Jetrea
Artikli sisukord
I LISA
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
JETREA 0,5 mg / 0,2 ml süstelahuse kontsentraat
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga 0,2 ml viaal sisaldab 0,5 mg okriplasmiini* .
Pärast 0,2 ml naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega lahjendamist sisaldab 0,1 ml lahjendatud
lahust 0,125 mg okriplasmiini.
*Okriplasmiin on inimese plasmiini kärbitud vorm, mis saadakse rekombinantse DNA tehnoloogia abil
Pichia pastoris’e ekspressioonisüsteemis.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahuse kontsentraat (steriilne kontsentraat).
Selge ja värvitu lahus.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1. Näidustused
JETREA on näidustatud täiskasvanutel vitreomakulaarse traktsiooni (ingl vitreomacular traction,
VMT) raviks, sealhulgas juhtudel, kui kaasub makula ümarauk, mille läbimõõt on väiksem või võrdne
400 mikroniga (vt lõik 5.1).
4.2. Annustamine ja manustamisviis
JETREA’t peab ette valmistama ja manustama kvalifitseeritud silmaarst, kellel on piisavalt kogemusi
intravitreaalsete süstide tegemisel. Vitreomakulaarse traktsiooni (VMT) diagnoos peab hõlmama
kogu kliinilist leidu, sh patsiendi anamnees, kliiniline läbivaatus ja uuringud tänapäevaste tunnustatud
diagnostiliste vahenditega nagu optiline koherentstomograaf (OKT).
Annustamine
Soovitatav ühekordne annus on 0,125 mg (0,1 ml lahjendatud lahust), mis tuleb manustada ravi
vajavasse silma ühe intravitreaalse süstena. Ühte viaali tohib kasutada ainult üks kord ja ühe silma
ravimiseks. Et oleks võimalik jälgida süstejärgset toimet, sh võimalikku nägemise langust süsti saanud
silmas, ei ole soovitatav manustada JETREA’t teise silma ei samaaegselt ega 7 päeva jooksul pärast
esimest süstet. Korduv manustamine samasse silma ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).
Süstimisjärgse jälgimise juhised vt lõik 4.4.
Patsientide eripopulatsioonid
Neerukahjustus
Neerukahjustusega patsientidel ei ole JETREA’ga ühtegi nõuetekohast uuringut läbi viidud.
Neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine ega erijuhised vajalikud (vt lõik 5.2).
Maksakahjustus
Maksakahjustusega patsientidel ei ole JETREA’ga ühtegi nõuetekohast uuringut läbi viidud.
Maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine ega erijuhised vajalikud (vt lõik 5.2).
Eakad patsiendid
Eakate patsientide populatsiooniga on läbi viidud kliinilisi uuringuid. Annuse kohandamine ei ole
vajalik.
Lapsed
JETREA ohutus ja efektiivsus lastel vitreomakulaarse traktsiooni ravimiseks, sealhulgas juhtudel, kui
kaasub makula ümarauk, mille läbimõõt on väiksem või võrdne 400 mikroniga, ei ole veel tõestatud.
Andmed puuduvad.
Etniline kuuluvus
Muudel kui valge nahavärviga patsientidel on kasutamiskogemus piiratud.
Manustamisviis
Ühekordselt kasutatav viaal on mõeldud üksnes intravitreaalseks kasutamiseks.
Raviva silmaarsti otsusel võib enne operatsiooni manustada antibiootilisi silmatilku.
Enne ravimi käsitsemist või manustamist vajalikud ettevaatusabinõud
Intravitreaalne süstimisprotseduur tuleb läbi viia aseptilistes tingimustes, mis hõlmab kirurgiapuhust
käte desinfitseerimist, steriilsete kinnaste, steriilse operatsioonilina ja steriilse silmalaupeegli (või
samaväärse instrumendi) kasutamist ning steriilse paratsenteesi kättesaadavust (vajadusel).
Standardsete meditsiiniliste tavade järgi tuleb enne süstet desinfitseerida silmaümbruse nahk,
silmalaug ja silmapind ning manustada sobivat anesteetikumi ja laia toimespektriga lokaalset
mikrobiotsiidi.
Ravimpreparaadi lahjendamise juhis enne manustamist vt lõik 6.6.
Süstlanõel tuleb viia klaaskeha sisse limbusest 3,5...4,0 mm tagapool suunaga silmamuna keskosa
poole , vältides horisontaalset meridiaani. Seejärel tuleb 0,1 ml lahust süstida klaaskeha keskossa.
4.3. Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
Äge või võimalik silma- või silmaümbruse infektsioon.
4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Süstimisjärgne jälgimine
JETREA’t tohib manustada üksnes intravitreaalse süstena. Intravitreaalseid süsteid on seostatud
silmasisese põletiku/infektsiooni, silmasisese hemorraagia ja silmasisese rõhu (ingl intraocular
pressure, IOP) tõusuga. Alati tuleb kasutada kohast aseptilist süstetehnikat. Intravitreaalse süste järel
tuleb patsiente jälgida mis tahes kõrvaltoimete suhtes, nagu (kuid mitte ainult) silmasisene
põletik/infektsioon ja kõrgenenud IOP. JETREA süstimisele järgnenud 60 minuti jooksul on
täheldatud IOP ajutist tõusu, sealhulgas mööduvat pimedust ja nägemisnärvi perfusiooni puudumist.
Silmasisese rõhu tõusu jälgimine võiks hõlmata nägemisnärvi pea perfusiooni kontrollimist vahetult
pärast süsti ja tonomeetriat süstimisjärgse 30 minuti jooksul. Silmasisest põletikku/infektsiooni võiks
hinnata biomikroskoopia abil 2. kuni 7. päeval pärast süstimist. Patsientidele tuleb öelda, et nad
teataksid kohe silmasisesele põletikule/infektsioonile viitavatest sümptomitest või mis tahes muudest
nägemis- või silmasümptomitest. Ükskõik millise ülalkirjeldatud seisundi esinemisel tuleb patsienti
ravida standardsete meditsiiniliste tavade järgi.
Muud hoiatused ja ettevaatusabinõud
Korraga mõlemasse silma manustatava JETREA ohutust ja efektiivsust ei ole uuritud. Seetõttu ei ole
samaaegne manustamine mõlemasse silma soovitatav.
JETREA korduvat manustamist samasse silma ei ole piisavalt uuritud ja seetõttu ei ole see soovitatav.
Puuduvad kliinilised andmed okriplasmiini samaaegse kasutamise kohta VEGF-inhibiitoritega.
JETREA’t ei ole uuritud patsientidel, kellel on suure läbimõõduga makula ümarauk (> 400 mikronit),
tugev müoopia (sfääriline korrektsioon > 8 dioptriat või aksiaalne pikkus > 28 mm), afaakia, varasem
võrkkesta regmatogeenne irdumine, läätse sidemete ebastabiilsus, hiljutine silmaoperatsioon või
silmasisene süste (sealhulgas laserravi), proliferatiivne diabeetiline retinopaatia, isheemilised
retinopaatiad, võrkkestaveeni sulgused, eksudatiivne ealine makula degeneratsioon ehk kollatähni
kärbumine (ingl age-related macular degeneration, AMD) ja klaaskeha hemorraagia. Selliste
patsientide ravi ei ole soovitatav.
Ei saa välistada võimalikku läätse subluksatsiooni või fakodoneesi (vt lõigud 4.8 ja 5.3).
Mitteproliferatiivse diabeetilise retinopaatia või varasema uveiidi (sh tugeva akuutse põletiku) või
olulise silmatraumaga patsientide puhul on kogemused piiratud. Selliste patsientide ravimisel tuleb
olla ettevaatlik.
Okriplasmiini toime (eeskätt vitreomakulaarsete adhesioonide vabastamisel või täieliku posterioorse
klaaskeha irdumise [ingl posterior vitreous detachment, PVD] põhjustamisel) on väiksem uuringutes
osalejatel, kellel on epiretinaalne membraan (ingl epiretinal membrane, ERM) või vitreomakulaarne
adhesioon (ingl vitreomacular adhesion, VMA) läbimõõduga > 1500 mikroni (vt lõik 5.1).
Traktsioonijõu võimaliku suurenemise tõttu esineb risk uute makula ümaraukude tekkeks või
olemasolevate suurenemiseks (vt lõik 4.8).
Esimesel süstejärgsel nädalal esineb risk oluliseks, ent mööduvaks nägemisteravuse kaotuseks.
Patsiente tuleb adekvaatselt jälgida (vt lõik 4.8).
4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimeid ei ole nõuetekohaselt uuritud.
Okriplasmiin on proteolüütiline ensüüm, millel on seriini proteaasi aktiivsus, mis võib pärast
intravitreaalset süsti püsida silmas mitmeid päevi (vt lõik 5.2). Teiste ravimitega ajaliselt lähestikku
manustamine samasse silma võib mõjutada mõlema ravimi toimet ega ole seetõttu soovitatav.
Süsteemsete koostoimete teke ei ole tõenäoline.
4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
JETREA kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Reproduktsioonitoksilisuse uuringuid ei ole
läbi viidud. JETREA süsteemne ekspositsioon intravitreaalse süste järgselt on arvatavasti äärmiselt
väike. JETREA’t võib raseduse ajal kasutada üksnes siis, kui ravistsaadav kasu ületab võimalikud
riskid.
Imetamine
Ei ole teada, kas JETREA eritub rinnapiima. JETREA’t võib imetamise ajal kasutada üksnes siis, kui
ravist saaadav kasu ületab võimalikud riskid.
Fertiilsus
Andmed JETREA toimest fertiilsusele puuduvad.
4.7. Toime reaktsioonikiirusele
JETREA intravitreaalse süste järel võib esineda ajutisi nägemishäireid (vt lõik 4.8). Sellistel juhtudel
ei tohi patsiendid juhtida sõidukit ega kasutada masinaid enne, kui nägemishäired on möödunud.
4.8. Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
JETREA intravitreaalse süstega on ravitud enam kui 800 patsienti ja neist rohkem kui 570 patsienti on
saanud raviks soovitatava annuse 0,125 mg.
Kõik kõrvaltoimed on olnud okulaarsed. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on klaaskeha
hõljumid, silmavalu ja fotopsia ning konjunktiivi hemorraagia, mis oli tingitud süstimisprotseduurist.
Enamik kõrvaltoimetest esines esimese süstimisjärgse nädala jooksul. Suurem osa neist
kõrvaltoimetest olid mittetõsised, kerged ja möödusid 2 kuni 3 nädala jooksul.
Kõigis kliinilistes uuringutes esinenud tõsiste kõrvaltoimete esinemissagedus oli 2,2% JETREA’ga
ravitud patsientide seas ja 2,4% kontrollrühmas
Kõrvaltoimete loetelu tabelis
Alljärgnev tabel sisaldab ülevaadet kõrvaltoimetest, mis on esinenud kliinilistes uuringutes ja millel
oli tõenäoliselt võimalik põhjuslik seos JETREA kasutamise või süsteprotseduuriga.
Kõrvaltoimed on loetletud MedDRA organsüsteemi klasside alusel ja esinemissagedus on toodud
järgides järgmist konventsiooni: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000
kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata
olemasolevate andmete alusel). Kõrvaltoimed on igas esinemissageduse rühmas esitatud kliinilise
tähtsuse vähenemise järjekorras.
Silma
kahjustused
Väga sage
Klaaskeha hõljumid, silmavalu, konjunktiivi hemorraagia
Sage
Nägemisteravuse vähenemine*, nägemishäire, hägune nägemine, võrkkesta
hemorraagia, klaaskeha hemorraagia, võrkkesta rebend*, võrkkesta irdumine*,
silmasisese rõhu tõus, makula ümarauk*, makula degeneratsioon, võrkkesta
degeneratsioon, makula turse, võrkkesta turse, võrkkesta pigmentepiteliopaatia,
metamorfopsia, klaaskeha adhesioonid*, konjunktiivi turse, silmalau turse, vitreiit,
rakud eeskambris, eeskambri hägu, vikerkestapõletik, fotopsia, konjunktiivi
hüpereemia, okulaarne hüpereemia, klaaskeha irdumine, atüüpiline retinogramm*,
silmaärritus, kuivsilmsus, võõrkehatunne silmades, silma sügelus,
ebamugavustunne silmas, fotofoobia, kromatopsia*
Aeg-ajalt
Mööduv pimedus, läätse subluksatsioon*, skotoom, nägemisvälja defekt,
diploopia, hüfeem, mioos, pupillide ebavõrdsus, sarvkesta abrasioon, eeskambri
põletik, silmapõletik, konjunktiivi ärritus
* vt lõik „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Nägemisteravuse vähenemine
Olulistes III faasi platseebokontrollitud uuringutes esines 7,7% JETREA süsti saanud patsientidest ja
1,6% platseeborühma patsientidest akuutset mööduvat parima korrigeeritud nägemisteravuse (ingl best
corrected visual acuity, BCVA) langust ≥ 2 rea võrra (≥ 10 ETDRS tähed) esimesel süstejärgsel
nädalal, millel puudus alternatiivne põhjus. Nägemisteravuse langus oli üldjuhul pöörduv 2 nädala
jooksul ilma sekkumiseta. Jälgimissoovitused vt lõik 4.4.
Kromatopsia
Düskromatopsiat (üldjuhul kirjeldatud kollakalt nägemisena) on kirjeldatud kui sagedast kõrvaltoimet
JETREA süsti saanud patsientidel. Enamik juhtudest olid mittetõsised, kerged ning üldjuhul möödusid
spontaanselt. Kõrvaltoime keskmine taandumisaeg oli 3 kuud.
Atüüpiline retinogramm
Elektroretinograafilistest (ingl electroretinographic, ERG) muutustest (a- ja b-laine amplituudi
alanemine) on teatatud kui sagedasest kõrvaltoimest JETREA süsti saanud patsientidel; enamikul
juhtudest kirjeldati ka düskromatopsiat. Ligikaudu pooltel juhtudel olid ERG muutused viimaseks
järelkontrolliks taandunud. Keskmine taandumisaeg oli 6 kuud. ERG muutused ei prognoosinud
nägemisteravusega seonduvaid negatiivseid tagajärgi.
Võrkkesta rebendid (rebend ja irdumine)
Platseebokontrollitud otsustava tähtsusega III faasi uuringutes kirjeldati võrkkesta rebendeid (rebestusi
ja irdumist) 1,9%-l patsientidest, kes said JETREA süsti, ning 4,3%-l patsientidest, kellele süstiti
platseebot. Enamik kõrvalnähtudest esines mõlemas uuritavate rühmas kas vitrektoomia ajal või pärast
seda. Vitrektoomiaeelse võrkkesta irdumise esinemissagedus oli JETREA süsti saanud rühmas 0,4% ja
puudus platseeborühmas, samas kui vitrektoomiaeelsete võrkkesta (irdumiseta) rebendite
esinemissagedus oli JETREA rühmas 0,2% ja platseebo rühmas 0,5%.
Makula ümarauk
Olulistes platseebokontrollitud III faasi uuringutes teatati kollatähni uue ümaraugu tekkest või
olemasoleva suurenemisest 6,7%-l kõigist patsientidest, kes said JETREA süsti ning 9,6 %-l
patsientidest, kellele süstiti platseebot. Kuigi olulistes platseebokontrollitud III faasi uuringutes näidati
JETREA kasutamisest saadavat kasu makulai ümaraukude sulgumisel, mis oli seotud
vitreomakulaarse traktsiooniga, täheldati mõningatel juhtudel seoses suurenenud traktsiooniga uute
makula ümaraukude teket või olemasolevate suurenemist Need nähud on osa haiguse loomulikust
progresseerumisest, kuid mõningatel juhtudel avaldab okriplasmiini toimemehhanism soodustavat
mõju.
Klaaskeha adhesioonid
Olulistes platseebokontrollitud III faasi uuringutes teatati vitreomakulaarse adhesiooni /
vitreomakulaarse traktsiooni ägenemise juhtudest 1,5%-l JETREA süsti saanud patsientidest ning
1,1%-l patsientidest, kellele süstiti platseebot. Need nähud on osa haiguse loomulikust
progresseerumisest, kuid mõningatel juhtudel avaldab okriplasmiini toimemehhanism soodustavat
mõju.
Läätse subluksatsioon/fakodonees
Täiskasvanutel läbi viidud kliiniliste uuringute käigus teatati ühest läätse subluksatsiooni/fakodoneesi
juhust, millel võis olla seos JETREA raviga. JETREA uuringus lastel, milles hinnati JETREA
kasutamist lisaks vitrektoomiale, teatati ühest subluksatsiooni juhtumist enneaegsel imikul, kes sai ühe
JETREA 0,175 mg intravitreaalse süsti. Läätse subluksatsiooni täheldati kolmel loomaliigil
okriplasmiini ettenähtud kliinilisest kontsentratsioonist suurematel kontsentratsioonidel (vt lõik 5.3).
Toetudes okriplasmiini proteolüütilise aktiivsusele, prekliinilistele ja kliinilistele uuringutele, ei saa
välistada läätse subluksatsiooni või fakodoneesi võimalust. Subluksatsiooni/fakodoneesi esinemisel
tuleb patsienti ravida standardsete meditsiiniliste tavade järgi.
Jälgimissoovitusi vt lõik 4.4. Kõigi ülalkirjeldatud olukordade esinemisel on soovitatav patsiendi
tavapärane jälgimine.
4.9. Üleannustamine
Kliinilised andmed JETREA üleannustamise kohta on piiratud. Teatatud on ühest okriplasmiini
0,250 mg (kahekordne soovitatav annus) tahtmatust üleannustamise juhust. Patsiendi parim
korrigeeritud nägemisteravus (BCVA) langes algväärtusest 21 ETDRS tähe võrra ja taastus uuringu
lõpuks 9 tähe ulatuses võrreldes algväärtusega. Patsiendil tekkis ka kergekujuline konjunktiivi
hüpereemia, silmapõletik ja mioos, mis möödusid kortikosteroide sisaldavate silmatilkade kasutamisel.
Üleannustamise korral on soovituslik patsiendi hoolikas jälgimine. Kõrvaltoime esinemisel tuleb seda
ravida standardsete meditsiiniliste tavade järgi.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1. Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: ei ole veel omistatud, ATC-kood: ei ole veel omistatud.
Toimemehhanism
Okriplasmiinil on proteolüütiline aktiivsus klaaskeha ja vitreoretinaalse pinna (ingl vitreoretinal
interface, VRI) valgukomponentide suhtes (näiteks laminiin, fibronektiin ja kollageen) ja see lahustab
valgumaatriksit, mis põhjustab hälbinud vitreomakulaarset adhesiooni ( ingl vitreomacular adhesion,
VMA). VRI makulaarses piirkonnas olevate valgukomponentide tugev seondumine põhjustab
vitreomakulaarset traktsiooni (VMT), millega kaasuvad nägemishäired ja/või makula ümaraugud.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
JETREA efektiivsust hinnati kahes mitmekeskuselises, randomiseeritud, topeltpimedas,
platseebokontrollitud, 6-kuulises uuringus VMT patsientidega. Nimetatud kahte uuringusse
(TG-MV-006 ja TG-MV-007) randomiseeriti kokku 652 patsienti (neist 464 said JETREA’t, 188
platseebot).
Mõlemas otsustava tähtsusega uuringus oli nende patsientide osakaal, kellel VMA taandus 28. päevaks
(esmane tulemusnäitaja), oluliselt suurem JETREA rühmas kui platseeborühmas (p ≤ 0,003). Erinevus
oli mõlemas uuringus 6 kuu vältel statistiliselt oluline (p ≤ 0,024).
Andmete koondanalüüsi alusel taandus VMA 28. päevaks JETREA rühmas 26,5%-l patsientidel
võrreldes 10,1%-ga platseeborühmas (p < 0,001). See erinevus püsis 7. päevast kuni 6. kuu lõpuni
Kõigil süstimisjärgsetel päevadel, p ≤ 0,024 uuringus TG‐MV‐006, p ≤ 0,009 uuringus TGMV‐
007, p < 0,001 koondandmete korral
Ravieelselt ilma epiretinaalse membraanita (ingl epiretinal membrane, ERM) patsientidel oli suurem
tõenäosus VMA lahenemiseks 28. päevaks võrreldes patsientidega, kellel enne ravi esines ERM.
Koondanalüüsi alusel oli VMA lahenenud 28. päevaks sagedamini JETREA rühmas võrreldes
platseeborühmaga, seda nii patsientidel ilma ERM’ta (37,4% vs. 14,3%, p<0,001) kui ka ERM’i
esinemisel (8,7% vs. 1,5%, p=0,046).
Ravieelselt väiksema VMA diameetriga (≤ 1500 mikronit) patsientidel oli suurem tõenäosus VMA
lahenemiseks 28. päevaks võrreldes nendega, kellel VMA diameeter oli > 1500 mikronit.
Koondanalüüsi alusel oli VMA lahenemine 28.päevaks sagedasem JETREA rühmas võrreldes
platseeborühmaga mõlemas alarühmas - ravieelse VMA diameetriga ≤ 1500 mikronit (34,7% vs.
14,6%, p 1500 mikronit (5,9% vs. 0%, p=0,113).
Koondanalüüsi alusel oli JETREA ja platseebo rühmades uuringu alguses läbiv ümarauk kollatähnis
(ingl Full Thickness Macular Hole, FTMH) vastavalt 106-l (22,8%) ja 47-l (25%) patsiendil. Uuringus
osalejatest oli patsientide osakaal, kellel saavutati kollatähni läbiva ümaraugu sulgumine 28. päevaks
ilma vitrektoomiata, JETREA rühmas suurem kui platseeborühmas (vastavalt 40,6% ja 10,6%;
p < 0,001). Erinevus püsis kogu uuringu vältel (6. kuu).
Võrreldes platseebot saanud patsientidega esines oluliselt suuremal protsendil JETREA’ga ravitud
patsientidest 28. päeval täielik tagumine klaaskeha irdumine (ingl posterior vitreous detachment,
PVD) (koondanalüüs: vastavalt 13,4% ja 3,7%; p < 0,001).
Uuringutes oli vitrektoomia lubatud uurija äranägemisel. JETREA’ga ravitud patsiendid vajasid
uuringu lõpuks (6. kuu) väiksema tõenäosusega vitrektoomiat kui platseeboga ravitud patsiendid
(koondanalüüs: vastavalt 17,7% ja 26,6%; p = 0,016).
Suuremal protsendil JETREA’ga ravitud patsientidest paranes parim korrigeeritud nägemisteravus
(ingl best corrected visual acuity, BCVA ) (vitrektoomiast sõltumatult) 6. kuu lõpuks ≥ 2 või ≥ 3 rea
võrra (vastavalt 28,0% ja 12,3%) võrreldes platseeboga ravitud patsientidega (17,1% ja 6,4%)
(vastavalt p = 0,003 ja p = 0,024). Ka nende patsientide osakaal, kelle BCVA ilma vitrektoomiata oli
6. kuul ≥ 2 või ≥ 3 rea võrra parem, oli JETREA’t saanud rühmas suurem (paranemine ≥ 2 rida: 23,7%
vs. 11,2%, p<0,001 ja paranemine ≥ 3 rida: 9,7% vs. 3,7%, p=0,008).
Riikliku Silmainstituudi (ingl National Eye Institute) nägemisfunktsioonide küsimustiku (ingl Visual
Function Questionnaire-25, VFQ-25) integreeritud analüüs näitas arvulist paremust JETREA rühmas
võrreldes platseeboga nii igal alaskaalal kui ka koondskooris . Üldise nägemise alaskaala skoori
paranemise erinevus kahe rühma vahel oli statistiliselt oluline (6,1 JETREA ja 2,1 platseebo,
p = 0,024).
Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama JETREA’ga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide
alarühmade kohta vitreomakulaarse traktsiooni ravimisel, sealhulgas juhtudel, mil sellega kaasub
makula ümarauk, mille läbimõõt on väiksem või võrdne 400 mikroniga (teave lastel kasutamise kohta:
vt lõik 4.2).
5.2. Farmakokineetilised omadused
Okriplasmiini kontsentratsioonid klaaskehas vähenevad intravitreaalse manustamise järel kiiresti.
Kliinilises uuringus, mis viidi läbi patsientidega, kellele oli planeeritud vitrektoomia ja kes said
0,125 mg JETREA’t (vastab teoreetilisele vitreaalsele algkontsentratsioonile 29 mikrogrammi/ml), oli
keskmine okriplasmiini aktiivsus süstimisest 2 kuni 4 tunni möödumisel 9% teoreetilisest
algkontsentratsioonist ning jäi 7 päeva möödumisel alumisest määramispiirist madalamale.
Väikesest manustatud annusest (0,125 mg) tingituna ei ole intravitreaalse süsti järel süsteemses
vereringes tuvastatav okriplasmiinisisaldus tõenäoline.
Intravenoossel manustamisel inaktiveeritakse okriplasmiin kiiresti tingituna selle koostoimetest
proteaasi inhibiitori α2antiplasmiiniga või α2makroglobuliiniga. Inaktiivse
okriplasmiini/α2antiplasmiini kompleks kaob vereringest mitme tunni pikkuse poolestusajaga (t1/2).
Neerukahjustus
Neerukahjustusega patsientidel ei ole okriplasmiini farmakokineetika analüüsimiseks läbi viidud
ühtegi uuringut, sest süsteemne plasmatase on pärast intravitreaalset manustamist arvatavasti äärmiselt
väike.
Maksakahjustus
Maksakahjustusega patsientidel ei ole okriplasmiini farmakokineetika analüüsimiseks läbi viidud
ühtegi uuringut, sest süsteemne plasmatase on pärast intravitreaalset manustamist arvatavasti äärmiselt
väike.
5.3. Prekliinilised ohutusandmed
Okriplasmiini intravitreaalset toksilisust on hinnatud küülikutel, ahvidel ja minisigadel. Okriplasmiin
kutsus küülikutel ja ahvidel esile põletikulise reaktsiooni ja mööduvad elektroretinograafilised
muutused, samas kui minisigadel ei täheldatud põletikku ega elektroretinograafilisi muudatusi.
Küülikutel ja ahvidel taandus klaaskeha rakkude infiltraatide esinemine üldjuhul aja jooksul. Ahvidele
pärast annuse 125 mikrogrammi manustamist silma kohta (68 mikrogrammi/ml vitreaalselt) taastus
elektroretinogramm täielikult 55. päevaks. Läätse subluksatsiooni täheldati kolmel loomaliigil
okriplasmiini vitreaalsetel kontsentratsioonidel vähemalt 41 mikrogrammi/ml, mis on suurem
arvatavast kliinilisest kontsentratsioonist 29 mikrogrammi/ml. See toime oli ilmselt annusest sõltuv ja
seda täheldati kõigil loomadel, kellele manustati okriplasmiini intravitreaalselt rohkem kui ühel korral.
Küülikutel ja ahvidel täheldati patoloogilisi muudatusi, mis olid seotud silmasisese hemorraagiaga.
Jääb ebaselgeks, kas see hemorraagia on seotud süstimisprotseduuri või okriplasmiini manustamisega.
Pärast okriplasmiini intravitreaalset manustamist ei täheldatud süsteemset toksilisust.
Okriplasmiini süsteemset toksilisust on hinnatud nii rottidel kui ka koertel. Rotid ja koerad talusid
annuse 10 mg/kg intravenoosset manustamist üldjuhul hästi, sõltumata sellest, kas ravim manustati
üksikannusena või korduva annusena.
Andmed kartsinogeensuse, mutageensuse või reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse kohta puuduvad.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1. Abiainete loetelu
Mannitool
Sidrunhape
Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)
Süstevesi
6.2. Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada, välja arvatud
steriilne, säilitusaineteta ja puhverdamata lahusti naatriumkloriid 9 mg/ml (0,9%) süstelahus.
6.3. Kõlblikkusaeg
18 kuud
Pärast lahjendamist:
Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada.
Viaal ja kasutamata jäänud lahjendatud lahus tuleb pärast ühekordset kasutamist hävitada.
6.4. Säilitamise eritingimused
Hoida sügavkülmas (–20 °C ±5 °C). Kui ravimpreparaat puutub säilitamise ajal kokku kõrgemate
temperatuuridega, tuleb viaal hävitada.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.
6.5. Pakendi iseloomustus ja sisu
0,2 ml lahust viaalis (I tüüpi klaas), mis on suletud lateksivaba klorobutüülist kummikorgiga. Pakendis
1 viaal.
6.6. Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Viaalid on mõeldud ainult ühekordseks kasutuseks.
Järgige JETREA intravitreaalseks süstimiseks ettevalmistamisel alljärgnevaid juhiseid.
1. Võtke viaal sügavkülmast välja ja laske toatemperatuuril sulada (selleks kulub ligikaudu
2 minutit).
2. Kui ravimpreparaat on täielikult sulanud, eemaldage viaalilt polüpropüleenist kaitsekork.
3. Desinfitseerige viaali ülaosa alkoholis niisutatud puhastuslapiga.
4. Ravimpreparaadi lahjendamisel kasutage aseptilist tehnikat. Lisage 0,2 ml 9 mg/ml (0,9%)
naatriumkloriidi süstelahust (steriilne, säilitusaineteta, puhverdamata) JETREA viaali ja
loksutage viaali ettevaatlikult seni, kuni lahused on segunenud. Lahusti tuleb süstlasse tõmmata
avamata konteinerist, mida tohib kasutada ainult ühe korra. Järelejäänud 9 mg/ml (0,9%)
naatriumkloriidi süstelahus tuleb hävitada. Lahjendatud lahus tuleb ära kasutada otsekohe, sest
see ei sisalda säilitusaineid.
5. Kontrollige viaali visuaalselt ja tehke kindlaks, kas selles on osakesi. Kasutada tohib üksnes
lahust, mis on selge ja värvitu ning milles ei ole nähtavaid osakesi.
6. Sobiva steriilse nõela abil tõmmake kogu lahjendatud lahus süstlasse kasutades aseptilist
tehnikat (kallutage veidi viaali hõlpsamaks kättesaamiseks) ja visake see pärast viaali sisu
väljatõmbamist ära. Ärge kasutage seda nõela intravitreaalseks süstimiseks.
7. Asendage nõel sobiva steriilse nõelaga, eemaldage süstlast ettevaatlikult õhk ja kohandage
annust süstlale märgitud 0,1 ml tähiseni (vastab 0,125 milligrammile okriplasmiinile).
8. Süstige 0,1 ml lahjendatud lahust otsekohe klaaskeha keskossa, sest ravimpreparaat ei sisalda
säilitusaineid.
9. Hävitage viaal ja kasutamata jäänud lahjendatud lahus pärast ühekordset kasutamist ära.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
ThromboGenics NV
Gaston Geenslaan 1
B-3001 Leuven
Belgia
8. MÜÜGILOA NUMBER
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel