Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Gabapentin actavis - kõvakapsel (300mg)

ATC Kood: N03AX12
Toimeaine: gabapentiin
Tootja: Actavis Group PTC ehf

Artikli sisukord

GABAPENTIN ACTAVIS
kõvakapsel (300mg)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Gabapentin Actavis, 300 mg kõvakapslid

Gabapentiin

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte,sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Gabapentin Actavis ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Gabapentin Actavis’e võtmist

3.Kuidas Gabapentin Actavis’t võtta

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Gabapentin Actavis’t säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Gabapentin Actavis ja milleks seda kasutatakse

Gabapentin Actavis kuulub ravimite rühma, mida kasutatakse epilepsia ja perifeerse neuropaatilise valu (pikaajaline valu, mis on tingitud närvirakkude kahjustusest) raviks.

Gabapentin Actavis`e toimeaine on gabapentiin.

Gabapentin Actavis’t kasutatakse:

-erinevate epilepsiavormide raviks (krambihood, mis esialgu piirduvad aju teatud osadega, levides sealt teistesse ajuosadesse või mitte). Teie arst kirjutab Gabapentin Actavis’t teile epilepsia ravimiseks, kui teie praeguse raviga ei saa teie seisundit täielikult kontrollida. Kui pole öeldud teisiti, peate Gabapentin Actavis’t võtma lisaks praegusele ravile. Gabapentin Actavis’t võib kasutada ka eraldi täiskasvanute ja üle 12-aastaste laste ravimiseks.

-perifeerse neuropaatilise valu raviks (närvikahjustustest tingitud pikaajaline valu). Perifeerset neuropaatilist valu (esineb peamiselt jalgades ja /või kätes) võivad põhjustada paljud haigused, näiteks diabeet või vöötohatis. Valutunnet võib kirjeldada kui ägedat, põletavat, tuikavat, tulitavat, torkivat, teravat, kramplikku, pakitsevat, kipitavat, tuima jne.

2. Mida on vaja teada enne Gabapentin Actavis’e võtmist

Ärge võtke Gabapentin Actavis’t:

-kui olete gabapentiini või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Gabapentin Actavis’e võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Kui teil on neerudega probleeme, võib teie arst teile määrata teise annuse.

-Kui teile tehakse hemodialüüsi (et eemaldada jääkaineid, tingituna neerupuudulikkusest), öelge oma arstile, kui teil tekib lihasvalu ja/või nõrkus.

-Kui teil tekivad sellised nähud, nagu püsiv kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, võtke kohe ühendust oma arstiga, sest need sümptomid võivad viidata ägedale pankreatiidile (põletikuline kõhunääre).

-Kui teil esineb erinevat liiki krampe, sealhulgas absaanse.

Turuletulekujärgsete kogemuste põhjal on gabapentiini kasutamisel teatatud kuritarvitamise ja sõltuvuse tekkest. Rääkige oma arstiga, kui teil on esinenud kuritarvitamist või sõltuvust.

Väiksel hulgal inimestest, keda on ravitud antiepileptikumidega nagu gabapentiin, on esinenud enda vigastamise või enesetapumõtteid. Kui teil tekivad sellised mõtted, siis võtke viivitamatult ühendust oma arstiga.

Oluline teave võimalike tõsiste reaktsioonide kohta

Väikesel hulgal inimestel, kes võtavad Gabapentin Actavis`t, tekib allergiline reaktsioon või potentsiaalselt tõsine nahareaktsioon, mis võib ravimata jätmisel areneda palju tõsisemaks probleemiks. Kui te võtate Neurontin’i, peate te sümptome teadma ning tähele panema.

Lugege nende sümptomite kirjeldust infolehe lõigust 4 „Võtke otsekohe ühendust oma arstiga, kui pärast ravimi võtmist tekib mõni järgmistest sümptomitest, sest need võivad viidata tõsisele haigusseisundile“.

Kui teil on lihasnõrkus, -hellus või -valu ja eriti kui te samal ajal tunnete ennast halvasti või on kõrge palavik, võib see olla põhjustatud ebanormaalsest lihaste lagunemisest, mis võib olla eluohtlik ning viia neeruprobleemideni. Teil võib samuti tekkida uriini värvuse muutus ja muutused veretestide tulemustes (vere kreatiinfosfokinaasi märkimisväärne tõus). Kui teil tekib mõni nendest nähtudest või sümptomitest, pöörduge kohe arsti poole.

Muud ravimid ja Gabapentin Actavis

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Opioide sisaldavad ravimid, nagu morfiin.

Kui te võtate ükskõik milliseid opioide sisaldavaid ravimeid (nt morfiin), rääkige sellest palun oma arstile või apteekrile, sest opioidid võivad tugevdada Gabapentin Actavis`e toimet. Lisaks võib Gabapentin Actavis`e kooskasutamine opioididega tekitada unisust ja/või hingamise pärssimist.

Antatsiidid (seedehäirete raviks)

Kui samaaegselt võetakse Gabapentin Actavis`t ning alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavaid antatsiide ,võib Gabapentin Actavis’e imendumine maost väheneda. Seetõttu on soovitatav, et Gabapentin Actavis’t ei võetaks varem kui vähemalt kaks tundi pärast antatsiidi võtmist.

Gabapentin Actavis ei oma teadaolevaid koostoimeid teiste epilepsiavastaste ravimite ega suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega.

Gabapentin Actavis võib mõjutada mõningate laboratoorsete analüüside tulemusi, kui teil on vaja teha uriinianalüüsi, rääkige oma arstile või haiglas, milliseid ravimeid te võtate.

Gabapentin Actavis koos toiduga

Gabapentin Actavis`t võib võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus, imetamine ja fertiilsus

Rasedus

Gabapentin Actavis’t ei tohi võtta raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui teie arst pole teisiti määranud. Gabapentin Actavis’e ravi ajal peavad viljakas eas naised kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid meetmeid.

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga. Ärge katkestage selle ravimi võtmist järsku, sest see võib põhjustada võõrutuskrampe, millel võivad teile ja teie lapsele olla tõsised tagajärjed.

Uuringuid konkreetselt gabapentiini kasutamise kohta rasedatel ei ole läbi viidud, kuid on teada, et teised krambihoogude ravimiseks kasutatavad ravimid on potentsiaalselt ohtlikud lapse arengule, eriti kui samaaegselt kasutatakse rohkem kui ühte krambivastast ravimit. Seetõttu peate võimalusel püüdma raseduse ajal võtta ainult ühte krambivastast ravimit ja ainult oma arsti juhtnööride kohaselt.

Imetamine

Gabapentin Actavis’e toimeaine, gabapentiin, eritub rinnapiima. Gabapentin Actavis’e võtmise ajal ei ole soovitav last rinnaga toita, kuna toime lapsele ei ole teada.

Viljakus

Loomkatsetes ei ole täheldatud toimet viljakusele.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Gabapentin Actavis võib tekitada pearinglust, unisust ja väsimust. Te ei tohi juhtida autot, töötada keerukate masinatega ega osaleda teistes potentsiaalselt ohtlikes tegevustes, kui te ei tea, kas see ravim mõjutab teie võimet neid tegevusi teostada.

Gabapentib Actavis sisaldab laktoosi

Kapslid sisaldavad laktoosmonohüdraati (teatud tüüpi suhkur). Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

3.Kuidas Gabapentin Actavis’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teie arst määrab teile sobiva annuse.

Soovitatav annus epilepsia korral

Täiskasvanud ja noorukid:

Võtke selline arv kapsleid, nagu teile on määratud. Teie arst suurendab teie annust tavaliselt järk- järgult. Algannus on tavaliselt vahemikus 300...900 mg ööpäevas. Seejärel võib annust järk-järgult suurendada kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas ja teie arst annab teile juhise võtta seda 3 eraldi annusena, s.t üks hommikul, teine pärastlõunal ja kolmas õhtul.

Lapsed vanuses 6 aastat ja vanemad:

Teie lapsele antava annuse määrab arst, see arvutatakse teie lapse kehakaalu põhjal. Ravi alustatakse väikese algannusega, mida suurendatakse järk-järgult ligikaudu 3 päeva jooksul. Tavaline annus epilepsia kontrollimiseks on 25...35 mg/kg ööpäevas. Tavaliselt manustatakse see 3 eraldi annusena, võttes kapsleid iga päev, tavaliselt üks hommikul, üks pärastlõunal ja üks õhtul.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Gabapentin Actavis’t ei soovitata kasutada alla 6-aastastel lastel.

Soovitatv annus perifeerse neuropaatilise valu korral

Täiskasvanud:

Võtke teie arsti poolt määratud arv kapsleid. Teie arst suurendab teie annust tavaliselt järk-järgult. Algannus on tavaliselt vahemikus 300...900 mg ööpäevas. Seejärel võib annust järk-järgult suurendada kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas ja teie arst annab teile juhise võtta seda 3 eraldi annusena, s.t üks hommikul, teine pärastlõunal ja kolmas õhtul.

Kui teil on neerufunktsiooni häired või kui te saate hemodialüüsi

Kui teil on neerufunktsiooni häired või kui te saate dialüüsravi, siis võib teie arst määrata teile teistsuguse manustamise sageduse ja/või annuse.

Kui te olete vanem kui 65 aastat, võtke Gabapentin Actavis’t tavalistes annustes, juhul kui teil ei ole probleeme neerudega. Kui teil on probleeme neerudega, võib teie arst teile määrata erineva annustamisrežiimi ja/või annuse.

Kui teil on tunne, et Gabapentin Actavis`e toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nii kiiresti kui võimalik nõu oma arsti või apteekriga.

Manustamisviis

Gabapentin Actavis`t võetakse suukaudselt. Neelake alati kapslid alla tervena koos piisava koguse veega.

Jätkake Gabapentin Actavis’e võtmist, kuni arst annab teile juhise lõpetada.

Kui te võtate Gabapentin Actavis’t rohkem kui ette nähtud

Kui teie või keegi teine võtate juhuslikult liiga palju kapsleid või kui te arvate, et laps on mõne alla neelanud, pöörduge koheselt arsti poole või lähimasse haiglasse. Kuna Gabapentin Actavis võib teid uimaseks muuta, on soovitatav, et te paluksite kellelgi end arsti juurde või haiglasse sõidutada või kutsuksite kiirabi. Võtke kaasa kõik võtmata kapslid, koos karbi ja pakendiga, nii et haigla saaks ruttu kindlaks teha, missugust ravimit olete võtnud. Üleannustamise sümptomid on pearinglus, topeltnägemine, segane kõne, teadvuse kadu, uimasus, ja kerge kõhulahtisus.

Kui te unustate Gabapentin Actavis’t võtta

Kui unustate annuse võtta, võtke see niipea, kui see teile meenub, välja arvatud juhul, kui on aeg võtta järgmine annus. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Gabapentin Actavis’e võtmise

Ärge lõpetage Gabapentin Actavis’e võtmist, kui arst ei ole käskinud seda teha. Ravi lõpetamine peab toimuma järk-järgult minimaalselt 1 nädala jooksul. Kui te lõpetate Gabapentin Actavis’e võtmise järsku või enne, kui arst seda määrab, suureneb krambihoogude tekkerisk.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Võtke otsekohe ühendust oma arstiga, kui pärast ravimi võtmist tekib mõni järgmistest sümptomitest, sest need võivad viidata tõsisele haigusseisundile:

-rasked nahareaktsioonid, mis nõuavad kohest ravi, huulte ja näopiirkonna turse, nahalööve ja nahapunetus ja/või juuste väljalangemine (need võivad olla tõsise allergilise reaktsiooni sümptomid);

-püsiv kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, sest need võivad olla ägeda pankreatiidi (kõhunäärme- põletik) sümptomid;

-Gabapentin Actavis võib põhjustada tõsist või eluohtlikku allergilist reaktsiooni, mis võib kahjustada teie nahka või teisi kehaosasid, nagu maks või vererakud. Seda tüüpi reaktsiooni tekkimisel võib teil esineda nahalöövet, aga ei pruugi. Antud reaktsiooni korral võite te vajada haiglaravi või peate lõpetama Gabapentin Actavis`e võtmise.

Kui teil esineb ükskõik milline alljärgnevatest sümptomitest, võtke kohe ühendust oma arstiga:

-nahalööve

-nõgeslööve

-palavik

-püsiv lümfisõlmede suurenemine

-huulte ja keele turse

-naha või silmavalgete kollasus

-ebatavalised verevalumid või verejooksud

-äärmine jõuetus või väsimus

-teadmata põhjusega lihasvalu

-korduvad infektsioonid

Need sümptomid võivad olla tõsise reaktsiooni esmased nähud. Arst peab teid läbi vaatama ja otsustama, kas te võite Gabapentin Actavis’e võtmist jätkata.

Kui te saate dialüüsravi, rääkige oma arstile, kui teil tekib lihasvalu ja/või –nõrkus.

Teised kõrvaltoimed, mis võivad tekkida:

Väga sage (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st):

-viirusnakkus;

-unisus, pearinglus, koordinatsiooni puudumine:

-väsimus, palavik.

Sage(võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st):

-kopsupõletik, hingamisteede infektsioon, kuseteede infektsioon, infektsioonid, kõrvapõletik või teised põletikud;

-madal valgete vereliblede arv

-isutus, söögiisu suurenemine

-viha teiste suhtes, segasus, meeleolu kõikumised, depressioon, ärevus, närvilisus, mõtlemisraskused

-krambid, tõmblevad liigutused, tõmblused, rääkimisraskused, mälukaotus, värinad, unehäired, peavalu, nahatundlikkus, tundlikkuse vähenemine (tuimus), koordinatsioonihäired, ebatavalised silmaliigutused, reflekside elavnemine, nõrgenemine või kadumine, reflekside vähenemine, elavnemine või puudumine

-nägemise hägustumine, kahelinägemine

-peapööritus (vertiigo)

-kõrge vererõhk, nahapunetus või veresoonte laienemine

-hingamisraskused, bronhiit, kurgu valulikkus, köha, ninakuivus

-oksendamine, iiveldus, hammaste probleemid, põletikulised igemed, kõhulahtisus, kõhuvalu, seedehäired, kõhukinnisus, suu- või kurgukuivus, kõhupuhitus

-näoturse, sinised laigud, lööve, sügelus, akne

-liigesvalu, lihasvalu, seljavalu, tõmblused

-erektsioonihäired (impotentsus)

-jalgade ja käte turse, kõndimisraskused, nõrkustunne, valu, haiglane enesetunne, gripilaadsed sümptomid

-vere valgeliblede arvu vähenemine, kehakaalu suurenemine

-ootamatud vigastused, luumurrud, marrastused.

Lisaks teatati lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes aeg-ajalt agressiivsest käitumisest ja tõmblevatest liigutustest.

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):

-allergilised reaktsioonid, nagu nõgestõbi

-liigutuste aeglustumine

-kiired südamelöögid

-turse, mis võib haarata näo, keha ja jäsemed

-ebatavalised vereanalüüsi tulemused, mis viitavad maksaprobleemidele

-vaimsed häired;

-kukkumine

-kõrge veresuhkru tase (sagedamini täheldatud diabeediga patsientidel).

Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

-teadvusekadu

-madal veresuhkru tase (sagedamini täheldatud diabeediga patsientidel)

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

-vereliistakute (vere hüübimisega seotud rakud) arvu vähenemine, veresuhkru kõikumised

-hallutsinatsioonid;

-ebaloomulike liigutuste, nagu väänlemine, tõmblevad liigutused ja jäikus, teke;

-helin kõrvus;

-rühm kõrvaltoimeid, mis võivad sisaldada turses lümfisõlmi (väikesed üksikud muhud naha all), palavikku, löövet ja maksapõletikku;

-naha ja silmade kollaseks muutumine (kollatõbi), maksapõletik;

-äge neerupuudulikkus, kusepidamatus;

-rinnanäärmekoe mahu suurenemine, rindade suurenemine;

-kõrvaltoimed gabapentiini võtmise järsu katkestamise tõttu (ärevus, unehäired, iiveldus, valu, higistamine), valu rinnus;

-lihaskiudude purunemine (rabdomüolüüs);

-muutused veretestide tulemustes (vere kreatiinfosfokinaasi tõus);

-seksuaalfunktsiooni häired, sealhulgas võimetus saada orgasmi, hilinenud seemnepurse;

-madal naatriumi tase veres.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Gabapentin Actavis’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Gabapentin Actavis sisaldab

-Toimeaine on gabapentiin. Üks kõvakapsel sisaldab 300 mg gabapentiini.

-Teised koostisosad on:

Kapsli sisu: laktoosmonohüdraat, maisitärklis, talk.

Kapsli kest: titaandioksiid (E 171), kollane raudoksiid (E 172), želatiin.

Kuidas Gabapentin Actavis välja näeb ja pakendi sisu

Gabapentin Actavis 300 mg kapslid on kollased.

Pakendis on 20, 50, 60, 100 või 200 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja:

Actavis Group PTC ehf., Reykjavikurvegi 76-78, 220 Hafnarfjörður, Island

Tootjad:

KERN Pharma, S.L. Poligono Industrial Colon II, C/Venus 72, 08228-Terrassa (Barcelona), Hispaania

Sofarimex- Industria Quimica e Farmaceutica, S.A.,

Av. Das Industrias- Alto de Colaride,

Agualva, 2735-213 Cacem,

Portugal

MPF B.V.,

Appelhof 13,

8465 RX, Oudehaske,

Holland

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. UAB Actavis Baltics Eesti Filiaal,

Tiigi 28/Kesk tee 23a, Jüri, Rae vald, 75301 Harjumaa, Tel: (+372) 6100 565

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2017.


GABAPENTIN ACTAVIS_1367119_SPC_13671191x1

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Gabapentin Actavis, 300 mg kõvakapslid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks 300 mg kõvakapsel sisaldab 300 mg gabapentiini.

INN. Gabapentinum

Teadaolevat toimet omav abiaine:

Üks 300 mg kõvakapsel sisaldab 40 mg laktoosi (monohüdraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Kõvakapsel.

Kollased, kõvad želatiinkapslid, suurusega 1.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Epilepsia

Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) täiendav ravi täiskasvanutel ja 6-aastastel ning vanematel lastel (vt lõik 5.1).

Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) monoteraapia täiskasvanutel ja 12-aastastel ning vanematel noorukitel.

Perifeerne neuropaatiline valu

Perifeerse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel, nt valulik diabeetiline neuropaatia ja postherpeetiline neuralgia.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Kõikide näidustuste puhul on ravi alustamiseks toodud tabelis 1 skeem annuse kohandamiseks, mida on soovitatav kasutada täiskasvanutel ning 12-aastastel ja vanematel noorukitel. Annustamisjuhised alla 12-aastastele lastele on toodud selles lõigus hiljem, erineva alapealkirja all.

Tabel 1

ANNUSTAMISSKEEM – ANNUSE KOHANDAMINE RAVI ALUSTAMISEL

1. päev

2. päev

3. päev

300 mg üks kord ööpäevas

300 mg kaks korda ööpäevas

300 mg kolm korda ööpäevas

Gabapentiin-ravi lõpetamine

Kui osutub vajalikuks gabapentiin-ravi lõpetada, tuleb seda kliinilisele kogemusele toetuvalt teha järk- järgult vähemalt ühe nädala jooksul, sõltumata näidustusest.

Epilepsia

Epilepsia nõuab tavaliselt pikaajalist ravi. Annuse määrab raviarst sõltuvalt patsiendi individuaalsest taluvusest ja ravimi toimest.

Täiskasvanud ja noorukid:

Kliinilistes uuringutes oli efektiivne annus vahemikus 900...3600 mg ööpäevas. Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1 või manustades esimesel päeval 300 mg kolm korda ööpäevas. Seejärel võib annust sõltuvalt konkreetse patsiendi ravivastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva järel kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib vajalik olla gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg annuseni 1800 mg ööpäevas jõudmiseks on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni

3600 mg ööpäevas 3 nädalat. Pikaajalistes avatud kliinilistes uuringutes olid annused kuni 4800 mg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja võõrutuskrampide tekke vältimiseks ei tohi maksimaalne aeg kahe annuse manustamise vahel ületada 12 tundi.

Lapsed

Lapsed vanuses 6 aastat ja vanemad:

Algannus peab olema vahemikus 10...15 mg/kg ööpäevas ja efektiivne annus saavutatakse annuse kohandamisega ligikaudu 3 päeva jooksul. Gabapentiini efektiivne annus 6-aastastel ja vanematel lastel on 25...35 mg/kg ööpäevas. Pikaajalises kliinilises uuringus olid annused kuni 50 mg/kg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja maksimaalne aeg annuste manustamise vahel ei tohi ületada 12 tundi.

Gabapentiinravi optimeerimiseks ei ole vaja jälgida gabapentiini plasmakontsentratsiooni. Lisaks võib gabapentiini kasutada koos teiste epilepsiavastaste ravimitega, ilma et see mõjutaks gabapentiini plasmakontsentratsiooni või teiste epilepsiavastaste ravimite seerumikontsentratsiooni.

Perifeerne neuropaatiline valu

Täiskasvanud:

Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1. Alternatiivselt on algannus 900 mg ööpäevas, mis manustatakse kolme võrdse annusena. Seejärel võib annust sõltuvalt patsiendi individuaalsest vastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva järel kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib vajalik olla gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg annuseni 1800 mg ööpäevas jõudmiseks on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat.

Perifeerse neuropaatilise valu ravis, näiteks valuliku diabeetilise neuropaatia ja postherpeetilise neuralgia ravis ei ole kliinilistes uuringutes efektiivsust ja ohutust uuritud üle 5-kuulise ravi korral. Kui patsiendil on perifeerset neuropaatilist valu vaja ravida kauem kui 5 kuud, peab raviarst hindama patsiendi kliinilist seisundit ja kindlaks tegema täiendava ravi vajaduse.

Manustamisjuhised kõikide näidustuste puhul

Nõrga tervisega patsientidel (nt väike kehakaal, pärast elundi siirdamist jne) tuleb annust kohandada aeglasemalt, kasutades kas väiksema tugevusega annuseid või pikemaid vaheaegu annuste suurendamiste vahel.

Kasutamine eakatel patsientidel (üle 65-aastased)

Eakad patsiendid võivad vajada annuse kohandamist vanusest tingitud neerufunktsiooni alanemise tõttu (vt tabel 2). Unisus, perifeerne turse ja asteenia võivad sagedamini esineda eakatel patsientidel.

Kasutamine neerukahjustusega patsientidel

Annust soovitatakse kohandada neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel vastavalt tabelile 2 ja/või hemodialüüsi saavatel patsientidel. Neerupuudulikkusega patsientidel saab kasutada järgmiseid annustamissoovitusi:

GABAPENTIN ACTAVIS_1367119_SPC_13671193x1
Ööpäevane koguannusA (mg/ööpäevas)
900...3600
600...1800
300...900
150 B...600
150 B...300

Tabel 2

GABAPENTIINI ANNUSTAMINE TÄISKASVANUTELE SÕLTUVALT NENDE NEERUFUNKTSIOONIST

Kreatiniini kliirens (ml/min)

80

50...79

30...49

15...29

<15C

A Ööpäevane annus tuleb manustada kolme annusena. Neerukahjustusega patsientidel on annust vähendatud (kreatiniini kliirens <79 ml/min).

B Manustada üle päeva 300 mg.

C Patsientidel kreatiniini kliirensiga <15 ml/min tuleb ööpäevast annust vähendada vastavalt kreatiniini kliirensile (nt patsientidele kreatiniini kliirensiga 7,5 ml/min tuleb anda pool sellest ööpäevasest annusest, mis antakse patsientidele kreatiniini kliirensiga 15 ml/min).

Kasutamine hemodialüüsi saavatel patsientidel

Hemodialüüsi saavatel anuuriaga patsientidel, kes ei ole kunagi varem saanud gabapentiini, on soovitatav gabapentiini küllastusannus 300...400 mg, seejärel soovitatakse manustada pärast igat neljandat hemodialüüsi tundi 200...300 mg gabapentiini. Dialüüsivabadel päevadel ei tohi gabapentiini manustada.

Hemodialüüsi saavatel neerukahjustusega patsientidel peab gabapentiini säilitusannus põhinema tabelis 2 toodud annustamissoovitustel. Lisaks säilitusannusele soovitatakse pärast igat neljandat hemodialüüsi tundi manustada täiendav annus 200...300 mg.

Manustamisviis

Suukaudseks kasutamiseks.

Gabapentiini võib võtta koos toiduga või ilma ja see tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse vedelikuga (nt klaasi veega).

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine

Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism gabapentiini saavatel patsientidel ei ole teada, kuid olemasolevate andmete põhjal ei saa seda riski ka välistada.

Seega peaks patsiente suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas jälgima ja vajadusel rakendama vastavat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole.

Äge pankreatiit

Kui patsiendil tekib gabapentiinravi ajal äge pankreatiit, tuleb kaaluda gabapentiini manustamise katkestamist (vt lõik 4.8).

Krambid

Kuigi ei ole teada, et gabapentiinravi lõpetamisel tekiksid krambid, võib krambivastaste ravimite manustamise järsk lõpetamine tekitada epilepsiahaigetel epileptilise seisundi (vt lõik 4.2).

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, võib mõnedel patsientidel gabapentiini kasutamisel suureneda krambihoogude sagedus või tekkida uut tüüpi krambihood.

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, ei ole püüded lõpetada samaaegne teiste epilepsiavastaste ravimite kasutamine patsientidel, kellel on halb ravivastus rohkem kui ühe epilepsiavastase ravimi suhtes, et üle minna gabapentiini monoteraapiale, andnud eriti edukaid tulemusi.

Gabapentiin ei ole tõhus primaarsete generaliseerunud krambihoogude ravis, nagu absaansid, ja võib mõnedel patsientidel seda tüüpi hooge isegi süvendada. Seetõttu tuleb absaanse sisaldavate erinevat tüüpi krambihoogudega patsientidel gabapentiini kasutada ettevaatusega.

Gabapentiinravi ajal on tekkinud pearinglust ja unisust, mis võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumiste) esinemissagedust. Turuletulekujärgselt on kirjeldatud ka teadvusekao, segasuse ja vaimsete häirete esinemist. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni nad harjuvad ravimi võimalike toimetega.

Kasutamine koos opioididega

Patsiente, kes peavad kasutama ravimit koos opioididega, tuleb hoolikalt jälgida kesknärvisüsteemi (KNS) depressiooni nähtude suhtes nagu unisus, sedatsioon ning hingamise pärssimine. Patsientidel, kes kasutavad koos gabapentiini ja morfiini, võib esineda gabapentiini kontsentratsiooni tõus veres. Gabapentiini või opioidi annust tuleb vastavalt vähendada (vt lõik 4.5).

Eakad (üle 65-aastased)

Süstemaatilisi uuringuid 65-aastastel ja vanematel patsientidel ei ole gabapentiiniga läbi viidud. Ühes topeltpimedas uuringus neuropaatilise valuga patsientidel esines 65-aastastel ja vanematel patsientidel unisust, perifeerset turset ja asteeniat veidi suuremal määral kui noorematel patsientidel. Peale nende leidude ei ole kliinilised uuringud selle rühma patsientidel näidanud noorematest patsientidest erinevat kõrvaltoimete profiili.

Lapsed

Pikaajalise (rohkem kui 36 nädalat) gabapentiinravi toimet õppimisele, intellektile ja laste ning noorukite arengule ei ole piisavalt uuritud. Seetõttu tuleb kaaluda pikaajalisest ravist saadava kasu ja sellise raviga seotud võimaliku riski suhet.

Kuritarvitamine ja sõltuvus

Turuletulekujärgses andmebaasis on teateid kuritarvitamise ja sõltuvuse juhtudest. Hinnata hoolikalt patsientide ravimite kuritarvitamise anamneesi ja jälgida neid gabapentiini kuritarvitamise võimalike tunnuste suhtes, nt ravimi sõltuvuskäitumine, annuse suurendamine, tolerantsuse tekkimine.

Ravimlööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS)

Epilepsiavastaseid ravimeid, sealhulgas gabapentiini, kasutavatel patsientidel on täheldatud raskeid eluohtlikke süsteemseid ülitundlikkusreaktsioone, nagu ravimlööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (Drug rash with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS) (vt lõik 4.8).

On oluline märkida, et ülitundlikkuse varased sümptomid, nagu palavik või lümfadenopaatia, võivad esineda juba enne nahalööbe ilmnemist. Nimetatud nähtude või sümptomite esinemisel tuleb patsienti kohe uurida. Kui muud põhjust nende nähtude või sümptomite esinemiseks ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb ravi gabapentiiniga katkestada.

Laboratoorsed uuringud

Valepositiivseid tulemusi võib saada uriini üldvalgu poolkvantitatiivsel määramisel ribatestiga. Seetõttu soovitatakse selliseid positiivseid ribatesti tulemusi kontrollida erinevate analüütiliste

meetoditega (nagu biureeditest, turbidimeetria või värvusreaktsioonid) või kasutada neid juba kohe alternatiivsete meetoditena.

Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasipuudulikkus või glükoosi- galaktoosi imendumishäire, ei tohi seda ravimit võtta.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Gabapentiini ja opioidi samaaegsest kasutamisest tingitud hingamise pärssimist ja/või sedatsiooni on kirjeldatud nii spontaanselt teatatud kui ka kirjanduses avaldatud juhtumites. Mõningates teadetes märgiti seda kui eriti probleemset asjaolu gabapentiini ja opioidide kombinatsioonides, eriti eakatel patsientidel.

Uuringus tervete vabatahtlikega (N=12), milles 2 tundi enne gabapentiini 600 mg kapsli manustamist anti patsientidele 60 mg kontrollitud vabanemisega morfiini kõvakapsel, suurenes gabapentiini keskmine AUC 44% võrra võrreldes gabapentiini manustamisega ilma morfiinita. Seetõttu tuleb patsiente, kes vajavad samaaegset ravi opioididega, hoolikalt jälgida KNS-i depressiooni sümptomite suhtes, nagu unisus, sedatsioon ning hingamise pärssimine, ja gabapentiini või opioidi annust vastavalt vähendada.

Gabapentiinil ei ole leitud koostoimeid fenobarbitaali, fenütoiini, valproehappe või karbamasepiiniga.

Gabapentiini tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetika on tervetel isikutel ja neid epilepsiavastaseid ravimeid saavatel epilepsiahaigetel ühesugune.

Gabapentiini manustamine koos noretindrooni ja/või etünüülöstradiooli sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste ravimitega ei mõjuta kummagi ravimi tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetikat.

Gabapentiini manustamine koos alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavate antatsiididega vähendab gabapentiini biosaadavust kuni 24%. Gabapentiini on soovitav võtta vähemalt 2 tundi pärast antatsiidide manustamist.

Gabapentiini eritumine neerude kaudu ei muutu probenetsiidiga koosmanustamisel.

Gabapentiini neerude kaudu eritumise kerget vähenemist tsimetidiiniga koosmanustamisel ei peeta kliiniliselt oluliseks.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Epilepsia ja epilepsiavastaste ravimite kasutamisega seotud üldine risk

Kui emasid ravitakse epilepsiavastaste ravimitega, suureneb väärarengute risk järglastel 2...3 faktori võrra. Kõige sagedamini on teatatud huulelõhest, kardiovaskulaarsüsteemi väärarengust ja neuraaltoru defektist. Ravimisel mitme epilepsiavastase ravimiga võib kaasneda suurem kaasasündinud väärarengute risk kui monoteraapia puhul, seetõttu on tähtis, et kui vähegi võimalik, kasutataks monoteraapiat. Naised, kes võivad rasestuda või fertiilses eas naised, tuleb suunata eriarsti juurde ja epilepsiavastase ravi vajadus tuleb ümber hinnata, kui naisel on plaanis rasestuda. Epilepsiavastast ravi ei tohi järsku lõpetada, sest see võib põhjustada võõrutuskrampide teket, millel võivad olla tõsised tagajärjed nii emale kui ka lapsele. Epilepsiahaigete emade lastel on harva täheldatud arengupeetust. Ei ole võimalik vahet teha, kas arengupeetust on põhjustanud geneetilised, sotsiaalsed tegurid, ema epilepsia või epilepsiavastased ravimid.

Gabapentiiniga seotud risk

Gabapentiini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Gabapentiini ei tohi kasutada raseduse ajal kui just ravist saadav võimalik kasu emale ei kaalu üles võimalikke kaasuvaid riske lootele.

Ei saa kindlalt väita epilepsia enda ja samaaegselt manustatud epilepsiavastaste ravimite tõttu, et gabapentiin on seotud kaasasündinud väärarengute suurenenud riskiga kui seda kasutada raseduse ajal.

Imetamine

Gabapentiin eritub inimese rinnapiima. Et ravimi toime rinnalapsele ei ole teada, tuleb gabapentiini rinnaga toitvatele naistele manustada ettevaatusega. Gabapentiini tuleb kasutada rinnaga toitvatel naistel ainult siis, kui ravist saadav kasu on suurem kui risk.

Fertiilsus

Loomkatsetes toime fertiilsusele puudus (vt lõik 5.3).

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Gabapentiin mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Gabapentiin toimib kesknärvisüsteemi ja võib põhjustada uimasust, pearinglust või teisi sarnaseid sümptomeid. Isegi kui need on vaid kerged kuni mõõdukad, võivad need kõrvaltoimed kujutada potentsiaalset ohtu autojuhtimisele või masinate käsitsemise võimele. See kehtib eriti ravi alustamisel ja annuse suurendamisel.

4.8Kõrvaltoimed

Epilepsia (täiendav ravi ja monoteraapia) ja neuropaatilise valu korral läbi viidud kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimed on toodud allpool olevas tabelis klassi ja esinemissageduse alusel (väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni ≤1/100), harv (≥10 000 kuni ≤1/1000), väga harv (<1/10 000). Kui kõrvaltoime esines kliinilistes uuringutes erinevate sagedustega, käsitleti seda suurima teadaoleva sagedusega.

Muud reaktsioonid, millest teatati turuletulekujärgselt, on alltoodud nimekirjas kursiivis esinemissagedusega teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass

Kõrvaltoimed

Infektsioonid ja infestatsioonid

 

Väga sage

viirusinfektsioon

Sage

kopsupõletik, hingamisteede infektsioon, kuseteede

 

infektsioon, infektsioon, keskkõrvapõletik

Vere ja lümfisüsteemi häired

 

Sage

leukopeenia

Teadmata

trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

 

Aeg-ajalt

allergilised reaktsioonid (nt urtikaaria)

Teadmata

ülitundlikkussündroom (süsteemne reaktsioon koos

 

muutlike tunnustega, mis võivad hõlmata palavikku,

 

löövet, hepatiiti, lümfadenopaatiat, eosinofiiliat ning

 

mõnikord ka teisi nähte ja sümptomeid)

Ainevahetus- ja toitumishäired

 

Sage

anoreksia, söögiisu suurenemine

Aeg ajalt

hüperglükeemia (kõige sagedamini esineb diabeediga

 

patsientidel)

Harv

hüpoglükeemia (kõige sagedamini esineb diabeediga

 

patsientidel)

Teadmata

hüponatreemia

GABAPENTIN ACTAVIS_1367119_SPC_13671197x1

Psühhiaatrilised häired

Sage

vaenulikkus, segasusseisund ja emotsionaalne

 

labiilsus,depressioon, ärevus, närvilisus,

 

mõtlemishäired

Teadmata

hallutsinatsioonid

Närvisüsteemi häired

 

Väga sage

unisus, pearinglus, ataksia

Sage

krambid, hüperkineesia, düsartria, amneesia, treemor,

 

unetus, peavalu, tundlikkusehäired nagu paresteesia,

 

hüpesteesia, koordinatsioonihäired, nüstagm,

 

reflekside elavnemine/nõrgenemine või kadumine

Aeg-ajalt

hüpokineesia, vaimsed häired

Harv

teadvusekadu

Teadmata

teised liikumishäired (nt koreoatetoos, düskineesia,

 

düstoonia)

Silma kahjustused

 

Sage

nägemishäired nagu amblüoopia, diploopia

Kõrva ja labürindi kahjustused

 

Sage

peapööritus

Teadmata

tinnitus

Südame häired

 

Aeg-ajalt

palpitatsioonid

Vaskulaarsed häired

 

Sage

hüpertensioon, vasodilatatsioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Sage

düspnoe, bronhiit, farüngiit, köha, nohu

Seedetrakti häired

 

Sage

oksendamine, iiveldus, hammaste probleemid,

 

gingiviit, kõhulahtisus, kõhuvalu, düspepsia,

 

kõhukinnisus, suu- või kurgukuivus, kõhupuhitus

Teadmata

pankreatiit

Maksa ja sapiteede häired

 

Teadmata

hepatiit, ikterus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

 

Sage

näoturse, purpur, mida kõige sagedamini täheldatakse

 

füüsilisest traumast tulenevate siniste laikudena, lööve,

 

kihelus, akne

Teadmata

Stevensi-Johnsoni sündroom, angioödeem,

 

multiformne erüteem, alopeetsia, ravimlööve koos

 

eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (vt lõik 4.4)

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

 

Sage

artralgia, müalgia, seljavalu, tõmblused

Teadmata

rabdomüolüüs, müokloonus

Neerude ja kuseteede häired

 

Teadmata

äge neerupuudulikkus, kusepidamatus

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Sage

impotentsus

Teadmata

rindade hüpertroofia, günekomastia, seksuaalne

 

düsfunktsioon (kaasa arvatud muutused libiidos,

 

ejakulatsioonihäired ja anorgasmia)

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Väga sage

väsimus, palavik

Sage

perifeerne turse, ebanormaalne kõnnak, asteenia, valu,

 

halb enesetunne, gripisündroom

Aeg-ajalt

üldine turse

Teadmata

ärajätureaktsioonid (enamasti ärevus, unetus, iiveldus,

 

valud, higistamine), valu rinnus. On teatatud äkilistest

 

surmajuhtumitest, kuid nende põhjuslikku seost

 

gabapentiinraviga ei ole kindlaks tehtud

Uuringud

 

Sage

vere valgeliblede arvu vähenemine, kehakaalu

 

suurenemine

Aeg-ajalt

kõrgenenud maksafunktsiooni näitajad ASAT (SGOT),

 

ALAT (SGPT) ja bilirubiin

Teadmata

vere kreatiinfosfokinaasi tõus

Vigastus ja mürgistus

 

Sage

juhuslik vigastus, luumurd, marrastus

Aeg-ajalt

kukkumine

Gabapentiinravi ajal on teatatud ägeda pankreatiidi juhtudest. Seos gabapentiiniga ei ole selge (vt lõik 4.4).

Hemodialüüsipatsientidel on tulenevalt lõpp-staadiumis neerupuudulikkusest teatatud müopaatiast koos kõrgenenud kreatiniinkinaasi tasemega.

Lapsed

Hingamisteede nakkuste, keskkõrvapõletiku, krampide ja bronhiidi esinemist täheldati ainult lastega läbiviidud kliinilistes uuringutes. Lisaks teatati lastega läbiviidud kliinilistes uuringutes sageli esinenud agressiivsest käitumisest ja hüperkineesiatest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Gabapentiini üleannustamisel kuni 49 g ei ole täheldatud ägedat, eluohtlikku toksilisust. Üleannustamise sümptomiteks on pearinglus, topeltnägemine, segane kõne, unisus, letargia ja kerge kõhulahtisus. Need sümptomid möödusid kõikidel patsientidel täielikult toetavate meetmete kasutamisel. Gabapentiini imendumise vähenemine annuse suurenedes võib piirata ravimi imendumist üleannustamise ajal ja vähendab seega üleannustamisest põhjustatud toksilisust.

Gabapentiini üleannustamine, eriti tarvitades koos teiste KNS depressantidega, võib viia koomani.

Gabapentiini saab organismist eemaldada hemodialüüsi abil, kuid tavaliselt ei ole see siiski vajalik. Raske neerukahjustusega patsientidel võib hemodialüüs olla siiski näidustatud.

Gabapentiini suukaudset letaalset annust ei olnud võimalik hiirtel ja rottidel kindlaks teha isegi nii suurte annustega kui 8000 mg/kg. Ägeda toksilisuse nähtudeks loomadel on ataksia, raskendatud hingamine, ptoos, hüpoaktiivsus või erutuvus.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised epilepsiavastased ained,

ATC-kood: N03AX12

Toimemehhanism

GABAPENTIN ACTAVIS_1367119_SPC_13671199x1

Mitme epilepsia loomkatse alusel on teada, et gabapentiin siseneb otse ajusse ning väldib krampide teket. Gabapentiinil puudub afiinsus nii GABAA kui ka GABAB retseptorite suhtes ning see ei muuda ka GABA metabolismi. See ei seondu teiste neurotransmitterite retseptoritega ajus ning ei mõjuta ka naatriumikanaleid. Gabapentiinil on kõrge afiinsus voltaaž-sõltuvates kaltsiumikanalites α2δ (alpha-2- delta) alaühiku suhtes ning arvatakse, et seondumine α2δ alaühikuga on gabapentiini krambivastase toime põhjuseks loomadel. Ulatuslik skriining ei ole tuvastanud ühtki teist ravimi märklauda kui α2δ.

Tõendid mitmetest prekliinilistest mudelitest viitavad, et gabapentiini farmakoloogiline aktiivsus tuleneb seondumisest α2δ -ga, vähendades erutuse neurotransmitterite vabanemist KNS-s. Taoline aktiivsus võib olla gabapentiini krambivastase toime põhjuseks. Ei ole teada kas gabapentiini krambivastane toime inimestel põhineb samadel mehhanismidel.

Gabapentiini toime ilmneb ka mitmetes prekliinilistes valu loomkatsetes. Gabapentiini spetsiifiline seondumine α2δ alaühikuga tekitab erinevaid toimeid, mille tõttu ilmneb loomadel ravimi analgeetiline toime. Gabapentiini analgeetiline toime võib ilmneda nii seljaaju tasandil kui ka kõrgemates ajuosades vastasmõju tõttu alanevate valu juhteteedega. Nende prekliiniliste teadmiste vastavus ravimi kliinilisele toimele inimesel on teadmata.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Kliiniline uuring partsiaalsete epilepsiahoogude täiendava ravi kohta 3...12-aastastel lastel näitas gabapentiinigrupis võrreldes platseeboga arvulist, kuid mitte statistiliselt olulist erinevust 50% ravile reageerijate määras. Ravile reageerijate määra täiendav post hoc analüüs vanuse järgi ei näidanud vanuse statistiliselt olulist mõju ei pideva ega ka dihhotoomse tunnusena (3...5- ja 6...12-aastaste vanusegrupis). Kokkuvõte selle uuringu andmete täiendavast post hoc analüüsist on toodud allpool tabelis:

Ravile reageerimine (50% paranemine) ja vanus MITT* populatsioonis

Vanusekategooria

Platseebo

Gabapentiin

P-väärtus

< 6-aastased

4/21 (19,0%)

4/17 (23,5%)

0,7362

6...12-aastased

17/99 (17,2%)

20/96 (20,8%)

0,5144

* Modifitseeritud ravikavatsusega - populatsioon defineeriti kui kõik patsiendid, kes randomiseeriti saama uuringuravimit ja kellel olid hindamist võimaldavad hoogude päevikud 28 päeva kohta nii algses kui ka topeltpimedas faasis.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Suukaudsel manustamisel saabub gabapentiini maksimaalne plasmakontsentratsioon 2...3 tunni jooksul. Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) annuse suurenedes väheneb. Absoluutne biosaadavus 300 mg kapsli manustamisel on ligikaudu 60%. Toit, sealhulgas suure rasvasisaldusega toit, ei oma kliiniliselt olulist toimet gabapentiini farmakokineetikale.

Gabapentiini farmakokineetikat ei mõjuta korduv manustamine. Kuigi gabapentiini plasmakontsentratsioonid olid kliinilistes uuringutes üldiselt vahemikus 2...20 mikrogrammi/ml, ei võimalda need kontsentratsioonid ennustada ohutust ja efektiivsust. Farmakokineetilised parameetrid on toodud tabelis 3.

Tabel 3

Kokkuvõte gabapentiini keskmistest (%CV) stabiilse taseme farmakokineetilistest parameetritest pärast manustamist iga 8 tunni järel

Farmakokineetiline

300 mg

 

400 mg

 

800 mg

 

parameeter

(N=7)

 

(N= 14)

 

(N= 14)

 

 

keskmine

%CV

keskmine

%CV

keskmine

%CV

CMAX (µg/ml)

4,02

(24)

5,74

(38)

8,71

(29)

GABAPENTIN ACTAVIS_1367119_SPC_136711910x1

TMAX (hr)

2,7

(18)

2,1

(54)

1,6

(76)

T 1/2 (hr)

5,2

(12)

10,8

(89)

10,6

(41)

AUC (0-8)

24,8

(24)

34,5

(34)

51,4

(27)

µg/h/ml)

 

 

 

 

 

 

Ae% (%)

NA

NA

47,2

(25)

34,4

(37)

CMAX = maksimaalne stabiilse taseme plasmakontsentratsioon tMAX = aeg Cmax –i saavutamiseni

T 1/2 = eliminatsiooni poolväärtusaeg

AUC(0…8) = stabiilse taseme pindala plasmakontsentratsiooni-aja kõvera all ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist

Ae% = annuse protsent, mis eritub muutumatult uriini ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist NA = ei ole teada.

Jaotumine

Gabapentiin ei seondu plasmavalkudega ja tema jaotusruumala on 57,7 liitrit. Epilepsiahaigetel on gabapentiini kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus ligikaudu 20% vastavast tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioonist. Gabapentiini leidub rinnaga toitvate naiste rinnapiimas.

Biotransformatsioon

Gabapentiin inimorganismis ei metaboliseeru. Gabapentiin ei põhjusta ravimite metabolismi eest vastutavate maksaensüümide (maksa segafunktsionaalsed oksüdaasid) induktsiooni.

Eritumine

Gabapentiin elimineeritakse muutumatult ainult neerude kaudu. Gabapentiini eliminatsiooni poolväärtusaeg ei sõltu annusest ja on keskmiselt 5...7 tundi.

Eakatel patsientidel ja kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel on gabapentiini plasmakliirens vähenenud. Gabapentiini eliminatsioonikonstant, plasmakliirens ja renaalne kliirens vähenevad proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga.

Gabapentiini saab hemodialüüsi abil plasmast eemaldada. Kahjustatud neerufunktsiooniga ja hemodialüüsi saavatel patsientidel on soovitav annust korrigeerida (vt lõik 4.2).

Gabapentiini farmakokineetikat lastel hinnati 50-l tervel isikul vanuses 1 kuu kuni 12 aastat. Gabapentiini plasmakontsentratsioon >5-aastastel lastel oli samasugune kui täiskasvanutel, arvestatuna mg/kg kohta.

Gabapentiini farmakokineetikat lastel hinnati 50-l tervel isikul vanuses 1 kuu kuni 12 aastat. Gabapentiini plasmakontsentratsioon >5-aastastel lastel oli samasugune kui täiskasvanutel, arvestatuna mg/kg kohta.

Farmakokineetilises uuringus, millest võttis osa 24 tervet last vanuses 1 kuu kuni 48 kuud, täheldati üle 5-aastastel lastel võrreldes olemasolevate andmetega ligikaudu 30% madalamat ekspositsiooni (AUC), madalamat CMAX-i ja kõrgemat kliirensit kehakaalu kohta.

Lineaarsus/mittelineaarsus

Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) väheneb annuse suurenedes, mis viitab mittelineaarsele farmakokineetikale, mis hõlmab biosaadavuse parameetreid (F), nt Ae (%), Cl/F, Vd/F. Eliminatsiooni farmakokineetikat (farmakokineetilised parameetrid, mis ei hõlma F-i nagu ClR ja T1/2) saab kõige paremini kirjeldada lineaarse farmakokineetikana. Gabapentiini tasakaalukontsentratsioon plasmas on etteennustatav ühekordse annuse manustamise andmete põhjal.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Kartsinogeensus

Gabapentiini manustati toiduga hiirtele annuses 200 mg/kg , 600 mg/kg ja 2000 mg/kg päevas ning rottidele 250 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg päevas kahe aasta jooksul. Pankrease atsinaarrakk- kasvajate esinemissageduse statistiliselt olulist suurenemist leiti suurimate manustatud annuste puhul

vaid isastel rottidel. Maksimaalne plasmakontsentratsioon rottidel annusega 2000 mg/kg päevas on 10 korda suurem kui plasmakontsentratsioon inimestel annusega 3600 mg/kg päevas. Isaste rottide pankrease atsinaarrakk-kasvajate pahaloomulisuse aste on madal, need ei mõjutanud elulemust, ei metastaseerunud ega tunginud ümbritsevasse koesse ning on samasugused kui kontrollgrupil. Nendel isastel rottidel esinenud pankrease atsinaarrakk-kasvajate tähtsus kartsinogeensuse riskile inimestel on ebaselge.

Mutagenees

Gabapentiinil ei leitud genotoksilist toimet. Ta ei olnud mutageenne in vitro standardtestides, milles kasutati bakteri- või imetajarakke. Gabapentiin ei põhjusta kromosoomi struktuurseid aberratsioone imetajarakkudes in vitro või in vivo ning ei põhjusta mikrotuumade teket hamstrite luuüdis.

Toime fertiilsusele

Rottidel ei täheldatud kõrvaltoimeid fertiilsusele või reproduktsioonile gabapentiini annustega kuni 2000 mg/kg (ligikaudu 5-kordne maksimaalne ööpäevane annus inimesel, arvestatuna mg/m2 kehapinna kohta).

Teratogeensus

Gabapentiin ei suurendanud, võrreldes kontrollidega, väärarengute esinemissagedust hiirte, rottide ja küülikute järglastel annustes, mis olid vastavalt kuni 50, 30 ja 25 korda suuremad inimese ööpäevasest annusest 3600 mg (vastavalt 4, 5 või 8 korda suurem inimese ööpäevasest annusest, arvutatuna mg/m2 kohta).

Gabapentiin aeglustas kolju, lülisamba, esijäsemete ja tagajäsemete luustumist närilistel, mis viitab loote kasvupeetusele. Need toimed esinesid siis, kui tiinetele hiirtele manustati organogeneesi ajal suu kaudu gabapentiini annustes 1000 mg/kg või 3000 mg/kg päevas, ja rottidele 500 mg/kg, 1000 mg/kg või 2000 mg/kg enne paaritumist ja paaritumise ajal ning kogu tiinuse perioodil. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Toimeid ei täheldatud tiinetel hiirtel, kellele manustati 500 mg/kg päevas (ligikaudu 1/2 inimese ööpäevasest annusest, arvestatuna mg/m2 kohta).

Rottidel, kellele fertiilsuse ja üldise reproduktsioonitoksilisuse uuringus manustati 2000 mg/kg päevas, teratogeensuse uuringus 1500 mg/kg päevas ja perinataalse ning postnataalse toksilisuse uuringus 500 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg päevas, täheldati hüdroureetri ja/või hüdronefroosi suurenenud esinemissagedust. Nende leidude olulisus ei ole teada, kuid neid on seostatud arengupeetusega. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Teratogeensuse uuringus küülikutel täheldati implantatsioonijärgse loote surma esinemissageduse suurenemist, kui organogeneesi ajal manustati gabapentiini annustes 60 mg/kg, 300 mg/kg ning 1500 mg/kg päevas. Need annused on ligikaudu 1/4...8 korda suuremad inimesel kasutatavast ööpäevasest annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Kapsli sisu:

Laktoosmonohüdraat

Maisitärklis

Talk

Kapsli kest:

Titaandioksiid (E 171)

Kollane raudoksiid (E 172)

Želatiin

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30ºC.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakendid 20, 50, 60, 100 või 200 kapsliga PVC-PVDC/alumiinium blistrites. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group PTC ehf., Reykjavikurvegi 76-78, 220 Hafnarfjörður, Island

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 22.08.2008

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 26.08.2011

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2017