Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Esketamine pfizer - inj / inf lahus 25mg / 1ml 2ml n10; 2ml n100 - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: N01AX14
Toimeaine: Esketamine
Tootja: Pfizer Europe MA EEIG

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Esketamine Pfizer, 5 mg/ml süste- või infusioonilahus

Esketamine Pfizer, 25 mg/ml süste- või infusioonilahus

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Esketamine Pfizer 5 mg/ml süste- või infusioonilahus

1 ml süste- või infusioonilahust sisaldab 5 mg esketamiini, mis vastab 5,77 mg esketamiinvesinikkloriidile.

1 ampull 5 ml süste- või infusioonilahust sisaldab 25 mg esketamiini, mis vastab 28,85 mg esketamiinvesinikkloriidile.

Teadaolevat toimet omav abiaine: 3,2 mg naatriumi ühe milliliitri kohta.

Esketamine Pfizer 25 mg/ml süste- või infusioonilahus

1 ml süste- või infusioonilahust sisaldab 25 mg esketamiini, mis vastab 28,85 mg esketamiinvesinikkloriidile.

1 ampull 2 ml süste- või infusioonilahust sisaldab 50 mg esketamiini, mis vastab 57,7 mg esketamiinvesinikkloriidile.

Teadaolevat toimet omav abiaine: 1,2 mg naatriumi ühe milliliitri kohta.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

INN: Esketaminum

3.RAVIMVORM

Süste- või infusioonilahus. Läbipaistev värvitu vedelik. pH 3,0...5,0

Osmolaarsus = 270...310 mOsm/kg

4.KLIINILISED ANDMED

4.1

Näidustused

Üldanesteesia sissejuhatamine ja säilitamine üksikanesteetikumina või kombineeritult teise

 

anesteetikumiga.

Anesteesia ja valuvaigistamine (analgeesia) erakorralises arstiabis.

Regionaalse või lokaalanesteesia täiendamine.

4.2

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Ainult haiglas või haiglaeelses erakorralises meditsiiniabis kasutamiseks. Esketamiini võib manustada ainult anestesioloog või tema järelvalve all. Eluliste funktsioonide säilitamiseks vajalik varustus peab olema kättesaadav.

Esketamiini kasutamisel peab võimalusel järgima tavapäraseid juhiseid, mis puudutavad tühja kõhtu 4...6 tundi enne anesteesiat.

Kuigi esketamiinil on ainult nõrk toime neelu ja hingamisteede kaitserefleksidele, ei saa täielikult välistada vedelike või tahkete materjalide aspiratsiooni. Suured annused või liiga kiire intravenoosne manustamine võivad põhjustada hingamise aeglustumist.

Suurenenud süljeeritust võib seostada esketamiini kasutamisega ja seda saab vältida patsiendile atropiini või muu antikolinergilise ravimi manustamisega.

Esketamiini manustatakse aeglase intravenoosse või intramuskulaarse süstena. Vajadusel saab süstimist korrata või ravimpreparaati manustada infusioonina.

Üldanesteesia indutseerimiseks manustatakse esketamiini 0,5...1 mg/kg intravenoosselt või 2...4 mg/kg intramuskulaarselt.

Üldanesteesia säilitamiseks süstitakse vajadusel pool algannusest, tavaliselt iga 10...15 minuti järel.

Esketamiini võib manustada ka püsiinfusioonina annuses 0,5...3 mg/kg/h.

Annuse vähendamine on vajalik hulgitraumaga ja halvas üldseisundis patsientidel. Näiteks peab šokis patsientide annust vähendama, ravijuhise järgi peab manustama ligikaudu pool tavalisest annusest.

Regionaalse ja lokaalanesteesia korral manustatakse esketamiini analgeetilise lisandina intravenoosse infusioonina annuses 0,125...0,25 mg/kg/h.

Erakorralises arstiabis manustatakse esketamiini valuvaigistina annuses 0,25...0,5 mg/kg intramuskulaarselt või 0,125...0,25 mg/kg aeglase intravenoosse süstena.

Nagu ka teiste üldanesteetiliste ainete puhul, on individuaalne ravivastus esketamiinile mõnevõrra erinev, sõltuvalt annusest, manustamisviisist, patsiendi vanusest ning kooskasutatavatest ravimitest, seetõttu ei saa annustamise soovitusi täielikult kindlaks määrata. Annus tuleb tiitrida vastavalt patsiendi vajadustele.

Lapsed

Esketamiini annustamist erinevas vanuses laste alarühmades ei ole piisavalt uuritud. Piiratud teadaolevate andmete alusel ei erine lastele annustamine oluliselt täiskasvanute omast.

Märkus:

Nii lastekirurgias kui ka erakorralises arstiabis on esketamiini enamasti kasutatud iseseisvalt. Muude näidustuste puhul on soovitatav kombineerida seda hüpnootikumidega.

Manustamisviis

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised enne manustamist vt lõik 6.6.

4.3Vastunäidustused

Patsiendid, kelle jaoks vererõhu või koljusisese rõhu tõus on väga ohtlik.

Ainsa anesteesiaravimina patsientidel, kellel esineb väljendunud südame isheemiatõbi.

Eklampsia ja preeklampsia.

Kombineeritud manustamine koos ksantiini derivaatide ja ergometriiniga. Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Vt lõik 4.5 „Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed“.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Esketamiini tuleb ettevaatlikult kasutada järgmistes olukordades:

kompenseerimata südamepuudulikkus ja ravimata hüpertensioon;

ebastabiilne stenokardia;

suurenenud koljusisene rõhk ja kesknärvisüsteemi kahjustused või haigused, kuna ketamiin- anesteesiaga seoses on kirjeldatud tserebrospinaalse rõhu tõusu;

seoses silmauuringutega või silmakirurgiaga, kus silma siserõhk ei tohi tõusta;

kroonilise või ägeda alkoholijoobega patsiendid;

patsiendid, kellel on esinenud või esinevad rasked psühhiaatrilised häired;

ebapiisavalt ravitud hüpertüreoidism;

olukorrad, kus on vajalik emakalihase lõdvestus (nt emakaruptuuri oht, nabaväädi prolaps).

Esketamiini metaboliseeritakse maksas ning kliinilise toime saavutamiseks on vajalik maksakliirens. Teatatud on kõrvalekalletest maksafunktsiooni analüüsides, mida seostatakse esketamiini kasutamisega, seda eriti pikemat aega kestnud (> 3 päeva) kasutamise või väärkasutamise korral. Pikemaajalise kasutamisega võib patsientidel tekkida tsirroos või muu maksakahjustus. Nende patsientide puhul tuleb kaaluda annuse vähendamist.

Suurte annuste või kiirel intravenoossel manustamisel võib tekkida hingamise aeglustumine.

Kuna aspiratsiooni ei saa täielikult välistada ja võimalik on hingamise aeglustumine, peab intubatsiooni- ning ventileerimisvarustus kättesaadav olema.

Suurenenud süljeerituse ennetamiseks tuleb manustada atropiini.

Ülemiste hingamisteede diagnostiliste ja raviprotseduuride ajal võib, eriti lastel, tekkida hüperrefleksia ja larüngospasmid. Seetõttu neelu, kõri ja bronhide protseduuride puhul võib-olla vajalik kasutada lihasrelaksante ja juhitavat hingamist.

Kirurgilistel protseduuridel, mis võivad põhjustada vistseraalset valu, on näidustatud lihasrelaksatsioon ja täiendav analgeesia (juhitav hingamine ja lämmastikoksiidi/hapniku manustamine).

Pärast ambulatoorset anesteesiat peab patsient koju minema koos saatjaga ning ta ei tohi tarbida alkoholi järgmise 24 tunni jooksul.

Pikaajaline kasutamine

Ratseemilise ketamiini pikaajalisel manustamisel (ühe kuu kuni mitme aasta jooksul) on patsientidel teatatud tsüstiidijuhtudest, sh hemorraagilisest tsüstiidist. Sarnased toimed võivad esineda ka esketamiini väärkasutamisel (vt allpool). Pikemaajalisel (> 3 päeva) kasutamisel on teatatud ka hepatotoksilisusest.

Ravimite väärkasutamine ja sõltuvus

Ratseemilise ketamiini kasutamisel on teatatud ravimi väärkasutamisest. Teated viitavad sellele, et ratseemiline ketamiin tekitab erinevaid sümptome, sh mälupildid, hallutsinatsioonid, düsfooria, ärevus, unetus või desorientatsioon. Samuti on esinenud tsüstiidijuhte, sh hemorraagilist tsüstiiti, ning hepatotoksilisuse juhte. Seetõttu ei saa sarnaseid toimeid esketamiini kasutamise järgselt välistada.

Esketamiinisõltuvus ja -taluvus võivad tekkida isikutel, kellel on esinenud ravimite väärkasutamist või sõltuvust. Seepärast peab esketamiini välja kirjutama ja manustama ettevaatusega.

Madala soolasisaldusega dieedil olevate patsientide puhul on oluline arvestada, et see ravim sisaldab 3,2 (1,2) mg naatriumi ühes milliliitris.

Anesteesiast taastumisel tekkiva psüühilise reaktsiooni riski (vt ka lõik 4.8) võib oluliselt vähendada samaaegne bensodiasepiini manustamine.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegne manustamine on vastunäidustatud:

Kombineeritud manustamisel ksantiini derivaatidega (nt aminofülliin, teofülliin) võib krambilävi väheneda ja selliseid kombinatsioone peab vältima.

Ravimit ei tohi kasutada koos ergometriiniga.

Samaaegne kasutamine ettevaatusega:

Sümpatomimeetikumid (otseselt või kaudselt toimivad), kilpnäärme hormoonid ja vasopressiin võivad tõsta vererõhku ja suurendada südame löögisagedust, mida peab arvestama samaaegsel manustamisel koos esketamiiniga.

Kombinatsioonis koos hüpnootikumide, bensodiasepiinide või neuroleptikumidega vähenevad kõrvaltoimed, aga samas pikeneb esketamiini toime kestus.

Koos esketamiiniga manustatavad barbituraadid ja opiaadid võivad pikendada taastumisperioodi.

Teadaolevalt suurendab diasepaam ratseemilise ketamiini poolväärtusaega ja pikendab selle farmakodünaamilisi toimeid. Seetõttu võib vajalik olla ka esketamiini annuste kohandamine.

Esketamiini manustamine tugevdab halogeenitud süsivesinike (nt halotaan, isofluraan, desfluraan, sevofluraan) anesteetilist toimet ja seega võivad vajalikud olla halogeenitud süsivesinike väiksemad annused.

Esketamiini kasutamisel võib mittepolariseerivate (nt pankuroonium) ja depolariseerivate (nt suksametoonium) lihasrelaksantide toime pikeneda.

Esketamiini ja halogeenitud süsivesinike samaaegsel manustamisel võib pärast adrenaliini manustamist suureneda südame rütmihäirete risk.

Esketamiini ja vasopressiini samaaegsel manustamisel on täheldatud vererõhu tõusu.

Ravimid, mis inhibeerivad CYP3A4 aktiivsust, üldiselt vähendavad maksakliirensit, põhjustades CYP3A4 substraatide, nagu esketamiin, plasmakontsentratsiooni suurenemist. Soovitud kliinilise tulemuse saavutamiseks peab esketamiini koosmanustamisel CYP3A4 ensüüme inhibeerivate ravimitega vähendama esketamiini annust.

Ravimid, mis indutseerivad CYP3A4 aktiivsust, üldiselt suurendavad maksakliirensit, põhjustades CYP3A4 substraatide, nagu esketamiin, plasmakontsentratsiooni vähenemist. Soovitud kliinilise tulemuse saavutamiseks peab esketamiini koosmanustamisel CYP3A4 ensüüme indutseerivate ravimitega suurendama esketamiini annust.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Esketamiini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Loomade reproduktiivuuringud ei ole piisavad, kuid olemasolevad andmed ei näita ebasoodsat toimet rasedusele, embrüonaalsele ja loote arengule, poegimisele ega poegimisjärgsele arengule (vt lõik 5.3). Esketamiini kasutamist tuleb raseduse ajal piirata ja manustada ainult juhul, kui potentsiaalne kasu emale on suurem kui potentsiaalne risk lootele.

Esketamiin läbib platsentaarbarjääri ja võib põhjustada vastsündinul hingamise aeglustumist, kui seda kasutatakse sünnituse ajal.

Imetamine

Esketamiin eritub rinnapiima, kuid kasutamisel raviannustes ei esine tõenäoliselt toimet lapsele.

Fertiilsus

Puuduvad andmed esketamiini toime kohta fertiilsusele.

4.7Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ravi esketamiiniga võib põhjustada reaktsioonivõime vähenemist. Seda tuleb arvestada olukordades, kus on vajalik eriline tähelepanelikkus, nt autojuhtimisel.

Patsient ei tohi juhtida autot ega töötada masinatega enne 24 tunni möödumist esketamiinanesteesiast.

4.8Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed sõltuvad tavaliselt annusest ja süstimiskiirusest ning on iseenesest pöörduvad. Närvisüsteemiga seotud ja psühhiaatrilised kõrvaltoimed on sagedasemad, kui esketamiini manustatakse ainsa anesteetikumina.

Kõrvaltoimed jaotati kategooriatesse järgmiste esinemissageduste järgi:

Väga sage

≥ 1/10

 

Sage

≥ 1/100 kuni < 1/10

 

Aeg-ajalt

≥ 1/1000 kuni < 1/100

 

Harv

≥ 1/10 000 kuni < 1/1000

 

Väga harv

< 1/10 000

 

Teadmata

Ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

 

 

 

 

 

Immuunsüsteemi häired

 

 

 

Harv

 

Anafülaksia

Psühhiaatrilised häired

 

 

 

Sage

 

Taastumisreaktsioonid. Nende hulka kuuluvad elavad unenäod,

 

 

sh luupainajad, pearinglus ja motoorne rahutus

Teadmata

 

Hallutsinatsioonid, düsfooria, ärevus ja desorientatsioon

Närvisüsteemi häired

 

 

 

Aeg-ajalt

 

Toonilised ja kloonilised liigutused, mis võivad meenutada

 

 

krampe (põhjuseks suurenenud lihastoonus), ja nüstagmid

Silma kahjustused

 

 

 

Sage

 

Hägune nägemine

Aeg-ajalt

 

Kahelinägemine, suurenenud silma siserõhk

Südame häired

 

 

 

Sage

 

Ajutine tahhükardia, vererõhu suurenemine ja südame

 

 

löögisageduse kiirenemine (20% algtasemest on tavaline)

Harv

 

Arütmia, bradükardia

Vaskulaarsed häired

 

 

 

Harv

 

Hüpotensioon (eriti koos tsirkulatoorse šokiga)

ESKETAMINE PFIZER_29695_SPC_296956x1

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

SageVaskulaarse resistentsuse suurenemine kopsuvereringes ja limaerituse suurenemine. Suurenenud hapnikutarbimine, larüngospasm ja ajutine hingamise aeglustumine. (Hingamise aeglustumise risk sõltub tavaliselt annusest ja süstimise kiirusest.)

Seedetrakti häired

Sage

Iiveldus ja oksendamine, suurenenud süljeeritus

Maksa ja sapiteede häired

 

Teadmata

Kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides

 

Ravimitest põhjustatud maksakahjustus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Aeg-ajalt

Tuulerõugetele sarnanev lööve ja eksanteem

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Aeg-ajalt

Valu ja punetus süstekohas

1 Kui esketamiini kasutatakse ainsa anesteetikumina, võib taastumisfaasis esineda annusest sõltuvaid reaktsioone kuni 30% patsientidest.

2 Nende juhtumite esinemissagedust võib oluliselt vähendada bensodiasepiini manustamisega.

3 Pikemaajalisel (> 3 päeva) kasutamisel või väärkasutamisel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Üleannustamise sümptomiteks on krambid, südame arütmia ja hingamisseiskus.

Hingamisseiskust peab ravima abistava või juhitud hingamisega, kuni saavutatakse piisav spontaanne hingamine.

Krampe peab ravima manustades diasepaami intravenoosselt. Kui diasepaamravi ei taga vajalikku ravivastust, on soovitatav kasutada fenütoiini või tiopentaali.

Praegu ei ole teada ühtegi spetsiifilist antidooti.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised üldanesteetikumid, ATC-kood: N01AX14.

Toimemehhanism

Esketamiinvesinikkloriid on kiraalne tsükloheksanooni derivaat, millel on analgeetiline ja suuremas annuses anesteetiline toime. Esketamiin kutsub esile nö dissotsiatiivse anesteesia. Toimides aju ühendusteedele, põhjustab esketamiin katalepsiale sarnanevat seisundit koos teadvusekaotuse ja amneesiaga.

Farmakodünaamilised toimed

Analgeetilist toimet seostatakse peamiselt N-metüül-D-aspartaadi (NMDA) retseptorite blokaadiga esketamiinvesinikkloriidi poolt.

Kaks ketamiin-ratsemaadi komponenti, esketamiinvesinikkloriid (esketamiin) ja

(R)-ketamiinvesinikkloriid erinevad üksteisest mitmetes farmakoloogilistes mudelites ja esketamiinvesinikkloriid vastutab peamiselt anesteetilise-analgeetilise toime eest. Analgeetilise- anesteetilise toime vahekord R- ja S-isomeeri vahel on ligikaudu 1:3.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Esketamiinil on märkimisväärne lokaalne anesteetiline toime seljaajule ja perifeersetele närvidele.

Esketamiin ei põhjusta hingamis- või vereringehäireid ja see häirib kaitsereflekse ainult vähesel määral. Esketamiinanesteesia ajal lihastoonus säilib või suureneb ning kaitsereflekse tavaliselt ei mõjutata. Krambilävi ei vähene. Spontaansel hingamisel koljusisene rõhk tõuseb, mida saab vältida piisava kopsude ventilatsiooniga.

Sümpatomimeetilise toime tõttu tõstab esketamiinvesinikkloriid vererõhku ja südame löögisagedust, põhjustades südamelihase hapnikutarbimise ning koronaarse verevoolu suurenemist. Esketamiinvesinikkloriidil on südamele negatiivne inotroopne ja rütmihäiretevastane toime. Perifeerne resistentsus vastupidiste toimete tõttu peaaegu ei muutu.

Pärast esketamiinvesinikkloriidi manustamist võib täheldada keskmise tasemega hüperventilatsiooni, aga sellel puudub oluline mõju veregaasidele.

Esketamiinvesinikkloriidil on bronhodilatatiivne toime, mis teeb sellest sobiva ravimi kasutamiseks astmaga patsientidel ja raske astmahooga (status asthmaticus) patsientide kunstliku ventilatsiooni ajal.

5.2Farmakokineetilised omadused

Esketamiinvesinikkloriidi ja ratseemilise (±)-ketamiinvesinikkloriidi farmakokineetika ei erine või erineb väga vähe. Seega võib võrdluseks esitada farmakokineetilise kogemuse ratseemilise ketamiinvesinikkloriidiga (nimetatakse allpool ketamiinvesinikkloriidiks).

Imendumine/jaotumine

Ketamiinvesinikkloriid imendub kiiresti pärast intramuskulaarset manustamist ja selle biosaadavus on ligikaudu 90%. Plasmavalkudega seondumise ulatus on ligikaudu 50%. Rasvlahustuvus on hea.

Biotransformatsioon

Ketamiinvesinikkloriid lõhustatakse maksas demetülatsiooni teel (tsütokroom P450 süsteemi kaudu) nõrgemaks peamiseks metaboliidiks norketamiiniks ja teisteks põhiliselt mitteaktiivseteks metaboliitideks. Inimese maksa mikrosoomides on CYP3A4 ensüüm peamine ensüüm, mis osaleb ketamiini N-demetüleerimisel norketamiiniks; vähesel määral ensüümide CTP2B6 ja CYP2C9 abil. Metabolism on kiire ja peamiselt täielik; metaboolne kliirens on 1200...1500 ml/min.

Eritumine

Lõpliku eliminatsiooni poolväärtusaeg on ketamiinvesinikkloriidil vahemikus 79 minutit (pärast püsiinfusiooni) ja 186 minutit (pärast väikses annuses intravenoosset manustamist). Ketamiinvesinikkloriid ja selle metaboliidid eritatakse 98% ulatuses neerude kaudu ja 2% väljaheitega, kusjuures ainult väga väike osa eritub muutumatul kujul. Kokku eritub ligikaudu 95% esimese 24 tunni jooksul.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Esketamiini ühekordse ja korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktiivtoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Esketamiini ja ketamiini ratsemaadi võrdlusuuringud viitavad sarnasele toksikoloogilisele profiilile.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Naatriumkloriid

Soolhape (pH reguleerimiseks)

Süstevesi

6.2Sobimatus

Sademe tekkimise tõttu on esketamiin keemiliselt sobimatu barbituraatide, diasepaami ja doksapraamiga. Neid ei tohi manustada sama süstla ja nõelaga.

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat.

25 mg/ml:

Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 48 tunni jooksul temperatuuril 25 °C, kui seda on lahjendatud 5% dekstroosi (glükoos 50 mg/ml) või füsioloogilise lahusega (naatriumkloriid 9 mg/ml).

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb lahjendatud lahus kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega tohiks tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2 °C kuni 8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4Säilitamise eritingimused

Mitte lasta külmuda.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Ampullid: I tüüpi klaasist (Ph. Eur.)

Pakendi suurused

5 mg/ml: 10 x 5 ml; 10 x (10 x 5 ml) rohelise rõngaga ampulli 25 mg/ml: 10 x 2 ml; 10 x (10 x 2 ml) punase rõngaga ampulli

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Esketamiini võib segada 50 mg/ml glükoosilahusega ja 9 mg/ml naatriumkloriidilahusega.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Pfizer Europe MA EEIG Ramsgate Road Sandwich

Kent, CT13 9NJ Ühendkuningriik

8.MÜÜGILOA NUMBRID

5 mg/ml: 821313

25 mg/ml: 821413

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 02.09.2013

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

aprill 2016