliptiini plasmakontsentratsioonidele, tuginedes olemasolevate
farmakokineetika andmete analüüsile, milles kaasati euroopa, hispaania, aafrika ja aasia rassist
patsiente. Lisaks sellele leiti linagliptiini farmakokineetilised omadused olevat sarnased vastavates I
faasi uuringutes jaapani, hiina ja euroopa päritolu tervetel uuritavatel ja afroameerika päritolu 2. tüüpi
suhkurtõvega patsientidel.
Metformiin:
Imendumine
Metformiini suukaudsel manustamisel saavutatakse Tmax 2,5 tunni jooksul. 500 mg või 850 mg
metformiini tableti absoluutne biosaadavus on tervetel uuritavatel ligikaudu 50...60%. Suukaudse
manustamise järel oli roojast eraldatud mitteimendunud osa 20...30%.
Suukaudse manustamise järel on metformiini imendumine küllastuv ja mittetäielik. Arvatakse, et
metformiini imendumise farmakokineetika on mittelineaarne.
Metformiini soovitatavate annuste ja manustamisskeemide juures saavutatakse
tasakaalukontsentratsioonid 24 kuni 48 tunni jooksul ning need on tavaliselt väiksemad kui 1μg/ml.
Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei ületanud metformiini maksimaalsed plasmakontsentratsioonid
(Cmax) 5 μg/ml ka maksimaalsetes annustes.
Söök vähendab metformiini imendumise ulatust ja aeglustab seda vähesel määral. Pärast 850 mg
annuse manustamist täheldati plasma Cmax 40% vähenemist, AUC 25% vähenemist ja Tmax
35minutilist pikenemist. Nimetatud väärtuste vähenemise kliiniline tähtsus on teadmata.
Jaotumine
Plasmavalkudega seondumine on kaduvväike. Metformiin tungib erütrotsüütidesse. Täisvere
tippkontsentratsioon on väiksem kui plasma tippkontsentratsioon ja see saavutatakse ligikaudu samal
ajal. Kõige tõenäolisemalt on erütrotsüüdid teine jaotusruum. Keskmine jaotusruumala (Vd) on
vahemikus 63…276-l.
Biotransformatsioon
Metformiin eritatakse muutumatul kujul uriini. Inimestel ei ole leitud metaboliite.
Eritumine
Metformiini neerukliirens on > 400 ml/min, näidates seda, et metformiin eritatakse
glomerulaarfiltratsiooni ja tubulaarse sekretsiooni teel. Suukaudse manustamise järel on terminaalne
eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 6,5 tundi.
Neerufunktsiooni häire korral neerukliirens väheneb proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga ja seega
pikeneb ka eliminatsiooni poolväärtusaeg, põhjustades metformiini sisalduse tõusu plasmas.
Patsientide erirühmad
Lapsed
Üksikannuse uuring: pärast 500 mg metformiini ühekordse annuse manustamist on lastel näidatud
tervetel täiskasvanutel täheldatud farmakokineetilist profiili.
Mitme annuse uuring: andmed on piiratud ühe uuringuga. Pärast 500 mg korduvat manustamist kaks
korda ööpäevas 7 päeva jooksul vähenes lastel plasma tippkontsentratsioon (Cmax) ja süsteemne
ekspositsioon (AUC0-t) vastavalt ligikaudu 33% ja 40% võrreldes suhkurtõvega täiskasvanud
patsientidega, kellele 14 päeva jooksul manustati korduvalt 500 mg kaks korda ööpäevas. Kuna annus
tiitritakse individuaalselt vastavalt glükeemilisele kontrollile, on sellel leiul piiratud kliiniline tähtsus.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Linagliptiin pluss metformiin
Kuni 13 nädala pikkused üldise toksilisuse uuringud rottidel tehti linagliptiini ja metformiini
samaaegsel manustamisel. Ainus linagliptiini ja metformiini vahel täheldatud koostoime oli kehakaalu
tõusu vähenemine. Ühtegi täiendava aditiivse toksilisuse juhtu ei täheldatud linagliptiini ja
metformiini kombinatsiooniga AUC tasemetel vastavalt kuni 2 ja 23 korda üle AUC tasemete
inimestel.
Tiinetel rottidel tehtud embrüofetaalse arengu uuring ei näidanud linagliptiini ja metformiini
samaaegsele manustamisele omistatud teratogeenseid toimeid AUC tasemel vastavalt kuni 4 ja 30
korda üle AUC taseme inimestel.
Linagliptiin
Inimeste AUC taset rohkem kui 300 korda ületavate linagliptiini korduvate annuste korral on maks,
neerud ja mao-sooletrakt hiirtel ja rottidel peamised toksilisuse sihtorganid.
Rottidel täheldati toimeid reproduktiivorganitele, kilpnäärmele ja lümfisüsteemi organitele annustel,
mis ületasid inimeste AUC rohkem kui 1500 korda. Koertel täheldati keskmiste annuste juures
tugevaid pseudoallergilisi reaktsioone, mis sekundaarselt põhjustasid südame-veresoonkonna muutusi,
mida peeti koertespetsiifilisteks. Jaava makaakidel olid maks, neerud, magu, reproduktiivorganid,
tüümus, põrn ja lümfisõlmed toksilisuse sihtorganid inimeste AUC enam kui 450 korda ületava annuse
juures. Rohkem kui 100 korda inimeste AUC ületaval tasemel oli makaakidel maoärritus peamine leid.
Linagliptiini ja selle põhimetaboliidi puhul ei esinenud genotoksilisust.
Suukaudse manustamisega 2aastastes kartsinogeensuse uuringutes rottidel ja hiirtel ei täheldatud
rottidel ega emashiirtel kartsinogeensuse tunnuseid. Suurima annuse juures (> 200 korda suurem
inimeste AUCst) esinenud oluliselt suuremat pahaloomuliste lümfoomide riski ainult emashiirtel ei
peetud inimeste jaoks oluliseks (selgitus: äärmiselt varieeruva foonesinemissageduse tõttu ei olnud
tegemist raviga seotud muutusega). Neile uuringutele tuginedes pole kartsinogeenseid toimeid
inimestel oodata.
Fertiilsuse, varase embrüonaalse arengu ja teratogeensuse täheldatava kahjuliku toimeta annus (no
observed adverse effect level, NOAEL) oli rottidel > 900 korda inimeste AUCst. Ema, embrüofetaalse
ja järglaste toksilisuse NOAEL määratleti rottidel tasemel 49 korda inimeste AUCst. Küülikutel ei
täheldatud teratogeenseid toimeid > 1000 korda inimeste AUCst kõrgemal tasemel. NOAEL küülikute
embrüofetaalse toksilisuse korral oli 78 korda inimeste AUCst kõrgemate tasemete ja ema toksilisuse
korral 2,1 korda inimeste AUCst suurem. Seega peetakse vähetõenäoliseks, et linagliptiin mõjutab
reproduktsiooni inimestel terapeutilistel plasmatasemetel.
Metformiin
Metformiini farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja
reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu
Arginiin
Kopovidoon
Magneesiumstearaat
Maisitärklis
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Õhuke polümeerikate
Hüpromelloos
Titaandioksiid (E171)
Talk
Kollane raudoksiid (E172)
Punane raudoksiid (E172)
Propüleenglükool
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.
Blisterpakend
Niiskuse eest kaitsmiseks säilitada originaalpakendis.
Pudel
Niiskuse eest kaitsmiseks hoida pudel tihedalt suletuna.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Pakendid, milles on 10 x 1, 14 x 1, 28 x 1, 30 x 1, 56 x 1, 60 x 1, 84 x 1, 90 x 1, 98 x 1, 100 x 1 või
120 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti ja multipakk, mis sisaldab 120 (2 pakki 60 x 1), 180 (2
pakki 90 x 1) ja 200 (2 pakki 100 x 1) õhukese polümeerikattega tabletti, mis on
alumiiniumfooliumiga kaetud polüvinüülkloriid/polüklorotrifluoroetüleen/polüvinüülkloriidist
koosnevas perforeeritud üksikannuselises blisterpakendis.
HDPE pudel plastist keeratava korgi ja ränidioksiidgeelist kuivatusainega. Pakendis 14, 60 ja 180
õhukese polümeerikattega tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Boehringer Ingelheim International GmbH
Binger Str. 173
D-55216 Ingelheim am Rhein
Saksamaa
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/12/780/001 (10 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti)
EU/1/12/780/002 (14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti)
EU/1/12/780/003 (28 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti)
EU/1/12/780/004 (30 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti)
EU/1/12/780/005 (56 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti)
EU/1/12/780/006 (60 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti)
EU/1/12/780/007 (84 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti)
EU/1/12/780/008 (90 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti)
EU/1/12/780/009 (98 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti)
EU/1/12/780/010 (100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti)
EU/1/12/780/011 (120 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti)
EU/1/12/780/012 (14 õhukese polümeerikattega tabletti, pudel)
EU/1/12/780/013 (60 õhukese polümeerikattega tabletti, pudel)
EU/1/12/780/014 (180 õhukese polümeerikattega tabletti, pudel)
EU/1/12/780/029 (120 (2 x 60 x 1) õhukese polümeerikattega tabletti)
EU/1/12/780/030 (180 (2 x 90 x 1) õhukese polümeerikattega tabletti)
EU/1/12/780/031 (200 (2 x 100 x 1) õhukese polümeerikattega tabletti)
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20. juuli 2012
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel