Iopamigita 300 - süste-/infusioonilahus (612,4mg 1ml)

ATC Kood: V08AB04
Toimeaine: jopamidool
Tootja: Agfa HealthCare Imaging Agents GmbH

Artikli sisukord

IOPAMIGITA 300
süste-/infusioonilahus (612,4mg 1ml)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Iopamigita 300, 612,4 mg/ml süste-/ infusioonilahus

Jood (iopamidoolina)

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Iopamigita 300 ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Iopamigita 300 kasutamist

3.Kuidas Iopamigita 300 kasutada

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Iopamigita 300 säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Iopamigita 300 ja milleks seda kasutatakse

Iopamigita 300 on ravim, mis kuulub röntgenkontrastaineteks nimetatavate preperaatide hulka. See on mõeldud ainult diagnostiliseks kasutamiseks.

Teile manustatakse Iopamigita 300 enne röntgenuuringut või selle ajal või muude röntgenprotseduuride käigus (KT-uuring). Pärast ravimi organismi süstimist, paistab see röntgenkiirte all väga hästi välja (kuna jood blokeerib röntgenkiiri) ja seda kasutatakse, et aidata arstil teie terviseprobleemi olemust välja selgitada.

Järgnevalt on loetelu Iopamigita 300 kõige sagedasematest kasutusaladest:

-veresoonte uuringud

-südame ja selle veresoonte uuringud

-kompuutertomograafia (KT) protseduurid, nagu nt aju või kogu keha uuringud

-põie ja kuseteede uuringud.

2. Mida on vaja teada enne Iopamigita 300 kasutamist

Ärge kasutage Iopamigita 300:

-kui olete joodi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

-kui teil on kilpnäärme ületalitus (hüpertüreoidism).

-kui teil on esinenud keskmise tugevusega koheseid või hilinenud nahareaktsioone pärast iopamidooli süstimist (vt lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Iopamigita 300 kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

-kui teil on kilpnäärme ületalitus, millega ei kaasne sümptomeid (latentne hüpertüreoidism) ja/või ilma põletikutunnusteta kilpnäärme sõlmekesed (eutüreoidne struuma),

-kui teil on neerudega probleeme või raskeid maksaprobleeme,

-kui teil on (on olnud) raskeid südame või veresoonkonna (kardiovaskulaarseid) haigusi,

-kui te põete bronhiaalastmat,

-kui te põete suhkurtõbe,

-kui teil esinevad krambid,

-kui teil on aju verega varustavate arterite kaugelearenenud ateroskleroos,

-kui teil on olnud äge ajurabandus,

-ägeda veritsuse ajal ajus või seisundite korral, millega kaasneb aju-vere barjääri kahjustus ja ajuturse,

-kui teie üldine tervislik seisund on halb või kui teil on vedelike vaegus organismis (dehüdratsioon),

-kui teil on verevalkude või antikehade häireid, nagu nt düsproteineemia või paraproteineemia (nt hulgi müeloomi/plasmotsütoomi korral),

-kui teil on kõrge vererõhk, mida põhjustab neerule lähedal asuv kasvaja (fekromotsütoom).

Ettevaatusabinõud, mida tuleb arvestada Iopamigita 300 kasutamisel

Patsient peab tarbima piisavalt vedelikku.

Nagu kõikide joodisisaldavate kontrastainete puhul, võivad pärast Iopamigita 300 manustamist ilmneda annusest sõltuvad allergiasarnased kõrvaltoimed.

Tavaliselt piirduvad need reaktsioonid kergete nähtudega. Kui sellised reaktsioonid tekivad, pöörduge koheselt oma arsti poole.

Allergilised reaktsioonid on sagedasemad patsientidel, kellel on allergiaid ja/või astmat ja samuti ka patsientidel, kellel esineb teadaolevat allergiat kontrastainete suhtes. Kui teie haigusloos on allergiaid või bronhiaalastmat, võidakse teile enne röntgenuurigut anda allergiavastaseid ravimeid ja/või kortikosteroide.

Joodi sisaldavad kontrastained võivad mõjutada kilpnäärmefunktsiooni. See võib avalduda kilpnäärme ületalitusena või isegi kilpnäärmemürgistusena (kilpnäärmefunktsiooni ületalitus kilpnäärmehaigusega patsientidel). Kui teil esineb võimalikku riski, tuleb teie kilpnäärmefunktsiooni enne röntgenuuringut hinnata.

Südame- ja vereringehäiretega patsiendid, eriti sellised, kellel esineb südame nõrkust, raskekujulist koronaartõbe, ebastabiilset stenokardiat, südameklappide haigusi, eelnevat südameatakki, südamešunteerimist ja kõrget vererõhku, omavad kõrgemat riski tõsiste südamereaktsioonide tekkeks. See kehtib eriti pärast kontrastaine südamesisest, vasaku ja parema vatsakesesisest manustamist.

Ajuveresoonte haigustega patsientidel (tserebrovaskulaarsed haigused), kellel on olnud eelnevalt rabandus või lühiajaline veresoonte spasm või blokaad, ajukasvaja või ajupõletik, on suurenenud komplikatsioonide risk. Ajukasvajate ja epilepsia olemasolu võib põhjustada krambiriski suurenemist. Lühi- või pikajaline alkoholism võib põhjustada kontrastainest tingitud kesknärvisüsteemi reaktsioone.

Myasthenia gravis’e sümptomid võivad jodeeritud kontrastaine mõjul tugevneda.

Autoimmuunsushaigustega patsientidel on teatatud tõsistest veresoonte põletikulistest reaktsioonidest või Stevensi-Johnsoni sündroomist (eluohtlik nahka kahjustav seisund).

Kateteriseeritud röntgenuuringud värvainega on seotud ootamatute veresoonte blokeerumise või trombide tekkeriskiga.

Ärevus, ängistus või valu võivad suurendada soovimatute kõrvaltoimete riski. Märgatava ärevusega patsiendid võiksid saada rahustavat ravi.

Kontrastaine võib veeni- ja arterisisesel manustamisel põhjustada muutusi punaverelibledes inimestel, kellel on sirprakuline verehaigus.

Beetablokaatorid, vasoaktiivsed ained (ravimid, mis põhjustavad veresoonte ahenemist või laienemist), angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid (AKE-inhibiitorid), angiotensiini retseptori antagonistid (vererõhku alandavad ravimid) ─ need ravimid vähendavad organismi võimet reageerida vererõhu muutustele ja teie arsti peab enne röntgenuuringu kontrastvärvaine süstimist nende kasutamisest teavitatama ja elustamisvahendid peavad olema käepärast.

Lapsed

Alla 1-aastased väikelapsed ja vastsündinud on eriti tundlikud organismi soolade tasakaaluhäirete ja hemodünaamiliste muutuste (veremuutuste) suhtes. Seega on kontrastaine manustamisel sõltuvalt uuringust ja patsiendi seisundist soovitatav ettevaatus. Enneaegseid vastsündinuid tuleb jälgida väga hoolikalt, kuna kontrastaine manustamine võib anda tulemuseks kilpnäärme funktsioneerimise ajutise vähenemise.

Muud ravimid ja Iopamigita 300

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Joodi sisaldav kontrastaine võib 2...6 nädalaks vähendada kilpnäärme võimet taluda radioaktiivseid isotoope, mida kasutatakse kilpnäärmehaiguste diagnoosimisel ja ravis.

Röntgenkontrastaine manustamine võib põhjustada ajutist neerufunktsiooni häiret, mis omakorda võib põhjustada metformiiniga ravitavatel suhkurtõvega patsientidel laktaatatsidoosi. Seega tuleb metformiini kasutamine kindlaks perioodiks enne ja pärast uuringut peatada. Ohutusabinõudeks vt

„Ettevaatusabinõud, mida tuleb arvestada Iopamigita 300 kasutamisel“.

Patsientidel, kes võtavad südameprobleemide ja kõrge vererõhu tõttu beetablokaatoreid, võivad ülitundlikkusreaktsioonid ilmneda sagedamini ja ka intensiivsemalt.

Krambiläve alandavad ravimid (nt fenotiasiini derivaadid, analeptikumid, tritsüklilised antidepressandid, monoaminooksüdaasi inhibiitorid, psühhoosivastased ravimid) võivad tekitada krampe, eriti patsientidel, kellel on epilepsia või koldeline ajukahjustus. Kui see on meditsiiniliselt vastuvõetav, tuleks ravist selliste ravimitega hoiduda 48 tundi enne ja kuni 24 tundi pärast aju angiograafiat.

Patsientidel, keda on ravitud interferoonide ja interleukiinidega, võivad teadaolevad kontrastaine reaktsioonid, nagu nahapunetus, palavik ja/või gripilaadsed sümptomid ilmneda sagedamini ja ka viivitusega. Põhjust ei ole kindlaks tehtud.

Arteriaalsest tromboosist on teatatud juhtudel, kui iopamidooli manustati koos papaveriiniga.

Vasopressorite manustamine võimendab tugevalt arterisisese kontrastaine neuroloogilist toimet.

Kui planeeritakse renaalset stsintigraafiat neerutuubulite kaudu erituva radiofarmatseutikumiga, tuleks seda eelistatult teha enne kontrastaine süstimist.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus

Te peate ütlema oma arstile, kui te olete rase. Iopamidooli ohutut kasutamist rasedatel naistel ei ole uuritud. Kui rase naine läheb röntgenuuringule, puutub ka emakas olev laps kokku röntgenkiirgusega. Ainuüksi sellel põhjusel tuleb igasuguse röntgenuuringu kasu, kas kontrastainega või ilma, hoolikalt hinnata. Lisaks püüdele vältida loote kokkupuudet röntgenkiirgusega kusiganes võimalik, tuleb joodi sisaldava kontrastaine kasutamise riski-kasu hindamisel arvesse võtta ka loote kilpnäärme jooditundlikkust.

Imetamine

Jodeeritud kontrastainete väikesed kogused erituvad rinnapiima. Juhusliku manustamisega emale kaasneb vähene risk kõrvaltoimete tekkeks imikul. Siiski on ettevaatusabinõuna soovitatav katkestada rinnaga toitmine 24 tunniks pärast jodeeritud kontrastaine manustamist.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Toimeid autojuhtimise ja masinate kasutamise võimele ei ole uuritud.

Iopamigita 300 sisaldab naatriumi

See ravim sisaldab ligikaudu 0,048 mg naatriumi ühe ml kohta. Seda tuleb arvesse võtta kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

3.Kuidas Iopamigita 300 kasutada

Ravimit manustab teile arst. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kui teie arst pole just teisiti määranud, sõltub annus teile tehtava uuringu liigist, teie vanusest, kehakaalust, südamefunktsioonist ja üldisest tervislikust seisundist. Tavaliselt kasutatakse samu joodikontsentratsioone ja koguseid, kui teistel mitte-ioonsetel joodi sisaldavatel kontrastainetel. Kasutada tuleb väikseimat soovitava diagnostilise informatsiooni saamiseks vajalikku annust.

Selle infolehe lõpus antud annustamise soovitused põhinevad üldisel kogemusel mitte-ioonse röntgenkontrastainega ja iopamidooliga tehtud kliinilistel uuringutel. Manustatav koguannus ei tohi ületada 250 ml.

Kui ei ole teisiti määratud, sõltub lastele annustamine nende vanusest ja kehakaalust, ning selle määrab raviarst.

Iopamigita on diagnostiline preparaat, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks määratud näidustustel. Võimalikud on mitmekordsed süstid või korduvuuringud.

Kuidas Iopamigita 300 kasutada

2 tundi enne uuringut ei tohi te midagi süüa, et vähendada aspiratsiooni riski, kuna iiveldus ja oksendamine on teadaolevad võimalikud kõrvaltoimed.

Kui te kasutate Iopamigita 300 rohkem kui ette nähtud

Juhusliku üleannustamise või oluliselt häiritud neerufunktsiooni korral, saab iopamidooli organismist eemaldada dialüüsiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Pärast kontrastaine, nagu Iopamigita 300, manustamist tekkida võivad kõrvaltoimed on tavaliselt kerged kuni mõõdukad ega kesta kaua.

Siiski, nagu teiste sarnaste kontrastainete puhul, võivad ilmneda rasked ja eluohtlikud reaktsioonid, mis nõuavad kiiret ja tõhusat meditsiinilist ravi.

Kui teil tekib:

-näo või kõri turse (angioödeem),

-sügelevad või vesised silmad (konjunktiviit), köha, sügelus, vesine või kinnine nina, aevastamine, nõgeslööve,

-suur vererõhu langus, kiirenenud pulss (tahhükardia),

-hingamisraskused, öökimine, lämbumistunne (anafülaktoidsed reaktsioonid),

-ärevus, huulte sinakus, sinakas või kahvatu nahk, külm higi, teadvuse ähmastumine või kadumine,

-peavalu, pearinglus, minestustunne,

-vererõhu langus võib olla seotud ka pulsi aeglustumisega (bradükardia, vasovagaalne reaktsioon), mis aeg-ajalt muutub kiireks (tahhükardia).

Öelge seda koheselt radioloogile või röntgenuuringut läbiviivale personalile, kuna need võivad olla esimesed märgid allergilisest reaktsioonist või šokist. Teie uuring võidakse peatada ja te võite vajada edasist ravi.

Lisaks ülalmainitud sümptomitele, on järgnevad muud Iopamigita kõrvaltoimed, alates kõige sagedasematest:

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st ):

-Ajutised muutused hingamissageduses, hingeldus, hingamisraskused ja köhimine.

-Iiveldus, oksendamine, maitsetundlikkuse häired.

-Käte, pahkluude või jalgade turse (ödeemid), nahaõhetus, nõgeslööve, lööve, sügelus, nahapunetus.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

-Aju röntgenuuringud ja teised protseduurid, milles kontrastaine tungib kõrges kontsentratsioonis arteriaalse verega ajju: ärevus, segasus, mälukaotus, kõne-, nägemis- ja kuulmishäired, epileptilised krambid, värinad, nõrkus, mis põhjustab liikumisvõimetust, tundlikkuse häired, torkimis- või tuimustunne kätes või jalgades, suurenenud valgustundlikkus, ajutine pimedaksjäämine, kooma, uimasus.

-Kateteriseeritud angiograafilistel uuringutel on teatatud veresoonte blokaadist trombi tõttu, mille tulemuseks on südameatakk.

-Hingamisraskused või kähisev hingamine, hääleaparaadi turse või spasm.

-Kõhuvaevused.

-Neerufunktsioonihäired, mis võivad areneda ägedaks neerupuudulikkuseks, seda eriti patsientidel, kelle neerufunktsioon oli juba häiritud.

-Tõsised eluohtlikud reaktsioonid (s.h ka surmaga lõppevad), mis vajavad intensiivravi ja seonduvad südame-veresoonkonna süsteemi eluliste funktsioonidega, tavaliselt koos respiratoorsete ja kesknärvisüsteemi reaktsioonidega. Kuumatunne, kehetemperatuuri muutused (palavik), peavalu, halb enesetunne, higistamine, külmatunne, minestamine.

Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10000-st):

-Kliiniliselt olulised vererõhu, südame löögisageduse häired, kiire, aeglane või ebakorrapärane pulss, valu või pigistustunne rinnus, südamepuudulikkus, südameatakk.

-Turse või vedelik kopsus, hingamisseiskus.

-Süljenäärmete turse suus ja selle ümbruses (joodi mumps).

-Näo, naha, keele, muude limaskestade (nt ninas või suus) või muude kehaosade turse, raske nahahaigus (punane, villiline, veritsev, valulik nahk, mis võib haarata ka huuli, silmi, suud, nina ja suguorganeid).

-Turse ja punetus pikki veeni, mis on katsudes väga tundlik, veenitrombid.

-Süstekohareaktsioonid: põletik ja pehmete kudede reaktsioonid.

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

-Kilpnäärmefunktsiooni muutused või ülefunktsioneeriva kilpnäärme raskekujuline vorm (türeotoksiline kriis).

-Veresoone blokaad trombi tõttu, mis võib põhjustada ajurabandust.

-Ajutised tüsistused, nagu peavalu ja pearinglus.

-Süstekoha reaktsioonid: kui süste ei lähe otse veresoonde, paikne valu ja turse (ödeem).

Võivad ilmneda hilinenud reaktsioonid, kahtluste korral pöörduge arsti poole.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või radioloogi/röntgenuuringut läbiviiva personaliga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Iopamigita 300 säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud viaalil ja karbil pärast “EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Mitte hoida külmkapis või lasta külmuda.

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. Hoida röntgenkiirte eest kaitstult.

Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate et lahus ei ole selge.

Pärast avamist: Mitte hoida külmkapis või sügavkülmas.

Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril kuni 25°C.

Kui pakendi avamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada.

Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

Iga viaal on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.

Kasutamata ravim tuleb hävitada.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6.Pakendi sisu ja muu teave

Mida Iopamigita 300 sisaldab

- Toimeaine on iopamidool. 1 ml sisaldab 612,4 mg iopamidooli, mis vastab 300 mg joodile. Üks viaal 20 ml lahusega sisaldab 12248 mg jopamidooli, mis vastab 6000 mg joodile.

Üks viaal 50 ml lahusega sisaldab 30620 mg jopamidooli, mis vastab 15000 mg joodile. Üks viaal 75 ml lahusega sisaldab 45930 mg jopamidooli, mis vastab 22500 mg joodile. Üks viaal 100 ml lahusega sisaldab 61240 mg jopamidooli, mis vastab 30000 mg joodile. Üks viaal 200 ml lahusega sisaldab 122480 mg jopamidooli, mis vastab 60000 mg joodile.

Üks viaal 500ml lahusega sisaldab 306200 mg jopamidooli, mis vastab 150000 mg joodile. - Teised koostisosad on trometamool, kaltsiumdinaatriumedetaat (dihüdraat), 36 % vesinikkloriidhape (pH kohandamiseks) ja süstevesi.

Kuidas Iopamigita 300 välja näeb ja pakendi sisu

Iopamigita 300 on süste- / infusioonilahus. Selge, värvitu või kergelt kollakas lahus.

pH

 

6,5 ... 7,5

Osmolaalsus

37 °C

[mOsm/kg]

 

 

Osmolaarsus

37 °C

[mOsm/l]

 

 

Osmotne rõhk

37 °C

1,59

[MPa]

 

 

Viskoossus [mPa.s]

 

 

37 °C

5,0

Ravim on pakendatud läbipaistvasse klaasviaali, mis on suletud kummist stopperi ja alumiiniumkattega, viaal on pappkarbis koos pakendi infolehega.

Iopamigita 300 on saadaval järgmistes pakendi suurustes:

1 viaal, milles on 500 ml süste-/ infusioonilahust 6 viaali, milles on 500 ml süste / infusioonilahust.

10 viaali, milles on 20 ml, 50 ml, 75 ml, 100 ml või 200 ml süste- / infusioonilahust. 30 viaali, milles on 20 ml, 50 ml, 75 ml või 100 ml süste- / infusioonilahust.

20 viaali, milles on 200 ml süste- / infusioonilahust.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja

Agfa HealthCare Imaging Agents GmbH Am Coloneum 4

50829 Köln

Saksamaa

Tel: + 49 221 5717-660

Faks: + 49 221 5717-1051 E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tootja

Solupharm GmbH

Industriestr. 3

34212 Melsungen

Saksamaa

või

Corden Pharma S.p.A.

Viale Dell´Industria 3

20867 Caponago (MB)

Itaalia

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste

nimetustega:

 

Belgia

Iopamigita 300 mg/ml oplossing voor injectie/infusie

Bulgaaria

Йопамигита 300 mg/ml инжекционен/ инфузионен разтвор

Tšehhi Vabariik

IOPAMIGITA 300 MG/ML

Küpros

Iopamigita 300 mg/ml διάλυµα για ένεση/έγχυση

Eesti

Iopamigita 300

Saksamaa

Iopamigita 300 mg Iod/ml

Hispaania

Iopamigita 300 mg/ml solución inyectable y para perfusión EFG

Prantsusmaa

Iopamigita 300 mg d'iode/mL, solution pour injection ou pour perfusion

Ungari

IOPAMIGITA 300 mg I/ml oldatos injekció vagy infúzió

Itaalia

Iopamigita 300 mg/ml soluzione iniettabile - per infusione

Leedu

Iopamigita 300 mg/ml Injekcinis / infuzinis tirpalas

Läti

Iopamigita 300 mg/ml šķīdums injekcijām un infūzijām

Rumeenia

Iopamigita 300 mg/ml soluţie injectabilă sau perfuzabilă

Sloveenia

Iopamigita 300 mg/ml raztopina za injiciranje/infundiranje

Slovakkia

Iopamigita 300 mg/ml injekčný a infúzny roztok

Ühendkuningriik

Iopamigita 300 mg/ml solution for injection/infusion

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2016.

IOPAMIGITA 300_1370135_PIL_13701358x1

Järgnev informatsioon on mõeldud ainult meditsiinipersonalile või tervishoiutöötajale:

Uuring

 

 

 

Maht

 

Õhukese kihi angiografia

 

Digitaalne

 

 

 

 

 

subtrakstsioonangiograafia

Arteriograafia

 

 

 

 

 

Tserebraalne, mitte-selektiivne

Täiskasvanud: 40…60 ml.

 

Täiskasvanud: 20…30 ml.

 

Lapsed: sõltub kehakaalust ja

 

Lapsed: sõltub kehakaalust ja

 

vanusest.

 

 

vanusest.

Tserebraalne, selektiivne

4…12 ml

 

 

3…8 ml

Arteriography pulmonalis

 

 

 

 

Täiskasvanud: 25 ml ühekordse

 

 

 

 

 

süstena; koguannus kuni 170 ml.

Teised

Täiskasvanud: Maksimaalselt

 

Täiskasvanud: 30…50 ml.

 

250 ml. Ühekordse süste

 

Maksimaalselt 250 ml.

 

maht sõltub uuritavast

 

Ühekordse süste maht sõltub

 

veresoonte piirkonnast.

 

uuritavast veresoonte piirkonnast.

 

Lapsed: sõltub kehakaalust ja

 

Lapsed: sõltub kehakaalust ja

 

vanusest.

 

 

vanusest.

Angiokardiograafia

Täiskasvanud: Maksimaalselt 250 ml. Ühekordse süste maht

 

sõltub uuritavast veresoonte piirkonnast.

 

Lapsed: sõltub kehakaalust ja vanusest.

Koronaarangiograafia

Täiskasvanud: 4…10 ml/arterisse, vajadusel korratakse.

 

 

Flebograafia

Täiskasvanud : 50 ml, sõltuvalt kehakaalust ja vanusest.

 

 

Subtraktsioonangiograafia

Täiskasvanud: 30...50 ml, vajadusel korratakse.

(DSA)

 

 

 

 

 

 

Lapsed: sõltub kehakaalust ja vanusest.

Kompuutertomograafia (CT)

Täiskasvanud: 1…2 ml/kg kehakaalu kohta

 

Lapsed: sõltub kehakaalust ja vanusest.

Ekskretoorne urograafia

Täiskasvanud: 50…100 ml

 

 

 

Lapsed:

 

 

 

 

0…1 kuud

4…5(…6) ml/kg

 

1…3 kuud

4 ml/kg

 

 

 

3…6 kuud

3,5…4 ml/kg

 

 

 

6…12kuud

3…3,5 ml/kg

 

 

 

12…24 kuud

2.5…3 ml/kg

 

 

 

2…5

aastat

2,5 ml/kg

 

 

 

5…7

aastat

2…2,5 ml/kg

 

 

 

7…12

aastat

1,5…2 ml/kg

 

 

300 mg joodi/ml maksimaalne annus on 2 ml/kg kehakaalu kohta

Ioodi sisaldavat kontrastainet tohib kasutada ainult tingimustes, kus elustamisvahendid ja esmaabi preparaadid on käepärast. Siia kuulub nii vajaliku aparatuuri kui ravimite olemasolu. Pärast uuringut tuleb patsient jätta vähemalt 30 minutiks jälgimisele - selle aja jooksul võib ilmneda enamus kõrvaltoimeid.

Intravenoooseks või intraarteriaalseks manustamiseks (süstena või infusioonina).

Enne manustamist tuleb kontrastaine soojendada kehatemperatuurini. Kogemused on näidanud, et eelsoojendatud kontrastainet talutakse paremini.

Iopamigita 300 ei tohi kasutada, kui te märkate, et lahus ei ole selge.

Põhimõtteliselt tuleb kontrastaine tõmmata süstlasse vahetult enne manustamist. Et hoida uuringuga seotud trombembolismi riski nii madalal kui võimalik, peaks vere ja kontrastainevaheline kontaktaeg olema võimalikult lühike. Tähelepanu tuleb pöörata ka hoolikalt läbi viidud angiograafia tehnikale, aga ka kasutatava kateetri sagedasele läbivoolutamisele 0,9% naatriumkloriidi süstelahusega (vajadusel võib lisada hepariini).

Protseduurist allesjäänud kontrastaine tuleb hävitada.

Kontrastaine manustatakse lamavale haigele. Tagatud peab olema kehaasendi kohese muutmise võimalus. Võimaliku esmaabi andmise vajadusel peab olema enne uuringut loodud ohutu juurdepääs veeniteele. Sarnaselt kõikide joodi sisaldavate kontrastainetega, tohib ka Iopamigita’t kasutada koos kõikide diagnoosimeetoditega ainult siis, kui elustamisvahendid ja esmaabi preparaadid on käepärast.

Pärast uuringut tuleb patsient jätta vähemalt 30 minutiks jälgimisele - selle aja jooksul võib ilmneda enamus kõrvaltoimeid. Kõik arstid ja kogu meditsiinipersonal peavad olema nii kõrvaltoimetest kui üldistest ja meditsiinilistest esmaabivõtetest teadlikud.

Neerufunktsioonihäire, südameveresoonkonna puudulikkuse ja ka halva üldseisundi korral tuleb kontrastaine annus hoida võimalikult väike. Nendel patsientidel on soovitatav vähemalt kolmel päeval pärast uuringut jälgida neerufunktsiooni.

Ülitundlikkuse suhtes kontrastaine väikese annusega eelnevat testimist teha ei soovitata, sest sel ei ole mingit tähtsust ning üksikjuhtudel on see lõppenud raskete ülitundlikkusreaktsioonidega.

Jopamidooli intravaskulaarne manustamine võib põhjustada neerupuudulikkust, mistõttu metformiini kasutamine tuleb lõpetada enne uuringut või uuringu tegemise ajal ning seda ei tohi taasalustada enne 48 tunni möödumist ning alles pärast seda, kui neerufunktsiooni on hinnatud ning see on normaalne.

Enne ja pärast kontrastaine manustamist tuleb tagada patsiendi piisav hüdratsioon. Igasugune vedelike ja elektrolüütide tasakaaluhäire tuleb eelnevalt korrigeerida. Düs- või paraproteineemiaga (hulgi müeloom/plasmatsütoom), suhkurtõvega, polüuuria või oligouuriaga, podagraga patsientidel, aga ka lastel, eakatel patsientidel ja halvas üldseisundis haigetel ei tohi kunagi enne kontrastaine manustamist vedeliku tarbimist piirata. Riskigrupi patsientidel tuleb kontrollida vee- ja elektrolüütide sisaldust ning jälgida seerumi kaltsiumisalduse vähenemise sümptome.

Harva võib tekkida pöörduv neerupuudulikkus. Soodustavad faktorid on neeruhaigus anamneesis, patsiendi vanus üle 60-aasta, vedelike vaegus, kaugelearenenud arterioskleroos, dekompenseeritud südamepuudulikkus, kontrastaine suured annused ja korduvad süsted, kontrastaine süstimine otse neeruarterisse, kokkupuude teiste nefrotoksiliste ainetega, tõsine ja krooniline hüpertensioon, hüperurikeemia ja paraproteineemia (nt plasmotsütoom, makroglobulineemia). Neerufunktsioonihäirega patsientidel tuleb potentsiaalselt nefrotoksiliste ravimite manustamisest hoiduda kuni kontrastaine on täielikult eritunud. Järgmine kontrastuuring tuleb edasi lükata nii kauaks kui neerufunktsioon on normaliseerunud.

Jodeeritud kontrastaineid saab verest eemaldada dialüüsiga.

Feokromotsütoomiga patsientidel võib mitte-ioniseeritud kontrastaine intravasaalse manustamise järgselt tekkida tõsine hüpertensiivne kriis, mistõttu feokromotsütoomiga patsientidele on soovitatav eelnevalt manustada alfa-retseptorte blokaatorit.

Kontrastaine võib mõjutada bilirubiini, valkude või anorgaaniliste ainete (nt raud, vask, kaltsium, fosfaat) määramisi. Neid aineid ei tohiks kontrastaine manustamise päeval määrata.

Patsientide erigruppides on vajalik annuste korrigeerimine, nt neerupuudulikkuse või maksapuudulikkuse esinemisel.

Enne kasutamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult ilma nähtavate osakesteta ja riknemata lahuseid.

Kindlasti tuleb vältida neuroleptikumide manustamist, sest nad alandavad krambiläve. Sama kehtib analgeetikumide, antiemeetiliste ainete, antihistamiinikumide ja fenotiasiini grupi rahustite kohta. Kui võimalik, tuleks ravi selliste ravimitega katkestada vähemalt 48 tundi enne kontrastaine manustamist ning mitte alusta enne kui 24 tundi pärast protseduuri lõppu.

Angiograafia teostamisel on ettevaatus soovitatav homotsüsteinuuriaga patsientide puhul – trombi ja emboolia tekke risk.

Et vältida sirprakulise haiguse suhtes homosügootsetel isikutel rakkude sirbistumist, on vajalik tagada piisav hüdratsioon ning kasutada minimaalset efektiivset ravimi mahtu.

Sisu, mida patsiendil ühe ühekordse uuringu käigus ära ei kasutatud või 500 ml viaali sisu, mida ei kasutatud 24 tunni jooksul ühel patsiendil mitme uuringu käigus, tuleb hävitada.

Joodisisaldav kontrastaine võib reageerida metallpindadega, mis sisaldavad vaske (nt messing). Seega tuleb vältida vahendite kasutamist, kus ravimi puutub kokku selliste pindadega.

Kuidas toimida kõrvaltoimete tekkimisel

Kõrvaltoime tekkimisel tuleb kontrastaine manustamine koheselt peatada. Ravi oleneb kliinilisest pildist. Lisaks üldistele elustamisvõtetele võib osutuda vajalikuks ravimite kasutamine, nt üldine ravi (antihistamiinikumid, kortikosteroidid, hapnikravi), kardiovaskulaarsete häirete ravi (vasopressorid, plasma, elektrolüüdid), krambiravi (diasepaam) tetaanilise kriisi ravi (kaltsiumglükonaat). Neerufunktsiooni tuleb jälgida vähemalt 3 päeva jooksul pärast üleannustamist.

Arvestada tuleb asjaoluga, et beetablokaatoreid saavatel patsientidel omavad adrenaliin ja plasmamahuasendajad vähest efekti.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Iopamigita 300, 612,4 mg/ml süste-/infusioonilahus

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml sisaldab 612,4 mg jopamidooli, mis vastab 300 mg joodile.

Üks viaal 20 ml lahusega sisaldab 12248 mg jopamidooli, mis vastab 6000 mg joodile. Üks viaal 50 ml lahusega sisaldab 30620 mg jopamidooli, mis vastab 15000 mg joodile. Üks viaal 75 ml lahusega sisaldab 45930 mg jopamidooli, mis vastab 22500 mg joodile. Üks viaal 100 ml lahusega sisaldab 61240 mg jopamidooli, mis vastab 30000 mg joodile. Üks viaal 200 ml lahusega sisaldab 122480 mg jopamidooli, mis vastab 60000 mg joodile. Üks viaal 500ml lahusega sisaldab 306200 mg jopamidooli, mis vastab 150000 mg joodile.

INN. Iopamidolum

Teadaolevat toimet omav abiaine: 1 ml sisaldab ligikaudu 0,048 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus.

Selge, värvitu või kergelt kollakas lahus

pH

 

6,5...7,5

Osmolaalsus

37 °C

[mOsm/kg]

 

 

Osmolaarsus

37 °C

[mOsm/l]

 

 

Osmotne rõhk

37 °C

1,59

[MPa]

 

 

Viskoossus [mPa.s]

 

 

37 °C

5,0

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Ravim on ainult diagnostiliseks kasutamiseks.

Arteriograafia, angiokardiograafia, flebograafia, subtraktsioonangiograafia (DSA), kompuutertomograafia (CT) kontrastainega, ekskretoorne urograafia.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Intravenoosseks ja intraarteriaalseks süstimiseks ja infusiooniks.

Iopamigita on diagnostiline aine ühekordseks süstimiseks kindlal näidustusel. Võimalik on ka mitmekordne süstimine või korduv uuring.

Manustamisviis

Annus sõltub uuringu meetodist, patsiendi vanusest, kehakaalust, südamefunktsioonist ja patsiendi üldisest seisundist, aga ka kasutatavast aparatuurist. Tavaliselt kasutatakse sama joodi kontsentratsiooni ja lahuse mahtu nagu teiste mitte-ioonset joodi sisaldavate röntgenkontrastainete puhul. Kasutada tuleb informatiivset tulemust andvat väikseimat annust.

Neerufunktsioonihäire, südame-veresoonkonna puudulikkuse ja ka halva üldseisundi korral tuleb kontrastaine annus hoida võimalikult väike (vt lõik 4.4). Nendel patsientidel on soovitatav vähemalt kolmel päeval pärast uuringut jälgida neerufunktsiooni. Erilist tähelepanu vajavad samaaegse maksa- ja neerupuudulikkusega patsiendid, sest see suurendab riski kontrastaine peetuseks organismis.

Enne manustamist tuleb kontrastaine soojendada kehatemperatuurini. Kogemused on näidanud, et eelsoojendatud kontrastainet talutakse paremini.

Põhimõtteliselt tuleb kontrastaine tõmmata süstlasse vahetult enne manustamist. Et hoida uuringuga seotud trombembolismi riski nii madalal kui võimalik, peaks vere ja kontrastainevaheline kontaktaeg olema võimalikult lühike. Tähelepanu tuleb pöörata ka hoolikalt läbi viidud angiograafia tehnikale, aga ka kasutatava kateetri sagedasele läbivoolutamisele 0,9% naatriumkloriidi süstelahusega (vajadusel võib lisada hepariini).

Kontrastaine manustatakse lamavale haigele. Tagatud peab olema kehaasendi kohese muutmise võimalus. Võimaliku esmaabi andmise vajadusel peab olema enne uuringut loodud ohutu juurdepääs veeniteele. Sarnaselt kõikide joodi-sisaldavate kontrastainetega, tohib ka Iopamigita’t kasutada koos kõikide diagnoosimeetoditega ainult siis, kui elustamisvahendid ja esmaabi preparaadid on käepärast.

Pärast uuringut tuleb patsient jätta vähemalt 30 minutiks jälgimisele - selle aja jooksul võib ilmneda enamus kõrvaltoimeid. Kõik arstid ja kogu meditsiinipersonal peavad olema nii kõrvaltoimetest kui üldistest ja meditsiinilistest esmaabivõtetest teadlikud.

Toitumissoovitused:

Aspireerimine, iiveldus ja oksendamine on kontrastainete võimalikud teadaolevad kõrvaltoimed. Seetõttu ei tohiks patsient 2 tunni jooksul enne uuringut süüa.

Eeltestimine:

Ülitundlikkuse suhtes kontrastaine väikese annusega eelnevat testimist teha ei soovitata, sest sel ei ole mingit tähtsust ning üksikjuhtudel on see lõppenud raskete, mõnikord fataalse lõppega ülitundlikkusreaktsioonidega.

Lastele manustatavad annused, kui ei ole teisti määratud, sõltuvad nende vanusest ja kehakaalust ning selle määrab protseduuri läbiviiv arst.

Seda ravimit tohivad manustada ainult selleks spetsiaalse väljaõppe saanud meditsiinitöötajad.

Annustamine

Järgmised annusesoovitused põhinevad nii üldisel kliinilisel praktikal mitte-ioniseeritud röntgenkontrastainega aga ka jopamidooliga läbiviidud kliinilistel uuringutel. Lahuse kogumaht ei tohi ületada 250 ml.

Uuring

 

Maht

 

Õhukese kihi angiografia

 

Digitaalne

 

 

 

subtrakstsioonangiograafia

Arteriograafia

 

 

 

Tserebraalne, mitte-

Täiskasvanud: 40…60 ml.

 

Täiskasvanud: 20…30 ml.

selektiivne

Lapsed: sõltub kehakaalust ja

 

Lapsed: sõltub kehakaalust ja

 

vanusest.

 

vanusest.

IOPAMIGITA 300_1370135_SPC_13701353x1

Uuring

 

 

Maht

 

4…12 ml

 

3…8 ml

Tserebraalne, selektiivne

 

 

 

 

 

 

 

 

Täiskasvanud: 25 ml ühekordse

Arteriography pulmonalis

 

 

 

süstena; koguannus kuni 170 ml.

 

Täiskasvanud: Maksimaalselt

Täiskasvanud: 30…50 ml.

Teised

250 ml. Ühekordse süste maht

Maksimaalselt 250 ml.

 

sõltub uuritavast veresoonte

Ühekordse süste maht sõltub

 

piirkonnast.

 

uuritavast veresoonte

 

 

 

 

piirkonnast.

 

Lapsed: sõltub kehakaalust ja

Lapsed: sõltub kehakaalust ja

 

vanusest.

 

vanusest.

Angiokardiograafia

Täiskasvanud: Maksimaalselt 250 ml. Ühekordse süste maht sõltub

 

uuritavast veresoonte piirkonnast.

 

 

Lapsed: sõltub kehakaalust ja vanusest.

Koronaarangiograafia

Täiskasvanud: 4…10 ml/arterisse, vajadusel korratakse.

Flebograafia

Täiskasvanud : 50 ml, sõltuvalt kehakaalust ja vanusest.

Subtraktsioonangiograafia

 

 

 

 

(DSA)

Täiskasvanud: 30...50 ml, vajadusel korratakse.

 

Lapsed: sõltub kehakaalust ja vanusest.

Kompuutertomograafia (CT)

Täiskasvanud: 1…2 ml/kg kehakaalu kohta.

 

Lapsed: sõltub kehakaalust ja vanusest.

Ekskretoorne urograafia

Täiskasvanud: 50…100 ml

 

 

Lapsed:

 

 

 

0…1 kuud

4…5(…6) ml/kg

 

 

1…3 kuud

4 ml/kg

 

 

3…6 kuud

3,5…4 ml/kg

 

 

6…12kuud

3…3,5 ml/kg

 

 

12…24 kuud

2,5…3 ml/kg

 

 

2…5

aastat

2,5 ml/kg

 

 

5…7

aastat

2…2,5 ml/kg

 

 

7…12

aastat

1,5…2 ml/kg

 

300 mg joodi/ml maksimaalne annus on 2 ml/kg kehakaalu kohta

Intravenoosne ekskretoorne urograafia

Intravenoosse urograafia puhul tuleb arvestada sellega, et lapse neeru väljakujunemata nefroni füsioloogiliselt madala kontsentratsiooni kapatsideedi tõttu on vaja kasutada kontrastaine suhteliselt suuremaid annuseid.

Kompuutertomograafia:

Iopamigita 300 mg/ml võib manustada kiire veenisüstina, kasutades võimalusel suure rõhuga süstimisvahendit. Seda võib süstida ka aeglase infusioonina käsitsi, eriti kesknärvisüsteemi esile tõstmiseks, kus enne kujutise tegemist on vajalik 5…10 minutiline ooteaeg. Spiraal- kompuutertomograafia korral, eriti kui kasutatakse mitmekihilist tehnikat, saadakse suur hulk informatsioonist siis, kui patsient hoiab hinge kinni. Intravenoosse boolussüsti toime optimeerimiseks uuritavas piirkonnas (ajast sõltuv kumuleerimine patoloogilistes kudedes) on soovitatav kasutata automaatset suure rõhuga süstimisvahendit ning boolusena manustamist.

Kompuutertomograafias kasutatavad kontrastaine annused ja manustamiskiirus sõltuvad uuritavatest organitest, diagnostilistest probleemidest ja eriti olemasolevatest vahenditest (nt skanneerimise ja pildi valmimise aeg). Aeglaselt toimivate vahendite korral on soovitatav infusioon, kiirete skännerite puhul boolussüstid.

Kui seda ravimit plaanitakse kasutada automaatse süstevahendiga, peab meditsiinivahendi tootja olema kinnitanud vahendi sobivust selleks otstarbeks. Alati tuleb järgida meditsiiniseadme kasutamisjuhendit. Imikutel ja väikelastel ei tohi automaatset süstevahendit kasutada.

4.3Vastunäidustused

Väljendunud hüpertüreoos.

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Anamneesis rasked vahetud või hilis-nahareaktsioonid (vt lõik 4.8) jopamidooli süstimisele.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

See ravimpreparaat sisaldab ligikaudu 0,048 mg naatriumi ühe ml kohta. Seda tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevatel patsientidel.

Iopamigita’t tohib kasutada pärast hoolikat kliinilise näidustuse kaalutlemist, arvestades uuritava patsiendi võimalike riskifaktoritega.

Väga täpset näidustust ja erilist ettevaatust vajavad järgmised patsiendid:

-Teadaolev kalduvus allergiateks

-Latentne hüpertüreoos, eutüreoidne struuma

-Neerufunktsiooni häire või raske maksafunktsioonihäire

-Raske kardiovaskulaarne haigus

-Bronhiaalastma

-Suhkurtõbi

-Krampidega kulgevad ajuhäired

-Kaugelearenenud tserebraalne ateroskleroos

-Äge ajuinfarkt

-Äge ajusisene verejooks või hematoentsefaalbarjääri kahjustusega kaasuvad seisundid ja ajuturse

-Halb üldseisund, dehüdratsioon

-Düs- või paraproteineemia

-Feokromotsütoom

Kontrastaine võib intravenoossel või intraarteriaalsel manustamisel soodustada sirprakulise haiguse suhtes homosügootsetel isikutel rakkude sirbistumist.

Juhuslik paravasaalne süstimine võib tekitada paikset turset, valu ja erüteemi. Need sümptomid laabuvad tavaliselt ilma komplikatsioonideta.

Kasulikuks on osutunud haaratud jäseme tõstmine ja külmad kompressid.

• Hüdreerimine

Enne kontrastaine manustamist tuleb tagada piisav hüdratsioon. Vajadusel tuleb patsienti hüdreerida intravenoosselt kuni kontrastaine on täielikult eritunud.

See kehtib eriti patsientide kohta, kellel on eelnevalt neerufunktsiooni häire, düs- ja paraproteineemia, suhkurtõbi, hüperurikeemia, samuti vastsündinute, imikute ja väikelaste, eakate ning halvas üldseisundis patsientide kohta. Riskigrupi patsientidel tuleb kontrollida vee- ja elektrolüütide sisaldust ning seerumi kaltsiumisalduse vähenemise korral alustada vastava raviga.

Kuna diureetikumid võivad indutseerida dehüdratsiooni, tuleb esmajärjekorras asendada vee- ja elektrolüütide kadu, et vähendada ägeda neerupuudulikkuse riski.

• Vastsündinud ja imikud

Vastsündinud ja alla 1-aastased imikud on eriti tundlikud elektrolüütide häirete ja hemodünaamika muutuste suhtes. Seetõttu on kontrastaine annuse, uuringu läbiviimise ja patsiendi seisundi osas soovitatav ettevaatus. Enneaegseid vastsündinuid tuleb jälgida väga hoolikalt, kuna kontrastaine võib põhjustada mööduvat hüpotüreoidismi.

Joodi ülekoormusest tingitud hüpotüreoidismi riski tõttu on vastsündinutel ja eriti enneaegsetel vastsündinutel soovitatav teha kilpnäärme funktsiooni testid (tavaliselt TSH ja T4) 7…10 päeva ja 1 kuu pärast jodeeritud kontrastaine manustamist.

• Allergilised ja anafülaktilised reaktsioonid (ülitundlikkusreaktsioonid)

Sarnaselt kõigi jodeeritud kontrastainetega, võib ka Iopamigita 300 mg joodi/ml manustamise järgselt tekkida erineva tõsiduse ja heterogeense sümptomatoloogiaga annusest sõltuvad mitte-allergilised (pseudoallergilised, allergoidsed) ülitundlikkusreaktsioonid.

Tavaliselt avalduvad sellised reaktsioonid väheste respiratoorsete või nahasümptomitena, nagu kerged hingamisraskused, nahapunetus (erüteem), urtikaaria, pruuritus või näoturse. Harva võivad tekkida tõsised reaktsioonid, nagu angioödeem, subglottise turse, bronhospasm ja šokk. Sellised reaktsioonid tekivad tavaliselt ühe tunni jooksul kontrastaine manustamise järgselt. Harvadel juhtudel võib ülitundlikkus avalduda hiljem (tundide või päevade pärast). Kuna nende reaktsioonide teke on ebakindel, siis ei ole need reaktsioonid indiviiditi ettearvatavad. Siiski on teada, et allergilised reaktsioonid tekivad sagedamini patsientidel, kellel on allergiline dispositsioon (allergiad) ja/või bronhiaalastma ning patsientidel, kelle on teadaolevalt ülitundlikkus kontrastainete suhtes. Bronhiaalastmaga patsientidel on eriti tõusnud bronhispasmi risk. Kontrastaine igasugusele manustamisele peab seetõttu eelnema detailne anamnees eelnimetatud riskifaktorite väljaselgitamiseks. Allergilise diateesiga patsientidele ning teadaoleva ülitundlikkusreaktsiooniga patsientidele tohib ravimit manustada ainult väga kindlal näidustusel.

Talumatuse riskiga patsientidele on soovitatud premedikatsiooni antihistamiinikumide ja/või glükokortikoididega, mis siiski ei pruugi ära hoida anafülaktilist šokki.

Kontrastaine manustamisel on risk IgE-sõltuva kiire allergilise reaktsiooni tekkeks.

• Erakorralise abi tagamine

Olenemata kogusest ja manustamisteest võivad sümptomid nagu angioödeem, konjunktiviit, köha, pruuritus, riniit, aevastamine ja urtikaaria viidata tõsisele ravivajavale anafülaktoidsele reaktsioonile. Jodeeritud kontrastainet tohib seetõttu kasutada ainult juhul, kui on tagatud erakorralise meditsiiniabi võimalus. See peab sisaldama vajalikke tehnilisi ja meditsiinilisi vahendeid, piisaval tasemel kliinilist kogemust ning väljaõppega personali. Põhimõtteliselt peavad olema tagatud meetmed tõsiste reaktsioonide koheseks raviks ja erakorralise abi vahendid. Šoki tekkimisel tuleb kontrastaine manustamine koheselt lõpetada ning – vajadusel – alustada intravenoosse raviga. Kogu röntgenuuringu ajaks on soovitatav paigaldada painduv sisekanüül või kateeter (koheseks intravenoosseks sekkumiseks). Pärast manustamist tuleb patsienti jälgida vähemalt pool tundi, sest kogemuste põhjal tekib enamus tõsistest reaktsioonidest selle aja sees.

• Kilpnäärme funktsiooni häired

Jodeeritud kontrastained mõjutavad kilpnäärmefunktsiooni, sest lahus sisaldab vaba joodi ja täiendavalt vabaneb jodiidi dejodeerimise tõttu pärast manustamist. See võib eelsoodumusega patsientidel põhjustada hüpertüreoidismi või vallandada isegi türeotoksilise kriisi. Riskigrupi moodustavad väljendunud, kuid diagnoosimata hüpertüreoidismiga patsiendid, samuti latentse hüpertüreoidismiga (sageli nodulaarse struumaga) patsiendid ning funktsionaalse autonoomiaga (sageli eakad patsiendid, eriti piirkondades, kus esineb joodipuudus) patsiendid. Kui potentsiaalsele riskigrupi patsiendile planeeritakse jodeeritud kontrastaine manustamist, tuleb enne uuringut kontrollida kilpnäärmefunktsiooni; hüpertüreoidism või autonoomia tuleb välistada.

Enne jodeeritud kontrastaine manustamist tuleb kindlaks teha, et patsiendile ei plaanita teostada kilpnäärme skanneerimist või kilpnäärme funktsioonitesti või ravi radioaktiivse joodiga, sest jodeeritud kontrastaine manustamine (olenemata manustamisteest) mõjutab hormoontestide tulemusi, joodi omastamist kilpnäärme koe või kilpnäärmevähi metastaaside poolt seni, kuni joodi eritumine neerudega on normaliseerunud.

Jodeeritud kontrastaine manustamise järel on ka risk hüpotüreoidismi tekkeks. Samuti esineb risk hüpotüreoidismi tekkeks vastsündinutel, kes on saanud või kelle emad on saanud jodeeritud kontrastainet.

• Ärevushäired

Väljendunud ärevuse, ängistuse või valuga seisundid võivad suurendada kõrvaltoimete või kontrastainest tingitud reaktsioonide riski. Väljendunud ärevusega patsientidele võib manustada rahustit.

Südame-veresoonkonna haigused

Südame-veresoonkonna haigustega patsientidel on suurem risk tõsiste südame hemodünaamika häirete ja elektrofüsioloogiliste häirete (rütm, ülejuhtivus), tekkeks. See on eriti tõenäoline pärast kontrastaine manustamist intrakoronaarselt, vasakusse ja paremasse ventriikulisse (vt lõik 4.8).

Südamepuudulikkuse, tõsise koronaartõve, ebastabiilse stenokardia, klapihaiguse, eelneva müokardiinfarkti, südame šundi ja pulmonaalse hüpertensiooniga patsiendid on eriti ohustatud südame reaktsioonide tekkest.

Eakatel ning olemasoleva südamehaigusega patsientidel, tekivad isheemilised muutused EKG’s ja arütmiad sagedamini.

Südamepuudulikkusega patsientidel võib kontrastaine intravasaalne süstimine põhjustada kopsuturset.

• Neerufunktsiooni häired

Võib tekkida pöörduv neerupuudulikkus. Soodustavad faktorid on neeruhaigus anamneesis, kontrastaine varasemale manustamisele järgnenud neerupuudulikkus, olemasolev neerupuudulikkus, diabeetiline nefropaatia, vanus üle 60 aasta, dehüdratsioon, kaugelearenenud arterioskleroos, dekompenseeritud südamepuudulikkus, kontrastaine suured annused ja korduvad süsted, kontrastaine süstimine otse neeruarterisse, kokkupuude teiste nefrotoksiliste ainetega, tõsine ja krooniline hüpertensioon, hüperurikeemia ja paraproteineemia (nt plasmotsütoom, makroglobulineemia). Soovitatavad on järgmised ettevaatusabinõud: piisava hüdratsiooni tagamine enne kontrastaine manustamist ja selle ajal, eelistatult intravasaalse infusioonina kuni kontrastaine on täielikult neerude kaudu eritunud, täiendava koormuse vältimine neerudele (nefrotoksilised ravimid, neeruarteri angioplastika, suured kirurgilised operatsioonid jne), minimaalse annuse kasutamine.

Kontrastainet võib korduvalt manustada alles siis, kui neerufunktsioon on taastunud algtasemele. Jodeeritud kontrastaineid võib manustada dialüüsipatsientidele, kuna ained eemaldatakse dialüüsiga.

• Diabetes mellitus

Metformiini saavad patsiendid: jopamidooli intravaskulaarne manustamine võib põhjustada neerupuudulikkust, mistõttu metformiini kasutamine tuleb lõpetada enne uuringut või uuringu tegemise ajal ning seda ei tohi taasalustada enne 48 tunni möödumist ning alles pärast seda, kui neerufunktsiooni on hinnatud ning see on normaalne (vt lõik 4.5).

Erakorralise meditsiiniosakonnas olevate patsientide puhul, kellel neerufunktsioon on kas häiritud või teadmata, peab arst kaaluma kontrastainega uuringu kasu ja riski suhet ning rakendama ettevaatusabinõusid: metformiinravi katkestamine, hüdratsioon, neerufunktsiooni jälgimine, seerumi laktaadi, pH määramine ning patsientide jälgimine laktatsidoosi nähtude suhtes.

• Koagulopaatia

Kontrastainega kateeter-angiograafia on seotud trombemboolia juhtude tekke riskiga. In-vitro on mitte-ioonsetel kontrastainetel nõrgem koagulatsiooni inhibeeriv toime võrreldes ioonsete kontrastainetega. Kateteriseerimise ajal tuleb arvestada, et lisaks kontrastainele võivad mitmed teised faktorid mõjutada trombemboolia arengut. Faktorid on: uuringu kestus, süstete arv, kateetri tüüp ja süstla materjal, kaasuvad haigused ja ravi. Uuringuga seotud trombemboolia riski vähendamiseks tuleb põhjalikult kaaluda angiograafilist meetodit ning kasutatavaid kateetreid sageli läbi loputada, uuring kestus peab olema võimalikult lühike.

Ettevaatus on soovitatav ka homotsüsteinuuriaga patsientide puhul (trombemboolia tekke risk).

• Kesknärvisüsteemi (KNS) häired

Intravasaalse manustamise puhul on vajalik ettevaatus ägeda ajuinfarkti või ägeda intrakraniaalse verejooksuga patsientide puhul, samuti patsientide puhul, kellel on hemato-entsefaalbarjääri häireid põhjustavad haigused, ajuturse või äge demüelinisatsioon. Intrakraniaalsed tuumorid või metastaasid ja epilepsia võivad indutseerida krampide teket pärast kontrastaine manustamist. Kontrastaine manustamine võib ägestada metastaasidest, degeneratiivsest või põletikulisest protsessist tingitud neuroloogilisi sümptomeid. Kontrastaine intraarteriaalne süstimine võib indutseerida vasospasmi teket

koos ajuisheemiaga. Sümptomaatilise ajuveresoonkonna haiguse, varasema insuldi või sagedaste transitoorsete isheemiliste atakkidega patsientidel on suurem risk kontrastainest tingitud neuroloogiliste komplikatsioonide tekkeks pärast intraarteriaalset süstimist.

• Alkoholism/ravimsõltuvus

Äge või krooniline alkoholism võib suurendada hemato-entsefaalbarjääri permeaabelsust ja seega põhjustada kontrastainest tingitud KNS reaktsioone.

• Täiendavad riskifaktorid

Plasmotsütoomi või paraproteineemiaga patsientidel võib kontrastaine manustamise järgselt tekkida neerupuudulikkus. Patsiendi piisav hüdreerimine on seetõttu obligatoorne.

Feokromotsütoomiga patsientidel võib kontrastaine intravasaalse manustamise järgselt tekkida tõsine, mõnikord kontrollimatu hüpertensiivne kriis. Feokromotsütoomiga patsientidele on seetõttu soovitatav eelnevalt manustada alfa-retseptorte blokaatorit.

Jodeeritud kontrastained võivad süvendada myastheni gravis’e sümptomeid. Autoimmuunhaigustega patsientidel on täheldatud tõsise vaskuliidi juhte või Sevensi-Johnson’i sarnaseid sündroome.

Tõsised vaskulaarsed ja neuroloogilised haigused, mis võivad eriti esineda eakatel patsientidel, on kontrastaine kasutamisel ilmnevate reaktsioonide riskifaktoriteks.

Tõsise neerupuudulikkuse korral võib lisaks esinev tõsine maksapuudulikkus põhjustada kontrastaine tõsiselt hilinenud eritumise, mis mõnikord võib vajada hemodialüüsi.

Järgmisi ettevaatusabinõusid ja hoiatusi tuleb järgida erinevate manustamisviiside puhul:

• Aju arteriograafia

Kaugelearenenud arterioskleroosi, tõsise hüpertensiooni, südame dekompensatsiooni, seniilsuse ja varasema ajutromboosi või –emboli ja migreeniga patsientide puhul on soovitatav eriline ettevaatus, sest kardiovaskulaarsed reaktsioonid nagu bradükardia ja vererõhu tõus või langus võivad ilmneda sagedamini.

• Perifeerne arteriograafia

Arteris, kuhu kontrastaine süstitakse, peab olema pulsatsioon. Oblitereeruva trombangiidi või tõsise isheemiaga astsendeeruva infektsiooni korral tuleb angiograafia läbi viia erilise ettevaatusega, kui üldse.

• Aordi arteriograafia

Olenevalt kasutatud tehnikast võivad ilmneda aordi ja teiste lähedalasuvate organite vigastamine, pleurotsentees, retroperitoneaalne veritsus, seljaaju vigastus ja parapleegia sümtpomid.

Koronaararteriograafia ja ventrikulograafia

Koronaararteriograafia ja vasaku vatsakese ventrikulograafia ajal võivad tekkida südame dekompensatsioon, tõsine arütmia, isheemia ja müokardiinfarkt.

On absoluutselt vajalik, et uuringut viib läbi vastava väljaõppe saanud personal ning käepärast on elektrokardiograaf ja vajalikud vahendid reanimatsiooniks ja kardioversiooniks. Terve uuringu ajal tuleb rutiinselt monitoorida EKG’d ja elulisi funktsioone.

Parema vatsakese angiokardiograafia pediaatrilistel patsientidel

Eriline ettevaatus on vajalik tsüanootiliste vastsündinute puhul, kellel esineb pulmonaalne hüpertensioon ja südame düsfunktsioon.

Supraaortaalne angiograafia

Supraaortaalse angiograafia tegemisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kateetri sisestamisele. Automaatpumba kõrge rõhk võib põhjustada neeruinfarkti, seljaaju kahjustust, retroperitoneaalset veritsust, sooleinfarkti ja nekroosi. Angiograafiaprotseduuri lõpetamisel tuleb hinnata neerufunktsiooni seisundit. Angiograafia puhul on oluline, et naisi uuritakse võimalusel enne pre- ovulatoorset faasi.

Flebograafia

Kahtlustatava tromboosi, flebiidi, tõsise isheemia, lokaalse infektsiooni või täieliku venoosse oklusiooniga patsientide puhul on vajalik eriline ettevaatus. Ekstravasatsiooni vältimiseks on soovitatav kasutada röntgen fluoroskoopiat.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Jopamidooli manustamisel pärast papaveriini on täheldatud arteriaalset tromboosi.

Röntgenkontrastaine manustamine võib tekitada ajutist neerufunktsiooni häiret, mis põhjustab metformiinravil olevatel suhkurtõvehaigetel laktatsidoosi (vt lõik 4.4).

Beetablokaatoreid võtvatel patsientidel võivad ülitundlikkusreaktsioonid, nagu vererõhu langus, bradükardia ja bronhospasm avalduda intensiivsemalt, eriti bronhiaalastma kaasumisel. Lisaks tuleb arvestada, et beetablokaatoreid võtvad patsiendid võivad vajada beeta-agonistide suuremaid annuseid, sest nad ei pruugi alluda beeta-agonistide tavaannustele, mida kasutatakse ülitundlikkusreaktsioonide raviks.

Beetablokaatorid, vasoaktiivsed ained, angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, angiotensiini retseptori antagonistid: need ravimid vähendavad vererõhu muutuste kardiovaskulaarseid kompensatsiooni mehhanisme; arst peab olema enne jodeeritud kontrastaine süstimist nende ravimite kasutamisest teadlik ning elustamisvahendid peavad olema käepärast.

Krambiläve vähendavad ravimid (nt fenotiasiini derivaadid, analeptilised ravimid, tritsüklilised antidepressandid, monoamiini oksüdaasi inhibiitorid, neuroleptikumid) võivad soodustada krampide teket, eriti patsientidel, kellel on epilepsia või koldeline ajukahjustus. Arsti otsusel tuleks ravi selliste ravimitega katkestada 48 tundi enne ja kuni 24 tunniks pärast aju angiograafiat.

Interferoonide ja interleukiinidega ravitavatel patsientidel võivad kontrastainete teadaolevad reaktsioonid nagu erüteem, palavik ja/või gripisarnased sümptomid tekkida sagedamini ning olla viivitusega. Selle põhjus ei ole seni teada.

Toime diagnostilistele testidele:

Kontrastaine võib mõjutada bilirubiini, valkude või anorgaaniliste ainete (nt raud, vask, kaltsium, fosfaat) määramisi. Neid aineid ei tohiks kontrastaine manustamise päeval määrata.

Kilpnäärmehaiguste diagnoosimise ja ravi korral võib joodiga asendatud röntgenaine vähendada kilpnäärme koe vastuvõtlikkust radioisotoopidele 2…6 nädalaks. Kui planeeritakse renaalset stsintigraafiat neerutuubulite kaudu erituva radiofarmatseutikumiga, tuleks seda eelistatult teha enne kontrastaine süstimist.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Jopamidooli kasutamise kohta rasedatel naistel ei ole piisavalt andmeid.

Reproduktsioonitoksilisus loomadel, vt lõik 5.3.

Raseduse ajal peab röntgenkiirgust vältima niikaua kui võimalik, nii ilma kui koos kontrastainega, röntgenuuringust saadavat kasu peab väga hoolikalt kaaluma.

Joodi sisaldava kontrastaine kasu ja riski suhte kaalumisel tuleb lisaks loote kiiritamisega seotud riskidele arvestada ka loote kilpnäärme tundlikkusega joodi suhtes, sest jodeeritud kontrastaine manustamise järgselt emale võib äge joodi ülekoormus põhjustada lootel kilpnäärme düsfunktsiooni.

Väikesed kogused jodeeritud kontrastainet erituvad rinnapiima. Juhuslik manustamine imetavale emale on seotud madala kõrvaltoimete riskiga imikule. Kuid ettevaatusabinõuna on soovitatav imetamine 24 tunniks pärast jodeeritud kontrastaine manustamist katkestada.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

IOPAMIGITA 300_1370135_SPC_13701359x1

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8Kõrvaltoimed

Joodisisaldava kontrastaine intravasaalse manustamisega seotud kõrvaltoimed on tavaliselt kerged kuni mõõdukad ning mööduvad. Siiski võivad tekkida rasked reaktsioonid, mis mõnikord võivad olla eluohtlikud ja nõuda kiiret ja efektiivset esmaabi.

Kõige sagedamini teatatud reaktsioonideks on urtikaaria, iiveldus, oksendamine, pruuritus ja düspnoe. Kõrvaltoimed on esitatud vastavalt järgmisele esinemissagedusele.

Väga sage (≥1/10)

Sage (≥1/100 kuni <1/10)

Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni 1/100)

Harv (≥1/10000 kuni <1/1000)

Väga harv (<1/10000)

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Organsüsteem Kõrvaltoimed

Immuunsüsteemi häired

Allergilised ja/või anafülaktoidsed reaktsioonid:

Sage:Angioödeem, konjunktiviit, köha, pruritus, riniit, aevastamine ja urtikaaria (need reaktsioonid, mis võivad ilmneda ajalise viivitusega ning ei sõltu manustatud kogusest või manustamisviisist, võivad olla algava šoki tunnusteks)

Endokriinsüsteemi häired

Teadmata: Metaboolsete seisundite düsfunktsioon, mis avaldub hüpertüreoidismina läbi türeotoksilise kriisi

Närvisüsteemi häired

Aju angiograafia ja teised protseduurid, mille korral kontrastaine tungib ajus arteriaalsesse verre suurtes kontsentratsioonides:

Harv:Agiteeritus, segasus, amneesia, kõne-, nägemis- ja kuulmishäired, epileptilised krambid, värisemine, pareesid, paralüüs, paresteesia, fotofoobia, mööduv pimedus, kooma ja unisus.

Tromboemboolsed nähud, mille tagajärjeks on insult.

Teadmata: Mööduvad komplikatsioonid, nt pearinglus ja peavalu

Südame häired

Väga harv: Kliiniliselt olulised muutused vererõhus, pulsisageduses, südamerütmis või kardiaalses funktsioonis, südameseiskus

Vaskulaarsed häired

Harv:Kateeter-angiograafia uuringul on teatatud tromboemboolsetest nähtudest, mille tagajärjel tekib müokardiinfarkt

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Sage:Hingamiskiiruse mööduvad muutused, hingeldus ja respiratoorne distress, aga ka köha.

Harv:Bronhospasm, larüngospasm ja kõriturse

Väga harv: Kopsuturse või hingamispeetus

Seedetraktihäired

Sage:Iiveldus, oksendamine, maitsetundlikkuse häire

Harv:Ülakõhukaebused

Väga harv: Süljenäärmete turse (joodi-mumps)

IOPAMIGITA 300_1370135_SPC_137013510x1

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage:Tursed, nahaõhetus, urtikaaria, lööve, pruuritus ja erüteem

Väga harv: Toksilised nahareaktsioonid mukokutaanse sündroomina (nt Stevensi-Johnsoni või Lyelli sündroom). Senini ei ole põhjuslikku seost kindlaks tehtud.

Neerude ja kuseteede häired

Harv:Neerufunktsioonihäired süvenevad ägedaks neerupuudulikkuseks, eriti juba eelneva neerufunktsioonihäirega patsientidel

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Üldised häired:

Harv:Tõsised eluohtlikud reaktsioonid (k.a fataalsed) mis nõuavad intensiivravi ning on seotud kardiovaskulaarse süsteemi eluliste funktsioonidega, ning tavaliselt ka hingamise ja kesknärvisüsteemi reaktsioonidega.

Väga harv: Kuumatunne, kehatemperatuuri muutused (palavik), peavalu, halb enesetunne, higistamine, külmatunne ja vasovagaalsed reaktsioonid

Tromboflebiit ja venoosne tromboos

Manustamiskoha reaktsioonid:

Väga harv: Põletikud ja koenekroos

Teadmata: Ekstravasatsioon, paikne valu ja tursed

Rasked anfülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid šoki näol väljenduvad vererõhu suure languse, tahhükardia, düspnoe, agiteerituse, tsüanoosi, pallori, külma higi, teadvuse hägustumise või teadvuskaotuse ning respiratoorse ja tsirkulatoorse pärssimise näol. Vererõhu langust võib seostada ka bradükardiaga (vasovagaalne reaktsioon), mis aja jooksul muutub tahhükardiaks.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Juhusliku üleannustamisevõi neerufunktsiooni olulise düsfunktsiooni korral saab jopamidooli organismist eemaldada ekstrakorporaalse dialüüsiga.

Kõrvaltoime tekkimisel tuleb kontrastaine manustamine koheselt peatada. Ravi oleneb kliinilisest pildist. Lisaks üldistele elustamisvõtetele võib osutuda vajalikuks ravimite kasutamine, nt üldine ravi (antihistamiinikumid, kortikosteroidid, hapnikravi), kardiovaskulaarsete häirete ravi (vasopressorid, plasma, elektrolüüdid), krambiravi (diasepaam) tetaanilise kriisi ravi (kaltsiumglükonaat). Neerufunktsiooni tuleb jälgida vähemalt 3 päeva jooksul pärast üleannustamist.

Arvestada tuleb asjaoluga, et beetablokaatoreid saavatel patsientidel omavad adrenaliin ja plasmamahuasendajad vähest efekti.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: märgistatud joodi sisaldavad röntgenkontrastained, vesilahustuvad nefrotroopsed madalosmolaarsed röntgenkontrastained.

ATC-kood: V08AB04

Röntgenkiired neelduvad joodi aatomite toimel stabiilsetes seondumiskohtades. Kontrast tekib selle neeldumise tulemusel.

5.2Farmakokineetilised omadused

Pärast intravenoosset manustamist jaotub kontrastaine intravasaalses ja interstitsiaalses ruumis mõne minuti jooksul koos samaaegse renaalse eliminatsiooniga.

120 minuti pärast on ligikaudu 50% süstitud kontrastainest uriiniga eritunud; neerufunktsiooni languse korral on eritumisperiood sellele vastavalt pikenenud.

Hüdrofiilse omaduse tõttu jopamidool plasmavalkudega praktiliselt ei seondu ning rakumembraane ei läbi. On võimatu, et jopamidool läbiks tervet hematoentsefaalbarjääri.

Eritunud proportsiooni heterotoopia on väike. Loomuuringutes (koer ja küülik) tuvastati sapis ainult 0,07…0,32% manustatud annusest.

Biotransformatsiooni kohta andmeid ei ole.

Seondumine seerumivalkudega on ebaoluline.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Intravenoosne DL-väärtus erinevatel loomaliikidel on ligikaudu 15…35 korda suurem kliinilises praktikas kasutatavast maksimaalsest annusest.

Reproduktsioonitoksilisus

Jopamidooli teratogeense toime kohta ei ole andmeid. Rottidel tekitas annus üle 1,5 g joodi/kg/päevas embrüotoksilise toime ning langes elusloodete arv ja nende kehamass. Kehamassi vähenemist täheldati ka küülikuloodetel annuse korral 2 g joodi/kg/päevas. Nii rottide fertiilsus kui järglaste peri- ja postnataalne areng ei muutunud. Kuigi hiirtel täheldati pärast jopamidooli ühekordset manustamist pöörduvat spermatogeneesihäiret.

Mutageenne toime

Jopamidoolil ei ole paljudes in-vitro ja in-vivo testides mutageenset toimet avaldunud.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Trometamool

Kaltsiumdinaatriumedetaat (dihüdraat)

Süstevesi

Vesinikkloriidhape 36 % (pH-korrigeerimiseks)

6.2Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Pärast avamist: Mitte hoida külmkapis või sügavkülmas.

Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril kuni 25°C.

Kui pakendi avamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Sisu, mida patsiendil ühe ühekordse uuringu käigus ära ei kasutatud või 500 ml viaali sisu, mida ei kasutatud 24 tunni jooksul ühel patsiendil mitme uuringu käigus, tuleb hävitada.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. Hoida röntgenkiirte eest kaitstult. Mitte hoida külmkapis või lasta külmuda.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Iopamigita 300, 612,4 mg/ ml süste- või infusioonilahus on saadaval järgmiste pakenditena:

-Klaasviaal tüüp I bromobutüülkummist stopper ja alumiiniumkattega, ühekordseks kasutamiseks 10 ja 30 viaali, mis sisaldavad 20 ml süste- või infusioonilahust ühes viaalis

-Klaasviaalid tüüp II bromobutüülkummist stopperi ja alumiiniumkattega, ühekordseks kasutamiseks 1 ja 6 viaali, üks viaal sisaldab 500 ml süste-või infusioonilahust.

10 ja 30 viaali, üks viaal sisaldab 50 ml süste- või infusioonilahust. 10 ja 30 viaali, üks viaal sisaldab 75 ml süste- või infusioonilahust. 10 ja 30 viaali, üks viaal sisaldab 100 ml süste- või infusioonilahust. 10 ja 20 viaali, üks viaal sisaldab 200 ml süste- või infusioonilahust.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Iga viaal on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.

Enne kasutamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult ilma nähtavate osakesteta ja riknemata lahuseid.

.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Joodi sisaldav kontrastaine võib reageerida metallpindadega, mis sisaldavad vaske (nt messing). Seega tuleb vältida vahendite kasutamist, kus ravim puutub kokku selliste pindadega.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Agfa HealthCare Imaging Agents GmbH Am Coloneum 4

50829 Köln

Saksamaa

Tel: + 49 221 5717-660

Faks: + 49 221 5717-1051 E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19.08.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 04.06.2018

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuni 2018