Esketamine pfizer - inj / inf lahus 25mg / 1ml 2ml n10; 2ml n100 - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Esketamine Pfizer, 5 mg/ml süste- või infusioonilahus
Esketamine Pfizer, 25 mg/ml süste- või infusioonilahus
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Esketamine Pfizer 5 mg/ml süste- või infusioonilahus
1 ml süste- või infusioonilahust sisaldab 5 mg esketamiini, mis vastab 5,77 mg esketamiinvesinikkloriidile.
1 ampull 5 ml süste- või infusioonilahust sisaldab 25 mg esketamiini, mis vastab 28,85 mg esketamiinvesinikkloriidile.
Teadaolevat toimet omav abiaine: 3,2 mg naatriumi ühe milliliitri kohta.
Esketamine Pfizer 25 mg/ml süste- või infusioonilahus
1 ml süste- või infusioonilahust sisaldab 25 mg esketamiini, mis vastab 28,85 mg esketamiinvesinikkloriidile.
1 ampull 2 ml süste- või infusioonilahust sisaldab 50 mg esketamiini, mis vastab 57,7 mg esketamiinvesinikkloriidile.
Teadaolevat toimet omav abiaine: 1,2 mg naatriumi ühe milliliitri kohta.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
INN: Esketaminum
3.RAVIMVORM
Süste- või infusioonilahus. Läbipaistev värvitu vedelik. pH 3,0...5,0
Osmolaarsus = 270...310 mOsm/kg
4.KLIINILISED ANDMED
4.1 |
Näidustused |
− |
Üldanesteesia sissejuhatamine ja säilitamine üksikanesteetikumina või kombineeritult teise |
|
anesteetikumiga. |
− |
Anesteesia ja valuvaigistamine (analgeesia) erakorralises arstiabis. |
− |
Regionaalse või lokaalanesteesia täiendamine. |
4.2 |
Annustamine ja manustamisviis |
Annustamine
Ainult haiglas või haiglaeelses erakorralises meditsiiniabis kasutamiseks. Esketamiini võib manustada ainult anestesioloog või tema järelvalve all. Eluliste funktsioonide säilitamiseks vajalik varustus peab olema kättesaadav.
Esketamiini kasutamisel peab võimalusel järgima tavapäraseid juhiseid, mis puudutavad tühja kõhtu 4...6 tundi enne anesteesiat.
Kuigi esketamiinil on ainult nõrk toime neelu ja hingamisteede kaitserefleksidele, ei saa täielikult välistada vedelike või tahkete materjalide aspiratsiooni. Suured annused või liiga kiire intravenoosne manustamine võivad põhjustada hingamise aeglustumist.
Suurenenud süljeeritust võib seostada esketamiini kasutamisega ja seda saab vältida patsiendile atropiini või muu antikolinergilise ravimi manustamisega.
Esketamiini manustatakse aeglase intravenoosse või intramuskulaarse süstena. Vajadusel saab süstimist korrata või ravimpreparaati manustada infusioonina.
Üldanesteesia indutseerimiseks manustatakse esketamiini 0,5...1 mg/kg intravenoosselt või 2...4 mg/kg intramuskulaarselt.
Üldanesteesia säilitamiseks süstitakse vajadusel pool algannusest, tavaliselt iga 10...15 minuti järel.
Esketamiini võib manustada ka püsiinfusioonina annuses 0,5...3 mg/kg/h.
Annuse vähendamine on vajalik hulgitraumaga ja halvas üldseisundis patsientidel. Näiteks peab šokis patsientide annust vähendama, ravijuhise järgi peab manustama ligikaudu pool tavalisest annusest.
Regionaalse ja lokaalanesteesia korral manustatakse esketamiini analgeetilise lisandina intravenoosse infusioonina annuses 0,125...0,25 mg/kg/h.
Erakorralises arstiabis manustatakse esketamiini valuvaigistina annuses 0,25...0,5 mg/kg intramuskulaarselt või 0,125...0,25 mg/kg aeglase intravenoosse süstena.
Nagu ka teiste üldanesteetiliste ainete puhul, on individuaalne ravivastus esketamiinile mõnevõrra erinev, sõltuvalt annusest, manustamisviisist, patsiendi vanusest ning kooskasutatavatest ravimitest, seetõttu ei saa annustamise soovitusi täielikult kindlaks määrata. Annus tuleb tiitrida vastavalt patsiendi vajadustele.
Lapsed
Esketamiini annustamist erinevas vanuses laste alarühmades ei ole piisavalt uuritud. Piiratud teadaolevate andmete alusel ei erine lastele annustamine oluliselt täiskasvanute omast.
Märkus:
Nii lastekirurgias kui ka erakorralises arstiabis on esketamiini enamasti kasutatud iseseisvalt. Muude näidustuste puhul on soovitatav kombineerida seda hüpnootikumidega.
Manustamisviis
Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised enne manustamist vt lõik 6.6.
4.3Vastunäidustused
Patsiendid, kelle jaoks vererõhu või koljusisese rõhu tõus on väga ohtlik.
Ainsa anesteesiaravimina patsientidel, kellel esineb väljendunud südame isheemiatõbi.
Eklampsia ja preeklampsia.
Kombineeritud manustamine koos ksantiini derivaatide ja ergometriiniga. Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Vt lõik 4.5 „Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed“.
4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Esketamiini tuleb ettevaatlikult kasutada järgmistes olukordades:
−kompenseerimata südamepuudulikkus ja ravimata hüpertensioon;
−ebastabiilne stenokardia;
−suurenenud koljusisene rõhk ja kesknärvisüsteemi kahjustused või haigused, kuna ketamiin- anesteesiaga seoses on kirjeldatud tserebrospinaalse rõhu tõusu;
−seoses silmauuringutega või silmakirurgiaga, kus silma siserõhk ei tohi tõusta;
−kroonilise või ägeda alkoholijoobega patsiendid;
−patsiendid, kellel on esinenud või esinevad rasked psühhiaatrilised häired;
−ebapiisavalt ravitud hüpertüreoidism;
−olukorrad, kus on vajalik emakalihase lõdvestus (nt emakaruptuuri oht, nabaväädi prolaps).
Esketamiini metaboliseeritakse maksas ning kliinilise toime saavutamiseks on vajalik maksakliirens. Teatatud on kõrvalekalletest maksafunktsiooni analüüsides, mida seostatakse esketamiini kasutamisega, seda eriti pikemat aega kestnud (> 3 päeva) kasutamise või väärkasutamise korral. Pikemaajalise kasutamisega võib patsientidel tekkida tsirroos või muu maksakahjustus. Nende patsientide puhul tuleb kaaluda annuse vähendamist.
Suurte annuste või kiirel intravenoossel manustamisel võib tekkida hingamise aeglustumine.
Kuna aspiratsiooni ei saa täielikult välistada ja võimalik on hingamise aeglustumine, peab intubatsiooni- ning ventileerimisvarustus kättesaadav olema.
Suurenenud süljeerituse ennetamiseks tuleb manustada atropiini.
Ülemiste hingamisteede diagnostiliste ja raviprotseduuride ajal võib, eriti lastel, tekkida hüperrefleksia ja larüngospasmid. Seetõttu neelu, kõri ja bronhide protseduuride puhul
Kirurgilistel protseduuridel, mis võivad põhjustada vistseraalset valu, on näidustatud lihasrelaksatsioon ja täiendav analgeesia (juhitav hingamine ja lämmastikoksiidi/hapniku manustamine).
Pärast ambulatoorset anesteesiat peab patsient koju minema koos saatjaga ning ta ei tohi tarbida alkoholi järgmise 24 tunni jooksul.
Pikaajaline kasutamine
Ratseemilise ketamiini pikaajalisel manustamisel (ühe kuu kuni mitme aasta jooksul) on patsientidel teatatud tsüstiidijuhtudest, sh hemorraagilisest tsüstiidist. Sarnased toimed võivad esineda ka esketamiini väärkasutamisel (vt allpool). Pikemaajalisel (> 3 päeva) kasutamisel on teatatud ka hepatotoksilisusest.
Ravimite väärkasutamine ja sõltuvus
Ratseemilise ketamiini kasutamisel on teatatud ravimi väärkasutamisest. Teated viitavad sellele, et ratseemiline ketamiin tekitab erinevaid sümptome, sh mälupildid, hallutsinatsioonid, düsfooria, ärevus, unetus või desorientatsioon. Samuti on esinenud tsüstiidijuhte, sh hemorraagilist tsüstiiti, ning hepatotoksilisuse juhte. Seetõttu ei saa sarnaseid toimeid esketamiini kasutamise järgselt välistada.
Esketamiinisõltuvus ja
Madala soolasisaldusega dieedil olevate patsientide puhul on oluline arvestada, et see ravim sisaldab 3,2 (1,2) mg naatriumi ühes milliliitris.
Anesteesiast taastumisel tekkiva psüühilise reaktsiooni riski (vt ka lõik 4.8) võib oluliselt vähendada samaaegne bensodiasepiini manustamine.
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Samaaegne manustamine on vastunäidustatud:
Kombineeritud manustamisel ksantiini derivaatidega (nt aminofülliin, teofülliin) võib krambilävi väheneda ja selliseid kombinatsioone peab vältima.
Ravimit ei tohi kasutada koos ergometriiniga.
Samaaegne kasutamine ettevaatusega:
Sümpatomimeetikumid (otseselt või kaudselt toimivad), kilpnäärme hormoonid ja vasopressiin võivad tõsta vererõhku ja suurendada südame löögisagedust, mida peab arvestama samaaegsel manustamisel koos esketamiiniga.
Kombinatsioonis koos hüpnootikumide, bensodiasepiinide või neuroleptikumidega vähenevad kõrvaltoimed, aga samas pikeneb esketamiini toime kestus.
Koos esketamiiniga manustatavad barbituraadid ja opiaadid võivad pikendada taastumisperioodi.
Teadaolevalt suurendab diasepaam ratseemilise ketamiini poolväärtusaega ja pikendab selle farmakodünaamilisi toimeid. Seetõttu võib vajalik olla ka esketamiini annuste kohandamine.
Esketamiini manustamine tugevdab halogeenitud süsivesinike (nt halotaan, isofluraan, desfluraan, sevofluraan) anesteetilist toimet ja seega võivad vajalikud olla halogeenitud süsivesinike väiksemad annused.
Esketamiini kasutamisel võib mittepolariseerivate (nt pankuroonium) ja depolariseerivate (nt suksametoonium) lihasrelaksantide toime pikeneda.
Esketamiini ja halogeenitud süsivesinike samaaegsel manustamisel võib pärast adrenaliini manustamist suureneda südame rütmihäirete risk.
Esketamiini ja vasopressiini samaaegsel manustamisel on täheldatud vererõhu tõusu.
Ravimid, mis inhibeerivad CYP3A4 aktiivsust, üldiselt vähendavad maksakliirensit, põhjustades CYP3A4 substraatide, nagu esketamiin, plasmakontsentratsiooni suurenemist. Soovitud kliinilise tulemuse saavutamiseks peab esketamiini koosmanustamisel CYP3A4 ensüüme inhibeerivate ravimitega vähendama esketamiini annust.
Ravimid, mis indutseerivad CYP3A4 aktiivsust, üldiselt suurendavad maksakliirensit, põhjustades CYP3A4 substraatide, nagu esketamiin, plasmakontsentratsiooni vähenemist. Soovitud kliinilise tulemuse saavutamiseks peab esketamiini koosmanustamisel CYP3A4 ensüüme indutseerivate ravimitega suurendama esketamiini annust.
4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Esketamiini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Loomade reproduktiivuuringud ei ole piisavad, kuid olemasolevad andmed ei näita ebasoodsat toimet rasedusele, embrüonaalsele ja loote arengule, poegimisele ega poegimisjärgsele arengule (vt lõik 5.3). Esketamiini kasutamist tuleb raseduse ajal piirata ja manustada ainult juhul, kui potentsiaalne kasu emale on suurem kui potentsiaalne risk lootele.
Esketamiin läbib platsentaarbarjääri ja võib põhjustada vastsündinul hingamise aeglustumist, kui seda kasutatakse sünnituse ajal.
Imetamine
Esketamiin eritub rinnapiima, kuid kasutamisel raviannustes ei esine tõenäoliselt toimet lapsele.
Fertiilsus
Puuduvad andmed esketamiini toime kohta fertiilsusele.
4.7Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Ravi esketamiiniga võib põhjustada reaktsioonivõime vähenemist. Seda tuleb arvestada olukordades, kus on vajalik eriline tähelepanelikkus, nt autojuhtimisel.
Patsient ei tohi juhtida autot ega töötada masinatega enne 24 tunni möödumist esketamiinanesteesiast.
4.8Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed sõltuvad tavaliselt annusest ja süstimiskiirusest ning on iseenesest pöörduvad. Närvisüsteemiga seotud ja psühhiaatrilised kõrvaltoimed on sagedasemad, kui esketamiini manustatakse ainsa anesteetikumina.
Kõrvaltoimed jaotati kategooriatesse järgmiste esinemissageduste järgi:
Väga sage |
≥ 1/10 |
|
|
Sage |
≥ 1/100 kuni < 1/10 |
|
|
≥ 1/1000 kuni < 1/100 |
|
||
Harv |
≥ 1/10 000 kuni < 1/1000 |
|
|
Väga harv |
< 1/10 000 |
|
|
Teadmata |
Ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel |
|
|
|
|
|
|
Immuunsüsteemi häired |
|
|
|
Harv |
|
Anafülaksia |
|
Psühhiaatrilised häired |
|
|
|
Sage |
|
Taastumisreaktsioonid. Nende hulka kuuluvad elavad unenäod, |
|
|
|
sh luupainajad, pearinglus ja motoorne rahutus |
|
Teadmata |
|
Hallutsinatsioonid, düsfooria, ärevus ja desorientatsioon |
|
Närvisüsteemi häired |
|
|
|
|
Toonilised ja kloonilised liigutused, mis võivad meenutada |
||
|
|
krampe (põhjuseks suurenenud lihastoonus), ja nüstagmid |
|
Silma kahjustused |
|
|
|
Sage |
|
Hägune nägemine |
|
|
Kahelinägemine, suurenenud silma siserõhk |
||
Südame häired |
|
|
|
Sage |
|
Ajutine tahhükardia, vererõhu suurenemine ja südame |
|
|
|
löögisageduse kiirenemine (20% algtasemest on tavaline) |
|
Harv |
|
Arütmia, bradükardia |
|
Vaskulaarsed häired |
|
|
|
Harv |
|
Hüpotensioon (eriti koos tsirkulatoorse šokiga) |
|
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
SageVaskulaarse resistentsuse suurenemine kopsuvereringes ja limaerituse suurenemine. Suurenenud hapnikutarbimine, larüngospasm ja ajutine hingamise aeglustumine. (Hingamise aeglustumise risk sõltub tavaliselt annusest ja süstimise kiirusest.)
Seedetrakti häired
Sage |
Iiveldus ja oksendamine, suurenenud süljeeritus |
Maksa ja sapiteede häired |
|
Teadmata |
Kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides |
|
Ravimitest põhjustatud maksakahjustus |
Naha ja nahaaluskoe kahjustused |
|
Tuulerõugetele sarnanev lööve ja eksanteem |
|
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid |
|
Valu ja punetus süstekohas |
|
1 Kui esketamiini kasutatakse ainsa anesteetikumina, võib taastumisfaasis esineda annusest sõltuvaid reaktsioone kuni 30% patsientidest.
2 Nende juhtumite esinemissagedust võib oluliselt vähendada bensodiasepiini manustamisega.
3 Pikemaajalisel (> 3 päeva) kasutamisel või väärkasutamisel.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9Üleannustamine
Üleannustamise sümptomiteks on krambid, südame arütmia ja hingamisseiskus.
Hingamisseiskust peab ravima abistava või juhitud hingamisega, kuni saavutatakse piisav spontaanne hingamine.
Krampe peab ravima manustades diasepaami intravenoosselt. Kui diasepaamravi ei taga vajalikku ravivastust, on soovitatav kasutada fenütoiini või tiopentaali.
Praegu ei ole teada ühtegi spetsiifilist antidooti.
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: teised üldanesteetikumid,
Toimemehhanism
Esketamiinvesinikkloriid on kiraalne tsükloheksanooni derivaat, millel on analgeetiline ja suuremas annuses anesteetiline toime. Esketamiin kutsub esile nö dissotsiatiivse anesteesia. Toimides aju ühendusteedele, põhjustab esketamiin katalepsiale sarnanevat seisundit koos teadvusekaotuse ja amneesiaga.
Farmakodünaamilised toimed
Analgeetilist toimet seostatakse peamiselt
Kaks
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Esketamiinil on märkimisväärne lokaalne anesteetiline toime seljaajule ja perifeersetele närvidele.
Esketamiin ei põhjusta hingamis- või vereringehäireid ja see häirib kaitsereflekse ainult vähesel määral. Esketamiinanesteesia ajal lihastoonus säilib või suureneb ning kaitsereflekse tavaliselt ei mõjutata. Krambilävi ei vähene. Spontaansel hingamisel koljusisene rõhk tõuseb, mida saab vältida piisava kopsude ventilatsiooniga.
Sümpatomimeetilise toime tõttu tõstab esketamiinvesinikkloriid vererõhku ja südame löögisagedust, põhjustades südamelihase hapnikutarbimise ning koronaarse verevoolu suurenemist. Esketamiinvesinikkloriidil on südamele negatiivne inotroopne ja rütmihäiretevastane toime. Perifeerne resistentsus vastupidiste toimete tõttu peaaegu ei muutu.
Pärast esketamiinvesinikkloriidi manustamist võib täheldada keskmise tasemega hüperventilatsiooni, aga sellel puudub oluline mõju veregaasidele.
Esketamiinvesinikkloriidil on bronhodilatatiivne toime, mis teeb sellest sobiva ravimi kasutamiseks astmaga patsientidel ja raske astmahooga (status asthmaticus) patsientide kunstliku ventilatsiooni ajal.
5.2Farmakokineetilised omadused
Esketamiinvesinikkloriidi ja ratseemilise
Imendumine/jaotumine
Ketamiinvesinikkloriid imendub kiiresti pärast intramuskulaarset manustamist ja selle biosaadavus on ligikaudu 90%. Plasmavalkudega seondumise ulatus on ligikaudu 50%. Rasvlahustuvus on hea.
Biotransformatsioon
Ketamiinvesinikkloriid lõhustatakse maksas demetülatsiooni teel (tsütokroom P450 süsteemi kaudu) nõrgemaks peamiseks metaboliidiks norketamiiniks ja teisteks põhiliselt mitteaktiivseteks metaboliitideks. Inimese maksa mikrosoomides on CYP3A4 ensüüm peamine ensüüm, mis osaleb ketamiini
Eritumine
Lõpliku eliminatsiooni poolväärtusaeg on ketamiinvesinikkloriidil vahemikus 79 minutit (pärast püsiinfusiooni) ja 186 minutit (pärast väikses annuses intravenoosset manustamist). Ketamiinvesinikkloriid ja selle metaboliidid eritatakse 98% ulatuses neerude kaudu ja 2% väljaheitega, kusjuures ainult väga väike osa eritub muutumatul kujul. Kokku eritub ligikaudu 95% esimese 24 tunni jooksul.
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Esketamiini ühekordse ja korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktiivtoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Esketamiini ja ketamiini ratsemaadi võrdlusuuringud viitavad sarnasele toksikoloogilisele profiilile.
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Naatriumkloriid
Soolhape (pH reguleerimiseks)
Süstevesi
6.2Sobimatus
Sademe tekkimise tõttu on esketamiin keemiliselt sobimatu barbituraatide, diasepaami ja doksapraamiga. Neid ei tohi manustada sama süstla ja nõelaga.
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
6.3Kõlblikkusaeg
3 aastat.
25 mg/ml:
Ravimi kasutusaegne
Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb lahjendatud lahus kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega tohiks tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2 °C kuni 8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.
6.4Säilitamise eritingimused
Mitte lasta külmuda.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
Ampullid: I tüüpi klaasist (Ph. Eur.)
Pakendi suurused
5 mg/ml: 10 x 5 ml; 10 x (10 x 5 ml) rohelise rõngaga ampulli 25 mg/ml: 10 x 2 ml; 10 x (10 x 2 ml) punase rõngaga ampulli
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
Esketamiini võib segada 50 mg/ml glükoosilahusega ja 9 mg/ml naatriumkloriidilahusega.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
Pfizer Europe MA EEIG Ramsgate Road Sandwich
Kent, CT13 9NJ Ühendkuningriik
8.MÜÜGILOA NUMBRID
5 mg/ml: 821313
25 mg/ml: 821413
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 02.09.2013
10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
aprill 2016