Fluconazole elvim - kõvakapsel (150mg)
Artikli sisukord
kõvakapsel (150mg)
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Fluconazole ELVIM, 50 mg kõvakapslid
Fluconazole ELVIM, 150 mg kõvakapslid
Flukonasool
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekriga või meditsiiniõega.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekriga või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
- Mis ravim on Fluconazole ELVIM ja milleks seda kasutatakse
- Mida on vaja teada enne Fluconazole ELVIM’i võtmist
- Kuidas Fluconazole ELVIM’t võtta
- Võimalikud kõrvaltoimed
- Kuidas Fluconazole ELVIM’t säilitada
- Pakendi sisu ja muu teave
- Mis ravim on Fluconazole ELVIM ja milleks seda kasutatakse
Fluconazole ELVIM kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse seenevastasteks ravimiteks. Toimeaine on flukonasool.
Fluconazole ELVIM’t kasutatakse seente poolt põhjustatud nakkuste (infektsioonide) raviks ja seda võib kasutada ka kandidiaaside vältimiseks. Kõige sagedasem seennakkuste põhjustaja on Candida nimeline pärmseen.
Täiskasvanud
Teie arst võib anda teile seda ravimit, et ravida järgmist tüüpi seennakkusi:
- krüptokokkmeningiit – seennakkus ajus
- koktsidioidmükoos – kopsude ja bronhide haigus
- Candida poolt põhjustatud infektsioonid vereringes, organites (nt süda, kopsud) või kuseteedes
- limaskesta soor – infektsioon, mis haarab suu limaskesta, kurku ja hambaproteeside poolt mõjutatud limaskesta
- genitaalide soor – tupe või peenise infektsioon
- nahainfektsioonid – nt jala seenhaigus, keha seenhaigus, kubemeseen, küüneseen.
Teile võidakse samuti anda Fluconazole ELVIM’t, et:
- vältida krüptokokkmeningiidi taastekkimist
- vältida limaskesta soori taastekkimist
- vähendada tupesoori taastekkimise sagedust
- vältida Candida poolt põhjustatud infektsiooni tekkimist (kui teie immuunsüsteem on nõrk ega toimi korralikult).
Lapsed ja noorukid (vanuses 0...17 aastat)
Teie arst võib anda teile seda ravimit järgnevat tüüpi seeninfektsioonide raviks:
- limaskesta soor – infektsioon, mis haarab suu limaskesta, kurku
- Candida poolt põhjustatud infektsioonid vereringes, organites (nt süda, kopsud) või kuseteedes
- krüptokokkmeningiit – seennakkus ajus.
Teile võidakse samuti anda Fluconazole ELVIM’t, et:
Mida on vaja teada enne Fluconazole ELVIM’i võtmist
- ennetada Candida poolt põhjustatud infektsiooni tekkimist (kui teie immuunsüsteem on nõrk ega toimi korralikult)
- vältida krüptokokkmeningiidi taastekkimist.
Ärge võtke Fluconazole ELVIM’t:
- kui olete flukonasooli või teiste ravimite suhtes, mida olete võtnud seennakkuste raviks või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Haigusnähtude hulka võivad kuuluda sügelus, nahapunetus või hingamisraskused.
- kui te võtate astemisooli, terfenadiini (antihistamiinsed ravimid allergiate puhul)
- kui te võtate tsisapriidi (kasutatakse seedehäirete puhul)
- kui te võtate pimosiidi (kasutatakse vaimsete häirete raviks)
- kui te võtate kinidiini (kasutatakse südame rütmihäirete raviks)
- kui te võtate erütromütsiini (antibiootikum infektsioonide raviks).
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Fluconazole ELVIM’i võtmist pidage nõu oma arstiga
- kui teil on maksa või neeruprobleemid
- kui teil esineb südamehaigus, sh südame rütmihäired
- kui teil on veres ebanormaalne kaaliumi, kaltsiumi või magneesiumi sisaldus
- kui teil tekivad rasked nahareaktsioonid (sügelus, nahapunetus või hingamisraskused)
- kui teil tekivad neerupealiste puudulikkuse, sel juhul neerupealised ei tooda piisaval hulgal teatud steroidhormoone nagu kortisool, nähud (krooniline või pikaajaline väsimus, lihasnõrkus, söögiisu vähenemine, kehakaalu langus, kõhuvalu),.
Muud ravimid ja Fluconazole ELVIM
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.
Rääkige kohe oma arstile, kui te võtate astemisooli, terfenadiini (antihistamiinsed ravimid allergia raviks) või tsisapriidi (kasutatakse seedehäirete puhul) või pimosiidi (kasutatakse vaimsete häirete raviks) või kinidiini (kasutatakse südame rütmihäirete raviks) või erütromütsiini (antibiootikum infektsioonide raviks), kuna neid ei tohi võtta koos Fluconazole ELVIM’ga (vt lõik „Ärge võtke Fluconazole ELVIM’t“).
Mõnedel ravimitel võivad esineda Fluconazole ELVIM’ga koostoimed. Informeerige oma arsti, kui kasutate ükskõik millist järgnevatest ravimitest:
- amiodarooni (kasutatakse südame rütmihäirete raviks)
- rifampitsiin või rifabutiin (antibiootikumid infektsioonide raviks)
- alfentaniil, fentanüül (kasutatakse anesteetikumina)
- amitriptülliin, nortriptülliin (kasutatakse antidepressantidena)
- amfoteritsiin B, vorikonasool (seenevastased ravimid)
- ravimid, mis vedeldavad verd verehüüvete vältimiseks (varfariin või sarnased ravimid)
- bensodiasepiinid (midasolaam, triasolaam või sarnased ravimid), mida kasutatakse unetuse või ärevuse puhul
- karbamasepiin, fenütoiin (kasutatakse krampide raviks)
- hüdroklorotiasiid (diureetikum)
- nifedipiin, isradipiin, amlodipiin, felodipiin ja losartaan (hüpertensiooni – kõrge vererõhu raviks)
- tsüklosporiin, everoliimus, siroliimus või takroliimus (siiratud koe või elundi äratõukereaktsiooni vältimiseks)
- tsüklofosfamiid, vinka alkaloidid (vinkristiin, vinblastiin või sarnased ravimid), mida kasutatakse vähi raviks
- halofantriin (kasutatakse malaaria raviks)
- statiinid (atorvastatiin, simvastatiin ja fluvastatiin või sarnased ravimid), mida kasutatakse kõrge kolesteroolitaseme langetamiseks
- metadoon (kasutatakse valu korral)
- tselekoksiib, flurbiprofeen, naprokseen, ibuprofeen, lornoksikaam, meloksikaam, diklofenak (mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA))
- suukaudsed rasestumisvastased ravimid
- prednisoon (steroid)
- zidovudiin, mida nimetatakse ka AZTks; sakvinaviir (kasutatakse HIV nakkusega patsientidel)
- suhkurtõve ravimid, nagu kloorpropamiid, glibenklamiid, glipisiid või tolbutamiid
- teofülliin (kasutatakse astma raviks)
- Avitamiin (toidulisand)
- ivakaftoor (kasutatakse tsüstilise fibroosi raviks)
Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Fluconazole ELVIM koos toidu ja joogiga
Te võite ravimit võtta koos toiduga või ilma.
Rasedus ja imetamine
Kui olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga. Te ei tohi võtta Fluconazole ELVIM’t raseduse või imetamise ajal, välja arvatud kui arst on seda teile öelnud.
Te võite jätkata imetamist pärast ühe kuni 200 mg-se Fluconazole ELVIM'i annuse võtmist. Te ei tohi imetada, kui te võtate korduvaid Fluconazol ELVIM'i annuseid.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Autojuhtimise või masinatega töötamise puhul tuleb arvestada, et mõnikord võivad esineda ravi ajal pearinglus või krambid.
Fluconazole ELVIM sisaldab laktoosi ja päikeseloojangukollast
Üks Fluconazole ELVIM 50 mg kõvakapsel sisaldab 16,6 mg laktoosmonohüdraati. Üks Fluconazole ELVIM 150 mg kõvakapsel sisaldab 49,8 mg laktoosmonohüdraati.
Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.
Üks Fluconazole ELVIM 150 mg kõvakapsel sisaldab ka värvainet päikeseloojangukollane (E110), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.
Kuidas Fluconazole ELVIM’t võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Neelake kapsel tervelt alla koos klaasitäie veega. Kõige parem on kapsleid võtta iga päev samal ajal.
Selle ravimi soovitatavad annused erinevatel näidustustel on toodud allpool:
Täiskasvanud
Seisund | Annus |
Krüptokokkmeningiidi ravi | 400 mg esimesel päeval ja seejärel 200...400 mg üks kord |
| ööpäevas 6...8 nädala jooksul või niikaua kui vajalik. |
| Mõnikord tuleb annust suurendada kuni 800 mg-ni. |
|
|
Krüptokokkmeningiidi taastekkimise | 200 mg üks kord ööpäevas, kuni teile öeldakse, et ravi |
vältimine | tuleb lõpetada. |
|
|
Koktsidioidmükoosi ravi | 200...400 mg üks kord ööpäevas 11...24 kuu jooksul või |
| vajadusel kauem. Mõnikord tuleb annust suurendada kuni |
| 800 mg-ni. |
Candida poolt põhjustatud sisemiste | 800 mg esimesel päeval, seejärel 400 mg üks kord |
seennakkuste ravi | ööpäevas, kuni teile öeldakse, et ravi tuleb lõpetada. |
Limaskesta nakkuste (mis haaravad | 200...400 mg esimesel päeval, seejärel 100...200 mg, kuni |
suu limaskesta, kurku ja proteeside | teile öeldakse, et ravi tuleb lõpetada. |
poolt mõjutatud limaskesta) ravi |
|
Limaskesta soori ravi – annus sõltub | 50...400 mg üks kord ööpäevas 7...30 päeva jooksul, kuni |
nakkuse asukohast | teile öeldakse, et ravi tuleb lõpetada. |
Suu ja kurgu limaskesta nakkuste | 100...200 mg üks kord ööpäevas või 200 mg 3 korda |
vältimine | nädalas, kui teil esineb oht nakkuse saamiseks. |
|
|
Suguelundite soori ravi | 150 mg ühekordse annusena. |
Tupesoori taastekkimise vähendamine | 150 mg iga 3 päeva järel, kokku 3 annust (päevadel 1, 4 ja |
| 7), seejärel üks kord nädalas 6 kuu jooksul, kuni teil on |
| risk nakkuse saamiseks. |
|
|
Naha ja küünte seennakkuste ravi | Sõltuvalt nakkuse kohast 50 mg üks kord ööpäevas, |
| 150 mg üks kord nädalas, 300...400 mg üks kord nädalas |
| 1...4 nädala jooksul (jala seenhaiguse korral kuni 6 |
| nädalat, küünenakkuste raviks kuni nakatunud küüs on |
| asendunud). |
Candida poolt põhjustatud | 200...400 mg üks kord ööpäevas, kui teil esineb oht |
seennakkuste ärahoidmine (kui teie | nakkuse saamiseks. |
immuunsüsteem on nõrk ega toimi |
|
korralikult) |
|
Noorukid (vanuses 12...17-aastat)
Järgige oma arsti poolt määratud annuseid (kas täiskasvanute või laste annused).
Kuni 11-aastased lapsed
Laste maksimaalne ööpäevane annus on 400 mg.
Annus sõltub lapse kehakaalust kilogrammides.
Seisund | Ööpäevane annus |
Candida poolt põhjustatud limaskesta soor ja | 3 mg kilogrammi kehakaalu kohta (6 mg |
kurguinfektsioonid – annus ja ravi kestus sõltuvad | kilogrammi kehakaalu kohta võidakse |
infektsiooni raskusastmest ja selle asukohast | manustada esimesel päeval) |
|
|
Krüptokokkmeningiit või Candida poolt | 6...12 mg kilogrammi kehakaalu kohta |
põhjustatud sisemised seeninfektsioonid |
|
|
|
Candida poolt põhjustatud infektsiooni | 3...12 mg kilogrammi kehakaalu kohta |
ärahoidmine lastel (kui nende immuunsüsteem ei |
|
toimi korralikult) |
|
Kasutamine lastel vanuses 0...4 nädalat
Kasutamine lastel vanuses 3...4 nädalat:
Sama annus nagu ülalpool toodud, kuid manustatuna iga 2 päeva järel. Maksimaalne annus on 12 mg ühe kilogrammi kehakaalu kohta iga 48 tunni jooksul.
Kasutamine alla 2 nädala vanustel lastel:
Sama annus nagu ülalpool toodud, kuid manustatuna iga 3 päeva järel. Maksimaalne annus on 12 mg ühe kilogrammi kehakaalu kohta iga 72 tunni jooksul.
Eakad
Kasutada võib soovitatavat täiskasvanute annust, välja arvatud juhul, kui teil esineb neeruprobleeme.
Neeruprobleemidega patsiendid
Arst võib kohandada teie annust sõltuvalt teie neerutalitlusele.
Kui te võtate Fluconazole ELVIM’t rohkem kui ette nähtud
Liiga suure arvu kapslite võtmine korraga võib teie enesetunnet halvendada. Pöörduge otsekohe oma arsti poole või minge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Võimaliku üleannustamise sümptomite hulka võivad kuuluda mittereaalsete asjade kuulmine, nägemine, tundmine ja mõtlemine (hallutsinatsioonid ja paranoiline käitumine). Sümptomaatiline ravi (vajadusel koos toetavate meetmete ja maoloputusega) võib olla piisav.
Kui te unustate Fluconazole ELVIM’t võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui te unustate annuse võtta, võtke see niipea, kui teile meenub. Kui järgmise annuse manustamise aeg on juba lähedal, ärge võtke vahelejäänud annust.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Mõnedel inimestel võivad tekkida allergilised reaktsioonid, kuigi tõsised allergilised reaktsioonid esinevad harva. Kuiteiltekibükskõikmillinekõrvaltoime,pidagenõuomaarstivõiapteekriga.Kõrvaltoimevõibollaka selline,midasellesinfoleheseiolenimetatud.Kui teil tekib ükskõik missugune järgnevatest sümptomitest, rääkige sellest kohe oma arstile.
- äkki tekkiv hingeldus, hingamisraskus või pigistustunne rinnus
- silmalaugude, näo või huulte turse
- sügelus üle kogu keha, nahapunetus või sügelevad punased laigud
- nahalööve
- rasked nahareaktsioonid, nagu lööve, mis põhjustab villide teket (see võib haarata suu ja keele).
Fluconazole ELVIM võib mõjutada teie maksa. Maksaprobleemide nähtude hulka kuuluvad:
- väsimus
- söögiisu puudumine
- oksendamine
- naha või silmavalgete kollasus (ikterus).
Kui mõni neist tekib, lõpetage Fluconazole ELVIM võtmine ja rääkige sellest kohe oma arstile.
Teised kõrvaltoimed:
Kui ükskõik milline järgnevatest kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st):
- peavalu
- ebamugavustunne kõhus, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine
- maksafunktsiooni peegeldavate näitude suurenemine vereanalüüsides
- nahalööve.
Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):
- vere punaliblede arvu vähenemine, mis võib muuta naha kahvatuks ja põhjustada nõrkust või hingeldust
- söögiisu vähenemine
- unetus, unisus
- krambid, pearinglus, pöörlemis, kipitus, torkimistunne või tuimus, maitsetundlikkuse muutused
- kõhukinnisus, seedehäired, kõhupuhitus, suukuivus
- lihasvalu
- maksakahjustus ning naha ja silmade kollasus (ikterus)
- kublad, villid (nõgestõbi), sügelus, suurenenud higistamine
- väsimus, üldine halb enesetunne, palavik.
Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st):
- normaalsest väiksem vere valgeliblede arv, mis aitavad kaitsta organismi nakkuste eest ning väiksem vereliistakute arv, mis aitavad veritsust peatada
- naha punane või lilla värvus, mida võib põhjustada madal vereliistakute arv või muud vererakkude muutused
- vere keemiliste näitajate muutused (kõrge kolesterooli ja rasvasisaldus veres)
- madal vere kaaliumisisaldus
- värisemine
- ebanormaalne elektrokardiogramm (EKG), muutused südame löögisageduses või rütmis
- maksapuudulikkus
- allergilised reaktsioonid (mõnikord rasked), sh laialdaselt leviv villiline lööve ja naha koorumine, rasked nahareaktsioonid, huulte või näoturse
- juuste väljalangemine.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekriga või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.
Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
Kuidas Fluconazole ELVIM’t säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
Pakendi sisu ja muu teave
Mida Fluconazole ELVIM sisaldab
Fluconazole ELVIM 50 mg kõvakapslid:
- Toimeaine on flukonasool (50 mg).
- Teised abiained on: laktoosmonohüdraat, mikrokristalliline tselluloos (E460), preželatiniseeritud maisitärklis, kolloidne ränidioksiid (E551), magneesiumstearaat (E470b) ja naatriumlaurüülsulfaat. Kapsli kest sisaldab titaandioksiidi (E171), kinoliinkollast (E104), kollast raudoksiidi (E172), patentsinist V (E131) ja želatiini.
Fluconazole ELVIM 150 mg kõvakapslid:
- Toimeaine on flukonasool (150 mg).
- Teised abiained on: laktoosmonohüdraat, mikrokristalliline tselluloos (E460), preželatiniseeritud maisitärklis, kolloidne ränidioksiid (E551), magneesiumstearaat
(E470b) ja naatriumlaurüülsulfaat. Kapsli kest sisaldab titaandioksiidi (E171), kinoliinkollast (E104), päikeseloojangukollast (E110) ja želatiini.
Kuidas Fluconazole ELVIM välja näeb ja pakendi sisu
Läbipaistev PVC/alumiiniumblister.
Pakendi suurused:
Fluconazole ELVIM 50 mg on rohelised-valged kõvakapslid: 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50 või 100 kõvakapslit.
Fluconazole ELVIM 150 mg on kollased kõvakapslid: 1, 2 või 4 kõvakapslit. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
SIA ELVIM
Kurzemes pr.3G
Riga, LV-1067
Läti
Tootja Pharmathen S.A. 6 Dervenakion str.
15344 Pallini, Attiki Kreeka
See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:
Belgia: | Fluconazole Mylan 50/100/150/200 mg kapslid |
Küpros: | Mycozal 50/100/150/200 mg kapslid |
Eesti: | Fluconazole ELVIM 50/150 mg kõvakapslid |
Soome: | Canesoral150 mg kapslid |
Kreeka: | Stabilanol 200 mg kapslid |
Island: | Fungyn 50/150/200 mg kapslid |
Läti: | Fluconazole ELVIM 50/150 mg kapslid |
Leedu: | Fluconazole ELVIM 50/150 mg kapslid |
Luksemburg: | Fluconazole Mylan 50/100/150/200 mg kapslid |
Holland: | Fluconazol Pharmathen 50/100/150/200 mg kapslid |
Infoleht on viimati uuendatud novembris 2017.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Fluconazole ELVIM, 50 mg kõvakapslid
Fluconazole ELVIM, 150 mg kõvakapslid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks kapsel sisaldab 50 mg või 150 mg flukonasooli. INN: Fluconazolum
Teadaolevat toimet omavad abiained: Iga kapsel sisaldab laktoosi.
150 mg kapsel sisaldab päikeseloojangukollast (E110).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Kõvakapsel
Fluconazole ELVIM 50 mg on roheline-valge kapsel, suurusega 2.
Fluconazole ELVIM 150 mg on kollane kapsel, suurusega 0.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Flukonasool on näidustatud täiskasvanutel järgmistel juhtudel:
–Krüptokokkmeningiit (vt lõik 4.4).
–Koktsidioidmükoos (vt lõik 4.4).
–Invasiivne kandidiaas.
–Limaskestade kandidiaas, sh orofarüngeaalne ja ösofageaalne kandidiaas, kandiduuria ja krooniline mukokutaanne kandidiaas.
–Krooniline suuõõne atroofiline kandidiaas (hambaproteesidest põhjustatud suuhaavandid) juhul, kui ei piisa hambahügieenist ja lokaalsest ravist.
–Äge või korduv vaginaalkandidiaas, kui lokaalne ravi ei ole sobiv.
–Eesnaha kandidiaatiline põletik (balaniit), kui lokaalne ravi ei ole sobiv.
–Dermatomükoos, sh Tinea pedis, Tinea corporis, Tinea cruris, Tinea versicolor ja
naha seeninfektsioonid, kui lokaalne ravi ei ole sobiv.
–Tinea unguinium (onühhomükoos), kui muud ained ei ole sobivad.
Flukonasool on näidustatud täiskasvanutel järgmiseks profülaktikaks:
–Krüptokokkmeningiidi retsidiiv patsientidel, kellel on kõrge risk taastekkeks.
–Orofarüngeaalse või ösofageaalse kandidiaasi retsidiiv patsientidel, kes on nakatunud HI viirusega ja kellel on kõrge risk taastekkeks.
–Vaginaalse kandidiaasi retsidiivi juhtumite (4 või rohkem episoodi aastas) vähendamine.
– Kandidiaaside profülaktika pikaajalise neutropeeniaga patsientidel (nagu kemoteraapiat saavad hematoloogiliste kasvajatega patsiendid või patsiendid, kellele on siiratud vereloome tüvirakke (vt lõik 5.1)).
Flukonasool on näidustatud ajalistele vastsündinutele, imikutele, väikelastele, lastele ja noorukitele vanuses 0...17 aastat:
–Limaskestade kandidiaasi (orofarüngeaalsed, ösofageaalsed) raviks.
–Invasiivse kandidiaasi raviks.
–Krüptokokkmeningiidi raviks.
–Kandidiaaside profülaktikaks immuunosupresseeritud patsientidel.
Flukonasooli võib kasutada säilitusraviks, et hoida ära krüptokokkmeningiidi retsidiveerumist lastel, kellel on kõrge risk taastekkeks (vt lõik 4.4).
Ravi võib alustada enne külvide ja teiste laboratoorsete analüüside tulemuste teadasaamist. Kui analüüside vastused on käes, tuleb seenevastast ravi nende järgi kohandada.
Seenevastaste ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Flukonasooli annuse määramisel tuleb lähtuda seeninfektsiooni iseloomust ja raskusastmest. Selliste infektsioonide korral, mis vajavad mitmekordset manustamist, peab ravi jätkuma niikaua, kuni kliinilised näitajad või laboratoorsete testide tulemused näitavad aktiivse seeninfektsiooni taandumist. Ravi liiga lühike kestus võib põhjustada infektsiooni taastekkimist.
Täiskasvanud
Näidustused |
| Annustamine | Ravi kestus |
|
|
|
|
Krüptokokoos | Krüptokokkmeningiidi | Algannus: 400 mg | Tavaliselt vähemalt |
| ravi. | esimesel päeval. | 6...8 nädalat. |
|
| Järgnev annus: | Eluohtlike |
|
| 200...400 mg | infektsioonide puhul |
|
| ööpäevas. | võib ööpäevast annust |
|
|
| suurendada 800 mg-ni. |
| Säilitusravi | 200 mg ööpäevas | Määramata aja jooksul |
| krüptokokkmeningiidi |
| annuses 200 mg |
| retsidiivi vältimiseks |
| ööpäevas. |
| patsientidel, kellel on |
|
|
| kõrge risk taastekkeks. |
|
|
Koktsidioidmükoos |
| 200...400 mg ööpäevas | 11...24 kuud või kauem, |
|
|
| sõltuvalt patsiendist. |
|
|
| Mõnede infektsioonide |
|
|
| puhul võib kaaluda |
|
|
| 800 mg ööpäevase |
|
|
| annuse kasutamist, eriti |
|
|
| meningeaalsete haiguste |
|
|
| korral. |
Invasiivne kandidiaas |
| Algannus: 800 mg | Üldiselt on kandideemia |
|
| esimesel päeval. | korral soovitatav ravi |
|
| Järgnev annus: | kestus 2 nädalat pärast |
|
| 400 mg ööpäevas. | esimest negatiivset |
|
|
| verekülvi ning |
|
|
| kandideemiale omaste |
|
|
| nähtude ja sümptomite |
|
|
| taandumist. |
|
|
|
|
Limaskestade | Orofarüngeaalne | Algannus: | 7...21 päeva (kuni |
kandidiaasi ravi | kandidiaas | 200...400 mg | orofaarüngeaalne |
|
| esimesel päeval. | kandidiaas on |
|
| Järgnev annus: | taandunud). Raske |
|
| 100...200 mg | immuunpuudulikkusega |
|
| ööpäevas. | patsientidel võib ravi |
|
|
| kesta kauem. |
| Ösofageaalne | Algannus: | 14...30 päeva (kuni |
| kandidiaas | 200...400 mg | ösofageaalne kandidiaas |
|
| esimesel päeval. | on taandunud). Raske |
|
| Järgnev annus: | immuunpuudulikkusega |
|
| 100...200 mg | patsientidel võib ravi |
|
| ööpäevas. | kesta kauem. |
| Kandiduuria | 200...400 mg | 7...21 päeva. Raske |
|
| ööpäevas. | immuunpuudulikkusega |
|
|
| patsientidel võib ravi |
|
|
| kesta kauem. |
| Krooniline atroofiline | 50 mg ööpäevas. | 14 päeva |
| kandidiaas |
|
|
| Krooniline | 50...100 mg | Kuni 28 päeva. |
| mukokutaanne | ööpäevas. | Ravikuurid võivad olla |
| kandidiaas |
| pikemad sõltuvalt nii |
|
|
| infektsiooni |
|
|
| raskusastmest kui ka |
|
|
| kaasuvast |
|
|
| immuunsüsteemi häirest |
|
|
| ja infektsioonist. |
|
|
|
|
Limaskestade | Orofarüngeaalne | 100...200 mg | Kroonilise |
kandidiaasi retsidiivi | kandidiaas | ööpäevas või 200 mg | immuunsüsteemi |
vältimineHIViga |
| 3 korda nädalas. | pärssumisega |
patsientidel, kellel on |
|
| patsientidel määramata |
kõrge risk taastekkeks |
|
| aeg. |
| Ösofageaalne | 100...200 mg | Kroonilise |
| kandidiaas | ööpäevas või 200 mg | immuunsüsteemi |
|
| 3 korda nädalas | pärssumisega |
|
|
| patsientidel määramata |
|
|
| aeg. |
Suguelundite | Äge vaginaalne | 150 mg | Ühekordne annus |
kandidiaas | kandidiaas |
|
|
| Eesnaha |
|
|
| kandidiaatiline põletik |
|
|
| (balaniit) |
|
|
| Vaginaalse | 150 mg iga kolme | Säilitusannus: 6 kuud. |
| kandidiaasi retsidiivi | päeva järel, kokku 3 |
|
| (4 või rohkem | annust (päevadel 1, 4 |
|
| episoodi aastas) ravi ja | ja 7), millele järgneb |
|
| vältimine | säilitusannus 150 mg |
|
|
| üks kord nädalas. |
|
Dermatomükoos | Tinea pedis, | 150 mg üks kord | 2… 4 nädalat, Tinea |
| Tinea corporis, | nädalas või 50 mg | pedis’e ravi võib kesta |
| Tinea cruris, | üks kord ööpäevas. | kuni 6 nädalat. |
| Candida infektsioonid |
|
|
| Tinea versicolor | 300…400 mg üks | 1…3 nädalat. |
|
| kord nädalas. |
|
|
|
|
|
|
| 50 mg üks kord | 2…4 nädalat. |
|
| ööpäevas. |
|
| Tinea unguium | 150 mg üks kord | Ravi tuleb jätkata, kuni |
| (onühhomükoos) | nädalas. | nakatunud küüs on |
|
|
| asendunud (nakatumata |
|
|
| küüs kasvab asemele). |
|
|
| Sõrme- ja varbaküünte |
|
|
| tagasikasvamine võtab |
|
|
| tavaliselt vastavalt 3…6 |
|
|
| kuud ja 6…12 kuud. |
|
|
| Samas võib kasvukiirus |
|
|
| erinevatel inimestel |
|
|
| varieeruda ja sõltuda ka |
|
|
| vanusest. Pärast |
|
|
| krooniliste |
|
|
| infektsioonide edukat |
|
|
| pikaajalist ravi jääb |
|
|
| küünte kuju mõnikord |
|
|
| moonutatuks. |
Kandidiaaside |
| 200…400 mg | Manustamist tuleb |
profülaktika |
|
| alustada mitu päeva |
pikaajalise |
|
| enne eeldatava |
neutropeeniaga |
|
| neutropeenia teket ja |
patsientidel |
|
| jätkata veel 7 päeva |
|
|
| pärast neutropeenia |
|
|
| taandumist, kui |
|
|
| neutrofiilide arv on |
|
|
| tõusnud üle 1000 raku |
|
|
| mm3 kohta. |
Patsientide erirühmad |
|
|
|
Eakad
Annust tuleb kohandada sõltuvalt neerufunktsioonist (vt „Neerukahjustus“).
Neerukahjustus
Ühekordse üksikannuse manustamisel ei ole annuse kohandamine vajalik. Neerukahjustusega patsientidele (sh lastele), kes saavad flukonasooli korduvannuseid, manustatakse esimesel päeval 50…400 mg annus, lähtudes sellest annusest, mis on konkreetse näidustuse puhul soovitatud. Pärast esmakordset küllastusannust tuleb näidustuste alusel muuta ööpäevast annust alljärgneva tabeli järgi:
Kreatiniini kliirens (ml/min) | Protsent soovitatavast annusest |
>50 | 100% |
≤50 (ei saa dialüüsi) | 50% |
Regulaarsel dialüüsil | 100% pärast iga dialüüsi |
Regulaarsel dialüüsil patsiendid peaksid saama 100% soovitatud annusest pärast dialüüsi; patsiendid, kes ei saa dialüüsi peaksid saama vähendatud annust sõltuvalt kreatiniini kliirensist.
Maksakahjustus
Andmed maksakahjustusega patsientide kohta on piiratud ja seega tuleb maksafunktsiooni häiretega patsientidel flukonasooli kasutada ettevaatusega (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
Lapsed
Lastel ei tohi ületada maksimaalset annust 400 mg ööpäevas.
Nagu täiskasvanutel esinevate sarnaste infektsioonide puhul, sõltub ravi kestus kliinilisest ja mükoloogilisest vastusest. Fluconazole ELVIM’t manustatakse ühekordse ööpäevase annusena.
Manustamiseks neerufunktsiooni häirega lastele vt annustamisjuhiseid lõigust „Neerukahjustus“. Flukonasooli farmakokineetikat neerupuudulikkusega lastel ei ole uuritud (vastsündinute kohta, kellel sageli esineb eelkõige neeru ebaküpsust, vt allpool).
Imikud, väikelapsed ja lapsed (vanuses 28 päeva kuni 11 aastat):
Näidustus | Annustamine | Soovitused |
Limaskestade kandidiaas | Algannus: 6 mg/kg | Esimesel päeval võib kasutada |
| Järgnev annus: 3 mg/kg | algannust, et saavutada |
| ööpäevas | tasakaalukontsentratsioon kiiremini. |
Invasiivne kandidiaas | Annus: 6...12 mg/kg | Sõltuvalt haiguse raskusastmest. |
Krüptokokkmeningiit | ööpäevas |
|
Säilitusravi | Annus: 6 mg/kg | Sõltuvalt haiguse raskusastmest. |
krüptokokkmeningiidi | ööpäevas |
|
retsidiivi vältimiseks lastel, |
|
|
kellel on kõrge risk |
|
|
taastekkeks |
|
|
Kandidiaaside profülaktika | Annus: 3...12 mg/kg | Sõltuvalt indutseeritud neutropeenia |
immuunsüsteemi häiretega | ööpäevas | ulatusest ja kestusest (vt Annustamine |
patsientidel |
| täiskasvanutel). |
Noorukid (12...17-aastased):
Kehakaalu ja puberteedi arengu alusel peab ravimit määrav arst hindama, milline annustamisviis (täiskasvanute või laste oma) on kõige sobivam. Kliinilised andmed viitavad sellele, et lastel on suurem flukonasooli kliirens kui täiskasvanutel. Võrreldava süsteemse toime saavutamiseks on lastel kasutatavad annused 3, 6 ja 12 mg/kg vastavalt täiskasvanute annustele 100, 200 ja 400 mg.
Ravimi ohutust ja tõhusust laste suguelundite kandidiaasi ravis ei ole kindlaks tehtud. Hetkel teadaolevad ohutuse andmed muude näidustuste kohta lastel on toodud lõigus 4.8. Kui noorukite (vanuses 12...17 aastat) ravi on hädavajalik, siis tuleb annustamisel juhinduda täiskasvanute annustest.
Ajalised vastsündinud (0... 27 päeva):
Vastsündinutel toimub flukonasooli eliminatsioon aeglaselt. Sellise annustamise toetamiseks ajalistel vastsündinutel on saadaval vähe farmakokineetilisi andmeid (vt lõik 5.2).
Vanuserühm | Annustamine | Soovitused |
Ajalised vastsündinud | Iga 72 tunni järel tuleb manustada | Ületada ei tohi maksimaalset |
(0...14 päeva) | samasugune annus mg/kg nagu | annust 12 mg/kg iga 72 tunni |
| imikutele, väikelastele ja lastele. | järel. |
Ajalised vastsündinud | Iga 48 tunni järel tuleb manustada | Ületada ei tohi maksimaalset |
(15...27 päeva) | samasugune annus mg/kg nagu | annust 12 mg/kg iga 48 tunni |
| imikutele, väikelastele ja lastele. | järel. |
Manustamisviis
Fluconazole ELVIM’t võib manustada kas suukaudselt või veenisisese infusioonina, manustamisviis sõltub patsiendi kliinilisest seisundist. Üleminekul intravenoosselt manustamiselt suukaudsele manustamisele või vastupidi ei ole vajadust ööpäevast annust muuta.
Kapslid tuleb alla neelata tervelt ja sõltumata toidukordadest.
Kui Fluconazole ELVIM kapslid ei sobi manustamiseks, tuleb kasutada teisi olemasolevaid flukonasooli ravimvorme.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine, sarnaste asoolide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Koostoime uuringu põhjal on 400 mg või suuremate Fluconazole ELVIM ööpäevaste annuste korduvmanustamine vastunäidustatud samaaegselt terfenadiiniga. Flukonasooli ei tohi kasutada samaaegselt ka teiste teadaolevalt QT-intervalli pikendavate ravimitega, mis metaboliseeruvad tsütokroom P450 isoensüüm CYP3A4 vahendusel, nagu tsisapriid, astemisool, pimosiid, kinidiin ja erütromütsiin (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Tinea capitis
Lastel on uuritud flukonasooli Tinea capitis’e ravis. See ei osutunud paremaks griseofulviinist ja üldine edukuse tase oli madalam kui 20%. Seetõttu ei tohiks Fluconazole ELVIM’t kasutada Tinea capitis’e raviks.
Krüptokokoos
Flukonasooli toime kohta krüptokokoosi raviks muudes piirkondades (nt kopsu- ja nahakrüptokokoos) on piiratud andmed, mistõttu on raske anda annustamise soovitusi.
Sügavad endeemilised mükoosid
Flukonasooli toime kohta muude endeemiliste mükooside vormide kohta, nagu parakoktsidioidmükoos, lümfokutaanne sporotrihhoos ja histoplasmoos on piiratud andmed, mistõttu on raske anda annustamise soovitusi.
Neerud
Fluconazole ELVIM manustamisel neerufunktsiooni häirega patsientidele tuleb olla ettevaatlik (vt lõik 4.2).
Neerupealiste puudulikkus
Ketonasool põhjustab teadaolevalt neerupealiste puudulikkust. Kuigi täheldatud harva, võib see kehtida ka flukonasooli puhul.
Neerupealiste puudulikkust, mis on seotud samaaegse prednisoonraviga, on kirjeldatud lõigus 4.5 „Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed”.
Maks ja sapiteed
Fluconazole ELVIM manustamisel maksafunktsiooni häirega patsientidele tuleb olla ettevaatlik.
Flukonasooli on seostatud tõsise maksatoksilisuse harvade juhtudega, millega on kaasnenud surmajuhtumeid, eeskätt patsientidel, kellel on eelnevalt esinenud tõsiseid tervisehäireid. Flukonasooliga seotud maksatoksilisuse korral ei ole täheldatud mingit seost ööpäevase koguannuse suuruse, ravi kestuse, patsiendi soo ega vanusega. Flukonasooli maksatoksilisus on tavaliselt olnud mööduv pärast ravi katkestamist.
Patsiente, kellel tekivad flukonasoolravi ajal kõrvalekalded maksafunktsiooni näitajates, tuleb jälgida seoses tõsisema maksakahjustuse arenemise ohuga.
Patsiente tuleb informeerida tõsisele maksakahjustusele viitavate sümptomite tekkest (oluline asteenia, anoreksia, püsiv iiveldus, oksendamine ja kollatõbi). Flukonasoolravi tuleb otsekohe katkestada ning patsient peaks konsulteerima oma arstiga.
Kardiovaskulaarne süsteem
Mõningaid asoole, sealhulgas flukonasooli, on seostatud QT-intervalli pikenemisega elektrokardiogrammis. Flukonasool põhjustab QT-intervalli pikenemist inhibeerides kaaliumikanaleid. Teiste ravimite (nagu amiodaroon) poolt põhjustatud QT-intervalli pikenemine võib võimenduda läbi tsütokroom P450 CYP3A4 inhibeerimise. Turuletulekujärgsetes ohutusuuringutes on väga harva täheldatud QT-intervalli pikenemist ja torsade de pointes’i. Kõikidel neil juhtudel oli tegemist tõsiselt haigete patsientidega, kellel oli mitu kaasuvat riskitegurit nagu strukturaalne südamehaigus, elektrolüütide tasakaaluhäired ja samaaegne ravi teiste ravimitega, mis võisid südamerütmihäirete tekkele kaasa aidata. Hüpokaleemia ja kaugelearenenud südamepuudulikkusega patsientidel on suurenenud risk eluohtliku ventikulaarse arütmia ja torsade de pointes’i esinemiseks.
Proarütmiliste seisunditega patsientide puhul tuleb Fluconazole ELVIM manustamisel olla ettevaatlik. Vastunäidustatud on koosmanustamine ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT- intervalli ja mis metaboliseeruvad tsütokroom P450 isoensüüm CYP3A4 vahendusel (vt lõigud 4.3 ja 4.5).
Halofantriin
Halofantriin pikendab teadaolevalt QTc-intervalli soovituslikes terapeutilistes annustes ja on CYP3A4 substraat. Flukonasooli ja halofantriini kooskasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).
Dermatoloogilised reaktsioonid
Harva on patsientidel flukonasoolravi ajal arenenud eksfoliatiivsed nahareaktsioonid nagu näiteks Stevensi-Johnsoni sündroom ja epidermise toksiline nekrolüüs. AIDSi haigetel esineb sagedamini raskeid nahareaktsioone paljudele ravimitele. Kui patsiendil, kellel ravitakse pindmist seeninfektsiooni, tekib lööve, mida võib seostada flukonasooliga, tuleb edasine ravi katkestada. Kui invasiivset/süsteemset seeninfektsiooni põdeval patsiendil areneb nahalööve, tuleb teda tähelepanelikult jälgida ning villiliste nahakahjustuste või multiformse erüteemi tekkimisel flukonasoolravi katkestada.
Ülitundlikkus
Harva on esinenud anafülaksiat (vt lõik 4.3).
Tsütokroom P450
Flukonasool on tugevatoimeline CYP2C9 inhibiitor ja mõõduka tugevusega CYP3A4 inhibiitor. Flukonasool on ka CYP2C19 inhibiitor. Jälgida tuleb Fluconazole ELVIM’t saavaid patsiente, keda ravitakse samal ajal kitsa terapeutilise toimespektriga ravimitega, mis metaboliseeruvad ensüümide CYP2C9, CYP2C19 ja CYP3A4 abil (vt lõik 4.5).
Terfenadiin
Flukonasooli väiksemate annuste kui 400 mg ööpäevas manustamisel koos terfenadiiniga tuleb patsienti hoolikalt jälgida (vt lõigud 4.3 ja 4.5).
Abiained
Kapslid sisaldavad laktoosmonohüdraati. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, laktaasi puudulikkusega või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsientidid ei tohi seda ravimit kasutada.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Flukonasooli samaaegne kasutamine koos allpool toodud ravimitega on vastunäidustatud:
Tsisapriid: Patsientidel, kellele on samaaegselt manustatud tsisapriidi ja flukonasooli, on täheldatud kardiaalseid tüsistusi, sh torsade de pointes’i. Kontrollitud uuringus leiti, et flukonasooli (200 mg üks kord ööpäevas) ja tsisapriidi (20 mg neli korda ööpäevas) samaaegsel manustamisel suurenes oluliselt tsisapriidisisaldus plasmas ning pikenes QTc-intervall. Flukonasooli ja tsisapriidi samaaegne kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Terfenadiin: Terfenadiini ja asoolide koosmanustamisel esines tõsiseid südame rütmihäireid lisaks QTc-intervalli pikenemisele, mille uurimiseks viidi läbi koostoimeuuringud. Uuringus, milles manustati flukonasooli 200 mg ööpäevas, ei ilmnenud QTc-intervalli pikenemist. Teine uuring, milles manustati 400 mg ja 800 mg flukonasooli ööpäevas, näitas, et flukonasool, manustatuna annuses 400 mg või rohkem ööpäevas, tõstab koosmanustamise korral tunduvalt terfenadiini taset plasmas. Flukonasooli kasutamine annustes 400 mg või rohkem samaaegselt terfenadiiniga on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Flukonasooli 400 mg-st väiksemate annuste ööpäevasel manustamisel koos terfenadiiniga tuleb patsienti hoolikalt jälgida.
Astemisool: Flukonasooli manustamisel samal ajal astemisooliga võib väheneda astemisooli kliirens. Sellest tulenev astemisooli plasmakonsentratsiooni suurenemine võib põhjustada QT-intervalli pikenemise ning harvadel juhtudel kutsuda esile torsade de pointes’i. Flukonasooli ja astemisooli samaaegne kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Pimosiid: Kuigi in vitro ega in vivo uuringuid ei ole läbi viidud, võib flukonasooli ja pimosiidi samaaegsel manustamisel aeglustuda pimosiidi metabolism. Sellest tulenev pimosiidi plasmakontsentratsiooni suurenemine võib põhjustada QT-intervalli pikenemise ning harva kutsuda esile torsade de pointes’i. Flukonasooli ja pimosiidi samaaegne kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Kinidiin: Ehkki in vitro ega in vivo uuringuid ei ole läbi viidud, võib flukonasooli ja kinidiini samaaegsel manustamisel aeglustuda kinidiini metabolism. Kinidiini kasutamist on seostatud QT- intervalli pikenemise ja harva torsades de pointes’i tekkimisega. Flukonasooli ja kinidiini samaaegne kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Erütromütsiin: Flukonasooli ja erütromütsiini samaaegsel manustamisel võib suureneda kardiotoksilisuse risk (QT-intervalli pikenemine, torsades de pointes) ning selle tagajärjel tekkida äkksurm südameseiskumise tõttu. Flukonasooli ja erütromütsiini samaaegne manustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Flukonasooli samaaegne kasutamine koos allpool toodud ravimitega ei ole soovitatav:
Halofantriin: Flukonasool võib suurendada halofantriini plasmakontsentratsiooni CYP3A4 inhibeeriva toime tõttu. Flukonasooli ja halofantriini samaaegsel manustamisel võib suureneda kardiotoksilisuse risk (QT-intervalli pikenemine, torsades de pointes) ja selle tagajärjel tekkida äkksurm
südameseiskumise tõttu. Seda kombinatsiooni tuleb vältida (vt lõik 4.4).
Samaaegne kasutamine, mille puhul tuleb olla ettevaatlik:
Amiodaroon: flukonasooli ja amiodarooni samaaegne manustamine võib pikendada QT- intervalli. Kui flukonasooli ja amiodarooni kooskasutamine on vajalik, tuleb olla ettevaatlik, eriti flukonasooli suurte annuste puhul (800 mg).
Flukonasooli samaaegsel kasutamisel koos allpool toodud ravimitega tuleb olla ettevaatlik ja vajadusel annust kohandada:
Teiste ravimite mõju flukonasoolile
Rifampitsiin: Flukonasooli ja rifampitsiini koosmanustamisel väheneb flukonasooli AUC 25% ja poolväärtusaeg 20%. Rifampitsiini samaaegsel manustamisel tuleb suurendada flukonasooli annust.
Koostoime uuringud on näidanud, et flukonasooli suukaudne manustamine samaaegselt koos toidu, tsimetidiini, antatsiididega või kiiritusraviga (pärast luuüdi siirdamist) ei mõjuta oluliselt flukonasooli imendumist.
Hüdroklorotiasiid: Farmakokineetilises koostoime uuringus, kus flukonasooli saavatele tervetele vabatahtlikele manustati hüdroklorotiasiidi korduvaid annuseid, suurenes flukonasooli plasmakontsentratsioon 40% võrra. Sellise ulatusega toime ei vaja flukonasooli annuse muutmist samaaegselt diureetikume saavatel isikutel.
Flukonasooli mõju teistele ravimitele
Flukonasool on tsütokroom P450 (CYP) isoensüümi 2C9 tugevatoimeline inhibiitor ja CYP3A4 mõõduka tugevusega inhibiitor. Flukonasool on ka isosüüm CYP2C19 inhibiitor. Lisaks allpool nimetatud koostoimetele võib samaaegsel manustamisel koos flukonasooliga suureneda ka teiste CYP2C9, CYP2C19 ja CYP3A4 poolt metaboliseeritavate ravimite plasmakontsentratsioon. Seetõttu tuleb nende ravimite kasutamisel samaaegselt flukonasooliga olla ettevaatlik ja patsienti hoolikalt jälgida.
Flukonasooli pika poolväärtusaja tõttu püsib ensüümide aktiivsust inhibeeriv toime veel 4...5 päeva pärast ravi lõpetamist flukonasooliga (vt lõik 4.3).
Alfentaniil: Flukonasooli (400 mg) ja intravenoosse alfentaniili (20 mikrogrammi/kg) koosmanustamisel tervetele vabatahtlikele suurenes alfentaniili AUC10 2-kordselt, tõenäoliselt seoses CYP3A4 inhibeerimisega. Vajalik võib olla alfentaniili annuse kohandamine.
Amitriptülliin, nortriptülliin: Flukonasool tugevdab amitriptülliini ja nortriptülliini toimet. Kombinatsioonravi alustamisel ja ühe nädala möödudes pärast ravi alustamist on soovitatav määrata 5- nortriptülliini ja/või S-amitriptülliini tase. Vajaduse korral tuleb amitriptülliini/nortriptülliini annust kohandada.
Amfoteritsiin B: Flukonasooli ja amfoteritsiin B samaaegsel manustamisel nakatunud normaalsetele ja immuunosupresseeritud hiirtele saadi järgmised tulemused: vähene aditiivne seenevastane toime C. Albicans’i põhjustatud süsteemse infektsiooni korral, koostoime puudumine Cryptococcus neoformans’i põhjustatud intrakraniaalse infektsiooni korral ja kahe ravimi antagonism Aspergillus Fumigatus’e põhjustatud süsteemse infektsiooni korral. Nimetatud uuringutes saadud tulemuste kliiniline tähendus ei ole teada.
Antikoagulandid: Turuletulekujärgselt on, sarnaselt teiste asoolidega, seoses protrombiiniaja pikenemisega täheldatud hemorraagiaid (verevalumid, ninaverejooks, seedetrakti verejooks, veri uriinis ja veriroe) patsientidel, kellele manustati flukonasooli koos varfariiniga. Flukonasooli ja varfariini koosmanustamisel pikenes protrombiiniaeg kuni kahekordseks, tõenäoliselt seoses varfariini metabolismi pärssimisega CYP2C9 poolt. Patsientidel, kes saavad samal ajal flukonasooliga kumariini või indanediooni tüüpi antikoagulante, tuleb hoolikalt protrombiiniaega jälgida. Vajalik võib olla antikoagulandi annuse kohandamine.
Bensodiasepiinid (lühitoimelised), nt midasolaam, triasolaam: Midasolaami suukaudse manustamise korral samaaegselt flukonasooliga (eriti kui ka flukonasooli manustatakse suukaudselt) suureneb midasolaami kontsentratsioon ning tugevneb selle psühhomotoorne toime. 200 mg flukonasooli ja 7,5 mg midasolaami suukaudne koosmanustamine suurendas midasolaami AUC-d 3,7-kordselt ja poolväärtusaega 2,2-kordselt. Flukonasooli (200 mg ööpäevas) ja triasolaami (0,25 mg) suukaudsel koosmanustamisel suurenes triasolaami AUC 4,4-kordselt ja poolväärtusaeg 2,3-kordselt. Triasolaami potentseeritud ja prolongeeritud toimet täheldati ravis koos flukonasooliga. Kui flukonasoolravi saav patsient vajab samaaegselt ravi ka mõne bensodiasepiiniga, tuleb patsienti hoolikalt jälgida ja kaaluda bensodiasepiini annuse vähendamist.
Karbamasepiin: Flukonasool inhibeerib karbamasepiini metabolismi ja suurendab karbamasepiini plasmakontsentratsiooni 30% võrra. Samaaegse ravi korral on oht karbamasepiini toksilisuse tekkeks. Sõltuvalt karbamasepiini kontsentratsioonist plasmas/koostoime ulatusest võib olla vajalik karbamasepiini annuse kohandamine.
Kaltsiumikanali antagonistid: Teatud kaltsiumikanali antagonistid (nifedipiin, isradipiin, amlodipiin, verapamiil ja felodipiin) metaboliseeruvad CYP3A4 vahendusel. Flukonasool võib suurendada nende kontsentratsiooni ja tugevdada seeläbi nende süsteemseid toimeid. Seetõttu soovitatakse patsiente kõrvaltoimete suhtes sageli jälgida.
Tselekoksiib: Flukonasooli (200 mg ööpäevas) ja tselekoksiibi (200 mg) samaaegsel manustamisel suureneb tselekoksiibi Cmax 68% võrra ja AUC 134% võrra. Samaaegsel kasutamisel koos flukonasooliga võib olla vajalik tselekoksiibi annuse vähendamine poole võrra..
Tsüklofosfamiid: Samaaegse ravi korral tsüklofosfamiidi ja flukonasooliga suurenevad seerumi bilirubiini ja kreatiniini kontsentratsioonid. Nimetatud ravimite kooskasutamisel tuleb seerumi bilirubiini ja kreatiniini sisalduse suurenemise ohtu arvesse võtta.
Fentanüül: Fentanüüli ja flukonasooli võimalikust koostoimest tingituna on teatatud ühest fentanüüli intoksikatsioonist põhjustatud surmajuhtumist. Ka tervetel vabatahtlikel leiti, et flukonasool pikendab oluliselt fentanüüli eliminatsiooniaega. Fentanüüli suurenenud plasmakontsentratsioon võib põhjustada hingamise pärssumise. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida võimaliku hingamise pärssumise riski suhtes. Võib osutuda vajalikuks fentanüüli annuse kohandamine.
HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid: Flukonasooli samaaegsel manustamisel koos CYP3A4 (atorvastatiin ja simvastatiin) või CYP2C9 (fluvastatiin) poolt metaboliseeritavate HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega suureneb müopaatia ja rabdomüolüüsi tekkerisk. Kui samaaegne ravi nii flukonasooli kui HMG-CoA reduktaasi inhibiitoriga on vajalik, siis tuleb patsienti jälgida müopaatia ja rabdomüolüüsi sümptomite suhtes ning kontrollida kreatiniinkinaasi plasmasisaldust. Kreatiniinkinaasi plasmasisalduse olulise suurenemise või müopaatia/rabdomüolüüsi diagnoosimise või kahtluse korral tuleb ravi HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega lõpetada.
Immunosupressandid (nt tsüklosporiin, everoliimus, siroliimus ja takroliimus):
Tsüklosporiin: Flukonasool suurendab oluliselt tsüklosporiini plasmakontsentratsiooni ja AUC-d. Flukonasooli (200 mg ööpäevas) ja tsüklosporiini (2,7 mg/kg ööpäevas) koosmanustamisel suurenes
tsüklosporiini AUC 1,8-kordselt. Flukonasooli ja tsüklosporiini samaaegsel kasutamisel tuleb tsüklosporiini plasmakontsentratsiooni alusel selle annust vähendada.
Everoliimus: Kuigi in vivo ja in vitro uuringuid pole teostatud, võib flukonasool suurendada everoliimuse plasmakontsentratsioone CYP3A4 inhibeeriva toime tõttu.
Siroliimus: Flukonasool suurendab siroliimuse plasmakontsentratsiooni tõenäoliselt CYP3A4 ja P- glükoproteiini abil toimuva siroliimuse metabolismi inhibeerimise teel. Sõltuvalt täheldatud koostoime ulatusest/siroliimuse kontsentratsioonist plasmas on vajalik siroliimuse annuse kohandamine.
Takroliimus: Flukonasool võib suurendada suukaudselt manustatud takroliimuse plasmakontsentratsiooni kuni 5 korda seoses takroliimuse metabolismi inhibeerimisega CYP3A4 poolt soolestikus. Takroliimuse intravenoossel manustamisel ei ole olulist farmakokineetilist koostoimet flukonasooliga täheldatud.Takroliimuse suurenenud plasmakontsentratsiooni korral on täheldatud nefrotoksilisust. Samaaegsel kasutamisel koos flukonasooliga tuleb takroliimuse plasmakontsentratsiooni alusel vähendada suukaudselt manustatava takroliimuse annust.
Losartaan: Flukonasool pärsib koosmanustamisel losartaani metaboliseerumist aktiivseks metaboliidiks (E-31 74), mis vastutab suurema osa angiotensiin-II retseptori antagonismi eest losartaanravi ajal. Patsiendid peavad laskma oma vererõhku pidevalt jälgida.
Metadoon: Flukonasool võib suurendada metadooni plasmakontsentratsiooni. Vajalik võib olla metadooni annuse kohandamine.
Mittesteroidsed põletikuvastased ained: Flukonasooli manustamisel koos flurbiprofeeniga suurenes flurbiprofeeni Cmax 23% võrra ja AUC 81% võrra, võrreldes kui flurbiprofeeni üksinda manustati. Samamoodi suurenesid flukonasooli ja ratseemilise ibuprofeeni (400 mg) koosmanustamisel ibuprofeeni farmakoloogiliselt aktiivse isomeeri [S-(+)-ibuprofeen] Cmax 15% ja AUC 82% võrra, võrreldes kui ratseemilist ibuprofeeni üksinda manustati.
Ehkki vastavaid koostoimeuuringuid ei ole läbi viidud, võib flukonasool suurendada ka teiste CYP2C9 poolt metaboliseeritavate MSPVA-de (nt naprokseen, lornoksikaam, meloksikaam, diklofenak) konsentratsioone. Samaaegse ravi korral on soovitatav patsiente hoolikalt jälgida MSPVA-de kõrvaltoimete ja toksilisuse suhtes. Võib olla vajalik MSPVA-de annuse kohandamine.
Fenütoiin: Flukonasool inhibeerib fenütoiini metabolismi maksas. Flukonasooli (200 mg) ja fenütoiini (250 mg) samaaegne korduv intravenoosne manustamine suurendas fenütoiini AUC24 75% võrra ja minimaalset kontsentratsiooni 128% võrra. Samaaegse manustamise korral tuleb jälgida fenütoiini plasmakontsentratsiooni, et ära hoida fenütoiini toksilisust.
Prednisoon: Avaldatud on üks koostoime juhtum, kus prednisoonravi saaval maksatransplantaadiga patsiendil tekkis äge neerupealiste koore puudulikkus, kui kolmekuuline ravi flukonasooliga lõpetati. Flukonasooli manustamise lõpetamine kutsus ilmselt esile CYP3A4 aktiivsuse suurenemise, mis omakorda tõi kaasa prednisooni metabolismi intensiivistumise. Prednisoonravi saavaid patsiente, kellele on pikka aega manustatud flukonasooli, tuleb flukonasooli kasutamise lõpetamisel hoolikalt jälgida neerupealiste koore puudulikkuse suhtes.
Rifabutiin: Flukonasool suurendab rifabutiini plasmakontsentratsiooni, mis toob endaga kaasa rifabutiini AUC kuni 80%-lise suurenemise. Patsientidel, kellele on korraga manustatud flukonasooli ja rifabutiini, on täheldatud uveiiti. Samaaegse ravi puhul flukonasooli ja rifabutiiniga tuleb arvestada rifabutiini toksilisuse sümptomite tekkevõimalusega.
Sakvinaviir: Flukonasool pärsib CYP3A4 ja P-glükoproteiini inhibeerimise teel sakvinaviiri metabolismi maksas ja suurendab seetõttu sakvinaviiri AUC-d ligikaudu 50% võrra, Cmax-i
ligikaudu 55% võrra. Koostoimeid sakvinaviiri/ritonaviiriga ei ole uuritud, samas võivad need olla enam väljendunud. Vajalik võib olla sakvinaviiri annuse kohandamine.
Sulfonüüluuread: Flukonasooli toimel pikenes tervetel vabatahtlikel samaaegselt suukaudselt manustatavate sulfonüüluurea preparaatide (nt kloorpropamiid, glibenklamiid, glipisiid, tolbutamiid) poolväärtusaeg. Samaaegse manustamise korral soovitatakse vere glükoosisisaldust sageli jälgida ja sulfonüüluurea preparaatide annuseid vastavalt vähendada.
Teofülliin: Platseebokontrollitud kliinilises koostoimeuuringus põhjustas flukonasooli manustamine annuses 200 mg 14 päeva jooksul teofülliini keskmise plasmakliirensi languse 18% võrra. Suurte teofülliiniannustega ravitavaid patsiente või patsiente, kellel on muul põhjusel suurem risk teofülliini toksilisuse tekkeks, tuleb samaaegse flukonasoolravi korral hoolikalt jälgida teofülliini toksilisuse nähtude suhtes. Ravi tuleb muuta, kui peaksid tekkima toksilisuse sümptomid.
Vinka alkaloidid: Kuigi uuringuid ei ole tehtud, võib flukonasool suurendada vinka alkaloidide (nt vinkristiin ja vinblastiin) sisaldust plasmas ning tekitada neurotoksilisuse, mis võib olla seotud CYP3A4 inhibeeriva mõjuga.
:A-vitamiin Teatatud on ühest juhtumist, kus patsient sai kombinatsioonravi all-transretiinhappega (A- vitamiini happeline vorm) ja flukonasooliga ning tekkisid KNS seotud kõrvaltoimed pseudotumour cerebri näol, mis möödus flukonasoolravi katkestamisel. Seda kombinatsiooni võib kasutada, kuid meeles tuleb pidada võimalikku KNS seotud kõrvaltoimete teket.
Vorikonasool (CYP2C9, CYP2C19 ja CYP3A4 inhibiitor): Suukaudse vorikonasooli (400 mg iga 12 tunni järel 1. päeval, seejärel 200 mg iga 12 tunni järel 2,5 päeva jooksul) ja suukaudse flukonasooli (400 mg 1. päeval, seejärel 200 mg ööpäevas 4 päeva jooksul) koosmanustamine 8 tervele meessoost katsealusele põhjustas vorikonasooli Cmax ja AUCτ suurenemise keskmiselt vastavalt 57% (90% CI: 20%, 107%) ja 79% (90% CI: 40%, 128%) võrra. Vorikonasooli ja flukonasooli vähendatud annust ja/või sagedust, mis kõrvaldaksid selle toime, ei ole kindlaks tehtud. Vorikonasooliga seotud kõrvaltoimete jälgimine on soovitatav, kui vorikonasooli kasutatakse pärast flukonasooli manustamist.
Zidovudiin: Flukonasool suurendab zidovudiini Cmax ja AUC näitajaid vastavalt 84% ja 74% seoses suukaudse zidovudiini kliirensi ligikaudu 45% langusega. Kooskasutamisel flukonasooliga pikenes ka zidovudiini poolväärtusaeg ligikaudu 128% . Seda kombinatsiooni saavaid patsiente tuleb jälgida zidovudiiniga seotud kõrvaltoimete tekke osas. Kaaluda võib zidovudiini annuse vähendamist.
Asitromütsiin: 18 tervel isikul läbiviidud avatud, randomiseeritud kolme grupiga ristuvas uuringus hinnati asitromütsiini 1200 mg suukaudse ühekordse annuse mõju flukonasooli 800 mg suukaudse ühekordse annuse farmakokineetikale ning flukonasooli toimeid asitromütsiini farmakokineetikale. Olulist farmakokineetilist koostoimet flukonasooli ja asitromütsiini vahel ei esinenud.
Suukaudsed rasestumisvastased vahendid: Kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide ja flukonasooli korduvannustega on läbi viidud kaks farmakokineetilist uuringut. 50 mg flukonasooli annusega läbiviidud uuringus olulisi muutusi hormoonide tasemes ei esinenud, samas kui 200 mg annuse puhul ööpäevas suurenesid etünüülöstradiooli ja levonorgestreeli AUC-d vastavalt 40% ja 24%. Seetõttu on ebatõenäoline, et flukonasooli selliste korduvannuste kasutamine mõjutaks kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste vahendite tõhusust.
Ivakaftoor: Flukonasooli kooskasutamine ivakaftooriga (tsüstilise fibroosi transmembraanse juhtivuse regulaatori (TFTR) potentseerija) suurendas ivakaftoori kontsentratsiooni 3-kordselt ja hüdroksümetüül-ivakaftoori (M1) kontsentratsiooni 1,9-kordselt. Patsientidel, kes võtavad samaaegselt mõõdukaid CYP3A inhibiitoreid, nagu flukonasool ja erütromütsiin, tuleb ivakaftoori annust vähendada 150 mg-ni üks kord ööpäevas.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Vaatlusuuringu tulemuste kohaselt on esimese trimestri ajal flukonasooliga ravitud naistel suurem raseduse katkemise risk.
Teatatud on mitmetest kaasasündinud väärarengute (sealhulgas brahhütsefaalia, kõrvade düsplaasia, suur eesmine fontanell, reieluude kõverdumine ja radio-humeraalne sünostoos) juhtudest imikutel, kelle emad said vähemalt kolmel või enamal raseduskuul suurtes annustes (400…800 mg ööpäevas) flukonasooli koktsidoidmükoosi raviks. Flukonasooli ja nende toimete vaheline seos on ebaselge.
Loomkatsed on näidanud reproduktiivtoksilisust (vt lõik 5.3).
Flukonasooli standardannuseid ja lühiajalist ravi ei tohi raseduse ajal ilma tungiva vajaduseta kasutada.
Flukonasooli suuri annuseid ja/või pikaajalist ravi ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud võimalike eluohtlike infektsioonide puhul.
Imetamine
Flukonasool eritub rinnapiima, kuid kontsentratsioon rinnapiimas on väiksem kui plasmas. Imetamist tohib jätkata pärast flukonasooli 200 mg tavaannuse või väiksema annuse ühekordset kasutamist.
Pärast flukonasooli korduvat kasutamist või suures annuses manustamist ei ole rinnaga toitmine soovitatav.
Fertiilsus
Flukonasool ei mõjutanud isas- ega emasrottide viljakust (vt lõik 5.3).
Toime reaktsioonikiirusele
Uuringuid Fluconazole ELVIM toime kohta autojuhtimise või masinate käsitlemise võimele ei ole läbi viidud. Patsiente tuleb hoiatada, et Fluconazole ELVIM võib põhjustada pearinglust või krampe (vt lõik 4.8) ravimi võtmise ajal ning soovitada neil nimetatud sümptomite esinemisel mitte juhtida autot ega käsitleda masinaid.
Kõrvaltoimed
Kõige sagedamini (>1/10) teatatud kõrvaltoimed on peavalu, kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, alaniinaminotransferaasi aktiivsuse tõus, aspartaataminotransferaasi aktiivsuse tõus, vere aluselise fosfataasi aktiivsuse tõus ja nahalööve.
Flukonasoolravi kasutamisel täheldatud alljärgnevatest kõrvaltoimetest on teatatud järgmise sagedusega: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (>1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Organsüsteemi klass | Sage | Aeg-ajalt | Harv |
|
|
|
|
Vere ja lümfisüsteemi |
| Aneemia | Agranulotsütoos, |
häired |
|
| leukopeenia, |
|
|
| trombotsütopeenia, |
|
|
| neutropeenia |
|
|
|
|
Immuunsüsteemi |
|
| Anafülaksia |
häired |
|
|
|
Ainevahetus- ja |
| Söögiisu langus | Hüperkolesteroleemia, |
toitumishäired |
|
| hüpertriglütserideemia, |
|
|
| hüpokaleemia |
Psühhiaatrilised |
| Unisus, unetus |
|
häired |
|
|
|
Närvisüsteemi | Peavalu | Krambid, | Treemor |
häired |
| paresteesia, |
|
|
| pearinglus, |
|
|
| maitsetundlikkuse |
|
|
| häired |
|
Kõrva ja labürindi |
| Vertiigo |
|
kahjustused |
|
|
|
Südame häired |
|
| Torsade de pointes (vt |
|
|
| lõik 4.4), QT-intervalli |
|
|
| pikenemine (vt lõik 4.4) |
Seedetrakti häired | Kõhuvalu, | Kõhukinnisus, |
|
| oksendamine, | düspepsia, |
|
| kõhulahtisus, iiveldus | kõhupuhitus, |
|
|
| suukuivus |
|
Maksa ja sapiteede | Alaniinaminotransferaasi | Kolestaas (vt lõik | Maksapuudulikkus (vt |
häired | aktiivsuse tõus (vt lõik | 4.4), ikterus (vt lõik | lõik 4.4), |
| 4.4), | 4.4), bilirubiini tõus | hepatotsellulaarne |
| aspartaataminotransferaasi | (vt lõik 4.4) | nekroos (vt lõik 4.4), |
| aktiivsuse tõus (vt lõik |
| hepatiit (vt lõik 4.4), |
| 4.4), vere aluselise |
| hepatotsellulaarsed |
| fosfataasi aktiivsuse tõus |
| kahjustused (vt lõik 4.4) |
| (vt lõik 4.4) |
|
|
Naha ja nahaaluskoe | Lööve (vt lõik 4.4) | Ravimlööve* (vt | Epidermise toksiline |
kahjustused |
| lõik 4.4), urtikaaria | nekrolüüs (vt lõik 4.4), |
|
| (vt lõik 4.4), | Stevensi-Johnsoni |
|
| sügelus, | sündroom (vt lõik 4.4), |
|
| suurenenud | äge generaliseerunud |
|
| higistamine | eksantematoosne |
|
|
| pustuloos (vt lõik 4.4), |
|
|
| eksfoliatiivne dermatiit, |
|
|
| angioödeem, näoturse, |
|
|
| alopeetsia |
|
|
|
|
Lihas-skeleti ja |
| Müalgia |
|
sidekoe kahjustused |
|
|
|
Üldised häired ja |
| Väsimus, halb |
|
manustamiskoha |
| enesetunne, |
|
reaktsioonid |
| asteenia, palavik |
|
* sh paikne ravimlööve |
|
|
|
Lapsed
Laste kliiniliste uuringute käigus registreeritud kõrvaltoimete ning laboratoorsete näitajate kõrvalekallete struktuur ja esinemissagedus on võrreldav täiskasvanute omaga, välja arvatud suguelundite kandidiaasi näidustusel.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Flukonasooli üleannustamise korral on täheldatud hallutsinatsioone ja paranoilist käitumist. Üleannustamise ravi on sümptomaatiline (vajaduse korral võib kasutada toetavat ravi ja maoloputust). Flukonasool eritub peamiselt uriiniga, forsseeritud diureesi hulk tõenäoliselt suurendab eliminatsiooni kiirust. 3 tundi kestev hemodialüüs alandab taset plasmas ligikaudu 50% võrra.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilisedomadused
Farmakoterapeutiline rühm: seenevastased ained süsteemseks kasutamiseks, triasooli derivaadid, ATC-kood: J02AC01
Toimemehhanism
Flukonasool kuulub triasoolsete seenevastaste ravimite klassi. Selle peamine toimemehhanism on seeneraku tsütokroom P-450 poolt vahendatud 14 alfa-lanosterooli demetüleerimise inhibeerimine. See on oluline samm seeneraku ergosteroolide biosünteesis. 14 alfa-metüülsteroolide akumuleerumine korreleerub järgneva ergosterooli kadumisega seene rakumembraanis ja võib olla flukonasooli seenevastase aktiivsuse põhjuseks. On näidatud, et flukonasool on selektiivsem seente tsütokroom P- 450 ensüümide suhtes kui erinevate imetajate tsütokroom P-450 ensüümsüsteemide suhtes.
Manustatuna 50 mg ööpäevas kuni 28 päeva vältel, ei mõjuta flukonasool testosterooni kontsentratsiooni plasmas meestel ega steroidide kontsentratsioone fertiilses eas naistel. Flukonasooli annused 200...400 mg ööpäevas ei omanud kliiniliselt olulist toimet endogeensete steroidide tasemele ega adrenokortikotroopse hormooni (AKTH) poolt stimuleeritud vastusele tervetel meessoost vabatahtlikel. Koostoime uuringud antipüriiniga viitavad sellele, et flukonasooli 50 mg üksik- või korduvannused ei mõjuta selle metabolismi.
Tundlikkus in vitro
In vitro on flukonasoolil seenevastane aktiivsus kliiniliselt kõige sagedamini esinevate Candida liikide (sh C. albicans, C. parapsilosis, C. tropicalis) suhtes. C. glabrata näitab erinevat tundlikkust, samas kui C. krusei on resistentne flukonasooli suhtes.
Flukonasool on samuti in vitro aktiivne Cryptococcus neoformans’i ja Cryptococcus gattii ning endeemiliste hallitusseente Blastomyces dermatiditis’e, Coccidioides immitis’e, Histoplasma
capsulatum’i ja Paracoccidioides brasiliensis’e suhtes.
Farmakokineetiliste/ farmakodünaamiliste omaduste suhe
Loomkatsetes esineb korrelatsioon MIK väärtuste ja efektiivsuse vahel Candida liikide poolt põhjustatud eksperimentaalsete mükooside vastu. Kliinilistes uuringutes esineb peaaegu 1:1 lineaarne suhe AUC ja flukonasooli annuse vahel. Samuti esineb otsene, kuid puudulik seos AUC või annuse ja oraalse kandidoosi ja vähemal määral kandideemia eduka kliinilise ravivastuse vahel. Samamoodi on tervistumine vähem tõenäoline infektsioonide puhul, mida põhjustavad flukonasooli kõrgema MIK- iga tüved.
Resistentsusmehhanism(id)
Candida liigid on omandanud mitmeid resistentsuse mehhanisme asoolsete seenevastaste ravimite suhtes. Seenetüvedel, mis on omandanud ühe või mitu sellistest resistentsuse mehhanismidest, on flukonasooli suhtes kõrge minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon (MIK), mis avaldab tõhususele ebasoodsat mõju in vivo tingimustes ja kliiniliselt.
On olnud teateid superinfektsioonist mõnede teiste Candida liikidega peale C. albicans’i, mis sageli ei ole olemuslikult flukonasoolile tundlikud (nt Candida krusei). Sellised juhud võivad vajada
alternatiivset seenevastast ravi.
Piirväärtused (vastavalt EUCAST-ile)
Farmakokineetiliste/farmakodünaamiliste (FK/FD) andmete analüüside ja in vitro tundlikkuse ning kliinilise vastuse alusel on EUCAST-AFST (European Committee on Antimicrobial susceptibility Testing-subcommittee on Antifungal Susceptibility Testing - Euroopa antimikrobiaalse tundlikkuse testimise komitee – seenevastase tundlikkuse testimise alamkomitee) kindlaks määranud flukonasooli piirväärtused Candida liikide jaoks (EUCAST Fluconazole rational document (2007) - versioon 2). Need on jagatud liikidega mitteseotud piirväärtusteks, mis on kindlaks määratud peamiselt FK/FD andmete alusel ja on sõltumatud MIK jaotusest konkreetsetes liikides ning liigispetsiifilisteks piirväärtusteks nende liikide jaoks, mida kõige sagedamini seostatakse infektsioonidega inimestel. Need piirväärtused on toodud allolevas tabelis.
Seenevastane | Liigispetsiifilised piirväärtused (S≤/R>) |
| Liikidega | |||
ravim |
|
|
|
|
| mitteseotud |
|
|
|
|
|
| piirväärtused |
|
|
|
|
|
| A S≤/R> |
| Candida | Candida | Candida | Candida | Candida |
|
| albicans | glabrata | krusei | parapsilosis | tropicalis |
|
Flukonasool | 2/4 | IE | -- | 2/4 | 2/4 | 2/4 |
S = Tundlik, R = Resistentne
A = Liikidega mitteseotud piirväärtused on kindlaks määratud peamiselt FK/FD andmete alusel ega sõltu konkreetsete liikide MIK jaotusest. Need on mõeldud kasutamiseks ainult organismide puhul, millel puuduvad konkreetsed piirväärtused.
-- = Tundlikkuse testimine pole soovitatav, kuna liik on halb sihtmärk ravile selle ravimiga ravimisel. IE = Ei ole piisavalt tõendeid, et kõnealune liik on ravile selle ravimiga heaks sihtmärgiks.
Farmakokineetilised omadused
Flukonasooli farmakokineetilised omadused on nii veenisisesel kui ka suukaudsel manustamisel sarnased.
Imendumine
Suukaudsel manustamisel imendub flukonasool hästi ja plasmakontsentratsioon (ning süsteemne biosaadavus) on üle 90% intravenoossel manustamisel saavutatud tasemest. Suukaudne imendumine ei sõltu toidust. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub 0,5…1,5 tundi pärast tühja kõhuga manustamist. Plasmakontsentratsioonid on annusest sõltuvad. 90% tasakaalukontsentratsioonist saavutatakse üks kord ööpäevas manustamisel 4…5. päevaks. Küllastusannuse manustamine (esimesel päeval 2-kordne ööpäevane annus) võimaldab 2. päevaks plasmaväärtustel jõuda ligikaudu 90 %-ni tasakaalukontsentratsioonist.
Jaotumine
Hinnanguline jaotusruumala on ligikaudu võrdne kogu keha vedeliku hulgaga. Plasmavalkudega seonduvus on madal (11…12%).
Flukonasool tungib hästi kõigisse uuritud kehavedelikesse. Flukonasooli kontsentratsioon süljes ja rögas on samasugune nagu plasmas. Seentest põhjustatud meningiidiga patsientidel on flukonasooli sisaldus tserebrospinaalvedelikus ligikaudu 80% plasmakontsentratsioonist.
Naha sarvkihis, marrask- ja pärisnahas ning ekriinses higis saavutatakse kõrged flukonasooli kontsentratsioonid, mis ületavad seerumikontsentratsioone. Flukonasool akumuleerub naha sarvkihis. Kui flukonasooli manustati annuses 50 mg ööpäevas, oli 12 päeva pärast ravi algust flukonasooli kontsentratsioon 73 mikrogrammi/g ja 7 päeva pärast ravi lõppu ikka veel 5,8 mikrogrammi/g. Kui flukonasooli manustati annuses 150 mg üks kord nädalas, oli 7 päeva pärast ravi algust flukonasooli
kontsentratsioon naha sarvkihis 23,4 mikrogrammi/g ja 7 päeva pärast teist annust 7,1 mikrogrammi/g.
Flukonasooli kontsentratsioon pärast 4-kuulist ravi annuses 150 mg üks kord nädalas oli
4,05 mikrogrammi/g tervetes küüntes ja 1,8 mikrogrammi/g kahjustatud küüntes ning flukonasool oli ikka veel mõõdetav küüneproovides 6 kuud pärast ravi lõppu.
Biotransformatsioon
Flukonasool metaboliseerub ainult vähesel määral. Ainult 11% radioaktiivselt märgistatud annusest eritub uriiniga muutunud kujul. Flukonasool on isosüümide CYP2C9 ja CYP3A4 selektiivne inhibiitor (vt lõik 4.5). Flukonasool on ka isoensüüm CYP2C19 inhibiitor.
Eritumine
Flukonasooli plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 30 tundi. Peamine eritumistee on renaalne, ligikaudu 80% manustatud annusest eritub uriiniga muutumatul kujul. Flukonasooli kliirens on proportsionaalne kreatiniini kliirensiga. Tsirkuleerivate metaboliitide kohta puuduvad tõendid.
Pikk poolväärtusaeg võimaldab vaginaalkandidiaasi ravida ühekordse annusega ning teiste näidustuste korral kasutada annuseid üks kord ööpäevas ja üks kord nädalas.
Farmakokineetika neerukahjustuse korral
Raske neerupuudulikkusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus < 20 ml/min) pikenes poolväärtusaeg 30 tunnilt 98 tunnini. Seetõttu on vajalik annuse vähendamine. Flukonasooli saab organismist eemaldada hemodialüüsi teel ja vähemal määral peritoneaaldialüüsiga. Pärast kolmetunnist hemodialüüsiseanssi on ligikaudu 50% flukonasoolist verest eemaldatud.
Farmakokineetika lastel
Farmakokineetilisi andmeid hinnati 113 lapsel viies uuringus: kaks üksikannuse uuringut, kaks mitme annusega uuringut ja uuring enneaegsetel vastsündinutel. Ühe uuringu andmed ei olnud tõlgendatavad muutuste tõttu ravimvormis uuringu käigus. Lisaandmed olid saadaval compassionate use uuringust.
Pärast 2...8 mg/kg flukonasooli manustamist lastele vanuses 9 kuud...15 aastat, leiti AUC ligikaudu 38 mikrogrammi·h/ml annuse 1 mg/kg kohta. Keskmine flukonasooli plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg oli 15...18 tundi ja jaotusruumala ligikaudu 880 ml/kg pärast korduvaid annuseid. Flukonasooli plasma eliminatsiooni pikem poolväärtusaeg, ligikaudu 24 tundi, leiti pärast ühekordset annust. See on võrreldav flukonasooli plasma eliminatsiooni poolväärtusajaga pärast ühekordset
3 mg/kg intravenoosset manustamist lastele vanuses 11 päeva...11 kuud. Jaotusruumala selles vanuserühmas oli ligikaudu 950 ml/kg.
Kogemus flukonasooliga vastsündinutel on piiratud farmakokineetiliste uuringutega enneaegsetel vastsündinutel. Keskmiselt 28-nädalase gestatsiooniajaga 12 enneaegse vastsündinu keskmine vanus esimese annuse juures oli 24 tundi (vahemik 9...36 tundi) ja keskmine sünnikaal oli 0,9 kg (vahemik 0,75...1,10 kg). Seitse patsienti lõpetasid protokolli; maksimaalselt viis intravenoosset flukonasooli infusiooni 6 mg/kg manustati iga 72 tunni järel. Keskmine poolväärtusaeg (tundides) oli 1. päeval 74 (vahemik 44...185), mis ajaga vähenes kuni keskmiselt 53-ni (vahemik 30...131) 7. päeval ja 47-ni (vahemik 27...68) 13. päeval. Kontsentratsiooniaja kõvera alune pindala (mikrogrammi·h/ml) oli 271 (vahemik 173...385) 1. päeval ja see suurenes keskmiselt 490-ni (vahemik 292...734) 7. päeval ja vähenes keskmiselt 360-ni (vahemik 167...566) 13. päeval. Jaotusruumala (ml/kg) oli 1183 (vahemik 1070...1470) 1. päeval ja see suurenes ajaga keskmiselt 1184-ni (vahemik 510...2130) 7. päeval ja 1328-ni (vahemik 1040...1680) 13. päeval.
Farmakokineetika eakatel patsientidel
Farmakokineetiline uuring viidi läbi 22 patsiendil vanuses 65 aastat või rohkem, kes said 50 mg flukonasooli ühekordse suukaudse annuse. Kümme neist patsientidest sai samaaegselt diureetikume.
Suurim plasmakontsentratsioon Cmax (1,54 mikrogrammi/ml) saabus 1,3 tundi pärast manustamist. Keskmine AUC oli 76,4 ± 20,3 mikrogrammi·h/ml ja keskmine terminaalne poolväärtusaeg oli 46,2 tundi. Need farmakokineetiliste parameetrite väärtused on kõrgemad kui tervetel noortel meessoost vabatahtlikel teatatud analoogsed väärtused. Diureetikumide samaaegne manustamine ei muutnud oluliselt AUC või Cmax väärtuseid. Ka kreatiniini kliirens (74 ml/min), uriinist muutumatul kujul eritatud ravimi osakaal (0...24 h, 22%) ja flukonasooli hinnanguline renaalne kliirens
(0,124 ml/min/kg) olid eakatel patsientidel üldiselt madalamad kui noortel vabatahtlikel. Seega tunduvad flukonasooli farmakokineetika muutused eakatel olevat seotud vähenenud neerutalitlusega selles vanuserühmas.
Prekliinilised ohutusandmed
Mittekliinilistes uuringutes täheldati toimeid ainult selliste annuste korral, mis on palju suuremad inimesele manustatavast annusest, mis viitab sellele, et need toimed ei ole kliinilisel kasutamisel olulised.
Kartsinogenees
Flukonasoolil ei ilmnenud kartsinogeenset toimet hiirtel ega rottidel, keda raviti suukaudselt 24 kuu jooksul annustega 2,5, 5 või 10 mg/kg ööpäevas (ligikaudu 2...7-kordne soovituslik annus inimesel). Isastel rottidel, keda raviti annustega 5 ja 10 mg/kg ööpäevas, täheldati suuremat hepatotsellulaarse adenoomi esinemissagedust.
Mutagenees
Koos flukonasooli metaboolse aktivatsiooniga või selle puudumisel, olid mutageensuse testid negatiivsed nelja Salmonella typhimurium tüvega ja hiire lümfoomi L5178Y süsteemiga. Tsütogeneetilised uuringud in vivo (hiire luuüdirakud, pärast flukonasooli suukaudset manustamist) ja in vitro (1000 mikrogrammi/ml flukonasooli toime inimese lümfotsüütidele) ei andnud mingeid tõendeid kromosoomide mutatsioonide kohta.
Reproduktiivtoksilisus
Flukonasool ei mõjutanud isaste ega emaste rottide fertiilsust, keda raviti suukaudsete annustega 5, 10 või 20 mg/kg ööpäevas või parenteraalsete annustega 5, 25 või 75 mg/kg.
Toimeid lootele ei esinenud annuste 5 või 10 mg/kg korral; annuste 25 ja 50 mg/kg ning suuremate annuste puhul täheldati loodete anatoomiliste variatsioonide (lisaroided, neeruvaagna laienemine) sagenemist ja hilinenud luustumist. Annuste 80...320 mg/kg puhul oli loodete suremus rottidel suurenenud ja väärarendite hulka kuulusid lainjad roided, hundikurk ja ebanormaalne kraniofatsiaalne luustumine.
Suukaudse annuse 20 mg/kg korral hilines veidi poegimine ja samas täheldati mõnedel emasloomadel intravenoossete annuste 20 mg/kg ja 40 mg/kg puhul düstookiat ning poegimise pikenemist. Poegimishäireid peegeldas surnultsündide arvu vähene suurenemine ja vastsündinute elulemuse vähenemine nende annuste puhul. Sellised toimed poegimisele vastavad suurte flukonasooli annuste liigispetsiifilisele östrogeeni langetavale toimele. Sellist hormoonide tasakaalu muutust ei ole täheldatud flukonasooliga ravitud naistel (vt lõik 5.1).
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Fluconazole ELVIM, 50 mg:
Kapsli sisu
Laktoosmonohüdraat
Mikrokristalliline tselluloos (E460) Preželatiniseeritud maisitärklis Kolloidne ränidioksiid (E551) Magneesiumstearaat (E 470b) Naatriumlaurüülsulfaat
Kapsli kest Titaandioksiid (E171) Kinoliinkollane (E104) Kollane raudoksiid (E172) Patentsinine V (E131) Želatiin
Fluconazole ELVIM, 150 mg:
Kapsli sisu
Laktoosmonohüdraat
Mikrokristalliline tselluloos (E460)
Preželatiniseeritud maisitärklis
Kolloidne ränidioksiid (E551)
Magneesiumstearaat (E 470b)
Naatriumlaurüülsulfaat
Kapsli kest Titaandioksiid (E171) Kinoliinkollane (E104)
Päikeseloojangukollane (E110) Želatiin
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Läbipaistev PVC/alumiiniumblister.
Pakendi suurused:
Fluconazole ELVIM, 50 mg: 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50 või 100 kõvakapslit.
Fluconazole ELVIM, 150 mg: 1, 2 või 4 kõvakapslit. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.
MÜÜGILOA HOIDJA
SIA ELVIM
Kurzemes pr.3G
Riga, LV-1067
Läti
MÜÜGILOA NUMBRID
50 mg: 664909
150 mg: 665009
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 22.12.2009
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 02.09.2013
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Märts 2018
