Gliclazide mr servier - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

GLICLAZIDE MR SERVIER, toimeainet modifitseeritult vabastav tablett


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 30 mg gliklasiidi.

INN. Gliclazidum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Toimeainet modifitseeritult vabastav tablett.
Valge, pikliku kujuga tablett, mille ühel poolel on märge "DIA 30" ja teisel poolel
.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

II tüüpi diabeedi ehk insuliinsõltumatu diabeedi ravi, kui dieet, füüsiline koormus ja kehakaalu
vähendamine ei taga vereglükoosisisalduse piisavat vähenemist.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Suukaudseks kasutamiseks.
Ainult täiskasvanutele.
Optimaalne annus varieerub 1 kuni 4 tabletini päevas, st 30 kuni 120 mg suukaudselt manustatuna
ühekordse annusena hommikusöögi ajal.
Tablett(id) on soovitatav sisse võtta tervena.
Kui ravim on unustatud võtmata (üks annus on vahele jäänud), ei tohi järgmisel päeval manustatavat
annust suurendada.

Nagu mistahes teise hüpoglükeemilise ravimi korral, peab annus vastama individuaalsele vajadusele
(plasma glükoosisisaldus, glükosüleeritud hemoglobiin).

Algannus
Soovitatav algannus on 30 mg ööpäevas.
Kui plasma glükoositase jääb soovitud piiridesse, sobib antud annus ka säilitusannuseks.
Kui vajalikku plasma glükoositaset ei õnnestunud saavutada, tuleb annust astmeliselt suurendada 60,
90 või 120 mg-ni ööpäevas. Intervall annuste suurendamise vahel peab olema vähemalt 1 kuu, välja
arvatud patsientide puhul, kelle plasma glükoositase ei ole pärast kahenädalast ravi langenud. Sellisel
juhul võib annust suurendada juba teise ravinädala lõpus.
Maksimaalne ööpäevane annus on 120 mg.

Üleminek Diaprel 80 mg tablettidelt Gliclazide MR Servier 30 mg toimeainet modifitseeritult
vabastavatele tablettidele:


Üks Diaprel 80 mg tablett on võrreldav Gliclazide MR Servier 30 mg tabletiga. Üleminek ühelt
ravimilt teisele võib toimuda, kui plasma glükoositase püsib Diaprel"iga vajalikul tasemel.

Üleminek mõnelt teiselt suukaudselt antidiabeetiliselt ravimilt Gliclazide MR Servier"le
Gliclazide MR Servier"ga võib asendada teisi antidiabeetilisi ravimeid.
Üleminekul Gliclazide MR Servier"le peab arvestama eelmise antidiabeetilise ravimi annust ja
poolväärtusaega. Üleminekuaeg ei ole tavaliselt vajalik. Algannusena kasutatakse 30 mg, edasine
annus sõltub individuaalsest vajadusest (nagu eelpool kirjeldatud).
Üleminekul pikendatud toimekestusega sulfonüüluureapreparaadilt on vajalik mõnepäevane
ravimivaba periood, et ära hoida kahe ravimi aditiivset toimet, mis võib põhjustada hüpoglükeemilist
reaktsiooni. Eelpool kirjeldatud skeemi tuleb järgida ka üleminekul Gliclazide MR Servier"le, st
algannusena tuleb kasutada 30 mg gliklasiidi ööpäevas, millele järgneb annuse astmeline
suurendamine vastavalt individuaalsele metaboolsele vastusele.

Kombineeritud ravi teiste suukaudsete antidiabeetiliste ravimitega
Gliclazide MR Servier"i võib kombineerida biguaniididega, alfa-glükosidaasi inhibiitoritega või
insuliiniga.
Patsientidel, kellel ravi Gliclazide MR Servier"ga ei anna piisavaid tulemusi, võib samaaegselt arsti
järelvalve all alustada insuliinravi.

Eakatele (üle 65-aastastele) määratakse Gliclazide MR Servier"i enamasti samas annuses kui
noorematele patsientidele. Kerge kuni mõõduka neerupuudulikuse korral võib kasutada tavalisi
annuseid koos patsiendi seisundi hoolika jälgimisega. Need andmed on kindlaks tehtud kliinilistes
uuringutes.

Suurenenud hüpoglükeemia risk esineb järgmistel haigetel:
- alatoitunud
haiged,
-
rasked või ravile halvasti alluvad endokrinoloogilised haiged (hüpopituitarism,
hüpotüreoidism, neerupealiste puudulikkus),
-
pikaajalise ja/või suurtes annustes kortikosteroidravi lõpetamisel,
-
raske veresoontehaigusega patsiendid (raske südame isheemiatõbi, unearteri patoloogia,
difuussed veresoontehaigused).
Eelnimetatud haigetele on algannusena soovitatav kasutada 30 mg gliklasiidi ööpäevas.

Puuduvad andmed ja kliinilised uuringud ravimi kasutamise kohta lastel.

4.3 Vastunäidustused

-
Ülitundlikkus gliklasiidi, ravimi abiainete, teiste sulfonüüluureate või sulfoonamiidide suhtes,
- I
tüüpi
diabeet,
-
diabeetiline prekooma ja kooma, diabeetiline ketoatsidoos,
-
raskekujuline neeru- või maksapuudulikkus: sellisel juhul on näidustatud insuliinravi,
-
ravi mikonasooliga (vt lõik 4.5),
-
imetamisperiood (vt lõik 4.6).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hüpoglükeemia
Ravi tuleb määrata ainult juhul, kui patsient sööb regulaarselt (k.a hommikusööki). On oluline, et
süsivesikute tarbimine oleks regulaarne, sest söögikorra hilinemisel või süsivesikute ebapiisava
sisalduse korral toidus suureneb hüpoglükeemia oht. Hüpoglükeemia tekib sagedamini vähese
kalorsusega toidu söömisel, pärast pikka ja pingutavat füüsilist koormust, alkoholi tarvitamist või
kombineeritud ravi korral teiste hüpoglükeemiliste preparaatidega.
Sulfonüüluureapreparaatide kasutamisel on tekkinud hüpoglükeemiat, (vt lõik 4.8), mis mõnedel
juhtudel on kulgenud raskelt ja pikaajaliselt. Hospitaliseerimine võib olla vajalik, samuti võib glükoosi
manustamise vajadus väldata mitu päeva.
Hüpoglükeemiaohu vähendamiseks on vajalik hoolikas haigete ja ravimiannuse valik, samuti vastava


informatsiooni edastamine patsiendile.

Hüpoglükeemia ohtu suurendavad tegurid:
-
patsiendi keeldumine koostööst või (peamiselt eakate puhul) suutmatus arsti korraldustest
kinni pidada;
-
alatoitlus, ebaregulaarsed söögikorrad, söögikordade vahelejätmine, nälgimine või järsud
muutused toidu koostises;
-
füüsilise koormuse ja süsivesikute tarbimise tasakaalustamatus;
- neerupuudulikkus;
- raskekujuline
maksapuudulikkus;
-
Gliclazide MR Servier"i üleannustamine;
- endokriinsed
häired:
kilpnäärmehaigused,
hüpopituitarism ja neerupealiste puudulikkus;
-
mõne teise ravimi samaaegne kasutamine (vt lõik 4.5).

Neeru- ja maksapuudulikkus: raskekujulise neerupuudulikkusega- ja maksapuudulikkusega
patsientidel võib gliklasiidi farmakokineetika ja/või farmakodünaamika muutuda. Hüpoglükeemia
kestus võib nendel patsientidel pikeneda, seepärast tuleb rakendada vastavaid ettevaatusabinõusid.

Informatsioon patsiendile:
Patsiendile ja tema lähedastele tuleb selgitada hüpoglükeemia olemust ning selle sümptomeid, haiguse
ravi ja põhjusi, mis viivad hüpoglükeemia tekkeni. Patsiendile tuleb selgitada, kui tähtis on järgida
toitumissoovitusi, tegelda regulaarselt füüsilise koormusega ja mõõta vere glükoosisisaldust.

Puudulik vere glükoosisisalduse taseme kontroll: vere glükoosisisalduse tasakaal võib muutuda
antidiabeetilist ravi saavatel patsientidel, kellel tekib palavik, trauma, nakkushaigus või operatsioon.
Mõnel juhul on vajalik haige ajutine üleviimine insuliinile.

Mistahes suukaudse antidiabeetilise ravimi, sealhulgas gliklasiidi hüpoglükeemiline toime võib aja
möödudes nõrgeneda: see võib juhtuda haiguse raskusastme süvenemise või ravivastuse langemise
tõttu. Tekib sekundaarne insuliinresistentsus, mis erineb esmasest resistentsusest, kus ravi ei anna
tulemust juba esmasel kasutamisel. Enne sekundaarse resistentsuse diagnoosimist, tuleb mõelda, kas
ravimi annus on piisav ja toitumisreziim adekvaatne.

Laboratoorsed uuringud: Glükosüleeritud hemoglobiini (või veenivere glükoosi määramine enne
sööki) regulaarne määramine on vajalik plasma glükoositaseme hindamiseks. Individuaalne vere
glükoosisisalduse määramine tuleb samuti kasuks.

Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi (G6PD) defitsiidiga patsientidel võib ravi sulfonüüluureatega viia
hemolüütilise aneemia tekkeni. Kuna gliklasiid kuulub keemiliselt sulfonüüluureate gruppi, siis tuleks
seda G6PD-defitsiidiga patsientidel kasutada ettevaatusega ning kaaluda alternatiivset ravi mitte
sulfonüüluurea preparaatidega.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

1) Hüpoglükeemia riski suurendavad ravimid
Vastunäidustatud kombinatsioon
- Mikonasool (süsteemsel kasutamisel, geelina suuõõne limaskestale): suureneb hüpoglükeemia
oht kuni kooma tekkimiseni.

Ebasoovitatavad kombinatsioonid
- Fenüülbutasoon (süsteemsel kasutamisel): tugevneb sulfonüüluureapreparaatide
hüpoglükeemiline toime (väheneb viimaste seondumine plasmavalkudega ja/või aeglustub
eliminatsioon). Soovitatav on kasutada teisi põletikuvastaseid ravimeid või hoiatada patsienti, et tuleb
sagedamini kontrollida vere glükoosisisaldust. Vajadusel korrigeerida ravi põletikuvastaste ravimite
kasutamise ajal ja järgselt.
- Etanool: tugevneb gliklasiidi hüpoglükeemiline toime (inhibeeritakse kompensatoorsed
reaktsioonid) kuni kooma tekkimiseni. Hoiduda tuleb nii alkoholist kui ka alkoholi sisaldavatest


ravimitest.

Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid
Järgnevate ravimite toimel võib veresuhkru tase alaneda või tekkida isegi hüpoglükeemia:
Teised antidiabeetilised ravimid (insuliin, akarboos, biguaniidid), beeta-adrenoblokaatorid,
flukonasool, angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid (kaptopriil, enalapriil), H2-
histamiinretseptorite blokaatorid, MAO-inhibiitorid, sulfoonamiidid ja mittesteroidsed
põletikuvastased ravimid.

2) Hüperglükeemia riski suurendavad ravimid
Ebasoovitatav kombinatsioon
- Danasool: soodustab suhkrutõve kujunemist.
Kui on vajalik ravimi kasutamine, tuleb sellest hoiatada patsienti ja jälgida glükoosisisaldust veres ja
uriinis. Võib osutuda vajalikuks antidiabeetilise ravimi annuse korrigeerimine danasoolravi ajal ja
pärast seda.

Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid
- Kloorpromasiini (neuroleptikum) suurte annuste (>100 mg kloorpromasiini ööpäevas)
kasutamine võib põhjustada plasma glükoositaseme kõrgenemist (väheneb insuliini sekretsioon).
Patsienti tuleb vastavalt hoiatada ja rõhutada vere glükoosisisalduse jälgimise vajadust. Võib osutuda
vajalikuks antidiabeetilise ravimi annuse korrigeerimine neuroleptikumravi ajal ja pärast seda.
- Glükokortikoidid (süsteemsed ja lokaalsed: liigesesisesed, naha- ja rektaalsed preparaadid) ja
tetrakoosaktriin võivad suurendada plasma glükoositaset, viies ketoosi tekkimiseni (väheneb
süsivesikute taluvus).
Patsienti tuleb vastavalt hoiatada ja rõhutada vere glükoosisisalduse jälgimise vajadust, eriti ravi
alguses. Võib osutuda vajalikuks antidiabeetilise ravimi annuse korrigeerimine glükokortikoidravi ajal
ja pärast seda.
- Ritodriin, salbutamool, terbutaliin (intravenoosselt): vere glükoosisisalduse tase võib
suureneda seoses agonistliku toimega beeta-2-retseptoritele.
Vajalik on jälgida patsiendi vere glükoosisisalduse taset ning vajadusel lülituda insuliinravile.

3) Tähelepanu nõudev kombinatsioon
- Antikoagulantravi (varfariin...): sulfonüüluuread võivad tugevdada antikoagulantide toimet.
Antikoagulandi annust võib vajadusel muuta.

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus
Puuduvad andmed gliklasiidi kasutamise kohta rasedatel, kuigi on mõningaid andmeid teiste
sulfonüüluureapreparaatide kohta.
Loomkatsetel puudus gliklasiidil teratogeenne toime.
Kontroll suhkrutõve üle peaks olema saavutatud enne viljastumist, et vähendada kaasasündinud
väärarengute tekkimise ohtu.
Suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid ei ole sobivad, insuliin on esimese valiku ravim suhkrutõve
raviks raseduse ajal. On soovitatav suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid asendada insuliiniga enne
plaanitavat rasedust või võimalikult vara raseduse avastamisel.

Imetamine
Puuduvad andmed gliklasiidi või selle metaboliitide eritumise kohta rinnapiima. Vastsündinul tekkida
võiva hüpoglükeemia ohu tõttu on rinnaga toitmise ajal gliklasiidi kasutamine vastunäidustatud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Patsient peab tundma hüpoglükeemia tunnuseid ning olema ettevaatlik autojuhtimisel ja liikuvate
mehhanismidega töötamisel, seda eriti ravi alguses.

4.8 Kõrvaltoimed



Vastavalt gliklasiidi ja teiste sulfonüüluureate kasutamise kogemusele tuleb mainida järgnevaid
kõrvaltoimeid.

Hüpoglükeemia
Nagu teiste sulfonüüluureapreparaatide puhul, võib ravi Gliclazide MR Servier"ga põhjustada
hüpoglükeemiat, kui söögikorrad on ebaregulaarsed ja eriti kui söögikord jäetakse vahele.
Hüpoglükeemia tunnusteks on peavalu, tugev näljatunne, iiveldus, oksendamine, roidumus, unehäired,
erutatus, agressiivsus, keskendumisvõime vähenemine, teadvushäired ja reageerimisvõime
aeglustumine, depressioon; segasusseisund, kõne- ja nägemishäired, kõnevõime kaotus,
lihastõmblused, halvatus, tundlikkushäired, pearinglus, jõuetus, enesekontrolli kaotus, deliirium,
krambid, pindmine hingamine, bradükardia, uimasus ja teadvusekaotus kuni koomani või letaalse
tagajärjeni.
Adrenergilise vasturegulatsiooni tõttu võib tekkida ka higistamine, külm-niiske nahk, ärevus,
tahhükardia, hüpertensioon, südamepekslemine, stenokardia ja südame rütmihäired.
Tavaliselt taanduvad hüpoglükeemia tunnused süsivesikute (glükoosi) söömisel. Suhkruasendajad
toimet ei oma. Kogemused teiste sulfonüüluureapreparaatidega on näidanud, et hüpoglükeemia võib
taastekkida ka siis, kui esialgne ravi oli tulemuslik.
Raske või pikaajalise hüpoglükeemia korral, isegi siis, kui süsivesikute (glükoosi) manustamisega
saavutati esialgne positiivne tulemus, on vajalik kohene medikamentoosne ravi või isegi
hospitaliseerimine.

Seedetraktihäirete (kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, düspepsia, kõhulahtisus, ja ­kinnisus)
tekkimisest on teatatud, kuid neist on võimalik hoiduda või viia see miinimumini, kui ravimit võtta
hommikusöögi ajal.

Järgnevaid kõrvaltoimeid on esinenud harva:
-
Naha ja nahaaluskoe kahjustused: lööve, sügelus, nõgestõbi, erüteem, makulopapulaarne
lööve, villiline lööve.
-
Vere ja lümfisüsteemi häired: Hematoloogilisi muutusi esineb harva: nendeks võivad olla
aneemia, leukopeenia, trombotsütopeenia, granulotsütopeenia. Need kõrvaltoimed mööduvad
tavaliselt pärast ravi lõpetamist.
-
Maksa ja sapiteede häired: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine (ASAT, ALAT, ALP),
hepatiit (üksikjuhud). Kolestaatilise ikteruse korral tuleb ravi katkestada.
Need kõrvaltoimed on tavaliselt ravi lõpetamisel taandunud.
- Silma
kahjustused
Vere glükoosisisalduse muutuse tõttu võivad esineda mööduvad nägemishäired, eriti ravi alguses.
-
Ravimirühmale omased toimed:
Teiste sulfonüüluureapreparaatidel on täheldatud erütrotsütopeeniat, agranulotsütoosi, hemolüütilist
aneemiat, pantsütopeeniat ja allergilist vaskuliiti.
Teiste sulfonüüluureapreparaatidel on samuti täheldatud maksaensüümide aktiivsuse suurenemist,
isegi maksafunktsiooni häireid (nt kolestaas ja ikterus) ja hepatiiti, mis taandus pärast
sulfonüüluureapreparaadi võtmise lõpetamist või üksikjuhtudel viis eluohtliku maksakahjustuseni.

4.9 Üleannustamine

Sulfonüüluureapreparaatide üleannustamine võib põhjustada hüpoglükeemiat.
Mõõdukat hüpoglükeemiat teadvusekaotuse ja neuroloogiliste häireteta ravitakse kohese süsivesikute
kasutamise, annuse muutmise ja/või dieedi muutusega. Patsiendi seisundit tuleb rangelt kontrollida
kuni arst on patsiendi ohutuses kindel.
Raske hüpoglükeemia, mille korral võivad tekkida kooma, krambid või muud neuroloogilised
sümptomid, vajab meditsiinilist ravi ning patsient tuleb hospitaliseerida.
Hüpoglükeemilise kooma või selle kahtluse korral manustada intravenoosselt 50 ml kontsentreeritud
(20...30%) glükoosilahust. Vajadusel tuleb jätkata madalama konsentratsiooniga (10%) glükoosi
infusiooni kuni veresuhkru tase jääb püsima üle 1g liitri kohta. Patsiendi seisundit tuleb hoolikalt
jälgida kuni arst otsustab edasise jälgimise vajalikkuse üle.
Hemodialüüsist ei ole kasu, kuna gliklasiid seondub tugevalt plasmavalkudega.




5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

SULFOONAMIIDID, KUSIHAPPE DERIVAADID
ATC-kood: A10BB09

Gliklasiid on suukaudne suhkrutõveravim, mis erineb teistest sulfoonüüluureapreparaatidest,
sisaldades endotsüklilise N-sidemega heterotsüklilist ringi.
Gliklasiid langetab plasma glükoositaset, stimuleerides insuliini sekretsiooni pankrease Langerhansi
saarekestes paiknevatest -rakkudest. Einejärgse insuliini (C-peptiidi) sekretsiooni suurenemine säilib
ka pärast 2 aastat kestnud ravi.
Lisaks nendele metaboolsetele omadustele on gliklasiidil mikrovaskulaarsed omadused.

Toime insuliini sekretsioonile
Gliklasiid potentseerib II tüüpi suhkrutõve korral oluliselt insuliini sekretsiooni esimeses (varases)
faasis vastusena glükoosi plasmasisalduse suurenemisele, samuti suureneb insuliini sekretsioon teises
(hilises) faasis. Vastusena toidu või glükoosi indutseeritud stimulatsioonile suureneb insuliini
sekretsioon märkmisväärselt.

Mikrovaskulaarsed toimed
Gliklasiid takistab mikrotrombide teket kahe mehhanismiga, mis on seotud suhkrutõve
komplikatsioonide kujunemisega:
- inhibeerib osaliselt trombotsüütide adhesiooni soone seintele ja agregatsiooni veresoontes, pärssides
trombotsüütide aktivatsiooni markerite vabanemist (beeta-tromboglobuliini, tromboksaan B2),
- soodustab fibrinolüüsi veresoone endoteelis, suurendades koe plasminogeeni aktivaatori aktiivsust.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Gliklasiidi maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub umbes 6 tundi pärast manustamist ning säilib
6...12 tunni vältel. Individuaalsed erinevused on minimaalsed.
Gliklasiid imendub seedetraktist täielikult. Söömine imendumist ei mõjuta.
Kuni 120 mg-se manustatud annuse ja ravimi plasmakontsentratsiooni vaheline sõltuvus on lineaarne.
95% ravimist seondub plasmavalkudega.
Gliklasiid metaboliseerub maksas ja eritub neerude kaudu: uriinis võib leida alla 1% muutumatust
toimeainest. Aktiivseid metaboliite plasmas leitud ei ole.
Gliklasiidi eliminatsiooni poolväärtusaeg on vahemikus 12 kuni 20 tundi.
Jaotusruumala on ligikaudu 30 liitrit.
Kliiniliselt märkimisväärseid farmakokineetilisi muutusi eakatel ei ole täheldatud.
Gliclazide MR Servier, manustatuna üksikannusena ööpäevas, säilitab efektiivse ravimi
plasmakontsentratsiooni 24 tunniks.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Konventsionaalsed korduvannuse ja genotoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku
toimet inimesele. Puuduvad pikaajalised kartsinogeensuse uuringud. Loomkatsetes ei ole täheldatud
teratogeenseid toimeid, kuid esines väiksema sünnikaaluga poegi, kui emasloomadele oli manustatud
25 kordselt suuremaid annuseid inimese maksimaalsest annusest.


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat,


Maltodekstriin,
Hüpromelloos,
Magneesiumstearaat,
Kolloidne veevaba ränidioksiid,

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Alumiinium/polü(vinüülkloriid) blister, mis on pakendatud pappkartongidesse.

Pakendi suurused
7, 10, 14, 20, 28, 30, 56, 60, 84, 90, 100, 112, 120, 180 ja 500 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi kasutamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

LES LABORATOIRES SERVIER
22, rue Garnier
92200 Neuilly-sur-Seine
Prantsusmaa


8.
MÜÜGILOA NUMBRID

467705


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

04.02.2005


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud augustis 2008