Fenolip - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

FENOLIP 160 mg, kõvakapslid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kapsel sisaldab 160 mg fenofibraati.
INN. Fenofibratum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3.
RAVIMVORM

Kõvakapsel.
Kapsel suurusega 0, millel on roheline kaas ja oranz keha.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Lisaks dieedile ja teistele mittefarmakoloogilistele ravimeetoditele (st füüsiline koormus, kehakaalu
vähendamine) järgmiste seisundite ravi:
- isoleeritud raske hüpertriglütserideemia;
- segatüüpi hüperlipideemia, kui statiin või teised efektiivsed ravimid on vastunäidustatud või
neid ei taluta.

Ravi ajal tuleb jätkata dieeti ja teisi mittemedikamentoosseid meetmeid.

Puuduvad pikaajalised võrdlusrühmaga kliinilised uuringud tõestamaks fenofibraatide efektiivsust
ateroskleroosiga seotud haigestumuse esmaseks või teiseseks ennetamiseks.

Fenofibraadi toimet koronaartõve haigestumusele ja suremusele ning mittekardiovaskulaarsele
suremusele ei ole kindlaks tehtud.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud: soovitatav annus on üks 160 mg fenofibraati sisaldav kapsel päevas.

Neerukahjustus: neerufunktsiooni häirega patsientidel on vajalik annuse vähendamine. Sellistele
patsientidele soovitatakse manustada väiksemat toimaine annust sisaldavaid ravimvorme (67 mg
fenofibraadi kapslid).

Lapsed: 160 mg annuse manustamine lastele on vastunäidustatud.

Maksakahjustus: maksahaigusega patsiente ei ole uuritud.

Kui seerumi lipiidide sisaldus ei ole fenofibraadi manustamisel mitme kuu jooksul (nt 3 kuu jooksul)
rahuldavalt vähenenud, tuleb kaaluda täiendava ravimi lisamist või ravi muutmist.


Eakad patsiendid: soovitatakse kasutada tavalist täiskasvanute annust.

Manustamisviis

Kapsel tuleb alla neelata tervelt söögi ajal.

4.3 Vastunäidustused

- Maksapuudulikkus (sealhulgas biliaarne tsirroos);
- neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens < 20 ml/min);
- lapsed;
- ülitundlikkus fenofibraadi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes;
- teadaolev valgusallergia või fototoksilised reaktsioonid ravi ajal fibraatide või ketoprofeeniga;
- sapipõie haigus;
- krooniline või äge pankreatiit, välja arvatud äge pankreatiit raske hüpertriglütserideemia tõttu;
- rasedus ja imetamine (vt lõik 4.6).

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Maksafunktsioon
Nagu teiste lipiididesisaldust vähendavate ravimite puhul, on teatatud transaminaaside
kontsentratsiooni suurenemisest mõnel patsiendil. Enamasti on suurenemine olnud mööduv, vähene ja
asümptomaatiline. Soovitatav on transaminaaside kontsentratsiooni kontrollida iga 3 kuu järel esimese
12 ravikuu jooksul. Patsiente, kellel aminotransferaaside aktiivsus suureneb, tuleb jälgida ja ravi
katkestada, kui ASAT ja ALAT aktiivsus suureneb enam kui kolmekordseks võrreldes normi ülemise
piiriga.

Lihased
Seoses fibraatide ja teiste lipiididesisaldust vähendavate ravimite manustamisega on teatatud
lihaskahjustuse, sealhulgas harva ka rabdomüolüüsi juhtudest. Lihashäirete esinemissagedus suureneb
hüpoalbumineemia või neerupuudulikkuse anamneesiga patsientidel. Lihastoksilisust tuleb kahtlustada
patsientidel, kellel esineb difuusne müalgia, müosiit, lihaskrambid, lihasnõrkus ja/või kreatiinkinaasi
(CK) kontsentratsiooni väljendunud suurenemine (tase, mis ületab viis korda normi ülemist piiri).
Sellistel juhtudel tuleb ravi fenofibraadiga lõpetada. Lihastoksilisuse risk võib olla suurenenud, kui
ravimit manustatakse koos teiste fibraatide või HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega, eriti varem
olemasoleva lihashaiguse korral. Seetõttu tuleb fenofibraadi kasutamine koos statiinidega hoida
patsientidele, kellel esineb raske düslipideemia kombinatsioonis kõrge kardiovaskulaarse riskiga, kuid
kelle anamneesis puudub lihashaigus. Sellist kombineeritud ravi tuleb kasutada ettevaatlikult ja
patsiente tuleb jälgida tähelepanelikult lihashaiguse nähtude suhtes.

Müopaatia ja rabdomüolüüsi risk esineb eakatel (üle 70 aasta) patsientidel, patsientidel varasemate
lihashäiretega või kelle perekonnaanamneesis esineb lihashäireid, neeru funktsioonihäire,
hüpotüreoidismi, alkoholiga liialdavatel patsientidel. Selliste patsientide puhul on vajalik hoolikas
kasu/riski analüüs.


Östrogeene võtvad patsiendid
Östrogeene või östrogeene sisaldavaid kontratseptiive võtvatel patsientidel tuleb kindlaks teha, kas
hüperlipideemia on esmase või teisese iseloomuga (suukaudsed östrogeenid võivad põhjustada
lipiidide sisalduse tõusu).

Pankreatiit
Fenofibraati võtvatel patsientidel on teatatud pankreatiidist. See võib viidata ravi ebatõhususele raske
hüpertriglütserideemiaga patsientidel, otsesele ravimi toimele või sekundaarsele haigusele
ühissapijuha blokeerimise tõttu sapikivi või akumulatsioonide poolt.

Neerufunktsioon

Ravi tuleb katkestada, kui kreatineemia ületab 50% võrra normi ülemise piiri. Kreatiniinisisaldust
soovitatakse jälgida esimese kolme ravikuu jooksul.

Esialgne ravi
Enne ravi algust tuleb teha laboratoorsed uuringud, et kontrollida, kas lipiidide kõrge sisaldus on püsiv.
Tuleb püüda mõjutada seerumi lipiide sobiva dieedi, füüsilise koormuse, kehakaalu langetamisega
ülekaalulistel patsientidel ja selliste meditsiiniliste probleemide kontrolli alla saamisega, nagu
suhkurtõbi ja hüpotüreoidism, mis soodustavad lipiidide häireid. Tuleb lõpetada ravi ravimitega, mis
teadaolevalt süvendavad hüpertriglütserideemiat (beetablokaatorid, tiasiidid, östrogeenid), või
võimaluse korral ravi muuta, enne kui kaalutakse triglütseriididesisaldust vähendava medikamentoosse
ravi võimalust.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Suukaudsed antikoagulandid
Fenofibraat tugevdab suukaudsete antikoagulantide toimet ja võib suurendada verejooksu ohtu.
Suukaudsete antikoagulantide annust soovitatakse vähendada umbes ühe kolmandiku võrra ravi
alustamisel ja seejärel vajaduse korral seda järk-järgult kohandada INR-i (International Normalised
Ratio) väärtuste järgi.
Seetõttu ei soovitata seda kombinatsiooni kasutada.

Tsüklosporiin
Fenofibraadi ja tsüklosporiini koosmanustamisel on teatatud mõnest raskest pöörduva
neerufunktsioonihäire juhust. Seetõttu tuleb selliste patsientide neerufunktsiooni tähelepanelikult
jälgida ja ravi fenofibraadiga lõpetada, kui laboratoorsed parameetrid erinevad oluliselt normist.

HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid ja teised fibraadid
Vt lõik 4.4.
Lihastoksilisuse risk on suurenenud kui fenofibraati kasutatakse koos HMG-CoA reduktaasi inhibiitori
või teise fibraadiga. Sellist kombinatsiooni tuleb kasutada ettevaatlikult ja jälgida lihastoksilisuse
nähte.

4.6
Rasedus ja imetamine

Fenofibraadi kasutamise kohta rasedatel naistel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed ei ole näidanud
mingit teratogeenset toimet. Embrüotoksilisi toimeid on täheldatud emasloomale toksilistes annustes
(vt lõik 5.3). Võimalik risk inimestele ei ole teada.
Seetõttu tohib fenofibraati raseduse ajal kasutada alles pärast hoolikat kasu-riski analüüsi.
Puuduvad andmed fenofibraadi ja/või selle metaboliitide eritumise kohta inimese rinnapiima.
Seetõttu ei tohi fenofibraati imetamise ajal kasutada.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Toimeid ei ole täheldatud.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissagedus klassifitseeritakse järgmiselt.
Väga sage
( 1/10)
Sage ( 1/100 kuni < 1/10)
Aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100)
Harv ( 1/10 000 kuni < 1/1000)
Väga harv
(< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Vere ja lümfisüsteemi häired
Harv: vähenenud hemoglobiin ja leukotsüütide arv.


Närvisüsteemi häired
Harv: libiido vähenemine.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Väga harv: interstitsiaalne pneumopaatia.

Seedetrakti häired
Sage: mõõduka raskusega seede-, mao- või soolehäired (kõhuvalu, iiveldus, oksendamine,
kõhulahtisus, meteorism).
Aeg-ajalt: fenofibraatravi ajal on teatatud pankreatiidi* juhtudest.

Maksa ja sapiteede häired
Sage: plasma transaminaaside vähene suurenemine (vt lõik 4.4).
Aeg-ajalt: sapikivitõbi.
Väga harv: hepatiidi episoodid. Kui tekivad hepatiidi sümptomid (ikterus, sügelus), tuleb kontrollida
maksa parameetreid ja vajaduse korral ravi katkestada (vt lõik 4.4).

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt: lööve, sügelus, urtikaaria või valgustundlikkuse reaktsioonid.
Harv: alopeetsia.
Väga harv: naha valgustundlikkuse üksikjuhud (isegi mitu kuud pärast tüsistusteta ravi) erüteemi,
villide või sõlmekeste tekkimisega päikese või UV-valgusele (st solaarium) eksponeeritud nahal.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Harv: difuusne müalgia, müosiit, krambid ja lihasnõrkus.
Väga harv: rabdomüolüüs.

Uuringud
Aeg-ajalt: kreatineemia ja ureemia suurenemine.

Kardiovaskulaarsüsteem
Aeg-ajalt: trombemboolia (kopsuemboolia, süvaveenide tromboos)*

* Randomiseeritud platseebokontrollitud FIELD uuringus, milles osales 9795 II tüüpi diabeediga
patsienti, täheldati fenofibraati saanud patsientidel statistiliselt olulist pankreatiidi juhtude
esinemissageduse suurenemist võrreldes platseebot saanud patsientidega (0,8% versus 0,5%; p =
0,031). Samas uuringus teatati statistiliselt olulisest kopsuemboolia esinemissageduse suurenemisest
(0,7% platseeborühmas versus 1,1% fenofibraadirühmas; p = 0,022) ja statistiliselt mitteolulisest
süvaveeni trombooside sagenemisest [platseebo: 1,0 % (48/4900 patsiendist) versus fenofibraat: 1,4%
(67/4895 patsiendist); p = 0,074].

Fenofibraat võib suurendada kolesterooli eritumist sappi, mis põhjustab sapikivitõbe. Sapikivitõve
kahtlusel on näidustatud sapipõie uuringud. Sapikivide avastamisel tuleb ravi lõpetada.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamisest ei ole teatatud. Spetsiifilist antidooti ei ole. Üleannustamise kahtlusel tuleb patsienti
ravida sümptomaatiliselt ja vajadusel kasutada toetavaid meetmeid. Fenofibraati ei saa verest
eemaldada hemodialüüsi abil.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised
omadused

Farmakoterapeutiline grupp: seerumi lipiididesisaldust vähendavad ained; kolesterooli ja
triglütseriidide sisaldust vähendavad ained; fibraadid.

ATC-kood: C10AB05

Fenofibraat on fibriinhappe derivaat, mille lipiide modifitseerivaid toimeid inimestel vahendatakse
PPAR (peroksisoomi proliferaatori poolt aktiveeritud retseptor alfa) kaudu.
PPAR, aktivatsiooni kaudu suurendab fenofibraat lipolüüsi ja aterogeensete triglütseriidirikaste
osakeste eliminatsiooni plasmast, aktiveerides lipoproteiini lipaasi ja vähendades apoproteiin CIII
tootmist. PPAR aktiveerimine indutseerib samuti apoproteiinide AI ja AII sünteesi suurenemist.
Fenofibraadi ülalkirjeldatud toimed lipoproteiinidele põhjustavad apoproteiin B-d sisaldavate väga
väikese tihedusega fraktsioonide (VLDL ja LDL) sisalduse vähenemist ja apoproteiine AI ja AII
sisaldava suure tihedusega lipoproteiini fraktsiooni (HDL) sisalduse suurenemist.
Lisaks suurendab fenofibraat VLDL-i fraktsioonide sünteesi ja katabolismi moduleerimise kaudu
LDL-i kliirensit ja langetab väikeste, tihedate LDL-i osakeste sisaldust, mis on tõusnud aterogeense
lipoproteiini fenotüübi korral. See on tavaline häire südame isheemiatõve riskiga patsientidel.
Kliinilistes uuringutes fenofibraadiga vähenes üldkolesterool 20...25%, triglütseriidid 40...55% ja
HDL-kolesterool suurenes 10...30%.
Hüperkolesteroleemilistel patsientidel, kelle LDL-kolesterooli kontsentratsioonid olid vähenenud
20...35% võrra, põhjustas üldine toime kolesteroolile järgmiste suhete vähenemist:
üldkolesterool/HDL-kolesterool, LDL-kolesterool/HDL-kolesterool või apoproteiin B/Apo AI.
Olulise toime tõttu LDL-kolesteroolile ja triglütseriididele peaks fenofibraatravi olema kasulik
hüperkolesteroleemilistele patsientidele, kellel esineb hüpertriglütserideemia, sealhulgas sekundaarne
hüperlipoproteineemia (nagu II tüüpi suhkurtõbi) või mitte.
Käesoleval ajal ei ole kättesaadaval pikaajaliste kontrollitud kliiniliste uuringute tulemusi, mis
näitaksid fenofibraadi toimet aterosklerootiliste tüsistuste esmases või teiseses preventsioonis.
Fenofibraatravi ajal võivad ekstravaskulaarsed kolesterooliladestused (tendinoossed või tuberoossed
ksantoomid) oluliselt väheneda või täielikult kaduda.
Fenofibraadiga ravititud suurenenud fibrinogeenisisaldusega patsientidel on näidatud selle olulist
vähenemist, nagu ka patsientidel, kellel esineb Lp(a) suurenenud sisaldus. Muud põletikumarkerid,
nagu C-reaktiivne proteiin, vähenevad fenofibraatravi korral.
Fenofibraadi urikosuuriline toime, mis viib umbes 25%-lisele kusihappesisalduse vähenemisele, toob
lisakasu hüperurikeemiaga düslipideemilistele patsientidele.
Fenofibraadi antiagregatiivset toimet trombotsüütidele on uuritud loomadel ja ühes kliinilises uuringus,
milles näidati ADP, arahhidoonhappe ja adrenaliini indutseeritud trombotsüütide agregatsiooni
vähenemist.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine
Maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) saabub 4...5 tundi pärast suukaudset manustamist.
Plasmakontsentratsioonid on kõigil inimestel pideva ravi korral stabiilsed.
Fenofibraadi imendumine suureneb manustamisel koos toiduga.

Jaotumine
Fenofibriinhape on tugevasti seotud plasma albumiiniga (üle 99%).

Plasma poolväärtusaeg
Fenofibriinhappe plasma poolväärtusaeg on umbes 20 tundi.

Metabolism ja eritumine
Muutumatu fenofibraat ei ole plasmast määratav, peamiseks metaboliidiks on fenofibriinhape. Ravim
eritub peamiselt uriiniga.
Peaaegu kogu ravim eritub 6 päeva jooksul. Fenofibraat eritub peamiselt fenofibriinhappe ja selle
glükuroniidkonjugaadina. Eakatel patsientidel ei esine muutusi fenofibriinhappe koguplasmakliirensis.

Kineetika uuringud pärast üksikannuse manustamist ja pideva ravi korral on näidanud, et ravim ei
akumuleeru. Fenofibriinhapet ei saa organismist eemaldada hemodialüüsi abil.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed


Kroonilise toksilisuse uuringud ei ole andnud asjakohast teavet fenofibraadi spetsiifilise toksilisuse
kohta.
Fenofibraadi mutageensuse uuringud on olnud negatiivsed.
Rottidel ja hiirtel on suurte annuste manustamisel leitud maksakasvajaid, mille põhjuseks on
peroksisoomide proliferatsioon. Need muutused on spetsiifilised väikestele närilistele ja neid ei ole
täheldatud teistel loomaliikidel. Sellel ei ole tähtsust inimeste ravis.
Hiirte, rottide ja küülikute uuringud ei näidanud mingeid teratogeenseid toimeid. Embrüotoksilisi
toimeid täheldati annuste korral, mis põhjustasid toksilisust emasloomal. Suurte annuste manustamisel
täheldati gestatsiooniperioodi pikenemist ja poegimisraskusi. Fertiilsusele ei ole täheldatud mingit
mõju.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Laurüülmakroglütseriidid,
makrogool 20000,
hüdroksüpropüültselluloos,
naatriumtärklisglükolaat (tüüp A),

Kapsli kest:
zelatiin,
punane raudoksiid (E172),
kollane raudoksiid (E172),
must raudoksiid (E172),
titaandioksiid (E171),
indigokarmiin (E132).

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.
Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

Termovormitud blisterpakendid (ALU/PVC).
Pakendis 30, 50, 60, 90 või 100 kapslit.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Ei ole kohaldatav.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Laboratories S.M.B. S.A.

26-28 rue de la Pastorale
V-1080 Brüssel
Belgia


8.
MÜÜGILOA NUMBER

617309


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

06.02.2009


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2009.