Gliclazide polpharma - modif tabl 30mg n10; n20; n28; n30; n56; n60; n90; n98; n100; n120; n180 - Ravimi omaduste kokkuvõte

Hüpoglükeemia

Ravi tuleb määrata ainult juhul, kui patsient sööb regulaarselt (sh hommikusööki). On oluline, et süsivesikute tarbimine oleks regulaarne, sest söögikorra hilinemisel, ebapiisava toidukoguse või süsivesikute ebapiisava sisalduse korral toidus suureneb hüpoglükeemia oht. Hüpoglükeemia tekib sagedamini vähese kalorsusega toidu söömisel, pärast pikka ja pingutavat füüsilist koormust, alkoholi tarvitamist või kombineeritud ravi korral teiste hüpoglükeemiliste preparaatidega. Sulfonüüluureapreparaatide kasutamisel võib tekkida hüpoglükeemia (vt lõik 4.8), mis mõnedel juhtudel võib olla raske ja pikaajaline. Vajalikuks võib osutuda hospitaliseerimine, samuti võib glükoosi manustamise vajadus väldata mitu päeva.

Hüpoglükeemiaohu vähendamiseks on vajalik hoolikas haigete ja ravimiannuse valik, samuti selgete juhiste edastamine patsiendile.

Hüpoglükeemia ohtu suurendavad tegurid:

-patsiendi keeldumine koostööst või (peamiselt eakate puhul) suutmatus arsti korraldustest kinni pidada,

-alatoitlus, ebaregulaarsed söögikorrad, söögikordade vahelejätmine, nälgimine või järsud muutused toidu koostises,

-füüsilise koormuse ja süsivesikute tarbimise tasakaalustamatus;

-neerupuudulikkus;

-raske maksapuudulikkus;

-Gliclazide Polpharma üleannustamine;

-teatud endokriinsed häired: kilpnäärmehaigused, hüpopituitarism ja neerupealiste puudulikkus;

-alkoholi või teatud teiste ravimite samaaegne kasutamine (vt lõik 4.5).

Neeru- ja maksapuudulikkus

Maksa- või raske neerupuudulikkusega patsientidel võib gliklasiidi farmakokineetika ja/või farmakodünaamika muutuda. Hüpoglükeemilise episoodi kestus võib nendel patsientidel pikeneda, seepärast tuleb rakendada vastavaid ettevaatusabinõusid.

Informatsioon patsiendile

Patsiendile ja tema lähedastele tuleb selgitada hüpoglükeemia riske ning selle sümptomeid, haiguse ravi ja põhjusi, mis viivad hüpoglükeemia tekkeni.

Patsiendile tuleb selgitada, kui tähtis on järgida toitumissoovitusi, tegeleda regulaarselt füüsilise koormusega ja mõõta vere glükoosisisaldust.

Puudulik vere glükoosisisalduse taseme kontroll

Vere glükoosisisalduse kontroll võib muutuda antidiabeetilist ravi saavatel patsientidel, kellel tekib palavik, trauma, nakkushaigus või kellele tehakse operatsioon. Mõnel juhul võib olla vajalik insuliini manustamine. Mistahes suukaudse antidiabeetilise ravimi, sealhulgas gliklasiidi hüpoglükeemiline toime paljudel patsientidel aja möödudes nõrgeneb. Selle põhjuseks võib olla diabeedi raskusastme süvenemine või ravivastuse vähenemine. Tekib sekundaarne resistentsus, mis erineb esmasest resistentsusest, kus ravi ei anna tulemust juba esmasel kasutamisel. Enne sekundaarse resistentsuse diagnoosimist tuleb hinnata, kas ravimi annus on piisav ja toitumisrežiim adekvaatne.

Laboratoorsed uuringud

Vere glükoositaseme kontrolli hindamiseks on soovitatav glükeeritud hemoglobiini taseme määramine (või veenivere glükoosisisalduse määramine tühja kõhuga). Iseseisev vere glükoosisisalduse määramine tuleb samuti kasuks.

Glükoos-6-fosfaat (G6PD)-defitsiidiga patsientidel võib ravi sulfonüüluureatega viia hemolüütilise aneemia tekkeni. Kuna gliklasiid kuulub keemiliselt sulfonüüluureate gruppi, siis tuleb seda G6PD- defitsiidiga patsientidel kasutada ettevaatusega ning kaaluda alternatiivset ravi mitte-sulfonüüluurea preparaatidega.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Järgnevad ravimid suurendavad tõenäoliselt hüpoglükeemia riski

Vastunäidustatud kombinatsioon

-Mikonasool (süsteemsel kasutamisel, oromukosaalne geel): suureneb hüpoglükeemiline toime, võimalik hüpoglükeemiliste sümptomite või isegi kooma teke.

Ebasoovitatavad kombinatsioonid

-Fenüülbutasoon (süsteemsel kasutamisel): tugevneb sulfonüüluureapreparaatide hüpoglükeemiline toime (väheneb viimaste seondumine plasmavalkudega ja/või aeglustub eliminatsioon). Soovitatav on kasutada teisi põletikuvastaseid ravimeid või hoiatada patsienti ning rõhutada vere glükoosisisalduse kontrollimise tähtsust. Vajadusel korrigeerida annust põletikuvastaste ravimite kasutamise ajal ja järgselt.

-Alkohol: tugevneb hüpoglükeemiline toime (inhibeeritakse kompensatoorsed reaktsioonid) kuni kooma tekkeni. Hoiduda tuleb nii alkoholist kui ka alkoholi sisaldavatest ravimitest.

Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid

Järgnevate ravimite toimel võib tugevneda veresuhkru taset alandav toime ning seetõttu võib mõnel juhul tekkida hüpoglükeemia:

Teised antidiabeetilised ravimid (insuliinid, akarboos, biguaniidid), beeta-adrenoblokaatorid, flukonasool, angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid (kaptopriil, enalapriil), H-retseptorite blokaatorid, MAO- inhibiitorid, sulfoonamiidid ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid.

Järgnevad ravimid võivad põhjustada vere glükoositaseme suurenemist

Ebasoovitatav kombinatsioon

-Danasool: danasooli diabetogeeniline toime.

Kui selle toimeaine kasutamist ei saa vältida, tuleb hoiatada patsienti ja rõhutada uriini ja vere glükoosisisalduse määramise tähtsust. Vajalikuks võib osutuda antidiabeetilise ravimi annuse korrigeerimine danasool-ravi ajal ja pärast seda.

Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid

-Kloorpromasiin (neuroleptikum): suured annused (>100 mg kloorpromasiini ööpäevas) suurendavad vere glükoositaset (väheneb insuliini vabanemine).

Patsienti tuleb hoiatada ja rõhutada vere glükoosisisalduse jälgimise tähtsust. Vajalikuks võib osutuda antidiabeetilise ravimi annuse korrigeerimine neuroleptikum-ravi ajal ja pärast seda.

-Glükokortikoidid (süsteemsed ja lokaalsed: liigesesisesed, naha- ja rektaalsed preparaadid) ja tetrakoosaktriin: suureneb vere glükoositase, võimalik ketoosi teke (tänu glükokortikoididele väheneb süsivesikute taluvus).

Patsienti tuleb hoiatada ja rõhutada vere glükoosisisalduse jälgimise tähtsust, eriti ravi algul. Vajalikuks võib osutuda antidiabeetilise ravimi annuse korrigeerimine glükokortikoid-ravi ajal ja pärast seda.

-Ritodriin, salbutamool, terbutaliin intravenoosselt

Tänu beeta-agonistlikele toimetele suureneb vere glükoositase.

Rõhutada tuleb vere glükoositaseme jälgimise tähtsust ning vajadusel lülituda insuliinravile.

Tähelepanu nõudev kombinatsioon

-Antikoagulantravi (nt varfariin):

Kaasuva ravi korral võivad sulfonüüluuread tugevdada antikoagulantide toimet. Vajalikuks võib osutuda antikoagulandi annuse kohandamine.

4.6Rasedus ja imetamine

Rasedus

Kogemus gliklasiidi kasutamisest rasedatel puudub, kuigi on mõningaid andmeid teiste sulfonüüluureapreparaatide kohta.

Loomkatsetes puudus gliklasiidil teratogeenne toime.

Kontroll suhkurtõve üle peaks olema saavutatud enne viljastumist, et vähendada kontrollimata diabeediga seotud kaasasündinud väärarengute tekkimise ohtu.

Suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid ei ole sobivad, raseduse ajal on suhkurtõve ravis esimese valiku ravimiks insuliin. Soovitatav on asendada suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid insuliiniga enne plaanitavat rasedust või võimalikult vara raseduse avastamisel.

Imetamine

Puuduvad andmed gliklasiidi või selle metaboliitide eritumise kohta rinnapiima. Teisi sulfonüüluureapreparaate on rinnapiimas leitud. Vastsündinul tekkida võiva hüpoglükeemia ohu tõttu on rinnaga toitmise ajal ravimi kasutamine vastunäidustatud.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Patsient peab tundma hüpoglükeemia sümptomeid ning olema ettevaatlik autojuhtimisel ja liikuvate mehhanismidega töötamisel, eriti ravi alguses.

4.8Kõrvaltoimed

Tuginedes gliklasiidi ja teiste sulfonüüluureate kasutamise kogemusele tuleb nimetada järgnevaid kõrvaltoimeid.

Hüpoglükeemia

Nagu teiste sulfonüüluureapreparaatide korral, võib ravi Gliclazide Polpharma’ga põhjustada hüpoglükeemiat, kui söögikorrad on ebaregulaarsed ja eriti kui söögikord jäetakse vahele. Hüpoglükeemia võimalikud sümptomid on peavalu, tugev näljatunne, iiveldus, oksendamine, roidumus, unehäired, erutatus, agressiivsus, keskendumisvõime vähenemine, teadvushäired ja reageerimisvõime aeglustumine, depressioon, segasusseisund, nägemis- ja kõnehäired, kõnevõime kaotus, lihastõmblused, halvatus, tundlikkushäired, pearinglus, jõuetus, enesekontrolli kaotus, deliirium, krambid, pindmine hingamine, bradükardia, uimasus ja teadvusekaotus kuni koomani või letaalse tagajärjeni.

Lisaks võib täheldada ka adrenergilise vasturegulatsiooni tõttu tekkivaid nähte: higistamine, külm-niiske nahk, ärevus, tahhükardia, hüpertensioon, südamepekslemine, stenokardia ja südame rütmihäired. Tavaliselt taanduvad sümptomid süsivesikute (suhkru) söömisel. Suhkruasendajad toimet ei oma. Kogemus teiste sulfonüüluureapreparaatidega näitab, et hüpoglükeemia võib taastekkida ka siis, kui esialgne ravi oli tulemuslik.

Raske või pikaajalise hüpoglükeemilise episoodi korral, isegi siis, kui suhkrute manustamisega saavutati ajutine kontroll, on vajalik kohene medikamentoosne ravi või isegi hospitaliseerimine.

Teatatud on seedetraktihäirete (kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, düspepsia, kõhulahtisus, ja –kinnisus) tekkimisest, kuid neist on võimalik hoiduda või viia nende esinemine miinimumini, kui ravimit võtta toidukorra ajal.

Järgnevaid kõrvaltoimeid on esinenud harva:

-Vere ja lümfisüsteemi häired: hematoloogilisi muutusi esineb harva, nendeks võivad olla aneemia, leukopeenia, trombotsütopeenia, granulotsütopeenia. Need kõrvaltoimed mööduvad üldjuhul pärast gliklasiid-ravi lõpetamist.

-Naha ja nahaaluskoe kahjustused: lööve, sügelus, nõgestõbi, erüteem, makulopapuloosne lööve, villilised reaktsioonid.

-Maksa ja sapiteede häired: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine (ASAT, ALAT, alkaalne fosfataas), hepatiit (üksikjuhud). Kolestaatilise ikteruse korral tuleb ravi katkestada.

Need sümptomid tavaliselt ravi lõpetamisel taanduvad.

-Silma kahjustused: vere glükoosisisalduse muutuse tõttu võivad esineda mööduvad nägemishäired, eriti ravi alguses.

Ravimirühmale omased toimed

Teiste sulfonüüluureapreparaatide kasutamisel on täheldatud erütrotsütopeeniat, agranulotsütoosi, hemolüütilist aneemiat, pantsütopeeniat ja allergilist vaskuliiti.

Teiste sulfonüüluureapreparaatide kasutamisel on samuti täheldatud maksaensüümide aktiivsuse suurenemist ja isegi maksafunktsiooni kahjustust (nt kolestaas ja ikterus) ning hepatiiti, mis taandus pärast sulfonüüluureapreparaadi võtmise lõpetamist või üksikjuhtudel viis eluohtliku maksapuudulikkuseni.

4.9Üleannustamine

Sulfonüüluureapreparaatide üleannustamine võib põhjustada hüpoglükeemiat.

Mõõdukat hüpoglükeemiat, millega ei kaasne teadvusekaotus ja neuroloogilised nähud, tuleb ravida kohese süsivesikute manustamise, annuse korrigeerimise ja/või dieedi muutusega. Patsiendi seisundit tuleb rangelt kontrollida, kuni arst on patsiendi ohutuses kindel.

Võimalikud on rasked hüpoglükeemilised reaktsioonid kooma, krampide või muude neuroloogiliste häiretega. Vajalik on erakorraline meditsiiniline abi, patsient tuleb koheselt hospitaliseerida. Hüpoglükeemilise kooma või selle kahtluse korral tuleb patsiendile manustada kiire intravenoosse süstena 50 ml kontsentreeritud (20...30%) glükoosilahust. Sellele peab järgnema väiksema konsentratsiooniga (10%) glükoosilahuse püsiinfusioon, kuni veresuhkru tase jääb püsima üle 1g liitri kohta. Patsiendi seisundit tuleb hoolikalt jälgida, kuni arst otsustab edasise jälgimise vajalikkuse üle.

Dialüüsist ei ole kasu, kuna gliklasiid seondub tugevalt plasmavalkudega.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Sulfoonamiidid, uurea derivaadid,

ATC-kood: A10BB09

Gliklasiid on hüpoglükeemilise ja antidiabeetilise toimega suukaudne sulfonüüluureapreparaat, mis erineb teistest analoogsetest ühenditest selle poolest, et sisaldab endotsüklilist N-sidemega heterotsüklilist ringi. Gliklasiid vähendab vere glükoositaset, stimuleerides insuliini sekretsiooni Langerhansi saarekestes paiknevatest beetarakkudest. Einejärgse insuliini ja C-peptiidi sekretsiooni suurenemine säilib ka pärast 2 aastat kestnud ravi. Lisaks nendele metaboolsetele omadustele on gliklasiidil mikrovaskulaarsed omadused.

Toime insuliini vabanemisele

II tüüpi suhkurtõve korral taastab gliklasiid vastusena glükoosi plasmasisalduse suurenemisele insuliini eritumise esimese piigi ning suurendab insuliini eritumist teises faasis. Vastusena toidu või glükoosiga indutseeritud stimulatsioonile suureneb insuliini sekretsioon märkmisväärselt.

Hemovaskulaarsed toimed

Gliklasiid vähendab mikrotromboosi, mis võib olla seotud suhkurtõve komplikatsioonide tekkega, kahe mehhanismi kaudu:

-trombotsüütide agregatsiooni ja adhesiooni osaline inhibeerimine samaaegse trombotsüütide aktivatsiooni markerite vähenemisega (beeta-tromboglobuliin, tromboksaan B2)

-toime veresoone endoteeli fibrinolüütilisele aktiivsusele, suureneb tPA aktiivsus.

5.2Farmakokineetilised omadused

Plasmatase suureneb progresseeruvalt esimese 6 tunni jooksul, jõudes tasemele, mis säilib 6...12 tundi pärast manustamist.

Individuaalsed erinevused on minimaalsed.

Gliklasiid imendub seedetraktist täielikult. Söök ei mõjuta imendumise kiirust ega ulatust.

Kuni 120 mg manustatud annuse ja konsentratsiooni-aja aluse pindala vaheline sõltuvus on lineaarne. Ligikaudu 95% ravimist seondub plasmavalkudega.

Gliklasiid metaboliseerub peamiselt maksas ja eritub uriiniga: vähem kui 1% toimeainest eritub uriiniga muutumatul kujul. Aktiivseid metaboliite plasmas leitud ei ole.

Gliklasiidi eliminatsiooni poolväärtusaeg on vahemikus 12 kuni 20 tundi. Jaotusruumala on ligikaudu 30 liitrit.

Kliiniliselt olulisi muutusi farmakokineetilistes parameetrites eakatel patsientidel ei ole täheldatud. Gliclazide Polpharma 30 mg toimeainet modifitseeritult vabastavate tablettide ühekordne ööpäevane annus säilitab efektiivse gliklasiidi plasmataseme 24 tunniks.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Kroonilise toksilisuse ja genotoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Pikaajalisi kartsinogeensuse uuringuid ei ole läbi viidud. Loomkatsetes ei ole täheldatud teratogeenseid toimeid, kuid emasloomadel, kellele oli manustatud inimesele soovitatavast maksimaalsest annusest 25 korda suuremaid annuseid, täheldati väiksema sünnikaaluga poegi.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Naatriumvesinikkarbonaat

Mannitool (E421)

Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat

Hüpromelloos

Kolloidne ränidioksiid, veevaba

Magneesiumstearaat

6.2Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

Al/PVC-PVDC blister:

Hoida temperatuuril kuni 25ºC.

HDPE tabletipurk:

Hoida temperatuuril kuni 25ºC.

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistvad alumiinium/PVC-PVDC blistrid

Valged tabletipurgid (HDPE), mis on suletud pitseeritud snap-on korgiga (LDPE)

Pakendi suurused:

Blistrid: 10, 20, 28, 30, 56, 60, 90, 98, 100, 120, 180 toimeainet modifitseeritult vabastavat tabletti. Tabletipurgid: 30, 100 ja 180 toimeainet modifitseeritult vabastavat tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Pharmaceutical Works POLPHARMA SA

19, Pelplińska Street

83-200 Starogard Gdański

Poola

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

21.04.2010

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud aprillis 2010.