Glivec - Glivec kokkuvõte üldsusele

Glivec

Mis on Glivec?

Glivec on ravim, mille toimeaine on imatiniib. Seda turustatakse kapslitena (oranž-kollased 50 mg, oranžid 100 mg) ja tumekollaste/oranžide tablettidena (ümmargused 100 mg, ovaalsed 400 mg).

Milleks Glivecit kasutatakse?

Glivec on vähiravim. Seda kasutatakse järgmiste haiguste ravimiseks:
• krooniline müeloidleukeemia (CML) – valgeliblede vähk, kus granulotsüüdid (vere valgeliblede liik) hakkavad takistamatult vohama; Glivecit kasutatakse Philadelphia-kromosoom-positiivsetel (Ph+) patsientidel. See tähendab, et osa nende geenidest on korraldunud ümber ning on tekkinud eriline kromosoom, mida nimetatakse Philadelphia kromosoomiks. Glivecit kasutatakse täiskasvanutel ja lastel, kellel on äsja diagnoositud Philadelphia kromosoomiga krooniline müeloidleukeemia (Ph+ CML) ja kelle esmavaliku raviks ei ole luuüdi siirdamine. Glivecit kasutatakse ka haiguse kroonilises faasis täiskasvanute ja laste ravis, kui ravi alfainterferooniga (samuti vähiravim) on ebaõnnestunud või kui haigus on kaugele arenenud (aktseleratsioonifaasis või blastses kriisis);
• Philadelphia-kromosoom-positiivne akuutne lümfoblastne leukeemia (Ph+ ALL), vähivorm, kus lümfotsüüdid (samuti valgeliblede liik) paljunevad liiga kiiresti. Glivecit kasutatakse koos teiste vähiravimitega täiskasvanute raviks, kellel on äsja diagnoositud Philadelphia-kromosoom-positiivne akuutne lümfoblastne leukeemia (Ph+ ALL). Glivecit kasutatakse ka eraldi ravimina Philadelphia-kromosoom-positiivse akuutse lümfoblastse leukeemia raviks, kui haigus on pärast varasemat ravi taaspuhkenud või ei allu muudele ravimitele;
• müelodüsplastilised või müeloproliferatiivsed haigused (MD/MPD) – haiguste rühm, kus organismis tekib suurel hulgal üht või mitut liiki ebanormaalseid vererakke. Glivecit kasutatakse müelodüsplastiliste või müeloproliferatiivsete haigustega täiskasvanute ravimiseks, kellel on trombotsüütide kasvuteguri retseptori (PDGFR) geen muundunud;
• edasiarenenud hüpereosinofiilia sündroom (HES) või krooniline eosinofiilne leukeemia (CEL) – haigused, kus eosinofiilid (teatud valgelibled) hakkavad takistamatult vohama. Glivecit kasutatakse kaugelearenenud hüpereosinofiilse sündroomi või kroonilise eosinofiilleukeemiaga täiskasvanute ravimiseks, kellel on kaks geeni, FIP1L1 ja PDGFRα, teataval viisil muundunud;
• gastrointestinaalne stromaaltuumor – mao- ja soolevähi liik (sarkoom), kus nende elundite tugikudede rakud vohavad. Glivecit kasutatakse gastrointestinaalse stromaaltuumoriga täiskasvanute raviks, kui tuumorit ei saa kirurgiliselt eemaldada, kui vähk on siiretega (levinud
organismis mujale) või kui täiskasvanud patsientidel on gastrointestinaalse stromaaltuumori taastumise oht pärast selle kirurgilist eemaldamist;
• protuberantne dermatofibrosarkoom (DFSP) – vähi liik (sarkoom), kus nahaaluse koe rakud vohavad. Glivecit kasutatakse protuberantse dermatofibrosarkoomiga täiskasvanute raviks, kui sarkoomi ei saa kirurgiliselt eemaldada, kui vähk on pärast ravi taastunud või on siiretega (levinud organismis mujale).
Et nende haigustega patsiente on vähe ja need haigused esinevad harva, nimetati Glivec eri haiguste jaoks eri kuupäevadel (vt allpool) harvikravimiks.
Seda ravimit saab üksnes retsepti alusel.

Kuidas Glivecit kasutatakse?

Ravi Gliveciga peab alustama üksnes verevähi või soliidtuumoritega patsientide ravis kogenud arst. Glivecit manustatakse suu kaudu söögi ajal koos suure klaasitäie veega, et vähendada mao ja soole ärrituse riski. Annus sõltub ravitavast haigusest, patsiendi vanusest ja seisundist ning ravivastusest, kuid ei tohi ületada 800 mg ööpäevas. Üksikasjalik teave on esitatud pakendi infolehel.

Kuidas Glivec toimib?

Gliveci toimeaine imatiniib on proteiintürosiinkinaasi inhibiitor. See tähendab, et toimeaine blokeerib türosiinkinaasideks nimetatavaid ensüüme. Neid ensüüme leidub vähiraku pinna teatud retseptorites, sealhulgas retseptorites, mis osalevad rakkude vohamise stimuleerimises. Nende retseptorite blokeerimisega aitab Glivec rakkude jagunemist piirata.

Kuidas Glivecit uuriti?

Kroonilise müeloidleukeemia korral uuriti Gliveci toimet neljas põhiuuringus, milles osales 2133 täiskasvanut, ja ühes uuringus, milles osales 54 last. Neist ühes uuringus osales 1106 täiskasvanut, kellel võrreldi Gliveci kasutamist alfainterferooni ja tsütarabiini (samuti vähiravimid) kombinatsioonraviga. Uuringus jälgiti patsientide elulemust vähi süvenemiseni.
Akuutse lümfoblastse leukeemia korral uuriti Gliveci toimet kolmes uuringus, milles osales 456 täiskasvanut, ja neist ühes võrreldi Gliveci kasutamist 55 äsja diagnoositud patsiendil tavalise keemiaraviga.
Gastrointestinaalse stromaaltuumori korral uuriti Glivecit kahes põhiuuringus. Ühes osales 147 patsienti, kelle gastrointestinaalset stromaaltuumorit ei saanud kirurgiliselt eemaldada või kellel see oli siiretega; uuringus jälgiti, kas tuumori suurus vähenes. Selles uuringus ei võrreldud Glivecit muude ravimitega. Teises uuringus võrreldi Glivecit platseeboga (näiv ravim) 713 patsiendil, kelle vähk oli eemaldatud kirurgiliselt. Uuringus jälgiti patsientide elulemust vähi taastumiseni.
Uuringutes müelodüsplastiliste või müeloproliferatiivsete haiguste (31 patsienti), hüpereosinofiilse sündroomi ja kroonilise eosinofiilleukeemia (176 patsienti) ja protuberantse dermatofibrosarkoomi (18 patsienti) korral Glivecit ühegi muu ravimiga ei võrreldud. Neis uuringutes vaadeldi, kas vere rakusisalduse normaalne väärtus taastus või kas vähirakkude sisaldus või kasvajate suurus vähenes.

Milles seisneb uuringute põhjal Gliveci kasulikkus?

Glivec oli võrdlusravimitest efektiivsem. Kroonilise müeloidleukeemiaga patsientidest oli 5 aasta pärast haigus süvenenud Glivecit kasutanud patsientidest 16%-l, kuid alfainterferooni koos tsütarabiiniga kasutanud patsientidest 28%-l. Akuutse lümfoblastleukeemiaga patsientide ravis oli Glivec samuti tavalisest keemiaravist mõjusam. Kirurgiliselt eemaldatud gastrointestinaalse stromaaltuumoriga patsientidest oli Glivecit kasutanutel haiguse taastumiseta elulemus suurem kui platseebot kasutanutel. Kroonilise müeloidleukeemia, akuutse lümfoblastse leukeemia ja gastrointestinaalsete stromaaltuumorite mittevõrdlevates uuringutes tekkis Glivecile ravivastus 26–96%-l patsientidest.
Et teised haigused esinevad harva, on nende kohta vähe andmeid, kuid ligikaudu kahel kolmandikul patsientidel tekkis Glivecile vähemalt osaline ravivastus.

Mis riskid kaasnevad Gliveciga?

Gliveci kõige sagedamad kõrvalnähud (esinenud enam kui ühel patsiendil kümnest) on kehakaalu suurenemine, neutropeenia (nakkustega võitlevate vere valgeliblede neutrofiilide vähesus), trombotsütopeenia (vereliistakute vähesus), aneemia (punaliblede vähesus), peavalu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, düspepsia (teatud seedehäire), kõhuvalu, turse, lööve, lihasspasmid ja - krambid, lihase- ja liigesevalu ning väsimus. Gliveci kohta teatatud kõrvalnähtude täieliku loetelu leiate pakendi infolehelt. Glivecit ei tohi kasutada patsiendid, kes võivad olla imatiniibi või selle ravimi mis tahes muu koostisaine suhtes ülitundlikud (allergilised).

Miks Glivec heaks kiideti?

Inimravimite komitee otsustas, et Gliveci kasulikkus kroonilise müeloidleukeemia (CML), akuutse lümfoblastse leukeemia (ALL), müelodüsplastiliste või müeloproliferatiivsete haiguste (MD/MPD), kaugelearenenud hüpereosinofiilse sündroomi (HES), kroonilise eosinofiilleukeemia (CEL), gastrointestinaalse stromaaltuumori (GIST) ja protuberantse dermatofibrosarkoomi (DFSP) ravis on suurem kui ravimiga kaasnevad riskid. Komitee soovitas anda Glivecile müügiloa.
Glivec kiideti esialgu heaks erandkorras, sest need haigused esinevad harva ja ravimi heakskiitmise ajal oli olemas vähe teavet. Et ettevõte esitas vajaliku lisateabe, tühistati müügiloa erandkorras väljastatus 13. aprillil 2007.

Muu teave Gliveci kohta

Euroopa Komisjon andis Gliveci müügiloa, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil, ettevõttele Novartis Europharm Limited 7. novembril 2001. Müügiluba pikendati 7. novembril 2006.

Kokkuvõtte viimane uuendus: 04-2009.